Liidetud kohtuasjad C‑401/15–C‑403/15

DEPESME JT

versus

Ministre de l’Enseignement supérieur et de la Recherche

(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Cour administrative (Luxembourg))

Eelotsusetaotlus – Isikute vaba liikumine – Töötajate õigused – Võrdne kohtlemine – Sotsiaalsed soodustused – Rahaline abi kõrgkooliõpinguteks – Põlvnemise tingimus – Mõiste „laps“ – Abikaasa või registreeritud elukaaslase laps – Lapse ülalpidamises osalemine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 15. detsembri 2016. aasta otsus

1. Isikute vaba liikumine–Töötajad–Võrdne kohtlemine–Sotsiaalsed soodustused–Mõiste–Toimetuleku‑ ja õppetoetus, mida antakse kutse omandamiseks läbitavateks ülikooliõpinguteks–Hõlmamine–Isikud, keda võrdse kohtlemise põhimõte soodustab–Võõrtöötaja lapsed

   (Nõukogu määrus nr 1612/68, artikli 7 lõige 2)

2. Isikute vaba liikumine–Töötajad–Võrdne kohtlemine–Sotsiaalsed soodustused–Isikud, keda võrdse kohtlemise põhimõte soodustab–Võõrtöötaja lapsed–Mõiste–Selle töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase lapsed–Hõlmamine

   (ELTL artikkel 45; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 492/2011, artikli 7 lõige 2)

1.  Vt otsuse tekst.

   Vt punktid 38–40.

2.  ELTL artiklit 45 ning määruse nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires artikli 7 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et piirialatöötaja lapseks, kes võib kaudselt saada viimati nimetatud sättes mainitud sotsiaalseid soodustusi nagu õppetoetus, mida liikmesriik annab selles liikmesriigis töötavatele või varem töötanud töötajate lastele, tuleb pidada mitte üksnes last, kes sellest töötajast põlvneb, vaid ka töötaja abikaasa või registreeritud elukaaslase last, kui töötaja peab seda last ülal.

   Viimasena nimetatud nõue tuleneb faktilisest olukorrast, mille hindamine on ametiasutuse ja vajaduse korral liikmesriigi kohtute ülesanne, ilma et nad peaksid kindlaks tegema ülalpidamises osalemise põhjused või arvutama välja selle täpse ulatuse.

   Nimelt on määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires artikli 10 tõlgendamise raames varem otsustatud, et ülalpeetava pereliikme staatus nimetatud sätte mõttes ei tähenda õigust ülalpidamisele. Kui see nii oleks, sõltuks selles sättes ette nähtud perekonna taasühinemine siseriiklikest õigusnormidest, mis erinevad riigiti, ning see tooks kaasa liidu õiguse mitteühetaolise kohaldamise. Seega tõlgendati määruse nr 1612/68 artikli 10 lõikeid 1 ja 2 selliselt, et ülalpeetava pereliikme staatus tuleneb faktilisest olukorrast. Tegemist on sellise pereliikmega, kelle toetuse tagab töötaja, ilma et oleks vaja kindlaks teha toetuse vajamise põhjusi ega hinnata, kas asjaomane isik suudaks tasustatud tegevusega end ise ülal pidada. Sellist tõlgendust nõuab põhimõte, mille kohaselt liidu aluseks olevat töötajate vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme tuleb tõlgendada laialt.

   Sellist tõlgendust saab kohaldada ka siis, kui kõne all on piirialatöötaja osalemine tema abikaasa või tunnustatud elukaaslase laste ülalpidamises.

   Piirialatöötaja ülalpeetava pereliikme staatus võib seega juhul, kui see puudutab töötaja abikaasa või tunnustatud elukaaslase lapse olukorda, tuleneda objektiivsetest asjaoludest, nagu töötaja ja üliõpilase ühine elukoht.

   (vt punktid 58–60, 64 ja resolutsioon)