Kohtuasi C‑432/14

O

versus

Bio Philippe Auguste SARL

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil de prud’hommes de Paris)

„Eelotsusetaotlus — Sotsiaalpoliitika — Võrdse kohtlemise põhimõte ja vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõte — Direktiiv 2000/78/EÜ — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Artikli 2 lõige 1 ja lõike 2 punkt a — Erinev kohtlemine vanuse alusel — Olukordade sarnasus — Tähtajalise töölepingu lõppemise hüvitise maksmine ebakindluse kompenseerimiseks — Kooli- või ülikoolivaheajal töötavate noorte väljajätmine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (seitsmes koda), 1. oktoober 2015

1. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Piirid — Siseriikliku kohtu pädevus — Vaidluse asjaolude tuvastamine ja hindamine — Eelotsuse küsimuse vajalikkus ja tõstatatud küsimuste asjakohasus

   (ELTL artikkel 267)

2. Eelotsuse küsimused — Euroopa Kohtu pädevus — Piirid — Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse, ja küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud — Puudumine — Vastuvõetavus

   (ELTL artikkel 267)

3. Isikute vaba liikumine — Töötajad — Mõiste — Töösuhte olemasolu — Tegelik ja tulemuslik tegevus — Töösuhte igakülgne hindamine

   (ELTL artikkel 457)

4. Sotsiaalpoliitika — Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel — Direktiiv 2000/78 — Vanuse alusel diskrimineerimise keeld — Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt ei maksta tähtajalise töölepingu lõppemise hüvitist noorele inimesele, kellega on sõlmitud tööleping tema kooli- või ülikoolivaheajaga hõlmatud ajavahemikuks — Lubatavus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 21; nõukogu direktiiv 2000/78, artikli 2 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 17)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 18–20)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 24–27)

4.  Vanuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 ja mida täpsustab direktiiv 2000/78, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklik õigusnorm, mille kohaselt lepingu lõppemise hüvitist, mida makstakse lisaks palgale tähtajalise töölepingu lõppemisel, kui töösuhe ei jätku tähtajatu töölepingu alusel, ei tule maksta juhul, kui leping on sõlmitud noore inimesega tema kooli- või ülikoolivaheajaga hõlmatud ajavahemikuks.

   Antud juhul on töölepingu lõppemise hüvitise eesmärgiks kompenseerida töötaja olukorra ebakindlust juhul, kui töösuhe ei jätku tähtajatu töölepingu alusel, ning sõnaselgelt on välistatud selle hüvitise maksmise noortele, kes on sõlminud tähtajalise töölepingu kooli- või ülikoolivaheajaga hõlmatud ajavahemikuks.

   Seega on siseriiklik seadusandja olnud kaudselt, kuid kindlalt seisukohal, et need noored ei ole lepingu lõppedes tööalaselt ebakindlas olukorras.

   Nimelt on õpilase või üliõpilase tähtajalise töölepingu alusel kooli- või ülikoolivaheajal töötamine ajutine kõrvaltegevus, sest vaheaja lõppedes jätkab see õpilane või üliõpilane õpinguid.

   Sellest järeldub, et siseriiklik seadusandja ei ületanud tal sotsiaalpoliitika vallas oleva kaalutlusõiguse piire, kui ta leidis, et selliste noorte olukord ei ole samalaadne teiste töötajarühmade olukorraga, kellel on õigus lepingu lõppemise hüvitisele. Järelikult ei saa nende kahe töötajarühma erinev kohtlemine olla vanuse alusel diskrimineerimine.

   (vt punktid 34–37, 39, 40 ja resolutsioon)