Kohtuasi C‑421/12

Euroopa Komisjon

versus

Belgia Kuningriik

„Liikmesriigi kohustuste rikkumine — Tarbijakaitse — Ebaausad kaubandustavad — Direktiiv 2005/29/EÜ — Täielik ühtlustamine — Vabade elukutsete esindajate, hambaarstide ja kinesioloogide väljaarvamine — Allahindluste pakkumise viisid — Teatavate rändkaubandustegevuse vormide piiramine või keelamine”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (kolmas koda), 10. juuli 2014

1. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Hagimenetluse algatusdokument – Etteheidete ja väidete esitamine – Vorminõuded – Selge ja üksikasjalik kirjeldus – Hagiavalduse ebatäpsus, mille on tinginud direktiiviga liikmesriikidele pandud teabe esitamise kohustuse rikkumine – Vastuvõetavus

   (ELL artikli 4 lõige 3 ja ELL artikli 17 lõige 1; ELTL artikkel 258; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 120 punkt c; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikkel 19)

2. Liikmesriigid – Kohustused – Direktiivide täitmine – Kohustuste rikkumine – Siseriiklikul õigusel põhinev õigustus – Lubamatus

   (ELTL artikkel 258)

3. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Liidu õigusega vastuolus olevad siseriiklikud meetmed – Siseriiklike õiguskaitsevahendite olemasolu – Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi esitamise mittetakistamine

   (ELTL artikkel 258)

4. Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Põhjendatuse kontrollimine Euroopa Kohtu poolt – Arvesse võetav olukord – Olukord põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõpul

   (ELTL artikkel 258)

5. Institutsioonide aktid – Direktiivid – Rakendamine liikmesriikide poolt – Direktiivi ülevõtmine seadusandlike toiminguteta – Tingimused – Direktiivi täielikku kohaldamist tagava üldise õigusliku raamistiku olemasolu – Ei piisa siseriiklikust kohtupraktikast, mis tõlgendab siseriikliku õiguse sätteid kooskõlas direktiivi nõuetega

   (ELTL artiklid 258 ja 288)

6. Tarbijakaitse – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Siseriiklikud õigusnormid, mis reguleerivad allahindluste pakkumisi rangemalt – Kohustuste rikkumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, põhjendus 17 ja artikli 2 punkt d, artikkel 4 ja artikli 5 lõige 5, ning I lisa)

7. Tarbijakaitse – Tarbijakaitse tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel – Direktiiv 98/6 – Kohaldamisala – Siseriiklikud õigusnormid, mis puudutavad allahindluste pakkumise majanduslikku tegelikkust – Välistamine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6, artikkel 10)

8. Tarbijakaitse – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Üleminekukord – Ei kohaldata pärast direktiivi jõustumist kehtima hakanud siseriiklike õigusnormide suhtes

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 3 lõige 5)

9. Tarbijakaitse – Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad – Direktiiv 2005/29 – Siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad teatud elukutsete esindajad direktiivi üle võtva seaduse kohaldamisalast ja millega jäetakse jõusse rangemad meetmed allahindluste pakkumiste ja rändmüügi puhul – Kohustuste rikkumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29, artikli 2 punktid b ja d, artiklid 3 ja 4)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 30, 33 ja 34)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 43)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 44)

4.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 45)

5.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 46)

6.  Direktiiv 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, ühtlustab täielikult ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevad õigusnormid. Seega, nagu on sõnaselgelt ette nähtud direktiivi artiklis 4, ei tohi liikmesriigid kehtestada rangemaid meetmeid, kui on direktiiviga ette nähtud, isegi kui selle eesmärk on tagada kõrgematasemeline tarbijakaitse.

   Selles osas on direktiivi 2005/29 I lisas kehtestatud ammendav loetelu 31 kaubandustavast, mis loetakse vastavalt selle direktiivi artikli 5 lõikele 5 ebaausaks „kõigil tingimustel”. Järelikult, nagu on täpsustatud sõnaselgelt selle direktiivi põhjenduses 17, on need seega ainsad kaubandustavad, mida võib lugeda ebaausaks, hindamata igal üksikjuhtumil vastavust direktiivi 2005/29 artiklite 5–9 sätetele.

   Järelikult rikuvad sellised allahindluste pakkumise majandusliku tegelikkusega seotud siseriiklikud sätted, mis keelavad üldiselt tavad, mida ei ole toodud direktiivi 2005/29 I lisas, analüüsimata eraldi nende „ebaausust” selle direktiivi artiklites 5–9 toodud kriteeriumide alusel, direktiivi artiklis 4 sätestatut ja lähevad vastuollu selle direktiiviga taotletud täieliku ühtlustamise eesmärgiga, isegi kui nende õigusnormide eesmärk on tagada kõrgematasemeline tarbijakaitse.

   (vt punktid 55, 56 ja 61)

7.  Direktiivi 98/6 tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel eesmärk ei ole tarbijate kaitse seoses hindade avaldamisega või allahindluste pakkumise majandusliku tegelikkusega üldiselt, vaid hoopis väga spetsiifiliselt nende kaitse seoses raskustega, mis tulenevad toodete hinna avaldamisest eri mõõtühikute kohta. Seega ei kuulu siseriiklike allahindluste pakkumise majandusliku tegelikkusega seotud sätted direktiivi 98/6 kohaldamisalasse.

   (vt punktid 59 ja 60)

8.  Direktiivi 2005/29, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul, artikli 3 lõikest 5 tuleneb selgelt, et liikmesriigid võivad jätkata üksnes selliste siseriiklike rangemate või üksikasjalikumate õigusnormide kohaldamist, mis juba kehtisid direktiivi 2005/29 jõustumise päeval.

   (vt punkt 73)

9.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 78 ja resolutsioon)