Kohtuasi C‑360/12

Coty Germany GmbH

versus

First Note Perfumes NV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 40/94 ja määrus (EÜ) nr 44/2001 — Ühenduse kaubamärk — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 93 lõige 5 — Rahvusvaheline pädevus kaubamärkide rikkumise asjades — Selle koha kindlaks tegemine, kus kahjustav sündmus on toimunud — Mitme isiku piiriülene osavõtt samast õigusvastasest teost”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 5. juuni 2014

1. Ühenduse kaubamärk – Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle – Rahvusvaheline pädevus kaubamärkide rikkumise asjades – Rikkumise toimepanemise koha kohtute pädevus – Ulatus – Pädevus arutada kaubamärgi rikkumise hagi, mis on suunatud isiku vastu, kes ei ole liikmesriigis, mille kohtule hagi on esitatud, ise ühtki asjaomast tegu toime pannud – Väljaarvamine

   (27. septembri 1968. aasta konventsioon, artikli 5 lõige 3; nõukogu määrus nr 40/94, artikli 90 lõige 2, artikkel 92 ja artikli 93 lõige 5; määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Kõlvatu konkurentsi osutamisega ühenduse kaubamärgi ärakasutamise läbi põhjustatud kahju hüvitamise hagi

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 14 lõige 2 ja määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades – Määrus nr 44/2001 – Valikuline kohtualluvus – Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral – Kahju tekkimise ja kahju põhjustanud sündmuse toimumise koht – Ühenduse kaubamärgiga kaitstud tähise õigusvastase võrdleva reklaami ja kõlvatu kopeerimise väide – Mitme isiku piiriülene osavõtt – Liikmesriigi kohtute pädevus kahju tekkimise asukoha alusel – Ulatus

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

1.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 93 lõikes 5 esitatud mõistet „selle liikmesriigi kohtud, kus rikkumine on toimunud” tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus kaubamärgiõiguse rikkumise objektiks olev kaup müüakse ja antakse üle teatava liikmesriigi territooriumil ning ostja müüb selle edasi muu liikmesriigi territooriumil, ei võimalda see säte määrata kindlaks kaubamärgirikkumisest tuleneva hagi arutamise pädevust, mis on esitatud esialgse müüja suhtes, kes ei ole liikmesriigis, mille kohtule hagi on esitatud, ise ühtki asjaomast tegu toime pannud.

   Määruse nr 40/94 artikli 90 lõike 2 ning artikli 92 alusel on 27. septembri 1968. aasta konventsiooni (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 5 lõike 3 (millele vastab määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3) kohaldamine ühenduse kaubamärgi rikkumisega seotud hagidele sõnaselgelt välistatud. Määruse nr 40/94 artikli 93 lõikes 5 esitatud mõistet „selle liikmesriigi kohtute [pädevus], kus rikkumine on toimunud või kus on rikkumise oht” tuleb tõlgendada iseseisvalt määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 esitatud mõistest „selle paiga [kohus], kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda”.

   Määruse nr 40/94 artikli 93 lõikes 5 ette nähtud seotuse alus viitab liikmesriigile, kus on toimunud või võib toimuda väidetav kahju tekitamine, mitte liikmesriigile, kus tekkis kahju. Seetõttu võib selle artikli alusel kohtualluvust omistada üksnes selle liikmesriigi ühenduse kaubamärkide kohtutele, kus kostja pani väidetava õigusvastase teo toime.

   (vt punktid 28, 31, 34, 37, 38 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 14 lõige 2 näeb sõnaselgelt ette, et ühenduse kaubamärki käsitlevaid hagisid võib esitada tsiviilvastutust reguleeriva ja kõlvatu konkurentsi vastase siseriikliku seaduse alusel, kuna selliste hagide arutamise pädevust ei reguleeri määrus nr 40/94 ning see tuleb kindlaks teha määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades sätete alusel. Nii on kõlvatut konkurentsi käsitleva siseriikliku seaduse alusel esitatud nõude osas selle kohtu pädevuse kindlaks määramisel, kelle poole on pöördutud, kohaldatav määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3.

   (vt punktid 40–42)

3.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et väite korral ühenduse kaubamärgiga kaitstud tähist õigusvastaselt kasutava võrdleva reklaami ja selle kõlvatu kopeerimise kohta, mis on selle liikmesriigi õiguses, mille kohtu poole on pöördutud, keelatud, ei võimalda see säte määrata selle siseriikliku seaduse rikkumisest tulenevat kahju põhjustava sündmuse toimumise koha alusel kindlaks selle liikmesriigi kohtu pädevust, kui asjaomase teo kohtusse kaevatud oletatav toimepanija ei ole vastavat tegu ise seal toime pannud. See-eest võimaldab nimetatud säte sellisel juhul määrata kahju tekkimise koha alusel kindlaks pädevuse arutada kõnealusel siseriiklikul õigusel põhinevat vastutuse tuvastamise hagi, mis on esitatud muus liikmesriigis asuva isiku suhtes, kes on selles liikmesriigis väidetavalt pannud toime teo, mis on selle kohtu tööpiirkonnas, kelle poole on pöördutud, toonud kaasa või võib tuua kaasa kahju.

   Määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 kasutatud väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” on peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse. Seotustest ühe kindlaks tegemisega peaks olema võimalik määrata kindlaks selle kohtu pädevus, kes on objektiivselt parimas kohas hindamaks, kas kostja vastutust tingivad asjaolud esinevad, siis tuleb sellest järeldada, et õiguspäraselt saab pöörduda üksnes selle paiga kohtu poole, kus on täidetud asjaomane seotuse alus. Asjaoludel, kus vaid ühe väidetava kahju oletatava tekitaja vastu on pöördutud kohtusse, mille tööpiirkonnas viimane ei ole tegu toime pannud, ei ole alust leida, et kahju põhjustanud sündmus on leidnud aset selle kohtu tööpiirkonnas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tähenduses.

   Mis puutub intellektuaal- ja tööstusomandi õiguse rikkumistest tulenevasse kahjusse, siis saab kahju teatavas liikmesriigis tekkida vaid juhul, kui selles liikmesriigis on väidetavalt rikutud õigus kaitse all. See nõue on ülekantav asjaoludele, kus vaidluse all on sellise õiguse kaitse kõlvatu konkurentsi vastase siseriikliku seaduse abil. Neil asjaoludel võib selle seaduse rikkumist käsitleva asja esitada arutamiseks siseriiklikule kohtutele, niivõrd kui muus liikmesriigis toimunud sündmus on toonud kaasa või võib tuua kaasa kahju selle kohtu tööpiirkonnas, kuhu on pöördutud.

   (vt punktid 46, 48, 50, 55–57, 59 ja resolutsiooni punkt 2)

Kohtuasi C‑360/12

Coty Germany GmbH

versus

First Note Perfumes NV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof)

„Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Määrus (EÜ) nr 40/94 ja määrus (EÜ) nr 44/2001 — Ühenduse kaubamärk — Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 93 lõige 5 — Rahvusvaheline pädevus kaubamärkide rikkumise asjades — Selle koha kindlaks tegemine, kus kahjustav sündmus on toimunud — Mitme isiku piiriülene osavõtt samast õigusvastasest teost”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 5. juuni 2014

1. Ühenduse kaubamärk — Vaidlused ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtivuse üle — Rahvusvaheline pädevus kaubamärkide rikkumise asjades — Rikkumise toimepanemise koha kohtute pädevus — Ulatus — Pädevus arutada kaubamärgi rikkumise hagi, mis on suunatud isiku vastu, kes ei ole liikmesriigis, mille kohtule hagi on esitatud, ise ühtki asjaomast tegu toime pannud — Väljaarvamine

   (27. septembri 1968. aasta konventsioon, artikli 5 lõige 3; nõukogu määrus nr 40/94, artikli 90 lõige 2, artikkel 92 ja artikli 93 lõige 5; määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Valikuline kohtualluvus — Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral — Kõlvatu konkurentsi osutamisega ühenduse kaubamärgi ärakasutamise läbi põhjustatud kahju hüvitamise hagi

   (Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 14 lõige 2 ja määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades — Määrus nr 44/2001 — Valikuline kohtualluvus — Kohtualluvus lepinguvälise kahju korral — Kahju tekkimise ja kahju põhjustanud sündmuse toimumise koht — Ühenduse kaubamärgiga kaitstud tähise õigusvastase võrdleva reklaami ja kõlvatu kopeerimise väide — Mitme isiku piiriülene osavõtt — Liikmesriigi kohtute pädevus kahju tekkimise asukoha alusel — Ulatus

   (Nõukogu määrus nr 44/2001, artikli 5 punkt 3)

1.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 93 lõikes 5 esitatud mõistet „selle liikmesriigi kohtud, kus rikkumine on toimunud” tuleb tõlgendada nii, et olukorras, kus kaubamärgiõiguse rikkumise objektiks olev kaup müüakse ja antakse üle teatava liikmesriigi territooriumil ning ostja müüb selle edasi muu liikmesriigi territooriumil, ei võimalda see säte määrata kindlaks kaubamärgirikkumisest tuleneva hagi arutamise pädevust, mis on esitatud esialgse müüja suhtes, kes ei ole liikmesriigis, mille kohtule hagi on esitatud, ise ühtki asjaomast tegu toime pannud.

   Määruse nr 40/94 artikli 90 lõike 2 ning artikli 92 alusel on 27. septembri 1968. aasta konventsiooni (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) artikli 5 lõike 3 (millele vastab määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3) kohaldamine ühenduse kaubamärgi rikkumisega seotud hagidele sõnaselgelt välistatud. Määruse nr 40/94 artikli 93 lõikes 5 esitatud mõistet „selle liikmesriigi kohtute [pädevus], kus rikkumine on toimunud või kus on rikkumise oht” tuleb tõlgendada iseseisvalt määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 esitatud mõistest „selle paiga [kohus], kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda”.

   Määruse nr 40/94 artikli 93 lõikes 5 ette nähtud seotuse alus viitab liikmesriigile, kus on toimunud või võib toimuda väidetav kahju tekitamine, mitte liikmesriigile, kus tekkis kahju. Seetõttu võib selle artikli alusel kohtualluvust omistada üksnes selle liikmesriigi ühenduse kaubamärkide kohtutele, kus kostja pani väidetava õigusvastase teo toime.

   (vt punktid 28, 31, 34, 37, 38 ja resolutsiooni punkt 1)

2.  Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 14 lõige 2 näeb sõnaselgelt ette, et ühenduse kaubamärki käsitlevaid hagisid võib esitada tsiviilvastutust reguleeriva ja kõlvatu konkurentsi vastase siseriikliku seaduse alusel, kuna selliste hagide arutamise pädevust ei reguleeri määrus nr 40/94 ning see tuleb kindlaks teha määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades sätete alusel. Nii on kõlvatut konkurentsi käsitleva siseriikliku seaduse alusel esitatud nõude osas selle kohtu pädevuse kindlaks määramisel, kelle poole on pöördutud, kohaldatav määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3.

   (vt punktid 40–42)

3.  Määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et väite korral ühenduse kaubamärgiga kaitstud tähist õigusvastaselt kasutava võrdleva reklaami ja selle kõlvatu kopeerimise kohta, mis on selle liikmesriigi õiguses, mille kohtu poole on pöördutud, keelatud, ei võimalda see säte määrata selle siseriikliku seaduse rikkumisest tulenevat kahju põhjustava sündmuse toimumise koha alusel kindlaks selle liikmesriigi kohtu pädevust, kui asjaomase teo kohtusse kaevatud oletatav toimepanija ei ole vastavat tegu ise seal toime pannud. See-eest võimaldab nimetatud säte sellisel juhul määrata kahju tekkimise koha alusel kindlaks pädevuse arutada kõnealusel siseriiklikul õigusel põhinevat vastutuse tuvastamise hagi, mis on esitatud muus liikmesriigis asuva isiku suhtes, kes on selles liikmesriigis väidetavalt pannud toime teo, mis on selle kohtu tööpiirkonnas, kelle poole on pöördutud, toonud kaasa või võib tuua kaasa kahju.

   Määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 kasutatud väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda” on peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse. Seotustest ühe kindlaks tegemisega peaks olema võimalik määrata kindlaks selle kohtu pädevus, kes on objektiivselt parimas kohas hindamaks, kas kostja vastutust tingivad asjaolud esinevad, siis tuleb sellest järeldada, et õiguspäraselt saab pöörduda üksnes selle paiga kohtu poole, kus on täidetud asjaomane seotuse alus. Asjaoludel, kus vaid ühe väidetava kahju oletatava tekitaja vastu on pöördutud kohtusse, mille tööpiirkonnas viimane ei ole tegu toime pannud, ei ole alust leida, et kahju põhjustanud sündmus on leidnud aset selle kohtu tööpiirkonnas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tähenduses.

   Mis puutub intellektuaal- ja tööstusomandi õiguse rikkumistest tulenevasse kahjusse, siis saab kahju teatavas liikmesriigis tekkida vaid juhul, kui selles liikmesriigis on väidetavalt rikutud õigus kaitse all. See nõue on ülekantav asjaoludele, kus vaidluse all on sellise õiguse kaitse kõlvatu konkurentsi vastase siseriikliku seaduse abil. Neil asjaoludel võib selle seaduse rikkumist käsitleva asja esitada arutamiseks siseriiklikule kohtutele, niivõrd kui muus liikmesriigis toimunud sündmus on toonud kaasa või võib tuua kaasa kahju selle kohtu tööpiirkonnas, kuhu on pöördutud.

   (vt punktid 46, 48, 50, 55–57, 59 ja resolutsiooni punkt 2)