Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62007CJ0169

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    Kohtuasi C-169/07

    Hartlauer Handelsgesellschaft mbH

    versus

    Wiener Landesregierung

    ja

    Oberösterreichische Landesregierung

    (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof)

    „Asutamisvabadus — Sotsiaalkindlustus — Riigi rahastatav riiklik tervishoiusüsteem — Mitterahaliste hüvitiste süsteem — Kindlustatud isiku poolt eelnevalt tasutud ravikulude hüvitamise süsteem — Luba ambulatoorseid hambaraviteenuseid osutava eraõigusliku hambapolikliiniku asutamiseks — Raviasutuse loomist õigustava vajaduse hindamise kriteerium — Eesmärk säilitada kvaliteetsed, tasakaalustatud ja kõigile kättesaadavad meditsiini- ja haiglaraviteenused — Eesmärk hoida ära sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu tõsise kahjustamise oht — Ühtsus — Proportsionaalsus”

    Kohtujurist Y. Bot’ ettepanek, esitatud 9. septembril 2008   I ‐ 1723

    Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 10. märts 2009   I ‐ 1751

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Siseriiklik õigus, mis nõuab uute iseseisvate hambapolikliinikute asutamiseks vastavalt turunõudmistele eelnevalt väljastatud haldusluba – Lubamatus – Üldisest huvist tulenev õigustus – Puudumine

    (EÜ artiklid 43 ja 48)

    Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt iseseisva hambapolikliinikuna tegutseva eraõigusliku raviasutuse asutamiseks on vaja luba ning mille kohaselt tuleb selle loa andmisest keelduda, kui haigekassa lepingupartneritena töötavate arstide poolt juba pakutavaid tervishoiuteenuseid silmas pidades puudub selle hambapolikliiniku asutamist õigustav vajadus, kuna nimetatud õigusnormidega ei ole samasugust süsteemi kehtestatud grupipraksise suhtes ning kuna nimetatud õigusnormid ei põhine tingimusel, mis piiritleks piisavalt siseriiklike ametiasutuste kaalutlusõiguse, on vastuolus EÜ artikliga 43 ja EÜ artikliga 48.

    Sellised õigusaktid ei ole sobivad, et tagada eesmärk säilitada kvaliteetsed, tasakaalustatud ja kõigile kättesaadavad meditsiini- ja haiglaraviteenused ning eesmärk hoida ära sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu tõsise kahjustamise oht. Esiteks ei taotle sellised õigusaktid viidatud eesmärke ühtselt ja süstemaatiliselt, kuna erinevalt uutest hambapolikliinikutest ei kehti grupipraksiste loomisel eelneva loa süsteem, kuigi grupipraksised, mis alluvad samadele turutingimustele, pakuvad üldjuhul samu meditsiiniteenuseid mis hambapolikliinikud ning paljudel juhtudel ei taju patsient nende kahe üksuse vahelist erinevust. Teiseks, selleks et eelneva loa andmise kord oleks õigustatud isegi juhul, kui see näeb ette erandi kõnealust laadi põhivabadusest, peab see põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja varem teada olevatel kriteeriumidel, mis tagaksid, et siseriiklike ametiasutuste kaalutlusõigusel oleksid piirid. Sellise olukorraga ei ole tegemist, kui uue hambapolikliiniku asutamiseks loa väljastamine on allutatud kriteeriumile, mis tugineb patsientide arvule arsti kohta, mis ei ole eelnevalt mitte mingil viisil kinnitatud ega puudutatud isikutele teatavaks tehtud, või kui eelneva haldusloa andmise süsteem tugineb meetodil, mis võib kahjustada asjaomase loataotluse läbivaatamise objektiivsust ja erapooletust.

    (vt punktid 57, 58, 63–66, 68–72 ja resolutsioon)

    Top