Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62004CJ0473

Kohtuotsuse kokkuvõte

Keywords
Summary

Keywords

Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine ja teatavaks tegemine – Määrus nr 1348/2000

(Nõukogu määrus n  1348/2000, artiklid  4–11 ja 14)

Summary

Määrust nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta tuleb tõlgendada nii, et see ei kehtesta mingisugust hierarhiat artiklites 4–11 sätestatud asutuste vahendusel kätteandmise ja artiklis 14 sätestatud posti teel kättetoimetamise vahel ning seetõttu on võimalik kohtudokumenti kätte toimetada kas ühel või teisel või mõlemal viisil korraga. Esiteks ei ole määruse põhjendustes ega normides sätestatud seda, et määrusega kooskõlas toimunud edastamine ja kättetoimetamine oleks võrreldes asutuste vahendusel kätteandmisega madalamal astmel. Teiseks, võttes arvesse määruse laadi ja eesmärki, mille kohaselt soovitakse tagada kohtudokumentide tõhus kättetoimetamine ja teatavaks tegemine adressaatide õiguspäraseid huvisid järgides, ning pidades silmas, et kõik määruses ette nähtud kättetoimetamisviisid võivad põhimõtteliselt adressaatide huvide järgimise tagada, peab olema võimalik kasutada ühte või teist või korraga kahte või mitut antud juhul otstarbekamat või asjakohasemat kättetoimetamise viisi.

Järelikult, kui on toimunud nii kätteandmine asutuste vahendusel kui ka kättetoimetamine posti teel, tuleb selleks, et määrata adressaadi suhtes kindlaks kättetoimetamisest sõltuva menetlustähtaja kulgema hakkamise hetk, lähtuda esimese õiguspärase kättetoimetamise kuupäevast. Selleks et mitte muuta kättetoimetamisviise reguleerivaid määruse norme sisutühjaks, tuleb kõik nende viiside õiguspärase sooritamisega seotud õiguslikud mõjud arvesse võtta sõltumata sellest, et hiljem jõuab lõpuni ka mõni muu kättetoimetamisviis. Peale selle on määruse eesmärk kiirendada kätteantavate kohtudokumentide edastamist ja sellest tulenevalt ka kohtumenetlust. Kui menetlustähtaja arvutamiseks võetakse arvesse kõnealuse dokumendi esimene kättetoimetamine, on dokumendi adressaat kohustatud tegema kohtutoimingud varem, mis võib pädeval kohtul võimaldada lühema tähtaja jooksul otsust teha.

(vt punktid 20, 21, 28–32 ja resolutiivosa)

Top