Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62004CJ0292

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    Kohtuasi C-292/04

    Wienand Meilicke jt

    versus

    Finanzamt Bonn-Innenstadt

    (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln)

    „Tulumaks — Ettevõtte tulumaksukrediit residendist äriühingute poolt välja makstud dividendidele — EÜ artiklid 56 ja 58 — Kohtuotsuse ajalise kehtivuse piiramine”

    Kohtujurist A. Tizzano ettepanek, esitatud 10. novembril 2005   I - 1838

    Kohtujurist C. Stix-Hackli ettepanek, esitatud 5. oktoobril 2006   I - 1854

    Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 6. märts 2007   I - 1872

    Kohtuotsuse kokkuvõte

    1. Kapitali vaba liikumine – Piirangud

      (EÜ artiklid 56 ja 58)

    2. Eelotsuse küsimused – Tõlgendamine – Tõlgendatavate kohtuotsuste ajaline mõju

      (EÜ artikkel 234)

    1.  EÜ artikleid 56 ja 58 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus maksuseadus, mille kohaselt dividendide väljamaksmisel kapitaliühingu poolt saab liikmesriigi üldise tulumaksu maksukohustuslasest aktsionär ettevõtte tulumaksukrediiti, mis arvutatakse välja äriühingu jaotatavalt kasumilt makstava ettevõtte tulumaksu alusel, kui väljamakse teinud äriühing on asutatud selles samas liikmesriigis, kuid mitte siis, kui äriühing on asutatud teises liikmesriigis.

      Selline maksuseadus kujutab endast kapitali vaba liikumise piirangut, kuna see võib heidutada asjaomase liikmesriigi üldise tulumaksu maksukohustuslasi investeerimast oma kapitali teises liikmesriigis asutatud äriühingutesse; nimetatud seadusel on samuti piirav iseloom nende äriühingute suhtes, kuna see takistab neil koguda oma kapitali asjaomasest liikmesriigist.

      Isegi kui see maksuseadus põhineb seosel maksusoodustuse ja kompenseeriva maksu mahaarvamise vahel, ei näi selline maksuseadus, mis sätestab, et asjaomase liikmesriigi üldise tulumaksu maksukohustuslasest aktsionäridele antav ettevõtte tulumaksukrediit arvutatakse välja selles liikmesriigis asutatud äriühingu jaotatavalt kasumilt makstava ettevõtte tulumaksu alusel, olevat vajalik, et tagada asjaomase liikmesriigi maksusüsteemi ühtsus. Seoses eesmärgiga vältida dividendidena välja makstud äriühingu kasumi topeltmaksustamist ei sea teises liikmesriigis asutatud äriühingu aktsionärist asjaomase liikmesriigi üldise tulumaksu maksukohustuslasele selle äriühingu ettevõtte tulumaksust sõltuva ettevõtte tulumaksukrediidi andmine ohtu asjaomase liikmesriigi maksusüsteemi ühtsust ning see kujutaks endast kapitali vaba liikumist vähemal määral piiravat meedet.

      Mis puudutab maksutulu vähenemist seoses teistes liikmesriikides asutatud äriühingute dividendidega, siis seda ei saa pidada ülekaalukaks üldiseks huviks, millele tuginedes võiks õigustada põhivabadustega põhimõtteliselt vastuolus olevaid meetmeid.

      (vt punktid 20, 23, 24, 28, 29, 30, 31 ja resolutiivosa)

    2.  Euroopa Kohus võib talle EÜ artikliga 234 antud pädevust kasutades ühenduse õiguskorra lahutamatuks osaks olevat õiguskindluse põhimõtet kohaldades erandlikult otsustada piirata huvitatud isikute võimalust tugineda kohtu tõlgendatud sättele, et vaidlustada heas usus rajatud õigussuhteid. Selline piiramine võib toimuda ainult samas kohtuotsuses, milles otsustatakse taotletud tõlgenduse üle. Euroopa Kohtu poolt ühenduse õiguse sättele antud tõlgenduse ajalise kehtivuse peab ilmtingimata kindlaks määrama ühel ajahetkel. Selles osas tagab põhimõte, et piiramine võib toimuda ainult samas kohtuotsuses, milles otsustatakse taotletud tõlgenduse üle, liikmesriikide ja teiste õigussubjektide võrdse kohtlemise ühenduse õiguses ning täidab samas õiguskindluse põhimõttest tulenevad nõuded.

      (vt punktid 34–37)

    Top