Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega luuakse Euroopa Liidu (EL) taaste- ja vastupidavusrahastu, selle eesmärgid ja rahaliste vahendite saamise kriteeriumid.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse avaldas Euroopa Komisjon 2022. aasta mais oma RePowerEU kava muuta EL Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks. Muutmismäärus (EL) 2023/435 võimaldab ELi liikmesriikidel lisada RePowerEU peatükid oma taaste- ja vastupidavuskavadele, et kiirendada ELi üleminekut puhtale energiale.

Hilisema muutmismäärusega, määrusega (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) algatus, võimaldatakse liikmesriikidel võtta meetmeid, et toetada investeerimistegevusi, mis aitavad kaasa nende taaste- ja vastupidavuskavades STEPi eesmärkide täitmisele.

PÕHIPUNKTID

Taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärk on edendada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust:

• suurendades liikmesriikide vastupidavust, kriisile valmisolekut, kohanemisvõimet ja majanduse kasvupotentsiaali;
• leevendades COVID-19 kriisi sotsiaal- ja majandusmõju, eelkõige naistele;
• aidates kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele;
• toetades rohepööret (vt kokkuvõte) ning aidates kaasa 2030. aastaks kehtestatud kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks kehtestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele;
• toetades digipööret;
• suurendades ELi energiasüsteemi vastupanuvõimet, kindlust ja kestlikkust.

Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid on saadaval meetmete jaoks, mis „ei kahjusta oluliselt“, see tähendab, et ei tekita kahju keskkonnale ja ei hõlma korduvaid kulutusi, järgmistes kuues poliitikavaldkonnas:

• rohepööre;
• digipööre;
• arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv;
• sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;
• tervishoid, majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus;
• järgmise põlvkonna poliitika, nagu näiteks haridus ja oskused.

REPowerEU peatükkides võib lubada ajutisi erandeid meetmetele, mis käsitlevad ELi otseseid energiajulgeoleku probleeme, minimeerivad võimalikku keskkonnakahju ega ohusta ELi kliimaeesmärke.

Taaste- ja vastupidavusrahastu 648 miljardi euro (2022. aasta hindades) suurune eelarve:

• sisaldab 357 miljardi euro ulatuses toetusi;
• sisaldab 291 miljardi euro ulatuses laene;
• ei asenda jooksvaid riiklikke eelarvelisi kulusid, välja arvatud põhjendatud juhtudel;
• on lisaks muude ELi programmide rahalisele toetusele;
• järgib ELi rahastamise täiendavuse põhimõtet*.

Taaste- ja vastupidavusrahastu määruse muudatusega, millesse kuulub ka REPowerEU, on liikmesriikidele tehtud kättesaadavaks täiendavad toetused heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) ja Brexitiga kohanemise reservi (BAR) raames. Seetõttu jaguneb 357 miljardi euro suurune toetuste summa nüüd 338 miljardi euro suuruses summas esialgse taaste- ja vastupidavusrahastu toetusteks, 17,3 miljardi euro suuruses summas heitkogustega kauplemise süsteemi toetusteks ja 1,6 miljardi euro suuruses summas BARi-toetusteks. Lisaks võisid liikmesriigid taotleda laenutoetust kuni 2023. aasta augustini. 2023. aasta lõpuks oli saadaval olnud 385 miljardi euro suurusest kogupaketist eraldatud 291 miljardit eurot. Nende kahe muudatuse (rohkem saadaval olevaid toetusi heitkogustega kauplemise süsteemi ja BARi kaudu ning kasutatavast rahastamispaketist vähem taotletud laene) tulemusel eraldati 2023. aasta lõpuks taaste- ja vastupidavusrahastust kokku 648 miljardit eurot. Eelpool nimetatud summa 723 miljardit eurot oli taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatavate toetuste (338 miljardit eurot) ning taaste- ja vastupidavusrahastu laenude (385 miljardit eurot) maksimaalne summa vastavalt taaste- ja vastupidavusrahastu määrusele.

Muutmismäärusega (EL) 2024/795 luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP)-algatus, mille eesmärk on tugevdada ELi suveräänsust ja julgeolekut, kiirendada rohe- ja digipööret, suurendada konkurentsivõimet ja vähendada strateegilist sõltuvust kolmes strateegilises tööstusvaldkonnas: digi- ja süvatehnoloogia innovatsioon, puhas ja ressursitõhus tehnoloogia ning biotehnoloogia. Muutmismäärusega lubatakse võimendada olemasolevate ELi programmide, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu, vahendeid , ilma et oleks vaja luua uusi vahendeid. Uued eeskirjad võimaldavad liikmesriikidel lisada oma taaste- ja vastupidavuskavasse hinnanguliste kuludena rahalise panuse liikmesriigi osas. See kehtib üksnes meetmete puhul, millega toetatakse investeerimistehinguid, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid võivad otsustada eraldada kuni 10 % oma siseriiklikest eraldistest InvestEU raames STEPiga seotud instrumentidesse (vt kokkuvõte).

Rahastu raames toetuse saamiseks on liikmesriigid koostanud ja esitanud riiklikud taastumis- ja vastupidavuskavad, milles kirjeldatakse alates pandeemia algusest 2020. aasta veebruaris rakendatavaid reforme ja investeeringuid kuni 31. detsembrini 2026 ning esitatakse selged vahe-eesmärgid ja eesmärgid. Liikmesriigid võivad saada rahastamist kuni varem kokkulepitud maksimumsummani. Kavades tuli eraldada vähemalt 37 % eelarvest rohemeetmetele ja 20 % digimeetmetele. Samuti pidid kavad olema kooskõlas

• Euroopa poolaasta raames tuvastatud riiklike probleemide ja prioriteetidega;
• riiklike reformikavadega;
• riiklike energia- ja kliimakavadega;
• õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega;
• noortegarantii rakenduskavadega;

Samuti võivad liikmesriigid oma kavad läbi vaadata, tuginedes taaste- ja vastupidavusrahastu määruses sätestatud õiguslikele alustele, sealhulgas nende võimele tõendada, et objektiivsed asjaolud muudavad teatavate vahe-eesmärkide ja eesmärkide rakendamise teostamatuks.

Taaste- ja vastupidavusrahastu põhineb tulemustel. See tähendab, et komisjon maksab summad igale liikmesriigile välja ainult siis, kui nad on saavutanud kokkulepitud vahe-eesmärgid ja eesmärgid oma kavas sisalduvate reformide ja investeeringute lõpuleviimiseks. Kui nad on need kokkulepitud vahe-eesmärgid ja eesmärgid täitnud, taotlevad valitsused selle alusel makseid (kuni kaks korda aastas).

Komisjon

• hindab liikmesriikide kavasid vastavalt nende asjakohasusele, mõjususele, tõhususele ja sidususele;
• kui ta teeb nõukogule ettepaneku riiklik kava heaks kiita, sätestab ta vahe-eesmärgid ja eesmärgid, mille riik peab oma reformide ja investeerimisprojektidega täitma, ning taaste- ja vastupidavusrahastu rahalise toetuse summa;
• võib kavade muudatused tagasi lükata või heaks kiita;
• edastab riiklikud kavad viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule;
• jälgib rahastu rakendamist ja mõõdab eesmärkide saavutamist;
• hindab liikmesriikide maksetaotlusi, et kontrollida vahe-eesmärkide ja eesmärkide täitmist, ning täitmise korral jagab vastavad rahalised vahendid liikmesriikidele või võib muul viisil otsustada makse (osaliselt) peatada, kuni liikmesriik täidab nõuetekohaselt asjaomase vahe-eesmärgi või eesmärgi;
• koostab taastumise ja vastupidavuse tulemustabeli;
• esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruanded.

Liikmesriigid

• peavad ELi vahendite kasutamisel vältima, avastama ja parandama kõik pettused, korruptsiooni või huvide konfliktid;
• esitama kaks korda aastas aruande oma plaanide edenemise kohta Euroopa poolasta kontekstis.

Asjaomane Euroopa Parlamendi komisjon võib iga kahe kuu tagant kutsuda komisjoni arutama rahastu raames tehtud edusamme.

Komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule järgmised aruanded:

• läbivaatamisaruanne 31. juuliks 2022;
• aruanne taaste- ja vastupidavusrahastu üldise rakendamise kohta 20. veebruariks 2024 (edastati ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele).

Taastumise ja vastupidavuse tulemustabel

2021. aasta detsembris käivitas komisjon taastumise ja vastupidavuse tulemustabeli – avaliku veebiplatvormi, mille eesmärk on näidata edusamme kogu taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taastumis- ja vastupidavuskavade rakendamisel.

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud määrusega (EL) 2021/2105 täiendatakse määrust (EL) 2021/241 sotsiaalkulude aruandluse metoodika määratlemisega. Rahastu sotsiaalsete kulude, sealhulgas laste ja noortega ning soolise võrdõiguslikkusega seotud kulude aruandlusmetoodika aluseks on heakskiidetud taastumis- ja vastupidavuskavades esitatud hinnangulised kulud.

Delegeeritud määrusega (EL) 2021/2106 täiendatakse määrust (EL) 2021/241, sätestades ühised näitajad ning taastumise ja vastupidavuse tulemustabeli üksikasjalikud elemendid.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

• Määrust (EL) 2021/241 kohaldatakse alates 19. veebruarist 2021.
• Muutmismäärust (EL) 2023/435 kohaldatakse alates 1. märtsist 2023.
• Muutmismäärust (EL) 2024/795 kohaldatakse alates 1. märtsist 2024.

TAUST

• Taaste- ja vastupidavusrahastu on ELi stimuleerivate meetmete paketi NextGenerationEU keskmeks. See võimaldab komisjonil koguda vahendeid COVID-19 pandeemia tekitatud vahetu majandusliku ja sotsiaalse kahju hüvitamiseks.
• See on tihedalt kooskõlas komisjoni prioriteetidega tagada säästev ja kaasav taastumine, mis soodustab rohe- ja digiüleminekut.

Lisateave

• Taaste- ja vastupidavusrahastu (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75)

Määruse (EL) 2021/241 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30–89)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 28. septembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2105, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, ning määratakse kindlaks sotsiaalkulutuste aruandluse metoodika (ELT L 429, 1.12.2021, lk 79–82)

Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 23–27)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433I, 22.12.2020, lk 1–10)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final, 11.12.2019)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1–222)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 30.04.2024