Aromatiseeritud veinitooted
KOKKUVÕTE:
määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise kohta
MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?
- Sellega sätestatakse aromatiseeritud veinitoodete tootespetsifikaat.
- Määruse eesmärgiks on tagada tarbijakaitse, toodete ehtsuse, turu läbipaistvuse ja ausa konkurentsi kõrge tase.
- Seda kohaldatakse kõigile Euroopa Liidu (EL) turule lastud aromatiseeritud veinitoodetele olenemata sellest, kas need on valmistatud ELi liikmesriikides või kolmandates riikides, ja ELis toodetud ekspordiks mõeldud toodetele.
PÕHIPUNKTID
- Määrusega kehtestatakse aromatiseeritud veinitoodete esitlemise ja märgistamise eeskirjad, mida kohaldatakse lisaks määrusega (EL) nr 1169/2011 (vt kokkuvõte) sätestatud toidualase teabe tarbijatele esitamise muudele eeskirjadele.
- Aromatiseeritud veinitooted koosnevad kolmest põhirühmast, sealhulgas sellised kategooriad nagu vermut, Sangria ja Glühwein:
- aromatiseeritud vein*
- aromatiseeritud veinijoogid* ja
- aromatiseeritud veinikokteilid*.
- Aromatiseeritud veinitooted peavad olema toodetud kooskõlas käesoleva määruse I ja II lisas sätestatud nõuete, piirangute ja kirjeldustega.
- Määrust täiendatakse Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga – delegeeritud määrusega (EL) 2017/670, millega sätestatakse aromatiseeritud veinitoodete lubatud valmistamisprotsessid.
- Määrus sisaldas algselt aromatiseeritud veinitoodete geograafiliste tähiste kaitse õigusraamistikku. Ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi (2023–2027) hulka kuuluva muutmismäärusega (EL) 2021/2117 lihtsustati siiski veinide geograafiliste tähiste süsteemi, määruse (EL) nr 251/2014 kohaldamisalast eemaldati aromatiseeritud veinitoodete geograafiliste tähiste kava ning see ühendati määruse (EL) nr 1151/2012 kohase põllumajandustoodete ja toiduainete kavaga, mis hõlmas juba alkohoolseid jooke (vt kokkuvõte).
- Määrusega tunnistatakse kehtetuks varasem määrus (EMÜ) nr 1601/91.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Seda kohaldatakse alates 28. märtsist 2015. Artikli 36 lõiget 1 ja 3 kohaldatakse siiski alates 27. märtsist 2014, et hõlbustada üleminekut eelmiselt määruselt (EMÜ) nr 1601/91.
TAUST
Lisateave
PÕHIMÕISTED
Aromatiseeritud veinid. Joogid, milles viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust. Nende alkoholisisaldus on 14,5 kuni 22 mahuprotsenti. Aromatiseeritud vein on näiteks vermut.
Aromatiseeritud veinijook. Joogid, milles viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust. Nende alkoholisisaldus on 4,5 kuni 14,5 mahuprotsenti. Aromatiseeritud veinijoogid on näiteks Sangria ja Glühwein.
Aromatiseeritud veinikokteilid. Joogid, milles viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust. Nende alkoholisisaldus on 1,2 kuni 10 mahuprotsenti.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14–34)
Määruse (EL) nr 251/2014 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Komisjoni 31. jaanuari 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/670, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete lubatud valmistamisprotsesside osas (ELT L 97, 8.4.2017, lk 5–8)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63)
Vt konsolideeritud versioon.
Viimati muudetud: 16.06.2022