Halduskoostöö käibemaksu valdkonnas

PÕHIPUNKTID

Ühtsed teabevahetuse keskasutused

Iga liikmesriik määrab ühe teabevahetuse keskasutuse, kes on kontaktpunktiks teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga suhtlemisel. Keskasutusel peab olema loetelu määratud ametnikest ja teabevahetuse asutustest, kes saavad vahetada teavet oma vastaspooltega teistes liikmesriikides. Kui ametnik või teabevahetuse asutus võtab vastu infotaotluse või vastab infotaotlusele, peab ta sellest oma teabevahetuse keskasutusele teatama.

Teabevahetus

Riigid saavad taotleda teiselt liikmesriigilt teavet standardvormi abil, mis võimaldab neil piiriülest tehingut õigesti hinnata. Taotluse saanud asutus peab taotluse esitanud asutusele vastama kolme kuu jooksul taotluse kättesaamise päevast või ühe kuu jooksul, kui see teave on juba nende valduses.

Teatud teavet jagatakse automaatselt, kui

• päritoluliikmesriigi antav teave on oluline kontrollisüsteemi tõhusaks toimimiseks sihtliikmesriigis, kus maksustamine toimub;
• on alust arvata, et sihtliikmesriigis on toime pandud või tõenäoliselt pannakse toime käibemaksualaste õigusaktide rikkumine;
• on olemas oht, et sihtliikmesriigis võib maksutulu saamata jääda.

Liikmesriigid võivad teavet jagada ka omaalgatuslikult ja taotleda tagasisidet riikidelt, kellele teavet jagati.

Liikmesriigid võivad teabe andmisest keelduda, kui

• taotluse esitanud asutuse nõutav teave põhjustab teatava ajavahemiku jooksul ebaproportsionaalset koormust;
• taotluse esitanud asutus ei ole kasutanud kõiki tavapäraseid teabeallikaid.
• see tooks kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse avalikustamise või kui teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga.

Teabe säilitamine

Iga liikmesriik peab säilitama järgmist ajakohast teavet vähemalt viis aastat:

• käibemaksukohustuslasena registreeritud isikute koondaruannetes esitatud teave (loetelud isikutest, kellele ta on kaupu tarninud);
• teave isikute kohta, kellele liikmesriik on väljastanud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri;
• andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite kohta, mis on muutunud kehtetuks;
• teave ühenduseväliste maksukohustuslaste kohta.

Seejärel jagatakse seda teavet kõigi liikmesriikidega elektroonilise süsteemi – käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) kaudu.

Määrusega (EL) 2020/283 kehtestatakse muudatus, millega nõutakse, et komisjon töötab välja, hoiab töös, hostib ja haldab tehniliselt makseteabe keskset elektroonilist süsteemi (CESOP), et uurida võimalikke käibemaksupettusi või tuvastada käibemaksupettust. CESOPis säilitatakse liikmesriikide kogutud makseteavet, koondatakse seda üksikute makse saajate kohta ning võrreldakse seda määruse (EL) nr 904/2010 alusel muu vahetatava teabega. CESOPis olevad andmed tehakse kättesaadavaks üksnes liikmesriikide pettusevastase võitluse ekspertidele. Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024.

Direktiiviga (EL) 2020/285 kehtestatakse lihtsustatud eeskirjad, et vähendada väikeettevõtjate halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid ning luua soodsam maksukeskkond, mis toetaks tõhusamalt nende kasvu ja piiriülese kaubanduse arengut. Väikeettevõtjate suhtes võib kohaldada käibemaksukohustuste lihtsustatud eeskirju, kui nende aastakäive jääb allapoole asjaomase liikmesriigi kehtestatud künnist, mis ei tohi olla kõrgem kui 85 000 eurot. Teatud tingimustel saavad lihtsustatud eeskirjadest kasu ka teiste liikmesriikide väikeettevõtjad, kes seda künnist ei ületa, kui nende aastakäive kogu ELis ei ületa 100 000 eurot. Uusi eeskirju kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.

Käibemaksutagastused

Liikmesriigid edastavad teistes liikmesriikides asuvatelt maksukohustuslastelt saadud käibemaksu tagastamistaotlused asjaomaste tagastamisliikmesriikide asutustele. See toimub elektrooniliselt 15 päeva jooksul taotluse kättesaamise kuupäevast. Tagastamisliikmesriigi asutused peavad teavitama teiste liikmesriikide asutusi, kui

• nad vajavad elektroonilisel teel ja vastavate koodide abil esitatavat lisateavet taotleja olemuse ja teenuste kohta või
• nad vajavad taotlejatelt oma äritegevuse kirjelduse esitamist ühtlustatud koodide abil.

Kolmandad riigid

Kui liikmesriigi pädev asutus saab teavet kolmandalt riigilt, võib ta selle teabe edasi anda igale seda taotlevale liikmesriigile või igale teisele liikmesriigile, kes võib olla sellest huvitatud, kuivõrd see on asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud abistamiskokkulepetega lubatud. Liikmesriikide asutused võivad edastada teavet kolmandatele riikidele, kui

• kõnealuse edastamisega on nõustunud see liikmesriik, kust teave pärineb;
• asjaomane kolmas riik on nõustunud tegema koostööd tõendite kogumiseks käibemaksualaseid õigusakte tõenäoliselt rikkuvate tehingute ebaseaduslikkuse kohta.

Käibemaksupettuste vastane võitlus

Määrusega luuakse pettustevastase võitluse ekspertide võrgustik Eurofisc, mis võimaldab liikmesriikidel ühiselt käibemaksuandmeid töödelda ja vahetada varajasi hoiatusi ettevõtjate kohta, keda kahtlustatakse seotuses käibemaksupettusega. Eurofisc koordineerib ka tema pettusehoiatuse peale maksuhaldurite alustatud järelmeetmeid. Samuti võib Eurofisc vajaduse korral teha koostööd OLAFi ja Europoliga.

E-kaubandus

ELi käibemaksusüsteemi ajakohastava meetmete paketi osana ning selle kohandamiseks ettevõtja ja tarbija vahelise piiriülese e-kaubandusega ELis muudetakse määrusega (EL) 2017/2454 määrust (EL) nr 904/2010, kehtestades eeskirjad liikmesriikide halduskoostöö tõhustamiseks. 2017. aasta muutmismäärusega tagatakse, et hõlmatud on teenuste osutamine ja kaupade kaugmüük direktiivi (EL) 2017/2455 kohaselt (millega omakorda muudeti direktiive 2006/112/EÜ (vt kokkuvõte) ja 2009/132/EÜ (vt kokkuvõte). Määrust kohaldatakse alates 2021. aasta jaanuarist.

Muu hulgas nõutakse kõnealuse määrusega järgmist:

• eelnevalt tuleb edastada registreerimise number, mille alusel käibemaksu tasutakse, et tolliasutustel oleks võimalik kontrollida selle kehtivust kaupade importimise ajal;
• liikmesriigi poolt maksukohustuslastele arvestusandmete esitamise taotlusi ja nende suhtes haldusuurimiste läbiviimist koordineerib registreerimisriik¹.

2020. aasta alguses võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2020/21 halduskoostöö ja maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas ja rakendusmääruse (EL) 2020/194, millega kehtestati üksikasjalikud eeskirjad käibemaksu ühe akna süsteemi toimimise kohta veebis kaupade müügi korral.

Mõlemad rakendusmäärused aitavad tagada, et käibemaksu tasutakse lõpptarbija liikmesriigis, mis toob kaasa maksutulu õiglasema jaotuse liikmesriikide vahel.

Seoses COVID-19 kriisiga kohaldatakse uusi e-kaubanduse käibemaksueeskirju alates 1. juulist 2021, mitte 1. jaanuarist 2021 (rakendusmäärus (EL) 2020/1318). See võimaldab kõigil liikmesriikidel viia lõpule sellised IT-süsteemid, mida on vaja nende muudatuste rakendamiseks ja kohaldamiseks.