Kaubaveologistika tegevuskava

Kaubaveologistika on üks Euroopa konkurentsivõimelisuse alustalasid. See hõlmab kaubaveotoimingute planeerimist, organiseerimist, juhtimist, kontrollimist ja teostamist.

ÕIGUSAKT

Komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta teatis. Kaubaveologistika tegevuskava (KOM(2007) 607 (lõplik)).

KOKKUVÕTE

Kaubaveologistika on üks Euroopa konkurentsivõimelisuse alustalasid. See hõlmab kaubaveotoimingute planeerimist, organiseerimist, juhtimist, kontrollimist ja teostamist.

MIS ON KÄESOLEVA TEGEVUSKAVA SISU?

Tegevuskava sisaldab mitmeid lühikese ja keskmise tähtajaga meetmeid. See on üks Euroopa Komisjoni loodud poliitilistest algatustest kaubavedude tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks Euroopa Liidus (EL).

PÕHIPUNKTID

• E-kaubaveod: füüsiliste kaubavoogudega seotud paberivaba elektrooniline teabevoog koos info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil teostatava paberivaba jälgimisega.
• Kitsaskohad: välja on toodud peaaegu 500 punkti ebapiisavatest taristutest kuni haldustõketeni. Nendega saab võidelda kvalifitseeritud töötajate koolitamise, tulemuslikkuse näitajate kasutamise ning paremate statistiliste andmete abil.
• Transpordiahelad: haldusnõuete lihtsustamine vaid ühe ühtse veodokumendi kasutamisega erinevate transpordiliikide puhul ning selged eeskirjad vastutuse kohta võivad vähendada kulusid ja halduskoormust.
• Kaalud ja mõõtmed: ELi õigusaktides on sätestatud sõidukite massi ja mõõtmete piirangud. Samas on riiklikele asutustele jäetud massi osas mingil määral valikuvabadust. Õigusaktide 2012. aastal tehtud läbivaatamise tulemusel võeti 2015. aastal vastu ELi muudetud eeskirjad. Nende eesmärk on parandada sõidukite aerodünaamikat ja energiatõhusust.
• Rohelised transpordikoridorid: integreeritud marsruudid võimaldaksid teostada kaubavedusid väiksema keskkonnamõjuga, kui lühimere-, raudtee-, sisevee- ja maanteeveod üksteist täiendavad ja on seotud asjaomaste tehniliste lahendustega (nt IKT kasutamine intelligentsetes transpordisüsteemides).
• Kaubaveod linnapiirkonnas: Euroopa linnad ja linnakud on sageli pikkade vahemaade tagant veetavate kaubasaadetiste sihtkohaks. Seda tuleks linnaplaneerimisel arvesse võtta.

Teiste ELi algatuste hulka kuuluvad näiteks:

• Euroopa ühendamise rahastu, millega toetatakse piiriüleste ja tähtsamate transpordivõrkude arendamise projekte;
• meremajanduse kasvu algatus, mis rõhutab maismaatranspordist vähem saastava meretranspordi võimalusi aidata kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada;
• mereala ruumilise planeerimise direktiiv, mis suurendab koostööd ELi riikide vahel näiteks laevateede alal;
• Euroopa Komisjoni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava, milles kirjeldatakse võimalusi kõrvaldada suuremaid kitsaskohti kaubavedudel ja inimeste transportimisel.

TAUST

Hinnanguliselt ulatub logistika osakaal ELi majanduses 14%-ni SKPst. Viimastel aastatel on logistikavaldkonna kasvutempo olnud keskmisest kõrgem, eriti konteinervedude osas. See on tekitanud teatud meresadamate ning ümbruskonna vahelise ülekoormuse.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Valge raamat: Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava. Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas (KOM(2011) 144 (lõplik), 28.3.2011).

Viimati muudetud: 26.06.2015