Põhjavee kaitse reostuse eest

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (põhjavee direktiiv)

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivi eesmärk on ennetada ja võidelda põhjavee reostuse vastu Euroopa Liidus (EL).
• Selles esitatakse menetlused põhjavee keemilise seisundi hindamiseks ja meetmed saasteainete taseme vähendamiseks.

PÕHIPUNKTID

Direktiivis sätestatakse

• põhjavee keemilise seisundi hindamise kriteeriumid;
• kriteeriumid põhjavee reostuse taseme oluliste ja püsivate kasvutendentside väljaselgitamiseks ning kasvutendentsi langusele pöördumise punktide kindlaksmääramiseks;
• meetmed, mille abil hoida ära ja vähendada saasteainete kaudseid heitmeid (nõrgumisel läbi pinnase või aluspinnase) põhjavette.

Põhjavee keemiline seisund

Põhjavee keemilist seisundit loetakse heaks, kui

• mõõdetud või hinnanguline nitraatide tase ei ületa 50 mg/l, samas kui aktiivsete pestitsiidsete koostisosade, nende metaboliitide ja reaktsioonisaaduste tase ei ületa 0,1 mg/l (kõikide pestitsiidide mõõdetud tase kokku 0,5 mg/l);
• teatavate suure riskiga ainete tase on ELi riikides kehtestatud läviväärtustest allpool; see peab hõlmama vähemalt arseeni, kaadmiumi, pliid, elavhõbedat, ammooniumi, kloriidi, sulfaati, nitriteid, fosforit (kokku) / fosfaate, trikloroetüleeni ja tetrakloroetüleeni, samuti juhtivust (vee elektrijuhtivus võimaldab mõõta selles lahustunud mitmesuguste mineraalainete kontsentratsiooni);
• muude saasteainete kontsentratsioon vastab hea keemilise seisundi määratlusele, mis on sätestatud veepoliitika raamdirektiivi V lisas;
• kui kehtestatud kvaliteedistandardi väärtus ehk läviväärtus on ületatud, tehakse uurimise käigus muu hulgas kindlaks, et see ei kujutaks olulist ohtu keskkonnale.

Saasteainete esinemine põhjavees

• 22. detsembriks 2008 pidid ELi riigid kehtestama läviväärtused iga saasteaine kohta oma territooriumil asuvates ohustatuks peetavates põhjaveekogudes. Vähemalt pidid nad kehtestama läviväärtused eelnimetatud loetelusse kuuluvate saasteainete kohta. Seoses iga loetelusse kuuluva saasteainega tuleb esitada teave (mis on kindlaks määratud selle direktiivi III lisas) ohustatuks peetavate põhjaveekogude ja läviväärtuste kehtestamise viisi kohta. Need läviväärtused tuleb kaasata vee raamdirektiivis ettenähtud vesikondade majandamiskavadesse. 2010. aastal avaldas Euroopa Komisjon aruande, mis põhines ELi riikide esitatud teabel.
• ELi riikidel tuleb teha kindlaks põhjaveekogudes leiduvate saasteainete olulised ja jätkuvad kasvutendentsid. Selleks peavad nad kehtestama seireprogrammi selle direktiivi IV lisa järgi.
• Võttes arvesse direktiivi IV lisa, peavad ELi riigid ühtlasi määrama kindlaks kasvutendentsi langusele pöördumise punkti. Tendentsi langusele pööramisel keskendutakse kontsentratsioonidele, mis kujutavad ohtu vastavatele veeökosüsteemidele, sõltuvatele maismaaökosüsteemidele, inimeste tervisele või veekeskkonna seaduslikele kasutusviisidele.

Saasteaine heite ennetamine ja piiramine

• Vee raamdirektiivi alusel iga vesikonna kohta koostatud meetmete kava peab hõlmama kõikide saasteainete kaudse heite vältimist. Eelkõige puudutab see vee raamdirektiivi VIII lisa punktides 1 kuni 6 nimetatud ohtlikke aineid, samuti lisa punktides 7 kuni 9 nimetatud aineid, kui neid peetakse ohtlikuks. Peale selle tuleb piirata saasteaineid, mis ei kuulu ohtlike ainete loetellu, kui need kujutavad tõelist või võimalikku reostusohtu.
• Välja arvatud juhul, kui muude ELi õigusaktidega on kehtestatud rangemad nõuded, võib ennetavate meetmete puhul muu hulgas välja jätta lubatud otseheite tagajärjed, saasteained, mida esineb nii vähesel hulgal, et need ei kujuta ohtu, õnnetuste või loodusõnnetuste tagajärjed või saasteained, mis tulenevad heitmetest, mille kohta pädevad asutused leiavad, et neid ei ole võimalik tehnilistel põhjustel vältida või piirata ilma meetmeteta, mis suurendaksid ohtu inimeste tervisele või keskkonnale või oleksid ebaproportsionaalselt kulukad.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2007. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 16. jaanuariks 2009.

TAUST

• 2000. aasta oktoobris vastu võetud vee raamdirektiivis märgiti, et on kavas võtta meetmed põhjavee reostuse ärahoidmiseks ja piiramiseks. Need meetmed on sätestatud selles direktiivis 2006/118/EÜ, seetõttu nimetatakse seda ka raamdirektiivi tütardirektiiviks. Peale selle tunnistati 2013. aastal vee raamdirektiiviga kehtetuks direktiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest. Selle direktiivi eesmärk on kaitsta põhjavett ning täita direktiivi 80/68/EMÜ kehtetuks tunnistamisele järgnenud õiguslik lünk.
• Põhjavee kaitse on EL keskkonnapoliitikas esmase tähtsusega mitmel põhjusel:
  • kord juba saastunud põhjavett on raskem puhastada kui pinnavett ning tagajärjed võivad püsida aastakümneid;
  • kuna põhjavett kasutatakse sageli joogivee võtmiseks ning tööstuse ja põllumajanduse tarbeks, võib põhjavee reostus ohustada inimese tervist ja kõnealuseid tegevusi;
  • põhjavesi tagab põhilise veevoolu paljudes jõgedes (mõnes veekogus võib see anda kuni 90% veevoolust) ning võib seega mõjutada pinnaveesüsteemide kvaliteeti;
  • ühtlasi toimib see kuivaperioodil puhvrina ning on vajalik märgalade säilitamiseks.
• Lisateave:
  • Põhjavesi (Euroopa Komisjoni veebileht)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19–31)

Direktiivi 2006/118/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUV DOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 01.03.2017