19. septembril 1979. aastal Bernis vastu võetud konventsiooni eesmärk on edendada allakirjutanud riikide vahelist koostööd loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike elupaikade kaitseks ja ohustatud rändliikide kaitseks.
Otsusega sõlmitakse leping Euroopa Majandusühenduse (praeguse ELi) nimel.

PÕHIPUNKTID

EL on Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni osaline.
Looduslik taimestik ja loomastik moodustavad suure väärtusega looduspärandi, mida tuleb säilitada ja tulevastele põlvkondadele edasi anda. Konventsiooniosalised on seisukohal, et lisaks riiklikele kaitseprogrammidele tuleks alustada koostööd Euroopa tasandil.
Konventsiooniosalised kohustuvad:
- edendama riiklikku poliitikat loodusliku taimestiku, loodusliku loomastiku ja looduslike elupaikade kaitseks;
- lõimima loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse riiklikku planeerimis-, arendus- ja keskkonnapoliitikasse;
- edendama haridustööd ja levitama teavet vajaduse kohta kaitsta looduslikku taimestikku ja loomastikku ning nende elupaikasid.
Konventsiooniosalised kohustuvad võtma asjakohaseid õigus- ja haldusmeetmeid, et kaitsta I lisas nimetatud looduslikke taimeliike (range kaitse all olevad taimeliigid). Nende taimede korjamine, kogumine, lõikamine ja üleskaevamine on konventsiooniga keelatud.
Samuti tuleb võtta asjakohaseid õigus- ja haldusmeetmeid, et kaitsta II lisas loetletud looduslikke loomaliike (rangelt kaitstud loomaliigid). Keelatud on järgmine:
- igasugune tahtlik püüdmine ja pidamine ning tahtlik tapmine;
- paljunemis- või puhkepaikade tahtlik kahjustamine või hävitamine;
- looduslike loomaliikide tahtlik häirimine eriti paljunemise, poegade üleskasvatamise ja talvitumise ajal;
- linnumunade tahtlik hävitamine, korjamine loodusest või nende säilitamine;
- elus või surnud isendite, sealhulgas nende topiste ja nende kehaosade või nendest valmistatud toodete omamine ja nendega siseriiklikult kauplemine.
III lisas nimetatud looduslike loomaliikide (kaitstud loomaliigid) kasutamist tuleb reguleerida, et hoida populatsioone väljaspool ohtu (kasutamise ajutine või piirkondlik peatamine, transportimise või müügi reguleerimine). Konventsiooniosalistel on keelatud kasutada mis tahes mittevalikulisi jahi- või tapmisvahendeid, millega võib kaasneda kõnealuste liikide kadumine teatavast paikkonnast või nende tõsine häirimine.
Konventsioonis loetletakse mõned erandid eespool nimetatust:
- et kaitsta taimestikku ja loomastikku;
- et vältida tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalavarudele, veele ja muule omandivormile;
- rahva tervise ja ohutuse ning lennuohutuse huvides või muu olulise üldise huvi tõttu;
- teadus- ja haridustöö, taasasustamise, uuesti loodusesse laskmise ja vajaliku paljundamise eesmärgil;
- et lubada range järelevalve tingimustes teatavate metsloomade ja -taimede vähesel arvul püüdmist/korjamist, pidamist või muud mõistlikku kasutamist.
Konventsiooniosalised kohustuvad kooskõlastama jõupingutusi II ja III lisas nimetatud rändliikide kaitseks, mille elupaigad asuvad nende territooriumil.
Moodustatakse alaline komitee, mille ülesanne on jälgida konventsiooni rakendamist.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Berni konventsioon jõustus 6. juunil 1982.

TAUST

Lisateave:

Berni konventsioon (Euroopa Nõukogu)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (EÜT L 38, 10.2.1982, lk 3–32)

Nõukogu 3. detsembri 1981. aasta otsus 82/72/EMÜ Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 38, 10.2.1982, lk 1–2)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 21. detsembri 1998. aasta otsus 98/746/EÜ, millega ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse Berni konventsiooni II ja III lisa muudatused, mis on vastu võetud konventsiooni alalise komitee 17. istungil (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 114)

Viimati muudetud: 15.05.2020

Top

All