Montreali konventsioon lennuettevõtjate vastutuse kohta

 

KOKKUVÕTE:

otsus 2001/539/EÜ Montreali konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (Montreali konventsioon)

MIS ON KONVENTSIOONI JA OTSUSE EESMÄRK?

• Konventsiooni eesmärk on kehtestada ühtsed õigusnormid lennuettevõtjate vastutuse kohta rahvusvaheliste reiside ajal inimestele, pagasile või lastile põhjustatud kahjude korral.
• Otsusega kinnitatakse konventsiooni sõlmimist Euroopa Ühenduse (praeguse ELi) nimel.

PÕHIPUNKTID

Konventsiooniga kehtestatakse igakülgsed õiguspõhimõtted ja -nõuded, millest kõige tähtsamad on järgmised:

• lennuettevõtja piiramatu tsiviilvastutuse põhimõte tervisekahjustuste korral, mis jagatakse kaheks tasemeks:
  • lennuettevõtja objektiivse vastutuse esimene tase kahjude korral, mille hüvitissumma on kuni 100 000 SDRi (Special Drawing Right – Rahvusvahelise Valuutafondi poolt määratletud laenueriõiguse arvestusühik) ehk ligikaudu 120 000 eurot;
  • seda summat ületav teine vastutuse tase põhineb lennuettevõtja eeldataval süül ja ta saab seda vastutust vältida ainult tõendades, et kahju ei tekkinud tema süül (tõendamiskoormis lasub lennuettevõtjal);
• tervisekahjustuste korral ettemaksu tegemise põhimõte, et ohver või isik, kellel on õigus saada hüvitist, saaks rahuldada oma vahetuid majanduslikke vajadusi;
• ohvril või isikul, kellel on õigus saada hüvitist, on võimalik esitada hagi reisija peamise elukoha kohtule;
• lennuettevõtja vastutusmäära suurenemine hilinemise ja pagasi kahjustumise (hilinemise, kadumise või kahjustumise) korral;
• veodokumentide (lennuveokirjad ja piletid) ajakohastamine;
• eeskirjade selgitamine lepingu sõlminud (lennuettevõtja, kelle nimi või kood on piletile märgitud) ja tegeliku lennuettevõtja (lendu tegelikult sooritav lennuettevõtja ei pruugi olla sama kui lepingu sõlminud lennuettevõtja) vastutuse kohta;
• piisava kindlustamiskohustuse üldine kehtestamine lennuettevõtjatele;
• nn „piirkondliku“ klausli lisamine, et võimaldada majandusintegratsiooni organisatsioonidel, nagu EL, konventsiooniga liituda.

EL võttis 1997. aastal vastu määruse (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul), mis näeb ELi lennuettevõtjatele ette piiramatu vastutuse reisijate surma või vigastuste korral. Määrusega (EÜ) nr 889/2002 muudetakse määrust (EÜ) nr 2027/97 ja kohaldatakse Montreali konventsiooni eeskirju kõigile – nii riigisisestele kui ka rahvusvahelistele – lendudele, mida teostavad ELi lennuettevõtjad.

MIS AJAST KONVENTSIOONI JA OTSUST KOHALDATAKSE?

Montreali konventsioon jõustus 4. novembril 2003. Otsust kohaldatakse alates 5. aprillist 2001.

TAUST

Reisija surma või vigastuse korral lennuettevõtjate vastutust käsitlenud 1929. aastal sõlmitud Varssavi konventsiooni ja selle hilisemate muudatuste ebapiisavuse tõttu oli vaja vastutusalaseid eeskirju ajakohastada ja ühtlustada.

Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni lepinguosalised riigid leppisid 1999. aasta mais kokku Varssavi konventsiooni eeskirjade ajakohastamises, et kohandada need ühtseks õigusaktiks, mis pakuks asjakohasel tasemel hüvitust rahvusvaheliste õhuvedude ajal reisijatele tekitatud kahjude korral.

Lisateave:

• Reisijate õigused – õhuveod (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 5. aprilli 2001. aasta otsus 2001/539/EÜ rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (Montreali konventsioon) sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 38)

Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (Montreali konventsioon) (EÜT L 194, 18.7.2001, lk 39–49)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul (EÜT L 285, 17.10.1997, lk 1–3)

Määruse (EÜ) nr 2027/97 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 31.07.2018