Direktiivi eesmärk on edendada ühendvedusid¹, toetades rahvusvahelisi vedusid, mis vastavad teatud kriteeriumidele (nn kombineeritud vedu) järgmiselt:
- kaitstes kombineeritud vedusid siseriiklike piirangute (autoriseerimisskeemid, tariifid ja kvoodid) eest;
- selgitades, et maanteekabotaaži ² piiranguid ei kohaldata kombineeritud veo maanteeveoetappidel;
- lubades suuremaid ja raskemaid koormaid sõidukitele, mida kasutatakse kombineeritud veo maanteeveoetappidel;
- andes kombineeritud vedudele rahalist toetust maksusoodustuste ja omal kulul tehtava transpordi laiendatud määratluse kaudu.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Käesolevas direktiivis tähendab kaupade kombineeritud vedu ELi riikide vahelist vedu, mille puhul

sõiduk või haagis kasutab teekonna alg- või lõppetapil maanteed ja
ülejäänud etapil raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid, kusjuures viimati mainitud etapi pikkus on linnulennult üle 100 km ja
see on alg- või lõppetapp:
- teekonnal kaupade pealelaadimise kohast kuni ümberlaadimiseks sobiva lähima raudteejaamani algetapi puhul ning teekonnal ümberlaadimiseks sobivast lähimast raudteejaamast kuni kaupade mahalaadimise kohani lõppetapi puhul või
- teekonnal siseveetee- või meresadamast linnulennult kuni 150kilomeetrises raadiuses, kus kaupu lastitakse või lossitakse.

Veoautodele piiriüleses liikluses lubatud mõõtmed ja suurim mass on kehtestatud direktiivis 96/53/EÜ (vt kokkuvõte).

Veodokument

Kombineeritud veo veodokumendis tuleb täpsustada:

raudtee-etapiga seotud pealelaadimise ja mahalaadimise jaamad ning
siseveetee-etapiga seotud lastimise ja lossimise sadamad või mereveoetapiga seotud lastimise ja lossimise sadamad.

Piiriülene vedu

Kõigil teatavas ELi riigis registreeritud veoettevõtjatel, kes vastavad veoettevõtja tegevusalale juurdepääsu tingimustele ja liikmesriikide vahelise kaubaveo turule pääsemise tingimustele, on õigus kombineeritud veo korral teha veo alg- ja/või lõppetapi maanteevedu, kui see etapp moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei pruugi olla seotud piiri ületamisega.
Direktiiviga sätestatakse kombineeritud vedude konkreetsed eeskirjad juhuks, kui veo alg-/lõppetapi maanteevedu teeb lähetav/vastuvõttev ettevõtja omal kulul. Vastuvõttev või lähetav ettevõtja võib siis teatavatel tingimustel teha ka veo omal kulul.

Määrusega (EÜ) nr 1072/2009 sätestatakse ELi autoveoturule juurdepääsu käsitlevad ühised eeskirjad ja tingimused kabotaaži suhtes, mida teostavad mitteresidentidest vedajad (vt kokkuvõte).

ELi riikide kohustused

ELi riigid peavad võtma meetmeid selle tagamiseks, et maanteesõidukite puhul kombineeritud transpordi liinidel rakendatavaid makse vähendatakse või need hüvitatakse.

Läbivaatamine

Iga kahe aasta tagant koostab Euroopa Komisjon nõukogule aruande kombineeritud vedude arendamise kohta.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 15. detsembrist 1992 ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt 30. juuniks 1993.

TAUST

Lisateave:

Mitmeliigiline ja kombineeritud vedu (Euroopa Komisjoni veebisait)

PÕHIMÕISTED

Ühendvedu – kaupade vedu, mille puhul kasutatakse lisaks maanteetranspordile raudtee, siseveetee või mereveo teenuseid.
Kabotaaž – ühes ELi riigis registreeritud vedaja poolt riigisiseste vedude korraldamine teises ELi riigis.

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38–42)