Rahatrahvide (nt kiiruseületamise eest) vastastikune tunnustamine

ELi riikides määratud rahaliste karistuste sundtäitmise hõlbustamine piiriülestel juhtudel aitab tagada ELi kodanike võrdse kohtlemise.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta.

KOKKUVÕTE

ELi riikides määratud rahaliste karistuste sundtäitmise hõlbustamine piiriülestel juhtudel aitab tagada ELi kodanike võrdse kohtlemise.

MIS ON RAAMOTSUSE EESMÄRK?

Raamotsusega kehtestatakse vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevad erimeetmed, mis võimaldavad õigus- või haldusasutusel edastada rahalise karistuse otse teise ELi riigi asutusele tunnustamiseks ja täitmiseks ilma täiendavate formaalsusteta.

PÕHIPUNKTID

Raamotsust kohaldatakse kõigi süütegude suhtes, mille puhul saab rakendada rahalisi karistusi ja seoses 39 loetletud süüteoga ei ole enam vaja kontrollida vastavust teo mõlemapoolselt süüteoks tunnistamise nõudele (st kui tegu loetakse süüteoks nii kohtuotsuse teinud kui ka seda täitvas riigis). Nendeks süütegudeks on näiteks:

• kuritegelikus ühenduses osalemine;
• terrorism;
• inim- ja relvakaubandus ning varastatud sõidukitega kauplemine;
• kelmus (raha või vara omastamine pettuse teel);
• vägistamine;
• liiklussüüteod.

Karistused peavad tulenema lõplikust otsusest (st otsusest, mida ei ole enam võimalik edasi kaevata) ja nende kohaldajaks peab olema ELi riigi õigus- või haldusasutus.

Karistuse määranud ELi riik peab koos rahalise karistuse määramise otsusega edastama tunnistuse otsust täitva ELi riigi keeles.

Otsus edastatakse pädevatele asutustele ELi riigis, kus füüsilisel või juriidilisel isikul (äriühingul) on vara või sissetulek, alaline elukoht, või juriidilise isiku korral tema registrijärgne asukoht.

Kui tunnistust ei esitata, kui see on ebatäielik või otsusele selgelt mittevastav, võib ELi riik, kellele otsus edastatakse, keelduda otsuse täitmisest. Samuti võib ta teatavatel juhtudel otsuse täitmisest keelduda, sealhulgas juhul kui:

• samade süütegude eest on täidesaatvas riigis või mis tahes teises riigis, välja arvatud otsuse teinud ja täidesaatev riik, otsus vastu võetud ning viimasel juhul see ka täidetud;
• otsus on tehtud tegude suhtes, mida pole raamotsuses süüteona loetletud ja mis ei ole täidesaatva riigi õigusaktide alusel süüteona kvalifitseeritavad;
• otsuse täitmine on täidesaatva riigi õigusaktide alusel aegunud (st otsuse täitmise tähtaeg on möödunud) ja otsus on tehtud tegude suhtes, mis kuuluvad selle riigi õigusaktide alusel tema jurisdiktsiooni alla;
• otsus on tehtud isiku suhtes, keda ei saanud täidesaatva riigi õigusaktide kohaselt tema vanuse tõttu kriminaalvastutusele võtta;
• otsuse kohaselt on rahaline karistus väiksem kui 70 eurot või võrdväärne.

Otsuse täideviimist reguleeritakse täidesaatva riigi õigusega. Täidesaatev riik võib ka:

• vähendada rahalise karistuse summat siseriikliku õiguse kohaselt sätestatud ulatuses, tingimusel et tegusid ei pandud toime otsuse teinud riigi territooriumil;
• rakendada vabadusekaotust või muud siseriikliku õigusega ette nähtud karistust rahalise karistuse tasumata jätmise korral.

Nii otsuse teinud riik kui ka täidesaatev riik võivad anda amnestiat ja armu või süüdimõistva otsuse uuesti läbi vaadata.

Lisateave

• Rahaliste karistuste teema Euroopa Komisjoni veebilehel
• Rahatrahvide vastastikune tunnustamise teema e-õiguskeskkonna portaalis

Viimati muudetud: 19.06.2015