Vastastikune teabesüsteem riiklike varjupaiga- ja sisserändemeetmete kohta

 

KOKKUVÕTE:

otsusega 2006/688/EÜ luuakse vastastikune teabesüsteem seoses ELi riikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Selle eesmärk on parandada teabevahetust ELi riikide vahel seoses varjupaiga- ja sisserändemeetmetega.

Sellega luuakse ametlik teabemenetlus ELi riikide ja Euroopa Komisjoni vahel eesmärgiga tõhustada sisserände- ja varjupaigapoliitika koordineerimist ELi riikide vahel.

PÕHIPUNKTID

Teabe jagamine ja edastamine

Vastastikune teabesüsteem võimaldab teabe jagamist komisjoni ja ELi riikide vahel varjupaiga- ja sisserännet käsitlevate siseriiklike õigusaktide osas.

ELi riigid peavad edastama teabe meetmete kohta, mida nad kavatsevad võtta või on hiljuti võtnud:

• veebipõhise arvutivõrgu abil ja
• kasutades otsusele lisatud vormi.

See teave tuleks edastada võimalikult kiiresti ja hiljemalt selle meetme avalikustamisel.

ELi riigid on kohustatud teavitama komisjoni ja teisi ELi riike üksnes meetmetest, millel on tõenäoliselt märkimisväärne mõju:

• teistele ELi riikidele,
• kogu ELile.

Arvutivõrgu arendamine ja haldamine

Arvutivõrgu arendamise ja haldamise eest vastutab komisjon. Arvutivõrgu loomiseks kasutatakse olemasolevat tehnilist platvormi, milleks on üleeuroopaline telemaatiline arvutivõrk ELi riikide asutuste vaheliseks teabevahetuseks (tuntud kui CIRCA). Arvutivõrk võimaldab komisjonil ja ELi riikidel taotleda lisateavet ühe või mitme liikmesriigi edastatud meetmete kohta.

Igasugune sel viisil edastatud riiklik meede võib kaasa tuua arvamuste vahetuse ELi riikide ekspertide ja komisjoni vahel.

Lisaks neile tehnilistele aruteludele koostab komisjon igal aastal aruande, millesse koondatakse ELi riikidelt saadud kõige olulisem teave. See aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseriikliku varjupaiga- ja sisserändepoliitika alaste arutelude alusena ministrite tasandil.

Hindamine

Komisjon avaldas 2009. aastal aruande, milles hinnati vastastikuse teabesüsteemi toimimist. 2007. aasta aprillist 30. septembrini 2009 olid ainult 16 ELi riiki edastanud vastastikuse teabesüsteemi kaudu teavet üksnes 45 meetme kohta. Kõrgeima astme kohtute lõplike otsuste kohta ei esitatud ühtegi teavet.

Teabevahetuse vorm oli pigem ebaühtlane ning otsusele lisatud aruanne ei olnud alati kasutuskõlblik.

Mõnikord esitati üksnes pealkiri inglise keeles ja tekst algkeeles, mis põhjustas probleeme arusaamisel. Erinevusi esines ka esitatud aruandevormide sisus: mõned olid üsna põhjalikud, samas kui teised sisaldasid üksnes lühikirjeldust ilma meetme laadi esitamata.

Aruandes jõuti järeldusele, et vastastikune teabesüsteem ei täitnud oma eesmärki, kuna esitatud teabe kogus oli nominaalne. Kuna see oli siiski toiminud vaid lühikest aega, pidas komisjon ennatlikuks esitada otsuse kohta muudatusettepanekuid.

Vastastikust teabesüsteemi riiklike varjupaiga- ja sisserändemeetmete kohta ei aktiveerinud ei komisjon ega ELi riigid, isegi mitte aastatel 2015 ja 2016, mil rändajate sissevool Euroopasse oli massiline. Selle asemel tundus, et ELi riigid (Euroopa Liidu eesistujariigid) eelistavad kasutada Euroopa Liidu kriisiteabesüsteemi rändevooge käsitlevate andmete vahetamiseks. Sellise teabetaotluse võtsid seejärel järk-järgult üle asjaomased Euroopa Liidu ametid, EASO ja FRONTEX, kes pakuvad praegu suurema osa rännet käsiltevatest andmetest, mis on vajalikud praeguse rändevoo puhul. Lisateavet oluliste arengute kohta rände valdkonnas ELi riikides ajakohastatakse korrapäraselt Euroopa rändevõrgustiku uudistelehel, mida esitatakse regulaarselt igas kvartalis.

Sellegipoolest ei saa välistada, et vastastikune teabesüsteem võib osutuda kasulikuks rändealases teabevahetuses tulevikus ELi riikide ja Euroopa Komisjoni vahel ning seetõttu on selle olemasolu siiski õigustatud.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 3. novembrist 2006.

TAUST

Riiklikud sisserände- ja varjupaigameetmed mõjutavad tõenäoliselt teisi ELi riike. Selle põhjuseks on:

• piirikontrolli puudumine Schengeni alal;
• tihedad majanduslikud ja sotsiaalsed suhted ELi riikide vahel ning
• ühise viisa-, sisserände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamine.

Lisateave:

• Euroopa rändevõrgustik riiklikul tasandil (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsus 2006/688/EÜ vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades (ELT L 283, 14.10.2006, lk 40–43)

SEONDUV DOKUMENT

Komisjoni aruanne vastavalt nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta otsuse (vastastikuse teabesüsteemi loomise kohta seoses liikmesriikide meetmetega varjupaiga ja sisserände valdkondades) artiklitele 4 ja 5 (KOM(2009) 687 (lõplik), 17.12.2009)

Viimati muudetud: 22.11.2018