Läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise mitmeaastane kava

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Kooskõlas ELi merekeskkonna kaitse strateegia ja 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga on määruse eesmärk:

• hallata kalandust läänepiirkonna vetes;
• taastada ja säilitada püütavate liikide populatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY)* ning
• vältida ja piirata soovimatut püüki.

Kõnealune ELi kalalaevastik hõlmab peamiselt Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Hollandi, Portugali ja Ühendkuningriigi (1) laevu.

PÕHIPUNKTID

Määrusega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete määratletud piirkondades asuvate järgmiste kalavarude, sealhulgas süvamere kalavarude mitmeaastane kava*:

• süsisaba (Aphanopus carbo);
• kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris);
• huntahven (Dicentrarchus labrax);
• tursk (Gadus morhua);
• megrimid (Lepidorhombus spp.);
• merikuratlased (Lophiidae);
• kilttursk (Melanogrammus aeglefinus);
• merlang (Merlangius merlangus);
• euroopa merluus (Merluccius merluccius);
• sinine molva (Molva dypterygia);
• norra salehomaar (Nephrops norvegicus);
• besuugo (Pagellus bogaraveo);
• atlandi merilest (Pleuronectes platessa);
• pollak (Pollachius pollachius);
• harilik merikeel (Solea solea).

Määrust kohaldatakse ka kaaspüügiliikide* suhtes, kui läänepiirkonna vetes püütakse eespool loetletud liiki kalavarusid.

Kava aitab:

• kaasa ühisele kalanduspoliitikale, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatuspõhimõtet ja tagades, et kalavarude kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;
• teha lõpu kalade tagasiheitele soovimatu püügi vältimise ja piiramise abil;
• rakendada lossimiskohustust liikide osas, mille kohta kehtivad püügi piirnormid.

Kavas rakendatakse kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist käsitlust*, et viia miinimumini kalapüügi kahjulik mõju mere ökosüsteemile.

Kalastussuremuse * sihttase

Kalastussuremuse sihttasemeni, vahemikuni, mis on ette nähtud iga määrusega hõlmatud liigi ja piirkonna jaoks, tuleb jõuda võimalikult kiiresti ja järk-järgult aastaks 2020, misjärel tuleb seda neis vahemikes hoida. Teadusnõuannetel põhinevad vahemikud, mida Euroopa Komisjon peab uuesti muutma, et võtta kiiresti arvesse muutuvaid olusid, pakuvad paindlikkust, et arvestada segapüügi erisusi ning aidata täita lossimiskohustust.

Kaitsemeetmed

Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel tuleb alati tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb alla võrdluspiiri, oleks alla 5% ning erikaitsemeetmeid võetakse siis, kui teadusnõuannete kohaselt on kalavarud ohus.

Kaaspüügi majandamine

Kalavarude majandamise meetmed, sealhulgas vajaduse korral asjaomased kalapüügivõimalused, kehtestatakse parimaid olemasolevaid teadusnõuandeid ja raskusi arvesse võttes, mis tekivad, kui püüda kõiki liike korraga maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, eriti olukordades, kus see viib ametiasutuste ennatliku püügikeeluni, et säilitada varusid.

Tehnilised meetmed

Komisjonil on õigus võtta määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte järgmiste tehniliste meetmete kohta:

• püügivahendite (või nende muudatuste) spetsifikatsioonid ja nende kasutamise kord;
• kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades;
• kalapüügi või teatavat liiki püügiseadmete kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks;
• kalade alammõõdud.

Nõukogu määrab igal aastal kindlaks tehnilised meetmed, mille eesmärk on kontrollida merikeele püüki La Manche’i lääneosas.

Muud sätted

Kui teadusnõuanded näitavad, et harrastuskalapüük avaldab kalavarude suremusele olulist mõju, peaks nõukogu saama kehtestada harrastuskalastajatele mittediskrimineerivaid piiranguid, mille kehtestamisel tuleks lähtuda läbipaistvatest ja objektiivsetest kriteeriumidest, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja majanduskriteeriumidest.

Liikmesriigid väljastavad iga läänepiirkonna vete püügipiirkonna kohta kalapüügiload kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 oma lipu all sõitvatele laevadele, mis tegelevad asjaomases piirkonnas kalapüügiga. Nad võivad piirata ka selliste laevade koguvõimsust, kui need laevad kasutavad spetsiifilisi püügivahendeid. Komisjon võib kehtestada asjaomaste liikmesriikide laevastike püügivõimsusele piirangud.

Kui kalavarusid kasutavad ka kolmandad riigid, tagab EL nende säästva majandamise ja võib vahetada kalapüügivõimalusi.

Komisjon hindab kava iga viie aasta tagant ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 26. maist 2019.

TAUST

Lisateave:

• Kalapüük: Mitmeaastased kavad (Euroopa Komisjoni veebisait)
• ELi kalavarude majandamine (Euroopa Liidu Nõukogu veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1–17)

Määruse (EL) 2019/472 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1–13)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1–15)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 28.10.2019

---

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).