EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarud – mitmeaastane kava

Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarud – mitmeaastane kava

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Kooskõlas ELi merekeskkonna kaitse strateegia ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga on määruse eesmärk:

  • luua piirkondlik mitmeaastane raamistik ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamiseks;
  • majandada Läänemere kalavarusid;
  • taastada ja säilitada kalapopulatsioonid tasemel, mis ületab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse* saamiseks vajalikku taset;
  • vältida ja piirata soovimatut püüki.

Määrusega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 (vt kokkuvõte Läänemere ja Taani väinade kalavarude kaitse) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007.

PÕHIPUNKTID

Määrusega kehtestatakse järgmiste Läänemeres asuvate ELi vete kalavarude mitmeaastane kava*:

  • tursk Läänemere ida- ja lääneosas;
  • räim Läänemere kesk- ja lääneosas, Liivi lahes ja Põhjalahes;
  • kilu Läänemeres.

Määrust kohaldatakse ka atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaaspüügi* suhtes.

Kava aitab:

  • saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige kohaldades kalavarude majandamisel ettevaatuspõhimõtet ja tagades, et kalavarude kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;
  • teha lõpu kalade tagasiheitele soovimatu püügi vältimise ja piiramise abil;
  • rakendada lossimiskohustust liikide osas, mille kohta kehtivad püügi piirnormid.

Kavas rakendatakse kalavarude majandamise ökosüsteemipõhist käsitlust*, et viia miinimumini kalapüügi kahjulik mõju mere ökosüsteemile.

Kalastussuremuse sihttase *

Määrusega esitatakse raamistik iga-aastaste kalapüügikvootide kehtestamiseks. Kvoodid tuleb kehtestada vastavalt teatud kalastussuremusele, tasemele, mis määratakse kindlaks igale määrusega hõlmatud liigile ja piirkonnale. Sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ja järk-järgult hiljemalt aastaks 2020 ning seejärel peab seda hoidma. Iga-aastastele teaduslikele nõuannetele tuginevad tasemed pakuvad paindlikkust, mis võimaldab reageerida kalavarude muutustele.

Kaitsemeetmed

Kalastussuremuse sihttasemed on ette nähtud tagamaks, et tõenäosus, et kudekari langeb alla kudekarja piirväärtuse, oleks alla 5 %. Kui kalavarud on teadusandmete kohaselt ohustatud, tuleb kehtestada erikaitsemeetmed.

Kaaspüügina püütava atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja kaitseks võetavad meetmed

Kui teaduslikust nõuandest nähtub, et on vaja parandusmeetmeid, et tagada kaaspüügina püütud atlandi merilesta, hariliku lesta, hariliku kammelja ja sileda kammelja Läänemere varude majandamine vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sealhulgas järgmist:

  • püügivahendi omadused, eeskätt võrgusilma suurus, konksu suurus, püügivahendi konstruktsioon, võrguniidi jämedus, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine;
  • püügivahendi kasutamine, eeskätt veesoleku aeg ja vahendi kasutamise sügavus;
  • kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades;
  • kalapüügi või teatavat liiki püügiseadmete kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks;
  • kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdud.

Muud eeskirjad

Samuti nähakse kavaga ette järgmist:

  • komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad erandeid lossimiskohustuse kohaldamisest, eelkõige liikide puhul, mille kõrge ellujäämise määr on teaduslikult tõestatud;
  • tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega, et eelkõige kaitsta kudevaid ja noorkalu või suurendada selektiivsust;
  • keelata kindlaksmääratud piirkondades igasugune kalapüük 1. maist kuni 31. oktoobrini.

Asjaomased ELi riigid (Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi) võivad esitada ühiseid soovitusi, et komisjon võtaks vastu delegeeritud õigusakti.

Komisjon hindab kava iga viie aasta tagant ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kava tulemuste ja mõju kohta käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 20. juulist 2016.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Maksimaalne jätkusuutlik saagikus – võimalik suurim keskmine saagikus ühe liigi varust keskmistes keskkonnatingimustes, mõjutamata oluliselt asjaomaste kalavarude taastootmist.
Kaaspüük – tahtmatult püütud soovimatud kala- ja mereliigid.
Mitmeaastane kava – instrument, millega luuakse mitmeaastane raamistik piirkondlikul (mereala) tasandil ühise kalanduspoliitika rakendamiseks (vt määruse (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta artikkel 9).
Ökosüsteemipõhine käsitlus – integreeritud lähenemisviis kalavarude majandamisele, millega püütakse juhtida loodusvarade kasutamist, säilitades samal ajal nii bioloogilist rikkust kui ka bioloogilisi protsesse, mis on vajalikud, et kaitsta mõjutatud ökosüsteemiga elupaikade koosseisu, struktuuri ja toimimist.
Kalastussuremus – kindlal ajavahemikul toimunud püügi ja kalanduses sama ajavahemiku jooksul kasutada olevate keskmiste varude suhe.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1–15)

Määruse (EL) 2016/1139 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 08.08.2019

Top