Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/452, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega luuakse kolmandate riikide otseinvesteeringute suhtes julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringute tegemise üldine Euroopa Liidu (EL) raamistik. Sellega luuakse

• ELi liikmesriikidele võimalus omada läbipaistvaid, prognoositavaid ja mittediskrimineerivaid mehhanisme, et uurida julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel välismaiseid otseinvesteeringuid* tegemiseks:
• koostöökord liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel seoses nende välismaiste otseinvesteeringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda;
• komisjonile võimalus esitada selliste investeeringute kohta arvamusi ja liikmesriikidele võimalus esitada nende kohta kommentaare.

PÕHIPUNKTID

Määrusega ei ühtlustata riiklikke taustauuringute* süsteeme. Ükski säte ei piira liikmesriikide õigust otsustada, kas omada riiklikku taustauuringumehhanismi või mitte või kas uurida konkreetse välismaise otseinvesteeringu tausta või mitte.

Liikmesriigid:

• võivad jõusse jätta, muuta või kehtestada mehhanisme välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute* tegemiseks;
• kui nad otsustavad rakendada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanisme, siis peavad nad:
  • tagama, et need mehhanismid on läbipaistvad ega põhjusta diskrimineerimist kolmandate riikide vahel, kaitsma konfidentsiaalset ja äriliselt tundlikku teavet ning tegutsema tähtaegade jooksul;
  • andma välisinvestoritele ja ettevõtjatele võimaluse taustauuringumenetluses tehtud otsuseid vaidlustada;
  • omama vajalikke meetmeid, et selgitada välja ja hoida ära kõrvalehoidmine taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest;
  • teavitama komisjoni oma kehtivatest taustauuringumehhanismidest hiljemalt 10. maiks 2019 ja igast uuest mehhanismist 30 päeva jooksul alates nende rakendamisest;
• esitama komisjonile iga aasta 31. märtsiks aruande, mis hõlmab eelnevat kalendriaastat ja sisaldab üksikasju nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta;
• määrama nagu komisjon kontaktpunktid määruse rakendamiseks.

Selle kindlakstegemiseks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta selle võimalikku mõju muu hulgas järgmisele:

• elutähtis füüsiline või virtuaalne taristu, sealhulgas energia-, transpordi-, kaitse-, valimiste, finants- ja muu taristu;
• elutähtsad tehnoloogiad ja kahesuguse kasutusega kaubad, nagu tehisintellekt, robootika, energia salvestamise ja biotehnoloogiad;
• elutähtsate sisenditega, sealhulgas energia või toorainetega varustamine, samuti toiduga kindlustatus;
• juurdepääs tundlikule teabele, sealhulgas isikuandmetele;
• meediavabadus ja meedia mitmekesisus ning
• kas:
  • välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutused või relvajõud;
  • välisinvestor on juba olnud seotud liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda mõjutavate tegevustega;
  • välisinvestor kujutab endast tõsist ohtu, kuna tegeleb ebaseadusliku või kriminaalse tegevusega.

Kui mõni liikmesriik uurib välismaiste otseinvesteeringute tausta, näeb koostöömehhanism ette järgmist:

• tausta uuriv liikmesriik teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele võimalikult kiiresti;
• teised liikmesriigid võivad esitada märkusi, kui nad leiavad, et välismaised otseinvesteeringud võivad mõjutada nende julgeolekut või avalikku korda;
• komisjon võib esitada oma arvamuse, kui ta leiab, et välismaised otseinvesteeringud võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis;
• komisjon teavitab esitatud märkustest ja arvamusest teisi liikmesriike.

Kui liikmesriik ei uuri oma välismaiste otseinvesteeringute tausta, võib mõni teine liikmesriik esitada märkusi, kui ta leiab, et välismaised otseinvesteeringud võivad mõjutada tema julgeolekut või avalikku korda. Komisjon võib esitada arvamuse, kui ta leiab, et see võib mõjutada rohkem kui ühte liikmesriiki.

Komisjon võib esitada arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, kui ta leiab, et need võivad mõjutada ELile huvi pakkuvaid projekte ja programme seoses julgeoleku või avaliku korraga. Praeguses loetelus, mida komisjon saab delegeeritud õigusaktiga muuta, määratletekse järgmised ELile huvipakkuvad projektid või programmid:

• Euroopa GNSS-programmid (Galileo ja EGNOS)
• Copernicuse programm
• ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav meede
• kosmoseprogramm
• programm „Horisont 2020“
• programm „Euroopa horisont“
• Euratomi teadus- ja koolitusprogramm 2021–2025
• üleeuroopaline transpordivõrk;
• üleeuroopaline energiavõrk;
• üleeuroopaline telekommunikatsioonivõrk nüüdseks asendatud Euroopa ühendamise rahastuga
• programm „Digitaalne Euroopa“;
• Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm nüüdseks asendatud Euroopa Kaitsefondiga
• kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede
• alaline struktureeritud koostöö
• ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte
• programm „EL tervise heaks“.

Kui liikmesriigid teatavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringust või saavad komisjonilt või muult liikmesriigilt nõutud teabe, siis nad esitavad põhjendamatu viivituseta järgmised üksikasjad:

• välisinvestori omandistruktuur;
• välismaise otseinvesteeringu ligikaudne väärtus;
• välisinvestori ja selle ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, tooted, teenused ja äritegevus;
• liikmesriigid, kus asjaomase äritegevusega tegeleb ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud;
• investeeringu rahastamise allikas;
• kuupäev, millal välismaine otseinvesteering kavatsetakse teha või millal see tehti.

Komisjon

• peab ajakohastatud loetelu riiklike taustauuringumehhanismide kohta;
• võib saada nõu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutele spetsialiseerunud eksperdirühmalt;
• esitab aastaaruande Euroopa Parlamendile ja ELi riikide valitsustele (esimene aastaaruanne avaldati 2021. aastal);
• esitab hiljemalt 12. oktoobriks 2023 ja seejärel iga viie aasta möödudes Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldise hinnangu käesoleva määruse mõjususe kohta;
• omab volitust delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 11. oktoobrist 2020.

TAUST

• Pärast COVID-19 puhangut ja kriisi tagajärgedega toimetulemiseks meetmete kehtestamist võttis Euroopa Komisjon vastu suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega.
• Vastuseks Venemaa provotseerimata ja põhjendamatule sõjalisele agressioonile Ukraina vastu, mida aktiivselt toetas ka Valgevene, avaldas komisjon 5. aprillil 2022 suunised liikmesriikidele, et hinnata ja hoida ära ohte, mis on seotud Venemaa ja Valgevene investeeringutega.

Lisateave

• ELi välisinvesteeringute taustauuringumehhanism hakkab täielikult toimima (Euroopa Komisjon)
• Investeeringute taustauuringud (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1–14).

Määruse (EL) 2019/452 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Suunised liikmesriikidele seoses välismaiste otseinvesteeringute, kolmandatest riikidest kapitali vaba liikumise ja Euroopa strateegiliste varade kaitsega enne määruse (EL) 2019/452 (välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrus) kohaldumist (ELT C 99I, 26.3.2020, lk 1–5).

Komisjoni teatis Suunised liikmesriikidele seoses Venemaalt ja Valgevenest tehtavate välismaiste otseinvesteeringutega, võttes arvesse sõjalist agressiooni Ukraina vastu ja piiravaid meetmeid, mis on sätestatud hiljutistes nõukogu määrustes sanktsioonide kohta (Nõukogu määrus (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas, (ELT L 229, 31.7.2014, lk 1) ja selle muudatused ning nõukogu 18. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 765/2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes, (ELT L 134, 20.5.2006, lk 1) ja selle muudatused.) (ELT C 151I, 6.4.2022, lk 1–12).

Viimati muudetud: 07.01.2022