Terrorismivastane võitlus – terrorismi kuritegude ja ohvrite toetuse määratlus

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Selle eesmärk on kohandada ELi õigusakte terrorismivastaseks võitluseks, võttes arvesse terroriohu muutumist ja terrorismi rahvusvahelist iseloomu.

Sellega kehtestatakse miinimumeeskirjad kõnealuse valdkonna kuritegude ja seotud karistuste määratluse kohta.

Samuti kehtestatakse ohvrite kaitse, toetuse ja abi andmise meetmed.

Sellega asendatakse raamotsus 2002/475/JSK kui terrorismile ELi riikide kriminaalõiguslike vahenditega reageerimise alustala ning muudetakse nõukogu otsuse 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta osi.

PÕHIPUNKTID

Terroriaktide määratlus

Direktiiviga nähakse ette ammendav raskete kuritegude loetelu, mida ELi riigid peavad oma siseriiklikus õiguses liigitama terroriaktideks, kui need on toime pandud, või kui ähvardus nende toimepanekuks on esitatud konkreetsel terroristlikul eesmärgil.

Terroristlikud eesmärgid on:

• elanikkonna tõsine hirmutamine;
• valitsuse või rahvusvahelise organisatsiooni õigusvastane sundimine mõnda tegu toime panema või sellest hoiduma;
• mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poliitiliste, põhiseaduslike, majanduslike või sotsiaalsete struktuuride märkimisväärne tasakaalust väljaviimine või nende hävitamine.

Seotud kuriteod

Terroriaktide loetelu, mida ELi riigid peavad karistama kui kuritegusid, isegi kui terroriakti ei pandud tegelikult toime, laiendatakse, et hõlmata:

• terrorirühmitusega seotud kuriteod (nt sellise rühmituse juhtimine või selle tegevuses teadlikult osalemine), kui need on toime pandud tahtlikult ja
• terroristliku tegevusega seotud kuriteod. Need hõlmavad järgmist:
  • kas internetis või mujal sõnumi levitamine terroriaktile kihutamiseks, näiteks terroriakti ülistades;
  • teisele isikule ettepaneku tegemine ja tema värbamine terroriakti toimepanemiseks;
  • väljaõppe andmine või saamine terroristlikul eesmärgil, nt lõhkeainete, tulirelvade või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta;
  • terroristlikel eesmärkidel reisimine ELi sees, EList väljas või ELi, näiteks terrorirühmituse tegevuses osalemiseks või terrorirünnaku läbiviimiseks;
  • sellise reisimise korraldamine või hõlbustamine, sealhulgas logistiline või materiaalne toetamine, näiteks piletite ostmine või marsruudi kavandamine;
  • rahaliste vahendite eraldamine või kogumine, eesmärgiga kasutada neid või teades, et neid kasutatakse terroriaktide toimepanemiseks.

Üldised põhimõtted

Need hõlmavad järgmist:

• Tõhustatud eeskirjad:
  • kaasaaitamise ning kihutamise ja kuriteokatse kohta ning
  • jurisdiktsiooni ja süüdistuse esitamise kohta, et tagada asjakohaste eeskirjade järjepidevus ja tõhus kohaldamine ning vältida seaduselünki;
• ELi riikide kohustused:
  • kehtestada kuritegude eest vastutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele karistused, mis vastavad kuritegude raskusastmele;
  • võtta meetmeid oma territooriumil majutatava terroristliku veebisisu viivitamatuks kõrvaldamiseks internetist ja sellise veebisisu blokeerimiseks ning saavutada sellise veebisisu kõrvaldamine, kui seda majutatakse väljaspool nende territooriumi ning
  • austada kõnealuse direktiivi rakendamisel põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6;
• otsuses 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta tehtud muudatused.

Ohvrite toetamine

• Direktiiv sisaldab täiendavaid klausleid, milles käsitletakse arvukaid teenuseid terrorismiohvrite erivajaduste rahuldamiseks, nagu õigus saada viivitamatult juurdepääsu meditsiinilist ja psühholoogilist abi ning juriidilist ja praktilist abi pakkuvatele professionaalsetele tugiteenustele.
• Samuti tugevdab see hädaolukorras reageerimise mehhanisme, et aidata terrorismiohvreid kohe pärast terrorirünnakut.
• Eli riigid peavad tagama, et terrorismiohvritel, kes elavad mõnes muus ELi riigis kui see, kus terroriakt toime pandi, on juurdepääs:
  • teabele oma õiguste kohta,
  • abiteenustele ja hüvitussüsteemidele liikmesriigis, kus terroriakt toime pandi.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 20. aprillist 2017. ELi riigid peavad selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 8. septembriks 2018. aastaks.

TAUST

• Direktiiv võeti vastu, et viia ELi õigusaktid kooskõlla rahvusvahelise arenguga, nagu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2178(2014) ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolli vastuvõtmine ning välisvõitlejate vastu võitlemiseks.
• Lisateave:
  • Kriisid ja terrorism (Euroopa Komisjoni veebileht).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) nr 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 6 (endine ELi lepingu artikkel 6) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39–50)

Direktiivi 2014/42/EL hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. august 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8–14)

Nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsus 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta (ELT L 253, 29.9.2005, lk 22–24)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3–7)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 20.02.2018