Nagoya protokolli ressurssidele juurdepääsu ja tulu õiglase jaotamise eesmärk on geneetilise ressursi kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine selle geneetilise ressursi pakkujariigiga. Saadud kasu peaks aitama kaasa bioloogilise mitmekesisuse säästvale kasutamisele ja kaitsmisele.

Määruse üldeesmärk on tagada, et geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajad ELis teevad seda kooskõlas pakkujariigi ressurssidele juurdepääsu ja tulu õiglase jaotamise eeskirjadega.

Geneetilisi ressursse kasutatakse mitteärilistel ja ärilistel eesmärkidel paljudes sektorites, nagu teadusuuringud, sordiaretus, farmaatsiatooted, kosmeetika, toiduaine- ja söödatööstus ning biotehnoloogia. Ülikoolid ja ettevõtted kasutavad neid teadus- ja/või uurimis- ja arendustegevuseks toodete turustamise eesmärgil.

PÕHIPUNKTID

Kõigil riikidel (sealhulgas ELi riikidel) on õigus oma loodusvaradele ja õigus otsustada oma geneetilistele ressurssidele juurdepääsu üle.

Pakkujariikide ülesanne on jälgida oma geneetilisi ressursse pärast riigist lahkumist. Nagoya protokolli oluline lisaväärtus on vastavusmeetmete kehtestamine. Kasutajariigid peavad võtma meetmeid, mis tagavad, et nende riigis kasutatavate geneetiliste ressursside kättesaadavus on kooskõlas pakkujariigi ressurssidele juurdepääsu ja tulu õiglase jaotamise eeskirjadega (saadud on eelnevalt informeeritud nõusolek ja kehtestatud on vastastikku kokku lepitud tingimused). See teave saadetakse seejärel pakkujariigile tagasi. Määrus (EL) nr 511/2014 sisaldab neid vastavusmeetmeid reguleerivaid eeskirju.

Määruse põhinõue on kohane hoolsus. Geneetiliste ressursside kasutajad otsivad, säilitavad ja edastavad järgnevatele kasutajatele geneetiliste ressurssidega ja nendega seotud traditsiooniliste teadmistega seotud teabe. Kui kasutajal puudub piisav teave juurdepääsu ja kasutamise seaduslikkuse kohta, hangivad nad juurdepääsuloa, kehtestavad vastastikku kokku lepitud tingimused või lõpetavad ressursside kasutamise.

Geneetiliste ressursside kasutajad on kohustatud esitama ka kohase hoolsuse kinnituse. Kohase hoolsuse kinnitus esitatakse ELis kahes etapis:

teadusuuringute rahastamise etapis, kui selline uuring hõlmab geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutamist;
tootearenduse viimases etapis.

See tähendab, et ELis on kaks kontrollpunkti. Nende kontrollpunktide teave edastatakse juurdepääsu ja tulu jaotamise teabevõrgustikku (Nagoya protokolliga kehtestatud rahvusvaheline IT-vahend, mis võimaldab vahetada teavet kõigi asjaomaste osapoolte vahel) ja pakkujariikidele.

Kasutajad säilitavad juurdepääsu ja tulu jaotamist käsitlevat teavet 20 aastat pärast kasutusaja lõppu.

Iga ELi riik peab määrama vähemalt ühe asutuse, kes vastutab käesoleva määruse rakendamise eest. See asutus saab kohase hoolsuse kinnitused ja vastutab kasutajate kontrollimise eest.

Samuti on olemas kaks kasutajapoolset nõuete täitmist toetavat vabatahtlikku vahendit – ELi kogude register ja parimate tavade register vastavalt määruse tingimustele.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2014, välja arvatud mõned artiklid, mida kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2015.

TAUST

Tähtsaim rahvusvaheline raamistik, milles nähakse ette bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine, on 1993. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (vt kokkuvõte).

2010. aasta oktoobris vastu võetud Nagoya protokoll tugineb geneetiliste ressurssidele juurdepääsu ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava rahalise ja mitterahalise tulu jaotamise konventsiooni eeskirjadele.

Lisateave:

Looduslike geneetiliste ressursside jaotamine – ressurssidele juurdepääs ja tulu õiglane jaotamine (Euroopa Komisjoni veebisait)
Ressurssidele juurdepääs ja tulu õiglane jaotamine – ELi ressurssidele juurdepääsu ja tulu õiglase jaotamise määrus (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

Geneetilised ressursid – looduslikud, kodustatud või kultiveeritud liigid, millel on oluline osa mitmes sektoris, nagu teadusuuringud, toiduainetööstus, metsandus, tervis ning ravimite, kosmeetikatoodete ja biopõhiste energiaallikate väljatöötamine. Neil on oluline osa ka kahjustatud ökosüsteemide taastamisel ja ohustatud liikide kaitsmisel.

Traditsioonilised teadmised – kohalike ja põliskogukondade valduses olevad teadmised.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus (ELT L 150, 20.5.2014, lk 59–71)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Juhenddokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 (geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus) kohaldamisala ja põhieesmärkide kohta (ELT L 313, 27.8.2016, lk 1–19)

Komisjoni 13. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1866, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 rakendamiseks seoses kogude registri, kasutajapoolse nõuete täitmise kontrolli ja parimate tavadega (ELT L 275, 20.10.2015, lk 4–19)

Nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus 2014/283/EL bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 150, 20.5.2014, lk 231–233)

Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1–2)

Viimati muudetud: 20.11.2020

Top