Amsterdami leping

 

KOKKUVÕTE:

Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

• Sellega ajakohastatakse ja täpsustatakse Euroopa Liidu Maastrichti lepingut.
• Samuti oli sellega tehtavate oluliste muudatuste eesmärk valmistada ELi ette edasiseks laienemiseks.

PÕHIPUNKTID

Lepinguga sätestatakse ELi jaoks järgmised eesmärgid:

• edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, saavutada kõrge tööhõive tase ning tasakaalustatud ja säästev areng;
• kehtestada ELi identiteet rahvusvahelisel areenil;
• tugevdada ELi kodanike õigusi ja kaitsta nende huve;
• hoida ja arendada ELi kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala;
• hoida ja arendada ELi õigustikku (nn acquis communautaire).

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)

• Seda tugevdatakse järgmiselt:
  • võimaldatakse ühisstrateegiaid, -meetmeid, ühiseid seisukohti ja süstemaatilisemat koostööd ELi riikide vahel;
  • ühise välis- ja julgeolekupoliitika alla koondatakse kõik ELi julgeolekuga seotud küsimused, sealhulgas ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine;
  • kaitseorganisatsiooni Lääne-Euroopa Liiduga arendatakse tihedamaid sidemeid;
  • liikmesriikidelt nõutakse oma positsioonide kooskõlastamist rahvusvahelistes organisatsioonides, eriti ÜROs;
  • luuakse välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht ning sellesse ametisse astub nõukogu peasekretär;
  • luuakse poliitika planeerimise ja varajase hoiatamise üksus.

Politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades

• Politseikoostöö hõlmab järgmist:
  • kuritegude ärahoidmine, avastamine ja uurimine;
  • asjaomase teabe kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja vahetamine;
  • ühiskoolitusmeetmete ja politseiametnike vahetuste korraldamine;
  • uurimismeetodite hindamine, eriti organiseeritud kuritegevuse avastamiseks;
  • Europoli vahendite kasutamine sellistes valdkondades nagu otsekontaktid prokuröride ja uurijate vahel ning uurimis-, dokumenteerimis- ja statistikavõrgu loomine ELi-sisese kuritegevuse kohta.
• Õigusalane koostöö hõlmab järgmist:
  • ELi riikide vahelise väljaandmise (mehhanism, mille alusel riigid taotlevad üksikisikute tagasisaatmist teistest riikidest, kui neid süüdistatakse kuriteos või neid otsitakse taga karistuse kandmiseks) hõlbustamine;
  • siseriiklike õigusnormide ühilduvuse tagamine;
  • kohtualluvuskonfliktide vältimine;
  • miinimumeeskirjade kehtestamine kuritegude ja karistuste suhtes organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja ebaseadusliku uimastikaubanduse valdkonnas.

Tihedam koostöö

Liikmesriigid, kes soovivad teha omavahel tihedamat koostööd teatavates poliitikavaldkondades, võivad seda tingimusel, et see koostöö

• edendab ELi eesmärke, kaitseb ta huve ja austab ta põhimõtteid;
• võetakse kasutusele viimase abinõuna;
• hõlmab vähemalt enamikku ELi riikidest;
• ei mõjuta ELi õigustikku;
• austab mitteosalevate riikide pädevusi, õigusi, kohustusi ja huve.

Viisad, varjupaigad, sisseränne ja teised isikute vaba liikumisega seotud poliitikavaldkonnad

• Need poliitikavaldkonnad lähevad valitsustevahelisest koostööst üle ELi tavalisse otsustamisprotsessi. ELi valitsused peavad viie aasta jooksul võtma vastu meetmed, mis võimaldavad
  • ennetada kuritegevust ja võidelda selle vastu, kaitstes samal ajal kolmandate riikide kodanike õigusi;
  • tugevdada õigus- ja haldusalast koostööd;
  • kehtestada ELi välispiiril kontrollimise normid ja korra;
  • kehtestada viisaeeskirjad;
  • määrata kindlaks kriteeriumid ja mehhanismid varjupaigataotluste käsitlemiseks.
• Schengeni leping ELi piires ilma passideta reisimise kohta on üle võetud ELi õigussüsteemi (kuigi Ühendkuningriik (1) ja Iirimaa selles ei osale).

Tööhõive

• ELi otsustavust saavutada kõrge tööhõive tase tugevdatakse järgmiselt:
  • seda eesmärki võetakse arvesse ELi poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel;
  • ELi juhtidele esitatakse kaalumiseks iga-aastane aruanne;
  • igalt valitsuselt nõutakse kord aastas teavet meetmetest, mida nad on kõrge tööhõive taseme saavutamiseks rakendanud;
  • asutatakse nõuandev tööhõivekomitee.

Institutsioonilised küsimused

• Seadusandlik menetlus
  • Kaasotsustamismenetlust, milles ELi riikide valitsused ja Euroopa Parlament võtavad õigusaktid kvalifitseeritud häälteenamusega ühiselt vastu, laiendatakse enamikule poliitikavaldkondadele ja kehtestatakse selged eeskirjad erimeelsuste lahendamiseks lepituskomitee kaudu.
• Euroopa Parlament
  • Maksimumpiiriks on kehtestatud 700 liiget;
  • Euroopa Parlament koostab Euroopa valimiste ühtse menetluse ettepanekud;
  • Euroopa Parlament kehtestab eeskirjad ja üldtingimused oma liikmete kohustuste kohta;
  • Euroopa Parlament kiidab hääletades heaks Euroopa Komisjoni presidendi ja komisjoni ühtse nimekirjana ametisse nimetamise.
• Euroopa Komisjon
  • Kuni 20 liikmega ELis oleks igal riigil üks volinik, kui on jõutud kokkuleppele nõukogus riikide häältearvestussüsteemis;
  • vähemalt aasta enne 21. riigi liitumist tuleks ELi institutsiooniline ülesehitus põhjalikult üle vaadata.

Karistused

ELi valitsused võivad peatada liikmesriigi teatavad lepingukohased õigused, sealhulgas hääleõiguse seoses õigusaktide eelnõudega, kui leitakse, et see riik on ELi aluspõhimõtteid „oluliselt ja jätkuvalt rikkunud“.

Lihtsustamine

Lepinguga lihtsustatakse erinevaid ELi lepinguid, muutes või kustutades üle 50 aegunud artikli ja nummerdades ülejäänud uuesti, et muuta need selgemalt loetavaks.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Leping allkirjastati 2. oktoobril 1997 ja see jõustus 1. mail 1999.

PÕHIDOKUMENT

Amsterdami leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja teatavaid nendega seotud akte (EÜT C 340, 10.11.1997, lk 1–144)

Viimati muudetud: 04.04.2018

---

(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).