Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiseeskirjad (2014–2020)

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1303/2013: ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Määrusega (EL) nr 1303/2013 (tuntud kui ühissätete määrus) kehtestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühised põhimõtted, eeskirjad ja standardid ajavahemikul 2014–2020.
• Määrusega (EL) 2022/562 muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013, et teha muudatusi Euroopa Liidu (EL) ühtekuuluvuspoliitika eeskirjadesse, eesmärgiga kiirendada ja lihtsustada ELi liikmesriikide abi andmist Ukrainast põgenevatele inimestele, toetades samal ajal ELi piirkondade taastamist.
• Määruse (EL) 2022/613 muutmisega antakse liikmesriikidele kohene juurdepääs ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa territooriumide taasteabi (REACT-EU) esialgsele rahastamisele ning hõlbustatakse Ukrainast pärit pagulaste põhivajaduste rahuldamist ja toetamist.
• Muutmismäärusega (EL) 2022/2039 võimaldatakse täiendavat paindlikkust, et tegeleda Venemaa sõjalise agressiooni tagajärgedega Ukrainas.
• Muutmismäärus (EL) 2023/435 hõlmab taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvat REPowerEU tegevust.

PÕHIPUNKTID

• ESI fondid koosnevad viiest fondist:
  • Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF);
  • Euroopa Sotsiaalfond (ESF);
  • ühtekuuluvusfond;
  • Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD);
  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF).
• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavate investeeringute ühiseks sihiks on toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu elluviimist.
• Määrusega
  • määratletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise ühised põhimõtted, eeskirjad ja standardid;
  • kehtestatakse ühised eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude ELi poliitikavaldkondade ja programmide (nt programm „Horisont 2020“, mis on vahepeal asendatud programmiga „Euroopa horisont“) paremaks koordineerimiseks;
  • määratletakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ülesanded, prioriteetsed eesmärgid ja korraldus;
  • juhitakse tähelepanu käesoleva määruse ja muude eri fonde käsitlevate määruste seostele;
  • nähakse ette valdkondliku kontsentreerumise põhimõte, mis tagab investeeringute kontsentreerimise piiratud arvule põhiprioriteetidele;
  • pannakse suuremat rõhku tulemustele keskendumisele:
    • sätestatakse tulemusraamistik koos eesmärkide ja sihtidega;
    • iga liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel toimub igal aastal läbivaatuskoosolek;
    • igas liikmesriigis pidi viidama 2019. aastal läbi programmide tulemuslikkuse analüüs;
  • nähakse ette eeltingimused (kriteeriumid tagamaks, et liidu toetuse tulemuslikuks ja tõhusaks kasutamiseks oleksid olemas vajalikud eeldused);
  • nähakse majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames ette eraldatavate vahendite jaotamine kolme tüüpi piirkondade vahel (vähem arenenud piirkonnad, ühelt toetuse tasandilt teisele üleminekujärgus piirkonnad ja enam arenenud piirkonnad) vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta.
• Komisjon võttis vastu otsuse, milles avaldati piirkondade kolme kategooria kriteeriumidele vastavate piirkondade loetelu.
• Sätestati kriteeriumid, millele liikmesriigid ja piirkonnad peavad vastama, et saada fondidest toetust. ERFist ja ESFist eraldatavad vahendid tuleb jaotada liidu vähem arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade vahel vastavalt nende sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta. Kuna liikmesriigid on haldus- ja kavandamisalaselt niivõrd erinevad, on EL koostanud toetust saavate piirkondade valimiseks ühise piirkondade klassifitseerimise süsteemi. Määratletakse saadavalolevad rahalised vahendid ja nende eraldamise kriteeriumid.
• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest antakse toetust mitmeaastaste programmide kaudu iga liikmesriigi jaoks koostatud partnerluslepingu alusel. Partnerlusleping on dokument, milles on välja toodud liikmesriigi komisjoniga kokkulepitud üldine investeerimisstrateegia. Liikmesriik valmistab selle ette oma institutsioonilise raamistikuga kooskõlas, kaasates partnereid, kes esindavad piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ning mitmesuguseid sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid sidusrühmi ning muid huve.

Kontrollikoja aruanne

• 2017. aastal avaldas Euroopa Kontrollikoda aruande komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingute kohta.
• Aruandes jõuti järeldusele, et fondid on suunatud majanduskasvule ja töökohtade loomisele, selgitanud välja investeerimisvajadused ning määranud nende alusel edukalt kindlaks eesmärgid ja tulemused. Siiski leiti ka, et välja on töötatud tarbetult suurel arvul tulemusnäitajaid ning fondidevaheline tulemuslikkuse mõõtmine on ühtlustamata.

COVID-19 pandeemia – määruse muudatused

• Määrusega (EL) 2020/460 muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega investeeringute kaasamiseks liikmesriikide tervishoiusüsteemidesse ja muudesse majandussektoritesse, et reageerida COVID‐19 puhangule (koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus).
• Määrusega (EL) 2020/558 muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19 puhangule. See võimaldab võtta kasutusele kogu kasutamata toetus ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist.
• Määrusega (EL) 2020/2221 muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse erakorralised täiendavad ressursid ja rakenduskord majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise ja Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames, et võimaldada täiendavat abi COVID-19 pandeemiaga seotud kriisi tagajärgede kõrvaldamiseks ning ettevalmistuste tegemist majanduse taastamiseks rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

Määruse kohaldamisaja pikendamine EAFRDi programmide puhul

Määrusega (EL) 2020/2220 pikendatakse 31. detsembrini 2022 nii määruse (EL) nr 1303/2013 kohaldamist EAFRDist toetatavate programmide suhtes kui ka nende programmide kestust. Selleks tuleb esitada taotlus asjakohaste maaelu arengu programmide muutmiseks kaheaastaseks üleminekuperioodiks, mis kestab kuni uue ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseni alates 1. jaanuarist 2023.

Ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE)

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse muudetakse määrusega (EL) 2022/562 määrust (EL) nr 1303/2013 järgmiselt.

• Võimaldatakse ERFi ja ESFi fondide vahelist ristfinantseerimist, et tegeleda pagulaste sissevooluga. Näiteks võimaldab see liikmesriikidel ümber jaotada varem infrastruktuuriprojektide jaoks ette nähtud vahendeid, et suunata need ümber tervishoidu ja haridusele.
• Võimaldatakse suuremat paindlikkust ühtekuuluvuspoliitika kulutamata vahendite ümbersuunamisel eelarveperioodil 2014–2020, sealhulgas REACT-EU-st.
• Pikendatakse 100 % ühtekuuluvusprogrammide rahastamist ELi eelarvest (erinevalt kohustuslikust riiklikust kaasrahastamisest tavaolukorras) ühe aruandeaasta võrra, et leevendada koormust riiklikele ja piirkondlikele eelarvetele.
• Võimaldatakse hüvitada meetmed, millega lahendati rändeprobleeme, kuid mis algasid enne ametliku taotluse esitamist komisjonile. Sellised projektid on rahastamiskõlblikud alates 24. veebruarist 2022, kui need vastavad fondispetsiifilistele eeskirjadele.

REACT-EU vahenditest eelfinantseerimise suurendamine ja ühikuhinna kehtestamine (CARE+)

Nende meetmete täiendamiseks tehti teine muudatus, et suurendada eelmakseid REACT-EU vahenditest ja kehtestada ühikuhind inimese kohta, mida tuntakse CARE+ nime all (määrus (EL) 2022/613). Määruse peamine eesmärk oli tagada täiendav likviidsus ja lihtsustada kuludega seotud haldusmenetlusi.

Suuremad eelmaksed tulenesid REACT-EU eelarvest, kus kõik liikmesriigid said täiendavalt 4 %, tõstes seega eelmaksete määra 11 %-lt 15 %-le. Lisaks said liikmesriigid, mis piirnevad Ukrainaga või kelle pagulaste sissevool ületas 1 % nende elanikkonnast, esimesel kuul pärast Venemaa sissetungi täiendavad 34 %, suurendades nende eelfinantseerimise määra 11 %-lt 45 %-le. Need üheksa liikmesriiki on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Leedu, Ungari, Austria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.

ELi tasandi lihtsustatud kuluvõimaluse eesmärk on märkimisväärselt vähendada halduskoormust, et jõupingutused saaksid keskendada laiemate poliitiliste eesmärkide saavutamisele ning pikad halduse ja kontrolli kinnitused ei lükkaks rakendamist edasi. Selle asemel, et esitada dokumente iga ostu kohta (näiteks tekid, hügieenitarbed, põhitoiduained ja isiklikud esemed), võib korraldusasutus nõuda maksimaalselt 13 nädala jooksul ühikukulu 40 eurot nädalas ajutist kaitset saava (või muu siseriikliku õiguse kohase) isiku kohta. See võimalus võib tõhusalt katta kulusid, mida kannavad valitsusvälised organisatsioonid ja kohalikud omavalitsused, kes andsid piiril kohest abi alates sissetungi esimesest päevast. Lihtsustatud kuluvõimalust täiustas veelgi FAST-CARE’i muudatus, millega suurendati summat 100 euroni nädalas inimese kohta ja pikendati toetust 26 nädalani (vt allpool).

Paindlik abi territooriumidele – FAST-CARE

Määrusega (EL) 2022/2039 muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 ja määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse eeskirjad ajavahemikuks 2021–2027 (vt kokkuvõte). Mis puudutab 2014.–2020. aasta ühissätete määruse muutmist, siis on eeskirjade eesmärk suurendada paindlikkust, et aidata optimeerida programmitöö perioodi 2014–2020 vahendite kasutamist ja võimaldada hilinenud projektide sujuvamat järkjärgulist kasutuselevõttu programmide 2014–2020 ja 2021–2027 vahel.

• Erandkorras võimaldab see Venemaa sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemidega tegelevate operatsioonide puhul teha erandi nõuetest, mis on seotud operatsiooni asukohaga konkreetses liikmesriigis, arvestades, et sõja eest põgenevad inimesed võivad pärast saabumist liikuda mitmesse kohta.
• Sellega nähakse ette võimalus deklareerida juba füüsiliselt lõpuleviidud või täielikult elluviidud toimingute kulusid ning kehtestatakse paindlikkus fondide vahel, mis võimaldab kasutada Ühtekuuluvusfondi meetmete puhul, mis on seotud Venemaa Ukraina-vastasest sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemidega, ning temaatiliste eesmärkide vahel, võimaldades programmidesiseseid ülekandeid.
• See võimaldab kuni 100 % kaasrahastamise määra, mida saab kohaldada eraldi prioriteetse suuna jaoks, mis on kehtestatud kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamise programmi raames, sealhulgas nende suhtes, mis on ette nähtud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu rändeprobleemide lahendamiseks mõeldud operatsioonidele. Vähemalt 30 % sellise eraldi prioriteedi rahalistest eraldistest tuleb eraldada tegevustele, mille toetusesaajad on kohalikud omavalitsused või kohaliku kogukonna tasandil tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid.
• Sellega leevendatakse kriteeriume projektide etapiviisiliseks jaotamiseks eelarveperioodide 2014–2020 ja 2021–2027 vahel, vähendades projekti kogumaksumuse miinimumpiiri 5 miljonilt eurolt 1 miljonile eurole, et see oleks muude erikriteeriumide hulgas kõlblikuks etapiks. Sellega viiakse projekti ülejäänud osad tõhusalt üle järgmisse programmiperioodi, vabastades seeläbi ressursse perioodil 2014–2020. Neid võib omakorda kasutada rändeprobleemide lahendamiseks, kui liikmesriik seda soovib.
• See suurendab lihtsustatud kuluvõimalust, suurendades ühikuhinna summat 40 eurolt 100 eurole nädalas inimese kohta ning pikendades toetust 13 nädalalt 26 nädalale. See kehtib kõigi inimeste kohta, kes on taotlenud ja saanud siseriikliku õiguse alusel ajutist kaitset või muud piisavat kaitset.
• See suurendab paindlikkust 2014.–2020. aasta programmide lõpetamisel, suurendades lõppmakseid iga prioriteedi kohta fondi ja piirkondade kategooria kohta viimasel aruandeaastal 10 %-lt 15 %-le. See tähendab, et kui näiteks üks prioriteetne suund (konkreetset liiki investeering) oli 15 % võrra ülekoormatud, võib seda summat rahastada mõne teise prioriteetse suuna kaudu, mis on sama summa võrra vähem saavutanud, kui see on seotud sama programmi, sama piirkonnakategooria ja sama fondiga.

Taskukohase energia toetamine (SAFE)

Osana määrusesse (EL) 2023/435 tehtud muudatustest on 2014.–2020. aasta ühissätete määruse (tuntud kui SAFE) sihipäraste ja erakorraliste muudatuste eesmärk toetada liikmesriike ja piirkondi, kes seisavad silmitsi praegusest energiakriisist tulenevate probleemidega.

Täpsemalt võimaldab SAFE järgnevat:

• rahastada energiahinna tõusust eriti mõjutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete käibekapitali kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega;
• rahastada haavatavate kodumajapidamiste energiatarbimise kulusid, et tegeleda kütteostuvõimetusega;
• pakkuda ERFi, Ühtekuuluvusfondi ja ESFi võimaliku kasutamise kaudu suuremat toetust lühendatud tööaja kavadele töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate töökohtade säilitamiseks.

Need sihipärased muudatused põhinevad samadel eeskirjadel nagu CARE ja FAST-CARE varasemad paindlikkusmeetmed.

• Kõiki ühtekuuluvuspoliitika fonde (ERF, ESF ja Ühtekuuluvusfond) võib kasutada nende meetmete toetamiseks ristfinantseerimise kaudu ning kasutada võib ka REACT-EU vahendeid.
• Nende meetmete toetamiseks võib kasutada mis tahes kolme piirkonnakategooria (rohkem arenenud, ülemineku-, vähem arenenud piirkonnad) vahendeid, kaotades tegevuse asukohaga seotud kohustuse.
• Kõik kavandatud meetmed võivad saada ELi kaasrahastamisest kasu 100 % ulatuses.
• Kulud, sealhulgas juba lõpetatud tegevused, on rahastamiskõlblikud alates 1. veebruarist 2022 kuni 2023. aasta lõpuni.
• Nende erakorraliste meetmete eelarve võib ulatuda maksimaalselt 10 % riiklike ühtekuuluvuspoliitika vahendite kogueraldisest aastateks 2014–2020.
• Komisjoni maksed liikmesriikidele ei tohi 2023. aastal ületada 5 miljardit eurot.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust (EL) nr 1303/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

TAUST

Lisateave

• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (Euroopa Komisjon)
• Ukraina:ühtekuuluvusvahendid nende inimeste toetamiseks, kes põgenevad Venemaa agressiooni eest Ukraina vastu – pressiteade (Euroopa Komisjon)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469)

Määruse (EL) nr 1303/2013 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega (ELT L 437, 28.12.2020, lk 1–29)

Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2017. Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika ja partnerluslepingute üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1–66)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 3. aprilli 2014. aasta rakendusotsus 2014/190/EL, milles sätestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondile, Euroopa Sotsiaalfondile ja Ühtekuuluvusfondile majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohaselt ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel, noorte tööhõive algatuse jaoks ette nähtud sihtotstarbelise eraldise iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel ja rahastamiskõlblike piirkondade loetelu ning summad, mis kantakse igale liikmesriigile Ühtekuuluvusfondist ja struktuurifondidest tehtud eraldistest üle Euroopa ühendamise rahastule ja enim puudust kannatavate isikute abistamiseks ajavahemikus 2014–2020 (ELT L 104, 8.4.2014, lk 13–42)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 522/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1301/2013 seoses üksikasjalike eeskirjadega Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavate uuenduslike meetmete valiku ja haldamise põhimõtete kohta säästva linnaarengu valdkonnas (ELT L 148, 20.5.2014, lk 1–3)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45–50)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 3. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014 lk 5–44)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 25. veebruari 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 288/2014, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) kohaselt eeskirjad, mis käsitlevad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade näidist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) kohaselt eeskirjad, milles käsitletakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate koostööprogrammide näidist (ELT L 87, 22.3.2014, lk 1–48)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1–7)

Komisjoni 7. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 215/2014, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65–84)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 25. veebruari 2014. aasta rakendusotsus (EL) nr 184/2014, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise andmevahetussüsteemi suhtes kohaldatavad tingimused ning võetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1299/2013 (erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil) vastu sekkumiskategooriate nomenklatuur toetuse määramiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames (ELT L 57, 27.2.2014, lk 7–20)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 18. veebruari 2014. aasta rakendusotsus 2014/99/EL, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2014–2020 (ELT L 50, 20.2.2014, lk 22–34)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259–280)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 281–288)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimisega seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist (ELT L 347, 20.12.2013, lk 303–319)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470–486)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 24.03.2023