Viisaeeskiri

PÕHIPUNKTID

Viisade väljastamise kord ja tingimused

Euroopa Liidu (EL) liikmesriik, mis on külastuse ainus või peamine sihtkoht, vastutab viisataotluse läbivaatamise eest. Kui peamist sihtkohta ei ole võimalik kindlaks määrata, vastutab selle eest Schengeni ala esimese sisenemise riik.

Taotlused

• Viisataotluse võib oma liikmete nimel esitada taotleja, akrediteeritud kaubanduslik vahendaja või kutse-, kultuuri-, spordi- või haridusühing või -asutus.
• Taotlused esitatakse üldjuhul kuus kuud kuni 15 päeva enne kavandatud külastuse algust (meremehed üheksa kuud).

Ühtse viisa (kehtib kogu Schengeni alal) võib anda mitmekordseks sisenemiseks kuni viieks aastaks.

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa (piirdub ainult konkreetse liikmesriigiga) antakse erandkorras, kui taotleja ei täida kõiki riiki sisenemise tingimusi, humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest lähtuvalt või olukordades kui teised Schengeni riigid, kellega konsulteeriti, on viisa andmise vastu.

Vastuvõetavus

Pärast taotluse vastuvõetavuse (st eeskirjade kohaselt esitamise) kontrollimist teeb pädev asutus järgmist:

• teeb määruse (EÜ) nr 767/2008 alusel kande viisainfosüsteemi (VIS);
• vaatab taotluse täiendavalt läbi, et kontrollida, kas taotleja
  • vastab Schengeni piirieeskirjade kehtestamise määruses (EL) 2016/399 (vt kokkuvõtet) sätestatud riiki sisenemise tingimustele,
  • kujutab ebaseadusliku sisserände ohtu või ohtu riigi julgeolekule ning
  • kavatseb lahkuda enne viisa kehtivusaja lõppu.

Muutmismäärusega (EL) 2021/1134 tugevdatakse viisataotlejate taustakontrolle, mis tehakse enne viisa väljastamise otsuse tegemist. Määruses sätestatakse turva- ja rändeteavet sisaldavate tundlike ja mittetundlike ELi andmebaaside otsimise eeskirjad ja kord. Pärast jõustumist tuleb liikmesriikidel koguda viisataotleja biomeetrilisi tunnuseid, mille hulka kuuluvad tema foto ja kümme sõrmejälge (VIS-i salvestamiseks), ning esimese taotluse esitamise ajal ja seejärel vähemalt iga 59 kuu järel peab viisataotleja ilmuma isiklikult kohale.

Kui taotlus on vastuvõetamatu, teeb ametiasutus järgmist:

• tagastab taotluse vormi ja tõendavad dokumendid ilma neid lähemalt uurimata;
• hävitab kogutud biomeetrilised andmed; ning
• hüvitab viisatasu.

Lennujaama transiidiviisa

• IV lisas loetletud kolmandate riikide kodanikud vajavad Schengeni ala lennujaamade rahvusvaheliste transiidialade läbimiseks lennujaama transiidiviisat. Ebaseaduslike sisserändajate massilisest sissevoolust tingitud tungiva vajaduse korral võib iga liikmesriik laiendada seda nõuet teiste kolmandate riikide kodanikele.
• Lennujaama transiidiviisa taotlemisel peab taotleja esitama tõendi lähte- ja sihtkoha kohta ning reisiteekonna ja lennujaama transiidi vastavuse kohta.

Mitmekordsed viisad

Pikaajalise mitmekordse viisa võib anda ühe-, kahe- või mitmekordseks sisenemiseks. Viisaeeskirjas sätestatakse kehtivuse järkjärgulise pikendamisega mitmekordse viisa andmise eeskirjad:

• üks aasta, kui taotleja on viimase kahe aasta jooksul kasutanud kolme viisat;
• kaks aastat, kui taotleja on eelmise kahe aasta jooksul juba kasutanud üheaastast mitmekordset viisat;
• viis aastat, kui taotleja on viimase kolme aasta jooksul kasutanud kaheaastast mitmekordset viisat.

Pikaajalise mitmekordse viisa andmise otsuse tegemisel ei arvestata lennujaama transiidiviisasid ega ainult konkreetse riigiga piirduvaid pikaajalisi viisasid.

Välispiiril antav viisa

• Erandkorras võib Schengeni sihtriigi välispiiril taotleda viisat maksimaalselt 15 päevaks või transiidiks vajaliku aja jaoks.
• Välispiiril ei väljastata viisat kolmanda riigi kodanikule, kelle puhul ei ole ELi andmebaasides automaatse kontrolli tulemusel saadud kokkulangevuste kontrollimist lõpetatud. Erandjuhtudel võib sellistele isikutele siiski väljastada piiratud territoriaalse kehtivusega viisa, mis kehtib viisa andnud liikmesriigi territooriumil.

Otsuste vastuvõtmine taotluste kohta

• Amet hindab, kas Schengeni piirieeskirjades sätestatud riiki sisenemise tingimused on täidetud.
• Viisa andmisest keeldutakse, kui taotleja:
  • esitatud reisidokument on vale;
  • põhjendus kavandatava viibimise kohta on ebapiisav;
  • tõendid vahendite kohta viibimise või koju tagasipöördumise kulude katmiseks ei ole piisavad;
  • kohta on määruse (EL) 2018/1860 (vt kokkuvõte) alusel Schengeni infosüsteemi sisestatud hoiatusteade riiki sisenemise keelamiseks;
  • teda peetakse ohuks liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele;
  • reisi- ja tervisekindlustus ei ole piisav.
• Otsuse tegemise üldine tähtaeg on maksimaalselt 15 päeva, mida võib üksikjuhtudel pikendada maksimaalselt 45 päevani, eriti kui on vaja taotlust põhjalikumalt läbi vaadata.
• Otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused edastatakse taotlejale VI lisas esitatud standardvormi kasutades.
• Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada.

Koostöö tagasivõtmise valdkonnas

• Euroopa Komisjon hindab kolmandate riikide koostöö tegemist ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisel, võttes arvesse piirihaldust ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamist ja kontrolli ning ebaseaduslike rändajate transiiti.
• Kui kolmas riik koostööd ei tee, võib komisjon esitada ettepaneku nõukogu otsuse kohta teatavate eeskirjade ajutiseks piiravaks kohaldamiseks. Kui aga riik teeb piisavalt koostööd, võib teatud eeskirju kohaldada soodsamalt.

Inimväärikuse ja põhivabaduste austamine

Muutmismääruses (EL) 2021/1134 kehtestatakse ka sätted, mille kohaselt peavad liikmesriikide konsulaatide ja keskasutuste töötajad oma kohustuste täitmisel täielikult austama inimväärikust ning ELi põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Nad ei diskrimineeri soo, rassi või etnilise päritolu, usu, uskumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Muudatused ja kehtetuks tunnistamine

• Muutmismäärusega (EL) 2021/1134 muudetakse määruse (EÜ) nr 767/2008 (vt kokkuvõtet) ja Schengeni piirieeskirjade alusel loodud VIS määrust, samuti Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikleid 9–17 ja ühiseid konsulaarjuhiseid.
• Määrust on hiljem muudetud määrustega (EL) nr 977/2011, (EL) nr 154/2012, (EL) nr 610/2013, (EL) 2016/399, (EL) 2019/1155 ja (EL) 2021/1134.