Euroopa õigusalase koostöö võrgustik - koostöö võitluses kuritegevusega

Otsusega sätestatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse jätkumine ja tunnistatakse kehtetuks võrgustiku loomise ühismeede 98/428/JSK.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsus 2008/976/JSK Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta.

KOKKUVÕTE

Otsusega sätestatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse jätkumine ja tunnistatakse kehtetuks võrgustiku loomise ühismeede 98/428/JSK.

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Otsusega nähakse ette Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevuse jätkumine, luuakse sidevahend (turvatud sidekanal) ning muudetakse selgemaks võrgustiku suhe Eurojustiga*.

PÕHIPUNKTID

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku koosseis

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik koosneb ühest või mitmest kontaktasutusest igas Euroopa Liidu (EL) riigis. Iga riigi delegatsiooni seast nimetatakse siseriiklik kontaktisik ja tehniliste küsimuste kontaktisik, kes tegeleb uue sidekanaliga.

Kontaktasutuste töö on seotud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga ning kontaktasutuste töötajad peavad oskama keeli, et nad oleksid suutelised suhtlema teiste ELi riikide kontaktasutustega. Juba ametisse nimetatud sidekohtunikud tuleb siduda Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga. Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku haldab sekretariaat. Samuti on esindatud Euroopa Komisjon.

Ülesanded

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevus hõlmab kontaktasutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamist, kokkusaamiste korraldamist ja taustteabe avaldamist.

Kontaktasutused hõlbustavad ELi riikide vahelist õigusalast koostööd, eelkõige raskete kuritegude vastu võitlemises, ning võimaldavad edastada ja vahetada asjakohast teavet teiste ELi riikide kontaktasutuste ja õigusasutustega.

Lisaks osalevad kontaktasutused koolituskursuste korraldamisel ja nende korraldamise edendamisel, tehes vajaduse korral koostööd Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku üldkoosolekutel, millele kutsutakse vähemalt kolm kontaktasutust igast ELi riigist ja mis toimuvad vähemalt kolm korda aastas, arutatakse õigusalase koostöö küsimusi, eelkõige seoses ELi õigusaktidega. Muu hulgas arutatakse ka õigusnormide võimalikku muutmist ja rahvusvahelise koostöö tõhustamist. Siseriiklikud kontaktisikud ja tehniliste küsimuste kontaktisikud tulevad kokku vastavalt vajadusele vähemalt kord aastas.

Sekretariaat

Sekretariaat jagab kontaktasutustele ajakohast teavet ELi riikide kohtu- ja menetlussüsteemide kohta veebisaidi vahendusel, kus on esitatud ka asjakohaste õigusaktide tekstid. Lisaks luuakse turvatud sidekanal õigusalaseks koostööks andmete ja taotluste edastamiseks.

Sekretariaati rahastatakse Eurojusti eelarvest. Eurojust on sidusorganisatsioon, millel on Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga konsulteerimisel ja teabe jagamisel põhinevad eesõiguslikud suhted.

Aruandekohustus

Euroopa õigusalase koostöö võrgustik annab oma tegevusest iga kahe aasta järel aru Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Iga nelja aasta järel hindab ELi Nõukogu Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tegevust Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa Komisjoni ühisaruande alusel.

TAUST

Järk-järgult juurutatakse kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet, millega kaasneb õigusasutustevaheliste otseste kontaktide tihendamine. Seoses nende muutuste ning ELi laienemisega 2004. ja 2007. aastal on Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku tähtsus pidevalt kasvanud.

Lisateavet vt Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidilt.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

24. detsembrist 2008.

PÕHIMÕISTED

* Eurojust: ELi õigusalase koostöö üksus.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu liikmesriikide justiitsministeeriumite õigusloomealase koostöö võrgustiku loomise kohta (ELT C 326, 20.12.2008, lk 1 ja 2).

Viimati muudetud: 12.06.2015