25.8.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/16

---

Euroopa Majandus- ja Sotsialakomitee arvamus teemal „Romade sotsiaalse emantsipatsiooni ja integratsiooni edendamine Euroopas” (ettevalmistav arvamus)

2011/C 248/03

Raportöör: Ákos TOPOLÁNSZKY

15. novembri 2010. aasta kirjas palus Ungari suursaadik Péter Györkös eesistujariigi Ungari nimel vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 koostada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ettevalmistava arvamuse järgmises küsimuses:

„Romade sotsiaalse emantsipatsiooni ja integratsiooni edendamine Euroopas”

(ettevalmistav arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 27. mail 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 472. istungjärgul 15.–16. juunil 2011 (16. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 138, vastu hääletas 3, erapooletuid ei olnud.

1.   Kokkuvõte ja soovitused

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE:

1.1   kiidab heaks ja hindab kõrgelt kõiki Euroopa Liidu seniseid jõupingutusi romade segregatsiooni vähendamiseks (1) ja nende sotsiaalse integreerimise edendamiseks resolutsioonide ja Euroopa Liidu institutsioonide koostatud õigusaktide kaudu ning loodud koostööstruktuuride kaudu ning struktuurifondide ja muude rahastamisvahendite abil;

1.2   juhib samal ajal tähelepanu sellele, et need ühised jõupingutused ei ole aidanud otsustavalt vähendada paljude romade diskrimineerimist, parandada nende elukvaliteeti või suurendada nende võimalusi; mõnes suhtes on nende olukord isegi halvenenud;

1.3   rõhutab, et romade rasket olukorda on võimalik parandada ainult integreeritud, kooskõlastatud ja sidusa üleeuroopalise strateegiaga ja eesmärgikindla, süstemaatilise tegevusprogrammiga, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi ja mida rakendatakse riiklikul tasandil, andes sellega asjaomastele inimestele ja kogukondadele õigused ja volitused, mida nad oma elu suunamiseks vajavad (emantsipatsioon). Seda tegevusprogrammi peab olema võimalik ellu viia kohalike omavalitsuste tasandil (subsidiaarsus);

1.4   pooldab seepärast Euroopa Komisjoni teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (2) esitatud ettepanekuid ja peab väga oluliseks nende järjekindlat rakendamist nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Komitee soovib olla selles protsessis kindel partner;

1.5   on sellele vaatamata arvamusel, et see kauaoodatud strateegia ei vasta tekkinud ootustele. Strateegia oleks võinud olla kõrgelennulisem, konkreetsem ja paremini struktureeritud;

1.6   on seisukohal, et liikmesriikidele võiks välja pakkuda järgmised elemendid kui realistliku ja teostatava romade integreerimise poliitika kolm sammast, mida tuleks rakendada kooskõlastatult ja mis kajastavad konkreetselt, kuid mitte eranditult probleemide ja nende lahendamiseks vajalike strateegiliste prioriteetide iseloomu:

a)	rassi- ja rahvusneutraalne kaasav poliitika, millega leevendatakse sotsiaalsete probleemide kontsentratsiooni ja vähendatakse äärmist vaesust ja puudust;

b)	poliitika nende inimeste emantsipatsiooni toetamiseks, kes peavad end ise mõnda romade kogukonda kuuluvaks, ja nende saavutatud sotsiaalse kaasatuse propageerimine;

c)	üldine rassismivastane poliitika ja rassismivastased kampaaniad;

1.7   rõhutab vajadust kaasata poliitikat puudutavatesse aruteludesse, selle sõnastamisse ja rakendamisse kohalikud kodanikuühiskonna esindajad, teadlased ja sotsiaalpartnerid, ning rõhutab, et roma rahva ja kogukondade esindajad ja liikmed tuleb kindlasti kaasata nii poliitika kavandamisse kui ka rakendamisse aktiivselt kõigil tasanditel (ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil) – vastavalt vastuvõetud komisjonis teatises toodud kavatsustele;

1.8   rõhutab vajadust, et avalik huvi oleks tugevalt esindatud ja nõuab seepärast süstemaatilist kavandamist ja rakendamist ja samuti poliitika kooskõlastamist. Samuti rõhutab komitee kohaliku poliitikakujundamise ja diferentseeritud, tegelikke vajadusi arvestavate lähenemisviiside tähtsust ning olukorda kirjeldavate faktide esitamist ja nende järjekindlat, pidevat ja süstemaatilist hindamist;

1.9   juhib nõukogu tähelepanu vajadusele leida lahendus, kuidas anda kodakondsuse tunnistus tagasi romadele, kellel seda mingil põhjusel enam ei ole, nii et see tagaks neile diskrimineerimata juurdepääsu Euroopa kodakondsusele, ning hoida see ebaõiglus päevakorra eesotsas niikaua, kuni sellele ei ole lahendust leitud.

2.   Sissejuhatus

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE:

2.1   nõustub Euroopa Komisjoni töödokumendis „Romid Euroopas” (3) olukorrale antud hinnanguga ja teatises „Romide sotsiaalne ja majanduslik lõimumine Euroopas” (4) esitatud ettepanekutega;

2.2   toetab Regioonide Komitee arvamust „Romade sotsiaalne ja majanduslik integratsioon Euroopas” (5), milles nõutakse kohalike omavalitsuste ja kogukondade strateegilise rolli tunnustamist ja toetamist ja integreeritud regionaalpoliitikat;

2.3   kordab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettevalmistavas arvamuses „Vähemuste integratsioon - romid” (6) esitatud ettepanekut ja eriti ettepanekut kasutada ulatuslikumalt avatud kooskõlastusmeetodis sätestatud menetlusi. Samuti kinnitab resolutsioonis „Romade olukord Euroopa Liidus” (7) esitatud seisukohta seoses kõigi eurooplaste põhiõiguste kaitsega ja seoses võitlusega diskrimineerimise, rassismi ja ksenofoobia vastu kõigis riikides;

2.4   kordab arvamuses „Integratsioon ja sotsiaalmeetmete kava” esitatud sõnumit, mille kohaselt tuleb tõhustada „jõupingutusi diskrimineerimisega võitlemisel, rakendades olemasolevaid seadusandlikke vahendeid ning tugevdades riiklikku poliitikat ja ühiskondlikku pühendumist integratsioonile” (8).

2.5   nõustub kindlalt Euroopa Parlamendi resolutsioonis romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta esitatud olukorra analüüsi ja ettepanekutega (9);

2.6   nõustub täielikult Lissaboni strateegias ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud mittediskrimineerimise ja tõrjutud inimeste kaasamise väärtusi ja toetab neid;

2.7   toetab „Romade kaasamise integreeritud Euroopa platvormiga” seoses tehtud koostöö raames sõnastatud kümmet ühist aluspõhimõtet, mis on juba saavutanud ulatusliku toetuse, ja juhib tähelepanu vajadusele neid põhimõtteid vähemalt riiklikul tasandil kohaldada (10);

2.8   hindab väga kõrgelt seda, et struktuurifondid ja muud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud rahastamisvahendid (11) on muudetud kättesadavaks romade integreerimise poliitika rakendamiseks, ja soovitab sotsiaalse emantsipatsiooni huvides tagada selle poliitika rahastamine, kasutades kohandatud menetlusi ja pakkudes asjakohast tehnilist abi, milles arvestatakse küsimuse mitmetahulist iseloomu, näiteks tervishoiu, kutseõppe, töökohtade ja eluaseme kättesaadavust;

2.9   tervitab Euroopa Komisjoni teatises „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” esitatud ettepanekuid ja peab väga oluliseks nende järjekindlat rakendamist nii riiklikul kui ka ELi tasandil. Komitee soovib olla selles protsessis kindel partner;

2.10   on sellele vaatamata arvamusel, et kõnealust dokumenti on küll kaua oodatud, kuid see ei vasta täielikult tekkinud ootustele. Komitee on seisukohal, et eesmärkide süsteem peaks olema paremini määratletud ja meie ees seisvate ülesannete osas selgesõnalisem, ja rõhutab selles küsimuses avatud, üleeuroopalise ühiskondliku arutelu tähtsust. Komitee rõhutab, et dokumendi edu tagamiseks on äärmiselt vajalikud hindamismehhanismid ja tulemuslikkuse näitajad. Seepärast peab komitee nii sotsiaalses kui ka praktilises mõttes väga tähtsaks nõukogu mais vastu võetud järeldusi, mille Euroopa Ülemkogu peaks juunis heaks kiitma;

2.11   juhib tähelepanu sellele, et romade tõrjutusel ja diskrimineerimisel on oluline sotsiaalne hind ja see suurendab avaliku sektori kulusid, samas kui integratsioon on selgelt majanduslikult kasulik (12);

2.12   toetab ELi roma võrgustiku, romade kaasamise aastakümne, Euroopa romade kaasamise tippkohtumise, võrdõiguslikkuse tippkohtumise, romade kaasamise integreeritud Euroopa platvormi, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi ja paljude teiste koostööplatvormide tegevust ja osaleb selles, esindades kodanikuühiskonna väärtusi selle sõna laias tähenduses;

2.13   rõhutab, et õigusaktide, suuniste ja rahastamise kaudu on Euroopa Liit ja selle institutsioonid juba palju ära teinud romade integreerimisele suunatud kaasava poliitika koostamiseks, vastuvõtmiseks ja rakendamiseks;

2.14   märgib samal ajal murega, et need ühised jõupingutused ei ole aidanud otsustavalt vähendada paljude romade diskrimineerimist, parandada nende elukvaliteeti või suurendada nende võimalusi, mõnes suhtes on nende olukord isegi halvenenud. Kuigi enamik romadest on ELi kodanikud, kellel on täpselt samad õigused ja kohustused kui liikmesriikide kõigil teistel kodanikel, tuleb tunnistada, et tööturul, hariduses, elamumajanduses, tervishoius, avalike teenuste kättesaadavuse ja liikumisvabaduse osas puutuvad romad siiani kokku pideva ja tõsise diskrimineerimisega;

2.15   on teadlik olulistest erinevustest erinevate romade rühmade olukorras: kui paljud on hästi integreerunud piirkondadesse, kus nad elavad, olgu siis tegu maa- või linnapiirkonnaga, siis teised elavad vaesuses, äärmises puuduses ning püsivas tõrjutuses. Lisaks järgin väike osa romadest silmatorkavat nomaadlikku elustiili, mis häirib inimesi, kellega nad kokku puutuvad;

2.16   on seisukohal, et vaesuses elavate ja diskrimineeritavate inimeste emantsipatsioon on väga tähtis. Täisväärtuslik enesemääramine eeldab valikuvabadust. Üldiselt on integratsioonipoliitika rakendamisel otsustavaks teguriks see, et inimestel peab olema jõudu, vahendeid ja õigusi oma elu suunata. Seepärast peab poliitika tervikuna koos kõigi selle tegevusvaldkondadega aitama asjaomastel inimestel arendada võimet otsustada ise oma saatuse üle õigusriigi seatud piirangute tingimustes;

2.17   usub kindlalt, et romadele ei tuleks anda eriõigusi, kuid nende Euroopa kodakondsust tuleb täielikult austada, tagades neile samas kõik ELi põhiõigused ja kõik kodanikuõigused. Tuleb tagada, et neid õigusi austatakse ja karistada kõigi nende õiguste rikkumise eest, eriti juhul, kui seaduse jõustamise eest vastutavad osapooled tegutsevad ebaõiglaselt ja diskrimineerivalt;

2.18   juhib tähelepanu sellele, et romade hulgas mõjutab tõrjutus ebaproportsionaalselt enam naisi, lapsi, vanureid ja puuetega inimesi, ja et sotsiaalne ja majanduskriis võib neid negatiivseid nähtusi ainult süvendada;

2.19   on veendunud, et neid probleeme on võimalik lahendada vaid integreeritud, kooskõlastatud ja sidusa strateegilise programmi abil ja kõigis poliitikavaldkondades kindlalt ja süstemaatiliselt tegutsedes; väljendab head meelt selle üle, et ELi institutsioonid ja asutused (eriti EMSK) teevad koostööd nõukogu praeguse eesistujariigi Ungari valitsusega, et määratleda probleemi lahendamise tingimused, ja soovitab korraldada Poola eesistumise ajal ministrite konverentsi, et arutada seniseid kogemusi ja saavutatud tulemusi.

3.   Poliitilised soovitused  (13)

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE:

3.1   märgib, et traditsiooniline lähenemisviis romade sihtrühma määratlemisel põhineb ühiskonna enamuse arusaamal sellest, kes on romad. Selline seisukoht võib olla kasulik näiteks teaduslikust vaatenurgast ja võib olla tulemuslik sotsiaalse tõrjutuse iseloomu hindamisel, kuid mis tahes meetod, millega romasid identifitseeritakse välistest rassitunnustest lähtuvalt, rikub põhilisi inimõigusi, eriti õigust ise oma identiteeti määratleda. Lisaks on selline meetod mõttetu ja poliitiliselt vastuvõetamatu;

3.2   soovitab, et vastupidiselt traditsioonilistele lähenemisviisidele peaksid liikmesriigid austama vastuvõetud strateegilise raamistiku põhiväärtusi ja samal ajal järgima romade integreerimise platvormi kümnes aluspõhimõttes sisalduvat nõuet olla „selgesõnaline, kuid mitte välistav”. Vastavalt komisjoni teatises rõhutatud neljale tegevusvaldkonnale (haridus, tööhõive, tervishoid ja eluasemed) peaksid nad kokku viima kolm strateegilist poliitikasuunda, mis toovad esile probleemide iseloomu ja tegutsemisvõimalused ja mis üheskoos moodustavad realistliku ja teostatava romade integreerimise poliitika kolm sammast:

a)	rassi- ja rahvusneutraalne kaasav poliitika, millega leevendatakse sotsiaalsete probleemide kontsentratsiooni ja vähendatakse äärmist vaesust ja puudust;

b)	poliitika nende inimeste emantsipatsiooni toetamiseks, kes peavad end ise mõnda romade kogukonda kuuluvaks, ja nende saavutatud sotsiaalse kaasatuse propageerimine;

c)	üldine rassismivastane poliitika ja rassismivastased kampaaniad;

3.3   rassi- ja rahvusneutraalne kaasav poliitika: universaalne juurdepääs, millega leevendatakse tõrjutuse kontsentratsiooni ja vähendatakse äärmist vaesust ja puudust:

3.3.1

rahvuslikele ja rassilistele eripäradele keskendumise asemel peab mittediskrimineeriv integratsioonipoliitika tegelema sotsiaalse tõrjutuse probleemidega rassilistest eripäradest sõltumatult, milleks on näiteks probleemid hariduse, tööhõive (sh erinevad tööhõive vormid nagu ettevõtlus, tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana jne), tervishoiu ja eluasemega valdkonnas, nagu on öeldud komisjoni teatises. Poliitikas tuleb arvestada sotsiaalmajanduslike probleemide geograafilist kontsentratsiooni, vaatamata tõrjutud rühma (rahvuslikule või muule) koosseisule, ja vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale seada prioriteediks kahe konkreetse probleemi lahendamine;

3.3.2

esimene neist prioriteetidest on „täieliku juurdepääsu” kriteeriumi järjepidev täitmine. Lisaks õiguslikus mõttes diskrimineerivast mõjust vabanemisele hõlmab „täieliku juurdepääsu” kriteerium ka füüsilise ligipääsetavuse ja kasutatavuse nõudeid, vajadustega kohandamist, jõukohast hinda ja standarditele vastavat kvaliteeti. Lisaks õiguslike takistuste kaotamisele on eesmärgiks tuua avalikud teenused lähemale elamupiirkondadele, kus on suur roma elanikkonna osakaal, ja parandada transpordiühendusi asutuste ja teenustega, mida neil nende olukorra tõttu on õigus saada;

3.3.3

tõrjutus võib olla kontsentreerunud peamiselt kahel viisil: 1) geograafiliselt ja eluasemega seotult ja 2) institutsioonilises mõttes, kus teenusepakkujad (sh avaliku teenuse pakkujad) puutuvad kokku sotsiaalselt tõrjutud klientidega (institutsiooniline segregatsioonimõju);

3.3.4

tõrjutuse kontsentratsiooni on võimalik vähendada – esiteks keskendudes institutsiooniliste tingimuste ning kõige vaesemate ja viletsaimate ja standarditest kõige enam mahajäävate elamupiirkondade sihipärasele parandamisele, ning teiseks vähendades isoleerituse juhtumeid reformide kaudu, millega edendatakse institutsioonilist integratsiooni ja suurendatakse teadlikult rühmade vastastikust segunemist ja vastastikmõju;

3.3.5

täielik juurdepääs on Lissaboni strateegia peamiste eesmärkide keskne aspekt: seega on jätkuvalt prioriteediks meetmed, mis on seotud tööturu ja muude sotsiaalsete aspektidega, samuti suurem liikuvus ja haridus. Viimastel aastatel on strateegilistes dokumentides taas rohkem keskendutud tervishoiule, eriti rahvatervisele, samuti elamumajandusele ja linnapiirkondade arengupoliitikale, rõhutades vabanemist isoleeritud rajoonidest, laagritest ja muudest segregatsiooni kohtadest, arendades samas kohalikku majandust, kohaliku kogukonna algatusi, mikro- (FIEd), väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning avaliku või erasektori (valitsusvälised organisatsioonid) hallatavaid kommunaalteenuseid. Prioriteetne teema on laste vaesusega võitlemise strateegiate ja romadele suunatud strateegiate kooskõlastamine (toetades emade juurdepääsu tööhõivele, suurendades omavalitsuste vastutust laste hariduse osas; tagades parema juurdepääsu koolieelsetele õppeasutustele ja eelkoolidele, arvestades ka toetusi ja stiimuleid hariduse ja täiendõppe andmiseks neile lastele, kelle vanemad elavad vaesuses);

3.4   poliitika nende inimeste emantsipatsiooni toetamiseks, kes peavad end ise mõnda romade kogukonda kuuluvaks, ja nende saavutatud sotsiaalse kaasatuse propageerimine:

3.4.1

on eluliselt tähtis, et enda sõnul sama identiteeti jagavad inimesed saaksid omal algatusel ja koos valitud omataolistega ja kogukonnana valida omaenda arengutee ja säilitada oma identiteedi aluseks oleva keele, kultuuri, tavad jne. Seepärast peab riiklik romade integreerimise strateegia looma võimalused selleks, et need, kes väidavad end roma identiteeti jagavat, saaksid arendada oma kogukondi ja oma avalikke foorumeid (meediat) ja organisatsioone ning panna need tööle; sama kehtib ka kõigi muude sotsiaalselt tõrjutud vähemusrühmade puhul. Samuti on tähtis, et nii riiklikel kui ka valitsusvälistel autonoomsetel romade organisatsioonidel oleksid samad organiseerumisvõimalused kui muudel rahvusvähemustel ja vajaduse korral saaksid nad proportsionaalselt oma suurusele muude rahvusvähemustega võrdset rahalist toetust;

3.4.2

et see tõesti nii oleks, selleks peab kultuuridevaheline suhtlus, ergas kahesuunaline vastastikmõju ja suhtlemine ning integratsioon põhimõtete, teooria ja ühenduse ning institutsioonilise hea tava mõttes saama Euroopas tegelikuks jõuks ja igapäevaelu osaks;

3.4.3

vähemusi toetava poliitika võtmeelement on võimaldada vähemuse liikmetel oma hääl kuuldavaks teha ja oma huve esindada. Vaja on vahendeid ja meetodeid, millega aidata neil oma sotsiaalseid puudusi tutvustada ja poliitilist võitlust nende puuduste kaotamiseks;

3.4.4

emantsipatsioonipoliitika peaks toetama vähemusi toetavat poliitikat, edendades romade sisenemist tööturule, sh nende edutamine kõrgetele kohtadele ettevõtetes, avalikus halduses, poliitikas, meedias, teaduses ja kunstide valdkonnas, aidates neil samas käivitada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid.

3.5   Rassismivastane poliitika

3.5.1   Rassismivastase strateegia sihtrühm on kogu ühiskond. Sellise strateegia poliitilise mõõtme motiiviks on usk sellesse, et dünaamilises, arenevas, õiglases ja humaanses maailmas peaksid inimesed sotsiaalse positsiooni saavutama põhimõtteliselt oskuste ja ande abil ja see ei tohiks põhineda sünnipärastel eelistel või puudustel, mis määravad inimese võimalused elus. Samuti ei tohiks nad kannatada neile osaks saava tõrjutuse tagajärgede all. Päritud, mittemuudetavad omadused, nagu sugu, päritolu ja usutunnistus, ei tohiks olla diskrimineerimise aluseks. Diskrimineerimisvastane seadus pakub kõige võimsamat valikut vahenditest, et tagada nende põhimõtete ellurakendamine. Samuti oleks kasulik, kui Euroopa diskrimineerimisvastaseid õigusakte rakendataks täies mahus riiklikul tasandil erinevates tegevusvaldkondades ja regulatiivsetes süsteemides. Sellised õigusaktid ei ole tulemuslikud mitte lihtsalt rakendatavate karistuste ja nende hoiatava mõju tõttu, vaid ka selle pärast, et seaduskuulekad kodanikud, kes on demokraatlikus ühiskonnas enamuses, soovivad elada kooskõlas seaduse tähe ja vaimuga.

3.5.2   Arvestades, et raskem on inimeste arvamust muuta või võõrutada neid nende eelarvamustest ja rassismist ratsionaalsete argumentide abil, keskendub rassismivastane poliitika peamiselt käitumis- ja suhtlemismudelitele, millega levitatakse vägivallatute suhtlus-, koostöö- ja probleemide lahendamise mudelite positiivset kuvandit ratsionaalsetele huvidele tuginedes. Samal ajal mõistetakse neis hukka eelarvamustel ja vihkamisel põhinevad agressiivsed ja rassistlikud käitumismudelid. Sellega seoses on eriline vastutus arvamusliidritel ning poliitilisel ja meediaeliidil.

3.6   Strateegia „tõenditel põhineva” iseloomu tugevdamine

3.6.1   Viimasel kahel kümnendil on Euroopa Liit saavutanud mitmes poliitikavaldkonnas märgatavat edu sotsiaalse tõrjutuse objektiivsel hindamisel ja tõrjutusega võitlemisel, kaasates sellise hindamise tulemused sotsiaalpoliitikasse. Sobiva poliitika rakendamise ja hindamise esmane eeltingimus on andmete kättesadavus. Hoolimata senistest jõupingutustest ei ole ikka veel piisavalt andmeid elanikkonna kohta üldiselt ega ka sihtrühmade kohta. Arvestades strateegia eesmärke, on vajalikud edusammud järgmistes valdkondades.

3.6.2   „Rassi- ja rahvusneutraalne kaasav poliitika”: arendades meetodeid, mille abil hinnata vaesuse ja puuduse erinevaid vorme, tuleb teha tööd selleks, et mõõta tõrjutuse kontsentratsiooni ulatust ja kirjeldada asjaomase poliitika alusel võetud meetmete mõju. Komitee teeb ettepaneku, et Eurostat ja liikmesriikide statistikaametid võtaksid lisaks tõrjutuse näitajatele kasutusele äärmise vaesuse ja tõrjutuse näitajad ja et nad töötaksid välja äärmise vaesuse ja puuduse mõõtmiseks mõeldud statistiliste arvandmete esitamise põhimõtted ja töötlusmeetodid.

3.6.3   Selle alusel peaksid liikmesriigid oma strateegiate raames määratlema territoriaalsed üksused (linnapiirkonnad, slummid, kesklinnapiirkonnad, laagrid, eraldatud piirkonnad, maa-asulad, jne), mida iseloomustab eriti kõrge tõrjutuse kontsentratsioon ja asualade äärmuslik tõrjutus, sõltumata sellest, kas avaliku arvamuse silmis on tegemist romade elurajoonidega või mitte. Komitee soovitab liikmesriikidel koostada linnaplaneerimise strateegiad selliste piirkondade kaotamiseks või elamisväärseks muutmiseks, võttes kasutusele mehhanismid, mis tuginevad sellistele tõenditele, mida on vaja nende strateegiate rakendamise jälgimiseks.

3.6.4   „Romade emantsipatsiooni poliitika”: takistusi ja puudusi saab kindlaks teha vaid siis, kui end teatud rahvusliku identiteediga samastavad inimesed soovivad end riiklikesse registritesse kanda vastava vähemuse liikmena. Siiski tuleb sellise soovi puudumise korral riiklikes registrites kategooriliselt ja resoluutselt keelata mis tahes rassilistel joontel põhinev viide rassile. Võttes arvesse, et rahvusvähemusi puudutavad andmed on eriti tundlik teema, tuleb kõigi võimalike vahenditega tagada isikuandmete maksimaalne kaitse, tagades samas vähemusi puudutavate koondandmete võimalikult hea kättesaadavuse.

3.6.5   Koos tõrjutuse ja vaesuse vähendamise ja nende kõige äärmuslikumate vormide leevendamisega soovitab komitee toetada roma kogukonna arendamiseks keelelisi, kultuurilisi, haridus- ja kogukonnaga seotud programme, mille kaudu neil on tõeliselt võimalik jõuda rahvuskaaslasteni.

3.6.6   „Rassismivastane poliitika”: ELi ja liikmesriikide tasandil tehtud teadusuuringutele tuginedes peaks olema võimalik jälgida romade kohta kehtivate eelarvamuste muutumist, selliste eelarvamuste ulatust erinevate sotsiaalsete rühmade hulgas ning poliitika mõju rahvuslike eelarvamuste ja rassismi arengule. Tuleb luua laiemale avalikkusele suunatud teadlikkuse tõstmise kampaaniad eesmärgiga võidelda elanikkonnas täheldatavate tõrjuvate hoiakute ja rassistlike eelarvamuste vastu. Samuti tuleks tagada nende regulaarne jälgimine.

3.6.7   Komitee soovitab tungivalt jälgida mitte ainult eelarvamuste ja rassismi suundumusi, vaid ka avaliku sektori ja kodanikuühiskonna algatuste, romavastaste eelarvamuste ja ksenofoobia vähendamise hea tava ja kultuuridevahelise kaasava integratsiooni parandamise positiivset mõju ja sotsiaalset kasu.

3.7   Riiklikul tasandil rakendamisega seotud üldist huvi pakkuvad aspektid

3.7.1   Keerukus: komitee juhib tähelepanu sellele, et väga paljudes valdkondades tuleb välja töötada meetmed, et tugevdada romade positiivset rolli ühiskonnas, parandada nende elamistingimusi ja edendada nende integratsiooni; need meetmed tuleb viia süstemaatilise poliitika tasemele. Selleks on vaja esiteks siduda üksteisega erinevate poliitikavaldkondade elemendid, teiseks korraldada valdkondadevahelise hea valitsemistava suhteid ja kolmandaks alustada süstemaatilist rakendamist poliitilisel tasandil. See eeldab, et kõik rakendamises osalejad järgivad ühtset kooskõlastatud lähenemisviisi.

3.7.2   Kõik programmide osad peavad olema vastastikku ühtselt seotud (ühtsus) ja integreeritud (järjekindlus). Rakendamise kolmas oluline aspekt on kavandamine ja prioriteetide määramine (järjestatud tegevus): teisiti öeldes, realistlikke eesmärke on võimalik saavutada vaid hästi kavandatud etappide ja järjestatud komponentide kaudu. See eeldab asjakohaselt toimivat kooskõlastavat asutust, millel on vajalik pädevus.

3.7.3   Integratsioonipoliitikat tuleb kavandada ja rakendada tegelike vajaduste alusel, diferentseeritult ja paindlikult, võimaldades arvesse võtta konkreetseid kohalikke (piirkondlikke) iseärasusi parimal võimalikul viisil. Integratsioonistrateegiaid tuleks kavandada ja rakendada nn kahesuunaliste tänavatena, lähtuvalt vastastikustest jõupingutustest ja mõjust ning eesmärgiga tuua kõigile vastastikust kasu.

3.7.4   Osalemiskutsete ja ELi rahaliste vahendite kasutamise oluline eeltingimus on pakkumiste ja aruandluse tingimuste lihtsustamine. Hoolikalt kavandatud rakendamisel tuleks asjakohaselt keskenduda suutlikkuse suurendamisele, asjakohasele kooskõlastamisele ja protsessi kaasatud poliitilise tahte toetamisele. Samuti on väga tähtis sidusrühmade esindajate osalemine kavandamise protsessis.

3.7.5   Tõenditel põhinev rakendamine – näitajad: poliitika peab kontrollitaval viisil selgelt näitama oma tulemuslikkust, st tuleb tõestada poliitika tulemuslikkust algsete eesmärkide osas. Poliitika ei tohi meie jaoks kaasa tuua suuremat kahju ja riske kui need, mille eest on see loodud meid kaitsma, samuti ei tohi see olla põhjendamatult kulukas. Seepärast on tehtud märkimisväärset – kuigi ebapiisavat – tööd selle nimel, et muuta poliitika veelgi enam tõenditel põhinevaks. On väga tähtis, et romade integreerimisel oleks võimalik hinnata mitte ainult programme, vaid ka poliitikat tervikuna: seepärast tuleb nii riiklikul kui ka ELi tasandil edendada hindamise kultuuri, tugevamat nõuete süsteemi, sotsiaalmajanduslike ja sotsiaalsete statistiliste tulemuslikkuse näitajate standardiseeritud kasutamist, kohaldades neid alati asjakohasele sihtrühmale, ja teaduslikul alusel põhinevat institutsioonilist hindamisvahendit. Selleks tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid.

3.7.6   Komitee toetab aastani 2020 loodud romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamist ja seda toetavat riiklikku poliitikat, kuid sooviks osaleda sellise poliitika hindamisel vastavalt kodanikuühiskonnalt saadud mandaadile ja oma sisemistele sidemetele kodanikuühiskonna organisatsioonidega liikmesriikides. Komitee soovib olla vahendajaks ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ja olla aktiivne partner romade kaasamise Euroopa platvormis ja muudes struktureeritud dialoogi vormides.

3.7.7   Osalemine ja esindatus: integratsioonipoliitika ei toimi teoorias ega praktikas, kui sellesse ei ole tihedalt kaasatud need, kellele see poliitika on suunatud. Seepärast tuleb vältida paternalistlikke, õigusi piiravaid menetlusi. Samal ajal on asjakohane tagada romade rohujuuretasandi organisatsioonide, kohaliku kodanikuühiskonna esindajate, teadlaste ja sotsiaalpartnerite võimalikult tihe ja mitmekülgne osalemine otsustusprotsessis, otsuste rakendamisel ja jälgimisel, nagu on selgelt öeldud komisjoni teatises ja muudes asjakohastes dokumentides. Sihtvaldkondades on eriti oluline võtta positiivseid meetmeid tagamaks, et eriti halvas olukorras rühmad (naised, üksikemad, inimesed, võõrast keelt emakeelena rääkivad inimesed, puuetega inimesed jne) saavad poliitikas osaleda.

3.7.8   Poliitika väljendusjõud, usaldusväärsus ja tulemuslikkus sõltuvad peaasjalikult sellest, kui tihedalt peamised abisaajad selles osalevad ja selle omaks võtavad. Seepärast on oluline kaasata romade integratsiooni edendamise poliitika kujundamisse ja rakendamisse romade kogukonna esindajad Euroopa, riiklikul ja muidugi ka kohalikul tasandil (kaasamine osalemise kaudu).

3.7.9   Sotsiaalne tõrjutus ja selle äärmuslikud vormid käivad tihti käsikäes – erinevates liikmesriikides erineval viisil – käitumise, elustiili ja harjumustega, mis erinevad elanikkonna enamuse omadest (näiteks reisimine, teatud tegevused, nagu kasutatud asjade ost ja müük või konkreetsed käsitööametid). Riiklike strateegiate koostamisel tuleks neile konkreetsetele iseärasustele erilist tähelepanu pöörata. Siiski on mõnel juhul sellele rahvusrühmale omistatavad otseselt hälbivad ja kriminaalsed hoiakud. Vastandlike kultuurinormide rahumeelse kooseksisteerimise tagamine, püüdes pidevalt hoida hoiakute ja käitumise erinevustest tingitud pingeid õigusliku raamistiku piires, peaks olema eesmärk, mille alusel määratletakse riiklike strateegiate konkreetne kaasav olemus ja samal ajal ka konkreetsed ülesanded, mida nad peavad lahendama. Selleks on tähtis pakkuda võimalusi avatud suhtluseks ja menetlusi, mis on samuti avatud peamistele asjaomastele osapooltele ja mille raames on multikultuursuse ekspertidel – sh roma päritolu või identiteediga inimestel – ja sotsiaaltöötajatel esmane roll nii avalike teenuste kui ka ühenduse programmidega seoses (vahendamis- ja ennetusmeetmed, leppimise teenused jne) – nagu märgitakse komisjoni teatises.

3.8   Tulevikuväljavaated

3.8.1   Komitee usub, et tänu ELi institutsioonide, valitsuste, liikmesriikide ning kohalike omavalitsuste ja kogukondade ühendatud jõupingutustele võib Euroopa Liit praegu olla ajaloolises pöördepunktis: Euroopa Liit võib lõpuks välja töötada poliitika, millest on kasu ELi kõige tõrjutumale ja ebasoodsamas olukorras olevale rahvusrühmale. Kõnealune poliitika tugineb ühisele lähenemisviisile, mis lõppeb tõenäoliselt mitte kuluka läbikukkumise, vaid arukate ja inimlike tulemustega. Komitee toetab täielikult seda protsessi ja selle elluviimist.

---

(1)  Käesolev dokument tugineb Regioonide Komitee arvamuses „Romade sotsiaalne ja majanduslik integratsioon Euroopas” (ELT C 42, 10.2.2011, lk 23) esitatud määratlusele: „(…) mõiste „romad” on üldmõiste, mis hõlmab ka teisi elanikkonnarühmi (sintid, mustlased, rändajad, kalè, rändrahvad, aškalid jne), kellel on sarnased kultuurilised eripärad ning sotsiaalse marginaliseerituse ja tõrjutuse kogemus Euroopa ühiskonnas”.

(2)  KOM(2011) 173 lõplik

(3)  SEK (2010) 400 lõplik.

(4)  KOM(2010) 133 lõplik.

(5)  Regioonide Komitee arvamus „Romade sotsiaalne ja majanduslik integratsioon Euroopas” (ELT C 42, 10.2.2011, lk 23).

(6)  ELT C 27, 3.2.2009, lk 88-94.

(7)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 1.

(8)  ELT C 347, 18.12.2010, lk 19-27.

(9)  Euroopa Parlament, INI/2010/2276, 24.11.2010.

(10)  Eriti põhimõtteid „selgesõnaline, kuid mitte välistavate eesmärkide seadmine”, „kultuuridevahelisel kontaktil põhinev lähenemisviis” ja „integreerimise eesmärk”.

(11)  Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, ühinemiseelse abi rahastamisvahend, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond / Maailmapank, ÜRO Arenguprogramm.

(12)  Valdaval enamusel tööealistest romadest puudub tööturul edukaks osalemiseks piisav haridus. (…) Selle tulemusena kaotavad Euroopa riigid igal aastal sadu miljoneid eurosid väiksema tootlikkuse ja saamata jäänud maksude tõttu. (…) Aastane eelarvetulu tööhõive lõhe ületamisest on palju suurem kui roma lastele antavasse riiklikku haridusse investeerimise kulu. Romade osakaal tööealises elanikkonnas tõuseb, sest Ida- ja Kesk-Euroopas enamuses olevad kogukonnad vananevad kiiresti. Elanikkonna vananemisest tulenevate riigi tasandil suurenevate pensionide, tervishoiu ja muude kulude katmiseks on eriti oluline, et romad osaleksid võrdselt tööturul, Economic costs of Roma exclusion (Romade tõrjutuse hind majandusele), Maailmapank, 2010.

(13)  Käesolevas osas esitatakse soovitused üldiste poliitikasuundade või nende konteksti kohta, kuid ruumi kokkuhoiu tõttu ei saa siin laskuda iga poliitikavaldkonna üksikasjadesse.

---