6.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 117/166

A.

arvestades, et Euroopa Liit peaks jätkuvalt tähtsustama WTO raames loodud eeskirjapõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis pakub asjakohaste eeskirjade kehtestamise ja nendele vastavuse tagamisega parimaid väljavaateid ausaks ja õiglaseks rahvusvaheliseks kaubanduseks;

B.

arvestades, et eduka ja tasakaalustatud Doha arengukava sõlmimine on ülitähtis nii Euroopa Liidu kui ka India jaoks ning arvestades, et sellise kokkuleppe sõlmimine ei välista kahepoolsete WTO+ lepingute sõlmimist, mis võivad mitmepoolseid eeskirju täiendada;

C.

arvestades, et poliitilised suhted Indiaga põhinevad 2004. aasta strateegilisel partnerlusel, 2005. aasta septembris toimunud ELi-India tippkohtumisel vastu võetud ning 9. ELi-India tippkohtumisel Marseille’s läbi vaadatud 2005. aasta ühisel tegevuskaval ja 1994. aasta koostöölepingul; arvestades, et vabakaubanduslepingus tuleks rajada ja edasi arendada koostööd, mis on juba ette nähtud koostöölepingu artiklis 24;

D.

arvestades, et Euroopa Liit on India jaoks suurim välismaiste otseinvesteeringute allikas, olles 2007. aastal Indiasse investeerinud 10,9 miljardit eurot; arvestades, et 2007. aastal moodustasid ELi investeeringud 65 % kõikidest Indiasse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest; arvestades, et India otseinvesteeringud ELi suurenesid 0,5 miljardilt eurolt 2006. aastal 9,5 miljardile eurole 2007. aastal;

E.

arvestades, et India oli 2000. aastal Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas 17. kohal ja tõusis 2007. aastaks üheksandaks; arvestades, et ajavahemikus 2000–2006 kasvas ELi kaubavahetus Indiaga umbes 80 % võrra;

F.

arvestades, et India kaubandus- ja õiguskeskkond on endiselt üsna piiranguterohke; arvestades, et 2008. aastal asetas Maailmapank India n-ö ärisõbralikkuse poolest (178 riigi seas) 122. kohale;

G.

arvestades, et vastavalt ÜRO arenguprogrammi 2007-2008. aasta inimarengu aruandele on India inimarengu indeksi põhjal 128. kohal (177 riigi seas), et 35 % India elanikkonnast kulutab päevas inimese kohta alla ühe dollari ja 80 % vähem kui kaks dollarit; arvestades, et arengumaade vaesusindeksi kohaselt on India 108 arengumaa hulgas, mille kohta see indeks on arvutatud, 62. kohal; arvestades, et Indias on laste töö kasutamise määr üks kõrgemaid;

H.

arvestades, et India osariikide vahel valitseva majandusliku ebavõrdsuse ning sellest tuleneva jõukuse ja rahvatulu ebaühtlase jaotumise tõttu tuleb rakendada tugevaid täiendavaid majanduspoliitilisi meetmeid, sealhulgas maksude ühtlustamine ning vaesematele osariikidele suunatavad jõupingutused, tõstmaks nende võimekust rahaliste vahendite kasutamisel;

I.

arvestades, et India saab üldisest soodustuste süsteemist (GSP) kõige enam kasu; arvestades, et sooduskorra alusel Indiast Euroopa Liitu toimuva impordi maht kasvas 2007. aastal 11,3 miljardi euroni, võrreldes 9,7 miljardi euroga 2006. aastal;

J.

arvestades, et mõlemad osapooled kinnitavad oma kindlat valmidust alandada tariife ning jätkata asutamisõiguse ja teenuskaubanduse liberaliseerimist;

K.

arvestades, et turulepääsuga peavad kaasnema läbipaistvad ja asjakohased eeskirjad ning standardid, et tagada turu liberaliseerimise kasulikkus;

L.

arvestades, et turulepääsu takistavad mittetariifsed kaubandustõkked, nagu töötervishoiu- ja tööohutusnõuded, ning tehnilised tõkked, koguselised piirangud, vastavuse hindamise menetlused, kaubanduse kaitsemehhanismid, tolliprotseduurid, riigimaksud ning rahvusvaheliste normide ja standardite vastu võtmata jätmine;

M.

arvestades, et veelgi enam tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta intellektuaalomandi õiguse tunnustamise, sobiva ja tõhusa kaitse, rakendamise ja jõustamise elemente, sealhulgas patente, kauba- ja teenindusmärke, autoriõigust ja sellega seotud õigusi, geograafilisi näitajaid (kaasa arvatud päritolumärk), tööstusdisaini ja integraallülituste topograafiat;

N.

arvestades, et India on üks peamisi kohti, kust pärinevad liikmesriikide tolliasutuste konfiskeeritud võltsitud ravimid (30 % konfiskeeritud ravimite kogumahust); arvestades, et nõuetele mittevastavad ja võltsitud ravimid soodustavad ravimiresistentsust ning suurendavad haigestumust ja suremust;

O.

arvestades, et koostöölepingu artikli 1 lõikega 1 nähakse ette inimõiguste ja demokraatia põhimõtete austamine; arvestades, et see on lepingu põhiline element;

P.

arvestades, et 2008. aasta ülemaailmse näljaindeksi kohaselt on India 88 arengu- ja üleminekuriigi seas 66. kohal; arvestades, et India näljaindeksi kohaselt ei kuulu ükski India osariik „madalasse” või „mõõdukasse” kategooriasse; kaheteistkümnes osariigis on olukord „murettekitav”; ning neljas osariigis – Punjabis, Keralas, Haryanas ja Assamis – on olukord „tõsine”;

Q.

arvestades, et vabakaubandusleping peaks hõlmama sotsiaal- ja keskkonnastandardite ning säästva arenguga seotud kohustusi ning sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite tulemuslikku rakendamist, mis on vajalik eeltingimus, et soodustada inimväärse töö edendamist ILO peamiste tööalaste standardite tulemusliku siseriikliku rakendamise kaudu;

R.

arvestades, et India ei ole allkirjastanud tuumarelva leviku tõkestamise lepingut; arvestades, et tuumatarneriikide grupp tühistas embargo India tuumakaubandusele ning USA Kongress kiitis heaks USA ja India vahelise tuumakoostöö kokkuleppe;

S.

arvestades, et ELi-India üheksandal tippkohtumisel Marseille’s sõlmiti horisontaalne lennundusleping ning India oli ELi ja ELi mittekuuluvate riikide vahelist reisijate liikumist arvestades 11. kohal; arvestades, et EL ja India kiitsid heaks muudetud ühise tegevuskava, laiendades 2005. aasta strateegilist partnerlust uutesse valdkondadesse, ning arvestades, et Indiasse rajati Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskus,

1.

usub, et vabakaubandusleping peaks olema tasakaalustatud ning WTO eeskirjadele ja kohustustele vastav; on arvamusel, et edukas Doha arengukava jääb Euroopa Liidu kaubandusalaseks prioriteediks ning et läbirääkimised Indiaga vabakaubanduslepingu sõlmimiseks oleksid seega täienduseks mitmepoolsetele eeskirjadele;

2.

tuletab meelde, et ELi-India strateegiline partnerlus põhineb ühistel põhimõtetel ja ühistel väärtustel, nagu neid kajastatakse EÜ-India 1994. aasta koostöölepingus ja 2005. aasta ühises tegevuskavas; usub, et uus konkurentsist lähtuv vabakaubandusleping peaks täiendama 1994. aasta koostöölepingut ning peaks olema sellega õiguslikult ja institutsionaalselt seotud;

3.

tervitab ELi ja India 9. tippkohtumise tulemusi ning muudetud ühist tegevuskava; soovitab läbirääkimiste osapooltel jätkata konsultatsioone peamiste sidusrühmadega; tuletab meelde Euroopa Liidu ja India lubadust kiirendada vabakaubanduslepingu üle peetavaid läbirääkimisi ning teha olulisi ja tõhusaid edusamme ambitsioonika, tasakaalustatud ja laiapõhjalise kaubandus- ja investeeringute lepingu sõlmimiseks; tunneb pettumust läbirääkimiste aeglase kulgemise pärast; nõuab, et pooled sõlmiksid ulatusliku, ambitsioonika ja tasakaalustatud vabakaubanduslepingu 2010. aasta lõpuks;

4.

julgustab India föderaalvalitsust ja osariikide valitsusi oma poliitikat ja tegevust vastastikku kooskõlastama, et saavutada võimalikult suurt kasu;

5.

juhib ELi ja India majanduse vastastikusest täiendavusest lähtudes tähelepanu võimalusele suurendada edaspidi ELi ja India vahelist kaubandust ja investeeringuid ning vabakaubanduslepingust tulenevatele ärivõimalustele; peab ELi-India vabakaubanduslepingut kasulikuks mõlemale osapoolele, kuid soovitab läbi viia olemasolevate sektoripõhiste probleemide hindamise; lisaks rõhutab, et vabakaubandusleping peaks tagama selle, et suurenevast kahepoolsest kaubavahetusest saaksid kasu võimalikult paljud inimesed ning et see aitaks Indial täita aastatuhande arengueesmärke, muu hulgas takistada keskkonna seisundi halvenemist;

6.

julgustab osapooli pöörama tähelepanu ka vabakaubanduslepingu võimalikele puudujääkidele ning sellele, kuidas turgude kiire avamine võib mõjuda ebasoodsalt inimarengule ja soolisele võrdõiguslikkusele;

7.

palub komisjonil lisada vabakaubanduslepingusse olulise osana ambitsioonika jätkusuutlikku arengut käsitleva peatüki, mille puhul tuleks kohaldada standardset vaidluste lahendamise mehhanismi;

8.

avaldab rahulolu paljude vabakaubanduse simulatsioonide tulemuste üle, mis näitavad, et vabakaubandusleping aitaks suurendada nii ELi kui ka India eksporti ja importi tervikuna; rõhutab, et praeguse keskmise kasvumäära juures ületab kahepoolse kaubanduse maht 2010. aastaks eeldatavalt 70,7 miljardit eurot ja 2015. aastaks 160,6 miljardit eurot;

9.

võtab teadmiseks, et India keskmiselt kohaldatavaid tariife on alandatud teiste Aasia riikidega võrreldava tasemeni; India keskmine kohaldatav tariif on nüüd 14,5 %, samal ajal kui ELi keskmine on 4,1 %;

10.

peab oluliseks, et vabakaubanduslepinguga kinnitataks tehniliste kaubandustõkete lepingu ja sanitaar- ning fütosanitaarlepingu sätteid; palub komisjonil seoses sellega tegeleda lahendamata küsimustega, nagu näiteks loomade heaolu;

11.

märgib, et India on mures ühtlustatud mikrobioloogiaalaste standardite puudumise pärast ELis, REACHi mõjude pärast, puuvilja ELi eksportimiseks vajalike kulukate sertifikaatide pärast ja kulukate vastavushindamise menetluste pärast EÜ vastavusmärgi saamiseks ning rõhutab, et need küsimused tuleb vabakaubanduslepinguga lahendada; kutsub mõlemaid osapooli üles tagama reguleerimise ja mittetariifsete tõkete haldamist sellisel viisil, et see ei takista üldist kaubavahetust; kutsub nii ELi kui ka Indiat üles tegema mitmesugustes töörühmades tihedamat koostööd tehniliste määruste ja standardite raamistiku läbipaistvamaks muutmiseks; kutsub veel komisjoni üles andma tehnilist abi India tootjatele, et toetada neid nende jõupingutustes ELi standardite täitmiseks, eriti tootmise tervishoiu-, sotsiaal- ja keskkonnaalase mõõtme puhul, nii et sellest võidaksid mõlemad osapooled;

12.

tunnistab, et India standardite süsteem on alles välja kujunemas; palub India standardibürool ja ravimistandardite kontrolli keskasutusel tõsta oma standardeid, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste normidega, ning suurendada standardite kujundamise läbipaistvust testimis- ja sertifitseerimismenetluste täiustamise abil; tunneb muret sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ning -normide rakendamise ja kontrollimise pärast; kutsub komisjoni üles andma asjakohast abi, et tugevdada India reguleerivate asutuste võimekust ja kvalifitseeritud inimressursse;

13.

rõhutab, et vabakaubandusleping peaks sisaldama siduvat riikidevahelist vaidluste lahendamise mehhanismi, sätteid mittetariifseid tõkkeid käsitlevate tülide vahendamise, dumpinguvastaste abinõude ja tasakaalustava tollimaksu meetmete kohta ning üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XX ja XXI artiklil põhinevat üldise erandi klauslit;

14.

tunnistab, et teenused on India majanduse kõige kiiremini kasvav sektor; märgib, et India on aktiivselt huvitatud üldise teenuskaubanduse kokkuleppe (GATS) 1. ja 4. tarneviisi liberaliseerimisest; märgib, et Euroopa Liit sooviks lõpule viia turulepääsu liberaliseerimise ja võrdse kohtlemise 3. tarneviisi enamiku teenuste puhul;

15.

juhib tähelepanu asjaolule, et teenuste liberaliseerimine ei tohi kuidagi piirata teenuste, sealhulgas avalike teenuste reguleerimise õigust;

16.

märgib, et India kaubandus-tööstuskodade föderatsiooni andmetel ületab kahepoolne teenuskaubanduse maht 2015. aastaks ehk teenuste vabakaubanduslepingu jõustamise ajaks eeldatavalt 246,8 miljardit eurot;

17.

märgib, et ELi ja India vaheline teenuskaubandus on suhteliselt tasakaalustamata; EL ekspordib Indiasse 1,5 % oma teenustest, samal ajal kui India eksport ELi moodustab 9,2 % India teenuste koguekspordist;

18.

julgustab Indiat välja töötama asjakohaseid andmekaitsealaseid õigusakte, millega India saaks piisava kaitsetasemega riigi staatuse, millega muutuks võimalikuks ja lubatavaks isikuandmete edastamine EList vastavalt ELis kehtivatele õigusaktidele;

19.

märgib, et India on suuruselt viies telekommunikatsiooniteenuste turg maailmas ning telekommunikatsiooniturg on viimase viie aasta jooksul kasvanud umbes 25 % aastas; tervitab telekommunikatsiooni valdkonnas välismaalaste omandile seatud piirangute lõdvendamist, kuid avaldab kahetsust selle üle, et sisepoliitilised piirangud püsivad; nõuab seetõttu teenuseosutajate litsentsimise piirangute lõdvendamist ning määramatuse kaotamist tariifide ja režiimide vastastikuse sidumise poliitikas, ning rõhutab vajadust asendada sektorit valitsevad vanad õigusaktid uute, tulevikku suunatud õigusaktidega, mis ühendaksid endas küberruumi seadused ja uue litsentsimise; on seisukohal, et telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia sektor on India majanduse peamised edasiviijad ning India tuleb muuta telekommunikatsioonitootmise teljeks, lihtsustades telekommunikatsioonikesksete erimajandusvööndite loomist; rõhutab tootmissektoris peituvaid tohutuid võimalusi;

20.

kutsub satelliitsidesektori puhul Indiat üles alustama Euroopa Liidu ettevõtetega dialoogi ja avama neile oma turu, selleks et:

21.

tervitab India lubadust lubada välismaistel õigusbüroodel Indias tegutseda, kuna kõnealune avanemine toob olulist kasu nii India majandusele ja õigusvaldkonna esindajatele kui ka Euroopa rahvusvahelise õiguse kogemustega advokaadibüroodele ning nende klientidele; palub komisjonil koos India asutustega uurida vabakaubanduslepingu abil õigusteenuste liberaliseerimise võimalust ja ulatust;

22.

märgib, et vabakaubanduslepingu täielikku eesmärki ei saa saavutada ilma 4. tarneviisi panustamata; rõhutab, et kutsekvalifikatsioonide riiklik ja kogu ELi hõlmav akrediteerimine ning lepingud, mis käsitlevad nii ELis kui ka Indias erialateenuste vastastikust tunnustamist ja litsentseerimisnõudeid, on väga kasulikud ning seda valdkonda saaks hõlpsasti vabakaubanduslepinguga reguleerida; sellele vaatamata nõuab eraldi käsitletavate liikmesriikide osas põhjalikku analüüsi;

23.

ergutab Indiat oma pangandus- ja kindlustussektorit järkjärgult liberaliseerima;

24.

julgustab Indiat tagama, et arutusele tulev läbivaadatud postiseaduse eelnõu ei piiraks ekspressteenuste osutajate praegusi turulepääsu võimalusi ning palub komisjonil taotleda Indialt täielikku panustamist nii ekspressteenustesse kui ka ekspressvedudega tegelevate transpordiettevõtete omakäitlusesse lennujaamades, selleks et kaitsta turulepääsu võimalusi ka tulevikus;

25.

taotleb Indialt avatumat lähenemist korduvat riiki sisenemist võimaldavate ja vähemalt aastase kehtivusega viisade andmisel liikmesriikide kodanikele, äritegelastele ja poliitikutele;

26.

kutsub komisjoni üles lisama vabakaubanduslepingusse investeeringute peatüki, millega nähtaks ette ühe ühtse teabepunktiga süsteemi loomine investoritele;

27.

tervitab Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskuse loomist New Delhis eesmärgiga võimendada ettevõtetevahelist ja tehnoloogiaalast koostööd India ja liikmesriikide vahel;

28.

tuletab meelde, et investeeringutest kasu saamiseks peavad nendega kaasnema hästi koostatud eeskirjad ja määrused; kinnitab veel kord sellega seoses oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse – uue partnerluse kohta (13); seetõttu kutsub komisjoni üles toetama riikidevaheliste ettevõtete suhtes vabakaubanduslepingus kohaldatavaid eeskirju, et tagada, et investorid austaksid ILO põhistandardeid, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid pakte ning rahvusvahelisi lepinguid, et saavutada tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaal- ja keskkonnastandardite vahel;

29.

tuletab meelde, et kui vabakaubanduslepingu investeerimisalaste peatükkidega kaasnevad sageli kohustused liberaliseerida kapitali liikumine ning loobuda kapitali kontrollimehhanismidest, tuleb kõnealustesse punktidesse suhtuda äärmise ettevaatusega, arvestades eriti arengumaade puhul, kapitali kontrollimise tähtsust finantskriisi mõjude leevendamisel; nõuab tungivalt, et EL edendaks rahvusvahelistel foorumitel Indias tegutsevate välismaiste ettevõtjate hulgas ettevõtjate suuremat vastutust, ning nõuab samas tungivalt, et India valitsusega saavutataks kokkulepe Indias asuvate kodu- ja välismaiste ettevõtete töötajate õiguste tulemusliku järelevalvesüsteemi loomiseks;

30.

palub komisjonil lisada vabakaubanduslepingusse investeeringute peatükk, mis on lepingu oluline osa ning võimaldab teineteise turgudele investeerimise protsessi muuta palju sujuvamaks tänu investeerimistehingute edendamisele ja kaitsmisele koos samaaegse hetkevõimaluste uurimisega; teeb ettepaneku, et kõnealuse investeerimislepinguga võiks sätestada mõlema poole investoritele ühest allikast teabe jagamise korra, mis võimaldaks neil saada teavet investeerimiseeskirjade ja -tavade erinevuste ning kõigi õiguslike küsimuste kohta;

31.

kahetseb, et India ei ole nõus lisama vabakaubanduslepingusse riigihankeid; kutsub komisjoni üles pidama läbirääkimisi tõhusa ja läbipaistva hangete süsteemi üle; kutsub Indiat üles kohaldama riigihankelepingute sõlmimisel läbipaistvaid ja ausaid menetlusi ning võimaldama Euroopa ettevõtetele juurdepääsu riigihankesüsteemidele;

32.

ergutab rakendama India uut konkurentsiseadust; usub, et Euroopa Liit peaks vabakaubanduslepingusse lisama asutamislepingu artiklite 81 ja 82 sisu, et kindlustada konkurentsipoliitika kohustuste järgimine;

33.

tervitab India kindlat pühendumist tugevale intellektuaalomandi õiguste korrale ning TRIPSi soodustussätete kasutamisele, et täita oma kohustusi rahvatervise valdkonnas, eelkõige seoses ravimite kättesaadavusega; ergutab seda rangelt rakendama ja jõustama; kutsub komisjoni ja asjaomaseid India asutusi üles oma tegevust koordineerima, et tulemuslikult asuda võitlusse võltsimise ning eriti võltsitud ravimite vastu;

34.

kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles tagama, et sel ajal, kui India arendab oma suutlikkust minna geneeriliste ravimite tootmiselt üle uuringutepõhisele tootmisele, ei takistaks vabakaubanduslepingust tulenevad kohustused põhiravimite kättesaadavust;

35.

kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles ühiselt rahastama ja toetama meetmeid ja algatusi, näiteks auhinnafonde, patentide ühiskasutust ja muid alternatiivseid mehhanisme, et kindlustada ravimite kättesaadavust ning sellealast uuendustegevust, eriti tähelepanuta jäetud haiguste puhul;

36.

tunnistab, et oluline arengut käsitlev peatükk on iga vabakaubanduslepingu tähtis osa, mille suhtes kohaldatakse standardset vaidluste lahendamise mehhanismi;

37.

palub Euroopa Liidul ja Indial tagada, et kaubandust ja välismaiseid otseinvesteeringuid ei soodustataks ei keskkonnanõuete ega põhiliste töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusnormide ja standardite alandamise hinnaga, võimaldades samas selliste standardite järgimise piisavat kontrolli;

38.

palub ILO põhikonventsioonide ratifitseerimist ja tõhusat kohaldamist;

39.

on mures laste töö kasutamise pärast Indias, mis väga sageli toimub ohtlikes ja ebatervislikes tingimustes; palub komisjonil seda teemat arutada vabakaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel ning palub India valitsusel maksimaalselt pingutada selle nähtuse põhjuste kõrvaldamiseks, et laste tööjõu kasutamisele lõpp teha;

40.

tunnustab uue laste tööjõu kasutamise seaduse vastuvõtmist 2006. aastal, millega keelatakse alla 14 aasta vanustel lastel töötada koduabilisena või toiduainete müüjana, ning kutsub ELi jätkuvalt julgustama Indiat ratifitseerima ILO konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta, konventsiooni nr 138, mis käsitleb vanuse alammäära töölevõtmisel ja konventsiooni nr 98 organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kaitse kohta, mis tähendaks positiivset sammu laste tööjõu kasutamise kaotamise kui lõppeesmärgi suunas;

41.

rõhutab, et Euroopa Liit peaks avaldama India valitsusele survet, et see asuks võitlema miljoneid, peamiselt nn puutumatute (dalitid) ja adivaside (India põlisrahvaste ja -hõimude liikmed) hulka kuuluvaid India elanikke puudutava sunniviisilise töö vastu; täheldab, et arvatakse, et seda probleemi ei käsitleta piisaval määral haldusalase ja poliitilise tahte puudumise tõttu;

42.

nõuab tungivalt, et EL lisaks Indiaga sõlmitavasse vabakaubanduslepingusse sätte, mis tagaks, et erimajanduspiirkondade eeliseid kasutavatele ELi ettevõtetele ei saa teha erandeid töötajate põhiõiguste või muude õiguste järgimisel, mis põhinevad India poolt ratifitseeritud ILO konventsioonidel;

43.

rõhutab, et inimõiguste ja demokraatia klausel on jätkuvalt vabakaubanduslepingu keskne element; on mures religioossete vähemuste ja inimõiguste kaitsjate jätkuva tagakiusamise pärast Indias ning praeguse inimõiguste ja julgeoleku olukorra pärast India poolt administreeritavas Kashmiris;

44.

kutsub nõukogu, komisjoni ja Indiat üles tagama, et vabakaubandusleping ei kahjustaks ebasoodsas olukorras olevaid elanikkonnarühmi, näiteks puutumatuid ja adivasisid, ning et vabakaubanduslepingust tuleneda võivad hüved jõuaksid kõigi ühiskonnaliikmeteni;

45.

tervitab Euroopa Liidu ja India pühendumist tsiviilotstarbeliste tuumauuringute alal tehtavale koostööle; märgib, et India ei ole tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutanud ning et tuumatarneriikide grupp andis Indiale õiguse sellest loobuda; kutsub Indiat üles tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutama;

46.

ootab, et nõukogu ja komisjon esitaksid vabakaubanduslepingu EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teise lõigu kohaselt Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks;

47.

palub nõukogult ja komisjonilt kinnitust India valmiduse kohta läbirääkimisteks Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingu üle, kui pärast eelolevaid üldvalimisi astub ametisse India uus valitsus;

48.

võtab teadmiseks inflatsiooni kiire kasvu Indias; tunnistab, et India kui Euroopa Liidu üha olulisema kaubanduspartneri konkurentsivõime säilitamise huvides on vaja märkimisväärseid investeeringuid infrastruktuuri ja elektritootmise võimsuse olulist kasvu; tervitab valitsuse kava kulutada järgmise viie aasta jooksul selles valdkonnas rohkem kui 500 miljardit USA dollarit ning kutsub era- ja avalik-õiguslikke asutusi üles selle hiigelprojekti raames täiel määral koostööd tegema;

49.

tunneb heameelt asjaolu üle, et India peaminister avas Baramulla ja Qazigundi vahelise uue Srinagari raudteeliini, mis annab kohalikele inimestele tuhandeid uusi töökohti; on veendunud, et sellised majandusalgatused suurendavad Kashmiri elanike väljavaateid jõukamaks ja rahulikumaks tulevikuks;

50.

tunneb heameelt India edu üle, kellest on saanud nii arenguabi andev kui ka saav riik;

51.

väärtustab edusamme teadus- ja arendustegevuse alases koostöös, mis muu hulgas toimub ELi rahastatava raamprogrammi kaudu; tunneb heameelt programmi Erasmus Mundus kaudu Euroopa ülikoolides õppivate India üliõpilaste suure hulga üle;

52.

juhib tähelepanu asjaolule, et kui Euroopa Liidu ja India majanduskoostöö aluseks on ELi üldiste väärtuste süsteem, võib see koostöömudel saada eeskujuks koostööle teiste Aasia riikidega;

53.

tervitab ELi ja India 2007.–2009. aasta kultuurikoostöö erimeetmete käivitamist, eriti hariduse, üliõpilasvahetuse, koolituse ja kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas;

54.

väljendab muret üleilmse hinnatõusu ja selle mõju pärast kõige vaesematele rahvastikurühmadele, sealhulgas Indias, mis ohustab stabiilset majanduskasvu ja suurendab üldist ebavõrdsust; kutsub Euroopa Liitu ja Indiat üles kooskõlastama omavahel ulatuslikku strateegiat selle probleemi integreeritud käsitlemiseks;

55.

tunneb heameelt, et India on saavutanud märkimisväärset edu üldise alghariduse suunal, teeb edusamme vaesuse likvideerimisel ja puhta joogivee kättesaadavuse laiendamisel; märgib samas, et India ei ole teinud vajalikke edusamme enamiku tervishoiualaste aastatuhande arengueesmärkide osas, nagu laste suremuse vähendamine, emade tervis, laste alatoitluse ja malaaria ning tuberkuloosi ja HIV/AIDSi piiramine; on mures selle pärast, et puutumatud ja adivasid kogevad kõige vähem edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ning neid diskrimineeritakse jätkuvalt elamispinna, hariduse, tööhõive ja arstiabi ning muude teenuste kättesaadavuse osas;

56.

märgib, et jätkuvale majanduskasvule vaatamata püsib endiselt suur ebavõrdsus ning üle 800 miljoni inimese peab toime tulema vähem kui kahe USA dollariga päevas; on eriti mures kõige halvemas olukorras olevate elanikkonnakihtide, eriti naiste, laste, tõrjutud rühmade ja diskrimineerimise ohvrite, näiteks puutumatute ja adivaside ning maaelanikkonna olukorra pärast; rõhutab vajadust tagada, et vabakaubandusleping ei piiraks India valitsuse pädevust vaesuse ja ebavõrdsuse probleemidega tegelemisel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema India valitsusega koostööd nimetatud elanikkonnarühmade olukorra parandamiseks ning edasise koostöö osas revideerima oma panust soolise ja kastilise diskrimineerimise lõpetamiseks, toetudes oma eelpool nimetatud resolutsioonile puutumatute inimõiguste olukorra kohta Indias;

57.

rõhutab, et keskkonna järjest suurem hävitamine Indias on üha kasvav probleem, millel on kujuteldamatud majanduslikud, sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed, eeskätt suure hulga vaesuses elavate indialaste jaoks ning seetõttu rõhutab eriti ELi ja India sellealase jätkuva koostöö vajalikkust;

58.

peab muljetavaldavaks majanduskasvu mõju India mõnede piirkondade arengule ja kutsub komisjoni üles toetama uuringuid, sellise mõju peamisi avaldumisvorme ning seda põhjustavaid riiklikke ja piirkondlikke meetmeid, et hõlbustada teadmiste ja parimate tavade vahetust piirkondade vahel;

59.

tervitab India valmidust suurendada tervishoiu osakaalu avaliku sektori kulutustes ning toetab seda suundumust, eesmärgiga tagada, eriti maapiirkondades, tulemuslike tervishoiuteenuste küllaldane kättesaadavus;

60.

on seisukohal, et Euroopa Liit peab pöörama erilist tähelepanu India väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) sektorile, ja soovitab seetõttu kõigis ELi ja India vahelise arengukoostöö programmides tugevdada VKEsid selliste meetmetega, mis aitavad rahastada kodanike algatatud kohalikke turupõhiseid projekte;

61.

tervitab mikrokrediidi levikut kogu Indias, mis on leidnud tunnustust tulemusliku rohujuure tasandilt juhitava arengu põhjustajana;

62.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja India valitsustele ja parlamentidele.