Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015XG0527(02)

    Nõukogu järeldused, mis käsitlevad rohujuure tasandi spordi rolli maksimeerimist valdkonnaüleste oskuste arendamisel, eelkõige noorte seas

    ELT C 172, 27.5.2015, p. 8–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    27.5.2015   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 172/8


    Nõukogu järeldused, mis käsitlevad rohujuure tasandi spordi rolli maksimeerimist valdkonnaüleste oskuste arendamisel, eelkõige noorte seas

    (2015/C 172/03)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

    TULETADES MEELDE KÕNEALUSE KÜSIMUSE POLIITILIST TAUSTA, MIS ON ESITATUD LISAS, NING EELKÕIGE JÄRGMIST:

    1.

    strateegiat „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatusi, milles toonitatakse vajadust anda noortele vajalikud oskused ja pädevused ning käsitleda kõrget noorte töötuse määra Euroopas, ning strateegia „Euroopa 2020” vahekokkuvõtet käsitlevat kokkuvõtvat aruannet, (1) milles tuuakse peamiste tulemuste hulgas välja spordisektori oluline roll sotsiaalse sidususe ja kaasatuse vahendina;

    2.

    Euroopa Liidu spordialast töökava (2014–2017), (2) milles rõhutatakse spordi olulist panust strateegia „Euroopa 2020” üldeesmärkide saavutamisse, arvestades, et sellel valdkonnal on tugev potentsiaal aidata kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule. Ühes kolmest töökava prioriteedist („Sport ja ühiskond”) rõhutatakse spordi seotust tööhõive, hariduse ja koolitusega;

    3.

    nõukogu 20. juuli 2006. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas mitteformaalse ja informaalse õppe olulisuse tunnustamise kohta, (3) milles rõhutatakse, et mitteformaalne ja informaalne õpe võivad aidata noori täiendavate teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamisel ning anda panuse nende isiklikku arengusse, sotsiaalsesse kaasatusse ning kodanikuaktiivsusesse, parandades nii nende tööalaseid väljavaateid; ning et need väärivad paremat tunnustamist asjakohaselt arvesse võtmise kaudu tööandjate poolt ning formaalhariduse ja kodanikuühiskonna raames tervikuna;

    4.

    nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta, (4) milles juhitakse tähelepanu võimalustele ja mehhanismidele, mis võimaldavad mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmistel, oskustel ja pädevustel täita tähtsat rolli tööalase konkurentsivõime ja liikuvuse edendamisel ning samuti motivatsiooni suurendamisel elukestvaks õppeks;

    TUNNISTAVAD, ET:

    5.

    osalemine rohujuure tasandi spordis, (5) mis on ennekõike füüsiline vabaajategevus, loob ühtlasi täiendavat lisandväärust seoses parema tervise ning üldisemalt kaasavama ja jätkusuutlikuma ühiskonnaga Euroopas. See võib arendada positiivset sotsiaalset suhtumist ja väärtusi ning üksikisikute oskusi ja pädevusi, sealhulgas valdkonnaüleseid oskusi, (6) näiteks võimet kriitiliselt mõelda, initsiatiivi näidata, probleeme lahendada ja koostööd teha (7);

    6.

    on vaja reageerida arenenud teadmistepõhise majanduse suurenevatele nõuetele, eelkõige seoses valdkonnaüleste oskuste arendamisega ning võimega selliseid oskuseid eri valdkondades tõhusalt kasutada; ajal, mil nõudlus tööturul kiiresti muutub, väärtustavad tööandjad kõrgelt valdkonnaüleseid oskusi, kuid märgivad tihti, et uutel töölevõetutel sellised oskused puuduvad;

    7.

    seoses spordi panusega valdkonnaüleste oskuse arendamisse esineb kasutamata potentsiaali, eelkõige noorte jaoks, kuna mitteformaalse (8) ja informaalse õppe (9) teel omandatud oskused on väärtuslikud isikliku ja ametialase arengu seisukohalt, sealhulgas tööturul ja elukestva õppe puhul (10);

    8.

    seoses rohujuure tasandi spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud valdkonnaüleste oskuste väärtuse tunnustamisega on esimeseks sammuks teadlikkuse ja nähtavuse suurendamine esmalt osalejate endi ning vanemate, vabatahtlike ja töötajate seas, aga ka ühiskonnas laiemalt, hõlmates tööandjaid;

    RÕHUTAVAD, ET:

    9.

    sport annab panuse liidu strateegilistesse eesmärkidesse nagu majanduskasv, töökohtade loomine ja sotsiaalne sidusus, hõlmates praegu Euroopa ees seisvaid pakilisi väljakutseid, näiteks püsivalt kõrget noorte töötuse määra (11) Euroopas. Sellega seoses spordi täieliku potentsiaali edasiarendamiseks on tähtis töötada valdkonnaülese lähenemisviisi suunas, kaasates teised poliitikavaldkonnad, näiteks hariduse ja koolituse, noorte ja tööhõive ning sotsiaalküsimuste ja rahvatervise valdkonnad;

    10.

    ebatraditsioonilised spordialad (12) on tihti eriti ahvatlevad noortele, sealhulgas väiksemate võimalustega noortele ning võimalusi, mida need spordialad võiksid pakkuda, tuleks täiendavalt uurida;

    11.

    pädevad töötajad, sealhulgas vabatahtlikud, on rohujuure tasandi spordis olulised teadlikkuse tõstmise jaoks, päästes valla lisandväärtuse ja kasu, mida selline sport saab seoses valdkonnaüleste oskuste arendamisega pakkuda;

    KUTSUVAD SEOSES SELLEGA ELi LIIKMESRIIKE SUBSIDIAARSUSE PÕHIMÕTET NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTTES ÜLES:

    12.

    suurendama rohujuure tasandi sidusrühmade hulgas, ühiskonnas ja tööandjate seas teadlikkust, et rohujuure tasandi spordis osalemise kaudu omandatud valdkonnaülestel oskustel on isiklik, sotsiaalne ja majanduslik lisandväärtus, mida saab kasutada muudes valdkondades;

    13.

    tegema seoses väljaspool formaalharidust rohujuure tasandi spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud oskustest tuleneva positiivse kasuga koostööd teiste asjakohaste valdkondadega ja liikmesriikide vahel ning vahetama sellealaseid häid tavasid;

    14.

    edendama pädevate töötajate, sealhulgas vabatahtlike teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamist rohujuure tasandi spordi valdkonnas, pidades silmas rohujuure tasandi spordi kaudu sotsiaalsete ja haridusalaste väärtuste ning valdkonnaüleste oskuste tugevdamist;

    15.

    edendama formaalõppe ja mitteformaalse õppe pakkujate vahelisi ning noorte- ja spordivaldkonna vahelisi uuenduslikke partnerlusi selleks, et arendada välja lähenemisviisid õppimisele, mis võiksid sobida kasutamiseks rohujuure tasandi spordi valdkonnas;

    16.

    edendama oma oskusi käsitlevat enesehindamist, eelkõige noorte seas, mis hõlmab rohujuure tasandi spordi kaudu omandatud valdkonnaüleseid oskusi, ning kõige tavalisemate oskuste passide ja CV-näidiste, eelkõige Europassi kasutamist;

    17.

    kasutama ära spordi kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud oskuste ja kogemuste valideerimise võimaldamiseks mõeldud olemasolevat korda;

    18.

    täiendavalt edendama noorte, sealhulgas väiksemate võimalustega noorte üldist osalemist rohujuure tasandi spordis riiklikul ja kohalikul tasandil ning kasutama sellega seoses ära ebatraditsiooniliste spordialade potentsiaali;

    KUTSUVAD EUROOPA KOMISJONI JA LIIKMESRIIKE ÜLES NENDE VASTAVATE PÄDEVUSTE PIIRES:

    19.

    edendama õppijate poolt rohujuure tasandi spordi kaudu omandatud valdkonnaüleste oskuste väärtust, nii et neid saab eri valdkondades tõhusalt tööhõive, õppe, liikuvuse või elukestva õppe eesmärgil kasutada;

    20.

    tunnistama rohujuure tasandi spordi valdkonna kaudu omandatud valdkonnaüleste oskustega seotud positiivseid tulemusi ja integreerima neid riiklikesse ja Euroopa taseme poliitikatesse ning sporti, noori, sotsiaalküsimusi, tervist, haridust ja tööhõivet käsitlevatesse strateegiatesse;

    21.

    tunnistama ja toetama rohujuure tasandi spordi organisatsioonide panust mitteformaalse õppe võimaluste pakkumisel;

    22.

    uurima koostööpotentsiaali noortevaldkonnaga, eelkõige seoses järgmisega:

    a.

    mitteformaalse õppe meetodite ja vahendite kohaldamine spordivaldkonnas;

    b.

    sporditegevuse kasutamine mitteformaalse õppe meetodina noortevaldkonnas;

    c.

    senisest enam selliste Euroopa vabatahtliku teenistuse rahastatud projektide edendamine, mis hõlmavad noori vabatahtlikke spordivaldkonna mittetulundusorganisatsioonidest;

    d.

    sporditegevuse kasutamine sotsiaalse kaasamise ja teavitustöö vahendina, sealhulgas seoses selle panusega noortegarantii rakendamisse Euroopas;

    23.

    edendama vajaduse korral spordi haridusväärtust ning sotsiaalselt kaasavate kogukondade tugevdamist käsitlevaid algatusi, sealhulgas Euroopa spordinädala raames;

    24.

    tegema koostööd, et tõsta treenimise ja juhendamise ning treenerite ja juhendajate ning vabatahtlike hariduse kvaliteeti, lihtsustades teabe ja kogemuste vahetamist poliitikakujundajate ja spordi sidusrühmade vahel;

    25.

    edendama spordialast vabatahtlikku tööd ja teadlikkuse suurendamist spordi valdkonnas tehtava vabatahtliku töö väärtusest, eelkõige seoses valdkonnaüleste oskuste omandamisega, tunnistades vabatahtlikku tööd mitteformaalse õppe olulise vormina ning edendades noorte vabatahtlike riigisisest ja piiriülest liikuvust;

    26.

    edendama ELi rahastamisvahendite, näiteks programmi „Erasmus+” tõhusat kasutamist valdkonnaüleste oskuste arendamise võimalusena, eelkõige noorte seas, et ühtlasi tugevdada sotsiaalset kaasatust, kodanikuaktiivsust ning suuremat osalemist rohujuure tasandi spordis;

    27.

    kasutama ära nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituse (mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta) järelmeetmeid selleks, et käsitleda spordi kaudu omandatud valdkonnaüleste oskuste teemat;

    KUTSUVAD EUROOPA KOMISJONI ÜLES:

    28.

    viima strateegia „Euroopa 2020” kontekstis läbi uuringu spordi panuse kohta noorte tööalasesse konkurentsivõimesse, käsitledes sealhulgas rohujuure tasandi spordis osalemise kaudu omandatud valdkonnaüleste oskuste aspekte;

    29.

    integreerima spordi mõõdet käimasolevatesse oskuste alastesse poliitikaaruteludesse ja seonduvatesse sündmustesse, et suurendada teadlikkust ning leida konkreetsemaid viise valdkonnaüleste oskuste omandamiseks spordis ja selle kaudu;

    30.

    jätkama, sealhulgas ELi spordialase töökavaga loodud eksperdirühmade volituste raames, andmete ja heade tavade kogumist ning selle analüüsimist, milline on spordi sotsiaalne ja majanduslik tähtsus ning kuidas rohujuure tasandi sport panustab valdkondadesse nagu tööhõive, haridus ja koolitus, keskendudes sealhulgas isiklike ja valdkonnaüleste oskuste arendamisele;

    31.

    lihtsustama liikmesriikidevahelist teabe ja heade tavade vahetamist, tõhusat vastastikust õpet ja võrgustike loomist, eelkõige seoses juurdepääsetavama, atraktiivsema ja mitmekesisema rohujuure tasandi spordi arendamisega, eelkõige noorte jaoks;

    KUTSUVAD SPORDILIIKUMIST ÜLES KAALUMA:

    32.

    teadlikkuse loomist, eelkõige noorte ja nende vanemate hulgas, et spordis ja selle kaudu omandatud oskustel võib olla spetsiaalne väärtus, mida saab kasutada teistes valdkondades;

    33.

    investeerimist pädevatesse töötajatesse, kes kasutavad oma töös kõige kaasaegsemaid meetodeid, mis võimaldavad neil täielikult kasu saada lisandväärtusest, mida sport saab pakkuda, sealhulgas seoses oskuste omandamisega;

    34.

    teadlikkuse tõstmist spordivaldkonna töötajate seas sporditegevuse kaudu mitteformaalse ja informaalse õppe teel omandatud valdkonnaüleste oskuste positiivsest kasust ning rohujuure tasandi spordi üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust lisandväärtusest;

    35.

    noorteorganisatsioonidega koostöö tegemise ja heade tavade vahetamise potentsiaali uurimist, eelkõige seoses mitteformaalse õppe meetodite ja vahendite rakendamisega spordisektoris;

    36.

    heade tavade vahetamist selle kohta, kuidas edendada ja mitmekesistada rohujuure tasandi spordi liikumist ning heade tavade vahetamist seoses rohujuure tasandi spordi uute liikide, nt ebatraditsiooniliste spordialade arendamisega.


    (1)  Dok 16559/14.

    (2)  ELT C 183, 14.6.2014, lk 12.

    (3)  ELT C 168, 20.7.2006, lk 1.

    (4)  ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.

    (5)  „rohujuure tasandi sport” – organiseeritud sport, millega harrastussportlased tegelevad kohalikul tasandil, ning liikumisharrastus. Allikas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1288/2013 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

    (6)  Mitmed asutused ja organisatsioonid on neid oskusi erinevalt määratlenud, kasutades võtmepädevustest kuni pehmete oskusteni ulatuvat skaalat, defineerides neid oskusi kui ülekantavaid oskusi või põhioskusi, põhilisi tööoskusi või tööalase konkurentsivõime jaoks olulisi põhilisi oskusi. European Lifelong Guidance Policy Network’s Glossary kohaselt on valdkonnaülesed oskused sellised oskused, mis on asjakohased inimese praegusest või varasemast töökohast või ametist erineva töökoha või ameti jaoks. Need oskused võivad olla ka saadud muul viisil kui tööalase või vabaajategevuse või hariduses või koolituses osalemise kaudu. Üldisemalt on tegemist oskustega, mis on omandatud ühes kontekstis või konkreetse olukorra või probleemiga toimetulemiseks ning mida saab teise konteksti üle kanda.

    (7)  COM(2012) 669 final.

    (8)  Mõiste määratlus: „mitteformaalne õppimine” – õppimine kavandatud tegevuste kaudu (pidades silmas õppe-eesmärke ja õppeaja korraldust), mille puhul on olemas ka teatav õpitugi (näiteks õpetaja-õpilase suhe), ent mis ei ole formaalse haridus- ja koolitussüsteemi osa. Allikas: ELT L 347, 20.12.2013, lk 50

    (9)  Mõiste määratlus: „informaalne õppimine” – töö-, pere- või puhkeajaga seotud igapäevategevustest õppimine, mis ei ole korraldatud ega struktureeritud (eesmärkide, õppeaja korralduse ja õpitoe näol) ja mis ei pruugi olla õppuri seisukohast ette kavatsetud. Allikas: ELT L 347, 20.12.2013, lk 50

    (10)  Tõendusmaterjali põhjal võib järeldada, et 52 % eurooplastest on seisukohal, et väljaspool formaalharidust on võimalik omandada oskusi, mida saab hiljem kasutada teistes valdkondades (nt probleemide lahendamine, teistega koos töötamine jne). Allikas: Eurobaromeetri eriuuring 417 (2014) „Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala”, lk 12.

    (11)  2014. aasta teises kvartalis oli noorte (alla 25-aastaste) töötute arv EL-28 alal suurem kui viis miljonit. See kujutab endast 21,7 % töötuse määra, samal ajal kui NEET-noorte (mittetöötav ja mitteõppiv noor) määr oli 13 %. Allikas: Eurostat

    (12)  Uued tekkivad noortele ahvatlevad spordialad, näiteks – tänavajalgpall, tänavavõimlemine, parkuur, rulaga ja pika rulaga sõitmine, trikirulluisutamine, tänavapall ning tänavatants.


    LISA

    NÕUKOGU TULETAB MEELDE KÕNEALUSE KÜSIMUSE POLIITILIST TAUSTA:

    1.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, (1) kus tuuakse välja, et sotsiaalne pädevus on seotud isikliku ja sotsiaalse heaoluga, mis nõuab, et inimene tunneks võimalusi optimaalse füüsilise ja vaimse tervise saavutamiseks ning mõistaks selle tähtsust enda, lähima suhtlusringkonna ja oma pere jaoks, ning teaks, kuidas tervislikud eluviisid saavad sellele kaasa aidata. Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades (nt tööl) üldiselt kehtivaid käitumisreegleid. Pädevus eeldab oskust suhelda konstruktiivselt erinevates keskkondades, olla salliv, väljendada ja mõista erinevaid seisukohti, pidada veenvalt läbirääkimisi ning tunda empaatiat selle pädevuse põhielemendina. Tuleb osata toime tulla stressi ja frustratsiooniga ning seda konstruktiivselt väljendada, samuti olla võimeline eristama isiklikku ja tööelu.

    2.

    Euroopa suunistes mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2) rõhutatakse, et mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist käsitletakse järjest enam kui elukestva ja kõiki valdkondi hõlmava õppe edendamise viisi. Paljud Euroopa riigid rõhutavad sellise õppe nähtavakstegemise ja väärtustamise tähtsust, mis toimub väljaspool formaalharidust ja -koolitust pakkuvaid asutusi, näiteks tööl, vabaajategevuste käigus ja kodus.

    3.

    Nõukogu 18. novembri 2010. aasta järeldustes spordi rolli kohta aktiivse sotsiaalse kaasamise aluse ja edasiviijana (3) rõhutatakse, et juurdepääs spordile ja spordi mitmesugustes aspektides osalemine on tähtis individuaalse arengu, isiku identiteeditunde ja kuuluvuse, füüsilise ja vaimse heaolu, sõltumatuse, sotsiaalsete pädevuste ja võrgustike, kultuuridevahelise suhtlemise ja tööalase konkurentsivõime jaoks.

    4.

    Nõukogu 29. novembri 2011. aasta järeldustes spordialase vabatahtliku tegevuse rolli kohta kodanikuaktiivsuse edendamisel (4) rõhutatakse vajadust edendada spordialast vabatahtliku tegevust kui olulist pädevuste ja oskuste suurendamise vahendit, samuti mitteformaalse ja informaalse hariduse vormis.

    5.

    Nõukogu 15. veebruari 2013. aasta järeldustes, mis käsitlevad investeerimist haridusse ja koolitusse – vastus teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel” ning 2013. aasta majanduskasvu analüüsile (5) kutsutakse liikmesriike üles võtma kasutusele meetmed, et arendada 2006. aasta soovituses (võtmepädevuste kohta elukestvas õppes) kirjeldatud valdkonnaüleseid oskusi ja pädevusi.

    6.

    Nõukogu 26. novembri 2013. aasta järeldustes spordi panuse kohta ELi majandusse ning eeskätt noorte töötuse vastasesse võitlusse ja sotsiaalsesse kaasatusse (6) tunnistatakse, et spordiga tegelemisel omandavad noored konkreetseid isiklikke ja kutsealaseid oskusi ja pädevusi, mis suurendavad tööalast konkurentsivõimet. Need oskused ja pädevused hõlmavad õppima õppimist, sotsiaalseid ja kodanikupädevusi, juhtimisoskusi, suhtlemist, meeskonnatööd, distsipliini, loovust, ettevõtlikkust.


    (1)  ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

    (2)  Euroopa suunised mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta. Cedefop (2009).

    (3)  ELT C 326, 3.12.2010, lk 5.

    (4)  ELT C 372, 20.12.2011, lk 24.

    (5)  ELT C 64, 5.3.2013, lk 5.

    (6)  ELT C 32, 4.2.2014, lk 2.


    Top