—

1. peatükk sisaldab sissejuhatust, milles on kirjeldatud, missuguses kontekstis artiklit 101 horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes kohaldatakse. Samuti on selles kirjeldatud käesolevate suuniste ning muude horisontaalkoostöö kokkuleppeid mõjutavate suuniste, õigusaktide ja kohtupraktika vahelist seost. Selles sissejuhatavas peatükis antud üldisemaid juhiseid täiendavad horisontaalkoostöö kokkulepete konkreetseid liike käsitlevas 2.–9. peatükis esitatud juhised. Seetõttu on soovitatav alati kõigepealt lugeda sissejuhatavat peatükki ja seejärel neid teisi peatükke;

—

2. peatükis käsitletakse teadus- ja arenduskokkuleppeid ning esitatakse juhised komisjoni määruse (EL) 2023/1066 (edaspidi „teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus“) (3) kohaldamise kohta;

—

3. peatükis käsitletakse tootmiskokkuleppeid ning esitatakse juhised komisjoni määruse (EL) 2023/1067 (edaspidi „teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus“) (4) kohaldamise kohta;

—

4. peatükis käsitletakse ostukokkuleppeid;

—

5. peatükis käsitletakse kauplemiskokkuleppeid;

—

6. peatükis käsitletakse teabevahetust;

—

7. peatükis käsitletakse standardimiskokkuleppeid;

—

8. peatükis käsitletakse tüüptingimusi.

a)

nii ühist teadus- ja arendustegevust kui ka selle tulemustel põhinevat ühist tootmist (või ühist turustamist) hõlmavate horisontaalkoostöö kokkulepete raskuskeskmeks on tavaliselt ühine teadus- ja arendustegevus, tingimusel et ühine tootmine (või ühine turustamine) toimub ainult siis, kui ühine teadus- ja arendustegevus on edukas. Kui ühise teadus- ja arendustegevuse tulemused on hilisema ühise tootmise (või ühise turustamine) seisukohast otsustava tähtsusega, kohaldatakse teadus- ja arenduskokkuleppeid käsitlevas peatükis esitatud juhiseid. Kui pooled oleksid ühisest teadus- ja arendustegevusest olenemata igal juhul ühise tootmisega (või ühise turustamisega) tegelenud, oleks koostöö raskuskese teistsugune. Sellisel juhul tuleks sellist koostööd hinnata hoopis kui ühise tootmise (või ühise kauplemise) kokkulepet ja sel juhul on ülimuslikud tootmiskokkuleppeid (või ühiskauplemiskokkuleppeid) käsitlevas peatükis esitatud juhised. Kui kokkuleppega on ette nähtud poolte tegevuse täielik integreerimine tootmisvaldkonnas ning mõne teadus- ja arendustegevuse ainult osaline integreerimine, on koostöö raskuskeskmeks ühine tootmine;

b)

nii spetsialiseerumist tootmises kui ka tulemuseks olevate toodete ühist kauplemist hõlmava horisontaalkoostöö kokkuleppe raskuskeskmeks on tavaliselt spetsialiseerumine, sest ühine kauplemine toimub üldiselt üksnes spetsialiseerumise tagajärjena;

c)

ühist tootmist ja ühist kauplemist hõlmava horisontaalkoostöö kokkuleppe raskuskeskmeks on tavaliselt ühine tootmine, sest ühine kauplemine toimub üldiselt üksnes ühise tootmise tagajärjena.

a)

kokkulepped emaettevõtjate vahel ühisettevõtte loomiseks;

b)

kokkulepped emaettevõtjate vahel ühisettevõtte ulatuse muutmiseks;

c)

kokkulepped emaettevõtjate ja nende ühisettevõtte vahel selliste toodete kohta, millega ühisettevõte ei tegele, või selliste geograafiliste piirkondade kohta, kus ühisettevõte ei tegutse, ning

d)

kokkulepped emaettevõtjate vahel, milles nende ühisettevõte ei osale, isegi kui kokkulepe käsitleb selliseid tooteid, millega ühisettevõte tegeleb, või selliseid geograafilisi piirkondi, kus ühisettevõte tegutseb.

a)

kas ettevõtjal on kindel kavatsus ja võime lühikese aja jooksul turule siseneda ning tema turule sisenemine ei põrku ületamatute tõketega (16);

b)

kas ettevõtja on teinud piisavalt ettevalmistusi asjaomasele turule sisenemiseks;

c)

tegelik ja konkreetne võimalus, et ettevõtja, kes veel turul ei tegutse, siseneb turule ja konkureerib seal tegutsevate ettevõtjatega – ainuüksi hüpoteetilisest turule sisenemise võimalusest või isegi pelgalt soovist või kavatsusest ei piisa;

d)

turustruktuur ning majanduslik ja õiguslik kontekst (17);

e)

turul tegutseva ettevõtja tajumine on oluline tegur, mille alusel hinnata konkurentsisuhte olemasolu tema ja väljaspool turgu asuva ettevõtja vahel, sest kui viimast tajutakse võimaliku turule sisenejana, võib ta üksnes oma olemasolu tõttu avaldada sellel turul tegutsevale ettevõtjale konkurentsisurvet.

a)

kokkuleppe sisu,

b)

eesmärgid, mida kokkuleppega soovitakse saavutada, ja

c)

majanduslik ja õiguslik kontekst, millesse see kokkulepe kuulub.

a)

mõjutatud kaupade või teenuste laad ja

b)

asjaomase turu või asjaomaste turgude tegelikud toimimistingimused ja struktuur (33).

a)

kokkuleppe olemus ja sisu;

b)

koostöö tegelik, eelkõige majanduslik ja õiguslik kontekst, milles asjaomased ettevõtjad tegutsevad, mõjutatud kaupade või teenuste laad ning kõnealuse turu või kõnealuste turgude tegelikud toimimistingimused ja struktuur (39);

c)

mil määral on pooltel teatav turuvõim või mil määral nad selle saavutavad – kas eraldi või koos arvestatuna – ning mil määral aitab kokkulepe sellist turuvõimu luua, säilitada või tugevdada või võimaldab pooltel seda oma huvides kasutada (40);

d)

piirav mõju konkurentsile võib olla nii tegelik kui ka võimalik, kuid igal juhul peab see olema piisavalt märgatav (41).

a)

kokkuleppega peab kaasnema tõhususe suurenemine, st kokkulepe peab aitama parandada toodete tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku arengut;

b)

piirangud peavad olema selle eesmärgi, st tõhususe suurenemise saavutamiseks hädavajalikud;

c)

tarbijad peavad saama õiglase osa sellest tulenevast kasust, mis tähendab, et hädavajaliku piiramisega saavutatud tõhusus, sealhulgas kvalitatiivse tõhususe suurenemine, peab tarbijatele piisaval määral üle kanduma, nii et tarbijatele hüvitatakse vähemalt kokkuleppest tulenev piirav mõju konkurentsile. Sellest tulenevalt ei piisa tõhususe suurenemisest üksnes kokkuleppepoolte jaoks. Käesolevate suuniste kohaldamisel on „tarbijad“ kokkuleppepoolte kliendid ja järgnevad ostjad (48);

d)

kokkulepe ei tohi anda selle pooltele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulises osas.

a)

poolte turuosa liidu mis tahes asjaomasel turul, mida kokkulepe mõjutab, ei ületa kokku 5 % ja

b)

asjaomaste ettevõtjate kokkuleppega hõlmatud toodete aastane kogukäive liidus ei ületa 40 miljonit eurot (54). Toodete ühist ostmist käsitlevate kokkulepete puhul määratakse asjaomane käive kindlaks kokkuleppega hõlmatud toodete ühisostude alusel.

a)

osas 2.2 on esitatud juhised teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamise kohta, käsitledes muu hulgas teadus- ja arenduskokkulepetest erandi tegemise tingimusi, künniseid ning põhilisi ja väljajäetud piirangud;

b)

osas 2.3 antakse juhised teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamiseks vastavalt artikli 101 lõikele 1;

c)

osas 2.4 antakse juhised teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamiseks vastavalt artikli 101 lõikele 3;

d)

osas 2.5 on esitatud juhised asjakohase ajavahemiku kohta teadus- ja arenduskokkulepete hindamisel;

e)

osas 2.6 on esitatud hüpoteetiliste teadus- ja arenduskokkulepete näited ning juhised nende konkurentsimõju hindamiseks.

a)

lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitlev ühine teadus- ja arendustegevus, mis võib, kuid võib ka mitte hõlmata kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist, või

b)

lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitlev tasustatav teadus- ja arendustegevus, mis võib, kuid võib ka mitte hõlmata kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist, või

c)

lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine, mis toimub samade poolte vahel ühist teadus- ja arendustegevust taotleva varasema kokkuleppe alusel (nagu on kindlaks määratud punktis a), või

d)

lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine, mis toimub samade poolte vahel tasustatavat teadus- ja arendustegevust taotleva varasema kokkuleppe alusel (nagu on kindlaks määratud punktis b).

a)

„lepingujärgne toode“ (77) – toode, mis tuleneb ühisest või tasustatavast teadus- ja arendustegevusest või mis on valmistatud või tarnitud lepingujärgset tehnoloogiat kasutades. „Toode“ – kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus (78);

b)

„lepingujärgne tehnoloogia“ (79) – tehnoloogia või protsess, mis tuleneb ühisest või tasustatavast teadus- ja arendustegevusest.

a)

teadus- ja arendustegevuse teostajaks on ühisrühm, -organisatsioon või -ettevõte,

b)

pooled usaldavad teadus- ja arendustegevuse ühiselt kolmandale isikule (81) või

c)

pooled jaotavad tegevuse omavahel „teadus- ja arendustegevuse raames spetsialiseerumise“ kaudu. See tähendab, et kõik pooled tegelevad teadus- ja arendustegevusega ning jaotavad teadus- ja arendustegevusega seotud töö endi vahel viisil, mida nad peavad otstarbekaks. See ei hõlma tasustatavat teadus- ja arendustegevust (82).

a)

lepingujärgsete toodete tootmiseks või lepingujärgse tehnoloogia rakendamiseks hädavajalikud ja

b)

kaitstud intellektuaalomandiõigustega või käsitatavad oskusteabena (84).

a)

pooled võivad tulemusi rakendada ühiselt ühisrühmas, -organisatsioonis või -ettevõttes;

b)

pooled võivad tulemuste rakendamise ühiselt usaldada kolmandale isikule (87);

c)

pooled võivad tulemuste rakendamise omavahel jaotada spetsialiseerumise teel rakendamise raames, mis tähendab, et (88)

a)

edasine teadus- ja arendustegevuse teostamiseks ning

b)

teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamiseks.

a)

Esiteks võivad nad seda piirata siis, kui teadus- ja arenduskokkulepe on sõlmitud ühe või mitme järgmise ettevõtjate kategooriaga ja need ettevõtjad nõustuvad kasutama teadus- ja arendustegevuse tulemusi üksnes edasiseks uurimistegevuseks (ja mitte rakendamiseks). Need ettevõtjate kategooriad on järgmised:

b)

Teiseks võivad pooled kokku leppida, et nad piiravad oma õigust rakendada teadus- ja arendustegevuse tulemusi kooskõlas teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrusega, eelkõige juhul, kui nad nõustuvad rakendamise raames spetsialiseeruma. Näiteks kui teadus- ja arenduskokkuleppega nähakse ette spetsialiseerumine rakendamise raames, võivad pooled kehtestada üksteisele piiranguid seoses tulemuste rakendamisega teatavatel territooriumidel, kasutusaladel või teatavate klientide suhtes.

a)

tegelik konkurent on ettevõtja, kes tarnib toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada, asendada või välja vahetada;

b)

võimalik konkurent on ettevõtja, kellel on ka ilma teadus- ja arenduskokkuleppeta realistlikud ja mitte pelgalt teoreetilised võimalused teha kuni kolme aasta jooksul vajalikud lisainvesteeringud või muud vajalikud kulutused, et asuda tarnima toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada, asendada või välja vahetada.

a)

ühist teadus- ja arendustegevust hõlmavate teadus- ja arenduskokkulepete korral ei tohi kokkuleppepoolte ühine turuosa ületada 25 % asjaomasest toote- ja tehnoloogiaturust (108);

b)

tasustatavat teadus- ja arendustegevust hõlmavate teadus- ja arenduskokkulepete korral rakendatakse samasugust 25 % turuosa künnist, kuid ühises turuosas tuleb arvesse võtta nii rahastava poole turuosa kui ka kõigi selliste ettevõtjate turuosasid, kellega rahastav pool on sõlminud teadus- ja arenduskokkulepped samade lepingujärgsete toodete või sama lepingujärgse tehnoloogia kohta (109).

a)

kui ainult üks pool vastab teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis 15 sätestatud tegeliku või potentsiaalse konkurendi määratlusele;

b)

kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb sellise toote või tehnoloogia väljatöötamist, mis ei täiustaks, asendaks ega vahetaks välja olemasolevat toodet või tehnoloogiat, vaid tekitaks hoopis täiesti uue nõudluse, näiteks kui on tegemist vaktsiiniga, mis kaitseb viiruse eest, mille jaoks varem vaktsiini ei olnud;

c)

kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb innovatsioonitegevust, mis ei ole teadus- ja arenduskokkuleppe sõlmimise ajal veel tihedalt seotud konkreetse toote või tehnoloogiaga.

i)

teadus- ja arenduskokkuleppega mitteseonduvas valdkonnas või

ii)

pärast ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist teadus- ja arenduskokkuleppega hõlmatud valdkonnas või sellega seotud valdkonnas.

i)

tootmissihtide seadmine, kui teadus- ja arenduskokkuleppega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine ning tulemuste ühine rakendamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühistootmist (120);

ii)

müügiplaanide koostamine, kui teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine 1) hõlmab lepingujärgsete toodete ühist turustamist või lepingujärgse tehnoloogia ühist litsentsimist ning kui 2) see toimub ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtte poolt või see usaldatakse ühiselt kolmandale isikule (121);

iii)

tegevus, mis kujutab endast spetsialiseerumist rakendamise raames, näiteks pooltele kehtestatud piirangud seoses teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamisega teatavate territooriumide, klientide või kasutusalade puhul (122);

iv)

teatavad mittekonkureerimiskohustused, (123) nimelt poolte vabaduse piiramine toota, müüa, anda üle või litsentsida lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogiaga konkureerivaid tooteid või konkureerivat tehnoloogiat ajavahemikul, milles pooled on tulemuste ühiseks rakendamiseks kokku leppinud.

i)

passiivne müük (125) on müük üksikklientide omaalgatuslike sooviavalduste alusel, sealhulgas kliendile kaupade või teenuste tarnimine või osutamine, algatamata müüki aktiivse tegevusega, mis on suunatud teatavale kliendile, kliendirühmale või territooriumile, sealhulgas riigihangetes osalemise või erasektori pakkumiskutsele vastamise tulemusel toimunud müük;

ii)

aktiivne müük (126) on igasugune müük mis ei ole passiivne. See hõlmab aktiivset klientidele suunatud suhtlust külastuste, kirjade, e-kirjade, telefonikõnede või muude otsesuhtlusvahendite kaudu või suunatud reklaami kaudu internetis või väljaspool seda, näiteks trüki- või digitaalmeedias, sealhulgas veebimeedias, hinnavõrdlusvahendite kasutamise või reklaami kaudu otsingumootorites, mis on suunatud konkreetsele territooriumile või kliendirühmale, sellise veebisaidi haldamist, mille tippdomeen vastab konkreetsetele territooriumidele, või veebisaidil selliste keelte pakkumist, mida tavaliselt kasutatakse konkreetsetel territooriumidel, kui need keeled erinevad ostja asukohaterritooriumil tavaliselt kasutatavatest keeltest.

a)

pärast teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist intellektuaalomandiõigusi, mis kuuluvad pooltele siseturul ja on teadus- ja arendustegevuse jaoks olulised, (128) või

b)

pärast teadus- ja arenduskokkuleppe kehtivusaja lõppu intellektuaalomandiõigusi, mis kuuluvad pooltele siseturul ja kaitsevad teadus- ja arendustegevuse tulemusi (129).

a)

teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab olulisel määral kolmandate isikute võimalust tegeleda teadus- ja arendustegevusega lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia valdkondades; see võib olla tingitud näiteks piiratud teadussuutlikkusest;

b)

teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab olulisel määral kolmandate isikute juurdepääsu asjaomasele lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia turule, näiteks seetõttu, et ühele poolele antakse ainulitsents lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia valmistamiseks ja turustamiseks;

c)

pooled jätavad ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemused ilma objektiivse põhjuseta kolmandate isikute suhtes rakendamata, näiteks keeldudes teadus- ja arendustegevuse tulemusi litsentsimast;

d)

teadus- ja arenduskokkuleppe tulemusena saadud toodetel või tehnoloogial puudub siseturul või selle olulises osas tõhus konkurents;

e)

teadus- ja arenduskokkuleppe olemasolu piiraks oluliselt innovatsioonialast konkurentsi või teadus- ja arendusalast konkurentsi konkreetses valdkonnas. See võib juhtuda näiteks siis, kui lepingujärgne toode või tehnoloogia tekitaks täiesti uue nõudluse ja kui kokkuleppe sõlmimise ajal on samas valdkonnas vähe võrreldavaid sõltumatuid teadus- ja arendusprojekte.

a)

poolte vastastikku täiendavate oskuste ja varade ühendamine, mille tulemuseks on täiustatud või uue toote ja tehnoloogia kiirem väljatöötamine ja turustamine kui ilma koostööta;

b)

teadmiste laiem levitamine, mis võib veelgi hoogustada innovatsiooni;

c)

kulude või sõltuvuse vähendamine sellise toote või tehnoloogia puhul, mille tarnijate arv on piiratud.

i)

Konkurentsi piiramine artikli 101 lõike 1 tähenduses. Teadus- ja arenduskokkuleppe tulemusena loobuks äriühing B oma komponendi prototüübi arendamisest, mille ta oleks muidu tõenäoliselt umbes 18 kuu jooksul turule toonud. Ajal, mil äriühingud A ja B sõlmivad teadus- ja arenduskokkuleppe, on nad ainsad ettevõtjad, kes tegelevad asjaomast miniatuurset elektroonilist komponenti puudutava teadus- ja arendustegevusega, ning asendatavat komponenti ei tööta välja ükski teine äriühing. Peale selle on äriühingud teadus- ja arendustegevuse hilises etapis (nad eeldavad, et viivad komponendi turule umbes 18 kuuga) ning kokkuleppe kaudu võivad mõlemad äriühingud vältida esimesena turule jõudmise võidujooksu ja vähendada riski, et nad ei suuda juba tehtud investeeringut täielikult või osaliselt tagasi teenida. Seetõttu näib, et see teadus- ja arenduskokkulepe piirab tõenäoliselt innovatsioonialast konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Asjaolu, et kumbki pool turustab uut komponenti iseseisvalt, ei muuda seda järeldust.

ii)

Artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmata jätmine. Ühisettevõte võimaldab pooltel uue komponendi kiiremini turule tuua, mis on objektiivne tõhusus, millest võivad tarbijad kasu saada. See ajasääst ei kaalu siiski tõenäoliselt üles innovatsioonialase konkurentsi ja tootevaliku vähenemist, mis tuleneb äriühingu B prototüübist loobumisest, kuna on tõenäoline, et äriühingu B toode oleks muidu viidud turule enne või hiljemalt veidi pärast äriühingu A toodet, ning pooled ei seisa innovatsiooni tasandil silmitsi ühegi muu konkurentsisurvega. Seetõttu näib, et teadus- ja arenduskokkulepe ei vasta artikli 101 lõike 3 neljast kumulatiivsest tingimusest vähemalt ühele, nimelt tarbijate õiglase osa tingimusele. Sellisel juhul grupierand tõenäoliselt tühistatakse, nagu on sätestatud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklis 10, ning kokkulepe on tõenäoliselt keelatud, kuna see rikub artiklit 101.

a)

need võivad ette näha, et tootmist teostatakse ühiselt, näiteks ühisettevõttes, -rühmas või -organisatsioonis, või

b)

need võivad ette näha, et tootmist teostab ainult üks pool või kaks või enam poolt, kasutades vabamaid koostöövorme, näiteks alltöövõtukokkuleppeid.

a)

osas 3.2 on esitatud juhised tootmiskokkulepete hindamisel asjakohaste turgude kindlakstegemiseks;

b)

osas 3.3 on esitatud juhised spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamise kohta, käsitledes muu hulgas spetsialiseerumiskokkulepetest erandi tegemise tingimusi, turuosa künniseid ning põhilisi ja väljajäetud piiranguid;

c)

osas 3.4 antakse juhised tootmiskokkulepete eraldi hindamiseks artikli 101 lõike 1 alusel;

d)

osas 3.5 antakse juhised tootmiskokkulepete eraldi hindamiseks artikli 101 lõike 3 alusel;

e)

osas 3.6 on esitatud erijuhised mobiilsidetaristu jagamise kokkulepete hindamiseks artikli 101 lõigete 1 ja 3 alusel.

a)

kokkulepe hõlmab kahte või enamat poolt;

b)

pooled juba tegutsevad samal tooteturul;

c)

üks või mitu poolt lepivad kokku lõpetada täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamine või hoiduda nende valmistamisest ja osta neid tooteid ühelt või mitmelt muult poolelt ning

d)

mõni muu pool (mõned muud pooled) nõustub (nõustuvad) neid tooteid tootma ja tarnima teisele poolele (teistele pooltele), kes lõpetab (lõpetavad) nende tootmise või hoidub (hoiduvad) sellest.

a)

kokkulepe hõlmab kahte või enamat poolt

b)

pooled juba tegutsevad samal tooteturul;

c)

kaks või mitu poolt lepivad vastastikku kokku lõpetada täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamine või hoiduda nende valmistamisest ja osta neid tooteid ühelt või mitmelt muult poolelt ning

d)

üks või mitu muud poolt nõustuvad neid tooteid tootma ja tarnima pooltele, kes lõpetavad nende tootmise või hoiduvad sellest.

a)

kokkulepe hõlmab kahte või enamat poolt ning

b)

pooled lepivad kokku valmistada teatavaid tooteid ühiselt.

a)

need on spetsialiseerumiskokkuleppega otseselt seotud ja selle täitmiseks vajalikud ning

b)

need ei ole kokkuleppe põhieesmärk.

a)

ainuõiguslik tarnekohustus on kohustus mitte tarnida spetsialiseerumistooteid muu(de)le konkureeriva(te)le ettevõtja(te)le peale kokkuleppe pool(t)e (vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 10). Spetsialiseerumistooted on spetsialiseerumiskokkuleppe alusel toodetud tooted (vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 6);

b)

ainuõiguslik ostukohustus on kohustus osta spetsialiseerumistooteid üksnes kokkuleppe pool(t)elt (vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 11).

a)

turustamine toimub ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtja kaudu või

b)

turustamine toimub kolmandast isikust turustaja kaudu, kes vastab kolmele kumulatiivsele tingimusele:

a)

Poolte ühine turuosa ei moodusta üle 20 % asjaomasest turust (asjaomastest turgudest), kuhu spetsialiseerumistooted kuuluvad.

b)

Kui spetsialiseerumistooted on vahetooted, mida üks või mitu poolt kasutavad osaliselt või täielikult sisendina teatavate tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamiseks, mida pooled ka müüvad, kohaldatakse spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erandit üksnes järgmistel tingimustel:

a)

hindade fikseerimine spetsialiseerumistoodete müümisel kolmandatele isikutele,

b)

tootmis- või müügimahu piiramine ning

c)

turgude või klientide jaotamine.

a)

Hindade fikseerimine. Spetsialiseerumise grupierandi määrus võimaldab ühise turustamise raames fikseerida hinnad, mis kehtestatakse vahetutele klientidele (artikli 5 punkt a).

b)

Tootmis- või müügimahu piiramine.

a)

teiste turuosaliste turuseisund;

b)

teiste turuosaliste vahel sõlmitud paralleelsetest spetsialiseerumiskokkulepetest tulenevad seosed;

c)

poolte ja teiste turuosaliste vahelised seosed.

a)

pooltevahelise konkurentsi otsene piiramine;

b)

poolte kui tarnijate konkurentsikäitumise kooskõlastamine või

c)

konkurentsi kahjustav kolmandate isikute turulepääsu piiramine naaberturul.

a)

pooltel on turuvõim ning

b)

esinevad sellist kooskõlastamist soodustavad tegurid, näiteks kui

a)

kui pooled lepivad kokku toodangu suhtes, mis on tootmiskokkuleppega vahetult seotud (nt ühisettevõtte tootmisvõimsus ja -maht või allhanke teel saadud toodete kokkulepitud kogus), tingimusel et muid konkurentsiparameetreid (nt hindu) ei kõrvaldata, või

b)

kui tootmiskokkuleppega, millega tagatakse ka ühiselt toodetud toodete ühine turustamine, nähakse ette kõnealuste toodete (ja ainult nende toodete) müügihindade ühine fikseerimine, tingimusel et see piirang on kombineeritud tootmis- ja turustuskokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik ning kõnealuse lepingu eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

a)

kas kokkuleppepooled on tegelikud või võimalikud konkurendid (165);

b)

olukord, mis valitseks kokkuleppe puudumise korral, sealhulgas kõik selles sisalduvad piirangud;

c)

asjaomase turu omadused ja see, kas kokkuleppepooltel on turuvõim;

d)

koostöö laad ja ulatus;

e)

asjaomased tooted.

a)

tootmiskokkulepped ettevõtjate vahel, kes ei ole tegelikud ega võimalikud konkurendid. Sellised kokkulepped võivad üldjuhul konkurentsi piirata ainult siis, kui need sisaldavad sätteid, mis välistavad konkurentsi kolmandate isikute poolt;

b)

tootmiskokkulepped, mis võimaldavad pooltel tuua turule toote, mida nad ei oleks objektiivsete tegurite tõttu (nt oma tehnilise suutlikkuse tõttu) muidu suutnud toota, ja mis ei too kaasa kokkumängu teiste toodete suhtes, mille puhul pooled konkureerivad;

c)

tootmiskokkulepped, mis mõjutavad turge, kus pooltel puudub turuvõim, (166) sealhulgas kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse teatist vähetähtsate kokkulepete kohta (167).

a)

ühistootmisettevõtte osalised võivad leppida kokku ühisettevõtte toodangu piiramises võrreldes sellega, mida nad oleksid toonud turule juhul, kui igaüks neist oleks oma toodangu üle iseseisvalt otsustanud;

b)

kui toote peamised omadused määratakse kindlaks tootmiskokkuleppega, võib see pooltevahelise konkurentsi põhiparameetrite (nt toodete kvaliteet ja/või valik või innovatsioon) osas kõrvaldada, olenemata sellest, kas kokkulepe hõlmab ka ühist turustamist. See probleem on eriti asjakohane majandusharudes, kus tootmine on peamine majandustegevus, näiteks töötlevas tööstuses või toiduainetetööstuses;

c)

ühisettevõte, mis kehtestab pooltele kõrge siirdehinna, võib suurendada sellega nende sisendkulusid, mis võib kergitada hindu järgneval turul. Kolmandatest isikutest konkurendid võivad leida, et vastumeetmena oleks kasumlik hindu tõsta, ning soodustavad sellega hinnatõusu asjaomasel turul.

a)

need võimaldavad ettevõtjatel kokku hoida kulusid, mis oleksid muidu kahekordsed;

b)

kui ettevõtjad ühendavad oma vastastikku täiendavad oskused ja oskusteabe, võivad need aidata parandada tootekvaliteeti;

c)

ettevõtjad saavad suurendada oma tootevalikut, mida nad muidu ei oleks saanud rahalistel või suutlikkusega seotud põhjustel teha;

d)

need võimaldavad ettevõtjatel täiustada tootmistehnoloogiat või tuua turule uusi tooteid (nt kestlikud tooted), mida nad muidu ei oleks saanud teha (nt tehnilise suutlikkuse tõttu);

e)

need motiveerivad ja võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tootmisvõimsust nõudluse järsu suurenemise või teatavate toodete pakkumise vähenemisega, mis võib põhjustada nappust;

f)

need võimaldavad ettevõtjatel vähendada tootmiskulusid, juhul kui pooled saavad koostöö kaudu suurendada tootmist ja kui piirkulud vähenevad koos toodangu suurenemisega, nimelt saavutada mastaabisäästu;

g)

kui kokkulepe aitab pooltel suurendada nende toodetavate eri tooteliikide arvu, tagab see ka kulude kokkuhoiu mastaabisäästu abil.

a)

ühiskasutuse liik ja ulatus (sh mobiilsidevõrgu operaatorite säilitatava sõltumatuse tase) (191);

b)

jagatud teenuste ja jagatud tehnoloogia ulatus, (spektri) ühiskasutuse eesmärk, kokkulepetega sisseseatud koostöö kestus ja struktuur;

c)

ühiskasutuskokkuleppe geograafiline ulatus ja turuhõlmavus (nt hõlmatud elanikkond ja see, kas leping hõlmab tihedalt asustatud piirkondi) (192);

d)

asjaomase turu omadused ja struktuur (poolte turuosad, pooltele kuuluva spektri hulk, pooltevahelise konkurentsi tihedus, kokkuleppeväliste operaatorite arv ja nende poolt avaldatava konkurentsisurve ulatus, turule sisenemise tõkked, kokkulepped kolmandate isikutega (nt võrgutaristu komponentide kolmandatest isikutest omanikud või kolmandatest isikutest teenusepakkujad, näiteks mastiteenuste pakkujad));

e)

ühiskasutuskokkulepete arv asjaomasel turul ning osalevate võrguoperaatorite arv ja andmed.

a)

osalevad operaatorid kontrollivad ja haldavad oma põhivõrku ning puuduvad tehnilised, lepingulised, rahalised või muud tegurid, mis takistaksid igal operaatoril taristut ühepoolselt kasutusele võtta ja teha neid ajakohastusi, mida ta soovib rakendada;

b)

osalevad operaatorid jätkavad sõltumatut jae- ja hulgimüügitegevust (sõltumatus tehniliste ja äriliste otsuste tegemisel). See hõlmab vabadust fikseerida oma teenuste hinnad, määrata kindlaks toote/paketi parameetrid ning diferentseerida oma teenuseid kvaliteedi ja muude parameetrite alusel;

c)

osalevad operaatorid on jätkuvalt võimelised järgima sõltumatuid spektristrateegiaid (193);

d)

osalevad operaatorid ei vaheta rohkem tundlikku äriteavet, kui on rangelt vajalik mobiilsidetaristu ühiskasutuse toimimiseks, ning kehtestatud on vajalikud teabevahetuse tõkked.