Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52023XC0721(01)

    Komisjoni teatis — Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes

    C/2023/4752

    ELT C 259, 21.7.2023, p. 1–125 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    21.7.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 259/1


    KOMISJONI TEATIS —

    Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes

    (2023/C 259/01)

    SISUKORD

    1.

    Sissejuhatus 7

    1.1.

    Suuniste eesmärk ja ülesehitus 7

    1.2.

    Artikli 101 kohaldatavus horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes 8

    1.2.1.

    Sissejuhatus 8

    1.2.2.

    Analüütiline raamistik 10

    1.2.3.

    Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 11

    1.2.4.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 11

    1.2.5.

    Piirav mõju konkurentsile 12

    1.2.6.

    Lisapiirangud 13

    1.2.7.

    Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 14

    1.2.8.

    Horisontaalkoostöö kokkulepped, mis jäävad üldjuhul artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja 14

    1.3.

    Seos muude juhiste, õigusaktide ja kohtupraktikaga 15

    2.

    Teadus- ja arenduskokkulepped 17

    2.1.

    Sissejuhatus 17

    2.2.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus 18

    2.2.1.

    Teadus- ja arendustegevuse määratlus teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses 18

    2.2.2.

    Teadus- ja arenduskokkulepete määratlus teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses 18

    2.2.3.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohase erandi tingimused 20

    2.2.4.

    Põhilised ja välja jäetud piirangud 25

    2.2.5.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimustele vastavuse hindamiseks asjakohane aeg 27

    2.2.6.

    Grupierandi tühistamine 27

    2.2.7.

    Üleminekuperiood 28

    2.3.

    Teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 28

    2.3.1.

    Asjaomane turg 29

    2.3.2.

    Peamised konkurentsiprobleemid 29

    2.3.3.

    Teadus- ja arenduskokkulepped, mis üldiselt konkurentsi ei piira 30

    2.3.4.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 30

    2.3.5.

    Piirav mõju konkurentsile 30

    2.4.

    Teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 32

    2.4.1.

    Tõhususe suurenemine 32

    2.4.2.

    Hädavajalikkus 32

    2.4.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 32

    2.4.4.

    Konkurentsi säilitamine 32

    2.5.

    Hindamiseks asjakohane aeg 33

    2.6.

    Näited 33

    3.

    Tootmiskokkulepped 36

    3.1.

    Sissejuhatus 36

    3.2.

    Asjaomane turg 38

    3.3.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrus 39

    3.3.1.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrusega hõlmatud tootmiskokkulepped 39

    3.3.2.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrusega hõlmatud muud tingimused 40

    3.3.3.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohane turustamine 40

    3.3.4.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohased teenused 41

    3.3.5.

    Turuosa künnis ja erandi kehtivusaeg 41

    3.3.6.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohased põhilised piirangud 42

    3.3.7.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrusele tuginemise võimaluse tühistamine 42

    3.3.8.

    Üleminekuperiood 43

    3.4.

    Tootmiskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 43

    3.4.1.

    Peamised konkurentsiprobleemid 43

    3.4.2.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 44

    3.4.3.

    Piirav mõju konkurentsile 44

    3.5.

    Tootmiskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 47

    3.5.1.

    Tõhususe suurenemine 47

    3.5.2.

    Hädavajalikkus 48

    3.5.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 48

    3.5.4.

    Konkurentsi säilitamine 48

    3.6.

    Mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkulepped 48

    3.7.

    Näited 51

    4.

    Ostukokkulepped 55

    4.1.

    Sissejuhatus 55

    4.2.

    Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 56

    4.2.1.

    Peamised konkurentsiprobleemid 56

    4.2.2.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 56

    4.2.3.

    Piirav mõju konkurentsile 58

    4.3.

    Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 61

    4.3.1.

    Tõhususe suurenemine 61

    4.3.2.

    Hädavajalikkus 61

    4.3.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 61

    4.3.4.

    Konkurentsi säilitamine 62

    4.4.

    Näited 62

    5.

    Kauplemiskokkulepped 66

    5.1.

    Sissejuhatus 66

    5.2.

    Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 67

    5.2.1.

    Peamised konkurentsiprobleemid 67

    5.2.2.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 67

    5.2.3.

    Piirav mõju konkurentsile 68

    5.3.

    Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 69

    5.3.1.

    Tõhususe suurenemine 69

    5.3.2.

    Hädavajalikkus 70

    5.3.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 70

    5.3.4.

    Konkurentsi säilitamine 70

    5.4.

    Pakkumuskonsortsiumid 70

    5.5.

    Näited 73

    6.

    Teabevahetus 76

    6.1.

    Sissejuhatus 76

    6.2.

    Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 77

    6.2.1.

    Sissejuhatus 77

    6.2.2.

    Tundliku äriteabe vahetamisest tulenevad peamised konkurentsiprobleemid 78

    6.2.3.

    Vahetatava teabe laad 80

    6.2.4.

    Tundliku äriteabe vahetamise tunnused 83

    6.2.5.

    Turu omadused 87

    6.2.6.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 88

    6.2.7.

    Tagajärjel põhinev konkurentsipiirang 90

    6.3.

    Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 91

    6.3.1.

    Tõhususe suurenemine 91

    6.3.2.

    Hädavajalikkus 92

    6.3.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 92

    6.3.4.

    Konkurentsi säilitamine 92

    6.4.

    Näited, enesehindamise etapid ja tabel, milles antakse juhiseid vastutuse kohta eri olukordades 92

    7.

    Standardimiskokkulepped 96

    7.1.

    Sissejuhatus 96

    7.2.

    Asjaomane turg 97

    7.3.

    Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 97

    7.3.1.

    Peamised konkurentsiprobleemid 97

    7.3.2.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 99

    7.3.3.

    Piirav mõju konkurentsile 99

    7.4.

    Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 104

    7.4.1.

    Tõhususe suurenemine 104

    7.4.2.

    Hädavajalikkus 104

    7.4.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 105

    7.4.4.

    Konkurentsi säilitamine 105

    7.5.

    Näited 105

    8.

    Tüüptingimused 107

    8.1.

    Mõisted 107

    8.2.

    Asjaomane turg 107

    8.3.

    Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 107

    8.3.1.

    Peamised konkurentsiprobleemid 107

    8.3.2.

    Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang 107

    8.3.3.

    Piirav mõju konkurentsile 107

    8.4.

    Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 109

    8.4.1.

    Tõhususe suurenemine 109

    8.4.2.

    Hädavajalikkus 109

    8.4.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 109

    8.4.4.

    Konkurentsi säilitamine 109

    8.5.

    Näited 109

    9.

    Kestlikkuse Kokkulepped 110

    9.1.

    Sissejuhatus 110

    9.2.

    Kestlikkuse kokkulepped, mis tõenäoliselt ei tekita konkurentsiprobleeme 112

    9.3.

    Kestlikkuse kokkulepete hindamine artikli 101 lõike 1 alusel 113

    9.3.1.

    Üldpõhimõtted 113

    9.3.2.

    Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepped 114

    9.4.

    Kestlikkuse kokkulepete hindamine artikli 101 lõike 3 alusel 117

    9.4.1.

    Tõhususe suurenemine 117

    9.4.2.

    Hädavajalikkus 117

    9.4.3.

    Tarbijatele ülekanduv kasu 119

    9.4.4.

    Konkurentsi säilitamine 122

    9.5.

    Riigiasutuste osalemine 122

    9.6.

    Näited 122

    1.   SISSEJUHATUS

    1.1.   Suuniste eesmärk ja ülesehitus

    1.

    Käesolevate suunistega asendatakse 2011. aasta suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes (1). Nende suuniste eesmärk on tagada õiguskindlus, aidates ettevõtjatel hinnata, kas nende horisontaalkoostöö kokkulepped on liidu konkurentsireeglitega kooskõlas, ning kindlustada samal ajal konkurentsi tõhus kaitse. Samuti on nende eesmärk lihtsustada ettevõtjatel koostöö tegemist majanduslikult soovitaval viisil ning anda seega panus näiteks rohe- ja digipöördesse ning siseturu vastupanuvõime suurendamisse (2).

    2.

    Suunistes esitatakse horisontaalkoostöö kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse hindamise põhimõtted vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 101 (edaspidi „artikkel 101“) ning luuakse analüütiline raamistik, mis hõlbustab kõige levinumate horisontaalkoostöö kokkulepete liikide enesehindamist:

    1. peatükk sisaldab sissejuhatust, milles on kirjeldatud, missuguses kontekstis artiklit 101 horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes kohaldatakse. Samuti on selles kirjeldatud käesolevate suuniste ning muude horisontaalkoostöö kokkuleppeid mõjutavate suuniste, õigusaktide ja kohtupraktika vahelist seost. Selles sissejuhatavas peatükis antud üldisemaid juhiseid täiendavad horisontaalkoostöö kokkulepete konkreetseid liike käsitlevas 2.–9. peatükis esitatud juhised. Seetõttu on soovitatav alati kõigepealt lugeda sissejuhatavat peatükki ja seejärel neid teisi peatükke;

    2. peatükis käsitletakse teadus- ja arenduskokkuleppeid ning esitatakse juhised komisjoni määruse (EL) 2023/1066 (edaspidi „teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus“) (3) kohaldamise kohta;

    3. peatükis käsitletakse tootmiskokkuleppeid ning esitatakse juhised komisjoni määruse (EL) 2023/1067 (edaspidi „teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus“) (4) kohaldamise kohta;

    4. peatükis käsitletakse ostukokkuleppeid;

    5. peatükis käsitletakse kauplemiskokkuleppeid;

    6. peatükis käsitletakse teabevahetust;

    7. peatükis käsitletakse standardimiskokkuleppeid;

    8. peatükis käsitletakse tüüptingimusi.

    3.

    Komisjon on pühendunud Euroopa rohelise kokkuleppe (5) eesmärkide saavutamisele ja 9. peatükis antakse juhiseid ka selle kohta, kuidas kõige levinumaid horisontaalkoostöö kokkulepete liike artikli 101 alusel hinnatakse, kui nendega taotletakse kestlikkuse eesmärke.

    4.

    Võttes arvesse horisontaalkoostöö võimalike liikide ja kombinatsioonide arvukust ning esineda võivate turutingimuste mitmekesisust, on keeruline anda konkreetseid juhiseid kõigi võimalike stsenaariumide kohta. Seetõttu ei ole käesolevate suuniste puhul tegemist mehaaniliselt kohaldatava kontroll-loeteluga. Iga juhtumit tuleb hinnata selle asjaolude põhjal.

    5.

    Suunistes esitatud juhiseid kohaldatakse kaupu, teenuseid ja tehnoloogiat käsitlevate horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes.

    6.

    Horisontaalkoostöö kokkulepped võivad hõlmata koostöö eri etappe, näiteks teadus- ja arendustegevust ning selle tulemustel põhinevat tootmist või müüki. Käesolevaid suuniseid kohaldatakse ka selliste kombineeritud koostöökokkulepete suhtes. Kui suuniseid kasutatakse kombineeritud kokkulepete hindamiseks, on üldiselt asjakohased kõik koostöö eri etappe käsitlevad peatükid. Kuid kui hinnatakse, kas teatav tegevus kujutab endast eesmärgil või tagajärjel põhinevat konkurentsipiirangut, siis kohaldatakse kogu koostöö suhtes selle peatüki juhiseid, mis käsitleb kombineeritud koostöö nn raskuskeskmena käsitatavat osa.

    7.

    Selliste kombineeritud koostöökokkulepete raskuskeskme kindlaksmääramisel on eriti olulised kaks tegurit: esiteks koostöö lähtepunkt ja teiseks erinevate kombineeritud ülesannete integratsiooni tase. Kuigi ei ole võimalik kehtestada täpset ja kindlat reeglit, mis kehtiks kõigil juhtudel ja kõigi võimalike kombinatsioonide korral, kohaldatakse üldiselt järgmisi põhimõtteid:

    a)

    nii ühist teadus- ja arendustegevust kui ka selle tulemustel põhinevat ühist tootmist (või ühist turustamist) hõlmavate horisontaalkoostöö kokkulepete raskuskeskmeks on tavaliselt ühine teadus- ja arendustegevus, tingimusel et ühine tootmine (või ühine turustamine) toimub ainult siis, kui ühine teadus- ja arendustegevus on edukas. Kui ühise teadus- ja arendustegevuse tulemused on hilisema ühise tootmise (või ühise turustamine) seisukohast otsustava tähtsusega, kohaldatakse teadus- ja arenduskokkuleppeid käsitlevas peatükis esitatud juhiseid. Kui pooled oleksid ühisest teadus- ja arendustegevusest olenemata igal juhul ühise tootmisega (või ühise turustamisega) tegelenud, oleks koostöö raskuskese teistsugune. Sellisel juhul tuleks sellist koostööd hinnata hoopis kui ühise tootmise (või ühise kauplemise) kokkulepet ja sel juhul on ülimuslikud tootmiskokkuleppeid (või ühiskauplemiskokkuleppeid) käsitlevas peatükis esitatud juhised. Kui kokkuleppega on ette nähtud poolte tegevuse täielik integreerimine tootmisvaldkonnas ning mõne teadus- ja arendustegevuse ainult osaline integreerimine, on koostöö raskuskeskmeks ühine tootmine;

    b)

    nii spetsialiseerumist tootmises kui ka tulemuseks olevate toodete ühist kauplemist hõlmava horisontaalkoostöö kokkuleppe raskuskeskmeks on tavaliselt spetsialiseerumine, sest ühine kauplemine toimub üldiselt üksnes spetsialiseerumise tagajärjena;

    c)

    ühist tootmist ja ühist kauplemist hõlmava horisontaalkoostöö kokkuleppe raskuskeskmeks on tavaliselt ühine tootmine, sest ühine kauplemine toimub üldiselt üksnes ühise tootmise tagajärjena.

    8.

    Raskuskeskme kriteeriumit kasutatakse üksnes käesolevate suuniste peatükkide vahelise suhte, mitte grupierandi määruste vahelise suhte puhul. Grupierandi määruse kohaldamisala on kindlaks määratud selle sätetega (vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse 2. peatükk ja spetsialiseerumise grupierandi määruse 3. peatükk). Kuigi lõikes 7 esitatud näited annavad üldise viite selle kohta, kus võib olla kombineeritud horisontaalkoostöö kokkuleppe raskuskese, on praktikas vaja igal üksikjuhul eraldi teha lepingu konkreetsel õiguslikul ja majanduslikul kontekstil põhinev analüüs.

    1.2.   Artikli 101 kohaldatavus horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes

    1.2.1.   Sissejuhatus

    9.

    Artikli 101 eesmärk on tagada, et ettevõtjad ei kasutaks horisontaalkoostöö kokkuleppeid turul konkurentsi takistamiseks, piiramiseks või moonutamiseks, mis kokkuvõttes kahjustab tarbijaid.

    10.

    Artiklit 101 kohaldatakse ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste suhtes. Ettevõtja on isikulistest, varalistest ja mittevaralistest osadest koosnev majandustegevusega tegelev üksus, sõltumata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (6). Ettevõtjate ühendus on organ, mille kaudu sama tüüpi ettevõtjad kooskõlastavad oma tegevust turul (7). Käesolevaid suuniseid kohaldatakse ettevõtjatevaheliste horisontaalkoostöö kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste suhtes.

    11.

    Kui mõnel äriühingul on otsustav mõju teise äriühingu üle, moodustavad nad ühe majandusüksuse ning on seega sama ettevõtja osa (8). Äriühinguid, kes on sama ettevõtja osa, ei käsitata käesolevate suuniste kohaldamisel konkurentidena, isegi kui nad mõlemad tegutsevad samal asjaomasel toote- ja geograafilisel turul (samadel asjaomastel toote- ja geograafilistel turgudel).

    12.

    Et määrata kindlaks vastutus artikli 101 rikkumise eest, on Euroopa Kohus leidnud, et emaettevõtjad ja nende ühisettevõte moodustavad ühe majandusüksuse ja seega ühe ettevõtja konkurentsiõiguse ja asjaomase turu (asjaomaste turgude) seisukohast ainult juhul, kui on tõendatud, et emaettevõtjatel on selle ühisettevõtte üle otsustav mõju (9). Seda kohtupraktikat silmas pidades ei kohalda komisjon üldiselt artiklit 101 emaettevõtjate ja nende ühisettevõtte vaheliste kokkulepete või kooskõlastatud tegevuse suhtes niivõrd, kuivõrd need puudutavad tegevust, mis toimub asjaomasel turul (asjaomastel turgudel), kus ühisettevõte tegutseb, ja ajavahemikel, mil emaettevõtjatel on selle ühisettevõtte üle otsustav mõju. Üldiselt kohaldab komisjon artiklit 101 aga järgmiste kokkuleppeliikide suhtes:

    a)

    kokkulepped emaettevõtjate vahel ühisettevõtte loomiseks;

    b)

    kokkulepped emaettevõtjate vahel ühisettevõtte ulatuse muutmiseks;

    c)

    kokkulepped emaettevõtjate ja nende ühisettevõtte vahel selliste toodete kohta, millega ühisettevõte ei tegele, või selliste geograafiliste piirkondade kohta, kus ühisettevõte ei tegutse, ning

    d)

    kokkulepped emaettevõtjate vahel, milles nende ühisettevõte ei osale, isegi kui kokkulepe käsitleb selliseid tooteid, millega ühisettevõte tegeleb, või selliseid geograafilisi piirkondi, kus ühisettevõte tegutseb.

    13.

    Asjaolu, et ühisettevõtet ja selle emaettevõtjaid peetakse konkreetsel turul sama ettevõtja osaks, ei välista emaettevõtjate käsitamist kõigil teistel turgudel sõltumatutena (10).

    14.

    Selleks et artiklit 101 saaks kohaldada horisontaalkoostöö suhtes, peab konkurentide vahel esinema kooskõlastamine, nimelt ettevõtjatevaheline kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus.

    Artikli 101 ja käesolevate suuniste kohaldamisel tähendab kokkulepe seda, et kaks või enam ettevõtjat on väljendanud ühist tahet teha koostööd (11). Kooskõlastatud tegevus on ettevõtjatevaheline kooskõlastamine, mille korral nad ei sõlmi kokkulepet, vaid asendavad konkurentsiriskid teadlikult omavahelise praktilise koostööga (12). Kooskõlastatud tegevuse mõiste eeldab lisaks ettevõtjatevahelisele kooskõlastamisele turul toimuvat tegevust, mis on selle kooskõlastamise tulemus, ning põhjuslikku seost nende kahe elemendi vahel (13).

    15.

    Kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse või ettevõtjate ühenduse otsuse olemasolu ei viita iseenesest konkurentsi piiramisele artikli 101 lõike 1 tähenduses. Selguse huvides ja kui ei ole sedastatud teisiti, hõlmab käesolevates suunistes mõiste „kokkulepe“ ka kooskõlastatud tegevust ja ettevõtjate ühenduste otsuseid.

    16.

    Horisontaalkoostöö kokkuleppeid võib sõlmida tegelike või võimalike konkurentide vahel. Kahte ettevõtjat käsitatakse tegelike konkurentidena, kui nad tegutsevad samal toote- ja geograafilisel turul. Ettevõtjat käsitatakse teise ettevõtja võimaliku konkurendina, kui kokkuleppe puudumise korral on tõenäoline, et esimene ettevõtja teeb lühikese aja jooksul (14) vajalikud lisainvesteeringud või muud vajalikud üleminekukulutused, et siseneda sellele asjaomasele turule, kus tegutseb teine ettevõtja. See hinnang peab põhinema realistlikel alustel; pelgalt teoreetiline turule sisenemise võimalus ei ole piisav (15). Käesolevate suuniste viited konkurentidele hõlmavad nii tegelikke kui ka võimalikke konkurente, kui ei ole märgitud teisiti.

    Selle hindamiseks, kas ettevõtjat võib pidada teise ettevõtja võimalikuks konkurendiks, võivad asjakohased olla järgmised kaalutlused:

    a)

    kas ettevõtjal on kindel kavatsus ja võime lühikese aja jooksul turule siseneda ning tema turule sisenemine ei põrku ületamatute tõketega (16);

    b)

    kas ettevõtja on teinud piisavalt ettevalmistusi asjaomasele turule sisenemiseks;

    c)

    tegelik ja konkreetne võimalus, et ettevõtja, kes veel turul ei tegutse, siseneb turule ja konkureerib seal tegutsevate ettevõtjatega – ainuüksi hüpoteetilisest turule sisenemise võimalusest või isegi pelgalt soovist või kavatsusest ei piisa;

    d)

    turustruktuur ning majanduslik ja õiguslik kontekst (17);

    e)

    turul tegutseva ettevõtja tajumine on oluline tegur, mille alusel hinnata konkurentsisuhte olemasolu tema ja väljaspool turgu asuva ettevõtja vahel, sest kui viimast tajutakse võimaliku turule sisenejana, võib ta üksnes oma olemasolu tõttu avaldada sellel turul tegutsevale ettevõtjale konkurentsisurvet.

    1.2.2.   Analüütiline raamistik

    17.

    Artikli 101 kohane hindamine koosneb kahest etapist. Esiteks tuleb artikli 101 lõike 1 alusel hinnata, kas ettevõtjatevahelisel kokkuleppel, mis võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, on konkurentsivastane eesmärk või kas see piirab või võib piirata konkurentsi (18).

    18.

    Teise, artikli 101 lõike 3 kohase etapi puhul, mis on asjakohane üksnes siis, kui kokkulepe leitakse olevat konkurentsi piirav artikli 101 lõike 1 tähenduses, määratakse kindlaks asjaomase kokkuleppe konkurentsi soodustav mõju ning hinnatakse, kas selline konkurentsi soodustav mõju kaalub üles seda piirava mõju (19). Konkurentsi piiravat ja konkurentsi soodustavat mõju hinnatakse täielikult artikli 101 lõikes 3 sätestatud raamistikus (20). Kui konkurentsi soodustav mõju tarbijatele asjaomasel turul ei kaalu üles konkurentsi piiravat mõju, on kokkulepe artikli 101 lõike 2 kohaselt algusest peale tühine.

    19.

    Artiklit 101 ei kohaldata, kui ettevõtjate konkurentsivastane tegevus on ette nähtud kas siseriiklike õigusaktidega või siseriikliku õigusraamistikuga, mis välistab nende ettevõtjate igasuguse konkurentsipõhise tegevuse (21). Sellistel juhtudel ei saa ettevõtjad tegutseda sõltumatult, mis võib takistada, piirata või kahjustada konkurentsi (22). Asjaolu, et riigiasutused julgustavad horisontaalkoostöö kokkuleppe sõlmimist, ei tähenda, et selline kokkulepe on artikli 101 alusel lubatud (23). Ettevõtjate suhtes kohaldatakse jätkuvalt artiklit 101, kui siseriiklik õigus üksnes julgustab või lihtsustab ettevõtjate iseseisvat konkurentsivastast tegevust, näiteks kui riigiasutused julgustavad ettevõtjaid sõlmima horisontaalkoostöö kokkuleppeid, et saavutada iseregulatsiooni teel mõnd üldist poliitilist eesmärki.

    1.2.3.   Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    1.2.3.1.   Horisontaalkoostöö eelised

    20.

    Horisontaalkoostöö kokkulepped võivad tuua märkimisväärset majanduslikku kasu, sealhulgas kestlikkusest saadavat kasu, eelkõige juhul, kui need hõlmavad vastastikku täiendavaid tegevusi, oskusi või varasid. Horisontaalkoostöö võib anda võimaluse jagada riske, hoida kokku kulusid, suurendada investeeringuid, koondada oskusteavet, parandada toodete kvaliteeti ja mitmekesisust ning kiiremini käivitada innovatsiooni. Samuti võib horisontaalkoostöö olla vahend tarneahela puudujääkide ja häirete kõrvaldamiseks või teatavatest toodetest, teenustest ja tehnoloogialahendustest sõltuvuse vähendamiseks.

    1.2.3.2.   Horisontaalkoostööst tulenevad probleemid

    21.

    Horisontaalkoostöö kokkulepped võivad aga mitmel viisil piirata konkurentsi asjaomasel turul. Sellised kokkulepped võivad näiteks viia poolte kokkumänguni või konkurentsi kahjustava turulepääsu piiramiseni.

    Horisontaalkoostöö kokkulepe võib vähendada poolte sõltumatust otsuste tegemisel ja suurendada tõenäosust, et nad kooskõlastavad oma tegevust kokkumängu eesmärgil. Oma tegevust juba eelnevalt kooskõlastanud poolte jaoks võib see ka muuta kooskõlastamise lihtsamaks, stabiilsemaks ja tõhusamaks, tugevdades kooskõlastatust või võimaldades pooltel saavutada veelgi kõrgemad hinnad. Horisontaalkoostöö võib näiteks viia tundliku äriteabe avalikustamiseni, mis suurendab seega pooltevahelise kooskõlastamise tõenäosust koostöövaldkonnas või sellest väljaspool. Peale selle võivad pooled saavutada kulude (st poolte ühiste muutuvkulude) märkimisväärse ühitamise, mis võimaldab neil lihtsamini kooskõlastada turuhindu ja toodangut. Konkurentsi vähenemisel võivad olla negatiivsed tagajärjed ka toodete kvaliteedile või valikule, innovatsioonile ja muudele konkurentsiparameetritele.

    Teatavad horisontaalkoostöö kokkulepped, näiteks tootmis- ja standardimiskokkulepped, võivad põhjustada konkurentsi kahjustavat turulepääsu piiramist. Kokkulepe võib takistada või piirata poolte konkurentidel tõhusalt konkureerida, näiteks keelates neil juurdepääsu olulistele sisenditele või blokeerides olulise turulepääsu. Tundliku äriteabe vahetamine võib samuti asetada teabevahetuses mitte osalevad konkurendid selles osalevate ettevõtjatega võrreldes oluliselt ebasoodsamasse konkurentsiolukorda.

    1.2.4.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    22.

    Teatavat liiki ettevõtjatevahelist koostööd võib juba olemuse tõttu pidada tavapärast konkurentsi kahjustavaks (24). Sellisel juhul, kui on juba tuvastatud kokkuleppe konkurentsivastane eesmärk, ei ole vaja uurida selle kokkuleppe tegelikku või võimalikku mõju turule (25).

    23.

    Mõistet „eesmärgil põhinev piirang“ tuleb tõlgendada kitsalt ja seda võib kohaldada ainult teatavate ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes, millest iseenesest ja kokkuleppe sisu, sellega taotletavaid eesmärke ning selle majanduslikku ja õiguslikku konteksti arvesse võttes ilmneb, et kokkulepe kahjustab konkurentsi piisaval määral, selleks et saaks asuda seisukohale, et selle tagajärgede kontrollimine ei ole vajalik (26).

    24.

    Kohtupraktika kohaselt võib piirangu kvalifitseerida „eesmärgil põhinevaks“ konkurentsipiiranguks piisavalt usaldusväärse ja kindla kogemuse alusel, et järeldada, et kõnealune kokkulepe on oma olemuselt konkurentsi nõuetekohast toimimist kahjustav, (27) või lähtudes kokkuleppe tunnustest, millest on võimalik vajaduse korral kokkuleppe, selle eesmärkide ja selle majandusliku ja õigusliku konteksti üksikasjaliku analüüsi tulemusel järeldada, et see võib olla konkurentsi eriti kahjustav (28).

    25.

    Eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu tuvastamine ei eelda otsest seost kokkuleppe ja jaehindade vahel (29). Artikli 101 eesmärk ei ole mitte ainult kaitsta üksikute konkurentide või tarbijate otseseid huve, vaid ka kaitsta turustruktuuri ja seega konkurentsi kui sellist (30).

    26.

    Selle hindamisel, kas kokkuleppel on konkurentsivastane eesmärk, (31) võetakse arvesse järgmist:

    a)

    kokkuleppe sisu,

    b)

    eesmärgid, mida kokkuleppega soovitakse saavutada, ja

    c)

    majanduslik ja õiguslik kontekst, millesse see kokkulepe kuulub.

    27.

    Õigusliku ja majandusliku konteksti hindamisel tuleb arvesse võtta ka järgmist (32):

    a)

    mõjutatud kaupade või teenuste laad ja

    b)

    asjaomase turu või asjaomaste turgude tegelikud toimimistingimused ja struktuur (33).

    28.

    Kui pooled tuginevad kokkuleppest tulenevatele konkurentsi soodustavatele tagajärgedele, tuleb neid kokkuleppe „eesmärgil põhinevaks piiranguks“ kvalifitseerimisel selle konteksti kuuluvate asjaoludena nõuetekohaselt arvesse võtta, kuna need võivad kahtluse alla seada üldise hinnangu sellele, kas kokkulepe kahjustab konkurentsi piisaval määral (34). Sel eesmärgil ei peaks selline konkurentsi soodustav mõju olema siiski mitte ainult tõendatud ja asjakohane, vaid ka konkreetselt seotud asjaomase kokkuleppega ja piisavalt märkimisväärne (35).

    29.

    Poolte kavatsus ei ole vajalik tegur, mille alusel teha kindlaks, kas kokkuleppel on konkurentsivastane eesmärk, kuid seda võib arvesse võtta (36).

    1.2.5.   Piirav mõju konkurentsile

    30.

    Horisontaalkoostöö kokkuleppel, mis iseenesest ei kahjusta konkurentsi piisaval määral, võib siiski olla piirav mõju konkurentsile. Selleks et horisontaalkoostöö kokkuleppel oleks piirav mõju konkurentsile, peab see tegelikult või tõenäoliselt avaldama märgatavat kahjulikku mõju vähemalt ühele turu konkurentsiparameetrile (hind, toodang, toodete kvaliteet, tootevalik või innovatsioon). Selleks et teha kindlaks, kas kokkulepe avaldab sellist kahjulikku mõju, tuleb analüüsida konkurentsitingimusi tegelikus olukorras, kus need esineksid, kui seda kokkulepet ei oleks (37).

    31.

    Kokkuleppel võib olla piirav mõju konkurentsile, kui see vähendab märgatavalt konkurentsi kokkuleppepoolteks olevate ettevõtjate vahel või mõne poole ja kolmanda isiku vahel. See tähendab, et kokkulepe peab vähendama poolte sõltumatust otsuste tegemisel (38) kas kokkuleppes sisalduvate kohustuste tõttu, mis reguleerivad vähemalt ühe poole turukäitumist, või mõjutades vähemalt ühe poole turukäitumist, näiteks muutes tema stiimuleid.

    32.

    Selleks et hinnata, kas kokkuleppel on piirav mõju konkurentsile, on asjakohased järgmised tegurid:

    a)

    kokkuleppe olemus ja sisu;

    b)

    koostöö tegelik, eelkõige majanduslik ja õiguslik kontekst, milles asjaomased ettevõtjad tegutsevad, mõjutatud kaupade või teenuste laad ning kõnealuse turu või kõnealuste turgude tegelikud toimimistingimused ja struktuur (39);

    c)

    mil määral on pooltel teatav turuvõim või mil määral nad selle saavutavad – kas eraldi või koos arvestatuna – ning mil määral aitab kokkulepe sellist turuvõimu luua, säilitada või tugevdada või võimaldab pooltel seda oma huvides kasutada (40);

    d)

    piirav mõju konkurentsile võib olla nii tegelik kui ka võimalik, kuid igal juhul peab see olema piisavalt märgatav (41).

    33.

    Mõnikord sõlmivad ettevõtjad horisontaalkoostöö kokkuleppeid, sest objektiivsetest teguritest tulenevalt ei oleks neil võimalik koostööga hõlmatud projekti või tegevust iseseisvalt ellu viia, näiteks oma piiratud tehnilise suutlikkuse tõttu. Sellistel horisontaalkoostöö kokkulepetel ei ole üldiselt piiravat mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui pooled oleksid saanud projekti ellu viia leebemate piirangutega (42).

    1.2.6.   Lisapiirangud

    34.

    Kui ettevõtjad teevad koostööd, mis ei kuulu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla, kuna sellel on neutraalne või positiivne mõju konkurentsile, ei hõlma see keeld ka ühe või mitme osaleva ettevõtja majandustegevuse iseseisvuse piirangut, kui see piirang on objektiivselt vajalik koostöö elluviimiseks ja on koostöö eesmärkidega proportsionaalne (nn lisapiirangud(43). Et kindlaks teha, kas piirang kujutab endast lisapiirangut, tuleb uurida, kas ilma kõnealuse piiranguta oleks koostöö tegemine võimatu. Asjaolu, et koostööd on ilma asjaomase piiranguta lihtsalt keerulisem teha või see on vähem kasumlik, ei muuda seda piirangut „objektiivselt vajalikuks“ selliselt, et seda saaks lugeda lisapiiranguks (44).

    1.2.7.   Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    35.

    Eesmärgil või tagajärjel põhinevate konkurentsipiirangute hindamine artikli 101 lõike 1 alusel on vaid artikli 101 alusel tehtava analüüsi üks külg. Teine külg on selle hindamine, kas piirav kokkulepe vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele (45). Kui tehakse kindlaks, et kokkulepe kujutab endast eesmärgil või tagajärjel põhinevat konkurentsipiirangut artikli 101 lõike 1 tähenduses, saab kaitsena tugineda artikli 101 lõikele 3. Artikli 101 lõike 3 kohane tõendamiskohustus lasub ettevõtjal (ettevõtjatel), kes tugineb (tuginevad) sellele sättele (46). Teisisõnu on ettevõtja(te) ülesanne tõendada, et kõnealusel kokkuleppel võib olla konkurentsi soodustav mõju (47).

    36.

    Artikli 101 lõikes 3 esitatud erandi rakendamine sõltub neljast kumulatiivsest tingimusest, millest kaks on positiivsed ja kaks negatiivsed:

    a)

    kokkuleppega peab kaasnema tõhususe suurenemine, st kokkulepe peab aitama parandada toodete tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku arengut;

    b)

    piirangud peavad olema selle eesmärgi, st tõhususe suurenemise saavutamiseks hädavajalikud;

    c)

    tarbijad peavad saama õiglase osa sellest tulenevast kasust, mis tähendab, et hädavajaliku piiramisega saavutatud tõhusus, sealhulgas kvalitatiivse tõhususe suurenemine, peab tarbijatele piisaval määral üle kanduma, nii et tarbijatele hüvitatakse vähemalt kokkuleppest tulenev piirav mõju konkurentsile. Sellest tulenevalt ei piisa tõhususe suurenemisest üksnes kokkuleppepoolte jaoks. Käesolevate suuniste kohaldamisel on „tarbijad“ kokkuleppepoolte kliendid ja järgnevad ostjad (48);

    d)

    kokkulepe ei tohi anda selle pooltele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulises osas.

    37.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus ning spetsialiseerumise grupierandi määrus tuginevad eeldusele, et vastastikku täiendavate oskuste või varade ühendamise tulemusena võivad teadus- ja arenduskokkulepped ning spetsialiseerumiskokkulepped kaasa tuua märkimisväärse tõhususe. Muud liiki horisontaalkoostöö puhul võib oskusi ja varasid samuti ühendada, et saavutada märkimisväärset tõhusust. Koostöökokkuleppega loodava tõhususe analüüs artikli 101 lõike 3 alusel seisneb seepärast suurel määral iga poole poolt koostöösse panustatavate vastastikku täiendavate oskuste ja vahendite kindlaksmääramises ning selle hindamises, kas sellest tulenev tõhusus vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    Horisontaalkoostöö kokkulepped võivad tekitada vastastikust täiendavust mitmel viisil. Teadus- ja arenduskokkulepe võib koondada teadussuutlikkust ning hõlmata vastastikku täiendavaid oskusi ja varasid, mille tulemuseks võib olla selliste uute või täiustatud toodete ja tehnoloogialahenduste väljatöötamine ja turustamine, mida ei oleks muidu olemas olnud. Muud horisontaalkoostöö kokkulepped võimaldavad pooltel ühendada jõud, et kavandada, toota ja turustada tooteid või osta ühiselt tooteid või teenuseid, mida nad oma tegevuse jaoks vajavad.

    38.

    Horisontaalkoostöö kokkulepetega, mis ei hõlma vastastikku täiendavate oskuste või varade ühendamist, ei kaasne nii suure tõenäosusega tarbijatele kasulikku tõhususe suurenemist.

    1.2.8.   Horisontaalkoostöö kokkulepped, mis jäävad üldjuhul artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja

    39.

    Kokkulepped, mis ei mõjuta märgatavalt liikmesriikidevahelist kaubandust (millel puudub mõju kaubandusele) või millega ei piirata märgatavalt konkurentsi (vähese tähtsusega kokkulepped) jäävad artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja (49). Komisjon on esitanud juhised mõju puudumise kohta kaubandusele komisjoni suunistes asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju mõiste kohta (50) (edaspidi „kaubandusmõju käsitlevad suunised“) ning vähese tähtsusega kokkulepete kohta komisjoni teatises vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira märgatavalt konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaselt (51) (edaspidi „teatis vähetähtsate kokkulepete kohta“). Nii kaubandusmõju käsitlevad suunised kui ka teatis vähetähtsate kokkulepete kohta on eriti asjakohased väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (52) (VKEd) vaheliste horisontaalkoostöö kokkulepete hindamisel. Käesolevad suunised ei mõjuta kaubandusmõju käsitlevate suuniste, vähetähtsaid kokkuleppeid käsitleva teatise ega komisjoni tulevaste asjakohaste juhiste kohaldamist.

    40.

    Kaubandusmõju käsitlevates suunistes on kirjeldatud Euroopa Liidu Kohtu väljatöötatud põhimõtteid kaubandusmõju mõiste tõlgendamisel ja viidatud sellele, millal kokkulepped tõenäoliselt ei suuda liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavalt mõjutada. Need hõlmavad ümberlükatavat negatiivset eeldust, mida kohaldatakse kõigi artikli 101 lõike 1 kohaste kokkulepete suhtes, olenemata sellistes kokkulepetes sisalduvate piirangute laadist, seega kohaldatakse seda ka põhilisi piiranguid hõlmavate kokkulepete suhtes (53). Selle eelduse kohaselt ei suuda horisontaalkoostöö kokkulepped põhimõtteliselt liikmesriikidevahelist kaubandust märgatavalt mõjutada, kui

    a)

    poolte turuosa liidu mis tahes asjaomasel turul, mida kokkulepe mõjutab, ei ületa kokku 5 % ja

    b)

    asjaomaste ettevõtjate kokkuleppega hõlmatud toodete aastane kogukäive liidus ei ületa 40 miljonit eurot (54). Toodete ühist ostmist käsitlevate kokkulepete puhul määratakse asjaomane käive kindlaks kokkuleppega hõlmatud toodete ühisostude alusel.

    41.

    Nagu on sätestatud teatises vähetähtsate kokkulepete kohta, ei piira tegelike või võimalike konkurentide sõlmitud horisontaalkoostöö kokkulepped märgatavalt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, kui kokkuleppepoolte turuosa kokku ei ületa 10 % ühelgi kokkuleppest mõjutatud asjaomasel turul (55). Sellel üldreeglil on kaks erandit. Esiteks kohaldatakse seoses eesmärgil põhinevate piirangutega artikli 101 lõiget 1 olenemata poolte turuosast. Seda seetõttu, et kokkulepe, mis võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja millel on konkurentsivastane eesmärk, võib oma olemuselt ja sõltumata selle konkreetsest mõjust konkurentsi märgatavalt piirata (56). Teiseks alandatakse 10 % turuosa künnist 5 %-le, kui asjaomasel turul piirab konkurentsi kokkulepete paralleelsete võrgustike kumulatiivne mõju (57).

    42.

    Peale selle ei eeldata, et horisontaalsed kokkulepped, mille on sõlminud ettevõtjad, kelle turuosa kokku ületab 10 %, kuuluvad automaatselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Sellistel kokkulepetel võib siiski puududa märgatav mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele või need ei pruugi märgatavalt konkurentsi piirata (58). Seepärast tuleb selliseid kokkuleppeid hinnata nii nende õiguslikus kui ka majanduslikus kontekstis. Käesolevates suunistes on esitatud kriteeriumid selliste kokkulepete eraldi hindamiseks.

    1.3.   Seos muude juhiste, õigusaktide ja kohtupraktikaga

    43.

    Tootmis- või turustusahela eri tasanditel tegutsevate ettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepped, st vertikaalsed kokkulepped, on üldiselt hõlmatud komisjoni määrusega (EL) 2022/720 (59) (edaspidi „vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus“) ja komisjoni teatisega „Suunised vertikaalsete piirangute kohta“ (60) (edaspidi „vertikaalseid piiranguid käsitlevad suunised“). Kui aga vertikaalsed kokkulepped sõlmitakse konkurentide vahel, võivad need tekitada konkurentsiprobleeme, mis on sarnased horisontaalsete kokkulepete põhjustatud konkurentsiprobleemidega. Seetõttu ei saa konkurentidevaheliste vertikaalsete kokkulepete suhtes üldiselt vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust (VBER) kohaldada (61) ning neid tuleks kõigepealt hinnata käesolevate suuniste alusel. Kui selle hindamise tulemusel leitakse, et kokkulepe ei põhjusta horisontaalseid probleeme, tuleks kõiki kokkuleppes sisalduvaid vertikaalseid piiranguid hinnata ka vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste alusel.

    44.

    Kui käesolevates suunistes osutatakse asjaomasele turule, siis komisjoni teatises asjaomase turu mõiste kohta liidu konkurentsiõiguses (62) (edaspidi „turu mõistet käsitlev teatis“) on esitatud juhised eeskirjade, kriteeriumide ja tõendite kohta, mida komisjon kasutab asjaomaste turgude määratlemiseks. Seepärast tuleks artikli 101 kohasel horisontaalkoostöö kokkulepete hindamisel võtta arvesse kõnealust teatist ja kõiki tulevasi komisjoni juhiseid, mis käsitlevad asjaomaste turgude määratlemist liidu konkurentsiõiguse kohaldamisel.

    45.

    Kuigi käesolevates suunistes osutatakse mõnel juhul kartellidele, ei ole suuniste eesmärk anda juhiseid selle kohta, mida Euroopa Liidu Kohtu praktikas ja komisjoni otsustes esitatud määratluse kohaselt käsitatakse või ei käsitata kartellina.

    46.

    Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kõige levinumate horisontaalkoostöö kokkulepete liikide suhtes, olenemata nendega hõlmatud integreerituse tasemest, välja arvatud tegevus, mis kujutab endast koondumist nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (63) (edaspidi „ühinemismäärus“) artikli 3 tähenduses. Ühinemismääruse sätteid kohaldatakse näiteks selliste ühisettevõtete loomise suhtes, mis täidavad püsivalt kõiki autonoomse majandusüksuse funktsioone (edaspidi „täielikult toimivad ühisettevõtted“) (64).

    47.

    Käesolevaid suuniseid ei kohaldata põllumajandustoodete tootjate selliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega ning mille eesmärk on rakendada liidu või siseriikliku õigusega ettenähtust rangemat kestlikkusstandardit, mis on vabastatud artikli 101 lõike 1 kohaldamisest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (65) artiklile 210a. Käesolevad suunised ei mõjuta nende suuniste kohaldamist, mille komisjon võib määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 210a lõike 5 kohaselt välja anda. Põllumajandustoodete tootjate selliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega ja mis ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 210a tingimustele, kohaldatakse siiski artikli 101 lõiget 1.

    48.

    Käesolevates suunistes kirjeldatud artikli 101 kohane hindamine ei piira aluslepingu artikli 102 võimalikku paralleelset kohaldamist horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes (66).

    49.

    Käesolevad suunised ei piira Euroopa Liidu Kohtu võimalikku tõlgendust seoses artikli 101 kohaldamisega horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes.

    50.

    Neid suuniseid ei kohaldata ulatuses, milles kohaldatakse valdkondlikke eeskirju, nagu see on teatavate põllumajanduse (67) või transpordi (68) valdkonna kokkulepete puhul. Komisjon jälgib ka edaspidi teadus- ja arendustegevuse ning spetsialiseerumise grupierandi määruste ning käesolevate suuniste toimimist sidusrühmadelt ja liikmesriikide konkurentsiasutustelt saadava turuteabe alusel. Samuti võib komisjon neid suuniseid edaspidist arengut ja saadud kogemusi silmas pidades aeg-ajalt üle vaadata.

    2.   TEADUS- JA ARENDUSKOKKULEPPED

    2.1.   Sissejuhatus

    51.

    Selles peatükis antakse juhiseid tooteid, tehnoloogiat või protsesse (69) käsitlevate teadus- ja arenduskokkulepete konkurentsimõju hindamise kohta.

    52.

    Teadus- ja arenduskokkulepped erinevad vormilt ja ulatuselt. Need hõlmavad kokkuleppeid, mille alusel üks pool rahastab teise poole teadus- ja arendustegevust (edaspidi „tasustatav teadus- ja arendustegevus“), kokkuleppeid, mis hõlmavad olemasolevate toodete ja tehnoloogialahenduste ühist täiustamist, ning kokkuleppeid, mis käsitlevad selliste toodete ja tehnoloogialahenduste väljatöötamist, mis tekitaksid täiesti uue nõudluse. Teadus- ja arenduskoostöö võib toimuda koostöökokkuleppe või ühisettevõtte vormis, nimelt ühiselt kontrollitavas äriühingus (70). Ettevõtjad võivad teha koostööd ka vabamas vormis, näiteks tehnilise koostöö töörühmas.

    53.

    Teadus- ja arenduskokkuleppeid võivad sõlmida suurettevõtjad, VKEd, (71) idufirmad, akadeemilised asutused või uurimisinstituudid või nende mis tahes kombinatsioonid.

    54.

    Teadus- ja arenduskoostöö kokkulepetel on sageli konkurentsi soodustav mõju, eelkõige juhul, kui need koondavad vastastikku täiendavate oskuste ja varadega ettevõtjaid ning võimaldavad neil kiiremini kui muidu välja töötada ja turustada uusi ja täiustatud tooteid ja tehnoloogialahendusi. Teadus- ja arenduskokkulepped võivad aga konkurentsi mitmel viisil ka piirata. Esiteks võivad need vähendada või aeglustada innovatsiooni, mille tulemusena tuuakse turule vähem või halvema kvaliteediga tooteid või uued tooted tuuakse turule hiljem, kui need muidu oleks toodud. See võib juhtuda isegi siis, kui koostöö hõlmab selliste toodete või tehnoloogialahenduste väljatöötamist, mis tekitaksid täiesti uue nõudluse, või varajast innovatsioonitegevust, mis ei ole tihedalt seotud konkreetse toote või tehnoloogiaga, vaid on suunatud konkreetsele rakendus- või kasutusviisile. Teiseks võivad teadus- ja arenduskokkulepped vähendada pooltevahelist konkurentsi väljaspool koostöökokkuleppe kohaldamisala ja/või viia juhul, kui ühel või mitmel poolel on turuvõim, konkurentsi kahjustava kolmandate isikute turulepääsu piiramiseni.

    55.

    Käesolev peatükk on üles ehitatud järgmiselt:

    a)

    osas 2.2 on esitatud juhised teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamise kohta, käsitledes muu hulgas teadus- ja arenduskokkulepetest erandi tegemise tingimusi, künniseid ning põhilisi ja väljajäetud piirangud;

    b)

    osas 2.3 antakse juhised teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamiseks vastavalt artikli 101 lõikele 1;

    c)

    osas 2.4 antakse juhised teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamiseks vastavalt artikli 101 lõikele 3;

    d)

    osas 2.5 on esitatud juhised asjakohase ajavahemiku kohta teadus- ja arenduskokkulepete hindamisel;

    e)

    osas 2.6 on esitatud hüpoteetiliste teadus- ja arenduskokkulepete näited ning juhised nende konkurentsimõju hindamiseks.

    2.2.   Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus

    56.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrusega (72) vabastatakse teatavad teadus- ja arenduskokkulepped artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisest. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erand põhineb eeldusel, et kui teadus- ja arenduskokkulepe kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ning vastab teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud tingimustele, vastab see üldjuhul artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale kumulatiivsele tingimusele. Otstarbekusest lähtuvalt võivad ettevõtjad, kes kavatsevad sõlmida teadus- ja arenduskokkuleppe, kõigepealt kaaluda, kas nende kokkuleppe suhtes võib kohaldada teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrust.

    57.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimustele vastavad teadus- ja arenduskokkulepped on artikliga 101 kooskõlas ning edasine hindamine ei ole vajalik (73). Kui teadus- ja arenduskokkulepe ei vasta teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimustele, tuleb läbi viia artikli 101 kohane eraldi hindamine, et teha esiteks kindlaks, kas kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, (74) ja kui jah, siis kas kokkulepe vastab artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale kumulatiivsele tingimusele.

    2.2.1.   Teadus- ja arendustegevuse määratlus teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses

    58.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on teadus- ja arendustegevus määratletud kui tegevus toodete või tehnoloogiaga seotud oskusteabe omandamiseks ning teoreetilise analüüsi tegemine, süstemaatiline teadustöö või katsetamine, sealhulgas katseline ja näidistootmine, toodete või protsesside tehniline katsetamine, selleks näidistootmise mahtu arvestavate vajalike rajatiste loomine ja tulemuste suhtes intellektuaalomandiõiguste omandamine (75).

    2.2.2.   Teadus- ja arenduskokkulepete määratlus teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses

    59.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus hõlmab kahe või enama poole vahel sõlmitud teadus- ja arenduskokkuleppeid, mis käsitlevad tingimusi, mille alusel need pooled tegelevad mõne järgmise tegevusega (76):

    a)

    lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitlev ühine teadus- ja arendustegevus, mis võib, kuid võib ka mitte hõlmata kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist, või

    b)

    lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitlev tasustatav teadus- ja arendustegevus, mis võib, kuid võib ka mitte hõlmata kõnealuse teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist, või

    c)

    lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine, mis toimub samade poolte vahel ühist teadus- ja arendustegevust taotleva varasema kokkuleppe alusel (nagu on kindlaks määratud punktis a), või

    d)

    lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat käsitleva teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine, mis toimub samade poolte vahel tasustatavat teadus- ja arendustegevust taotleva varasema kokkuleppe alusel (nagu on kindlaks määratud punktis b).

    60.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisel on mõistetel „lepingujärgsed tooted“ ja „lepingujärgne tehnoloogia“ järgmised tähendused:

    a)

    „lepingujärgne toode“ (77) – toode, mis tuleneb ühisest või tasustatavast teadus- ja arendustegevusest või mis on valmistatud või tarnitud lepingujärgset tehnoloogiat kasutades. „Toode“ – kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus (78);

    b)

    „lepingujärgne tehnoloogia“ (79) – tehnoloogia või protsess, mis tuleneb ühisest või tasustatavast teadus- ja arendustegevusest.

    61.

    Muud liiki teadus- ja arenduskokkulepped ei kuulu teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisalasse. Sellised kokkulepped nõuavad alati artikli 101 kohast eraldi hindamist (vt osad 2.3 ja 2.4).

    2.2.2.1.   „Ühise teadus- ja arendustegevuse“, „tasustatava teadus- ja arendustegevuse“ ning „teadus- ja arendustegevuse raames spetsialiseerumise“ eristamine

    62.

    „Ühine teadus- ja arendustegevus“ on määratletud kui teadus- ja arendustegevus, mida teostatakse ühel järgmistest viisidest (80):

    a)

    teadus- ja arendustegevuse teostajaks on ühisrühm, -organisatsioon või -ettevõte,

    b)

    pooled usaldavad teadus- ja arendustegevuse ühiselt kolmandale isikule (81) või

    c)

    pooled jaotavad tegevuse omavahel „teadus- ja arendustegevuse raames spetsialiseerumise“ kaudu. See tähendab, et kõik pooled tegelevad teadus- ja arendustegevusega ning jaotavad teadus- ja arendustegevusega seotud töö endi vahel viisil, mida nad peavad otstarbekaks. See ei hõlma tasustatavat teadus- ja arendustegevust (82).

    63.

    „Tasustatav teadus- ja arendustegevus“ on teadus- ja arendustegevus, mida teostab vähemalt üks pool ja mida rahastab vähemalt üks teine pool, kes ise ei teosta ühtegi asjaomase teadus- ja arendustegevuse osa.

    64.

    Ühise teadus- ja arendustegevuse ning tasustatava teadus- ja arendustegevuse eristamine on asjakohane teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud turuosa künnise kohaldamiseks. Tasustatava teadus- ja arendustegevuse puhul peavad pooled võtma turuosa arvutamiseks arvesse ka kõiki samade lepingujärgsete toodete või sama lepingujärgse tehnoloogiaga seotud teadus- ja arenduskokkuleppeid, mille rahastav pool on sõlminud kolmandate isikutega (vt osa 2.2.3.4).

    2.2.2.2.   Teadus- ja arendustegevuse tulemuste „ühine rakendamine“ ning „spetsialiseerumine ühise rakendamise raames“

    65.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus hõlmab kokkuleppeid, mis sisaldavad teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist. Selliste kokkulepete grupierandi suhtes kohaldatakse siiski eritingimusi (vt osa 2.2.3.3).

    66.

    „Tulemuste rakendamine“ on lai mõiste, mis hõlmab lepingujärgsete toodete valmistamist või turustamist või lepingujärgse tehnoloogia kasutamist või sellise valmistamise, turustamise või kasutamise jaoks vajalike intellektuaalomandiõiguste loovutamist või litsentsimist või oskusteabe edastamist (83).

    67.

    Teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine kuulub teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisalasse üksnes juhul, kui tulemused on

    a)

    lepingujärgsete toodete tootmiseks või lepingujärgse tehnoloogia rakendamiseks hädavajalikud ja

    b)

    kaitstud intellektuaalomandiõigustega või käsitatavad oskusteabena (84).

    68.

    Ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise rakendamise võib ette näha kas esialgses teadus- ja arenduskokkuleppes või see võib toimuda hilisema kokkuleppe raames, mis hõlmab samade poolte vahel sõlmitud eelneva teadus- ja arenduskokkuleppe tulemuste ühist rakendamist (85). Viimasel juhul peab eelnev teadus- ja arenduskokkulepe vastama teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimustele, et järgnev ühisrakenduskokkulepe kuuluks grupierandi alla.

    69.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on sätestatud kolm viisi teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühiseks rakendamiseks (86):

    a)

    pooled võivad tulemusi rakendada ühiselt ühisrühmas, -organisatsioonis või -ettevõttes;

    b)

    pooled võivad tulemuste rakendamise ühiselt usaldada kolmandale isikule (87);

    c)

    pooled võivad tulemuste rakendamise omavahel jaotada spetsialiseerumise teel rakendamise raames, mis tähendab, et (88)

    i)

    pooled jaotavad omavahel üksikülesanded, nagu tootmise või turustamise. See hõlmab olukorda, kus vaid üks pool toodab ja turustab lepingujärgseid tooteid või kasutab lepingujärgset tehnoloogiat ainulitsentsi alusel, mille teised pooled on talle andnud, või

    ii)

    pooled seavad vastastikku piiranguid seoses tulemuste rakendamisega konkreetsete territooriumide, klientide või kasutusvaldkondade puhul.

    70.

    Kui pooled lepivad kokku spetsialiseerumises rakendamise raames, võivad nad kokku leppida vastavates piirangutes, mis puudutavad nende juurdepääsu tulemustele rakendamise eesmärgil. Näiteks võivad nad kokku leppida, et teatavate poolte õigusi piiratakse teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamisega teatavatel territooriumidel, kasutusaladel või teatavate klientide suhtes.

    2.2.2.3.   Intellektuaalomandiõiguste loovutamine ja litsentsimine

    71.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erandit kohaldatakse ka selliste teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid intellektuaalomandiõiguste litsentsimise või selliste õiguste loovutamise kohta ühele või enamale poolele või poolte loodavale üksusele, mis hakkab tegelema ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevusega või teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise rakendamisega, tingimusel et kõnealused sätted ei kujuta endast teadus- ja arenduskokkuleppe põhieesmärki, vaid on otseselt seotud selle kokkuleppe rakendamisega ja selleks vajalikud (89). Sellisel juhul on õiguste loovutamise või litsentsimise sätted reguleeritud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrusega, mitte aga tehnosiirde grupierandi määrusega (90).

    72.

    Teadus- ja arenduskokkulepete raames võivad pooled kokku leppida ka tingimustes, mis käsitlevad teadus- ja arendustegevuse tulemuste litsentsimist kolmandatele isikutele. Sellised litsentsilepingud ei kuulu teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisalasse, kuid need võivad kuuluda tehnosiirde grupierandi määruse alla, kui selles määruses sätestatud tingimused on täidetud (91).

    2.2.3.   Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohase erandi tingimused

    73.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on sätestatud mitu tingimust, mis peavad olema täidetud, et teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes saaks kohaldada grupierandit.

    2.2.3.1.   Juurdepääs lõpptulemustele

    74.

    Esimene tingimus teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohase erandi kohaldamiseks teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes on see, et kõigil pooltel peab olema täielik juurdepääs ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpptulemustele kahel eesmärgil (92):

    a)

    edasine teadus- ja arendustegevuse teostamiseks ning

    b)

    teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamiseks.

    75.

    See tingimus on seotud teadus- ja arendustegevuse lõpptulemustega ning neist tulenevate intellektuaalomandiõiguste ja oskusteabega (93).

    76.

    Juurdepääs tuleb anda kohe, kui teadus- ja arendustegevuse lõpptulemused on kättesaadavad (94). See nõue ei ole tingimata seotud teadus- ja arendusprojekti lõpetamisega.

    77.

    Teadus- ja arendustegevuse tulemustele juurdepääsu õigust ei saa edasise teadus- ja arendustegevuse eesmärgil piirata. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on siiski sätestatud, et pooled võivad piirata oma õigust rakendada ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi kahel juhul.

    a)

    Esiteks võivad nad seda piirata siis, kui teadus- ja arenduskokkulepe on sõlmitud ühe või mitme järgmise ettevõtjate kategooriaga ja need ettevõtjad nõustuvad kasutama teadus- ja arendustegevuse tulemusi üksnes edasiseks uurimistegevuseks (ja mitte rakendamiseks). Need ettevõtjate kategooriad on järgmised:

    i)

    uurimisinstituudid,

    ii)

    akadeemilised asutused,

    iii)

    ettevõtjad, kes pakuvad teadus- ja arendustegevust äriteenusena, ilma et nad tavaliselt tegeleksid aktiivselt tulemuste rakendamisega (95).

    b)

    Teiseks võivad pooled kokku leppida, et nad piiravad oma õigust rakendada teadus- ja arendustegevuse tulemusi kooskõlas teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrusega, eelkõige juhul, kui nad nõustuvad rakendamise raames spetsialiseeruma. Näiteks kui teadus- ja arenduskokkuleppega nähakse ette spetsialiseerumine rakendamise raames, võivad pooled kehtestada üksteisele piiranguid seoses tulemuste rakendamisega teatavatel territooriumidel, kasutusaladel või teatavate klientide suhtes.

    78.

    Kuna teadus- ja arenduskokkuleppe pooled võivad anda teadus- ja arenduskoostöösse ebavõrdse panuse, näiteks erineva suutlikkuse või erinevate vahendite või ärihuvide tõttu, võib teadus- ja arenduskokkuleppega ette näha, et üks pool maksab teisele poolele hüvitist juurdepääsu võimaldamise eest tulemustele edasise teadus- ja arendustegevuse või rakendamise eesmärgil. Sellisel juhul ei tohi aga hüvitismäär olla nii kõrge, et see sellist juurdepääsu sisuliselt takistaks (96).

    2.2.3.2.   Juurdepääs olemasolevale oskusteabele

    79.

    Teist tingimust kohaldatakse selliste teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mis ei hõlma teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist.

    80.

    Et selliste teadus- ja arenduskokkulepete suhtes saaks grupierandit kohaldada, peab kokkuleppes olema sätestatud, et kõigile pooltele antakse juurdepääs teiste poolte olemasolevale oskusteabele, mis on poole jaoks hädavajalik, et rakendada ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi (97). Tuleb märkida, et see tingimus ei nõua pooltelt juurdepääsu andmist kogu oma olemasolevale oskusteabele, vaid ainult sellisele oskusteabele, mis on ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamiseks hädavajalik.

    81.

    Teadus- ja arenduskokkulepetega võib ette näha, et pooled maksavad üksteisele olemasolevale oskusteabele juurdepääsu võimaldamise eest hüvitist (nt litsentsitasuna). Hüvitis ei tohi aga olla nii suur, et see sellist juurdepääsu sisuliselt takistaks (98).

    82.

    Seda teist tingimust kohaldatakse lisaks teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklis 3 sätestatud tingimustele, mis puudutavad juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse lõpptulemustele (vt osa 2.2.3.1). See tähendab, et sõltuvalt juhtumi asjaoludest peab konkreetne teadus- ja arenduskokkulepe sisaldama sätteid nii olemasolevale oskusteabele kui ka teadus- ja arendustegevuse lõpptulemustele juurdepääsu kohta, et selle kokkuleppe suhtes saaks grupierandit kohaldada.

    2.2.3.3.   Ühise rakendamisega seotud tingimused

    83.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus sisaldab veel kahte tingimust seoses teadus- ja arenduskokkulepetega, mis näevad ette teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise rakendamise.

    84.

    Esiteks, nagu on sätestatud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 5 lõikes 1, peab igasugune ühine rakendamine piirduma teadus- ja arendustegevuse tulemustega, mis on lepingujärgsete toodete tootmiseks või lepingujärgse tehnoloogia rakendamiseks hädavajalikud ning mis on kaitstud intellektuaalomandiõigustega või mille puhul on tegemist oskusteabega.

    85.

    Teiseks, kui pooled lepivad kokku spetsialiseerumises rakendamise raames ja üks või mitu poolt vastutavad lepingujärgsete toodete tootmise eest, tuleb neilt pooltelt nõuda, et nad täidaksid teiste poolte lepingujärgsete toodete tarnenõudlust (99). Seda nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui i) teadus- ja arenduskokkuleppega on ette nähtud ühine turustamine (ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtte või ühiselt määratud kolmanda isiku poolt) või kui ii) pooled lepivad kokku, et lepingujärgseid tooteid võivad turustada ainult neid tootvad pooled (100).

    2.2.3.4.   Turuosa künnis ja erandi kehtivusaeg

    86.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erand põhineb eeldusel, et alla turuvõimu teatava taseme kaalub teadus- ja arenduskokkulepete positiivne mõju üldjuhul üles mis tahes negatiivse mõju konkurentsile (101).

    a)   Teadus- ja arenduskokkulepped, mille suhtes kohaldatakse turuosa künnist

    87.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõikes 1 on sätestatud turuosa künnis 25 %. Seda turuosa künnist kohaldatakse konkureerivate ettevõtjate vahel sõlmitud teadus- ja arenduskokkulepete suhtes. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisel tähendab „konkureeriv ettevõtja“ teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis 15 määratletud tegelikke või võimalikke konkurente:

    a)

    tegelik konkurent on ettevõtja, kes tarnib toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada, asendada või välja vahetada;

    b)

    võimalik konkurent on ettevõtja, kellel on ka ilma teadus- ja arenduskokkuleppeta realistlikud ja mitte pelgalt teoreetilised võimalused teha kuni kolme aasta jooksul vajalikud lisainvesteeringud või muud vajalikud kulutused, et asuda tarnima toodet, tehnoloogiat või protsessi, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib asjaomasel geograafilisel turul täiustada, asendada või välja vahetada.

    88.

    Võimalikku konkurentsi tuleb hinnata realistlikult. Otsustav on küsimus, kas kõigil pooltel on vajalikud vahendid varade, oskusteabe ja muude ressursside näol ning kas nad tõenäoliselt astuvad vajalikke samme, et teistest pooltest sõltumata tarnida toodet või tehnoloogiat, (102) mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib täiustada, asendada või välja vahetada (103). Täiendavad juhised võimaliku konkurentsi hindamise kohta on esitatud punktis 16.

    89.

    Sel eesmärgil tähendab täiustatud või asendustoode või -tehnoloogia toodet või tehnoloogiat, mis on vahetatav olemasoleva toote, tehnoloogia või protsessiga ja kuulub samale asjaomasele turule. Vahetustoode või -tehnoloogia on toode või tehnoloogia, mis rahuldab sama nõudlust kui olemasolev toode või tehnoloogia, kuid ei kuulu samale asjaomasele turule, näiteks vinüülplaate välja vahetavad CD-plaadid (104).

    90.

    Mõned tooted või mõni tehnoloogia ei täiusta, asenda ega vaheta välja olemasolevaid tooteid või olemasolevat tehnoloogiat, vaid loovad selle asemel uue asjaomase turu, mis rahuldab uut nõudlust, näiteks kui on tegemist vaktsiiniga, mis kaitseb viiruse eest, mille jaoks varem vaktsiini ei olnud. Teadus- ja arenduskokkulepped, mis käsitlevad sellise toote või tehnoloogia väljatöötamist, on reguleeritud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõikega 2 ning nende suhtes ei kohaldata turuosa künnist (vt osa 2.2.3.4 punkt b) (105).

    a.1)   Turuosa künnis

    91.

    Kui kaks või enam teadus- ja arenduskokkuleppe poolt on konkureerivad ettevõtjad teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 15 tähenduses, (106) võib teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes grupierandit kohaldada üksnes juhul, kui poolte ühine turuosa ei ole teadus- ja arenduskokkuleppe sõlmimise ajal üle 25 % asjaomasest toote- ja tehnoloogiaturust. Turuosa künnist kohaldatakse järgmiselt (107):

    a)

    ühist teadus- ja arendustegevust hõlmavate teadus- ja arenduskokkulepete korral ei tohi kokkuleppepoolte ühine turuosa ületada 25 % asjaomasest toote- ja tehnoloogiaturust (108);

    b)

    tasustatavat teadus- ja arendustegevust hõlmavate teadus- ja arenduskokkulepete korral rakendatakse samasugust 25 % turuosa künnist, kuid ühises turuosas tuleb arvesse võtta nii rahastava poole turuosa kui ka kõigi selliste ettevõtjate turuosasid, kellega rahastav pool on sõlminud teadus- ja arenduskokkulepped samade lepingujärgsete toodete või sama lepingujärgse tehnoloogia kohta (109).

    a.2)   Turuosade arvutamine

    92.

    Teadus- ja arenduskokkuleppe sõlmimise ajal on võrdluspunkt sellise toote või sellise tehnoloogia turg, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib täiustada, asendada või välja vahetada (110).

    93.

    Kui teadus- ja arenduskokkuleppe eesmärk on täiustada, asendada või vahetada välja olemasolevaid tooteid või olemasolevat tehnoloogiat, arvutatakse turuosa olemasolevate toodete või olemasoleva tehnoloogia põhjal, mida täiustatakse, asendatakse või välja vahetatakse. See kehtib isegi juhul, kui vahetustoode või -tehnoloogia erineb oluliselt olemasolevast tootest või tehnoloogiast.

    94.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on sätestatud, et poolte turuosade arvutamisel tuleb võtta aluseks müügiväärtuse andmed. Kui müügiväärtuse andmed ei ole kättesaadavad, võivad pooled kasutada müügimahu andmeid, ning kui need andmed ei ole kättesaadavad, võivad pooled kasutada oma turuosa arvutamiseks muid usaldusväärseid turgu käsitlevaid andmeid, sealhulgas teadus- ja arendustegevusele tehtavaid kulutusi või teadus- ja arendussuutlikkust (111).

    95.

    Üldjuhul tuleb turuosa arvutada eelmist kalendriaastat käsitlevate müügiandmete põhjal (112). Kui aga eelmist kalendriaastat käsitlevad müügiandmed ei kajasta poolte turuosa asjaomasel turul või asjaomastel turgudel, arvutatakse turuosa poolte kolme eelneva kalendriaasta keskmise turuosana (113). See võib olla asjakohane näiteks pakkumisturgudel, kus turuosad erinevad aastati märkimisväärselt sõltuvalt sellest, kas ettevõtjad on pakkumismenetlustes edukad. Samuti võib see olla asjakohane turgudel, mida iseloomustavad suured ühekordsed tellimused, näiteks kui eelmise kalendriaasta müügiandmed ei ole tüüpilised, sest sellel aastal ei esitatud suuri tellimusi. Samamoodi võib turuosa arvutamine kolme eelneva kalendriaasta keskmise põhjal olla vajalik ka juhtudel, kui koostöökokkuleppele eelneval kalendriaastal esines pakkumise või nõudluse šokk.

    96.

    Tehnoloogiaturgude puhul arvutatakse tehnoloogia litsentsiandja turuosa litsentsiandja ja kõigi litsentsisaajate litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete müügi põhjal osana konkureerivate toodete kogumüügist, olenemata sellest, kas konkureerivad tooted on toodetud litsentsitavat tehnoloogiat kasutades. Seda meetodit kasutatakse põhjusel, et üldjuhul on raske saada usaldusväärseid andmeid litsentsitasudest saadud tulu kohta ja kuna tegelikul litsentsitasust saadud tulul põhinevad arvutused võivad alahinnata tehnoloogia positsiooni turul (114).

    b)   Teadus- ja arenduskokkulepped, mille suhtes ei kohaldata turuosa künnist

    97.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 on sätestatud, et kui teadus- ja arenduskokkuleppe pooled ei ole konkureerivad ettevõtjad teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 15 tähenduses, (115) kohaldatakse grupierandit ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse kestuse ajal ning erandi suhtes ei kohaldata turuosa künnist.

    98.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõiget 2 kohaldatakse eeskätt järgmistes olukordades (116):

    a)

    kui ainult üks pool vastab teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis 15 sätestatud tegeliku või potentsiaalse konkurendi määratlusele;

    b)

    kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb sellise toote või tehnoloogia väljatöötamist, mis ei täiustaks, asendaks ega vahetaks välja olemasolevat toodet või tehnoloogiat, vaid tekitaks hoopis täiesti uue nõudluse, näiteks kui on tegemist vaktsiiniga, mis kaitseb viiruse eest, mille jaoks varem vaktsiini ei olnud;

    c)

    kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb innovatsioonitegevust, mis ei ole teadus- ja arenduskokkuleppe sõlmimise ajal veel tihedalt seotud konkreetse toote või tehnoloogiaga.

    99.

    Punkti 98 alapunktides b ja c kirjeldatud olukordades ei ole võimalik kindlaks teha toodet või tehnoloogiat, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia täiustab, asendab või välja vahetab. Sellisel juhul võib teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes kohaldada grupierandit ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse kestuse ajal ning turuosa künnist ei kohaldata (117). Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse sätted, milles käsitletakse asjaomast turgu ja turuosa künniseid, ei piira konkurentsimõju hindamist selliste teadus- ja arenduskokkulepete puhul, mille suhtes ei kohaldata teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erandit, sealhulgas teadus- ja arenduskokkulepete puhul, mille suhtes kohaldatav grupierand on tühistatud. Näiteks ettevõtjad, kes ei ole tegelikud või võimalikud konkurendid teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tähenduses, võivad siiski innovatsiooni valdkonnas konkureerida.

    c)   Kestus

    100.

    Kui ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi ei rakendata ühiselt, kehtib teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erand kogu teadus- ja arendustegevuse kestuse ajal.

    101.

    Kui ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi rakendatakse ühiselt ning teadus- ja arenduskokkulepe kuulub teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktis a või b esitatud määratluse alla (ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse kokkulepped), jätkatakse teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes erandi kohaldamist veel seitsme aasta jooksul pärast lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia esmakordset siseturule laskmist, kui asjaomane turuosa künnis ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal ületatud.

    102.

    Kui ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemusi rakendatakse ühiselt ning teadus- ja arenduskokkulepe kuulub teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktis c või d esitatud määratluse alla (kokkulepped, mille eesmärk on sellise teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine, mida teostati samade poolte vahel sõlmitud eelneva ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse kokkuleppe alusel), jätkatakse teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes erandi kohaldamist veel seitsme aasta jooksul pärast lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia esmakordset siseturule laskmist, kui asjaomane turuosa künnis ei olnud kõnealuse eelneva kokkuleppe sõlmimise ajal ületatud (118).

    103.

    Kui teadus- ja arenduskokkuleppe tulemusena lastakse siseturule rohkem kui üks lepingujärgne toode või tehnoloogia ning iga lepingujärgne toode või tehnoloogia kuulub eraldi tooteturule, kohaldatakse seitsmeaastast erandiperioodi eraldi iga lepingujärgse toote või tehnoloogia suhtes alates hetkest, mil asjaomane toode või tehnoloogia esimest korda siseturule lastakse.

    104.

    Pärast teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõikes 3 osutatud seitsmeaastase perioodi lõppu kehtib erand jätkuvalt seni, kuni poolte ühine turuosa ei ületa 25 % asjaomasest turust, kuhu lepingujärgne toode või tehnoloogia kuulub. Kui pärast seitsmeaastase perioodi lõppu tõuseb poolte ühine turuosa 25 %st kõrgemale, jätkatakse teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamist teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil asjaomane künnis esimest korda ületati (119).

    2.2.4.   Põhilised ja välja jäetud piirangud

    2.2.4.1.   Põhilised piirangud

    105.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikkel 8 sisaldab põhiliste piirangute loetelu. Põhilised piirangud on tõsised konkurentsipiirangud, mis üldiselt kahjustavad turgu ja tarbijaid. Kui teadus- ja arenduskokkulepe sisaldab üht või mitut sellist piirangut, jäetakse kogu kokkulepe teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erandi kohaldamisalast välja.

    106.

    Teadus- ja arendustegevust käsitleva grupierandi määruse artiklis 8 loetletud põhilised piirangud võib jagada järgmistesse kategooriatesse: i) piirangud poolte vabadusele tegeleda muude teadus- ja arendustegevusalaste jõupingutustega, ii) tootmis- või müügimahu piiramine ja hinnakokkulepped, iii) aktiivsed ja passiivsed müügipiirangud ning iv) muud põhilised piirangud.

    a)   Piirangud kokkuleppepoolte vabadusele tegeleda muude teadus- ja arendustegevusalaste jõupingutustega

    107.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktis a on sätestatud, et tegemist on põhilise piiranguga, kui piiratakse poolte vabadust teha iseseisvalt või koos kolmandate isikutega teadus- ja arendustööd ühes järgmises valdkonnas:

    i)

    teadus- ja arenduskokkuleppega mitteseonduvas valdkonnas või

    ii)

    pärast ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist teadus- ja arenduskokkuleppega hõlmatud valdkonnas või sellega seotud valdkonnas.

    b)   Tootmis- või müügimahu piiramine ja hinnakokkulepped

    108.

    Tootmis- või müügimahu piiramine. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktis b on sätestatud, et tootmis- või müügimahu piirangud on põhilised piirangud. Selle suhtes kohaldatakse siiski nelja erandit:

    i)

    tootmissihtide seadmine, kui teadus- ja arenduskokkuleppega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine ning tulemuste ühine rakendamine hõlmab lepingujärgsete toodete ühistootmist (120);

    ii)

    müügiplaanide koostamine, kui teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine 1) hõlmab lepingujärgsete toodete ühist turustamist või lepingujärgse tehnoloogia ühist litsentsimist ning kui 2) see toimub ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtte poolt või see usaldatakse ühiselt kolmandale isikule (121);

    iii)

    tegevus, mis kujutab endast spetsialiseerumist rakendamise raames, näiteks pooltele kehtestatud piirangud seoses teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamisega teatavate territooriumide, klientide või kasutusalade puhul (122);

    iv)

    teatavad mittekonkureerimiskohustused(123) nimelt poolte vabaduse piiramine toota, müüa, anda üle või litsentsida lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogiaga konkureerivaid tooteid või konkureerivat tehnoloogiat ajavahemikul, milles pooled on tulemuste ühiseks rakendamiseks kokku leppinud.

    109.

    Hindade fikseerimine. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktis c on sätestatud, et hindade fikseerimine toote müümisel või litsentsitasude fikseerimine tehnoloogia litsentsimisel kolmandale isikule on põhiline piirang.

    110.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on siis sätestatud selle põhilise piirangu erandid, st vahetutele klientidele kehtestatud hindade fikseerimine ja vahetute litsentsisaajate makstavate litsentsitasude fikseerimine, kui teadus- ja arenduskokkuleppega on ette nähtud tulemuste ühine rakendamine ning ühine rakendamine i) hõlmab lepingujärgsete toodete ühist turustamist või lepingujärgse tehnoloogia ühist litsentsimist ning ii) see toimub ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtte poolt või see usaldatakse ühiselt kolmandale isikule (124).

    c)   Aktiivsed ja passiivsed müügipiirangud

    111.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktides d ja e käsitletakse passiivseid ja aktiivseid müügipiiranguid. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on sätestatud järgmised määratlused:

    i)

    passiivne müük (125) on müük üksikklientide omaalgatuslike sooviavalduste alusel, sealhulgas kliendile kaupade või teenuste tarnimine või osutamine, algatamata müüki aktiivse tegevusega, mis on suunatud teatavale kliendile, kliendirühmale või territooriumile, sealhulgas riigihangetes osalemise või erasektori pakkumiskutsele vastamise tulemusel toimunud müük;

    ii)

    aktiivne müük (126) on igasugune müük mis ei ole passiivne. See hõlmab aktiivset klientidele suunatud suhtlust külastuste, kirjade, e-kirjade, telefonikõnede või muude otsesuhtlusvahendite kaudu või suunatud reklaami kaudu internetis või väljaspool seda, näiteks trüki- või digitaalmeedias, sealhulgas veebimeedias, hinnavõrdlusvahendite kasutamise või reklaami kaudu otsingumootorites, mis on suunatud konkreetsele territooriumile või kliendirühmale, sellise veebisaidi haldamist, mille tippdomeen vastab konkreetsetele territooriumidele, või veebisaidil selliste keelte pakkumist, mida tavaliselt kasutatakse konkreetsetel territooriumidel, kui need keeled erinevad ostja asukohaterritooriumil tavaliselt kasutatavatest keeltest.

    112.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktis d on sätestatud, et passiivse müügi piirangud on põhilised piirangud. See hõlmab kõiki piiranguid territooriumide või tarbijateringi suhtes, kellele pooled võivad lepingujärgseid tooteid passiivselt müüa või lepingujärgset tehnoloogiat litsentsida,. Artikli 8 punktis d on siiski sätestatud erand seoses nõudega anda teadus- ja arendustegevuse tulemuste ainulitsents teadus- ja arenduskokkuleppe teisele poolele. Selle erandi põhjuseks on asjaolu, et teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses on pooltele ette nähtud võimalus spetsialiseeruda rakendamise raames, mis hõlmab olukorda, kus ainult üks pool toodab ja turustab lepingujärgseid tooteid teiste poolte antud ainulitsentsi alusel.

    113.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktis e on sätestatud, et aktiivse müügi piirangud on põhilised piirangud. See kehtib kõigi piirangute kohta, mis näevad ette, et lepingujärgseid tooteid või lepingujärgset tehnoloogiat ei müüdaks aktiivselt või müüdaks vaid piiratult sellistel territooriumidel või nendele tarbijatele, mis või kes ei ole rakendamise raames toimunud spetsialiseerumise käigus reserveeritud vaid ühele poolele.

    d)   Muud põhilised piirangud

    114.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktis f on sätestatud, et tegemist on põhilise piiranguga, kui nõuda poolelt, et ta keelduks rahuldamast tarbijate nõudlust oma territooriumil või selliste tarbijate nõudlust, kes on jaotatud poolte vahel rakendamise raames toimunud spetsialiseerumise käigus, kui sellised tarbijad turustaksid lepingujärgseid tooteid muudel siseturu piiresse jäävatel territooriumidel.

    115.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punktis g on põhiliseks piiranguks liigitatud kõik nõuded, mis on poolele kehtestatud selleks, et raskendada kasutajatel ja edasimüüjatel lepingujärgsete toodete hankimist muudelt edasimüüjatelt siseturu piires (127). See võib hõlmata näiteks nõude kehtestamist, et kliendigarantii teenuste osutamine sõltub lepingujärgse toote ostmisest konkreetses liikmesriigis.

    2.2.4.2.   Välja jäetud piirangud

    116.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikliga 9 jäetakse teatavad teadus- ja arenduskokkulepetes sisalduvad kohustused grupierandi kohaldamisalast välja. Need on kohustused, mille puhul ei saa eeldada, et need üldjuhul vastavad artikli 101 lõike 3 tingimustele. Erinevalt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud põhilistest piirangutest ei kaota väljajäetud piirangud grupierandist tulenevat eelist kogu teadus- ja arenduskokkuleppe puhul. Kui väljajäetud piirangu saab ülejäänud kokkuleppest eraldada, kohaldatakse ülejäänud kokkuleppe suhtes jätkuvalt grupierandit, tingimusel et see vastab teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimustele.

    117.

    Välja jäetud piirangute suhtes kohaldatakse artikli 101 kohast eraldi hindamist. Ei eeldata, et sellised piirangud kuuluvad artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla või et need ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    118.

    Esimene väljajäetud piirang on keeld vaidlustada

    a)

    pärast teadus- ja arendustegevuse lõpuleviimist intellektuaalomandiõigusi, mis kuuluvad pooltele siseturul ja on teadus- ja arendustegevuse jaoks olulised, (128) või

    b)

    pärast teadus- ja arenduskokkuleppe kehtivusaja lõppu intellektuaalomandiõigusi, mis kuuluvad pooltele siseturul ja kaitsevad teadus- ja arendustegevuse tulemusi (129).

    119.

    Selliste kohustuste grupierandist välja jätmise põhjus on see, et pooli, kellele on asjakohane teave intellektuaalomandiõiguste kindlakstegemiseks antud ekslikult, ei tohiks takistada vaidlustamast selliste intellektuaalomandiõiguste kehtivust. Samas ei loeta väljajäetud piiranguteks tingimusi, mis võimaldavad teadus- ja arenduskokkuleppe lõpetamist, kui üks selle pooltest vaidlustab ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse seisukohast oluliste või teadus- ja arendustegevuse tulemusi kaitsvate intellektuaalomandiõiguste kehtivuse.

    120.

    Teine väljajäetud piirang on keeld anda kolmandatele isikutele litsentse lepingujärgsete toodete valmistamiseks või lepingujärgse tehnoloogia kasutamiseks. See tähendab, et pooltel peab põhimõtteliselt olema vabadus anda litsentse kolmandatele isikutele. Erand kehtib juhul, kui teadus- ja arenduskokkuleppega on ette nähtud ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamine vähemalt ühe poole poolt ning selline rakendamine toimub siseturul kolmandate isikute suhtes.

    2.2.5.   Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimustele vastavuse hindamiseks asjakohane aeg

    121.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklis 6 sätestatud turuosa künnise kohaldamisel on hindamiseks asjakohane aeg kuupäev, mil pooled sõlmivad ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse kokkuleppe. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõikes 4 osutatud seitsmeaastase perioodi lõpus peavad pooled hindama, millisele turule või millistele turgudele lepingujärgne toode või tehnoloogia kuulub ja kas nende ühine turuosa on üle 25 %. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse muude tingimuste täitmist tuleb hinnata teadus- ja arenduskokkuleppe sõlmimise ajal ning kokkulepe peab jätkuvalt vastama nendele tingimustele kogu oma kehtivusaja jooksul, sealhulgas vajaduse korral teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamise ajal.

    2.2.6.   Grupierandi tühistamine

    122.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklites 10 ja 11 on sätestatud, et komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused võivad grupierandi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 ja artikli 29 lõike 2 alusel tühistada, kui nad leiavad konkreetsel juhul, et grupierandiga hõlmatud teadus- ja arenduskokkulepe toob siiski kaasa artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatuid tagajärgi.

    123.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 10 lõikes 2 on esitatud mittetäielik loetelu olukordadest, kus komisjon võib kaaluda selle õiguse kasutamist, nimelt juhul, kui

    a)

    teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab olulisel määral kolmandate isikute võimalust tegeleda teadus- ja arendustegevusega lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia valdkondades; see võib olla tingitud näiteks piiratud teadussuutlikkusest;

    b)

    teadus- ja arenduskokkulepe kitsendab olulisel määral kolmandate isikute juurdepääsu asjaomasele lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia turule, näiteks seetõttu, et ühele poolele antakse ainulitsents lepingujärgsete toodete või lepingujärgse tehnoloogia valmistamiseks ja turustamiseks;

    c)

    pooled jätavad ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemused ilma objektiivse põhjuseta kolmandate isikute suhtes rakendamata, näiteks keeldudes teadus- ja arendustegevuse tulemusi litsentsimast;

    d)

    teadus- ja arenduskokkuleppe tulemusena saadud toodetel või tehnoloogial puudub siseturul või selle olulises osas tõhus konkurents;

    e)

    teadus- ja arenduskokkuleppe olemasolu piiraks oluliselt innovatsioonialast konkurentsi või teadus- ja arendusalast konkurentsi konkreetses valdkonnas. See võib juhtuda näiteks siis, kui lepingujärgne toode või tehnoloogia tekitaks täiesti uue nõudluse ja kui kokkuleppe sõlmimise ajal on samas valdkonnas vähe võrreldavaid sõltumatuid teadus- ja arendusprojekte.

    124.

    Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon võib kas omal algatusel või kaebuse põhjal grupierandile tuginemise võimaluse tühistada. Kui komisjon või liikmesriigi konkurentsiasutus soovib teadus- ja arenduskokkuleppega seotud grupierandi tühistada, peab ta tõendama esiteks, et kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, ja teiseks, et kokkulepe ei vasta vähemalt ühele artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljast kumulatiivsest tingimusest (130). Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrusele tuginemise võimaluse tühistamise otsuse võib ühendada artikli 101 rikkumise tuvastamisega ja nõudega rikkumine lõpetada. Samuti võib kehtestada tegevusega seotud või struktuurilised parandusmeetmed (131).

    125.

    Mis tahes otsusel grupierand tühistada ei saa olla tagasiulatuvat mõju, mis tähendab, et see ei mõjuta tühistamisotsuse jõustumise kuupäevale eelnenud ajal teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes kehtinud erandit. Kui liikmesriigi konkurentsiasutus kavatseb grupierandi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 2 alusel tühistada, peab ta võtma arvesse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõikest 4 tulenevaid kohustusi, eelkõige kohustust konsulteerida komisjoniga kavandatud otsuse üle.

    2.2.7.   Üleminekuperiood

    126.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrusega on ette nähtud kaheaastane üleminekuperiood (1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2025), mille jooksul artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata selliste teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mis on 30. juunil 2023 juba jõus ning mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastavad määruses (EÜ) nr 1217/2010 sätestatud erandi tingimustele.

    2.3.   Teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    127.

    Kui teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes ei kohaldata teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erandit, tuleb läbi viia artikli 101 kohane eraldi hindamine. Hindamise esimeses etapis tuleb kindlaks teha, kas kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses (132). Kui kokkulepe piirab konkurentsi kõnealuse sätte tähenduses, tuleb teises etapis kindlaks teha, kas kokkulepe vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    2.3.1.   Asjaomane turg

    128.

    Turu mõistet käsitlevas teatises on sätestatud peamised kriteeriumid ja tõendid, mida komisjon kasutab asjaomaste turgude määratlemiseks liidu konkurentsiõiguse jõustamisel (vt ka punkt 44). Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisalast välja jäävate (133) teadus- ja arenduskokkulepete artikli 101 kohase eraldi hindamise puhul võivad asjakohased olla järgmised kaalutlused.

    2.3.1.1.   Tooteturg

    129.

    Kui teadus- ja arenduskoostöö kokkulepe käsitleb selliste toodete väljatöötamist, mis täiustavad või asendavad olemasolevaid tooteid, on artikli 101 kohasel hindamisel asjakohane nende olemasolevate toodete või olemasoleva tehnoloogia turg (turud).

    130.

    Olemasolevad tooteturud võivad olla hindamisel asjakohased ka siis, kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb tooteid, mis vahetavad välja olemasolevad tooted (nimelt kui teadus- ja arendustegevuse tulemusel saadud toode rahuldab sama nõudlust kui olemasolev toode, kuid kuulub eraldiseisvale asjaomasele turule). See võib olla nii eelkõige juhul, kui olemasolevate toodete väljavahetamine on ebatäielik või pikaajaline. Olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest võib nn arendusjärgus tooteid (134) käsitada toodetena, mis täiustavad või asendavad olemasolevaid tooteid, või toodetena, mis vahetavad välja olemasolevad tooted (135).

    131.

    Juhul kui teadus- ja arendustegevus on seotud lõpptoote olulise komponendiga, võib artikli 101 kohasel hindamisel olla asjakohane nii selle komponendi turg kui ka lõpptoote turg. Lõpptoote turg on siiski asjakohane ainult juhul, kui komponent, millega teadus- ja arendustegevus on seotud, on tehniliselt või majanduslikult lõpptoote põhikomponent ning kui vähemalt üks teadus- ja arenduskokkuleppe pool tegutseb lõpptoodete turul ja tal on sellel turul turuvõim.

    2.3.1.2.   Tehnoloogiaturg

    132.

    Teadus- ja arenduskokkulepped võivad käsitleda mitte ainult tooteid, vaid ka tehnoloogiat. Kui intellektuaalomandiõigusi turustatakse nendega seotud toodetest eraldi, on artikli 101 kohasel hindamisel asjakohased tehnoloogiaturud. Asjaomane tehnoloogiaturg koosneb tehnoloogiast (intellektuaalomand), mida müüakse või litsentsitakse, ja tehnoloogiast, mida litsentsisaajad käsitavad asendatavana (136). Kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb sellise tehnoloogia väljatöötamist, mis täiustab, asendab või vahetab välja olemasolevat tehnoloogiat, on artikli 101 kohasel hindamisel asjakohased turud selle olemasoleva tehnoloogia turud.

    2.3.1.3.   Varajane innovatsioonitegevus

    133.

    Mõnikord võivad ettevõtjad teha koostööd teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, mis ei ole tihedalt seotud konkreetse toote või tehnoloogiaga. Selliste varajase innovatsioonitegevuse tulemused võivad lõppkokkuvõttes täita mitut eesmärki ja pikemas perspektiivis anda sisendi erinevatesse toodetesse või tehnoloogialahendustesse.

    134.

    Kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb varajast innovatsioonitegevust, võib artikli 101 kohaldamise eesmärgil poolte konkurentsipositsiooni hindamiseks olla vaja arvesse võtta selliseid tegureid nagu innovatsioonitegevuse laad ja ulatus, eri uurimissuundade eesmärgid, kaasatud rühmade spetsialiseerumine või kaasatud ettevõtjate varasema innovatsioonitegevuse tulemused. Selleks võib olla vaja kasutada konkreetseid parameetreid, näiteks teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste taset või patentide või patendiviidete arvu.

    2.3.2.   Peamised konkurentsiprobleemid

    135.

    Teadus- ja arenduskoostöö võib põhjustada erinevaid konkurentsiprobleeme, eelkõige võib see otseselt piirata pooltevahelist konkurentsi või põhjustada kokkumängu turul või konkurentsi kahjustavat kolmandate isikute turulepääsu piiramist.

    136.

    Juhul kui teadus- ja arenduskoostöö piirab otseselt pooltevahelist konkurentsi või hõlbustab kokkumängu turul, võib see kaasa tuua kõrgemad hinnad, tarbijate väiksemad valikuvõimalused või toodete või tehnoloogia kvaliteedi languse. Samuti võib see viia innovatsiooni vähenemise või hilinemiseni ning seega turule jõudvate toodete või tehnoloogialahenduste halvema kvaliteedini või arvu vähenemiseni.

    137.

    Teadus- ja arenduskokkulepetega võib kaasneda konkurentsi kahjustav kolmandate isikute turulepääsu piiramine, kui ühel või mitmel kokkuleppepoolel on asjaomasel toote- või tehnoloogiaturul turuvõim ja kokkulepe sisaldab ainuõigust või mittekonkureerimissätteid.

    2.3.3.   Teadus- ja arenduskokkulepped, mis üldiselt konkurentsi ei piira

    138.

    Turuvõimu puudumisel ei piira mittekonkurentide sõlmitud teadus- ja arenduskokkulepped üldjuhul konkurentsi. Nii võib see olla juhul, kui poolte varad, tehnoloogialahendused või oskused on vastastikku täiendavad ning nad ei oleks võimelised teadus- ja arendustegevust ise lühikese aja jooksul teostama (137). Pooltevahelist konkurentsisuhet tuleb hinnata objektiivsete tegurite alusel. Näiteks ei pruugi ettevõtja olla võimeline teadus- ja arendustegevust iseseisvalt teostama, kui tal on piiratud tehniline suutlikkus või piiratud juurdepääs rahastamisele, oskustööjõule, tehnoloogiale või muudele ressurssidele.

    139.

    Varem äriühingusiseselt toimunud teadus- ja arendustegevuse allhange üksustele, kes ei tegele teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamisega, nagu uurimisinstituudid, akadeemilised asutused või muud spetsialiseerunud ettevõtjad, on näide teadus- ja arenduskokkuleppest, mis võib koondada täiendavaid varasid, tehnoloogialahendusi ja oskusi. Selliste kokkulepetega nähakse tavaliselt ette oskusteabe üleandmine ja/või teadus- ja arendustegevuse tulemuste ainuõiguslik tarnimine.

    140.

    Alusuuringutega seotud teadus- ja arenduskoostöö üldjuhul konkurentsi ei piira. Käesoleval juhul tähendab alusuuring eksperimentaalset või teoreetilist tööd, mida tehakse eeskätt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja jälgitavate faktide aluste kohta.

    2.3.4.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    141.

    Teadus- ja arenduskokkulepetel võib olla konkurentsi piirav eesmärk, kui nende peamine eesmärk ei ole teadus- ja arendustegevuse teostamine, vaid neid kasutatakse vahendina kartellis osalemiseks, nimelt kui pooled osalevad hinnakokkulepetes, toodangu piiramises, turu jaotamises või tehnilise arengu piiramises (138).

    142.

    Ettevõtjad võivad kasutada teadus- ja arenduskokkulepet näiteks selleks, et i) takistada või lükata edasi toote või tehnoloogia turulepääsu, ii) kooskõlastada teadus- ja arenduskokkuleppega hõlmamata toote või tehnoloogia omadusi või iii) piirata ühiselt välja töötatud toote või tehnoloogia täiustamist.

    2.3.5.   Piirav mõju konkurentsile

    143.

    Selleks et hinnata, kas teadus- ja arenduskoostöö kokkuleppel on konkurentsi piirav mõju, on vaja arvesse võtta konkreetsel juhul asjakohaseid konkurentsiparameetreid. Need parameetrid võivad hõlmata toote hinda, aga ka selle innovatsioonitaset, kvaliteeti eri aspekte, samuti kättesaadavust, sealhulgas seoses tarneaja, tarneahelate vastupidavuse ning tarne- ja transpordikulude usaldusväärsusega.

    144.

    Teadus- ja arenduskoostööl, mis ei hõlma võimalike teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist litsentsimise, tootmise või turustamise teel, on harva piirav mõju konkurentsile. Sellistel kokkulepetel on konkurentsivastane mõju tõenäoliselt ainult siis, kui need piiravad innovatsioonialast konkurentsi.

    2.3.5.1.   Turuvõim

    145.

    Üldjuhul võib teadus- ja arenduskokkulepetel olla piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses ainult siis, kui ühel või mitmel kokkuleppepoolel on asjaomasel olemasoleval toote- või tehnoloogiaturul turuvõim või kui kokkuleppega kaasneb innovatsioonialase konkurentsi märgatav vähenemine.

    146.

    Puudub absoluutne künnis, mille ületamise korral võib eeldada, et teadus- ja arenduskokkuleppega saavutatakse või säilitatakse turuvõim ning sellel on seega piirav mõju konkurentsile. Mida tugevam on poolte ühine positsioon asjaomastel turgudel, sealhulgas nende positsioon innovatsiooni valdkonnas, seda suurem on tõenäosus, et teadus- ja arenduskokkuleppel on piirav mõju (139).

    2.3.5.2.   Olemasoleva toote või tehnoloogiaga seotud teadus- ja arendustegevus

    147.

    Kui teadus- ja arendustegevuse eesmärk on olemasoleva toote või tehnoloogia täiustamine või asendamine, on võimalik mõju seotud sellise olemasoleva toote või tehnoloogia asjaomase turuga (asjaomaste turgudega). Mõju hindadele, toodangule, toote kvaliteedile, tootevalikule või tehnilisele arengule olemasolevatel turgudel on siiski tõenäoline ainult siis, kui pooltel on koos tugev positsioon, turule sisenemine on raske ja kui kolmandatest isikutest konkurendid ei saa piirata poolte tegevust, näiteks seetõttu, et neid on piiratud arv või kuna neil on vähem ressursse või väiksemad oskused. Kui teadus- ja arendustegevus on seotud lõpptoote suhteliselt väikese sisendiga, on mõju konkurentsile selle lõpptoote asjaomasel turul (asjaomastel turgudel) tõenäoliselt piiratud.

    148.

    Kui teadus- ja arendustegevuse eesmärk on olemasoleva toote või tehnoloogia väljavahetamine, hõlmab võimalik konkurentsivastane mõju näiteks asendava toote või tehnoloogia arendamise edasilükkamist. See võib juhtuda eelkõige juhul, kui pooltel on olemasoleval toote- või tehnoloogiaturul turuvõim ning nad on ka ainsad, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega, mis on seotud olemasoleva toote või tehnoloogia väljavahetamisega. Samasugune mõju võib ilmneda siis, kui oluline olemasoleval turul osaleja teeb koostööd palju väiksema osalejaga või võimaliku konkurendiga, kes just hakkab turule tulema uue toote või tehnoloogiaga, mis võib turgu valitseva ettevõtja turupositsiooni ohustada.

    149.

    Teadus- ja arenduskokkulepetel, millega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühine rakendamine (nt ühine tootmine või turustamine), on suurem potentsiaal piirata konkurentsi kui kokkulepetel, millega nähakse ette, et iga pool rakendab teadus- ja arendustegevuse tulemusi sõltumatult. Ühise rakendamise korral on piirav mõju hindade tõusu või toodangu vähenemise näol olemasolevatel turgudel tõenäolisem, kui ühel või mitmel poolel on turuvõim. Teisalt, kui ühine rakendamine toimub ainult kolmandate isikute litsentsimise kaudu, ei ole konkurentsi piirava mõju, näiteks turulepääsu piiramisega seotud probleemide avaldumine tõenäoline.

    2.3.5.3.   Täiesti uute toodetega seotud innovatsioon ja varajane innovatsioonitegevus

    150.

    Selliste teadus- ja arenduskokkulepete puhul, mis on seotud i) täiesti uut nõudlust tekitava toote või tehnoloogia väljatöötamisega või ii) varajase innovatsioonitegevusega, on mõju hindadele ja toodangule olemasolevatel turgudel üldjuhul ebatõenäoline. Sellisel juhul keskendutakse hindamisel innovatsioonialase konkurentsi võimalikele piirangutele, mis puudutavad näiteks võimalike tulevaste toodete või tehnoloogialahenduste kvaliteeti ja valikut või innovatsiooni kiirust või taset. Hindamisel tuleb arvesse võtta, et teadus- ja arendustegevuse tulemused on oma laadilt ebakindlad ning et tulemused on varajase innovatsioonitegevuse puhul üldjuhul vähem kindlad kui sellise teadus- ja arendustegevuse puhul, mida teostatakse teadus- ja arenduskokkuleppe tulemusena saadud toote või tehnoloogia turuletoomise lähedal.

    151.

    Kui piisaval arvul kolmandatel isikutel on konkureerivad teadus- ja arendusprojektid, siis piiravat mõju tõenäoliselt ei teki. Negatiivne mõju on siiski tõenäolisem, kui teadus- ja arenduskokkulepe koondab sõltumatut teadus- ja arendustegevust, mida teostatakse uue toote või tehnoloogia turuletoomise lähedal. Piirav mõju võib tuleneda otseselt poolte teadus- ja arendustegevuse kooskõlastamisest, olenemata sellest, kas teadus- ja arenduskokkulepe sisaldab piiranguid poolte suutlikkusele teostada teadus- ja arendustegevust sõltumatult või koos kolmandate isikutega. Näiteks võib teadus- ja arenduskokkulepe viia selleni, et üks või mitu poolt loobuvad oma käimasolevast teadus- ja arendusprojektist ning ühendavad oma suutlikkuse teiste poolte suutlikkusega.

    2.3.5.4.   Teabevahetus

    152.

    Teadus- ja arenduskokkuleppe täitmiseks võib olla vaja vahetada tundlikku äriteavet. Kui teadus- ja arenduskokkulepe ise ei kuulu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla seetõttu, et sellel on neutraalne või positiivne mõju konkurentsile, ei kuulu nimetatud keelu alla ka selle kokkuleppega kaasnev teabevahetus (140). Nii on see juhul, kui teabevahetus on objektiivselt vajalik teadus- ja arenduskokkuleppe täitmiseks ning on selle eesmärkidega proportsionaalne (141).

    153.

    Kui teabevahetus läheb kaugemale sellest, mis on teadus- ja arenduskokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik, või kui teabevahetus ei ole kokkuleppe eesmärkidega proportsionaalne, tuleks selle hindamisel kasutada 6. peatükis esitatud juhiseid (142). Kui teabevahetus kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib see siiski vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    2.4.   Teadus- ja arenduskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    154.

    Kui teadus- ja arenduskokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, on see siiski artikliga 101 kooskõlas, kui see vastab artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale kumulatiivsele tingimusele (vt osa 1.2.7).

    2.4.1.   Tõhususe suurenemine

    155.

    Teadus- ja arenduskokkulepetega – mis hõlmavad teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühist rakendamist või mitte – kaasneb sageli tõhususe suurenemine järgmiselt:

    a)

    poolte vastastikku täiendavate oskuste ja varade ühendamine, mille tulemuseks on täiustatud või uue toote ja tehnoloogia kiirem väljatöötamine ja turustamine kui ilma koostööta;

    b)

    teadmiste laiem levitamine, mis võib veelgi hoogustada innovatsiooni;

    c)

    kulude või sõltuvuse vähendamine sellise toote või tehnoloogia puhul, mille tarnijate arv on piiratud.

    156.

    Tõhususe suurenemine võib aidata muuta siseturgu vastupidavamaks.

    157.

    Artikli 101 lõike 3 kohaldamisel võib arvesse võtta ainult objektiivset kasu (143). Näiteks võib teadus- ja arenduskokkuleppe tulemusena üks või mitu poolt loobuda täielikult või osaliselt oma käimasolevast teadus- ja arendustegevusest. See võib vähendada asjaomaste poolte (püsi)kulusid, kuid ei too tõenäoliselt kasu tarbijatele, välja arvatud juhul, kui pooled suudavad tõendada, et teadus- ja arendustegevuse vähenemise kaaluvad tõenäoliselt üles kiiremini turule jõudvad tooted või suurem tõenäosus, et teadus- ja arendustegevus osutub edukaks.

    2.4.2.   Hädavajalikkus

    158.

    Teadus- ja arenduskokkuleppest tuleneva tõhususe suurenemise saavutamiseks vajalikku ületavad piirangud ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Eelkõige on ebatõenäoline, et teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklis 8 loetletud põhilised piirangud (144) vastavad eraldi hindamisel hädavajalikkuse kriteeriumile.

    2.4.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    159.

    Hädavajaliku piiramisega saavutatud suurem tõhusus peab tarbijatele üle kanduma sellisel määral, mis kaalub üles teadus- ja arenduskokkuleppest tuleneva piirava mõju konkurentsile. Näiteks peab uute või täiustatud toodete turuleviimine kaaluma üles mis tahes hinnatõusu või muu piirava mõju konkurentsile.

    160.

    Kui pooled ühendavad vastastikku täiendavad oskused ja varad, näiteks eri sektorites või eri uurimisvaldkondades välja töötatud teadussuutlikkuse, on üldjuhul tõenäolisem, et teadus- ja arenduskokkuleppest tuleneb tõhususe suurenemine, mis võimaldab tarbijatel saada õiglase osa sellega kaasnevast kasust.

    161.

    Mida suurem on poolte turuvõim, seda väiksema tõenäosusega kannavad nad tõhususe suurenemise tarbijatele üle sellisel määral, mis kaalub üles konkurentsi piirava mõju.

    2.4.4.   Konkurentsi säilitamine

    162.

    Artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud juhul, kui pooltel on võimalus konkurents kõnealuse toote või tehnoloogia olulises osas kõrvaldada. Selle tingimuse kohaldamisel tuleb arvesse võtta kokkuleppe mõju innovatsioonialasele konkurentsile.

    2.5.   Hindamiseks asjakohane aeg

    163.

    Konkurentsi piiravaid kokkuleppeid hinnatakse artikli 101 alusel selles kontekstis, kus need tegelikult kehtivad, ning faktide alusel, mis on konkreetsel hetkel kättesaadavad. Kui faktid oluliselt muutuvad, võetakse seda hindamisel arvesse (145). Artikli 101 lõikes 3 esitatud erandit kohaldatakse niikaua, kuni on täidetud kokkulepe artikli 101 lõikes 3 sätestatud kõik neli kumulatiivset tingimust, ja selle kohaldamine lõpetatakse siis, kui see enam nii ei ole.

    164.

    Artikli 101 lõike 3 kohaldamisel tuleb arvesse võtta iga poole algseid pöördumatuid investeeringuid ning aega ja piiranguid, mida on vaja tõhusust suurendava investeeringu tegemiseks ja tasuvaks muutmiseks. Selliseid eelnevaid investeeringuid nõuetekohaselt arvesse võtmata ei saa artiklit 101 kohaldada. Poolte võetava riski ja kokkuleppe täitmiseks vajaliku pöördumatu investeeringu tõttu ei pruugi kokkulepe olenevalt olukorrast jääda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või täita artikli 101 lõike 3 tingimusi selle perioodi vältel, mis kulub investeeringu tasuvaks muutmiseks. Kui investeeringu tulemuseks on leiutis ja pooled saavad sellele leiutisele intellektuaalomandinormide alusel ainuõiguse, ei ole investeeringu tasuvaks muutmise periood üldjuhul pikem kui nende normidega antud ainuõigus.

    165.

    Mõnikord võib piirava kokkuleppe mõju olla pöördumatu. Kui kokkulepet on juba täitma asutud, ei saa eelnevat olukorda taastada. Sellisel juhul peab hindamine põhinema ainult kokkuleppe täitmise ajal kehtinud asjaoludel.

    166.

    Näiteks kui teadus- ja arenduskokkulepe käsitleb täiesti uut toodet, mis ei täiusta, asenda ega vaheta välja olemasolevat toodet, ning kõik pooled nõustuvad loobuma oma käimasolevast uurimisprojektist ja ühendama oma suutlikkuse teis(t)e pool(t)e suutlikkusega, võib olla nii tehniliselt kui ka majanduslikult võimatu projekte pärast nendest loobumist taastada. Kui kokkulepe oli selle sõlmimise ajal artikliga 101 kooskõlas, näiteks põhjusel, et piisavalt paljudel kolmandatel isikutel oli samal ajal käimas konkureerivaid teadus- ja arendusprojekte, vastab poolt kokkulepe loobuda oma individuaalsetest projektidest artiklile 101 ka siis, kui kolmandate isikute projektid peaksid hiljem ebaõnnestuma.

    167.

    Artikli 101 lõikes 1 kehtestatud keeldu võib aga rakendada kokkuleppe muude osade suhtes, millega seoses ei teki pöördumatuse küsimust. Näiteks kui kokkuleppega nähakse lisaks ühisele teadus- ja arendustegevusele ette ka selle tulemuste ühine rakendamine, võib artiklit 101 kokkuleppe nende sätete suhtes kohaldada, juhul kui hilisemate turusündmuste tõttu ilmneb, et kokkuleppel on piirav mõju konkurentsile ja see ei täida (enam) eelnevaid pöördumatuid investeeringuid nõuetekohaselt arvesse võttes artikli 101 lõike 3 tingimusi.

    2.6.   Näited

    168.

    Täiesti uut nõudlust tekitavaid tooteid käsitlevad teadus- ja arenduskokkulepped

    Näide 1

    Olukord. Äriühingud A ja B on teinud teadus- ja arendustegevusse märkimisväärseid investeeringuid, et töötada välja uus miniatuurne elektrooniline komponent. Eeldatakse, et uus komponent ei täiusta ega vaheta välja olemasolevaid komponente, vaid tekitab hoopis täiesti uue nõudluse. Äriühingud A ja B on mõlemad välja töötanud prototüübid ja nad loodavad viia need turule umbes 18 kuu jooksul. Lisaks eeldavad äriühingud A ja B, et ainult esimesena turule jõudev komponent on tulude mõttes üliedukas ning äriühing, kes viib oma toote teisena turule, ei suuda teadus- ja arendustegevusse tehtud suuri investeeringuid tagasi teenida, samal ajal kui juhul, kui need kaks äriühingut hakkavad toodet samal ajal turul müüma, suudavad nad mõlemad teenida märkimisväärset kasumit. Seetõttu lepivad nad kokku oma teadus- ja arendustegevuse ühendamises ühisettevõtte raames, mis arendab äriühingu A prototüüpi ning toodab seejärel uut komponenti ja tarnib seda mõlemale äriühingule, kes turustavad seda iseseisvalt. Ühisettevõtet käsitleva kokkuleppe tulemusena loobub äriühing B oma prototüübi arendamisest. Pooled eeldavad, et oma teadus- ja arendustegevust ühendades suudavad nad uue komponendi turule tuua vähem kui ühe aasta jooksul. Asendatavat komponenti ei tööta välja ükski teine äriühing.

    Analüüs

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldatavus. Teadus- ja arenduskokkuleppega hõlmatud miniatuurne elektrooniline komponent tekitaks täiesti uue nõudluse. See ei parandaks, asendaks ega vahetakse välja olemasolevat toodet. Äriühingud A ja B on innovatsiooni tasandil konkurendid; nad ei kuulu siiski teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud tegelike või võimalike konkurentide määratluse (146) alla ning seetõttu ei kohaldata nende kokkuleppe suhtes kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud turuosa künnist. Selle asemel on äriühingute A ja B vaheline teadus- ja arenduskokkulepe hõlmatud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõikega 2 ning seega kohaldatakse selle kokkuleppe suhtes teadus- ja arendustegevuse kestuse jooksul erandit seni, kuni kokkulepe vastab kõigile muudele teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud erandi tingimustele (nt tingimused, mis puudutavad teadus- ja arendustegevuse tulemustele juurdepääsu, põhiliste piirangute puudumist jne).

    Grupierandi tühistamise tõenäosus

    i)

    Konkurentsi piiramine artikli 101 lõike 1 tähenduses. Teadus- ja arenduskokkuleppe tulemusena loobuks äriühing B oma komponendi prototüübi arendamisest, mille ta oleks muidu tõenäoliselt umbes 18 kuu jooksul turule toonud. Ajal, mil äriühingud A ja B sõlmivad teadus- ja arenduskokkuleppe, on nad ainsad ettevõtjad, kes tegelevad asjaomast miniatuurset elektroonilist komponenti puudutava teadus- ja arendustegevusega, ning asendatavat komponenti ei tööta välja ükski teine äriühing. Peale selle on äriühingud teadus- ja arendustegevuse hilises etapis (nad eeldavad, et viivad komponendi turule umbes 18 kuuga) ning kokkuleppe kaudu võivad mõlemad äriühingud vältida esimesena turule jõudmise võidujooksu ja vähendada riski, et nad ei suuda juba tehtud investeeringut täielikult või osaliselt tagasi teenida. Seetõttu näib, et see teadus- ja arenduskokkulepe piirab tõenäoliselt innovatsioonialast konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Asjaolu, et kumbki pool turustab uut komponenti iseseisvalt, ei muuda seda järeldust.

    ii)

    Artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmata jätmine. Ühisettevõte võimaldab pooltel uue komponendi kiiremini turule tuua, mis on objektiivne tõhusus, millest võivad tarbijad kasu saada. See ajasääst ei kaalu siiski tõenäoliselt üles innovatsioonialase konkurentsi ja tootevaliku vähenemist, mis tuleneb äriühingu B prototüübist loobumisest, kuna on tõenäoline, et äriühingu B toode oleks muidu viidud turule enne või hiljemalt veidi pärast äriühingu A toodet, ning pooled ei seisa innovatsiooni tasandil silmitsi ühegi muu konkurentsisurvega. Seetõttu näib, et teadus- ja arenduskokkulepe ei vasta artikli 101 lõike 3 neljast kumulatiivsest tingimusest vähemalt ühele, nimelt tarbijate õiglase osa tingimusele. Sellisel juhul grupierand tõenäoliselt tühistatakse, nagu on sätestatud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklis 10, ning kokkulepe on tõenäoliselt keelatud, kuna see rikub artiklit 101.

    169.

    Teadus- ja arenduskokkulepped, milles osalevad akadeemilised asutused / uurimisinstituudid

    Näide 2

    Olukord. Äriühing A on oluline põllumajanduslike pestitsiidide tootja. Ta tegutseb koostisine X puhul pestitsiidide koostisainete eelneval turul ja pestitsiidi Y puhul pestitsiidide järgneval turul. Koostisaine X on pestitsiidi Y tootmise peamine sisend.

    Äriühing A kavatseb rahastada uurimisprojekti, mille eesmärk on koostisainet X täiustada, et pestitsiidi Y kasutavad kliendid saaksid väiksemas koguses pestitsiidi kasutades saavutada sama saagikuse. Sel eesmärgil sõlmib äriühing A teadus- ja arenduskokkuleppe ülikooliga B, millel on märkimisväärne teadus- ja arendussuutlikkus pestitsiidide koostisainete valdkonnas. Ülikool B ei valmista ega müü pestitsiide ega pestitsiidide koostisaineid.

    Teadus- ja arenduskokkuleppega nähakse ette, et äriühing A rahastab, kuid ei teosta teadus- ja arendustegevust, mida teostab ülikool B. Teadus- ja arenduskokkulepe ei võimalda ülikoolil B teadus- ja arendustegevuse tulemusi rakendada. Teadus- ja arenduskokkuleppega antakse tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamise õigus üksnes äriühingule A. Ülikoolil B on õigus kasutada teadus- ja arendustegevuse tulemusi üksnes edasiseks teadus- ja arendustegevuseks.

    Analüüs

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldatavus. Äriühing A ja ülikool B ei ole konkureerivad ettevõtjad teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tähenduses. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt ei ole vaja turuosa künnist täita.

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artiklis 3 on grupierandi üldtingimusena sätestatud, et kõigil teadus- ja arenduskokkuleppe pooltel peab olema edasise teadus- ja arendustegevuse ning rakendamise eesmärgil täielik juurdepääs tasustatava teadus- ja arendustegevuse tulemustele. Kõnealune teadus- ja arenduskokkulepe ei vasta sellele tingimusele. Teadus- ja arenduskokkulepe kuulub siiski teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 3 lõikes 5 sätestatud spetsiaalse erandi alla, mille kohaselt võib grupierandit kohaldada selliste teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, millega piiratakse teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamist akadeemiliste asutuste poolt üksnes edasise teadus- ja arendustegevusega (st et kokkuleppega välistatakse tulemuste rakendamine).

    Seega, kui muud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimused on täidetud, kohaldatakse äriühingu A ja ülikooli B vahelise teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes grupierandit ning edasine hindamine ei ole vajalik.

    170.

    Teadus- ja arenduskoostöö mõju ja keskkond

    Näide 3

    Olukord. Kaks sõidukiosi tootvat tehnikaettevõtet lepivad kokku ühisettevõtte loomises, et ühendada oma teadus- ja arendustegevus, mille eesmärk on täiustada olemasoleva osa toimimist. Kui ühine teadus- ja arendustegevus on edukas, on täiustatud osal positiivne keskkonnamõju: selle osaga varustatud sõidukid tarbivad vähem kütust ja tekitavad seega vähem süsinikdioksiidi. Äriühingud eeldavad, et nende teadus- ja arendustegevuse ühendamine kiirendab täiustatud toote väljatöötamist. Ühisettevõtet käsitleva kokkuleppega nähakse ette, et kumbki äriühing jätkab (olemasolevate ja täiustatud) osade iseseisvat tootmist ja müüki. Kogu liitu hõlmaval turul, kus olemasolevat osa tarnitakse, on nende kahe äriühingu turuosad vastavalt 15 % ja 20 %. Turul on veel kolm olulist konkureerivat sõidukiosade tootjat. Toote olelusring on tavaliselt kolm kuni viis aastat. Viimasel kolmel aastal on igal aastal üks peamistest sõidukiosade tootjatest võtnud kasutusele uue versiooni või ajakohastuse.

    Analüüs

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldatavus. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaselt on asjaomane toote- või tehnoloogiaturg sellise toote või tehnoloogia turg, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib täiustada, asendada või välja vahetada. Käesoleval juhul on tegemist sellise sõidukiosa turuga, mida teadus- ja arendustegevuse tulemusena püütakse täiustada. Poolte ühine turuosa asjaomasel tooteturul on 35 %. Kuna see ületab teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses sätestatud 25 % turuosa künnist, ei saa ühisettevõtte suhtes grupierandit kohaldada.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel. Poolte varem iseseisva teadus- ja arendustegevuse ühendamisega vähendab ühisettevõte sõidukiosa täiustamisega seotud teadus- ja arendustegevuse mahtu. Et teha kindlaks, kas see piirab märgatavalt konkurentsi asjaomasel tooteturul või piirab märgatavalt innovatsioonialast konkurentsi, tuleb läbi viia õigusliku ja majandusliku konteksti täielik hindamine. Selle hindamise läbiviimisel on asjakohased tegurid kolme muu olulise tootja olemasolu asjaomasel tooteturul, nende tootjate varasem innovatsioonialane tegevus, sõidukiosa suhteliselt lühike olelusring ning asjaolu, et pooled jätkavad olemasolevate ja täiustatud osade iseseisvat tootmist ja müümist. Kokkuvõttes on ebatõenäoline, et ühisettevõttega kaasneks märgatav konkurentsi piiramine.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel. Artikli 101 lõike 3 kohane hindamine on vajalik üksnes juhul, kui leitakse, et ühisettevõte piirab märgatavalt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Kütusetarbimist vähendava osa täiustatud versiooni väljatöötamise kiirendamine on objektiivne tõhusus. Kuigi pooltel on asjaomaste osade turul märkimisväärne ühine turuosa, muudavad teiste heade innovatsioonitulemustega oluliste konkurentide olemasolu, sõidukiosa lühike olelusring ja asjaolu, et pooled jätkavad sõidukiosa iseseisvat tootmist ja müümist, tõenäoliseks, et tõhusus kandub üle tarbijatele, ja ebatõenäoliseks, et ühisettevõte kõrvaldab konkurentsi asjaomaste sõidukiosade turul või kõrvaldab asjaomase innovatsioonialase konkurentsi. Poolte väide, et nende teadus- ja arendustegevuse ühendamine on täiustatud osa väljatöötamise kiirendamiseks hädavajalik, tundub olevat usutav. Seepärast on tõenäoline, et teadus- ja arendustegevuse ühisettevõte vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    171.

    Teaduspartnerlus

    Näide 4

    Olukord. Äriühingud A, B ja C on taastuvenergiatehnoloogia valdkonnas juhtivad ettevõtted. Nad loovad teaduspartnerluse, mille raames määratakse kindlaks teadus- ja arendustegevuse tegevuskava, milles esitatakse ühine pikaajaline visioon uue taastuvenergiatehnoloogia väljatöötamiseks ja olemasoleva täiustamiseks. Tegevuskava rakendatakse mitme järgneva eraldi kokkuleppe kaudu, mis hõlmavad üksikuid ühiseid ja tasustatavaid teadus- ja arendusprojekte.

    Tegevuskava vormistatakse vastastikuse mõistmise memorandumis, millega luuakse poolte koostöö raamistik ning mis sisaldab eesmärke, tingimusi, juhtimiseeskirju ja järelevalvekorda. Vastastikuse mõistmise memorandumiga nähakse eelkõige ette hüvitamismehhanism juhuks, kui üks pool soovib teiste poolte teadus- ja arendustegevuse tulemusi rakendada.

    Analüüs

    Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldatavus. Kuna vastastikuse mõistmise memorandum ei ole seotud konkreetsete teadus- ja arendusprojektidega (sellega kehtestatakse üksnes teadus- ja arendusprojektide läbiviimise üldtingimused ja iga projekti kohta sõlmitakse hiljem eraldi leping), ei kujuta vastastikuse mõistmise memorandum endast teadus- ja arenduskokkulepet teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tähenduses. Seetõttu grupierandit ei kohaldata.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõigete 1 ja 3 alusel. Kõik vastastikuse mõistmise memorandumi pooled tegutsevad taastuvenergiatehnoloogia valdkonnas, kuid vastastikuse mõistmise memorandum on kõrgetasemeline raamleping, mis ei ole seotud konkreetsete teadus- ja arendusprojektidega. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, kas pooled on selle kokkuleppe kohaldamisel tegelikud või võimalikud konkurendid. Nende konkurentsisuhet on võimalik hinnata üksnes siis, kui nad sõlmivad hilisemad teadus- ja arenduskokkulepped. Seetõttu ei piira vastastikuse mõistmise memorandum konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    3.   TOOTMISKOKKULEPPED

    3.1.   Sissejuhatus

    172.

    Käesolevas peatükis antakse juhiseid horisontaalsete tootmiskokkulepete hindamiseks. Selles peatükis tähendab tootmine kaupade valmistamist ja teenuste ettevalmistamist (147).

    173.

    Tootmiskokkulepped erinevad vormilt ja ulatuselt:

    a)

    need võivad ette näha, et tootmist teostatakse ühiselt, näiteks ühisettevõttes, -rühmas või -organisatsioonis, või

    b)

    need võivad ette näha, et tootmist teostab ainult üks pool või kaks või enam poolt, kasutades vabamaid koostöövorme, näiteks alltöövõtukokkuleppeid.

    174.

    Ühistootmiskokkulepped on kokkulepped, mille alusel kaks või enam ettevõtjat lepivad kokku valmistada ühiselt teatavaid tooteid. Ühine tootmine võib toimuda mitmes vormis, näiteks i) ühisettevõttes, st ühiselt kontrollitavas äriühingus, mis käitab ühte või mitut tootmisrajatist, (148) või ii) ühisrühmas või -organisatsioonis, mis koosneb võrdsest või ebavõrdsest arvust poolte esindajatest.

    175.

    Alltöövõtukokkulepped on kokkulepped, millega üks pool (edaspidi „töövõtja“) usaldab toote tootmise teisele poolele (edaspidi „alltöövõtja“). Käesolevas peatükis tähendavad horisontaalsed alltöövõtukokkulepped alltöövõtukokkuleppeid selliste ettevõtjate vahel, kes tegutsevad samal tooteturul, kuid mitte tingimata samal geograafilisel turul, seega ei olene need sellest, kas ettevõtjad on konkurendid. Horisontaalsed alltöövõtukokkulepped hõlmavad ühepoolseid ja vastastikuseid spetsialiseerumiskokkuleppeid, samuti muud liiki alltöövõtukokkuleppeid.

    176.

    Ühepoolsed spetsialiseerumiskokkulepped on kahe või enama samal tooteturul tegutseva poole vahel sõlmitud kokkulepped, mille alusel üks või mitu poolt nõustuvad täielikult või osaliselt lõpetama teatavate toodete valmistamise või hoiduma nende valmistamisest ning ostma neid teiselt poolelt (teistelt pooltelt), kes nõustub (nõustuvad) kõnealuseid tooteid valmistama ja tarnima poolele (pooltele), kes lõpetab (lõpetavad) nende valmistamise või hoidub (hoiduvad) nende valmistamisest.

    Ühepoolse spetsialiseerumiskokkuleppe näide

    Image 1

    177.

    Vastastikused spetsialiseerumiskokkulepped on kokkulepped, mille alusel kaks või enam samal tooteturul tegutsevat poolt lepivad vastastikku kokku lõpetada täielikult või osaliselt teatavate erinevate toodete valmistamine või hoiduda nende valmistamisest ning osta kõnealuseid tooteid teiselt poolelt (teistelt pooltelt), kes nõustub (nõustuvad) neid valmistama ja tarnima poolele (pooltele), kes lõpetab (lõpetavad) nende valmistamise või hoidub (hoiduvad) nende valmistamisest.

    Vastastikuse spetsialiseerumiskokkuleppe näide

    Image 2

    178.

    Käesolevas peatükis esitatud juhiseid kohaldatakse ka muud liiki horisontaalsete alltöövõtukokkulepete suhtes. See hõlmab tootmise laiendamise eesmärgil sõlmitavaid alltöövõtukokkuleppeid, mille alusel töövõtja ise ei lõpeta või piira samal ajal asjaomase toote tootmist.

    Sellise spetsialiseerumiskokkuleppe näide, mille eesmärk on tootmise laiendamine

    Image 3

    179.

    Käesolevaid suuniseid kohaldatakse horisontaalsete ühistootmiskokkulepete ja horisontaalsete alltöövõtukokkulepete kõigi vormide suhtes (149).

    180.

    Otstarbekusest lähtuvalt võivad ettevõtjad, kes kavatsevad sõlmida horisontaalseid tootmiskokkuleppeid, kõigepealt kaaluda, kas nende kokkuleppe suhtes võib kohaldada spetsialiseerumise grupierandi määrust (150). Spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erand põhineb eeldusel, et kui tootmiskokkulepe kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ning vastab spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud tingimustele, vastab see üldjuhul artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Spetsialiseerumise grupierandi määruse tingimustele vastavad horisontaalsed tootmiskokkulepped on artikliga 101 kooskõlas ning edasine hindamine ei ole vajalik (151). Kui tootmiskokkulepe ei ole spetsialiseerumise grupierandi määrusega hõlmatud või ei vasta kõnealuse määruse tingimustele, tuleb läbi viia artikli 101 kohane eraldi hindamine, et teha esiteks kindlaks, kas kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, ja kui jah, siis kas kokkulepe vastab kõigile artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale tingimusele.

    181.

    Käesolev peatükk on üles ehitatud järgmiselt:

    a)

    osas 3.2 on esitatud juhised tootmiskokkulepete hindamisel asjakohaste turgude kindlakstegemiseks;

    b)

    osas 3.3 on esitatud juhised spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamise kohta, käsitledes muu hulgas spetsialiseerumiskokkulepetest erandi tegemise tingimusi, turuosa künniseid ning põhilisi ja väljajäetud piiranguid;

    c)

    osas 3.4 antakse juhised tootmiskokkulepete eraldi hindamiseks artikli 101 lõike 1 alusel;

    d)

    osas 3.5 antakse juhised tootmiskokkulepete eraldi hindamiseks artikli 101 lõike 3 alusel;

    e)

    osas 3.6 on esitatud erijuhised mobiilsidetaristu jagamise kokkulepete hindamiseks artikli 101 lõigete 1 ja 3 alusel.

    3.2.   Asjaomane turg

    182.

    Turu mõistet käsitlevas teatises on sätestatud peamised kriteeriumid ja tõendid, mida komisjon kasutab asjaomaste turgude määratlemiseks liidu konkurentsiõiguse jõustamisel (vt ka punkt 44). Neid kriteeriume kohaldatakse tootmiskokkulepete hindamiseks artikli 101 alusel.

    183.

    Tootmiskokkulepped mõjutavad koostööga vahetult seotud turge, nimelt neid, kuhu kokkuleppe alusel toodetud tooted kuuluvad. Tootmiskokkulepped võivad mõjutada ka koostööga vahetult seotud turule eelnevaid, järgnevaid või naaberturge (edaspidi „naaberturud“) (152). Sellised naaberturud on hindamisel tõenäoliselt asjakohased, kui turud sõltuvad üksteisest ja pooltel on naaberturul tugev turupositsioon.

    184.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamisel on asjaomane turg see toote- ja geograafiline turg, kuhu spetsialiseerumiskokkuleppe alusel toodetud tooted kuuluvad; kui nende toodete puhul on tegemist vahetoodetega, mida üks või mitu poolt kasutavad osaliselt või täielikult sisendina tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamisel, on asjaomane turg ka see toote- ja geograafiline turg, kuhu tootmisahela järgmise etapi tooted kuuluvad.

    3.3.   Spetsialiseerumise grupierandi määrus

    185.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrusega vabastatakse teatavad tootmiskokkulepped artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisest (153). Spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erand põhineb eeldusel, et kui tootmiskokkulepe kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ning vastab spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud tingimustele, vastab see üldjuhul artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale kumulatiivsele tingimustele. Otstarbekusest lähtuvalt võivad ettevõtjad, kes kavatsevad sõlmida tootmiskokkuleppeid, kõigepealt kaaluda, kas nende kokkuleppe suhtes võib kohaldada spetsialiseerumise grupierandi määrust.

    186.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse tingimustele vastavad tootmiskokkulepped on artikliga 101 kooskõlas ning edasine hindamine ei ole vajalik (154). Kui tootmiskokkulepe ei vasta spetsialiseerumise grupierandi määruse tingimustele, tuleb läbi viia artikli 101 kohane eraldi hindamine, et teha esiteks kindlaks, kas kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, (155) ja kui jah, siis kas kokkulepe vastab artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale kumulatiivsele tingimusele.

    3.3.1.   Spetsialiseerumise grupierandi määrusega hõlmatud tootmiskokkulepped

    187.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrus hõlmab järgmist liiki horisontaalseid tootmiskokkuleppeid: a) ühepoolsed spetsialiseerumiskokkulepped, b) vastastikused spetsialiseerumiskokkulepped ja c) ühistootmiskokkulepped. Spetsialiseerumise grupierandi määruses kasutatakse mõistet „spetsialiseerumiskokkulepe“, et viidata kõigile neile kolmele horisontaalsete tootmiskokkulepete liigile. Igal juhul võib selline kokkulepe olla seotud kaupade valmistamise ja/või teenuste ettevalmistamisega (156).

    188.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktis a on ühepoolne spetsialiseerumiskokkulepe määratletud järgmiselt:

    a)

    kokkulepe hõlmab kahte või enamat poolt;

    b)

    pooled juba tegutsevad samal tooteturul;

    c)

    üks või mitu poolt lepivad kokku lõpetada täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamine või hoiduda nende valmistamisest ja osta neid tooteid ühelt või mitmelt muult poolelt ning

    d)

    mõni muu pool (mõned muud pooled) nõustub (nõustuvad) neid tooteid tootma ja tarnima teisele poolele (teistele pooltele), kes lõpetab (lõpetavad) nende tootmise või hoidub (hoiduvad) sellest.

    189.

    Ühepoolsete spetsialiseerumiskokkulepete määratlus ei nõua et i) pooled tegutseksid samal geograafilisel turul või et ii) pool (pooled), kes lõpetab (lõpetavad) teatavate toodete tootmise või hoidub (hoiduvad) sellest, vähendaks (vähendaksid) tootmisvõimsust (nt tehaste müügi või tootmisliinide sulgemisega). Piisab sellest, kui need pooled vähendavad oma tootmismahtu.

    190.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktis b on vastastikune spetsialiseerumiskokkulepe määratletud järgmiselt:

    a)

    kokkulepe hõlmab kahte või enamat poolt

    b)

    pooled juba tegutsevad samal tooteturul;

    c)

    kaks või mitu poolt lepivad vastastikku kokku lõpetada täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamine või hoiduda nende valmistamisest ja osta neid tooteid ühelt või mitmelt muult poolelt ning

    d)

    üks või mitu muud poolt nõustuvad neid tooteid tootma ja tarnima pooltele, kes lõpetavad nende tootmise või hoiduvad sellest.

    191.

    Vastastikuste spetsialiseerumiskokkulepete määratlus ei nõua et i) pooled tegutseksid samal geograafilisel turul või et ii) pooled, kes lõpetavad teatavate toodete tootmise või hoiduvad sellest vähendaksid oma tootmisvõimsust (nt tehaste müügi või tootmisliinide sulgemisega). Piisab sellest, kui need pooled vähendavad oma tootmismahtu.

    192.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktis c on ühistootmiskokkulepe määratletud järgmiselt:

    a)

    kokkulepe hõlmab kahte või enamat poolt ning

    b)

    pooled lepivad kokku valmistada teatavaid tooteid ühiselt.

    193.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruses ei ole mõistet „ühine“ tootmise kontekstis määratletud. Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamisel võib ühine tootmine toimuda mis tahes vormis (nt ühisettevõte, ühisorganisatsioon, ühisrühm). Peale selle ei nõuta ühistootmiskokkulepete puhul, et üks või mitu poolt lõpetaksid toodete tootmise või hoiduksid sellest.

    3.3.2.   Spetsialiseerumise grupierandi määrusega hõlmatud muud tingimused

    194.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erandit kohaldatakse ka teatavate sätete suhtes, mida tootmiskokkulepetes tavaliselt kasutatakse.

    195.

    Sätted intellektuaalomandiõiguste loovutamise või litsentsimise kohta ühele või mitmele poolele. Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et grupierandit kohaldatakse ka selliste spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mis sisaldavad sätteid intellektuaalomandiõiguste loovutamise või litsentsimise kohta ühele või enamale poolele, tingimusel et need sätted vastavad kahele kumulatiivsele tingimusele:

    a)

    need on spetsialiseerumiskokkuleppega otseselt seotud ja selle täitmiseks vajalikud ning

    b)

    need ei ole kokkuleppe põhieesmärk.

    196.

    Sätted tarne- või ostukohustuste kohta. Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 2 lõike 4 punktis a on sätestatud, et grupierandit kohaldatakse ka selliste spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mille alusel pooled nõustuvad ainuõiguslike tarne- ja ostukohustustega, (157) mis on määratletud järgmiselt:

    a)

    ainuõiguslik tarnekohustus on kohustus mitte tarnida spetsialiseerumistooteid muu(de)le konkureeriva(te)le ettevõtja(te)le peale kokkuleppe pool(t)e (vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 10). Spetsialiseerumistooted on spetsialiseerumiskokkuleppe alusel toodetud tooted (vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 6);

    b)

    ainuõiguslik ostukohustus on kohustus osta spetsialiseerumistooteid üksnes kokkuleppe pool(t)elt (vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 11).

    3.3.3.   Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohane turustamine

    197.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 2 lõike 4 punktis b on sätestatud, et grupierandit kohaldatakse ka selliste spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, millega nähakse ette spetsialiseerumistoodete ühine turustamine. Pooltele jääb vabadus müüa spetsialiseerumistooteid ka iseseisvalt.

    198.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis 13 on turustamine määratletud kui spetsialiseerumistoodete müük ja tarnimine klientidele, sealhulgas nende toodete turustamine.

    199.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punktis 12 on ühine määratletud turustamise kontekstis järgmiselt:

    a)

    turustamine toimub ühisrühma, -organisatsiooni või -ettevõtja kaudu või

    b)

    turustamine toimub kolmandast isikust turustaja kaudu, kes vastab kolmele kumulatiivsele tingimusele:

    a)

    spetsialiseerumiskokkuleppe pooled nimetavad turustaja ühiselt (ainuõiguslikul või mitteainuõiguslikul alusel) ning

    b)

    turustaja ei ole spetsialiseerumiskokkuleppe poolte tegelik ega võimalik konkurent.

    3.3.4.   Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohased teenused

    200.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrust kohaldatakse selliste spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mis käsitlevad teenuste ettevalmistamist. Teenuste ettevalmistamine tähendab tarbijatele teenuste osutamisele eelnevaid tegevusi (spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 5). Teenuste ettevalmistamine on näiteks sellise platvormi loomine või haldamine, mille kaudu teenuseid osutatakse.

    201.

    Nagu on selgitatud spetsialiseerumise grupierandi määruse põhjenduses 6, jääb teenuste osutamine klientidele siiski spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamisalast välja, välja arvatud siis, kus pooled lepivad kokku spetsialiseerumiskokkuleppe alusel ettevalmistatud teenuste ühises osutamises.

    3.3.5.   Turuosa künnis ja erandi kehtivusaeg

    3.3.5.1.   Turuosa künnis

    202.

    Spetsialiseerumiskokkulepete suhtes võib kohaldada grupierandit, kui on täidetud järgmised spetsialiseerumise grupierandi määruse artiklis 3 sätestatud turuosa künnise tingimused.

    a)

    Poolte ühine turuosa ei moodusta üle 20 % asjaomasest turust (asjaomastest turgudest), kuhu spetsialiseerumistooted kuuluvad.

    b)

    Kui spetsialiseerumistooted on vahetooted, mida üks või mitu poolt kasutavad osaliselt või täielikult sisendina teatavate tootmisahela järgmise etapi toodete valmistamiseks, mida pooled ka müüvad, kohaldatakse spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erandit üksnes järgmistel tingimustel:

    a)

    poolte turuosa kokku ei ületa 20 % asjaomasel turul (asjaomastel turgudel), kuhu spetsialiseerumistooted kuuluvad, ning

    b)

    poolte turuosa kokku ei ületa 20 % asjaomasel turul (asjaomastel turgudel), kuhu tootmisahela järgmise etapi tooted kuuluvad. Spetsialiseerumise grupierandi määruses on „tootmisahela järgmise etapi toode“ määratletud kui toode, mille puhul üks või mitu poolt kasutavad spetsialiseerumistoodet sisendina ning mida need pooled müüvad turul (spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 7).

    3.3.5.2.   Turuosade arvutamine

    203.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruses on sätestatud, et poolte turuosade arvutamisel tuleb võtta aluseks müügiväärtuse andmed (spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 4 punkt a). Kui andmed müügiväärtuse kohta turul ei ole kättesaadavad, võivad pooled kasutada oma turuosa arvutamiseks muid usaldusväärseid turgu käsitlevaid andmeid (sh müügimahtu).

    204.

    Turuosa künnist kohaldatakse kogu spetsialiseerumiskokkuleppe kehtivuse ajal. Selle tingimuse täitmise hindamiseks tuleb poolte turuosad arvutada hindamise kuupäevale eelneva kalendriaasta andmete põhjal (spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 4 punkt b).

    205.

    Mõnikord ei kajasta eelmise kalendriaasta andmed poolte turuosa asjaomasel turul (asjaomastel turgudel). See võib juhtuda näiteks siis, kui asjaomast turgu iseloomustab ühekordne või ebakorrapärane nõudlus. Ühekordset nõudlust võib esineda pakkumisturgudel, kus turuosad võivad aastate lõikes oluliselt muutuda sõltuvalt sellest, kas poolega sõlmitakse leping või mitte. Kui eelmine kalendriaasta ei kajasta poolte turuosa asjaomasel turul (asjaomastel turgudel), arvutatakse turuosa poolte kolme eelneva kalendriaasta keskmise turuosana.

    3.3.5.3.   Erandi kehtivusaeg

    206.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erand ei ole ajaliselt piiratud. Erand kehtib spetsialiseerumiskokkuleppe kehtivuse ajal, kui turuosa künnise tingimused ja muud spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud tingimused on täidetud.

    207.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 4 punktis d on sätestatud, et kui poolte turuosa kokku esialgu ei ületa 20 %, kuid tõuseb hiljem vähemalt ühel spetsialiseerumiskokkuleppega hõlmatud asjaomasel turul nimetatud piirist kõrgemale, kehtib grupierand kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast seda aastat, mil turuosa 20 % künnis esimest korda ületati.

    3.3.6.   Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohased põhilised piirangud

    3.3.6.1.   Põhilised piirangud

    208.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikkel 5 sisaldab põhiliste piirangute loetelu. Põhilised piirangud on tõsised konkurentsipiirangud, mis üldiselt kahjustavad turgu ja tarbijaid.

    209.

    Kui spetsialiseerumiskokkulepe sisaldab ühte või mitut spetsialiseerumise grupierandi määruse artiklis 5 loetletud põhilist piirangut, jääb kogu kokkulepe grupierandi kohaldamisalast välja.

    210.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artiklis 5 loetletud põhilised piirangud võib jagada järgmistesse kategooriatesse:

    a)

    hindade fikseerimine spetsialiseerumistoodete müümisel kolmandatele isikutele,

    b)

    tootmis- või müügimahu piiramine ning

    c)

    turgude või klientide jaotamine.

    211.

    Selliseid piiranguid võib saavutada a) otse või kaudselt ning b) üksikult või spetsialiseerumiskokkuleppe poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult.

    3.3.6.2.   Erandid

    212.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artiklis 5 on sätestatud ka mitu põhiliste piirangute erandit. Neid väljajäetud piiranguid sisaldavate spetsialiseerumiskokkulepete suhtes võib seega erandit kohaldada, tingimusel et muud spetsialiseerumise grupierandi määruse tingimused on täidetud.

    a)

    Hindade fikseerimine. Spetsialiseerumise grupierandi määrus võimaldab ühise turustamise raames fikseerida hinnad, mis kehtestatakse vahetutele klientidele (artikli 5 punkt a).

    b)

    Tootmis- või müügimahu piiramine.

    a)

    Spetsialiseerumise grupierandi määrus võimaldab ühepoolsete või vastastikuste spetsialiseerumiskokkulepete raames ette näha tingimused kokkulepitud tootekoguste kohta, mille korral i) pool või pooled lõpetaksid selle tootmise ja/või ii) pool või pooled toodaksid seda teisele poolele või teistele pooltele (artikli 5 punkti b alapunkt i).

    b)

    Spetsialiseerumise grupierandi määrus võimaldab ühistootmiskokkulepete raames ette näha tingimused poolte spetsialiseerumistoodete tootmise võimsuse ja mahu kindlaksmääramise kohta (artikli 5 punkti b alapunkt ii).

    c)

    Spetsialiseerumise grupierandi määrus võimaldab ühise turustamise raames ette näha tingimused, millega määratakse kindlaks spetsialiseerumistoodete müügi eesmärgid (artikli 5 punkti b alapunkt iii).

    3.3.7.   Spetsialiseerumise grupierandi määrusele tuginemise võimaluse tühistamine

    213.

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse artiklites 6 ja 7 on sätestatud, et komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused võivad grupierandi määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 ja artikli 29 lõike 2 alusel tühistada, kui nad leiavad konkreetsel juhul, et grupierandiga hõlmatud spetsialiseerumiskokkulepe toob siiski kaasa artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatuid tagajärgi. Spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 on sätestatud mittetäielik loetelu olukordadest, kus komisjon võib kaaluda selle õiguse kasutamist, nimelt juhul, kui asjaomane turg on väga kontsentreeritud ja konkurents on juba nõrk, näiteks mõne järgmise asjaolu tõttu:

    a)

    teiste turuosaliste turuseisund;

    b)

    teiste turuosaliste vahel sõlmitud paralleelsetest spetsialiseerumiskokkulepetest tulenevad seosed;

    c)

    poolte ja teiste turuosaliste vahelised seosed.

    214.

    Näiteks võib (võivad) üks (mitu) spetsialiseerumiskokkuleppe poolt olla teiste turuosalistega sõlmitud eraldi spetsialiseerumiskokkulepete pool (pooled). Teise võimalusena võib ühel või mitmel poolel olla lepingulised või struktuurilised seosed teiste turuosalistega, kes on seotud teiste turgudega.

    215.

    Teadus- ja arenduskokkuleppeid käsitlevas 2. peatükis esitatud juhised, mis käsitlevad konkreetsetel juhtudel grupierandi tühistamise menetlust ja sellise tühistamise tagajärgi, on asjakohased ka spetsialiseerumise grupierandi määruse kohase grupierandi tühistamisel (vt osa 2.2.6).

    3.3.8.   Üleminekuperiood

    216.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrusega on ette nähtud kaheaastane üleminekuperiood (1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2025), mille jooksul artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata selliste spetsialiseerumiskokkulepete suhtes, mis on 30. juunil 2023 juba jõus ning mis ei vasta spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastavad komisjoni määruses (EL) nr 1218/2010 (158) sätestatud erandi tingimustele.

    3.4.   Tootmiskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    217.

    Kui tootmiskokkuleppe suhtes ei kohaldata spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erandit, tuleb läbi viia artikli 101 kohane eraldi hindamine. Hindamise esimeses etapis tuleb kindlaks teha, kas kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses (159). Kui kokkulepe piirab konkurentsi kõnealuse sätte tähenduses, tuleb teises etapis kindlaks teha, kas kokkulepe vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele (160).

    3.4.1.   Peamised konkurentsiprobleemid

    218.

    Tootmiskokkulepped võivad tekitada mitmesuguseid konkurentsiprobleeme, sealhulgas järgmisi probleeme:

    a)

    pooltevahelise konkurentsi otsene piiramine;

    b)

    poolte kui tarnijate konkurentsikäitumise kooskõlastamine või

    c)

    konkurentsi kahjustav kolmandate isikute turulepääsu piiramine naaberturul.

    219.

    Tootmiskokkulepped võivad põhjustada pooltevahelise konkurentsi otsest piiramist. Tootmiskokkulepete, eelkõige ühistootmisettevõtete (161) puhul võivad pooled vahetult ühtlustada toodangu taseme, kvaliteedi, selle hinna, millega ühisettevõte oma tooteid müüb, või muud konkurentsi seisukohalt olulised parameetrid (nt innovatsioon või kestlikkus). See võib piirata konkurentsi, isegi kui pooled müüvad kokkuleppe alusel valmistatud tooteid üksteisest sõltumatult.

    220.

    Samuti võivad tootmiskokkulepped põhjustada poolte konkurentsikäitumise kooskõlastamist tarnijatena, st kokkumängu, millega kaasnevad kõrgemad hinnad, toodangu vähenemine, halvem toodete kvaliteet, piiratum tootevalik või innovatsiooni vähenemine (162). Kokkumäng on tõenäolisem siis, kui

    a)

    pooltel on turuvõim ning

    b)

    esinevad sellist kooskõlastamist soodustavad tegurid, näiteks kui

    a)

    tootmiskokkuleppe tulemusel ühitavad pooled oma kulud (st poolte ühised muutuvkulud) kokkumängu võimaldaval määral või

    b)

    kokkulepe hõlmab tundliku äriteabe vahetamist, mis võib viia kokkumänguni.

    221.

    Tootmiskokkulepped võivad põhjustada ka konkurentsi kahjustavat kolmandate isikute turulepääsu piiramist järgnevatel turgudel olukorras, kus tootmiskokkulepe käsitleb vahetoodet, mille kulud moodustavad suure osa sellise lõpptoote muutuvkuludest, mille puhul pooled järgneval turul konkureerivad. Sellisel juhul võivad pooled kasutada tootmiskokkulepet vahetoote hinna tõstmiseks ja suurendada seega oma järgneval turul tegutsevate konkurentide kulusid. See võib konkurentsi järgneval turul nõrgendada ja põhjustab kõrgemaid lõpphindu.

    3.4.2.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    222.

    Üldiselt on a) hinna fikseerimist, b) toodangu piiramist või c) turgude või klientide jaotamist hõlmavate kokkulepete eesmärk konkurentsi piiramine.

    223.

    Tootmiskokkulepete puhul ei kehti see aga järgmistel juhtudel:

    a)

    kui pooled lepivad kokku toodangu suhtes, mis on tootmiskokkuleppega vahetult seotud (nt ühisettevõtte tootmisvõimsus ja -maht või allhanke teel saadud toodete kokkulepitud kogus), tingimusel et muid konkurentsiparameetreid (nt hindu) ei kõrvaldata, või

    b)

    kui tootmiskokkuleppega, millega tagatakse ka ühiselt toodetud toodete ühine turustamine, nähakse ette kõnealuste toodete (ja ainult nende toodete) müügihindade ühine fikseerimine, tingimusel et see piirang on kombineeritud tootmis- ja turustuskokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik ning kõnealuse lepingu eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

    224.

    Kui tootmiskokkulepe ei kuulu artikli 101 lõike 1 kohase keelu alla, sest sellel on neutraalne või positiivne mõju konkurentsile, ja see sisaldab punkti 223 alapunktis (b) osutatud hinna fikseerimise piirangut, jääb see lisapiirang samuti artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alt välja (163).

    225.

    Kui tootmiskokkulepe sisaldab punkti 223 alapunktis (a) osutatud toodanguga seotud piirangut, mis ei kujuta endast sellist lisapiirangut, mis jääb artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alt välja, (164) on vaja hinnata, kas kokkuleppel võib olla piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses. Sellist piirangut ei hinnata tootmiskokkuleppest eraldi, vaid pidades silmas kogu tootmiskokkuleppe üldist mõju.

    3.4.3.   Piirav mõju konkurentsile

    226.

    Selleks et hinnata, kas tootmiskokkuleppel on konkurentsi piirav mõju artikli 101 lõike 1 tähenduses, tuleb arvesse võtta erinevaid tegureid. Need tegurid on muu hulgas järgmised:

    a)

    kas kokkuleppepooled on tegelikud või võimalikud konkurendid (165);

    b)

    olukord, mis valitseks kokkuleppe puudumise korral, sealhulgas kõik selles sisalduvad piirangud;

    c)

    asjaomase turu omadused ja see, kas kokkuleppepooltel on turuvõim;

    d)

    koostöö laad ja ulatus;

    e)

    asjaomased tooted.

    3.4.3.1.   Tootmiskokkulepped, millel tõenäoliselt ei ole piiravat mõju

    227.

    Teatavatel tootmiskokkulepetel ei ole tõenäoliselt piiravat mõju konkurentsile:

    a)

    tootmiskokkulepped ettevõtjate vahel, kes ei ole tegelikud ega võimalikud konkurendid. Sellised kokkulepped võivad üldjuhul konkurentsi piirata ainult siis, kui need sisaldavad sätteid, mis välistavad konkurentsi kolmandate isikute poolt;

    b)

    tootmiskokkulepped, mis võimaldavad pooltel tuua turule toote, mida nad ei oleks objektiivsete tegurite tõttu (nt oma tehnilise suutlikkuse tõttu) muidu suutnud toota, ja mis ei too kaasa kokkumängu teiste toodete suhtes, mille puhul pooled konkureerivad;

    c)

    tootmiskokkulepped, mis mõjutavad turge, kus pooltel puudub turuvõim, (166) sealhulgas kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse teatist vähetähtsate kokkulepete kohta (167).

    3.4.3.2.   Turuvõim

    228.

    Ainult juhul, kui pooltel on turuvõim, on neil võimalik hoida hinnad konkurentsivõimelisest tasemest kasumlikult kõrgemal või hoida toodang, tootekvaliteet või valik konkurentsivõimelisest tasemest madalamal. Turuvõimu analüüsi lähtepunkt on a) poolte individuaalne ja ühendatud turuosa. Sellele järgnevad harilikult b) kontsentratsiooni suhtarv ja turuosaliste arv ning c) dünaamilised tegurid, näiteks võimalik turule sisenemine ja muutuvad turuosad, samuti d) muud asjakohased tegurid.

    a)   Turuosad

    229.

    Kui ettevõtjate turuosa jääb alla teatava taseme, ei ole neil tõenäoliselt turuvõimu.

    230.

    Spetsialiseerumise grupierandi määrus: spetsialiseerumiskokkulepete (168) suhtes kohaldatakse spetsialiseerumise grupierandi määrust, kui need on sõlmitud poolte vahel, kelle ühine turuosa asjaomastel turgudel ei ületa 20 %, (169) ning kui muud spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamise tingimused on täidetud.

    231.

    Väljaspool spetsialiseerumise grupierandi määrust: selliste horisontaalsete tootmiskokkulepete puhul, mis ei ole spetsialiseerumise grupierandi määruses määratletud spetsialiseerumiskokkulepped, on enamikul juhtudel turuvõimu olemasolu ebatõenäoline, kui kokkuleppepoolte ühine turuosa asjaomastel turgudel ei ületa 20 %.

    232.

    Nagu on selgitatud punktis 183, võib tootmiskokkuleppel olla ülekanduv mõju koostööga otseselt seotud eelnevatel, järgnevatel või naaberturgudel (nt kui leping käsitleb vahetooteid, mida kasutatakse tootmisahela järgmise etapi toodete sisendina). Konkurentsi piirav mõju naaberturgudel on tõenäolisem siis, kui turud sõltuvad üksteisest ja pooltel on naaberturul turuvõim.

    233.

    Turuosa on üle 20 %: kui poolte ühine turuosa on üle 20 %, tuleb analüüsida tootmiskokkuleppe konkurentsi piiravat mõju. Mida suurem on poolte ühine turuosa, seda suurem on üldjuhul oht, et tootmiskokkulepe suurendab poolte motivatsiooni oma hindu tõsta (ja/või vähendada oma toodete kvaliteeti ja/või valikut).

    b)   Turu kontsentratsiooni suhtarv

    234.

    Üldjuhul piirab tootmiskokkulepe konkurentsi suurema tõenäosusega kontsentreeritud turul (nimelt turul, kus turuosaliste arv on piiratud) kui turul, mis ei ole kontsentreeritud. Kontsentreeritud turul võib tootmiskokkulepe suurendada kokkumänguohtu, isegi kui poolte ühine turuosa on üksnes mõõdukas. Pelgalt asjaolu, et poolte ühine turuosa on veidi üle 20 %, ei viita iseenesest sellele, et turg on väga kontsentreeritud.

    c)   Dünaamilised tegurid

    235.

    Isegi juhul, kui poolte turuosad on suured ja turu kontsentratsiooni suhtarv on kõrge, võib konkurentsi piirava mõju oht ikkagi olla väike, kui turg on dünaamiline, st turule tuleb uusi osalejaid ja turuosad muutuvad sageli.

    d)   Muud turuvõimu hindamiseks asjakohased tegurid

    236.

    Poolte turuvõimu olemasolu hindamisel võivad olla asjakohased ka järgmised tegurid: turul tegutsevate konkurentide vaheliste seoste (nt muude koostöölepingute) arv ja intensiivsus, klientide võime vahetada tarnijaid ja/või see, kas konkurendid ei suurenda hindade tõustes tõenäoliselt pakkumist.

    237.

    Lisaks sellele, kui ettevõtja, kellel on turuvõim ühel turul, teeb koostööd võimaliku turuletulijaga, näiteks naabruses asuval geograafilisel turul sama toote tarnijaga, võib kokkulepe suurendada asjaosalise turuvõimu. Sellega võib kaasneda piirav mõju konkurentsile, kui a) asjaosalise turul on tegelik konkurents juba nõrk ja b) märkimisväärset konkurentsisurvet põhjustab oht, et turule võib tulla uusi osalejaid.

    3.4.3.3.   Pooltevahelise konkurentsi otsene piiramine

    238.

    Tootmiskokkulepe võib mitmel viisil otseselt piirata pooltevahelist konkurentsi. Näide.

    a)

    ühistootmisettevõtte osalised võivad leppida kokku ühisettevõtte toodangu piiramises võrreldes sellega, mida nad oleksid toonud turule juhul, kui igaüks neist oleks oma toodangu üle iseseisvalt otsustanud;

    b)

    kui toote peamised omadused määratakse kindlaks tootmiskokkuleppega, võib see pooltevahelise konkurentsi põhiparameetrite (nt toodete kvaliteet ja/või valik või innovatsioon) osas kõrvaldada, olenemata sellest, kas kokkulepe hõlmab ka ühist turustamist. See probleem on eriti asjakohane majandusharudes, kus tootmine on peamine majandustegevus, näiteks töötlevas tööstuses või toiduainetetööstuses;

    c)

    ühisettevõte, mis kehtestab pooltele kõrge siirdehinna, võib suurendada sellega nende sisendkulusid, mis võib kergitada hindu järgneval turul. Kolmandatest isikutest konkurendid võivad leida, et vastumeetmena oleks kasumlik hindu tõsta, ning soodustavad sellega hinnatõusu asjaomasel turul.

    239.

    Üldjuhul on tootmiskokkulepetel, millega nähakse ette ka ühine turustamine (nimelt toodete ühine müük), suurem oht avaldada konkurentsile piiravat mõju kui tootmisega piirduvatel tootmiskokkulepetel. Ühine turustamine toob koostöö tarbijale lähemale ning hõlmab sageli ühist hindade fikseerimist ja ühist müüki, nimelt tegevust, millega kaasneb suurim konkurentsi kahjustamise oht.

    3.4.3.4.   Kokkumäng ja konkurentsi kahjustav turulepääsu piiramine

    240.

    Kokkumängu ja/või konkurentsi kahjustava turupääsu piiramise tõenäosus sõltub poolte turuvõimust ja asjaomase turu omadustest. Poolte võimet saavutada kokkumäng ja/või konkurentsi kahjustav turulepääsu piiramine saab suurendada muu hulgas ka kulude ühitamise või tootmiskokkuleppest tuleneva teabevahetuse abil.

    a)   Kulude ühitamine

    241.

    Kui ühel või mitmel tootmiskokkuleppe poolel on turuvõim ja kokkulepe ühitab märkimisväärses ulatuses poolte kulusid, võib see suurendada poolte võimet saavutada hindade puhul kokkumäng (sh nõuda vahetoodete eest kõrgemaid hindu, et piirata kolmandatest isikutest konkurentide juurdepääsu järgnevatele turgudele).

    242.

    Kulude ühitamine viitab kokkuleppepoolte ühiste muutuvkulude osakaalule. Asjaomased kulud on nende toodete muutuvkulud, millega tootmiskokkuleppe pooled konkureerivad. Kui koostöö puudutab tooteid, mis nõuavad kulukat kauplemistegevust (nt uued või heterogeensed tooted, mille turustamine on kulukas), või tooteid, mille transpordikulud on suured, ning koostöö ei hõlma nende toodete ühist turustamist, on seetõttu vähem tõenäoline, et kokkuleppega ühitatakse kulusid.

    243.

    Ühitatud kulud võivad ka suurendada poolte võimet saavutada järgnevatel turgudel kokkumäng. See võib juhtuda näiteks siis, kui tootmiskokkulepe käsitleb vahetoodet, mille kulud moodustavad suure osa sellise lõpptoote muutuvkuludest, mille puhul pooled järgneval turul konkureerivad. Sellisel juhul võivad pooled kasutada tootmiskokkulepet vahetoote hinna tõstmiseks ja suurendada seega lõpphindu (170).

    b)   Teabevahetus

    244.

    Tootmiskokkuleppe täitmiseks võib olla vaja vahetada tundlikku äriteavet, näiteks tootmiskulude ja -protsesside kohta. Kui tootmiskokkulepe ise ei kuulu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla seetõttu, et sellel on neutraalne või positiivne mõju konkurentsile, ei kuulu nimetatud keelu alla ka selle kokkuleppega kaasnev teabevahetus (171). Nii on see juhul, kui teabevahetus on objektiivselt vajalik tootmiskokkuleppe täitmiseks ja on selle eesmärkidega proportsionaalne (172). Näiteks võib teabe vahetamine müügimahtude ja -hindade kohta olla vajalik sellise tootmiskokkuleppe täitmiseks, millega nähakse ette ühine turustamine, kuid kui kokkulepe ei hõlma ühist turustamist, ei ole sellise teabe vahetamine üldjuhul vajalik.

    245.

    Kui teabevahetus läheb kaugemale sellest, mis on tootmiskokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik, või kui teabevahetus ei ole kokkuleppe eesmärkidega proportsionaalne, tuleks selle hindamisel kasutada 6. peatükis esitatud juhiseid (173). Kui teabevahetus kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib see siiski vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    3.5.   Tootmiskokkulepete eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    246.

    Kui tootmiskokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses (174) ega vasta spetsialiseerumise grupierandi määruses sätestatud erandi tingimustele, (175) tuleb hinnata, kas kokkulepe vastab artikli 101 lõike 3 neljale kumulatiivsele tingimusele, mida on kirjeldatud osas 1.2.7. Nende tingimuste kohaldamisel tootmiskokkulepete suhtes on asjakohased järgmised tegurid.

    3.5.1.   Tõhususe suurenemine

    247.

    Tootmiskokkulepe peab aitama parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku arengut.

    248.

    Tootmiskokkulepped võivad suurendada tõhusust näiteks järgmiselt:

    a)

    need võimaldavad ettevõtjatel kokku hoida kulusid, mis oleksid muidu kahekordsed;

    b)

    kui ettevõtjad ühendavad oma vastastikku täiendavad oskused ja oskusteabe, võivad need aidata parandada tootekvaliteeti;

    c)

    ettevõtjad saavad suurendada oma tootevalikut, mida nad muidu ei oleks saanud rahalistel või suutlikkusega seotud põhjustel teha;

    d)

    need võimaldavad ettevõtjatel täiustada tootmistehnoloogiat või tuua turule uusi tooteid (nt kestlikud tooted), mida nad muidu ei oleks saanud teha (nt tehnilise suutlikkuse tõttu);

    e)

    need motiveerivad ja võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tootmisvõimsust nõudluse järsu suurenemise või teatavate toodete pakkumise vähenemisega, mis võib põhjustada nappust;

    f)

    need võimaldavad ettevõtjatel vähendada tootmiskulusid, juhul kui pooled saavad koostöö kaudu suurendada tootmist ja kui piirkulud vähenevad koos toodangu suurenemisega, nimelt saavutada mastaabisäästu;

    g)

    kui kokkulepe aitab pooltel suurendada nende toodetavate eri tooteliikide arvu, tagab see ka kulude kokkuhoiu mastaabisäästu abil.

    249.

    Selline tõhususe suurenemine võib aidata muuta siseturgu vastupidavamaks. Näiteks võib tootmiskokkulepe suurendada vastupidavust, suunates tootmise kestlikele energiaallikatele lähemale asuvatesse piirkondadesse.

    3.5.2.   Hädavajalikkus

    250.

    Tootmiskokkuleppega ei tohi kehtestada piiranguid, mis ei ole hädavajalikud tõhususe suurendamiseks artikli 101 lõike 3 tähenduses.

    251.

    Tootmiskokkuleppest tuleneva tõhususe suurenemise saavutamiseks vajalikku ületavad piirangud ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Näiteks ei peeta harilikult hädavajalikuks tootmiskokkuleppega kehtestatud piiranguid poolte konkurentsikäitumisele sellise toodangu suhtes, mida koostöö ei hõlma. Samamoodi ei peeta hädavajalikuks ühist hindade fikseerimist, kui tootmiskokkulepe ei näe ette ühist turustamist.

    3.5.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    252.

    Tootmiskokkulepe peab võimaldama tarbijatel saada õiglase osa sellest tulenevast kasust. Hädavajalikust piiramisest tulenev suurem tõhusus peab tarbijatele üle kanduma madalamate hindade või toodete parema kvaliteedi või valiku kaudu sellisel määral, mis kaalub üles piirava mõju konkurentsile.

    253.

    Artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmiseks ei piisa üksnes pooltele kasu toovast tõhususe suurenemisest või toodangu vähendamisest või turu jaotamisest tingitud kulude kokkuhoiust.

    254.

    Muutuvkulude kokkuhoid kandub tarbijatele üle suurema tõenäosusega kui püsikulude kokkuhoid (176).

    255.

    Peale selle, mida suurem on poolte turuvõim, seda väiksema tõenäosusega kannavad nad tõhususe suurenemise tarbijatele üle sellisel määral, mis kaalub üles piirava mõju konkurentsile.

    3.5.4.   Konkurentsi säilitamine

    256.

    Tootmiskokkulepe ei tohi anda selle pooltele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulises osas.

    257.

    Selle tingimuse täitmist tuleb hinnata asjaomasel turul, kuhu kokkuleppega hõlmatud tooted kuuluvad, ning võimalikel naaberturgudel, kus kokkuleppel on konkurentsi piirav mõju.

    3.6.   Mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkulepped

    258.

    Selles osas antakse juhiseid, mis käsitlevad konkurentsimõju hindamist konkreetset liiki tootmiskokkulepete, st mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkulepete (177) (käesolevas osas edaspidi „ühiskasutuskokkulepped“) puhul. Need on kokkulepped, mille alusel mobiilsidevõrgu operaatorid kasutavad ühiselt oma võrgutaristu osasid ning jagavad nii tegevuskulusid kui ka hilisema ajakohastamise ja hooldamise kulusid (178). Ühenduvusvõrgud on digimajanduse ja -ühiskonna arenguks eriti tähtsad ning seetõttu on need praktiliselt kõigi ettevõtjate ja tarbijate jaoks olulised. Selleks et pakkuda mobiilsideteenuseid kulutõhusamalt, koondavad mobiilsidevõrgu operaatorid sageli oma ressursid.

    259.

    Ühiskasutuskokkulepped võivad ette näha tegevuskoha põhitaristu, näiteks mastide, kaablikappide, antennide või toiteallikate ühiskasutuse („passiivne ühiskasutus“ või „asukoha ühiskasutus“). Mobiilsidevõrgu operaatorid võivad jagada raadio juurdepääsuvõrgu seadmeid ka sellistes asukohtades nagu vastuvõtu-saate tugijaamad või juhtsõlmed („aktiivne ühiskasutus“ või „raadio juurdepääsuvõrgu ühiskasutus“) või jagada oma spektrit, näiteks raadiosagedusalad („spektri ühiskasutus“) (179). Ühiskasutuskokkulepped võivad hõlmata geograafilist segmenteerimist, mille puhul mobiilsidevõrgu operaatorid jaotavad oma vastutuse taristu ja seadmete paigaldamise, hooldamise ja haldamise eest oma territooriumil.

    260.

    Komisjon tunnistab, et ühiskasutuskokkulepped võivad tuua kasu, vähendades kulusid ning parandades kvaliteeti ja valikut. Näiteks võib kasutuselevõtu- ja hoolduskulude vähendamine tuua tarbijatele kasu madalamate hindade või suurema taristuinvesteeringu näol. Samuti võib uute võrkude ja uue tehnoloogia kiirema kasutuselevõtu, laiema katvuse või tihedamate võrkude tulemusena paraneda teenuste kvaliteet ning suureneda toodete ja teenuste valik. Ühiskasutuskokkulepped võivad võimaldada ka sellise konkurentsi tekkimist, mida muidu ei oleks (180). Komisjon on samuti leidnud, et ühiskasutuskokkulepped võimaldavad mobiilsidevõrgu operaatoritel saada juurdepääsu suurematele ja tõhusamatele võrkudele, (181) ilma et neil oleks vaja ühinemiste kaudu konsolideeruda.

    261.

    Komisjon leiab, et ühiskasutuskokkulepped, sealhulgas spektri ühiskasutus, ei kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsi piiramist artikli 101 lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui need on kartellis osalemise vahendiks.

    262.

    Ühiskasutuskokkulepetel võib siiski olla piirav mõju konkurentsile. Need võivad piirata taristuga seotud konkurentsi, mis kokkuleppe puudumise korral eksisteeriks (182). Väiksem taristuga seotud konkurents võib omakorda piirata mobiilsideteenuste pakkumise alast konkurentsi nii hulgi- kui ka jaemüügi tasandil. Selle põhjuseks on asjaolu, et piiratum konkurents taristu tasandil võib mõjutada selliseid konkurentsiparameetreid nagu taristu tegevuskohtade arv, asukoht ja tagatud võimekus, tagasiühenduse (183) olemasolu tegevuskohtades, kus ühiskasutuskokkuleppe poolte mobiilsideseadmed ühiselt asuvad, uute tegevuskohtade kasutuselevõtu ajakava ning igas tegevuskohas tagatav taristu võimekus, (184) mis omakorda võib mõjutada teenuse kvaliteeti ja hindu hulgi- ja jaemüügi tasandil.

    263.

    Ühiskasutuskokkulepped võivad ka vähendada poolte sõltumatust otsuste tegemisel ning piirata nende suutlikkust või motivatsiooni üksteisega taristu alal konkureerida. See võib omakorda vähendada poolte paindlikkust innovatsiooni vallas ning tehnoloogia/toodete mitmekesistamisel mobiilside hulgi- ja jaemüügiturul ning seega piirata nendevahelist konkurentsi (185). Seetõttu võivad mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkulepped – nende mõju tõttu turustruktuurile – kahjustada lõpptarbijaid, vähendades valikut ja teenuste kvaliteeti ning põhjustades viivitusi innovatsiooni valdkonnas (186). Näiteks võib see juhtuda kokkuleppe teatavate tehniliste, (187) lepinguliste (188) või finantstingimuste (189) tõttu. Kui ühiskasutuskokkuleppe pooled on konkurendid, võib tundliku äriteabe vahetamine tekitada nende vahel tekitada ka konkurentsiprobleeme, kui teabevahetus ületab seda, mis on kokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik ja proportsionaalne.

    264.

    Ühiskasutuskokkuleppeid tuleb alati artikli 101 kohaselt eraldi hinnata (190). Sõltuvalt juhtumi asjaoludest võivad hindamisel olla asjakohased mõned või kõik järgmised tegurid:

    a)

    ühiskasutuse liik ja ulatus (sh mobiilsidevõrgu operaatorite säilitatava sõltumatuse tase) (191);

    b)

    jagatud teenuste ja jagatud tehnoloogia ulatus, (spektri) ühiskasutuse eesmärk, kokkulepetega sisseseatud koostöö kestus ja struktuur;

    c)

    ühiskasutuskokkuleppe geograafiline ulatus ja turuhõlmavus (nt hõlmatud elanikkond ja see, kas leping hõlmab tihedalt asustatud piirkondi) (192);

    d)

    asjaomase turu omadused ja struktuur (poolte turuosad, pooltele kuuluva spektri hulk, pooltevahelise konkurentsi tihedus, kokkuleppeväliste operaatorite arv ja nende poolt avaldatava konkurentsisurve ulatus, turule sisenemise tõkked, kokkulepped kolmandate isikutega (nt võrgutaristu komponentide kolmandatest isikutest omanikud või kolmandatest isikutest teenusepakkujad, näiteks mastiteenuste pakkujad));

    e)

    ühiskasutuskokkulepete arv asjaomasel turul ning osalevate võrguoperaatorite arv ja andmed.

    265.

    Kuigi eespool nimetatud teguritest lähtuv juhtumipõhine hindamine on alati vajalik, leiab komisjon, et selleks, et esmapilgul ei saaks järeldada, et ühiskasutuskokkuleppel on tõenäoliselt piirav mõju artikli 101 lõike 1 tähenduses, peab see kokkulepe vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

    a)

    osalevad operaatorid kontrollivad ja haldavad oma põhivõrku ning puuduvad tehnilised, lepingulised, rahalised või muud tegurid, mis takistaksid igal operaatoril taristut ühepoolselt kasutusele võtta ja teha neid ajakohastusi, mida ta soovib rakendada;

    b)

    osalevad operaatorid jätkavad sõltumatut jae- ja hulgimüügitegevust (sõltumatus tehniliste ja äriliste otsuste tegemisel). See hõlmab vabadust fikseerida oma teenuste hinnad, määrata kindlaks toote/paketi parameetrid ning diferentseerida oma teenuseid kvaliteedi ja muude parameetrite alusel;

    c)

    osalevad operaatorid on jätkuvalt võimelised järgima sõltumatuid spektristrateegiaid (193);

    d)

    osalevad operaatorid ei vaheta rohkem tundlikku äriteavet, kui on rangelt vajalik mobiilsidetaristu ühiskasutuse toimimiseks, ning kehtestatud on vajalikud teabevahetuse tõkked.

    266.

    Mobiilsidetaristu ühiskasutust käsitlevate eri liiki kokkulepete kohta esitatakse järgmised üldjuhised (194):

    a)

    passiivse ühiskasutuse kokkulepetel (195) ei ole tõenäoliselt piiravat mõju konkurentsile, tingimusel et i) võrguoperaatorid säilitavad märkimisväärse sõltumatuse ja paindlikkuse oma äristrateegia, teenuste omaduste ja võrguinvesteeringute kindlaksmääramisel ning ii) juurdepääs passiivsele taristule asjaomasel turul ei ole piiratud (sellega seoses tuleb arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks regulatiivseid kohustusi või sellist juurdepääsu piiravaid olemasolevaid kaubanduskokkuleppeid);

    b)

    aktiivse ühiskasutuse kokkulepetel (196) võib suurema tõenäosusega olla piirav mõju konkurentsile. Selle põhjuseks on asjaolu, et võrreldes passiivse ühiskasutusega hõlmab aktiivne ühiskasutus tõenäoliselt ulatuslikumat koostööd selliste võrgukomponentide valdkonnas, mis tõenäoliselt mõjutavad nii leviala kui ka läbilaskevõime sõltumatut kasutuselevõttu;

    c)

    spektri ühiskasutuse kokkulepped (edaspidi ka „spektri ühiskasutus“) kujutavad endast ulatuslikumat koostöövormi ning võivad veelgi enam piirata poolte suutlikkust diferentseerida oma jae- ja/või hulgipakkumusi ning võivad otseselt piirata nendevahelist konkurentsi (197). Kuigi reguleerivad asutused võivad raadiospektri kasutusõigusi andes raadiospektri ühiskasutust lubada, (198) nõuavad need kokkulepped hoolikamat artikli 101 kohast hindamist kui muud võrgujagamise vormid (199).

    3.7.   Näited

    267.

    Konkurentsi otsene piiramine

    Näide 1

    Olukord. Kaks toote X tarnijat, äriühingud A ja B, otsustavad sulgeda oma olemasolevad vananenud tootmisüksused ning ehitada uue, suurema ja tõhusama tootmisüksuse, mida haldab ühisettevõte ning mille tootmisvõimsus on suurem kui äriühingute A ja B vanade tehaste tootmisvõimsus kokku. Konkurendid kasutavad oma olemasolevaid tootmisüksuseid täisvõimsusel ja neil ei ole laienemiskavasid. Äriühingute A ja B turuosa toote X asjaomasel turul on vastavalt 20 % ja 25 %. Turg on kontsentreeritud, muutumatu, puuduvad hiljutised turule sisenejad ja turuosad on aja jooksul olnud püsivad. Tootmiskulud moodustavad äriühingute A ja B tootega X seotud muutuvkuludest suure osa. Kauplemine on kulude mõttes väheoluline majandustegevus ning tootmisega võrreldes ei ole sellel strateegilist tähtsust – turustamiskulud on väikesed, sest tegemist on olemasoleva ja homogeense tootega, ning transpordikulud ei ole peamine konkurentsi mõjutav tegur.

    Analüüs

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldatavus. Spetsialiseerumise grupierandi määrust ei kohaldata, sest poolte ühine turuosa toote X asjaomasel turul on üle 20 %. Seepärast on vaja tootmiskokkulepet eraldi hinnata.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel. Kui äriühingud A ja B jagavad ühisettevõtte tulemusena kõiki oma tootega X seotud muutuvkulusid, piirab see tõenäoliselt otseselt nendevahelist konkurentsi. Ühisettevõtte tulemusena võivad pooled ka leppida kokku oma toote X toodangu piiramises võrreldes sellega, mida nad oleksid toonud turule siis, kui iga pool oleks oma toodangu üle iseseisvalt otsustanud. Võttes arvesse konkurentide vähest survet tootmisvõimsusele, võib toodangu piiramine tuua kaasa kõrgemad hinnad.

    Seega on tõenäoline, et ühisettevõte avaldab toote X turul piiravat mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel. Kahe vana ja väiksema tootmisüksuse asendamine uue tootmisüksusega võib suurendada ühisettevõtte toodangut ja vähendada hindu, mis tuleb kasuks tarbijatele. Tootmiskokkulepe võib artikli 101 lõike 3 tingimustele vastata üksnes juhul, kui pooled suudavad tõendada, et tõhususe suurenemine on märkimisväärne ja tõenäoliselt kandub tarbijatele üle sellisel määral, mis kaalub üles piirava mõju konkurentsile.

    268.

    Kokkumäng ja konkurentidevahelised seosed

    Näide 2

    Olukord. Kaks tarnijat, äriühingud A ja B, moodustavad ühistootmisettevõtte toote Y tootmiseks. Äriühingute A ja B turuosad toote Y turul on vastavalt 15 % ja 10 %. Samal turul on veel kolm turuosalist: äriühingu C turuosa on 30 %, äriühingu D turuosa on 25 % ja äriühingu E turuosa on 20 %. Äriühingul B on juba ühistootmisettevõte äriühinguga D. Toote Y puhul on tegemist ühelaadse tootega, selle aluseks olev tehnoloogia on lihtne ja tarnijatel on väga sarnased muutuvkulud.

    Analüüs

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldatavus. Spetsialiseerumise grupierandi määrust ei kohaldata, sest poolte ühine turuosa toote Y asjaomasel turul on üle 20 %. Seepärast on vaja tootmiskokkulepet eraldi hinnata.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel. Turgu iseloomustavad väga vähesed osalejad sarnaste turuosadega ja sarnaste muutuvate tootmiskuludega. Äriühingute A ja B vaheline ühisettevõte loob turul tarnijate vahel täiendava seose, mis de facto suurendab turu kontsentratsiooni ja samuti seob äriühingu D äriühingutega A ja B. Tõenäoliselt suureneb sellise koostöö puhul kokkumänguoht ja seetõttu esineb tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel. Artikli 101 lõike 3 tingimused on täidetud üksnes märkimisväärse tõhususe suurenemise korral, mis kandub tarbijatele üle sellisel määral, et see kaalub üles piirava mõju konkurentsile. Võttes arvesse toote Y ühelaadilisust ja selle aluseks oleva tehnoloogia lihtsust, tundub see aga esitatud näites ebatõenäoline.

    269.

    Konkurentsi kahjustav turulepääsu piiramine

    Näide 3

    Olukord. Äriühingud A ja B asutavad vahetoote X tootmiseks ühistootmisettevõtte, mis katab kogu toote X tootmise. Toode X on peamine sisend järgneval turul müüdava toote Y tootmiseks ja puuduvad muud liiki tooted, mida saaks selle asemel sisendina kasutada. Toote X tootmiskulud moodustavad 50 % selle lõpptoote Y muutuvkuludest, millega äriühingud A ja B järgneval turul ka konkureerivad. Nii äriühingu A kui ka äriühingu B turuosa on toote Y turul 20 %. Sisenemine sellele järgnevale turule on piiratud ja turuosad on aja jooksul olnud püsivad. Lisaks sellele, et nii äriühing A kui ka äriühing B rahuldavad enda nõudluse toote X järele (oma tarbeks), on nende kummagi turuosa toote X turul 30 % (müük kolmandatele isikutele). Toote X turul on turule sisenemise tõkked suured ja olemasolevad tootjad tegutsevad peaaegu täisvõimsusel. Toote Y turul on veel kaks olulist tarnijat, kelle mõlema turuosa on 15 %, ja mitu väiksemat konkurenti. Ühisettevõte loob mastaabisäästu, vähendades poolte peakontori püsikulusid.

    Analüüs

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldatavus. Spetsialiseerumise grupierandi määrust ei kohaldata, sest poolte ühine turuosa nii vahetoote X kui ka järgneval turul müüdava toote Y asjaomasel turul on üle 20 %. Seepärast on vaja tootmiskokkulepet eraldi hinnata.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel. Tänu ühistootmisettevõtte olemasolule ja oma suurele ühisele turuosale toote X eelneval turul on äriühingutel A ja B üsna suur kontroll olulise sisendtoote X tarnete üle oma konkurentidele järgneval turul müüdava toote Y turul. See võimalda äriühingutel A ja B tõenäoliselt suurendada oma konkurentide kulusid toote X hinda kunstlikult tõstes või toodangut vähendades. Sel viisil saab piirata äriühingute A ja B konkurentide juurdepääsu toote Y turule. Järgnevale turule juurdepääsu piiramise tõenäosuse tõttu võib kokkuleppel olla piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel. Ühistootmisettevõttes loodav mastaabisääst piirdub püsikuludega ega kaaluks tõenäoliselt üles piiravat mõju konkurentsile ning seepärast ei vasta see kokkulepe tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    270.

    Tootmiskokkulepe kui turu jaotamine

    Näide 4

    Olukord. Nii äriühing A kui ka äriühing B toodavad kumbki toodet X ja toodet Y. Äriühingu A turuosa toote X turul on 30 % ja toote Y turul 10 %. Äriühingu B turuosa toote X turul on 10 % ja toote Y turul 30 %. Et saavutada tootmises mastaabisääst, sõlmivad äriühingud A ja B tootmiskokkuleppe, mille kohaselt äriühing A valmistab üksnes toodet X ja äriühing B üksnes toodet Y. Kokkuleppe kohaselt ei risttarni pooled tooteid teineteisele. Selle tulemusena müüb äriühing A kokkuleppe kohaselt ainult toodet X ja äriühing B üksnes toodet Y. Pooled väidavad, et sel viisil spetsialiseerudes hoiavad nad tänu mastaabisäästule kokku olulisel määral püsikulusid ning et vaid ühele tootele keskendumine parandab nende tootmistehnoloogiat, mis tagab omakorda parema kvaliteediga tooted.

    Analüüs

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldatavus. Spetsialiseerumise grupierandi määrust ei kohaldata, kuna poolte ühine turuosa toote X ja toote Y igal asjaomasel turul on üle 20 %. Igal juhul ei kvalifitseeru kokkulepe spetsialiseerumise grupierandi määruse määratluse kohaselt vastastikuseks spetsialiseerumiskokkuleppeks, kuna pooled ei lepi kokku, et tarnivad teineteisele tooteid, mille tootmise nad vastavalt lõpetavad. Seepärast tuleks kokkulepet eraldi hinnata.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel. Kokkuleppe kohaselt lepivad äriühingud A ja B kokku, et lõpetavad selliste toodete tootmise (ja müügi), mille puhul nad konkureerivad. Seetõttu on kokkuleppel konkurentsi piiramise eesmärk artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel. Kokkuleppest tulenev väidetav tõhususe suurenemine (püsikulude vähenemine ja täiustatud tootmistehnoloogia) on seotud turu jaotamisega, nii et see ei kaalu tõenäoliselt üles kokkuleppe piiravat mõju konkurentsile ja seetõttu ei vasta kokkulepe artikli 101 lõike 3 tingimustele. Kui äriühing A või äriühing B leiab, et tõhusam oleks keskenduda vaid ühele tootele, võib ta igal juhul lihtsalt vastu võtta ühepoolse otsuse toota üksnes toodet X või toodet Y, ilma et lepitaks kokku selles, et teine äriühing keskendub teise toote tootmisele.

    271.

    Võimalikud konkurendid

    Näide 5

    Olukord. Äriühing A toodab lõpptoodet X ja äriühing B toodab lõpptoodet Y. Tooted X ja Y kuuluvad eraldi tooteturgudele, kus nii äriühingul A kui ka äriühingul B on turuvõim ja kummagi turuosa on üle 20 %. Mõlemad äriühingud kasutavad toodet Z sisendina oma toodete X ja Y tootmiseks ning mõlemad toodavad toodet Z ainult oma tarbeks. Toodet X saab toota toote Z lihtsa muutmise teel ning äriühing B on teinud ettevalmistusi toote X turule sisenemiseks, kusjuures tundub realistlik, et ta siseneb sellele turule järgmisel aastal. Äriühingud A ja B lepivad kokku toota toodet Z ühiselt, millega saadakse tagasihoidlik mastaabisääst, ning nad lepivad kokku toote Z iseseisva tootmise lõpetamises. Kokkuleppe raames nõustub äriühing B mitte sisenema toote X turule järgmise viie aasta jooksul.

    Analüüs

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldatavus. Spetsialiseerumise grupierandi määrust ei kohaldata, kuna 20 % turuosa künnis on lõpptoodete X ja Y järgnevatel turgudel ületatud. Need turud on turuosa künnise kohaldamiseks asjakohased, sest pooled kasutavad tootmiskokkuleppega hõlmatud toodet (vahetoode Z) sisendina toote X ja toote Y tootmiseks.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel. Äriühingud A ja B ei ole toodete X, Y või Z puhul tegelikud konkurendid. Võttes arvesse äriühingu B kavatsust siseneda ühe aasta jooksul toote X turule, on äriühing B sellel turul siiski äriühingu A võimalik konkurent. Seega piirab ühistootmiskokkulepe toote X turul konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, kõrvaldades äriühingu B kavandatud turule sisenemisest tuleneva piirangu.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel. Artikli 101 lõike 3 tingimused ei ole tõenäoliselt täidetud, sest ühistootmiskokkuleppega saavutatud mastaabisäästust tulenev tõhususe suurenemine on tagasihoidlik ning seetõttu ei kaaluks see tõenäoliselt üles kokkuleppe piiravat mõju konkurentsile toote X turul, kus äriühingul A on turuvõim.

    272.

    Teabevahetus

    Näide 6

    Olukord. Äriühingud A ja B toodavad laiatarbekemikaali Z. Z on homogeenne toode, mida toodetakse kooskõlas Euroopa standardiga, mille kohaselt ei ole lubatud toodet mingil viisil muuta. Toote Z kogukulude puhul on oluline kulutegur tootmiskulud. ELi hõlmaval toote Z turul on äriühingu A turuosa 20 % ja äriühingu B turuosa 25 %. Turul on veel neli tootjat, kelle turuosad on vastavalt 20 %, 15 %, 10 % ja 10 %. Äriühingu A tootmisüksus on Põhja-Euroopas asuvas liikmesriigis X ja äriühingu B tootmisüksus on Lõuna-Euroopas asuvas liikmesriigis Y. Kuigi suurem osa A klientidest asub Põhja-Euroopas, on tal hulk kliente ka Lõuna-Euroopas. Suurem osa B klientidest asub Lõuna-Euroopas, aga tal on teatav kliendibaas ka Põhja-Euroopas. Praegu varustab äriühing A oma Lõuna-Euroopa kliente tootega Z Põhja-Euroopa liikmesriigis X asuva tootmisüksuse toodangust, transportides kauba veokiga Lõuna-Euroopasse. Äriühing B omakorda varustab oma Põhja-Euroopa kliente tootega Z Lõuna-Euroopa liikmesriigis Y asuva tootmisüksuse toodangust ja kaup transporditakse Põhja-Euroopasse samuti veokiga. Transpordikulud on üsna suured, kuid mitte nii suured, et äriühingu A tarned Lõuna-Euroopasse või äriühingu B tarned Põhja-Euroopasse ei toodaks kasumit.

    Äriühingud A ja B otsustavad, et oleks tõhusam, kui äriühing A lõpetaks toote Z transportimise liikmesriigist X Lõuna-Euroopasse ja äriühing B lõpetaks toote Z transportimise liikmesriigist Y Põhja-Euroopasse. Mõlemad äriühingud soovivad siiski oma praegust klientuuri säilitada. Sel eesmärgil kavatsevad äriühingud A ja B sõlmida vahetuskokkuleppe, mis võimaldaks neil osta toodet Z kokkulepitud aastakoguses teise poole tootmisüksusest ning müüa ostetud toode Z oma klientide hulgast neile, kes asuvad selle teise poole tootmisüksusele lähemal. Selleks et välja arvutada ostuhind, millest üks pool ei saaks rohkem kasu kui teine ning mis kajastaks poolte erinevaid tootmiskulusid ja erinevat kokkuhoidu transpordikulude pealt, ning et tagada kummalegi poolele asjakohane kasumimarginaal, lepivad nad kokku, et avaldavad teineteisele oma kulud seoses tootega Z (nimelt tootmis- ja transpordikulud).

    Analüüs

    Spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldatavus. Spetsialiseerumise grupierandi määrust ei kohaldata, sest vahetuskokkulepe ei vasta ühelegi spetsialiseerumise grupierandi määrusega hõlmatud kokkuleppeliigile.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 1 alusel. Asjaolu, et konkurentidest äriühingud A ja B vahetavad omavahel teatava osa toodangust, ei põhjusta iseenesest konkurentsiprobleeme. Kokkuleppega nähakse siiski ka ette, et pooled vahetavad teavet tootmis- ja transpordikulude kohta seoses tootega Z, mille puhul nad konkureerivad. Konkurentidevaheline teabevahetus ületab seda, mis on vahetuskokkuleppe täitmiseks vajalik. Võttes arvesse turu suhteliselt kontsentreeritud struktuuri, toote Z homogeensust ning asjaolu, et tootmis- ja transpordikulud on toote kogukulude oluline osa ja seega oluline konkurentsiparameeter, võib teabevahetus viia kokkumänguni. Poolte märkimisväärseid turuosasid silmas pidades piirab kokkulepe tõenäoliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    Eraldi hindamine artikli 101 lõike 3 alusel. Kokkuleppega kaasneb tõhususe suurenemine poolte kulude kokkuhoiu näol, kuid teabevahetuse sisu ei tundu olevat suurema tõhususe saavutamiseks hädavajalik. Pooled saavutaksid samasuguse kulusäästu ka siis, kui nad lepiksid kokku hinnavalemis, mis ei nõuaks tootmis- ja transpordikulude teineteisele avalikustamist. Sellest tulenevalt ei vasta vahetuskokkulepe sellisel kujul artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    4.   OSTUKOKKULEPPED

    4.1.   Sissejuhatus

    273.

    Käesolevas peatükis antakse juhiseid selliste kokkulepete hindamiseks, mis käsitlevad toodete ühist ostmist rohkem kui ühe ettevõtja poolt. Ühine ostmine hõlmab ostutegevuse koondamist ja seda saab teha mitmel viisil, sealhulgas ühiselt kontrollitava äriühingu kaudu või sellise äriühingu kaudu, kus ettevõtjatel on vähemusosalus, või ühistu kaudu, samuti võidakse ühiselt osta kokkuleppe või vabama koostöövormi alusel, näiteks kui esindaja peab läbirääkimisi või sõlmib ostutehinguid mitme ettevõtja nimel (edaspidi koos „ühisostukokkulepped“).

    274.

    Ühisostukokkulepped on olemas erinevates majandussektorites. Need võivad ette näha, et osalised teevad ühisoste, või piirduda tarnijaga ostuhindade, ostuhinna komponentide või muude tingimuste üle ühiste läbirääkimiste pidamisega, kusjuures tegelikud ostutehingud sõlmib kumbki pool iseseisvalt, tuginedes ühiselt läbiräägitud hindadele ja/või tingimustele. Kui käesolevas peatükis osutatakse ühisele ostmisele, hõlmab see nii ühisoste kui ka ostuhindade (nende komponentide) või muude tingimuste üle peetavaid ühiseid läbirääkimisi. Ühisostukokkulepe võib hõlmata ka selliseid lisategevusi nagu ühine traansport, kvaliteedikontroll ja ladustamine, millega välditakse seega tarnekulude dubleerimist. Sõltuvalt sektorist võivad ostjad tarbida ühiselt ostetud tooteid või kasutada neid sisendina oma tegevuses, näiteks energia või väetiste valdkonnas. Teise võimalusena võivad ostjad tooteid edasi müüa, näiteks esmatarbekaupade (nt toit, kodutarbed või isikliku hügieeni tooted jne) või tarbeelektroonika puhul. Ühise ostmisega tegelevaid sõltumatute jaemüüjate rühmi, jaemüügikette või jaemüüjate rühmi nimetatakse sageli jaemüügiliitudeks (200).

    275.

    Üldjuhul on ühisostukokkulepete eesmärk luua tarnijate suhtes teatav ostujõud, mida ühisostukokkuleppe üksikosalised iseseisvalt tegutsedes ei pruugi saavutada. Ühisostukokkuleppe ostujõu tulemuseks võivad olla madalamad hinnad, suurem valik või parema kvaliteediga tooted tarbijatele. Samuti võib see võimaldada osalistel, eelkõige väiksematel ettevõtjatel, saada paremaid ostutingimusi ja säilitada seega oma konkurentsivõime järgnevatel müügiturgudel, kui nad seisavad silmitsi tugevate konkurentidega. Ettevõtjad võivad tegeleda ühise ostmisega ka selleks, et ennetada nappust või kõrvaldada häireid teatavate toodete tootmises, vältides seega tarneahela puudujääke. Teatavatel juhtudel võib ühine ostmine siiski põhjustada ka konkurentsiprobleeme, nagu on märgitud osas 4.2.3.

    276.

    Ühisostukokkulepped võivad olla seotud nii horisontaal- kui ka vertikaalkokkulepetega. Sel juhul on vajalik kaheetapiline analüüs. Kõigepealt tuleb hinnata ühise ostmisega seotud konkureerivate ettevõtjate vahelisi horisontaalkokkuleppeid või oste sooritavate ettevõtjate ühenduse otsuseid kooskõlas käesolevates suunistes esitatud põhimõtetega. Kui selline hindamine viib järeldusele, et ühisostukokkulepe ei põhjusta konkurentsiprobleeme, on vaja täiendavalt hinnata vertikaalseid kokkuleppeid ühisostukokkuleppe ja selle üksikosaliste vahel ning ühisostukokkuleppe ja tarnijate vahel. Selliseid vertikaalseid kokkuleppeid tuleb hinnata vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste alusel. Vertikaalsed kokkulepped, mis ei kuulu vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaldamisalasse, ei ole ebaseaduslikud, vaid nõuavad artikli 101 kohast eraldi hindamist.

    4.2.   Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    4.2.1.   Peamised konkurentsiprobleemid

    277.

    Ühisostukokkulepped tegelike või võimalike konkurentide vahel võivad põhjustada konkurentsi piiramist eelneva(te)l ostu- ja/või järgneva(te)l müügiturul (turgudel), näiteks kõrgemaid hindu või toodangu, toodete kvaliteedi või valiku või innovatsiooni vähenemist, turu jaotamist või konkurentsi kahjustavat teiste ostjate turulepääsu piiramist.

    4.2.2.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    278.

    Ühisostukokkulepped ei kujuta endast üldjuhul eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, kui need tegelikult käsitlevad ühist ostmist, st kui kaks või enam ostjat peavad ühiselt läbirääkimisi ja sõlmivad konkreetse tarnijaga kokkuleppe ühe või mitme kaubandustingimuse kohta, millega reguleeritakse toodete tarnimist koostööd tegevatele ostjatele.

    279.

    Ühisostukokkuleppeid tuleks eristada ostjate kartellidest, mille eesmärk on piirata konkurentsi siseturul, mis on vastuolus artikli 101 lõikega 1 (201). Ostjate kartellid on tarnijaga ühiseid läbirääkimisi pidamata sõlmitud kokkulepped või kooskõlastatud tegevus kahe või enama ostja vahel, mille eesmärk on

    a)

    koordineerida ostjate individuaalset konkurentsikäitumist turul või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid muu hulgas sellise tegevuse kaudu nagu ostuhindade või nende komponentide fikseerimine või kooskõlastamine (sh näiteks kokkulepped, millega määratakse kindlaks palgad või kokkulepped mitte maksta toote eest teatud hinda), ostukvootide määramine või turgude ja tarnijate jaotamine või

    b)

    mõjutada nende ostjate eraldiseisvaid läbirääkimisi tarnijatega või üksikoste tarnijatelt, näiteks kooskõlastades ostjate läbirääkimisstrateegiaid või teabevahetust tarnijatega peetavate läbirääkimiste seisu üle.

    280.

    Kui ostjad teevad tarnijatega tehinguid eraldi (st nad ei pea tarnijaga ühiseid läbirääkimisi), peavad nad tegema oma ostuotsused iseseisvalt ning nad ei tohi kokkulepete või kooskõlastatud tegevusega kaotada omavahelist strateegilist ebakindlust seoses oma tulevase tegutsemisega turul. Ostjad ei tohi kõigepealt kindlaks määrata ühte või mitut ostutingimust (hind, kogus, tarneallikas, kvaliteet või muud konkurentsiparameetrid), enne kui iga ostja peab tarnijaga eraldi läbirääkimisi ja ostab temalt.

    281.

    Ostjate kartell võib tekkida ka siis, kui ostjad lepivad kokku, et vahetavad omavahel tundlikku äriteavet oma individuaalsete ostukavatsuste või tarnijatega peetavate läbirääkimiste kohta väljaspool tegelikku ühisostukokkulepet, mille alusel suheldakse tarnijatega osaliste nimel ühiselt (202). See puudutab eelkõige ostjatevahelist teabevahetust makstavate ostuhindade (maksimumhinnad, miinimumallahindlused ja muud hindade aspektid), muude ostutingimuste, tarneallikate (nii tarnijate kui ka territooriumide poolest), mahtude ja koguste, kvaliteedi või muude konkurentsiparameetrite (nt ajastus, tarnimine ja innovatsioon) kohta.

    282.

    Ostjate kartell on oma olemuselt konkurentsile piisavalt kahjulik ja seetõttu ei ole vaja selle võimalikku mõju hinnata. Seega, kui see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, kujutab see endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut artikli 101 lõike 1 tähenduses. Seetõttu ei nõua ostjate kartellide hindamine erinevalt ühisostukokkulepete hindamisest põhimõtteliselt asjaomase turu (asjaomaste turgude) kindlaksmääramist, ostjate turuseisundi arvessevõtmist eelneval ostuturul ega selle kaalumist, kas nad konkureerivad järgneval müügiturul (203). Järgmised tegurid muudavad vähem tõenäoliseks, et ostjate vahel sõlmitud ostukokkulepe kujutab endast ostjate kartelli.

    a)

    Ühisostukokkuleppega tehakse tarnijatele selgeks, et läbirääkimisi peetakse kokkuleppeosaliste nimel ja et osalistele on siduvad nende eraldi ostude puhul kokkulepitud tingimused või et ühisostukokkuleppe raames tehakse ostusid selle osaliste nimel. Ei nõuta, et ühisostukokkuleppes avalikustataks osaliste andmed, eelkõige juhul, kui tegemist on väikeste või keskmise suurusega ettevõtjatega või ettevõtjatega, kelle osa ühise kokkuleppe raames tarnijalt tehtud ostudest on piiratud. Siiski ei ole tarnijate ülesanne astuda samme ühisostukokkuleppe olemasolu tuvastamiseks, näiteks kolmandate isikute või ajakirjanduse kaudu. Salajasus ei ole aga ostjate kartelli tuvastamise nõue (204).

    b)

    Ühisostukokkuleppe osalised on kirjalikus kokkuleppes kindlaks määranud oma koostöö vormi, ulatuse ja toimimise, et selle vastavust artiklile 101 oleks võimalik pärast kontrollida ja võrrelda seda ühisostukokkuleppe tegeliku toimimisega. Kirjalik kokkulepe ei saa aga iseenesest seda kokkulepet konkurentsiõiguse jõustamise eest kaitsta.

    283.

    Ühisostukokkulepped võivad ka soodustada müüjate kartelli või neid võidakse kasutatakse müüjate kartellis osalemiseks, st konkurentidevahelise kokkuleppena, millega fikseeritakse müügihinnad, piiratakse toodangut või jaotatakse turge või kliente järgnevatel müügiturgudel. Sellisel juhul võib ühisostukokkulepet hinnata koos kartelliga järgneval müügiturul.

    284.

    Ühisostukokkulepe, mille eesmärk on kõrvaldada tegelik või võimalik konkurent järgneva(te)lt müügiturult (müügiturgudelt), on teatav horisontaalse boikoti vorm ja kujutab endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Horisontaalseid boikotte tuleks eristada vertikaalsetest boikottidest, nimelt ostjatevahelisest kokkuleppest mitte osta konkreetsetelt tarnijatelt eelneval turul. Kuigi vertikaalne boikott võib teatavatel asjaoludel kujutada endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, ei ole see üldjuhul nii. Näiteks ei ole konkurentsi piiramise eesmärki ostjatevahelisel kokkuleppel lõpetada toodete ostmine teatavatelt tarnijatelt konkreetsete tooteomaduste, tootmisprotsesside või töötingimuste tõttu, näiteks seetõttu, et pakutavad tooted ei ole kestlikud, samas kui ostjad soovivad osta ainult kestlikke tooteid. Vertikaalseid boikotte tuleb seega kaaluda nende õiguslikus ja majanduslikus kontekstis, et hinnata nende tegelikku või tõenäolist mõju konkurentsile.

    4.2.3.   Piirav mõju konkurentsile

    285.

    Ühisostukokkuleppeid, mille puhul ostjad lävivad tarnijatega ühiselt kokkuleppe kaudu, tuleb hinnata nende õiguslikus ja majanduslikus kontekstis, et teha kindlaks nende tegelik või tõenäoline mõju konkurentsile. Hindamine peab hõlmama võimalikku piiravat mõju nii asjaomas(t)ele ostuturule (ostuturgudele), kus ühisostukokkuleppe alusel tarnijatega lävitakse, kui ka asjaomas(t)ele müügiturule (müügiturgudele), kus ühisostukokkuleppe osalised võivad müüjatena konkureerida. Sellel hindamisel võrdleb komisjon ühisostukokkuleppe tegelikku või võimalikku mõju asjaomas(t)ele ostu- ja müügiturule (-turgudele) selle olukorraga, mis oleks olnud ilma kõnealuse kokkuleppeta.

    286.

    Üldjuhul põhjustavad ühisostukokkulepped vähem konkurentsiprobleeme, kui osalistel puudub asjaomas(t)el müügiturul (müügiturgudel) turuvõim.

    287.

    Teatavad ühisostukokkuleppega selle osalistele kehtestatud piirangud võivad jääda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui need piirduvad sellega, mis on objektiivselt vajalik ja proportsionaalne, et tagada kokkuleppe nõuetekohane toimimine ja võimaldada osalistel kasutada tarnijate suhtes ostujõudu (205). See võib kehtida näiteks tingimuse kohta, mis keelab osalistel osaleda konkureerivates ühisostukokkulepetes ulatuses, milles see ohustaks asjaomase ostukokkuleppe nõuetekohast toimimist ja selle ostujõudu.

    4.2.3.1.   Asjaomane turg

    288.

    Ühisostukokkulepped võivad mõjutada kahte järgmist turgu. Esiteks ühisostukokkuleppega otseselt seotud turgu (turge), st asjaomast ostuturgu (asjaomaseid ostuturge), kus ühisostukokkuleppe osalised peavad tarnijatega ühiselt läbirääkimisi või ostavad neilt. Teiseks järgnevat müügiturgu või (müügiturge), st turgu (turge), kus ühisostukokkuleppe osalised tegutsevad individuaalselt ja aktiivselt müüjatena.

    289.

    Asjaomaste ostuturgude kindlaksmääramisel järgitakse turu mõistet käsitlevas teatises esitatud põhimõtteid ja see põhineb asendatavuse kontseptsioonil, et teha kindlaks konkurentsipiirangud. Ainus ostuturgude eripära võrreldes müügiturgudega on see, et asendatavus tuleb määratleda pakkumise, mitte nõudluse seisukohast. See tähendab seda, et ostjatega seotud konkurentsipiirangute kindlaksmääramisel on otsustavaks tarnijate võimalused. Nende võimaluste analüüsimisel võib näiteks uurida tarnijate tõenäolist reaktsiooni väikesele, kuid kestvale hinnalangusele, mida nende toodete puhul pakutakse. Pärast asjaomase turu kindlaksmääramist saab ühisostukokkuleppe osaliste turuosa arvutada osaliste asjaomaste toodete ostude väärtuse või mahu alusel osana kogumüügist asjaomasel ostuturul.

    290.

    Kui osalised on lisaks ka konkurendid ühel või mitmel müügiturul, on kõnealused turud hindamise seisukohast samuti asjakohased. Asjaomased müügiturud määratakse kindlaks turu mõistet käsitlevas teatises kirjeldatud meetodi abil.

    4.2.3.2.   Turuvõim

    291.

    Puudub absoluutne künnis, mille ületamise korral võib eeldada, et ühisostukokkuleppe osalistel on turuvõim, nii et ühisostukokkuleppel on tõenäoliselt konkurentsi piirav mõju artikli 101 lõike 1 tähenduses. Enamikul juhtudel on turuvõimu olemasolu siiski ebatõenäoline, kui ühisostukokkuleppe osaliste ühine turuosa asjaomastel ostu- ega müügiturgudel ei ole üle 15 %. Kui osaliste ühine turuosa ei ole ostu- ega müügiturul üle 15 %, on igal juhul tõenäoline, et artikli 101 lõike 3 tingimused on täidetud, välja arvatud juhul, kui kokkuleppe puhul on tegemist eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga.

    292.

    Kõnealust künnist ületav turuosa ühel või mõlemal turul ei tähenda iseenesest seda, et ühisostukokkuleppel on tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile. Kõnealust künnist ületava ühise turuosa puhul tuleb põhjalikult hinnata ühisostukokkuleppe mõju turule, võttes arvesse selliseid tegureid nagu turu kontsentratsioon, kasumimarginaalid, konkurentsi lähedus, ostukokkuleppega hõlmatud toodete laad ja tarnijate võimalik tasakaalustav müügijõud.

    293.

    Peale selle on ühisostukokkuleppe osaliste ühise ostujõu analüüsis asjakohane ostuturu konkurentide vaheliste seoste arv ja ulatus. Näiteks võivad mõned samad osalised osaleda ka muudes ostukokkulepetes.

    294.

    Kui ühisostukokkuleppe osalistel on ostuturul märkimisväärne ostujõud, on oht, et kokkulepe võib kahjustada konkurentsi eelneval turul, mis võib lõppkokkuvõttes kahjustada ka järgneva turu tarbijaid. Näiteks võib ühise ostujõu kasutamine kahjustada tarnijate investeerimisstiimuleid ja sundida võimaliku tasakaalustava müügijõuta tarnijaid vähendama nende toodetavate toodete valikut või kvaliteeti. Sellega võib kaasneda piirav mõju konkurentsile eelneval turul, näiteks kvaliteedilangus, innovatsioonitegevuse vähenemine ja lõppkokkuvõttes optimaalsest tasemest väiksemad tarned. Pealegi võivad jaemüüjad kasutada ostujõudu ja mängida tarnijaid üksteise vastu, piirates ühiselt tootevalikut oma kauplustes, ning kahjustada lõppkokkuvõttes järgneva turu tarbijaid.

    295.

    Oht, et ühisostukokkulepe võib vähendada tarnijate investeerimis- või innovatsioonistiimuleid, on suurem, kui ostjate ühised ostud moodustavad suure osa asjaomastest ostudest, eelkõige juhul, kui sellised ostjad teevad tehinguid tasakaalustava müügijõuta tarnijatega. Sellised tarnijad võivad olla kasumi vähenemise suhtes eriti haavatavad, eriti kui nad on teinud konkreetseid investeeringuid toodete tarnimiseks ühisostukokkuleppe osalistele. Piirav mõju konkurentsile on vähem tõenäoline, kui tarnijatel on ostuturul (-turgudel) märkimisväärne tasakaalustav müügijõud (mis ei pruugi tingimata tähendada valitsevat turupositsiooni), näiteks seetõttu, et nad müüvad tooteid või teenuseid, mida ostjad vajavad, et konkureerida järgneva(te)l müügiturul (-turgudel), ja mida on raske asendada.

    296.

    Ühisostukokkuleppe osaliste ostujõudu võidakse kasutada ka konkureerivate ostjate juurdepääsu piiramiseks ostuturule, piirates nende juurdepääsu tõhusatele tarnijatele. Selline piirav mõju on tõenäolisem siis, kui tarnijate arv on piiratud ja ostuturu pakkumise osalisel on turule sisenemise tõkkeid.

    297.

    Kui ühisostukokkuleppe osalised on järgneval turul tegelikud või võimalikud konkurendid, võib nende motivatsioon konkureerida hinna pärast järgneva(te)l müügiturul (-turgudel) olla oluliselt väiksem, kui nad ostavad ühiselt märkimisväärse osa toodetest, mille puhul nad järgneval turul konkureerivad. Esiteks, kui osalistel koos on müügiturul (-turgudel) märkimisväärne turuvõim (mis ei pruugi tingimata tähendada valitsevat turupositsiooni), kanduvad ühisostukokkuleppega saavutatud madalamad ostuhinnad väiksema tõenäosusega üle tarbijatele. See kehtib eriti juhul, kui ühisostukokkuleppe osaliste konkurentidel on nõrga turuseisundi tõttu piiratud suutlikkus tõhusalt konkureerida müügiturul. Teiseks, mida suurem on ühisostukokkuleppe osaliste ühine turuosa järgneval müügiturul, seda suurem on oht, et eelneva turu ostude kooskõlastamine põhjustab ka järgneva turu müügi kooskõlastamist. See oht on eriti suur, kui ühisostukokkuleppega piiratakse (või pärsitakse) selle osaliste suutlikkust osta ostuturul iseseisvalt sisendtoote lisamahtusid. Kokkuleppeosaliste kohustust osta neile vajalikud tooted tervikuna või suuremas osas ühisostukokkuleppe kaudu, et tagada piisavalt tugev läbirääkimispositsioon tugevate tarnijate suhtes, tuleks hinnata, võttes arvesse selliseid tegureid nagu kohustuse ulatus (asjaomaste ostude maht või osakaal) ja kestus ning ühisostukokkuleppe osaliste ühine turuosa asjaomas(t)el ostu- ja müügiturul (-turgudel).

    298.

    Kui ühisostukokkuleppe osalistel puudub ühiselt turuvõim või nad ei tegutse sama(de)l asjaomas(t)el müügiturul (-turgudel) (nt jaemüüjad, kes tegutsevad erinevatel geograafilistel turgudel ega ole võimalikud konkurendid), on ebatõenäoline, et ühisostukokkulepe piirab konkurentsi müügiturul (-turgudel).

    4.2.3.3.   Kokkumäng

    299.

    Ühisostukokkulepped võivad põhjustada kokkumängu, kui need hõlbustavad kokkuleppeosaliste tegevuse kooskõlastamist järgneva(te)l müügiturul (-turgudel), kus nad on tegelikud või võimalikud konkurendid. See võib juhtuda eelkõige siis, kui turustruktuur müügiturul soodustab kokkumängu (nt seetõttu, et turg on kontsentreeritud ja sellel on märkimisväärne läbipaistvuse tase). Kokkumäng on tõenäolisem ka siis, kui ühisostukokkuleppe osalistel on müügiturul suur ühine turuosa ning kokkulepe ulatub kaugemale ühisest ostmisest või ostutingimuste üle peetavatest ühistest läbirääkimistest. Näiteks võiks kokkumängu hõlbustada see, kui kokkuleppeosalised lepivad kokku kogustes, mida nad kokkuleppe alusel ostavad, või kooskõlastavad müügihinna allahindluste või müügiedenduste ajastust järgneval müügiturul, piirates seega oluliselt omavahelist konkurentsi müügiturul.

    300.

    Kokkumängu võib hõlbustada ka see, kui ühisostukokkuleppe osalised suudavad ühise ostmise kaudu oma kulud suurel määral ühitada, tingimusel et osalistel on müügiturul turuvõim ja turu omadused soodustavad kooskõlastamist. Eelkõige on piirav mõju konkurentsile tõenäolisem siis, kui märkimisväärne osa kokkuleppeosaliste muutuvkuludest müügiturul on ühine. See on nii näiteks juhul, kui konkureerivad lõpptoote valmistajad ja müüjad ostavad ühiselt suure osa oma sisendtoodetest. Samuti võib see nii olla juhul, kui sama(de)l asjaomas(t)el jaemüügiturul (-turgudel) tegutsevad jaemüüjad ostavad ühiselt märkimisväärse osa toodetest, mida nad pakuvad edasimüügiks. Lisaks nn hub-and-spoke (keskse sõlmpunktiga) tüüpi kokkumängu laiendamisele (206) võivad ühisostukokkuleppes osalevad jaemüüjad olla ka rohkem valmis nõustuma tarnijate hinnatõusudega, kui nad teavad, et neid hinnatõuse rakendatakse ka enamiku nende konkurentide suhtes järgneva(te)l müügiturul (-turgudel) ja seega saab need üle kanda tarbijatele.

    301.

    Ühisostukokkuleppe täitmisel võib olla vaja vahetada tundlikku äriteavet, näiteks ostuhindade (või nende osade) ja -mahtude kohta. Kui ühisostukokkulepe ise ei kuulu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla seetõttu, et sellel on neutraalne või positiivne mõju konkurentsile, ei kuulu nimetatud keelu alla ka selle kokkuleppega kaasnev teabevahetus (207). Nii on see juhul, kui teabevahetus on objektiivselt vajalik ühisostukokkuleppe täitmiseks ja on selle eesmärkidega proportsionaalne (208). Kui teabevahetus läheb kaugemale sellest, mis on ühisostukokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik, või kui teabevahetus ei ole kokkuleppe eesmärkidega proportsionaalne, tuleks selle hindamisel kasutada 6. peatükis esitatud juhiseid (209). Kui teabevahetus kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib see siiski vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    302.

    Sellise tundliku äriteabe vahetamine võib hõlbustada müügihindade ja toodangu kooskõlastamist ning põhjustada seega müügiturgudel kokkumängu. Tundliku äriteabe vahetamise mõju ülekandumist on võimalik vähendada, kui näiteks andmeid võrreldakse sellise ühisostukokkuleppe raames, mis on loodud eraldiseisva üksusena ja mille puhul ei edasta selles osalevatele ostjatele mingit individuaalset teavet, või kehtestades tehnilised või praktilised meetmed, et piirata juurdepääsu sellisele teabele ja kaitsta selle konfidentsiaalsust. Ühisostukokkuleppe osalised võivad seega näha ette sõltumatud töörühmad või ühisostukokkuleppe asjaomastele töötajatele ja osalistele suunatud tõhusad konfidentsiaalsuseeskirjad, mida kohaldatakse jätkuvalt juhul, kui teatavad töötajad pöörduvad tagasi kokkuleppe üksikosaliste juurde või teatavad töötajad või osalised lähevad üle teise ühisostukokkuleppe alla. Lisaks sellele ei tohiks ettevõtja osalemine mitmes ühisostukokkuleppes põhjustada konkurentsi piiravat teabevahetust või muud liiki kooskõlastamist erinevate ostukokkulepete vahel.

    303.

    Tarnijatega tingimuste üle peetavate ühiste läbirääkimiste kontekstis võib ühisostukokkulepe (st selle osalised või nende moodustatud juriidiline üksus) kasutada oma ostujõudu, ähvardades näiteks läbirääkimistest loobuda või ostude tegemise lõpetada, välja arvatud juhul, kui tarnija pakub paremaid tingimusi või madalamaid hindu. Selliste läbirääkimiste vastaspooled võivad ostjatega peetavate läbirääkimiste raames samuti ähvardada, et lõpetavad läbirääkimised või toodete tarnimise.

    304.

    Selliseid kollektiivläbirääkimiste raames tehtavaid ähvardusi võib pidada ühisostukokkuleppe lahutamatuks osaks, kui need on seotud läbirääkimiste objektiks olevate toodetega ning on oma olemuselt ajutised, st lakkavad eksisteerimast, kui pooled on läbirääkimisi jätkanud või kokkuleppe sõlminud. Ilma et see piiraks selliste rangemate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, millega keelatakse ühepoolne tegevus või ebaausad kaubandustavad, (210) ei kujuta sellised ähvardused üldjuhul endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut (211). Sellistest ähvardustest tulenevat mõju konkurentsile hinnatakse artikli 101 lõike 1 alusel ühisostukokkuleppe üldise mõju kontekstis, võttes arvesse ähvardusi tegevate osaliste turuseisundit (212). Selline kollektiivne ähvardus, mida võib pidada ühisostukokkuleppe lahutamatuks osaks, on näiteks olukord, kus jaemüügiliidu liikmed peatavad tarnijalt teatavate toodete tellimise nende toodete tulevase tarnimise tingimuste üle peetavate läbirääkimiste ajal. Sellised tellimise peatamised võivad põhjustada olukorra, kus liidu üksikute liikmete valitud tooted ei ole ajutiselt jaemüüjate kauplustes kättesaadavad seni, kuni jaemüügiliit ja tarnija on tulevaste tarnete tingimustes kokku leppinud. Sellised tellimise peatamised (peatamise ähvardused) ei mõjuta üldjuhul märgatavalt konkurentsi järgneva(te)l müügiturul (-turgudel), kus jaemüüjad pakuvad jätkuvalt tooteid, mis asendavad kõnealuseid tooteid, ja ulatuses, milles kliendid saavad müügiturul (-turgudel) osta neid tooteid või asendustooteid ühisostukokkuleppe osaliste konkurentidelt.

    4.3.   Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    4.3.1.   Tõhususe suurenemine

    305.

    Ühisostukokkulepped võivad tõhusust märkimisväärselt suurendada. Eelkõige võib nendega kaasneda kulude kokkuhoid, näiteks väiksemate ostuhindade või madalamate tootmis- ja tehingukulude kaudu. Peale selle võivad ühisostukokkulepped suurendada kvalitatiivset tõhusust, näiteks suunates tarnijaid teostama innovatsioonitegevust ja laskma turule uusi või täiustatud tooteid või eelkõige väiksemate tarnijate puhul laiendama toodete turustamist suuremale arvule ostjatele ja turgudele. Selline kvalitatiivne tõhusus võib tuua kasu tarbijatele, vähendades sõltuvust ja vältides vastupidavamate tarneahelate kaudu nappust ning aidates muuta siseturgu vastupidavamaks, näiteks ravimite või energia ühisostude kaudu.

    4.3.2.   Hädavajalikkus

    306.

    Piirangud, mis ületavad ühisostukokkuleppest tuleneva tõhususe suurenemise saavutamiseks vajalikku, ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Näiteks kulude kokkuhoidu, mis ei tulene mitte ühisest ostmisest, vaid sellisest ühisostukokkuleppega seotud lisategevusest nagu logistika, transport või ladustamine, võib pidada kokkuleppest tulenevaks tõhususe suurenemiseks üksnes juhul, kui lisategevus on vajalik ostukokkuleppe toimimiseks ja seda ei ole võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega. Kohustus osta või läbi rääkida ainult ühisostukokkuleppe kaudu võib teatavatel juhtudel olla hädavajalik mastaabisäästuks vajaliku ostujõu taseme või mahu saavutamiseks. Sellist kohustust tuleb siiski hinnata igal üksikul juhul eraldi.

    4.3.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    307.

    Hädavajaliku piiramisega saavutatud suurem tõhusus, näiteks kulude vähendamine või kvalitatiivne tõhusus uute või täiustatud toodete turuletoomise näol, peab tarbijatele üle kanduma sellisel määral, mis kaalub üles ühisostukokkuleppe piirava mõju konkurentsile. Seega ei piisa kulude kokkuhoiust või muud liiki tõhususest, millest saavad kasu ainult ühisostukokkuleppe osalised. Selle asemel peab kulude kokkuhoid üle kanduma kokkuleppeosaliste klientidele. Näiteks võib väiksemate ostukulude puhul toimuda kasu ülekandumine madalamate hindade kaudu müügiturul (-turgudel).

    308.

    Ettevõtjatel on tavaliselt motivatsioon kanda vähemalt osa muutuvkulude vähendamisest üle oma klientidele. Muutuvkulude vähendamisest tulenev kõrgem kasumimarginaal annab ettevõtetele märkimisväärse stiimuli suurendada oma toodangut hindade alandamise kaudu. Kui aga ühisostukokkuleppe osalistel on koos asjaomas(t)el müügiturul (-turgudel) turuvõim, kalduvad nad muutuvkulude vähenemist oma klientidele harvem üle kandma. Pealegi on ebatõenäoline, et püsikulude vähenemine (nt tarnijate kindlasummalised maksed) kanduks üle tarbijatele, sest see ei motiveeri sageli ettevõtjaid toodangut laiendama. Seepärast on vaja konkreetset ühisostukokkulepet hoolikalt hinnata, et otsustada, kas see loob majandusliku stiimuli toodangu laiendamiseks ja toob seega kaasa kulude vähendamise või tõhususe suurendamise ülekandumise (213). Peale selle on madalamad müügihinnad klientide jaoks eriti vähetõenäolised, kui ühisostukokkuleppega piiratakse (või takistatakse) selle osaliste suutlikkust osta konkreetselt tarnijalt lisamahtusid kas ühisostukokkuleppe kaudu või iseseisvalt väljaspool seda kokkulepet. Ühisostukokkulepped, mis piiravad osaliste sõltumatut lisamahtude tellimist konkreetselt tarnijalt, motiveerivad tegelikult müügihindu tõstma. Seda seetõttu, et sisendite ostmise ühine piiramine piirab üldjuhul müügimahtu müügiturul (-turgudel).

    4.3.4.   Konkurentsi säilitamine

    309.

    Artikli 101 lõike 3 tingimused ei ole täidetud juhul, kui pooltel on võimalus konkurents asjaomaste toodete olulises osas kõrvaldada. See tingimus peab olema täidetud nii asjaomastel ostu- kui ka müügiturgudel.

    4.4.   Näited

    310.

    Ostjate kartell

    Näide 1

    Olukord. Paljud väikeettevõtjad koguvad kasutatud mobiiltelefone jaemüügipunktide kaudu, kuhu need uut mobiiltelefoni ostes tagastatakse. Need kokkuostjad müüvad kasutatud mobiiltelefonid ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtjatele, kes eraldavad väärtuslikud toorained (nt kuld, hõbe ja vask) korduvkasutamiseks, mis on kestlikum alternatiiv kaevandamisele. Viis ringlussevõtuga tegelevat ettevõtjat, kes esindavad 12 % kasutatud mobiiltelefonide ostuturust, lepivad kokku ühise maksimaalse ostuhinna telefoni kohta. Need viis ringlussevõtuga tegelevat ettevõtjat teavitavad üksteist ka hinnaaruteludest, mida nad peavad eraldi kasutatud mobiiltelefonide kokkuostjatega, ning neile kokkuostjate tehtud pakkumustest ja hinnast, mida nad lõpuks nõustuvad kokkuostjatele telefoni eest maksma.

    Analüüs. Kõik viis ringlussevõtuga tegelevat ettevõtjat on ostjate kartelli osalised. Igaüks neist peab mobiiltelefonide kokkuostjatega eraldi läbirääkimisi ja ostab neilt mobiiltelefone eraldi. Tegemist ei ole ühisostukokkuleppega, mis esindaks ostjaid ühiselt kokkuostjatega peetavatel läbirääkimistel või kokkuostjatelt ostmisel. Olenemata ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate suhteliselt väikesest ühisest turuosast elektroonikaromude kokkuostuturul, on nendevaheline kokkulepe kvalifitseeritav eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguna. Seetõttu ei ole vaja asjaomast turgu kindlaks määrata ega hinnata kartelli tegelikku või võimalikku mõju turule.

    311.

    Tootjate ühised läbirääkimised sisendite üle

    Näide 2

    Olukord. Viiel konkureerival terasetootjal on liikmesriigi A asjaomasel ostuturul 40 % ühine turuosa. Terasetootjad loovad ühisettevõtte ning omavad ja haldavad seda ning ühisettevõte peab nende nimel läbirääkimisi rauamaagi ostmiseks. Ühisettevõte nõuab suurelt rauamaagi tarnijalt 20 % hinnaalandust rauamaagi ostuhinnast liikmesriigis A ja saab selle. Ostuturul üksteisega konkureerimise asemel ostavad viis terasetootjat rauamaagi ühisettevõtte poolt kokku lepitud ostuhinnaga. Puuduvad tõendid selle kohta, et ühisettevõtte omanikud oleksid rauamaagi eest makstud madalama hinna tulemusena alandanud oma terasehinda müügiturul.

    Analüüs. Ühisettevõte on ühisostukokkulepe, mille alusel peetakse tarnijatega läbirääkimisi viie terasetootja nimel. Viis ühisettevõttes osalevat terasetootjat on saavutanud oma rauamaagi ostude jaoks madalama hinna. Ühisettevõtte osalised ostavad rauamaaki iseseisvalt, kuigi ühisettevõtte poolt kokku lepitud hinna alusel. Ühisettevõtte loomise ja rakendamise eesmärk ei ole konkurentsi piiramine. See, kas ühisettevõttel on piirav mõju konkurentsile, sõltub näiteks sellest, kas ühisettevõttega kaasneb kulude märkimisväärne ühitamine ja kas ühisostukokkuleppest tuleneb tegelik kokkumänguoht terase müügiturul. Kui kõik asjaolud on samad, võib kokkumängule viidata see, et ükski viiest ühisettevõttes osalevast terasetootjast ei oleks oma terasehindu alandanud.

    312.

    Euroopa jaemüügiliidu ühised läbirääkimised

    Näide 3

    Olukord. Euroopa jaemüügiliit, mille liikmeteks on seitse suurt jaemüügiketti, mis tegutsevad erinevatel siseriiklikel turgudel, peab tulevase tarnekokkuleppe teatavate tingimuste üle ühiselt läbirääkimisi magusaid küpsiseid ja puuviljamahlu tootva olulise kaubamärgitootjaga, kelle turuosa nendes tootekategooriates on 30 %. Jaemüügiliidu turuosa igal asjaomasel (siseriiklikul) ostuturul ei ole üle 18 % ning iga selle liikme turuosa oma liikmesriigi asjaomasel (kohalikul) jaeturul on 15–20 %. Jaemüügiliidu liikmed ei sisene tõenäoliselt üksteise müügiturgudele. Läbirääkimised käsitlevad eelkõige täiendavat mahahindlust tootjalt jaemüüjatele. Mõlemad osalised peavad pingsaid läbirääkimisi, et sõlmida parim võimalik tehing. Läbirääkimiste teatavad etapis palub jaemüügiliit oma liikmetel surve suurendamiseks ajutiselt lõpetada nende kahe kategooria toodete tellimine, mille üle tootjaga läbirääkimisi peetakse. Selle otsuse rakendamisel otsustab iga jaemüügiliidu liige iseseisvalt seda, milliseid tootja nende kategooriate tooteid ta läbirääkimiste ummikseisu ajal ei telli, võttes arvesse kohalikke tarbijate eelistusi müügiturgudel. Pärast järgmist läbirääkimiste vooru lepivad tootja ja jaemüügiliit lõpuks kokku täiendavas mahahindluses, mille tootja liidu üksikliikmetele teeb, ning nad alustavad uuesti oma tellimusi tootjalt kogu tootevaliku ulatuses.

    Analüüs. Euroopa jaemüügiliit ei ole ostjate kartell ega kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Jaemüügiliit liigitatakse ühisostukokkuleppeks isegi siis, kui ta peab ühiselt läbirääkimisi ainult konkreetse mahahindluse üle tootja ja jaemüügiliidu liikmete vahelise laiema ostutehingu osana, mille alusel liikmed ostavad iseseisvalt oma vajalikud kogused tootja tooteid. Jaemüügiliidu liikmeks olevad siseriiklikud jaemüügiketid ei tegutse samadel müügiturgudel ega ole üksteise võimalikud konkurendid. Seetõttu ei ole ühisostukokkuleppel tõenäoliselt piiravat mõju jaemüüjatevahelisele konkurentsile järgneva(te)l müügiturul (-turgudel). Lisaks avaldavad neile jaemüüjatele piisavat konkurentsisurvet konkureerivad jaemüüjad, kes ei osale ühisostukokkuleppes. Kokkuleppe puhul võib siiski olla vaja hinnata sellist võimalikku negatiivset mõju konkurentsile eelneval turul, mis tuleneb täiendavast mahahindlusest (nt seoses tarnijate innovatsiooni vähenemisega). Selline negatiivne mõju tundub aga ebatõenäoline, võttes arvesse poolte mõõdukat ühist turuosa igal asjaomasel ostuturul, mis ei ole üle 18 %. Tellimise ajutist lõpetamist tuleb hinnata koos ühisostukokkuleppe üldise mõjuga. Selline meede puudutab ainult neid tootekategooriaid, mille üle peetakse tootjaga läbirääkimisi ja mis ei näi tarbijaid otseselt ega kaudselt kahjustavat, eelkõige ulatuses, milles need jaemüüjad pakuvad asendustooteid või on teisi konkureerivaid jaemüüjaid, kellelt tarbijad saavad osta samu tooteid, ja see võib tuua pärast kokkuleppe saavutamist tarbijatele kasu madalamate hindade näol.

    313.

    Mõõduka ühendatud turuosaga väikeettevõtjate vaheline ühisostmine

    Näide 4

    Olukord. 150 väikest jaemüüjat sõlmivad kokkuleppe ühisostukokkuleppe koostamise kohta. Nad on kohustatud ostma kõnealuse kokkuleppe kaudu miinimumkoguse, mis moodustab ligikaudu 50 % iga jaemüüja kogukuludest. Jaemüüjad võivad osta kokkuleppe kaudu miinimumkogusest rohkem ja osta ka kokkuleppeväliselt. Nende ühine turuosa nii ostu- kui ka müügiturul on 23 %. Ettevõtja A ja ettevõtja B on ühisostukokkuleppe osaliste kaks suurt konkurenti. Ettevõtja A osa nii ostu- kui ka müügiturul on 25 % ja ettevõtja B osa on 35 %. Ülejäänud väiksematel konkurentidel ei ole mingeid takistusi omavahel ühisostukokkuleppe sõlmimiseks. Kõnealused 150 jaemüüjat saavutavad ühisostukokkuleppe alusel ühiselt ostes olulise kulude kokkuhoiu.

    Analüüs. Ühisostukokkulepe ei ole ostjate kartell ega kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Kokkuleppes osalevate jaemüüjate ühine turuosa ostu- ja müügiturgudel ületab pehme „safe harbour“-põhimõtte kohast 15 % turuosa, kuid nende tegevust piiravad ettevõtjad A ja B, kellel on mõlemal turul suurem turuosa. Tõenäosus, et ühisostukokkulepe takistab tootetarnijate investeeringuid või innovatsiooni, on endiselt väike, võttes arvesse kokkuleppeosaliste ühist turuosa ostuturul. See sõltub siiski ka tarnijate tasakaalustavast müügijõust ostuturul ning müügijõuta tarnijate puhul sellest, kas nad on teinud ühisostukokkuleppe osaliste jaoks kliendipõhiseid investeeringuid. Kuigi ühisostukokkuleppes osalevad jaemüüjad saavad oma kulusid suuresti ühitada, ei saavuta nad tõenäoliselt müügiturul turuvõimu ettevõtjate A ja B kohaloleku tõttu, kes on mõlemad eraldi tugevamad kui ühisostukokkuleppes osalevad jaemüüjad kokku. Seetõttu on ebatõenäoline, et 150 jaemüüjat suudaksid oma tegevust müügihindade puhul edukalt kooskõlastada ja saavutada müügiturul kokkumängu, mis takistaks neil madalamaid ostuhindu või nendega seotud allahindlusi üle kanda. Seega ei ole ühisostukokkuleppel tõenäoliselt piiravat mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses. Pealegi kaasneb koostööga mõningane tõhususe suurenemine mastaabisäästu kaudu, mis võib müügihindu veelgi alandada ning suurendada müügiturul jaemüüjate konkurentsivõimet võrreldes ettevõtjatega A ja B.

    314.

    Kulude ühitamine ja turuvõim müügiturul

    Näide 5

    Olukord. Kaks konkureerivat selvehallide ketti sõlmivad kokkuleppe osta ühiselt tooteid, mis moodustavad ligikaudu 80 % nende muutuvkuludest. Poolte ühine turuosa eri tootekategooriate asjaomastel ostuturgudel on 25–40 %. Asjaomasel müügiturul on nende ühine turuosa 60 % ja selle turul on veel neli olulist jaemüüjat, kellel kõigil on 10 % turuosa. Uusi turuletulijaid tõenäoliselt ei ole.

    Analüüs. Ostukokkulepe ei ole ostjate kartell ega kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Tõenäoliselt võimaldab ostukokkulepe siiski selle pooltel kooskõlastada oma tegevust müügiturul, mis võib seeläbi põhjustada kokkumängu. Pooltel on müügiturul turuvõim, kuna sellel turu on üksikud palju väiksemad konkurendid, ja ostukokkuleppega ühitatakse kulusid märkimisväärselt. Lisaks sellele ei ole uute turuletulijate lisandumine tõenäoline. Poolte motivatsioon kooskõlastada oma tegevust müügiturul oleks veelgi suurem, kui nende kulude struktuur oleks sarnane juba enne kokkuleppe sõlmimist. Samuti suurendaksid poolte samalaadsed marginaalid kokkumänguohtu. See kokkulepe tekitab ka ohu, et pooled võivad nõudluse peatada ja seega vähenenud ostude tõttu vähendada ka müügimahtu, tõstes seega järgneval turul müügihindu. Seega on ostukokkuleppel tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses. Kuigi poolte märkimisväärse turuvõimu tõttu müügiturul saavutatakse kokkuleppega üsna tõenäoliselt tõhususe suurenemine kulude kokkuhoiu kaudu, ei pruugi nad seda tarbijatele üle kanda sellisel määral, mis kaalub üles piirava mõju konkurentsile. Seepärast ei vasta ostukokkulepe tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    315.

    Eraldiseisvatel geograafilistel turgudel tegutsevad pooled

    Näide 6

    Olukord. Kuus suurt jaemüüjat, kes kõik asuvad eri liikmesriikides, sõlmivad ühisostukokkuleppe, et osta ühiselt mitut kaubamärgiga tähistatud durumnisujahust valmistatud toodet. Kokkuleppega võimaldatakse jaemüüjatel koostööväliselt osta muid samalaadseid kaubamärgiga tähistatud tooteid. Ühisostukokkuleppe osaliste ühine turuosa asjaomasel kogu Euroopa Liitu hõlmaval ostuturul on umbes 22 %. Ostuturul tegutseb veel kolm ühisostukokkuleppega sarnase suurusega ostjat. Igal ühisostukokkuleppe osalisel on 20–30 % turuosa riiklikul müügiturul, kus ta tegutseb. Ükski pool ei tegutse mõne sellise liikmesriigi müügiturul, kus tegutseb mõni teine pool. Kokkuleppepooled ei sisene tõenäoliselt üksteise riiklikele müügiturgudele.

    Analüüs. Ühisostukokkulepe ei ole ostjate kartell ega kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Kokkuleppe kaudu saavad selles osalevad jaemüüjad konkureerida teiste olemasolevate suurte ostjatega ostuturul ning saada paremad hinnad või tingimused kui siis, kui nad ostaksid tooteid iseseisvalt. Tõenäosus, et ühisostukokkulepe takistab tootetarnijate investeeringuid või innovatsiooni, on endiselt väike, võttes arvesse osaliste ühist turuosa ostuturul. See sõltub siiski ka tarnijate tasakaalustavast müügijõust ostuturul ning müügijõuta tarnijate puhul sellest, kas nad on teinud kokkuleppes osalevate ostjate jaoks kliendipõhiseid investeeringuid. Kogu Euroopa Liitu hõlmava ostuturuga võrreldes on riiklikud müügiturud palju väiksemad (käibe ja geograafilise ulatuse poolest) ning mõnel kokkuleppeosalisel võib neil turgudel olla teatav turuvõim. Kuigi ühisostukokkuleppe osaliste ühine turuosa ostuturgudel on üle 15 %, ei ole kokkuleppeosalised siiski suutelised oma tegevust riiklikel müügiturgudel kooskõlastama, sest nad ei ole tegelikud ega võimalikud konkurendid neil järgnevatel turgudel. Sellest tulenevalt ei ole ühisostukokkuleppel tõenäoliselt piiravat mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses. Isegi kui kokkuleppel oleks piirav mõju konkurentsile, on siiski tõenäoline, et see vastab artikli 101 lõike 3 kohase erandi tingimustele. Ühisostukokkuleppega kaasnevad väiksemad ostukulud, mida osalistel ei oleks võimalik saavutada, kui nad lepiksid hindades kokku iseseisvalt. Võttes arvesse üksikosaliste turuseisundit järgneval turul, kus nad ei tegutse üksteise müügiturgudel, kuid seisavad silmitsi märkimisväärse konkurentsiga, mida pakuvad teised jaemüüjad (kellele kuulub vähemalt 70 % müügiturust), tundub tõenäoline, et need väiksemad ostukulud kanduvad üle tarbijatele. Kokkuleppeosalistel oleks tõesti stiimul kanda vähemalt osa muutuvkulude vähendamisest üle oma klientidele, laiendades hindade alandamise kaudu müüki järgneval turul.

    316.

    Teabevahetus

    Näide 7

    Olukord. Kolm konkureerivat tootjat A, B ja C usaldavad sõltumatule ühisostukokkuleppele vahetoote Z ostmise, mida kolm tootjat kasutavad lõpptoote X tootmises. Toote Z kulud ei ole toote X tootmises märkimisväärne kulutegur. Kogu ühiseks ostmiseks vajalik teave (nt kvaliteedinõuded, kogused, tarnekuupäevad, maksimaalsed ostuhinnad) avalikustatakse üksnes ühisostukokkuleppele, mitte aga teistele kokkuleppeosalistele. Ühisostukokkuleppe raames lepitakse ostuhindades kokku iga toote Z tarnijaga. Tootjate A, B ja C ühine turuosa igal ostu- ja müügiturul on 30 %. Neil on ostu- ja müügiturgudel kuus konkurenti, kellest kahel on kummalgi 20 % turuosa.

    Analüüs. Ühisostukokkulepe ei ole ostjate kartell ega eesmärgil põhinev konkurentsipiirang. Ühisostukokkuleppe osaliste ühine turuosa nii ostu- kui ka müügiturgudel on 30 %, mis ületab selgelt pehme „safe harbour“-põhimõtte kohast 15 % turuosa. See võib anda neile nii ostu- kui ka müügiturgudel märkimisväärse turuvõimu. Kokkuleppeosalised peavad siiski konkureerima mitme konkurendiga nii eelnevatel kui ka järgnevatel turgudel. Vähemalt kahel neist konkurentidest on tugev turuseisund (kummagi turuosa on 20 %), mis võimaldab neil kokkuleppeosalistele tõhusat konkurentsisurvet avaldada. Seetõttu tundub ebatõenäoline, et ühisostukokkuleppe osalistel on müügiturgudel nii märkimisväärne turuvõim, et nad suudaksid need konkurendid ostuturult välja jätta. Pealegi piirdub kokkulepe toote Z ostmisega, mis ei ole toote X tootmisel oluline kulutegur. Seega ei kujuta see endast olulist sisendit müügiturgudel toimuva poolte tegevuse jaoks ja sellega ei kaasne kulude suurt ühitamist. Tootjad A, B ja C ostavad või toodavad endiselt iseseisvalt toote X muid sisendeid, mis on olulisemad kulutegurid, ning nad konkureerivad toote X turul tõhusalt kuue ülejäänud konkurendiga, aga ka üksteisega.

    Seepärast ei piira ühisostukokkulepe tõenäoliselt ostu- ja müügiturgudel konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses või see võib igal juhul vastata artikli 101 lõike 3 neljale kumulatiivsele tingimusele.

    Samuti ei kuulu teabevahetus artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalasse, kui see on toodet Z käsitleva ühisostukokkuleppe jaoks objektiivselt vajalik ja sellega proportsionaalne, hõlmates üksnes neid parameetreid, mis on kokkuleppeosalistele tarnijatega kokkuleppe sõlmimiseks vajalikud. Kuna teavet ei jagata üksikosaliste vahel, vaid üksnes ühisostukokkuleppega, ei toimu otsest teabevahetust tootjate A, B ja C vahel ning seega ei too teabe edastamine tõenäoliselt kaasa nendevahelist kokkumängu, mis on vastuolus artikli 101 lõikega 1.

    5.   KAUPLEMISKOKKULEPPED

    5.1.   Sissejuhatus

    317.

    Kauplemiskokkulepped hõlmavad konkurentidevahelist koostööd seoses nende asendustoodete müügi, turustamise või müügiedendusega. Selliste kokkulepete ulatus võib suuresti erineda sõltuvalt koostööga hõlmatud kauplemisülesannetest. Üheks äärmuseks on ühismüügikokkulepe, mis võib tähendada kõigi toote müügiga seotud kaubanduslike aspektide, sealhulgas hinna ühist kindlaksmääramist. Teiseks äärmuseks on piiritletumad kokkulepped, mis käsitlevad ainult üht konkreetset kauplemisülesannet, näiteks turustamist, müügijärgseid teenuseid või reklaami.

    318.

    Osutatud piiritletumate kokkulepete oluline liik on turustamiskokkulepped. Turustamiskokkulepped kuuluvad põhimõtteliselt vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste kohaldamisalasse, kui kokkuleppepooled ei ole tegelikud ega võimalikud konkurendid. Kui konkurendid lepivad kokku turustada oma asendustooteid (eriti kui nad teevad seda erinevatel geograafilistel turgudel), on oht, et kokkulepete eesmärgiks või tagajärjeks võib olla turgude osadeks jagamine poolte vahel või et kokkulepetega kaasneb kokkumäng. See võib kehtida konkurentidevaheliste nii vastastikuste kui ka mittevastastikuste kokkulepete kohta, mida tuleb seega kõigepealt hinnata käesolevas peatükis kehtestatud põhimõtete kohaselt. Kui selline hindamine viib järeldusele, et konkurentidevaheline koostöö turustamise valdkonnas on põhimõtteliselt vastuvõetav, on vaja täiendavat hindamist selleks, et uurida kõnealustes kokkulepetes sisalduvaid vertikaalseid piiranguid. Hindamise teises etapis tuleks tugineda vertikaalseid piiranguid käsitlevates suunistes kehtestatud põhimõtetele.

    319.

    Ainus erand eelmises punktis nimetatud kaheetapilisest protsessist on juhul, kui konkurendid sõlmivad mittevastastikuse turustamiskokkuleppe ning a) tarnija on kaupade tootja, hulgimüüja või importija ja turustaja ning ostja on turustaja, aga mitte tootmise, hulgimüügi või importimise tasandil konkureeriv ettevõtja, või b) tarnija osutab teenuseid mitmel kaubandustasandil, samas kui ostja pakub oma teenuseid jaemüügi tasandil ega osuta konkureerivaid teenuseid sellel kaubandustasandil, kus ta ostab kokkuleppega hõlmatud teenuseid, mis kuuluvad vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaldamisalasse, mille suhtes ei kohaldata käesolevaid suuniseid (214). Neis olukordades võib turustuskokkuleppe suhtes kohaldada vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust ja sel juhul käesolevaid suuniseid ei kohaldata (215). Punktis 43 on esitatud lisajuhised, mis puudutavad käesolevate suuniste üldist seost vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse ja vertikaalseid piiranguid käsitlevate suunistega.

    320.

    Samuti tuleks eristada kokkuleppeid, mille pooled lepivad kokku ainult ühiskauplemise suhtes, ning kokkuleppeid, milles kauplemine on seotud mõne muu koostöövormiga eelneval turul, näiteks ühise tootmise või ühise ostmisega. Eri koostööetappe ühendavate kauplemiskokkulepete analüüsiks tuleb teha punktide 6–8 kohane hindamine.

    321.

    Seoses artikli 101 lõike 1 kohaldamisega määruses (EL) nr 1308/2013 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus) sätestatud põllumajandustoodete turustamise suhtes on olemas ka erandeid (216).

    5.2.   Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    5.2.1.   Peamised konkurentsiprobleemid

    322.

    Kauplemiskokkulepped võivad konkurentsi piirata mitmel viisil. Esiteks ja ilmselgelt võib kauplemiskokkuleppega kaasneda hindade fikseerimine.

    323.

    Teiseks võivad kauplemiskokkulepped hõlbustada ka toodangu piiramist, sest pooled võivad otsustada, millises mahus nad tooteid turule lasevad, vähendades seega tarneid.

    324.

    Kolmandaks võivad pooled kasutada kauplemiskokkuleppeid turu, tellimuste või klientide jaotamise vahendina, näiteks kui poolte tootmisüksused asuvad erinevatel geograafilistel turgudel või kui kokkulepped on vastastikused.

    325.

    Neljandaks võib kauplemiskokkulepetega kaasneda ka tundliku äriteabe vahetamine seoses koostöövaldkonda või sellest väljapoole jäävate aspektide või kulude ühitamisega, eelkõige hindade fikseerimist mittehõlmavate kokkulepete puhul, ning see võib põhjustada kokkumängu.

    326.

    Teisalt on üldjuhul ebatõenäoline, et kauplemiskokkuleppega kaasneksid konkurentsiprobleemid juhul, kui objektiivselt on vaja võimaldada ühel poolel siseneda turule, kuhu ta ei oleks näiteks sellega seotud kulude tõttu iseseisvalt pääsenud või kuhu ta oleks pääsenud piiratumal arvul pooltega kui need, kes osalevad koostöös. Sellisel juhul ei ole kokkuleppepooled üksteise võimalikud või tegelikud konkurendid ning seega ei piira kokkulepe nendevahelist konkurentsi.

    327.

    Seetõttu on põhiküsimus vastastikuse kauplemiskokkuleppe hindamisel see, kas kokkulepe on pooltele üksteise turule pääsemiseks objektiivselt vajalik. Kui see on vajalik, ei põhjusta kokkulepe konkurentsiprobleeme. Kui aga üks pool suudab ilma kokkuleppeta siseneda teise poole turule ja kokkulepe vähendab esimese poole sõltumatust otsuste tegemisel seoses võimalusega siseneda teise poole turule, on sellel tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile. Sama põhimõte kehtib mittevastastikuste kauplemiskokkulepete kohta. Konkurentsi piirava mõju oht on siiski väiksem mittevastastikuste kokkulepete puhul, kuna sel juhul on vähem tõenäoline, et pooltel on vastastikune stiimul turge või kliente jaotada.

    5.2.2.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    328.

    Turustamiskokkulepetega kaasneb esiteks eesmärgil põhinev konkurentsipiirang siis, kui kokkuleppeid kasutatakse varjatud kartellis osalemiseks. Hindade fikseerimist, toodangu piiramist või turu osadeks jaotamist käsitlevad kauplemiskokkulepped võivad igal juhul konkurentsi tõenäoliselt piirata, välja arvatud siis, kui need piirangud on kokkuleppe põhieesmärgi suhtes täiendavad ja kui see põhieesmärk ei kuulu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla.

    329.

    Konkurentidevahelise kauplemiskokkuleppe puhul on peamine konkurentsiprobleem hindade fikseerimine. Ühismüügiga piirduvad kokkulepped ja üldiselt ühist hinnakujundust hõlmavad kauplemiskokkulepped viivad tavaliselt konkureerivate tootjate või teenuseosutajate hinnapoliitika kooskõlastamiseni. Sellise kokkuleppega võidakse mitte üksnes kõrvaldada asendustoodetega seotud hinnakonkurents kokkuleppepoolte vahel, vaid ka piirata tellimuste jaotamise süsteemi raames poolte tarnitavate toodete kogumahtu. Seetõttu on selliste kokkulepete eesmärk tõenäoliselt konkurentsi piirata.

    330.

    See hinnang ei muutu, kui kokkulepe ei ole ainuõiguslik (st kui pooltel on vaba voli müüa iseseisvalt kokkuleppeväliselt), tingimusel et kokkuleppe tulemuseks on poolte kehtestatavate hindade kooskõlastamine kõigi või osa klientide jaoks.

    331.

    Kauplemiskokkuleppe puhul on tõsine konkurentsiprobleem ka toodangu piiramine. Kui pooled määravad ühiselt kindlaks turustatavate toodete koguse, võib lepingujärgsete toodete pakkumine väheneda ning see tõstab nende hinda. Igal kokkuleppepoolel peaks põhimõtteliselt olema vabadus iseseisvalt otsustada oma toodangu suurendamise või vähendamise üle, et vastata turunõudlusele. Toodangu piiramise oht on väiksem selliste kauplemiskokkulepete korral, mis ei ole ainuõiguslikud, tingimusel et selle pooltel on vabadus ja tegelik võimalus rahuldada iseseisvalt mis tahes lisanõudlust ning et kokkulepe ei põhjusta poolte tarnepoliitika kooskõlastamist.

    332.

    Erinevatel geograafilistel turgudel tegutsevate või erinevate kliendikategooriatega tegelevate poolte vahelisi kauplemiskokkuleppeid võidakse ka kasutada vahendina turgude osadeks jagamiseks. Kui pooled kasutavad üksteise toodete turustamiseks vastastikust kauplemiskokkulepet eesmärgiga kõrvaldada omavaheline võimalik või tegelik konkurents, jaotades turge või kliente, on kokkuleppel tõenäoliselt konkurentsi piiramise eesmärk. Kui kokkulepe ei ole vastastikune, on turgude osadeks jagamise oht väiksem. Sellegipoolest on vaja hinnata, kas kokkulepe, mis ei ole vastastikune, on aluseks pooltevahelisele vastastikusele arusaamale hoiduda sisenemast üksteise turule.

    5.2.3.   Piirav mõju konkurentsile

    333.

    Kauplemiskokkuleppel, mis ei ole eesmärgil põhinev konkurentsipiirang, võib siiski olla piirav mõju konkurentsile. Selleks et hinnata kauplemiskokkulepete mõju konkurentsile, on vaja arvesse võtta punktis 32 nimetatud tegureid ning järgmisi täiendavaid juhiseid, mis käsitlevad konkreetselt seda liiki kokkuleppeid.

    334.

    Selleks et hinnata kauplemiskokkuleppe mõju, on vaja asjaomased kauba- ja geograafilised turud kindlaks määrata ning otsustada, milline on poolte vastav seisund nendel turgudel. Koostööga vahetult hõlmatud turud on need, kuhu kokkuleppega hõlmatud tooted kuuluvad ja kus pooled nende toodetega ühiselt kauplevad. Ühte turgu käsitlev kauplemiskokkulepe võib mõjutada poolte konkurentsikäitumist koostööga vahetult hõlmatud turuga tihedalt seotud naaberturgudel ning seetõttu tuleb kindlaks määrata ka sellised naaberturud (217).

    335.

    Kui konkurentidevahelised kauplemiskokkulepped ei kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, on neil üldjuhul piirav mõju konkurentsile ainult siis, kui pooltel on teatav turuvõim. Selleks et hinnata, kas pooltel on selline turuvõim, on vaja arvesse võtta nende klientide tasakaalustava ostujõu võimalikku olemasolu. Kui pooltel on ühiselt turuvõim, on üldjuhul tõenäoline, et nad suudavad hindu tõsta või toodangut, toodete kvaliteeti, tootevalikut või innovatsiooni vähendada. Lisaks koondavad pooled kauplemiskokkuleppe alusel (osa) oma turuga seotud tegevuse (selle osa), nimelt tegevuse, millel on otsene mõju nende klientidele. Selline otsene mõju klientidele suurendab ohtu, et kauplemiskokkulepetega võib kaasneda konkurentsivastast mõju.

    5.2.3.1.   Kokkumäng

    336.

    Ühiskauplemiskokkuleppel, mis ei hõlma hindade fikseerimist, toodangu piiramist või turu osadeks jagamist, võib siiski olla piirav mõju konkurentsile, kui pooled saavad oma muutuvkulud ühitada kokkumängu võimaldaval määral. Selline olukord võib esineda juhul, kui suur osa poolte muutuvkuludest on ühine juba enne kokkuleppe sõlmimist. Sellisel juhul võib ühitamise täiendav suurenemine (nimelt kokkuleppega hõlmatud toote kauplemiskulud), isegi kui see on piiratud, kallutada tasakaalu kokkumängu suunas. Kui suurenemine on märkimisväärne, võib kokkumänguoht olla suur isegi siis, kui kulude ühitamise esialgne tase on madal.

    337.

    Kokkumängu tõenäosus sõltub kokkuleppepoolte turuvõimust ja asjaomase turu omadustest. Kulude ühitamine võib kokkumänguohtu suurendada vaid juhul, kui kokkuleppepooltel on turuvõim ja kui kauplemiskulud moodustavad märkimisväärse osa asjaomaste toodetega seotud muutuvkuludest. Kauplemiskulude ühitamine suurendab kokkumänguohtu juhul, kui kauplemiskokkulepe hõlmab tooteid, millega kaasneb kulukas kauplemine, näiteks suured levitamis- või turustamiskulud. Järelikult võib isegi sellistel kokkulepetel, mis piirduvad ühise reklaami või ühise müügiedendusega, olla piirav mõju konkurentsile, kui nimetatud tegevus moodustab märkimisväärse osa toote muutuvkuludest.

    338.

    Ühiskauplemiskokkuleppe täitmiseks võib olla vaja vahetada tundlikku äriteavet, eelkõige turundusstrateegia ja hinnakujunduse kohta. Kui kauplemiskokkulepe ise ei kuulu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla seetõttu, et sellel on neutraalne või positiivne mõju konkurentsile, ei kuulu nimetatud keelu alla ka selle kokkuleppega kaasnev teabevahetus (218). Nii on see juhul, kui teabevahetus on objektiivselt vajalik ühiskauplemiskokkuleppe täitmiseks ja on selle eesmärkidega proportsionaalne (219). Kui teabevahetus läheb kaugemale sellest, mis on kauplemiskokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik, või kui teabevahetus ei ole kokkuleppe eesmärkidega proportsionaalne, tuleks selle hindamisel kasutada 6. peatükis esitatud juhiseid (220). Kui teabevahetus kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib see siiski vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    5.2.3.2.   Koostöö, mis üldiselt probleeme ei põhjusta

    339.

    Nagu punktis 335 juba märgitud, kui konkurentidevahelised kauplemiskokkulepped ei kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, on neil üldjuhul piirav mõju konkurentsile ainult siis, kui pooltel on teatav turuvõim. Enamikul sellistel juhtudel ei ole turuvõimu olemasolu siiski tõenäoline, kui poolte ühine turuosa ei ole üle 15 % turul (turgudel), kus nad lepingujärgsete toodetega ühiselt kauplevad. Kui poolte ühine turuosa ei ole üle 15 %, on igal juhul tõenäoline, et artikli 101 lõike 3 tingimused on täidetud.

    340.

    Kui poolte ühine turuosa on üle 15 %, ei ole võimalik eeldada, et nende kokkuleppel ei ole konkurentsile piiravat mõju, ja seetõttu on vaja hinnata ühiskauplemiskokkuleppe võimalikku mõju asjaomas(t)ele turule (turgudele).

    5.3.   Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    5.3.1.   Tõhususe suurenemine

    341.

    Kauplemiskokkulepetega võib kaasneda märkimisväärne tõhususe suurenemine. Kauplemiskokkuleppe artikli 101 lõike 3 tingimustele vastavuse hindamisel arvesse võetav tõhusus sõltub koostöö laadist ja koostöös osalejatest. Hindade fikseerimist ei saa üldjuhul õigustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik muude turundusülesannete integreerimiseks ja kui selline integreerimine suurendab oluliselt tõhusust. Ühine turustamine võib mastaabi- ja mitmekülgsussäästu kaudu märkimisväärselt suurendada eelkõige väiketootjate või sõltumatute jaemüüjate rühmade tegevuse tõhusust, näiteks juhul, kui nad kasutavad ära uusi turustusplatvorme, et konkureerida suuremate ettevõtjatega. Ühist turustamist võib eelkõige kasutada keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, mis võivad kujutada endast tõhusust artikli 101 lõike 3 tähenduses, tingimusel et need eesmärgid on objektiivsed, konkreetsed ja kontrollitavad (221). Kauplemiskokkulepped võivad samuti soodustada vastupidavat siseturgu ja suurendada tõhusust (millest saavad kasu tarbijad), vähendades sõltuvust ja/või leevendades puudujääke ja häireid tarneahelates, näiteks kui need kokkulepped võimaldavad poolel siseneda turule, kuhu ta ei oleks saanud iseseisvalt siseneda.

    342.

    Tõhususe suurenemine peab tulenema poolte majandustegevuse integreerimisest. Arvesse ei saa võtta kokkuhoidu, mis tuleneb pelgalt konkurentsi lahutamatuks osaks olevate kulude kõrvaldamisest. Näiteks ei saa tõhususe suurenemisena artikli 101 lõike 3 tähenduses käsitada transpordikulude vähendamist, mis tuleneb pelgalt klientide jaotamisest ilma poolte logistikasüsteeme integreerimata.

    343.

    Kokkuleppepooled peavad tõhususe suurenemist tõendama. Sellega seoses on oluliseks näitajaks poolte märkimisväärne panus ühisesse kauplemisse kapitali, tehnoloogia või muude varade näol. Samuti võib tõendusena aktsepteerida kattuvate vahendite ja rajatiste vähendamisest tulenevat kulude kokkuhoidu. Kui aga ühine kauplemine toimub pelgalt investeeringuteta müügiasutuse vormis, ei vasta see tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    5.3.2.   Hädavajalikkus

    344.

    Kauplemiskokkuleppest tuleneva tõhususe suurenemise saavutamiseks vajalikku ületavad piirangud ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Hädavajalikkuse küsimus on eriti oluline hindade fikseerimist või turu osadeks jagamist hõlmavate kokkulepete puhul, mida võib hädavajalikuks pidada vaid erandlikel asjaoludel.

    5.3.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    345.

    Hädavajaliku piiramisega saavutatud suurem tõhusus peab tarbijatele üle kanduma sellisel määral, mis kaalub üles kauplemiskokkuleppest tuleneva piirava mõju konkurentsile. See ülekandumine võib toimuda madalamate hindade või toodete parema kvaliteedi või suurema valiku kaudu. Mida suurem on aga poolte turuvõim, seda väiksema tõenäosusega kantakse tõhususe suurenemine tarbijatele üle sellisel määral, mis kaalub üles piirava mõju konkurentsile. Kui poolte ühine turuosa ei ole üle 15 %, on tõenäolisem, et kokkuleppega kaasnev tõhususe suurenemine kantakse piisaval määral tarbijatele üle.

    5.3.4.   Konkurentsi säilitamine

    346.

    Artikli 101 lõike 3 tingimused ei ole täidetud juhul, kui pooltel on võimalus konkurents asjaomaste toodete olulises osas kõrvaldada. Selle tingimuse täitmist tuleb hinnata kõigi asjaomaste turgude puhul, nimelt nende puhul, kuhu kuuluvad koostööga hõlmatud tooted, ja võimalike naaberturgude puhul.

    5.4.   Pakkumuskonsortsiumid

    347.

    Mõiste „pakkumuskonsortsium“ viitab olukorrale, kus kaks või enam kokkuleppepoolt teevad koostööd, et esitada ühispakkumus avaliku või erasektori hankekonkursil (222).

    348.

    Käesoleva osa kohaldamisel tuleb pakkumuskonsortsiume eristada kokkumängitud pakkumustest, st ettevõtjatevahelistest ebaseaduslikest kokkulepetest, mille eesmärk on moonutada hankemenetlustes konkurentsi. Kokkumängitud pakkumus on üks konkurentsi piiramise raskeimaid vorme, kujutades endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, ja seda võidakse rakendada eri moel, näiteks määratakse eelnevalt kindlaks iga poole pakkumuste sisu (eelkõige hind), et mõjutada hankemenetluse tulemust, jäetakse pakkumus esitamata, jagatakse turg geograafilise asukoha, avaliku sektori hankija või hanke objekti alusel või seatakse mitme menetluse jaoks sisse rotatsioonikord. Kõigi nende tegevuste eesmärk on võimaldada leping saada eelnevalt kindlaks määratud pakkujal, jättes samas mulje, et tegemist on tõelise konkurentsiga menetlusega (223). Konkurentsiõiguse kohaselt on kokkumängitud pakkumus selline kartelli vorm, mis seisneb hankemenetlusega manipuleerimises kokkuleppe sõlmimiseks (224).

    349.

    Kokkumängitud pakkumused ei hõlma üldiselt ühist osalemist hankemenetluses. Tavaliselt on potentsiaalsete osalejate vahel sõlmitud varjatud või vaikiv kokkulepe kooskõlastada oma näiliselt iseseisvaid otsuseid, mis käsitlevad hankemenetluses osalemist. Mõnel juhul ei ole siiski lihtne eristada kokkumängitud pakkumust ühispakkumuse õiguspärasest vormist, eriti alltöövõtu puhul. Näiteks võib võimaliku kokkumänguna käsitada juhtumeid, kus kaks pakkujat teevad vastastikku alltöövõttu, võttes arvesse, et selliste alltöövõtukokkulepete korral on pooltel võimalik teada saada, missugune on teise poole rahaline pakkumus, ning see seaks kahtluse alla poolte sõltumatuse pakkumuste koostamisel. Sellegipoolest ei ole üldist eeldust, et samas menetluses osalevate pakkujate vaheline alltöövõtt kujutab endast asjaomaste ettevõtjate vahelist kokkumängu (225).

    350.

    Pakkumiskonsortsiumi kokkulepped võivad hõlmata poolte ressursside ja tegevuse märkimisväärset integreerimist hankemenetluses osalemise eesmärgil, eelkõige juhul, kui hanke esemeks olev tegevus hõlmab ühist tootmist. Olukorras, kus ühine kauplemine on poolte tootmistegevuse integreerimise (ühine tootmine) kui peamise tegevuse kõrval teisejärguline, on kokkuleppe raskuskeskmeks tootmistegevus ja konkurentsimõju hindamise läbiviimisel tuleb kasutada ühistootmiskokkulepete suhtes kohaldatavaid eeskirju ja juhiseid. Sellises olukorras ei peeta lepingujärgsete toodete või teenuste hindade fikseerimist üldjuhul eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks, ent on vaja hinnata, kas tegemist võib olla tagajärjel põhineva konkurentsipiiranguga (vt punkt 223 tootmiskokkulepete kohta).

    351.

    Üldjuhul tuleks pakkumuskonsortsiumi kokkuleppeid, mis hõlmavad peamiselt või eranditult ühist kauplemist, käsitada kauplemiskokkulepetena, ja seetõttu tuleks neid hinnata käesolevas peatükis kindlaks määratud põhimõtete kohaselt.

    352.

    Pakkumusekonsortsiumi kokkulepe, olenemata selle õiguslikust kvalifikatsioonist, ei piira konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, kui see võimaldab pooltel osaleda projektides, mida nad üksi ei suudaks ette võtta. Sellisel juhul ei ole pakkumusekonsortsiumi kokkuleppe pooled projekti läbiviimisel tegelikud ega võimalikud konkurendid. Nii võib see olla juhul, kui pakkumusekonsortsiumi kokkuleppe pooled osutavad eri teenuseid, mis täiendavad üksteist hankemenetluses osalemise eesmärgil. Samuti võib see nii olla juhul, kui pakkumusekonsortsiumi kokkuleppe pooled, kes kõik tegutsevad sama(de)l turul (turgudel), ei saa projekti üksinda läbi viia, näiteks projekti mahu või keerukuse tõttu.

    353.

    Hinnang selle kohta, kas pooled on suutelised hankemenetluses üksinda konkureerima, olles seega konkurendid, sõltub kõigepealt hankekorra nõuetest. Pelgalt teoreetiline võimalus, et lepingulist tegevust tehakse üksinda, ei tähenda siiski automaatselt, et pooled konkureerivad: tuleb hinnata, kas kumbki pool on reaalselt suuteline lepingut üksinda täitma, võttes arvesse juhtumi konkreetseid asjaolusid, nagu ettevõtja suurust ja suutlikkust, projektist tuleneva finantsriski taset ja projekti jaoks vajalike investeeringute taset ning ettevõtja praegust ja tulevast suutlikkust, mida hinnatakse lepinguliste nõuete alusel (226).

    354.

    Juhul kui hankemenetluses on ette nähtud võimalus esitada pakkumusi lepingu osade kohta, tuleb ettevõtjaid, kes on suutelised esitama pakkumuse ühe või mitme osa kohta, kuid võimalik, et mitte kogu lepingu kohta, pidada konkurentideks ja põhimõtteliselt kohaldatakse sel juhul artikli 101 lõiget 1. Sellises olukorras õigustavad ettevõtjad sageli oma koostööd pakkumuskonsortsiumi kokkuleppes sellega, et see võimaldab neil esitada pakkumuse kogu lepingu kohta ja pakkuda seega kogu lepingu puhul kombineeritud mahahindlust. See ei muuda siiski asjaolu, et pooled on hankemenetlusest vähemalt osa puhul konkurendid, ja seetõttu kohaldatakse artikli 101 lõiget 1. Kogu lepingut hõlmava ühispakkumusega seotud väidetavat tõhusust tuleb hinnata artikli 101 lõike 3 tingimuste alusel.

    355.

    Kui ei ole võimalik välistada, et pakkumuskonsortsiumi kokkuleppe pooled võiksid hankemenetluses iseseisvalt osaleda (või kui pakkumuskonsortsiumi kokkuleppe poolte arv on suurem kui vajalik), võib ühispakkumus piirata konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. See võib olla nii isegi juhul, kui ainult üks kokkuleppepool on suuteline esitama pakkumuse iseseisvalt.

    356.

    Kui ühispakkumuse suhtes kohaldatakse artikli 101 lõiget 1, tuleb pakkumiskonsortsiumi kokkulepet üldjuhul eraldi hinnata, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, sealhulgas poolte seisundit asjaomasel turul, hankemenetluses osalevate teiste tõenäoliste osaliste arvu ja turuseisundit, pakkumuskonsortsiumi kokkuleppe sisu, asjaomaseid tooteid või teenuseid ning turutingimusi.

    357.

    Olenevalt kokkuleppe sisust ja juhtumi konkreetsetest asjaoludest võib piirangu näol olla tegemist eesmärgil või tagajärjel põhineva konkurentsipiiranguga. Üldiselt ja sellise pakkumuskonsortsiumide puhul, mida tuleb käsitada kauplemiskokkulepetena, kehtivad punktides 328–340 esitatud tähelepanekud. Lisaks kohaldatakse järgmist:

    a)

    olukorras, kus kaks (või enam) poolt saavad esitada pakkumuse iseseisvalt ning poolte ressursid ja tegevus ei ole märkimisväärselt integreeritud, oleks ühispakkumus põhimõtteliselt eesmärgil põhinev konkurentsipiirang, sest see hõlmab hinna fikseerimist konkurentide vahel ja see ei näi olevat pooltevahelise tõelise koostöö puhul täiendav;

    b)

    kui pakkumuskonsortsiumi kokkuleppe poolte arv on suurem kui vajalik ja kui ainult üks pool võiks esitada pakkumuse iseseisvalt, ei pruugi pelgalt asjaolu, et pooli on vajalikust rohkem, olla iseenesest piisav järelduse tegemiseks, et tegemist on eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga, sest on võimalik, et need pooled ei ole tegelikud ega võimalikud konkurendid. Siiski võib olla muid põhjusi sellise konsortsiumikokkuleppe käsitamiseks eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguna, näiteks kui pool, kes oleks võinud esitada pakkumuse iseseisvalt, sõlmib ühe või mitme teise poolega ühispakkumuskokkuleppe, mille konkreetne eesmärk on ennetada nende teiste poolte konkureerivat ühispakkumust, isegi kui see toimub ühiselt koos kolmanda isikuga;

    c)

    konkurentsivastase mõju hindamisel sõltub eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu puudumisel see, kas seda liiki ühispakkumused võivad konkurentsi piirata, konkreetsest hinnangust muu hulgas selle kohta, kuidas konkurents ilma kõnealuse pakkumuskonsortsiumi kokkuleppeta kõige realistlikumalt toimuks;

    d)

    konsortsiumi liikmete vahel tuleks jagada ainult sellist teavet, mis on rangelt vajalik pakkumuse koostamiseks ja lepingu täitmiseks. Lisaks peaks teabe levitamine piirduma asjaomaste töötajatega ja põhinema teadmisvajadusel.

    358.

    Konkurentidevaheline pakkumuskonsortsiumi kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse artikli 101 lõiget 1, võib igal juhul vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele. Võimalik tõhusus võib väljenduda madalamates hindades, aga ka hankega hõlmatud toodete või teenuste paremas kvaliteedis, suuremas valikus või kiiremas müügile toomises. Lisaks sellele peavad olema täidetud muud artikli 101 lõike 3 tingimused (hädavajalikkus, tarbijatele ülekanduv kasu ja konkurentsi säilitamine). Hankemenetlustes on need tingimused sageli omavahel seotud: ühispakkumuse suurem tõhusus pakkumuskonsortsiumi kokkuleppe kaudu kandub tarbijatele kergemini üle (madalamate hindade või pakkumuse parema kvaliteedi näol), kui hankemenetlusega seotud konkurentsi ei kõrvaldata ja hankemenetluses osalevad ka teised tõhusad konkurendid.

    359.

    Sisuliselt võivad artikli 101 lõike 3 tingimused olla täidetud, kui ühispakkumus võimaldab pooltel esitada pakkumuse, mis on hinna ja/või kvaliteedi poolest konkurentsivõimelisem kui pakkumused, mille nad oleksid esitanud iseseisvalt, ning mille kasu võrgustikusektori hankijale ja tarbijatele kaalub üles konkurentsipiirangud. Tõhusus peab kanduma tarbijatele üle; juhul kui tõhususest saavad kasu ainult pakkumuskonsortsiumi kokkuleppe pooled, ei vasta see artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    5.5.   Näited

    360.

    Turule sisenemiseks vajalik ühiskauplemine

    Näide 1

    Olukord. Teise ELi liikmesriigi piiri lähedal asuvas suures linnas pesumajateenust osutavad neli ettevõtjat, kellest igaühel on linna üldisel pesumajateenuste turul 3 % turuosa, lepivad kokku ühisturustusüksuse loomises pesumajateenuse müümiseks institutsionaalsetele klientidele (st hotellidele, haiglatele ja büroodele), säilitades samas oma sõltumatuse ja vabaduse konkureerida kohalike eraklientide pärast. Pidades silmas uut nõudlussegmenti (institutsionaalsed kliendid), töötavad nad välja ühise margitoote nime ning määravad kindlaks ühise hinna ja ühised tüüptingimused, sealhulgas kohaletoimetamisgraafikud ja kohaletoimetamise maksimaalselt 24 tunni jooksul. Nad asutavad ühise kõnekeskuse, mille kaudu institutsionaalsed kliendid saavad kohaletoomis- ja/või kättetoimetamisteenuses kokku leppida. Nad võtavad tööle administraatori (kõnekeskusesse) ja mitu autojuhti. Samuti investeerivad nad pesuveokaubikutesse ja kaubamärgi edendusse, et end nähtavamaks teha. Kokkuleppega ei kao täielikult nende individuaalsed taristukulud (sest nende hooned jäävad alles ja nad konkureerivad endiselt üksteisega kohalike eraklientide pärast), kuid suureneb nende mastaabisääst, samuti võimaldab see osutada uutele kliendikategooriatele ulatuslikumat teenust, mis nõuab pikemat lahtiolekuaega ja kohaletoimetamist geograafiliselt laiemal alal. Projekti elujõulisuse tagamiseks on hädavajalik, et kõik neli ettevõtjat kokkuleppega ühinevad. Turg on väga killustunud ja ühegi üksiku konkurendi turuosa ei ole üle 15 %.

    Analüüs. Kuigi poolte ühine turuosa ei ole üle 15 %, kuulub see olukord artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, sest kokkulepe hõlmab hindade fikseerimist. Kuna pooled tegutsevad suures linnas teise liikmesriigi piiri lähedal, siis eeldatakse, et see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Pooltel ei oleks aga olnud võimalik osutada pesumajateenuseid institutsionaalsetele klientidele ei iseseisvalt ega koostöös vähema arvu pooltega kui koostöös osalevad neli ettevõtjat. Kuna hindade fikseerimise piirangut võib pidada ühise kaubamärgi edendamiseks ja projekti õnnestumiseks hädavajalikuks, näib see piirang olevat kokkuleppe põhieesmärgi suhtes täiendav, mis ei ole konkurentsivastane ega tekitaks kokkuvõttes konkurentsiprobleeme.

    361.

    Turule sisenemiseks vajalikust enamate poolte vaheline kauplemiskokkulepe

    Näide 2

    Olukord. Asjaolud on samad, nagu punktis 360 esitatud näites 1, aga esineb üks põhiline erinevus: projekti elujõulisuse tagamiseks saaks kokkulepet täita ka vaid kolme osalisega (nende nelja asemel, kes koostöös osalevad).

    Analüüs. Kuigi poolte ühine turuosa on alla 15 %, kohaldatakse artikli 101 lõiget 1 samadel põhjustel, mis on esitatud eespool näites 1. Kokkulepet oleks saanud täita vähem kui neli poolt. Kuna aga ükski pool ei oleks saanud projekti üksi läbi viia, ei pruugi asjaolu, et pooli on vajalikust rohkem, olla eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu tuvastamiseks piisav, välja arvatud juhul, kui kokkuleppe eesmärk on ennetada konkureerivat algatust, milles osaleb üks pooltest. Võimaliku piirava mõju puhul on vaja teha vastupidise stsenaariumi analüüs. Igal juhul võib kokkulepet hinnata artikli 101 lõike 3 alusel. Kokkuleppe tulemusena tõhusus suureneb, sest pooled suudavad nüüd osutada uuele kliendikategooriale suuremas mahus paremaid teenuseid (mida nad ei oleks suutnud üksinda teha). Poolte ühine turuosa ei ole üle 15 %, mistõttu on tõenäoline, et nad kannavad tõhususe suurenemise piisaval määral tarbijatele üle. Samuti on vaja hinnata, kas kokkuleppega kehtestatud piirangud on tõhususe saavutamiseks hädavajalikud ja kas kokkulepe kõrvaldab konkurentsi. Kokkuleppe eesmärk on osutada ulatuslikumat teenust (sealhulgas kohaletoimetamine, mida varem ei pakutud) uuele kliendikategooriale üheainsa kaubamärgi all ning ühiste tüüptingimustega, mistõttu võib hindade kindlaksmääramist ühise kaubamärgi edendamise ning seega projekti edukuse ja sellest tuleneva tõhususe seisukohalt hädavajalikuks pidada. Võttes arvesse turu killustatust, kokkulepe konkurentsi ei kõrvalda. Et kokkuleppel on neli poolt (rangelt vajaliku kolme asemel), on jõudlus suurem ning on võimalik korraga täita mitme institutsionaalse kliendi nõudlust kooskõlas tüüptingimustega (st maksimaalse kohaletoimetamisaja jooksul). Nii kaalub tõhususe suurenemine tõenäoliselt üles pooltevahelise konkurentsi vähenemise mõju ja kokkulepe vastab tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    362.

    Ühine internetimüük

    Näide 3

    Olukord. Hulk teatava liikmesriigi eri paigus asuvaid väikeseid erikauplusi loob elektroonilise veebipõhise platvormi puuviljakinkekorvide müügiedenduseks, müügiks ja tarnimiseks. Turul on mitu konkureerivat veebipoodi, millel on võrreldav ja piiratud turuosa. Osalevad eripoed katavad ühiselt veebipoe tegevuskulud ja investeerivad ühiselt kaubamärgi edendamisse. Veebipoe kaudu, kus pakutakse laias valikus eri kinkekorve, tellivad kliendid valitud kinkekorvi koos kättetoimetamisega (ja maksavad selle eest) või tulevad kinkekorvile ise poodi järele. Seejärel antakse tellimus kliendi valitud erikauplusele või selge valiku puudumisel kauplusele, mis asub kättetoimetamiskohale kõige lähemal või kuhu kliendil on kõige mugavam tellitud kaubale järele tulla. Iga erikauplus kannab individuaalselt kinkekorvi koostamise ja kliendile kättetoimetamise või kaupluses kättesaadavaks tegemise kulud. Kauplus saab endale 90 % lõpphinnast, mis on kindlaks määratud veebipõhisel platvormil ning mis kehtib ühtmoodi kõigile osalevatele erikauplustele; 10 % jääb veebipoe ühisteks edenduskuludeks ja tegevuskuludeks. Peale tasu maksmise nõude ei ole kogu riigi territooriumil asuvatel erikauplustel veebipõhise platvormiga ühinemisel muid piiranguid. Samuti võivad omaenda veebisaidiga erikauplused müüa puuviljakinkekorve internetis oma nime all (ja mõnel juhul nad seda teevadki), mis tähendab, et koostöö kõrval saavad nad endistviisi üksteisega eraldi konkureerida. Veebipoe kaudu ostvatele klientidele tagatakse, et puuviljakinkekorv toimetatakse kohale või tehakse poes kättesaadavaks samal päeval, ja nad võivad ka valida neile sobiva tarne- või järeletulekuaja.

    Analüüs. Eeldades, et erikauplused on konkurendid, kohaldatakse artikli 101 lõiget 1 ning kuna kokkulepe hõlmab hindade fikseerimist, on tõenäoline, et see kujutab endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Seepärast tuleb kokkulepet hinnata artikli 101 lõike 3 alusel. Koostöös osalevad erikauplused on kõik väikesed ja ollakse arusaamisel, et nad ei suuda riiklikul tasandil teiste veebipoodidega konkureerida. Kokkuleppe tulemusena võib seega tõhusus suureneda, sest tootevalik on suurem, teenindus kvaliteetsem ja otsimisega seotud kulud vähenevad, ning selline tõhususe suurenemine toob kasu tarbijatele ja kaalub tõenäoliselt üles kokkuleppest tuleneva piirava mõju konkurentsile. Kuna koostöös osalevad erikauplused saavad endiselt iseseisvalt müüa ja üksteisega konkureerida nii oma füüsiliste kaupluste kui ka interneti kaudu, võiks hindade fikseerimisega seotud piirangut, mis puudutab ainult veebipoodi, pidada hädavajalikuks tooteedenduse seisukohast (sest veebipoe kaudu ostes ei taha tarbijad tegeleda paljude erinevate hindadega) ja sellest tuleneva tõhususe suurenemise seisukohast. Muude piirangute puudumise korral vastab kokkulepe artikli 101 lõike 3 tingimustele. Kuna on olemas muud olulised konkureerivad veebipoed ning kokkuleppepooled jätkavad üksteisega konkureerimist oma füüsiliste kaupluste või interneti kaudu, siis konkurentsi ei kõrvaldata.

    363.

    Müügiga tegelev ühisettevõte

    Näide 4

    Olukord. Kahes eri liikmesriigis asuvad ettevõtjad A ja B toodavad jalgrattarehve. Nende ühine turuosa kogu liitu hõlmaval jalgrattarehvide turul on 14 %. Nad otsustavad asutada ühismüügiettevõtte (mis ei täida kõiki iseseisvale majandusüksusele omaseid funktsioone) rehvide turustamiseks jalgrattatootjatele ning lepivad kokku, et müüvad ühisettevõtte kaudu kogu oma toodangu. Kumbki kokkuleppepool säilitab oma tootmis- ja transporditaristu. Pooled eeldavad, et kokkuleppega saavutavad nad märkimisväärse tõhususe suurenemise. Selline suurenemine tuleneks põhiliselt suuremast mastaabisäästust ning selle abil suudaksid nad täita praeguste ja võimalike uute klientide nõudmisi ning konkureerida paremini kolmandates riikides toodetud importrehvidega. Ühisettevõte otsustab hinnad ja määrab tellimused kliendile kõige lähemal asuvale tootmisüksusele, et sel moel kärpida transpordikulusid toote tarnimisel kliendile.

    Analüüs. Kuigi poolte ühine turuosa ei ole üle 15 %, kuulub kokkulepe artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Selle eesmärk on konkurentsi piiramine, sest see hõlmab klientide jaotamist ja hindade fikseerimist ühisettevõttes. Kokkuleppega taotletav tõhusus ei tulene majandustegevuse integreerimisest ega ühisest investeerimisest. Ühisettevõttel oleks väga piiratud tegutsemisulatus ning see toimiks vaid liidesena tootmisüksustele tellimuste edastamiseks. Seepärast ei ole tõenäoline, et tõhususe suurenemine kantakse tarbijatele üle sellisel määral, mis kaalub üles kokkuleppest tuleneva piirava mõju konkurentsile. Seega ei oleks artikli 101 lõike 3 tingimused täidetud.

    364.

    Meediasisu turustamise platvorm

    Näide 5

    Olukord. Televisiooniteenuse osutajad A ja B, kes mõlemad tegutsevad peamiselt liikmesriigi tasuta vastuvõetava televisiooni turul, loovad ühisettevõtte, et käivitada samal siseturul tellitavate videoteenuste veebiplatvorm, kus tarbijad saavad tasu eest vaadata filme või sarifilme, mida on tootnud need kaks televisiooniteenuse osutajat või kolmas isik, kes on litsentsinud ühele kahest televisiooniteenuse osutajast asjakohased audiovisuaalõigused. Televisiooniteenuse osutaja A kontserni turuosa tasuta vastuvõetava televisiooni turul on ligikaudu 25 % ja televisiooniteenuse osutaja B turuosa on ligikaudu 15 %. Turul on veel kaks suurt televisiooniteenuse osutajat, kelle turuosad on vahemikus 10–15 %, ning mitu väiksemat televisiooniteenuse osutajat. Tellitavate videoteenuste siseriiklik turg, kus ühisettevõte peamiselt tegutseb, on noor turg, millelt oodatakse üldiselt märkimisväärset kasvu. Video vaatamise hinna määrab keskselt ühisettevõte, kes kooskõlastab ka eelneval turul tellitavate videoteenuste litsentside soetamise hindu.

    Analüüs. Võttes arvesse televisiooniteenuse osutajate A ja B osakaalu riigi teleturul ning nende suurt audiovisuaalõiguste kogu, võiksid mõlemad iseseisvalt käivitada tellitavate videoteenuste platvormi. Seetõttu on nad tekkival tellitavate videoteenuste tarbijaturul võimalikud konkurendid. Kuna kokkulepe piirab poolte motivatsiooni siseneda turule iseseisvalt, kohaldatakse artikli 101 lõiget 1. Lisaks kõrvaldatakse kokkuleppega kahe televisiooniteenuse osutaja vaheline hinnakonkurents ja nähakse ette tellitavate videoteenuste hindade kooskõlastamine. Seetõttu kujutab kokkulepe endast sisuliselt eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Mis puutub artikli 101 lõike 3 kohaldamisse, siis näib, et tellitavate videoteenuste suuremast valikust ja sisus navigeerimise lihtsustamisest tulenev kasu ei kaalu üles negatiivset mõju konkurentsile, mis on asjaomaste ettevõtjate tegevust ja turuseisundit arvesse võttes märgatav. Pealegi ei tundu piirangud olevat nimetatud tõhususe saavutamiseks vajalikud, sest seda on võimalik saavutada ka avatud platvormi ja puhtalt tehnilise koostöö abil. Kokkuvõttes näib, et kokkulepe ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    365.

    Pakkumuskonsortsiumid

    Näide 6

    Olukord. Ettevõtjad A ja B on haiglatele mõeldud spetsiifiliste meditsiinitoodete konkureerivad pakkujad. Nad otsustavad sõlmida pakkumuskonsortsiumi kokkuleppe, et esitada ühispakkumusi liikmesriigi siseriikliku tervishoiusüsteemi korraldatud mitmes hankes, mille eesmärk on tarnida riigi haiglatele plasmast saadavaid ravimeid. Lepingute sõlmimise kriteerium on majanduslikult soodsaim pakkumus, võttes arvesse hinna ja kvaliteedi tasakaalu. Eelkõige antakse lisapunkte juhul, kui pakkumus sisaldab mitmesuguseid valikulisi tooteid. Ettevõtjad A ja B võiksid hankemenetluses mõlemad iseseisvalt konkureerida, lähtudes hankekorra nõuetest. Tegelikult on ettevõtjad A ja B juba iseseisvalt konkureerinud ühes asjakohases hankemenetluses, milles langetati otsus ühe teise osaleja kasuks, sest nii ettevõtja A kui ka ettevõtja B esitatud iseseisvad pakkumused olid hinna ja kvaliteedi poolest ning eelkõige valikuliste toodete piiratud pakkumuse tõttu halvemad. Üldjuhul on sellistes hankemenetlustes veel vähemalt kaks osalejat.

    Analüüs. Kuna ettevõtjad A ja B võiksid pakkumismenetlustes iseseisvalt konkureerida, võib nende ühine osalemine piirata konkurentsi ja seega kohaldatakse artikli 101 lõiget 1. Seepärast tuleb kokkulepet hinnata artikli 101 lõike 3 alusel. Vastavalt eelmise hankemenetluse tulemusele, kus pooled konkureerisid eraldi, näib ühispakkumus olevat hinnakujunduse ja pakutava tootevaliku, eelkõige valikuliste toodete poolest iseseisvatest pakkumustest konkurentsivõimelisem, mis on hankija jaoks eriti tähtis. Pakkumuskonsortsiumi kokkulepe näib olevat poolte jaoks hädavajalik, et nad saaksid esitada hankemenetluse käigus tõeliselt konkurentsivõimelise pakkumuse võrreldes teiste osalejate esitatud pakkumustega. Üldise arusaama kohaselt suudavad pooled tõendada, et ühispakkumus loob märkimisväärse sünergia, millega võib omakorda kaasneda tõhususe suurenemine madalamate hindade ja parema kvaliteedi näol, mis omakorda viib konkurentsivõimelisema pakkumuseni. Hankemenetluse raames konkurentsi ei tühistata, sest veel vähemalt kaks konkurenti on suutelised hankemenetluses iseseisvalt osalema. See tähendab, et ühispakkumuse tõhususe suurenemine võib olla kasulik võrgustikusektori hankijale ja lõppkokkuvõttes ka tarbijatele. Seepärast näib kokkulepe vastavat artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    6.   TEABEVAHETUS

    6.1.   Sissejuhatus

    366.

    Käesolevas peatükis antakse juhiseid teabevahetuse konkurentsimõju hindamise kohta (227). Teabevahetus võib toimuda paljudes vormides ja kontekstides.

    367.

    Käesolevas peatükis tähendab teabevahetus, et vahetatakse i) sellist töötlemata ja korrastamata digitaalsisu, mida kasutamiseks võib olla vaja töödelda (toorandmed), ii) eeltöödeldud andmeid, mis on juba ette valmistatud ja valideeritud, iii) andmeid, mida on asjakohase teabe saamiseks mis tahes vormis muudetud, ning iv) mis tahes muud liiki teavet, sealhulgas mittedigitaalset teavet. Teabevahetus hõlmab teabe füüsilist jagamist ja andmete digitaalset jagamist tegelike või võimalike konkurentidega (228). Käesolevas peatükis hõlmab mõiste „teave“ kõiki eespool punktides i–iv nimetatud andmete ja teabe liike.

    368.

    Teavet võidakse konkurentide vahel vahetada otse (ühepoolse avalikustamise või kahe- või mitmepoolse teabevahetuse vormis) või kaudselt kolmanda isiku (nt teenuseosutaja, platvorm, veebivahend või algoritm) abil või kaudu või ühise esindusorganisatsiooni (nt ettevõtjate ühendus) või turu-uuringute organisatsiooni kaudu või siis teabevahetuses osalevate poolte tarnijate või klientide kaudu või veebisaidi või pressiteate kaudu. Teabevahetus võib toimuda ettevõtjate vahel, kes konkureerivad sama kaubamärgi suhtes (kaubamärgisisene konkurents), või ettevõtjate vahel, kes konkureerivad eri kaubamärkide all (kaubamärkidevaheline konkurents). Käesolevat peatükki kohaldatakse otsese ja kaudse teabevahetuse ning kaubamärgisiseste ja kaubamärkidevaheliste konkurentide teabevahetuse suhtes.

    369.

    Teabevahetus võib toimuda teist liiki horisontaalkoostöö kokkuleppe, näiteks ühisostu-, ühistootmis- või ühiskauplemiskokkuleppe raames. Kui koostöökokkulepe ise ei kuulu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla seetõttu, et sellel on neutraalne või positiivne mõju konkurentsile, ei kuulu nimetatud keelu alla ka selle kokkuleppega kaasnev teabevahetus. Nii on see juhul, kui teabevahetus on objektiivselt vajalik koostöökokkuleppe täitmiseks ja on selle eesmärkidega proportsionaalne (vt ka osa 1.2.6) (229). Kui teabevahetus läheb kaugemale sellest, mis on koostöökokkuleppe täitmiseks objektiivselt vajalik, või kui teabevahetus ei ole kokkuleppe eesmärkidega proportsionaalne, tuleks selle hindamisel kasutada käesolevas peatükis esitatud juhiseid (230). Kui teabevahetus ise on koostöö põhieesmärk, on selle hindamisel, kas koostöö piirab konkurentsi, ülimuslikud käesolevas peatükis esitatud juhiseid. Kui teabevahetus kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib see siiski vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    370.

    Vertikaalse kokkuleppe raames toimuva teabevahetuse puhul, kui teavet vahetatakse tarnija ja ostja vahel, võib kohaldada vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruses sätestatud grupierandit (231). Nii on see juhul, kui vahetatav teave on otseselt seotud nende poolte vahelise vertikaalse kokkuleppe täitmisega ja on vajalik lepingujärgsete kaupade või teenuste tootmise või tarnimise parandamiseks.

    371.

    Teavet võib vahetada ka omandamisprotsessi raames. Sel juhul kehtivad teabevahetuse kohta asjaoludest olenevalt ühinemismääruse nõuded (232). Igasuguse konkurentsi piirava tegevuse suhtes, mis ei ole otseselt seotud kontrolli omandamisega ega ole selleks vajalik, kohaldatakse endiselt aluslepingu artiklit 101. Seda tuleb hinnata kogu omandamisprotsessi vältel, sest omandamisega otseselt seotud ja selleks vajalik võib sõltuda sellest, millise omandamisprotsessi etapiga on tegemist.

    372.

    Teabevahetus võib toimuda ka regulatiivsete algatuste raames. Juhul kui õigusaktid või riigiasutused julgustavad ettevõtjaid jagama teavet teiste ettevõtjatega või kui neil on kaalutlusõigus otsustada, millist teavet teiste ettevõtjatega jagada, siis kohaldatakse jätkuvalt artiklit 101. Tegelikkuses tähendab see, et ettevõtjad, kelle suhtes regulatiivseid nõudeid kohaldatakse, ei tohi neid nõudeid kasutada artikli 101 rikkumiseks. Nad peaksid teabevahetuse ulatust piirama sellega, mis on kohaldatava õigusaktiga ette nähtud, ning tundliku äriteabe vahetamisel võib neil olla vaja rakendada ettevaatusabinõusid.

    Liidu õigusaktiga võidakse näiteks ette näha, et ettevõtjatel on võimalik jagada teavet, et ära hoida või vähendada vajadust teha loomkatseid või vähendada teadusuuringute kulusid. Sellise teabevahetuse suhtes kohaldatakse artikli 101. Ettevõtjad, kes osalevad sellise õigusaktiga ettenähtud teabevahetuses, ei tohi seega jagada tundlikku äriteavet, mis paljastab nende turustrateegia või tehnilise teabe suuremas ulatuses, kui õigusakt ette näeb. Ettevõtjad saaksid vähendada teabevahetuse sagedust, et teave oleks äriliselt vähem tundlik. Võimaluse korral tuleks kasutada koondteavet või teabevahemikke, et vältida detailsete andmete või üksikutele ettevõtjatele omistatavate andmete vahetamist. Ettevõtjad võivad kaaluda ka sõltumatu kolmandast isikust teenuseosutaja (edaspidi „usaldusisik“) kasutamist, kes kogub konfidentsiaalsuskokkulepete alusel teavet mitmest allikast ning seejärel kõrvutab, kontrollib ja koondab andmeid, et luua osalejatega jagatav liitandmekogu, milles ei ole võimalik omistada identifitseeritavaid andmeid üksikutele ettevõtjatele.

    6.2.   Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    6.2.1.   Sissejuhatus

    373.

    Teabevahetus on paljude konkurentsiturgude ühine tunnusjoon, mis võib tõhusust mitut moodi suurendada. See võib lahendada teabe asümmeetriast (233) tulenevaid probleeme ja muuta turud seeläbi tõhusamaks. Viimastel aastatel on kasvanud andmete jagamise tähtsus vahendina teadlike otsuste tegemisel, milleks kasutatakse näiteks suurandmete analüüsi ja masinõppe meetodeid (234). Peale selle võib andmete jagamine võimaldada ettevõtjatel parandada oma sisemist tõhusust, kui nad analüüsivad oma tegevust võrdluses teiste ettevõtjate parimate tavadega. Teabevahetus võib aidata ka ettevõtjatel kulusid kokku hoida, näiteks vähendades varusid ja võimaldades kiiresti riknevate toodete kiiremat tarnimist tarbijatele. Ettevõtted võivad saada teabevahetuse tulemusena võimaluse töötada välja uusi või paremaid tooteid või teenuseid või koolitada algoritme laiemal ja sisukamal alusel. Teabevahetus võib tuua otsest kasu ka tarbijatele, sest see aitaks vähendada nende teabe otsimise kulusid ja parandada nende valikuvõimalusi.

    374.

    Konkurentsi põhimõte seisneb eelkõige selles, et iga ettevõtja määrab oma majandustegevuse konkreetsel turul kindlaks sõltumatult. See põhimõte ei takista ettevõtjatel end oma konkurentide praeguse või eeldatava tegutsemise või turu tavapäraste tingimustega mõistlikult kohandada. See välistab aga ettevõtjate vahel igasugused sellised otsesed või kaudsed kontaktid, mis võivad mõjutada tegeliku või võimaliku konkurendi käitumist turul või anda sellisele konkurendile teada, kuidas ettevõtja ise on otsustanud tegutseda või kavatseb hakata turul tegutsema, kui nende kontaktide eesmärk või tagajärg on selliste konkurentsitingimuste loomine, mis ei vasta asjaomase turu tavapärastele tingimustele (235).

    375.

    Nagu on osutatud punktis 14, kohaldatakse artikli 101 lõiget 1 teabevahetuse suhtes üksnes siis, kui teavet vahetatakse ettevõtjatevahelise kokkuleppe või selle osa, kooskõlastatud tegevuse või selle osa või ettevõtjate ühenduse otsuse või selle osa alusel. Kooskõlastatud tegevuse mõiste eeldab lisaks ettevõtjatevahelisele kooskõlastamisele turul toimuvat tegevust, mis on selle kooskõlastamise tulemus, ning põhjuslikku seost nende kahe elemendi vahel (236). Artikli 101 lõikele 1 vastava kooskõlastatud tegevuse tõendamiseks piisab sellest, kui konkurendid vahetavad konkurentsivastase kokkuleppe ettevalmistamisel tundlikku äriteavet. Sel juhul ei ole vaja näidata, et need konkurendid võtsid ametlikult kohustuse tegutseda teataval viisil või et konkurendid leppisid kokku oma edasises tegevuses turul või et konkurentidel oli teabevahetusega seoses ärihuvi (237). Selleks et tuvastada eespool nimetatud põhjuslik seos, on peale selle olemas ümberlükatav eeldus, et kooskõlastatud tegevuses osalevad ettevõtjad, kes jätkavad turul tegutsemist, võtavad konkurentidega vahetatud teavet oma tegevuse kujundamisel arvesse (238).

    376.

    Käesolev peatükk on üles ehitatud järgmiselt. Osas 6.2.2 on esitatud teabevahetusega seotud kaks peamist konkurentsiprobleemi. Osas 6.2.3 antakse juhiseid vahetatud teabe laadi asjakohasuse kohta artikli 101 lõike 1 kohasel hindamisel. Osas 6.2.4 antakse juhiseid teabevahetuse tunnuste asjakohasuse kohta. Osas 6.2.5 antakse juhiseid turu omaduste asjakohasuse kohta. Osa 6.2.6 käsitleb teabevahetust, mis kujutab endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, ning osa 6.2.7 käsitleb teabevahetust, mis kujutab endast tagajärjel põhinevat konkurentsipiirangut. Osas 6.3 antakse juhiseid artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks teabevahetuse suhtes ning käesoleva peatüki osas 6.4 esitatakse mitu näidet, enesehindamise etappidega vooskeem ja tabeli vormis ülevaade teabevahetuse eri olukordadest.

    6.2.2.   Tundliku äriteabe vahetamisest tulenevad peamised konkurentsiprobleemid (239)

    6.2.2.1.   Kokkumäng

    377.

    Tundliku äriteabe vahetamine võib konkurentidevahelist läbipaistvust turul kunstlikult suurendades aidata kooskõlastada ettevõtjate käitumist ning viia seega konkurentsi piiramiseni (240). Esiteks võib teabevahetus hõlbustada kokkumängu, kui see võimaldab ettevõtjal oma konkurentidele mis tahes viisil märku anda käitumisest, mida ta peab nendele konkurentidele soovitavaks, või ettevõtja enda käitumisest vastuseks samade konkurentide käitumisele (241).

    378.

    Teiseks võib tundliku äriteabe vahetamine iseenesest aidata ettevõtjatel jõuda ühisele arusaamisele kooskõlastamise tingimustest ja see võib turul viia kokkumänguni. Teabevahetus võib ebaselgetes turutingimustes aidata kaasa sellele, et ootused on omavahel kooskõlas. See võimaldab ettevõtjatel ka ilma konkreetse kooskõlastamiskokkuleppeta jõuda üksmeelele selles, kuidas turul käituda (242).

    379.

    Kolmandaks saab tundliku äriteabe vahetamist kasutada vahendina, mis võimaldab suurendada konkurentsivastase kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse sisemist stabiilsust. Teabevahetus võib turu muuta piisavalt läbipaistvaks, et kokkumängus osalejad saaksid teisi ettevõtjad jälgida ja seega teaksid, millal reageerida kokkumängust kõrvalekaldumisele vastumeetmetega ja kelle suhtes. Selliseks jälgimiseks saab kasutada nii asjakohasel ajal kui ka varem vahetatud andmeid. Selle tulemusena võivad ettevõtjad saavutada kokkumängu turgudel, kus neil muidu ei oleks olnud kokkumäng võimalik, või suurendada turul juba toimuva kokkumängu stabiilsust.

    Näiteks võivad tõhusust suurendada algoritmid. Need võivad vähendada kulusid ja turule sisenemise tõkkeid. Näiteks võivad ettevõtjad kasutada algoritme iseseisvalt selleks, et jälgida konkurentide hindu ja saada teavet enda hinnakujunduse jaoks. Algoritme võib siiski kasutada ka konkurentidevaheliste (olemasolevate) konkurentsivastaste kokkulepete jälgimiseks. Kui kokkumängu raames kasutatakse hinnaseire algoritme, võivad need suurendada turu läbipaistvust, teha reaalajas kindlaks hinnaerinevusi ja muuta karistusmehhanismid tõhusamaks. Ettevõtjad võivad kasutada ka tegevuse kooskõlastamise algoritme, et leppida kokku olulistes konkurentsiparameetrites. Algoritmid muutuvad siis kokkumängu hõlbustavaks vahendiks (koodipõhine kokkumäng). Oluliste konkurentsiparameetritega seotud koodipõhine kokkumäng on tavaliselt kartell ja seega on see turutingimustest olenemata eesmärgil põhinev konkurentsipiirang.

    Hinnakujundusalgoritmide käsitlemine liidu konkurentsiõiguse alusel lähtub kahest olulisest põhimõttest.

    Esiteks, kui hinnakujundus on ebaseaduslik, kui seda tehakse väljaspool internetti, on suur tõenäosus, et see on ebaseaduslik ka siis, kui seda tehakse internetis.

    Teiseks ei saa ebaseadusliku hinnakujundusega seotud ettevõtted vältida vastutust põhjendusega, et nende hindade kindlaksmääramisel kasutati algoritme. Nii nagu töötaja või ettevõtte juhtimise või kontrolli all töötav väliskonsultant, on ka algoritm äriühingu kontrolli all ja seega on äriühing vastutav isegi siis, kui tema tegevuses lähtuti algoritmidest.

    380.

    Samuti saab teabevahetust kasutada meetodina, mis võimaldab turul suurendada konkurentsivastase kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse välist stabiilsust. Teabevahetus, mis muudab turu piisavalt läbipaistvaks, võib kokkumängus osalevatel ettevõtjatel võimaldada jälgida, kus ja millal püüavad teised ettevõtjad turule siseneda, ja seega võtta meetmeid uue turuletulija vastu.

    6.2.2.2.   Konkurentsi kahjustav turulepääsu piiramine

    381.

    Peale kokkumängu hõlbustamise võib teabevahetuse tagajärjeks olla ka konkurentsi kahjustav turulepääsu piiramine kas sellel turul, kus teabevahetus toimub, või sellega seotud turul (243).

    382.

    Konkreetsel turul võidakse turulepääsu piirata sellega, kui tundliku äriteabe vahetamise tõttu jäetakse sellest kõrvalejäänud konkurendid teabevahetuses osalevate ettevõtjatega võrreldes suurel määral ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Selline turulepääsu piiramine on võimalik, kui asjaomane teave on turul konkureerimiseks strateegilise tähtsusega ja teabevahetus hõlmab suurt osa konkreetsest turust. Nii võib see olla näiteks andmejagamisalgatuste korral, kus jagatavad andmed on strateegilise tähtsusega, hõlmavad suurt osa turust ja konkurentide juurdepääs jagatud andmetele on takistatud (244).

    383.

    Teabevahetusega võib ka kaasneda seotud turul tegutsevate konkurentide turulepääsu konkurentsi kahjustav piiramine. Näiteks võivad vertikaalselt integreeritud ettevõtjad, kes vahetavad teavet eelneval turul, omandada turuvõimu ja leppida kokku, et tõstavad olulise sisendi hinda järgneval turul. Nii saaksid nad suurendada järgneval turul konkurentide kulusid, mis võib viia konkurentsi kahjustava turulepääsu piiramiseni järgneval turul. Lisaks sellele võivad ettevõtjad, kes kasutavad jagatud teabele juurdepääsul läbipaistmatuid ja diskrimineerivaid tingimusi, piirata seotud turgudel tegutsevate kolmandate isikute võimalusi märgata võimalike uute toodetega seotud suundumusi.

    Mitu tarbijatele finantsteenuseid osutavat ettevõtjat võivad näiteks luua ühenduse, mis haldab ühist klienditeabe andmebaasi. Kõik ühenduse liikmed sisestavad andmebaasi teavet ja neil on andmetele juurdepääs, mis võimaldab neil paremini hinnata uutele klientidele finantsteenuste osutamise riski. Klienditeabe vahetamine hõlbustab liikmetel nende klientidega seotud riskide hindamist. See võib omakorda hõlbustada turule sisenemist ja olla seega tarbijatele kasulik. Seetõttu ei ole sellisel andmebaasil konkurentsi piiramise eesmärki artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    Sõltuvalt asjaomas(t)e turu (turgude) majanduslikest tingimustest ja asjaomase andmebaasi konkreetsetest omadustest võib eespool kirjeldatud ühine andmebaas siiski konkurentsi piirata. Need omadused hõlmavad andmebaasi eesmärki, sellele juurdepääsu ja selles osalemise tingimusi, samuti vahetatava teabe liiki (nt kas teave on avalik või konfidentsiaalne, kokkuvõtlik või üksikasjalik, ajalooline, praegune või tulevane, andmebaasi ajakohastamise sagedus ning teabe asjakohasus hindade fikseerimisel või mahtude või teenusetingimuste kindlaksmääramisel). Andmebaas, mis hõlmab asjaomase turu olulist osa ja millele teiste konkurentide juurdepääs keelatakse või viibib, võib tekitada teabe asümmeetria, seades need teised konkurendid ebasoodsamasse olukorda võrreldes andmebaasis osalevate ettevõtjatega. Õiglased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad juurdepääsukriteeriumid võivad konkurentsiprobleeme leevendada (245).

    6.2.3.   Vahetatava teabe laad

    6.2.3.1.   Tundlik äriteave

    384.

    Artikli 101 lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui tundliku äriteabe vahetamine võib mõjutada konkurentide äristrateegiat, luues või olles suuteline looma konkurentsitingimused, mis ei vasta asjaomase turu tavapärastele tingimustele, võttes arvesse pakutavate toodete või teenuste laadi, asjaomaste ettevõtjate suurust ja arvu ning selle turu mahtu (246). Nii on see juhul, kui teabevahetus vähendab ebakindlust asjaomase turu toimimise suhtes (247). Artikli 101 lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, kas teabevahetuses osalevad ettevõtjad saavad omavahelisest koostööst mingit kasu. Tegemist on teabega, mida tõhusa konkurentsiga turul tegutseval ettevõtjal on oluline kaitsta, et säilitada või parandada oma konkurentsipositsiooni turul (turgudel).

    385.

    Teave hinnakujunduse kohta üldjuhul tundlik äriteave on ning artikli 101 lõiget 1 võidakse kohaldada isegi juhul, kui teabevahetusel ei ole lõppkasutajate makstavatele hindadele otsest mõju (248). Muud potentsiaalselt tundliku äriteabe kategooriad on näiteks teave kulude, tootmisvõimsuse, tootmise, koguste, turuosade, klientide, turule sisenemise või sealt väljumise kavade või äriühingu strateegia muude oluliste elementide kohta, mida tõelisel konkurentsiturul tegutsevatel ettevõtjatel ei oleks põhjust üksteisele avaldada. Asjaolu, et vahetatav teave ei pruugi olla õige või võib olla eksitav, ei välista iseenesest ohtu, et see võib mõjutada konkurentide käitumist turul (249).

    386.

    Teave, mis üldjuhul ei ole tundlik äriteave, hõlmab näiteks teavet, mis käsitleb majandusharu üldist toimimist või olukorda, avalikku korda või regulatiivseid küsimusi (mida võiks kasutada näiteks kogu majandusharu hõlmavates avalikes suhetes või lobitöös), majandusharu jaoks üldiselt olulisi mittekonfidentsiaalseid tehnilisi küsimusi, nagu standardid või tervishoiu- ja ohutusküsimused, omandiõigusega kaitsmata tehnoloogiat puudutavaid üldisi küsimusi ja seotud küsimusi, nagu konkreetsete seadmete omadused ja sobivus (kuid mitte konkreetse ettevõtte kavad konkreetsete seadmete või konkreetse tehnoloogia kasutuselevõtuks), üldisi müügiedendusvõimalusi, mis on üldiselt majandusharu jaoks olulised (kuid mitte konkreetse ettevõtte müügiedenduskavad). See hõlmab ka mittestrateegilisi hariduslikke, tehnilisi või teaduslikke andmeid, mis toovad kasu tarbijatele, ja mittestrateegilist teavet, mis on vajalik ettevõtjatevaheliste uute äripartnerluste loomiseks (250).

    387.

    Ettevõtjatel võib olla õiguspärane põhjus teavitada oma aktsionäre, võimalikke investoreid või üldsust oma äritegevuse seisust ja tulemustest. Soovi teavitada kolmandaid isikuid või üldsust ei saa siiski kasutada selleks, et avalikustada konkurentidele sellist tundlikku äriteavet, mida ettevõtjad tõhusal konkurentsiturul oma konkurentidele ei avalikustaks.

    388.

    Tavapärastes konkurentsitingimustes ei ole ettevõtjatel üldjuhul stiimulit tundlikku äriteavet avaldada. Kui nad seda teevad, võib tekkida küsimus, kas asjaomast turgu iseloomustab tõhus konkurents. Teave, mis on tehtud avalikult kättesaadavaks õiguspärastel põhjustel ja mis on seetõttu muutunud kõigile konkurentidele ja klientidele kergesti kättesaadavaks (juurdepääsukulude poolest), (251) ei ole tavaliselt tundlik äriteave (252).

    389.

    Isegi kui teave (nt reguleerivate asutuste avaldatud teave) on hõlpsasti kättesaadav, võib konkurentide täiendav teabevahetus veelgi vähendada strateegilist ebakindlust turul. Nii võib see olla näiteks juhul, kui teavet vahetatakse vähem kokkuvõtlikul või üksikasjalikumal kujul või kui teavet vahetatakse sagedamini, kui see tehakse üldsusele kättesaadavaks, või kui teabele on lisatud märkusi, mis võivad anda konkurentidele märku soovitavast ühistegevusest. Sellisel juhul võib teabevahetus konkurentsi piirata artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    6.2.3.2.   Koondteave ja individualiseeritud teave

    390.

    See, kas teave on tundlik äriteave, sõltub selle kasulikkusest konkurentidele. Teave, mis sisaldab palju üksikasju ja võimaldab selle esitanud ettevõtja(d) kindlaks teha, on üldjuhul tundlikum. Individualiseeritud teabe vahetamine võib aidata kujundada ühist arusaama turu- ja karistusstrateegiatest ning võimaldada oma tegevust kooskõlastavatel ettevõtjatel lihtsamalt märgata kõrvalekaldujat või uut turuletulijat.

    391.

    Sellise koondteabe vahetamine, mille puhul teabe omistamine konkreetsetele ettevõtjatele on piisavalt keeruline või ebakindel või andmete koondamine hõlmab mitmesuguseid erinevaid tooteid, eriti kui toodetel on erinevad omadused või need kuuluvad eri turgudele, põhjustab väiksema tõenäosusega konkurentsi piiramist. Ettevõtjate ühenduse või turu-uuringute ettevõtte kogutav ja avaldatav koondatud turuteave (nt müügiandmed, tootmisvõimsuse andmed, sisendite ja komponentide kulude andmed) võib kasu tuua nii konkurentidele kui ka klientidele, sest aitab hoida kokku kulusid ja võimaldab saada sektori majandusolukorrast selgema ülevaate. Selline teabe kogumine ja avaldamine võib aidata igal konkurendil teha teadlikumaid valikuid, et kohandada oma konkurentsistrateegiat tõhusalt turutingimustega. Koondteabe vahetamine ei too enamasti kaasa konkurentsi piiramist, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suhteliselt väikese arvu ettevõtjate vahel, kellel on asjaomasel turul piisavalt suur turuosa (253). Ei saa siiski välistada, et ka koondteabe ja -andmete vahetamine võib eriomadustega turul kokkumängu hõlbustada.

    Näiteks kui väga tugeva ja püsiva oligopoli osaks olevad ettevõtjad vahetavad hindade koondteavet, võivad nad teatavast tasemest madalamat turuhinda märgates järeldada, et keegi neist on kokkumängust kõrvale kaldunud, ja võtta kogu turul vastumeetmeid. Teisisõnu ei pea väga tugeva ja püsiva oligopoli korral ettevõtjad konkurentsivastases koostöös stabiilsuse hoidmiseks alati teadma, kes kõrvale kaldus; võib piisata teadmisest, et „keegi“ on seda teinud.

    392.

    Asjaoludest olenevalt võib töötlemata andmete vahetamise korral olla tegemist vähem tundliku äriteabe vahetamisega kui siis, kui vahetatavad andmed on juba mõttekaks teabeks töödeldud. Eelkõige võib töötlemata andmete vahetamine olla äriliselt vähem tundlik siis, kui kumbki pool kasutab toorandmete töötlemiseks oma (ärisaladusena käsitatavat) meetodit.

    6.2.3.3.   Teabe vanus

    393.

    Paljudes majandusharudes vananeb teave küllaltki kiiresti ja kaotab seega oma ärilise tundlikkuse. Varasema teabe vahetamine ei too tõenäoliselt kaasa kokkumängu, sest võib arvata, et see ei näita, mida konkurendid kavatsevad teha, ega aita turul saavutada ühist arusaama (254). Põhimõtteliselt kehtib reegel, et mida vanem on teave, seda vähem on sellest kasu kõrvalekallete õigeaegseks avastamiseks ja seega pole usutav ka kiirete vastumeetmete oht (255). Sellegipoolest on vaja teabe asjakohasust igal üksikjuhul eraldi hinnata (256).

    394.

    See, kas teabe puhul on tegemist varasema teabega, sõltub asjaomase turu eripärast, müügi- ja ostuläbirääkimiste sagedusest sektoris ning sellest, kui vanale teabele asjaomases sektoris äriotsuste tegemisel tavaliselt tuginetakse. Teavet võib pidada varasemaks teabeks näiteks siis, kui see on mitu korda vanem majandusharu hinnatsüklite keskmisest kestusest või lepingute keskmisest kestusest, kusjuures viimane näitab hinnaläbirääkimiste sagedust. Värske teabe vahetamine seevastu võib avaldada konkurentsile piiravat mõju, eriti kui sellise teabevahetuse eesmärk on kunstlikult suurendada läbipaistvust konkurentide jaoks, mitte aga tarbijate jaoks.

    Kui näiteks ettevõtjad tuginevad oma kaubamärkidega seotud strateegiliste äriotsuste optimeerimisel tavaliselt viimase aasta tarbijaeelistuste andmetele (ostud või muud valikud), siis on seda ajavahemikku hõlmav teave vanematest andmetest enamasti tundlikum. Sellisel juhul ei peeta viimast aastat puudutavat teavet „varasemaks“ teabeks.

    Stabiilsel ja lihtsal turul, kus turule sisenemise tõkked on suured, võib lähedaste konkurentide vahel hiljutise teabe vahetamise põhjustada ka kokkumängu. Näiteks võib üksikasjaliku teabe vahetamine hiljutise müügi kohta vähendada ebakindlust konkurentide tulevase turukäitumise suhtes ja võimaldada pooltel oma tulevast turukäitumist vastavalt kohandada.

    6.2.4.   Tundliku äriteabe vahetamise tunnused

    395.

    Artikli 101 lõiget 1 kohaldatakse sellise teabevahetuse suhtes, mille puhul konkurendid vahetavad kahe- või mitmepoolselt tundlikku äriteavet. Sellist teabevahetust reguleerib andmete jagamise kord, mille alusel kaks või enam konkurenti sisestavad andmeid ühisesse andmebaasi ja saavad juurdepääsu mõnedele või kõigile teiste konkurentide sisestatud andmetele. Kui teabevahetuses osaleb kaks või enam konkurenti, ei pruugi olla vajalik määratleda teabevahetust ettevõtjatevahelise kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevusena (257). Lisaks võib ühepoolset avalikustamist või kaudset teabevahetust käsitada teatavatel tingimustel ka kooskõlastatud tegevusena, mis kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

    6.2.4.1.   Ühepoolne avalikustamine

    396.

    Kui üks ettevõtja avalikustab tundlikku äriteavet konkurendile, kes seda küsis või selle vähemalt vastu võtab, võib see olukord kujutada endast kooskõlastatud tegevust, kui kõnealune konkurent võtab sellise avalikustamise korral meetmeid ja tingimusel, et teabe avalikustamise ja konkurendi hilisema turukäitumise vahel on põhjuslik seos (258). Kui ettevõtja avalikustab üksi oma konkurentidele tundlikku äriteavet, vähendab see nende konkurentide jaoks strateegilist ebakindlust seoses turu tulevase toimimisega ning suurendab konkurentsi piiramise ja kokkumängu tõenäosust, välja arvatud juhul, kui konkurendid end sellisest avalikustamisest avalikult distantseerivad (259). Ühepoolne avalikustamine võib toimuda näiteks sõnumite, e-kirjade, telefonikõnede, ühise algoritmipõhise vahendi sisendi, koosolekute jne kaudu. Ei ole oluline, kas ainult üks ettevõtja avalikustab ühepoolselt tundlikku äriteavet või kas sellise teabe avalikustavad kõik osalevad ettevõtjad.

    397.

    Kui ettevõtja saab konkurendilt koosoleku ajal või muu kontakti käigus tundlikku äriteavet, siis eeldatakse, et see ettevõtja võtab seda teavet arvesse ja kohandab vastavalt oma turukäitumist, välja arvatud juhul, kui ta end avalikult distantseerib (nt vastates selgelt, et ta ei soovi sellist teavet saada (260)) või teatab sellest haldusasutustele.

    Näiteks osalemine koosolekul(261) kus üks ettevõtja avalikustab konkurentidele oma hinnakujunduse kavatsused ja konkurendid ei distantseeri ennast avalikult, kuulub tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, isegi kui hindade tõstmises otseselt kokku lepitud ei ole (262). Samamoodi võib artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluda hinnareegli näitamine ühiselt kasutatavas algoritmipõhises vahendis (nt reegel pakkuda konkreetse veebiplatvormi või kaupluse madalaimat hinda + 5 % või pakkuda ühe konkreetse konkurendi hinda – 5 %), isegi kui tulevase hinnakujunduse ühtlustamises otseselt kokku lepitud ei ole.

    Kui aga üks ettevõtja saadab e-kirja teiste ettevõtjate isiklikele meiliaadressidele, ei tähenda see iseenesest, et adressaadid oleksid pidanud selle sõnumi sisu teadma (263). Muid objektiivseid ja kokkulangevaid kaudseid tõendeid arvesse võttes võib see anda aluse eeldada, et adressaadid olid sisust teadlikud ja on teavet arvesse võtnud, kuid neil peab siiski olema võimalus see eeldus ümber lükata (264).

    398.

    Asjaolu, et ettevõtja avalikustab tundlikku äriteavet avaliku teadaande kaudu (nt üldsusele kättesaadaval veebisaidil oleva postituse, avalikul üritusel tehtud avalduse või ajalehe kaudu), ei välista iseenesest võimalust, et teadaanne kujutab endast kooskõlastatud tegevust artikli 101 lõike 1 tähenduses. Avalikustamine võib mõnikord olla konkurentide vahelise sidekanali osa, mille eesmärk on anda konkurentidele märku tulevastest kavatsustest tegutseda turul teataval viisil, või pakkuda konkurentidevahelise kooskõlastamise võimalust, ning kuulub seega artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Asjaolu, et teabevahetuses osalejad on sama liiki teavet varem avalikustanud (nt päevalehe või oma avaliku veebisaidi kaudu), ei tähenda pealegi, et sellele järgnev mitteavalik teabevahetus ei piira konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses (265).

    Ühepoolse üldsusele avalikustamise tüüpiline näide on tanklate käitajate reklaam oma jaemüügihindade kohta (või näiteks jaemüüjate reklaam toidukaupade hindade kohta). Kui konkurentsivastast kokkulepet ei ole sõlmitud ega tegevust kooskõlastatud, on selline reklaam klientidele kasulik, sest see aitab neil enne tankimist hindu võrrelda (või võrrelda enne ostuotsuste tegemist toidukaupade jaemüüjaid), isegi kui reklaam võimaldab ka konkureerivatel tanklatel teada saada, millist hinda lähedal asuvad konkurendid küsivad.

    Muud ühepoolse avalikustamise vormid võivad hõlmata näiteks teadaandeid, mis võivad viidata võimalikule konkurentsivastasele kooskõlastatud tegevusele.

    Näiteks võib teatavas sektoris olla üldiselt teada, et tarnekulud tõusevad. Avalikel kohtumistel, näiteks asjaomase ettevõtjate ühenduse kohtumistel, võivad osalejad sellest rääkida. Kuigi konkurendid võivad viidata üldsusele teada olevatele kasvavatele tarnekuludele, ei tohi nad avalikult hinnata oma individuaalset reageerimist nendele kasvavatele kuludele, kuna see vähendab ebakindlust seoses nende käitumisega turul (266). Sama arutluskäik kehtib siis, kui äriühingu esindajad kommenteerivad turusündmusi ühepoolsetes avalikes teadaannetes ja avalikustavad oma muutuvatele turutingimustele reageerimise strateegiad. Ettevõtjad peavad iseseisvalt kindlaks määrama need põhimõtted, mida nad kavatsevad siseturul rakendada. See tähendab, et iga konkurent peab iseseisvalt otsustama, kuidas ta suurenevatele tarnekuludele reageerib.

    399.

    Samuti eristatakse ühelt poolt konkurente, kes saavad iseseisvalt teavet või arutavad tulevasi hindu klientide või kolmandate isikutega, ja teiselt poolt konkurente, kes arutavad hinnategureid teiste konkurentidega enne oma hindade fikseerimist (267).

    400.

    Nagu on selgitatud punktis 425, võib teatava teabe üldsusele kättesaadavaks tegemine aidata klientidel teha teadlikke ostuvalikuid. See on tõenäoliselt siiski vähem tõhus, kui teave puudutab tulevasi kavatsusi. Kui avalik teave käsitleb parameetreid, mis ei pruugi realiseeruda, ja kui see ei pane ettevõtjale klientide suhtes kohustusi, on tõhususe suurendamine vähem tõenäoline (268).

    Näiteks ühepoolne avalik teadaanne, milles viidatakse tulevaste hindadega seotud kavatsustele (erinevalt tegelikust otsusest muuta hindu teataval kuupäeval lähitulevikus), ei pane seda teadaannet tegevale ettevõtjale kohustusi klientide suhtes, kuid võib anda konkurentidele teavet ettevõtja kavandatud turustrateegia kohta. See kehtib eelkõige siis, kui teave on piisavalt konkreetne. Sellised teadaanded ei too seega tarbijatele üldjuhul kasu ja võivad hõlbustada kokkumängu.

    Ühepoolsed avalikud teadaanded võivad osutada aluseks olevale konkurentsivastasele kokkuleppele või kooskõlastatud tegevusele. Näiteks kui turgu iseloomustavad üksikud konkurendid ja suured turule sisenemise tõkked, võivad ettevõtjad, kes avaldavad pidevalt teavet, mis ei too tarbijatele selget kasu (nt teave teadus- ja arendustegevuse kulude, keskkonnanõuetega kohandamise kulude jms kohta), tegeleda konkurentsi piiramisega artikli 101 lõike 1 tähenduses. Ühepoolseid avalikke teadaandeid võidakse kasutada konkurentsivastaste kokkulepete täitmiseks või jälgimiseks. See, kas selline piirang tõepoolest tuvastatakse, sõltub konkreetse juhtumi kõigist asjaoludest.

    6.2.4.2.   Kaudne teabevahetus

    401.

    Tundlikku äriteavet võidakse konkurentide vahel vahetada, kasutades kolmandat isikut, näiteks kolmandast isikust teenuseosutajat (sh platvormi haldaja või optimeerimisvahendi pakkuja), ühist esindusorganisatsiooni (nt ettevõtjate ühendus), üht tarnijat või klienti (269) või ühiselt kasutatavat algoritmipõhist vahendit (edaspidi kõik koos „kolmas isik“). Nii nagu otsene teabevahetus, võib ka kaudne teabevahetus vähendada ebakindlust konkurentide tegevuse suhtes ja tuua seega turul kaasa kokkumängu. Sellisel juhul hõlbustatakse või tehakse konkurentsivastast koostööd kolmanda isiku kasutamisega. Olenevalt juhtumi asjaoludest võib sellise kokkumängu eest pidada vastutavaks nii osalevaid konkurente kui ka kolmandat isikut. Artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeld ei ole suunatud üksnes sellise kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse pooltele, kes tegutsevad turgudel, mida asjaomane kokkulepe või tegevus mõjutab (270).

    402.

    Tundliku äriteabe kaudse vahetamise korral tuleb iga osaleja rolli iga juhtumi puhul eraldi analüüsida, et teha kindlaks, kas teabevahetus kujutab endast konkurentsivastast kokkulepet või kooskõlastatud tegevust ja kes kokkumängu eest vastutab. Hindamisel tuleb eeskätt arvesse võtta, kui teadlikud olid asjaomase teabe andjad või saajad teabe vahetamisest teiste teabeandjate või -saajate ja kolmanda isiku vahel.

    Vahet tuleb teha paljudel olukordadel.

    Teatavat kaudset teabevahetust nimetatakse keskse sõlmpunktiga kokkulepeteks. Näiteks võib ühine tootja või tarnija toimida keskusena, et edastada teavet mitmele turustajale või jaemüüjale, või turustaja või jaemüüja võib toimida keskusena, et edastada teavet mitmele tootjale või tarnijale. Digiplatvorm võib samuti toimida keskusena, mille kaudu ta hõlbustab, koordineerib või teostab platvormi ärikasutajate vahelist teabevahetust, et tagada näiteks teatavad kasumimarginaalid või hinnatasemed. Platvorme saab kasutada ka selleks, et kehtestada tehnilisi meetmeid, mis takistavad platvormi kasutajatel pakkuda lõpptarbijatele madalamaid hindu või muid eeliseid.

    Teavet võib vahetada kaudselt ka ühise optimeerimisalgoritmi kaudu, mis teeb konkurentidelt saadud tundlikel äriandmetel põhinevaid äriotsuseid. Kuigi avalikult kättesaadavate andmete kasutamine algoritmipõhises tarkvaras on seaduslik, võib tundliku äriteabe koondamine ühe IT-ettevõtja hinnakujundusvahendisse kujutada endast horisontaalset kokkumängu, kui sellele vahendile on juurdepääs mitmel konkurendil.

    403.

    Konkurendid, kes vahetavad kaudselt tundlikku äriteavet (kolmanda isiku kaudu), võivad tegeleda artikli 101 rikkumisega. Nii on see juhul, kui tundlikku äriteavet jagav ettevõtja lepib sõnaselgelt või vaikimisi kolmanda isikuga kokku, et kolmas isik võib kõnealust teavet jagada ettevõtja konkurentidega, või kui see ettevõtja kavatseb kolmanda isiku kaudu avalikustada tundlikku äriteavet oma konkurentidele. Samuti võib see nii olla juhul, kui tundlikku äriteavet jagav ettevõtja võis mõistlikult ette näha, et kolmas isik jagab teavet ettevõtja konkurentidega, ja oli valmis sellega kaasnevat riski aktsepteerima (271). Tundlikku äriteavet saanud konkurent osaleb samuti rikkumises ja on selle eest vastutav, kui ta oli teadlik teavet jagava ettevõtja ja kolmanda isiku taotletavatest konkurentsivastastest eesmärkidest ning kavatses nende eesmärkide saavutamisele oma tegevusega kaasa aidata. Teisalt ei osale teavet jagav ettevõtja rikkumises, kui kolmas isik saab ettevõtjalt tundlikku äriteavet ja edastab selle kõnealust ettevõtjat teavitamata tema konkurentidele või kui ettevõtja ei saanud mõistlikult ette näha, et see teave edastatakse (272).

    404.

    Samamoodi võib ettevõtja tundlikku äriteavet edastavat kolmandat isikut pidada sellise rikkumise eest vastutavaks ka siis, kui ta kavatses oma tegevusega panustada teabevahetuses osalejate ühistesse eesmärkidesse ja oli teadlik teiste ettevõtjate poolt samade konkurentsivastaste eesmärkide saavutamiseks kavandatud või teostatud tegevusest või võis sellist tegevust mõistlikult ette näha ja aktsepteeris seda riski (273).

    6.2.4.3.   Tundliku äriteabe vahetamise sagedus

    405.

    Kokkumänguohtu suurendab sage teabevahetus, mis aitab kaasa turu suhtes sarnase seisukoha kujundamisele ja võimaldab paremini jälgida kõrvalekaldeid. Ebastabiilsetel turgudel võidakse kokkumängu saavutamiseks vajada tihedamat teabevahetust kui stabiilsetel turgudel. Turgudel, kus kasutatakse pikaajalisi lepinguid (mistõttu ostu- ja müügiläbirääkimisi peetakse harva), ei ole kokkumängu saavutamiseks üldjuhul vaja nii sageli teavet vahetada. Harvast teabevahetusest ei pruugi seevastu piisata kokkumängu saavutamiseks turgudel, kus kasutatakse lühiajalisi lepinguid, mistõttu peetakse sageli uusi läbirääkimisi (274). Tavaliselt sõltub kokkumängu saavutamiseks vajaliku teabe vahetamise sagedus ka teabe laadist, vanusest ja koondatuse tasemest (275). Suurima konkurentsieelise annab reaalajas toimuv automatiseeritud teabevahetus, sest reaalajas saadavate andmete olulisus ettevõtete otsustusprotsessis järjest suureneb. See, mis kujutab endast sage või harv teabevahetus, sõltub asjaoludest ja asjaomasest turust (276).

    6.2.4.4.   Konkurentsiõiguse rikkumise ohu vähendamise meetmed

    406.

    Ettevõtjatel, kes soovivad (või vajavad) vahetada tundlikku äriteavet, soovitatakse rakendada meetmeid teabele juurdepääsu piiramiseks või selle kasutamise kontrollimiseks (277). Ettevõtjad peaksid kaaluma ka teabevahetuse piiramist kavandatud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

    407.

    Näiteks võivad ettevõtjad kasutada teabe vastuvõtmiseks ja töötlemiseks sõltumatuid töörühmi või usaldusisikuid. Sõltumatu töörühm tähendab tavaliselt piiratud hulka ettevõttes tegutsevaid isikuid, kes ei osale ettevõtja äritegevuses ja kes on tundliku äriteabe korral kohustatud järgima konfidentsiaalsuse tagamise ranget korda (278). Usaldusisik on sõltumatu kolmas isik, kes osutab ettevõtjale teenuseid. Sõltumatut töörühma või usaldusisikut võib kasutada ka muud liiki horisontaalkoostöö kokkulepete täitmisel, et tagada sellise koostöö jaoks teabe esitamine eranditult teadmisvajaduse alusel ja koondatud kujul.

    408.

    Vastastikuses andmejagamiskokkuleppes (nt andmekogumis) osalejatel peaks põhimõtteliselt olema juurdepääs ainult enda teabele ja teiste osalejate koondatud lõppteabele. Tehniliste ja praktiliste meetmetega saab tagada, et osaleja ei saaks teistelt osalejatelt iseseisvalt tundlikku äriteavet. Andmekogumi haldamise võib anda usaldusisikule, kes peab andmekogus osalejatelt saadud teabe puhul järgima rangeid konfidentsiaalsusnõudeid. Andmekogumit haldavad ettevõtjad peaksid samuti tagama, et kogutakse ainult sellist teavet, mis on vajalik andmekogumi õiguspärase eesmärgi täitmiseks.

    409.

    Ettevõtjad võivad võtta täiendavaid meetmeid, millega vähendatakse ohtu, et (võimalike) konkurentidega suhtlemisel vahetatakse tundlikku äriteavet. Enne kavandatud kontakte peaksid ettevõtjad koosoleku või telefonikõne päevakorra ja eesmärgi hoolikalt läbi vaatama, et selgitada eelnevalt välja tundliku äriteabe vahetamisega seotud võimalikud riskid ja võtta nende vältimiseks asjakohaseid meetmeid. Samuti võivad ettevõtjad otsustada kaasata koosoleku(te)le või telefonikõne(de)sse konkurentsiõigusele spetsialiseerunud juristi. Kontaktide ajal peaksid osalejad päevakorda järgima ning tundliku äriteabe avalikustamise või vahetamise korral peaksid nad esitama vastuväiteid, tagama, et nende vastuväited kantakse koosoleku või telefonikõne protokolli, ja ennast avalikult sellest teabest distantseerima, kui teabevahetus toimub nende vastuväidetest hoolimata (vt punkt 410). Kui koostatakse täpsed protokollid, mida levitatakse peagi pärast kontakti toimumist, võib see võimaldada ettevõtjatel kiiresti kindlaks teha, kas tundlikku äriteavet vahetati tahtmatult, ning esitada protokollile viivitamata vastuväiteid.

    410.

    Kontaktide ajal võib ettevõtja end avalikult tundliku äriteabe konkurentsivastasest vahetamisest distantseerida, teatades oma vastuseisust selgelt teistele teabevahetuses osalejatele. Selleks et teha kindlaks, kas ettevõtja on end tegelikult distantseerinud, on oluline see, kuidas teised teabevahetuses osalejad mõistsid end distantseeriva ettevõtja kavatsusi. Näiteks võib ettevõtja, kes soovib ennast distantseerida, teatada kohe ja sõnaselgelt, et ta ei saa osaleda kõnealust teemat käsitlevates aruteludes, ning nõuda, et teemat kohe muudetaks. Kui vastuväidet ja taotlust ei võeta arvesse, peaks ettevõtja viivitamata koosolekult lahkuma või telefonikõne lõpetama viisil, mis teeb tema lahkumise/lõpetamise põhjuse ilmseks kõigile kohalolijatele. Ettevõtjad peaksid tagama, et nende vastuväited ja lahkumine/lõpetamine kantakse koosoleku ühisesse protokolli, või kui sellist protokolli ei ole, siis registreerima oma lahkumise/lõpetamise oma märkmetes.

    411.

    Samuti võivad ettevõtjad võtta meetmeid, et piirata tundliku äriteabe avalikustamise ohtu (vt punkt 398). Enne tundliku äriteabe avalikustamist peavad ettevõtjad kontrollima, kas teave vastab tõepoolest soovitud õiguspärasele eesmärgile ja kas selleks on nõutav teatav teabe üksikasjalikkus. Hindade ja kogustega seoses kavandatavat tegevust käsitleva tundliku äriteabe avalikustamine vähendab strateegilist ebakindlust turul ja võib viia kokkumänguni. Koondteave ja varasem teave on üldjuhul vähem strateegiline. Samuti peaks igasugune strateegiline teave, mille kohta esitatakse teadaanne, piirduma ettevõtja endaga, mitte hõlmama sektorit või majandusharu. Eelkõige peaksid ettevõtjad vältima avalikke teadaandeid selliste strateegiliste sammude kohta, mis sõltuvad nende (võimalike) konkurentide tegevusest. Sõltuvalt kontekstist võivad ettevõtjad, kes leiavad, et konkurendid on teinud avaliku teadaande, milles avalikustatakse tundlikku äriteavet, vähendada konkurentsiõiguse rikkumise riski, ennast avalikult sellest teabest distantseerides või teatades teadaandest riigiasutustele.

    Näiteks konkureerivad kolm ettevõtjat A B ja C teataval jaeturul ning nad seisavad silmitsi kasvavate kuludega. Ettevõtja A ei tohiks teha avalikku teadaannet, millest võib välja lugeda, et seni, kuni ka ettevõtjad B ja C kannavad need kasvavad kulud edasi tarbijatele, on sektor jätkuvalt kasumlik. Samuti ei tohiks ta teatada, et on soovitav, et ettevõtjad B ja C kannaksid need kulud edasi. Ettevõtja A et tohiks ka avalikult teatada, et ta ei suuda vältida nende kasvavate kulude ülekandmist tarbijatele, kuna ettevõtjad B ja C kavatsevad sama teha.

    6.2.5.   Turu omadused

    412.

    Tõenäosus, et teabevahetusega kaasneb kokkumäng või turulepääsu piiramine, sõltub turu omadustest. Teabevahetus võib samuti neid turu omadusi mõjutada. Asjakohased turu omadused hõlmavad muu hulgas turu läbipaistvuse taset, turul tegutsevate ettevõtjate arvu (turu kontsentratsioon), turule sisenemise tõkete olemasolu, seda, kas teabevahetusega seotud toode või teenus on homogeenne ja kas asjaomased ettevõtjad on sarnased (turu keerukus), ning pakkumise ja nõudluse tingimuste stabiilsust turul (279).

    Järgmine asjakohaste turu omaduste loetelu ei ole ammendav, sest konkreetse teabevahetuse hindamisel võivad asjakohased olla ka muud turu omadused.

    Läbipaistvus: mida läbipaistvam on turg, seda vähem on ebakindlust, millega seoses saab konkurents esineda, mis muudab edasise teabevahetuse veelgi probleemsemaks (280).

    Turu kontsentratsioon: turul, kus tegutseb vähe ettevõtjaid, on lihtsam kooskõlastamise tingimustes üksmeelele jõuda ja kõrvalekaldeid jälgida. Kui kontsentratsioon on turul väga suur, siis võivad ettevõtjad teatava teabe vahetamisega (olenevalt vahetatava teabe liigist) saada teada oma üksikute konkurentide turuseisundi ja äristrateegia; see võib turul konkurentsi moonutada ja suurendada kokkumängu tõenäosust või sellele isegi kaasa aidata. Kui aga turg on killustatud, võib konkurentide vahel teabe vahetamise mõju turu konkurentsiolukorrale olla neutraalne või isegi positiivne (281).

    Turule sisenemise tõkked: turule sisenemise tõkete olemasolu raskendab välistel isikutel turule sisenemise ja turgu valitsevate ettevõtjate hindade allalöömise kaudu kokkumängu kahjustada. Turule sisenemise tõkked suurendavad seega tõenäosust, et turul toimuv kokkumäng on teostatav ja püsiv.

    Turu keerukus: kui ettevõtjate kulud, kliendid, turuosa, tootevalik, tootmismahud jne on sarnased, jõuavad nad kooskõlastamise tingimustes suurema tõenäosusega üksmeelele, sest nende stiimulid on sarnasemad. Samuti võib olla ühe homogeense toote hinna puhul kokkumängu lihtsam saavutada kui arvukate hindade puhul turul, kus on palju erinevaid tooteid, kuigi tehniliste uuenduste, näiteks hindade jälgimise vahendite kasutamine võib kokkumängu hõlbustada ka erinevate toodete puhul.

    Turu stabiilsus: kokkumäng on tõenäolisem ka siis, kui pakkumise ja nõudluse tingimused on turul suhteliselt stabiilsed. Muutlik nõudlus, mõne ettevõtja suur sisemine kasv turul või uute ettevõtjate sage turule sisenemine võib osutada sellele, et turg ei ole piisavalt stabiilne ja kooskõlastamine ei ole seetõttu tõenäoline (282) või et konkurentsi mõjutamiseks on vaja sagedasemat teabevahetust.

    6.2.6.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    413.

    Nagu on märgitud osas 1.2.4, ilmneb teatavatest kokkulepetest ja nende sisust, eesmärkidest ning nende majanduslikust ja õiguslikust kontekstist, et kokkulepe kahjustab konkurentsi piisaval määral, nii et selle mõju hindamine ei ole vajalik. Eelkõige peetakse teabevahetust eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks siis, kui tundliku äriteabe vahetamine võimaldab kõrvaldada osalejate ebakindluse seoses sellega, millal, millises ulatuses ja millisel viisil asjaomased ettevõtjad oma turukäitumist kohandavad (283). Hinnates seda, kas teabevahetus kujutab endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, pöörab komisjon eriti suurt tähelepanu teabevahetuse sisule ja eesmärkidele ning teabevahetuse toimumise õiguslikule ja majanduslikule kontekstile (284). Selle konteksti hindamisel tuleb arvesse võtta asjaomaste kaupade või teenuste laadi ning konkreetse turu või konkreetsete turgude tegelikke toimimistingimusi ja struktuuri (285).

    414.

    Eriti tõenäoliselt viib kokkumänguni teabe vahetamine ettevõtjate tulevase tegevuse kohta seoses hindade või kogustega (286). Sõltuvalt teabevahetuse eesmärkidest ning selle õiguslikust ja majanduslikust kontekstist võib ka muud liiki teabe vahetamine kujutada endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Seepärast tuleb teabevahetust hinnata igal üksikjuhul eraldi.

    Teabevahetus, mida on konkreetsetel juhtudel peetud eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks – võttes arvesse jagatud teabe sisu, taotletavaid eesmärke ning õiguslikku ja majanduslikku konteksti –, hõlmab järgmist:

    a)

    konkurentidega teabe vahetamine ettevõtja praeguse hinnakujunduse ja tulevaste kavatsuste kohta (287);

    b)

    konkurentidega teabe vahetamine ettevõtja praeguse ja tulevase tootmisvõimsuse kohta (288);

    c)

    konkurentidega teabe vahetamine ettevõtja praeguse (289) või tulevase äristrateegia kohta (290);

    d)

    konkurentidega teabe vahetamine ettevõtja praeguse ja tulevase nõudluse prognooside kohta (291);

    e)

    konkurentidega teabe vahetamine ettevõtja tulevaste müügiandmete prognooside kohta (292);

    f)

    konkurentidega teabe vahetamine toote tulevaste omaduste kohta, mis on tarbijate jaoks olulised (293).

    Kõigil neil juhtudel leiti, et teabevahetus võib kõrvaldada osalejate ebakindluse selliste muudatuste ajastuse, ulatuse ja üksikasjade suhtes, mida teabevahetuses osalevad ettevõtjad turul tegutsedes teevad.

    415.

    Punktis 414 esitatud näidetest ilmneb, et vahetatava teabe ja tarbijahindade vahel ei pea olema otsest seost, et teabevahetuse saaks pidada eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks (294). Pealegi, selle kindlakstegemisel, kas tegemist on eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga, on oluliseks kriteeriumiks kontaktide laad, mitte nende sagedus (295).

    Näide. Rühm konkurente tunneb muret, et nende toodete suhtes võidakse rakendada üha rangemaid keskkonnanõudeid. Ühise lobitöö raames kohtuvad nad regulaarselt ja vahetavad arvamusi. Tulevaste seadusandlike ettepanekute suhtes ühisele seisukohale jõudmiseks vahetavad nad teatavat teavet praeguste toodete keskkonnaomaduste kohta. Kui see teave on varasem ega võimalda ettevõtjatel teada saada oma konkurentide kavandatavat turustrateegiat, ei kujuta teabevahetus endast konkurentsi piiramist artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    Kui aga ettevõtjad hakkavad vahetama teavet olemasolevate või tulevaste toodete arendamise kohta või annavad teada, kuidas nad üksteise tegevusele reageeriksid, on oht, et selline teabevahetus võib mõjutada nende käitumist turul. Näiteks võivad konkurendid sellise teabevahetuse tulemusena jõuda üksmeelele, et ei turustata tooteid, mis on õigusaktidega ettenähtust keskkonnahoidlikumad. Selline kooskõlastamine mõjutab poolte käitumist turul ning piirab toote omadustega seotud konkurentsi ja tarbijate valikuid. Seega peetakse seda eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks.

    416.

    Sõltuvalt õiguslikust ja majanduslikust kontekstist ning eesmärkidest, mida ettevõtja soovib saavutada, võib eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks pidada ka sellise teabe avalikustamist, millega antakse märku ettevõtja tulevastest kavatsustest seoses peamiste konkurentsiparameetritega, näiteks hindade või kogustega. Samuti käsitatakse eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguna avalikustamist, mis ei too selget kasu klientidele, kuid annab konkurentidele märku sellest, kuidas nad peaksid tegutsema, või teataval viisil tegutsemise või tegevusetuse tagajärgedest või sellest, kuidas ettevõtja reageerib konkurentide käitumisele.

    417.

    Kui teabevahetus kujutab endast kahe või enama konkurendi vahelist kokkulepet või kooskõlastatud tegevust, mille eesmärk on kooskõlastada nende konkurentsikäitumist turul või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid, võib seda pidada kartelliks. See kehtib eelkõige juhul, kui teabevahetus puudutab ostu- või müügihindade või muude kauplemistingimuste kindlaksmääramist või kooskõlastamist, sealhulgas seoses intellektuaalomandiõiguste, tootmis- või müügikvootide jaotamise või turgude ja klientide jagamisega, kaasa arvatud pakkumismahhinatsioone, impordi- või ekspordipiiranguid või teiste konkurentide vastu suunatud konkurentsivastast tegevust. Teabevahetus, mida iseloomustab kartellina tegutsemine, kujutab endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut artikli 101 lõike 1 tähenduses ja lisaks ei täida see väga tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimusi. Teabevahetus võib samuti aidata kaasa kartelli tekitamisele, kui see võimaldab ettevõtjatel jälgida, kas osalejad täidavad kokkulepitud tingimusi. Selliseid teabevahetuse liike hinnatakse kartelli osana.

    418.

    Andmejagamiskokkulepped, mille alusel eri konkurendid andmeid esitavad, ei kujuta endast üldjuhul eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, kui on kindlaks tehtud, et neil on tegelik konkurentsi soodustav mõju, mis vastab punktis 419 sätestatud nõuetele.

    Näiteks andmekogumit, mille raames vahetatakse (osaliselt) tundlikke äriandmeid, millega kõrvaldatakse teabe asümmeetria kontsentreerimata turul ja mis toob kasu tarbijatele, ei peeta tõenäoliselt eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks, kui osalejad tagavad, et andmekogumi raames vahetatavad tundlikud äriandmed on konkurentsi soodustava eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja sellega proportsionaalsed. Osalejad võivad näiteks võimalikult suures ulatuses tugineda koondandmetele ja varasematele andmetele, vähendada teabevahetuse sagedust ning rakendada meetmeid, millega piiratakse juurdepääsu vahetatavale teabele ja/või kontrollitakse selle kasutamist. Osalejad peaksid tagama, et kokkulepe sõlmitakse läbipaistval viisil.

    419.

    Lõpuks tuleks selle hindamisel, kas teabevahetus kujutab endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, arvesse võtta poolte esitatud mis tahes argumenti, et teabevahetus on konkurentsi soodustav. Pelgalt sellise konkurentsi soodustava mõju olemasolu ei saa iseenesest takistada teabevahetuse kvalifitseerimist eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks. Konkurentsi soodustav mõju peab olema tõendatud, asjakohane, konkreetselt seotud asjaomase teabevahetusega ja piisavalt oluline, et oleks võimalik mõistlikult kahelda, kas teabevahetus kahjustab konkurentsi piisaval määral (296). Kui need tingimused on täidetud, tuleb täielikult hinnata teabevahetuse mõju, et teha kindlaks, kas teabevahetus kujutab endast tagajärjel põhinevat konkurentsipiirangut (vt punkt 6.2.7).

    6.2.7.   Tagajärjel põhinev konkurentsipiirang

    420.

    Tundliku äriteabe vahetamisel, mis selle sisu, eesmärke ning majanduslikku ja õiguslikku konteksti arvesse võttes ei kahjusta iseenesest konkurentsi piisaval määral, võib siiski olla piirav mõju konkurentsile (297).

    421.

    Nagu on osutatud osas 1.2.5, tuleb konkurentsile avalduvat mõju analüüsida igal üksikjuhul eraldi, sest hindamise tulemus sõltub erinevate juhtumipõhiste tegurite kombinatsioonist. Sellel hindamisel võrdleb komisjon teabevahetuse tegelikku või võimalikku mõju turule selle olukorraga, mis oleks olnud ilma kõnealuse teabevahetuseta (298). Selleks et teabevahetusel oleks piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses, peab see tõenäoliselt avaldama märgatavat kahjulikku mõju asjaomase turu toimimisele, mõjutades üht (või mitut) selle turu konkurentsiparameetrit, nagu hind, toodang, toodete kvaliteet või valik või innovatsioon.

    422.

    Võimaliku konkurentsi piirava mõju hindamisel on olulised vahetatava teabe laad (vt osa 6.2.3), teabevahetuse tunnused (vt osa 6.2.4) ja turu omadused (vt osa 6.2.5) (299).

    423.

    Selleks et teabevahetuse piirav mõju konkurentsile oleks tõenäoline, peab teabevahetuses osalevate ettevõtjate käes olema piisavalt suur osa konkreetsest turust (300). Muidu võivad teabevahetuses mitteosalevad konkurendid piirata teabevahetuses osalevate ettevõtjate mis tahes konkurentsivastast tegevust. Piisavalt suurt osa turust ei ole võimalik abstraktselt määratleda ning see sõltub iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest, turustruktuurist ja asjaomase teabevahetuse liigist (301).

    424.

    Turu läbipaistvust vaid vähesel määral mõjutav teabevahetus võib konkurentsi piirata väiksema tõenäosusega kui läbipaistvust oluliselt suurendav teabevahetus. Seetõttu sõltub see, kui tõenäoline on teabevahetuse piirav mõju konkurentsile, nii varasemast läbipaistvuse tasemest kui ka sellest, kuidas teabevahetus seda muudab. Teabevahetus tugevates oligopolides võib konkurentsi piirata suurema tõenäosusega ning väga killustatud turgudel ei ole sellel teabevahetusel tõenäoliselt piiravat mõju konkurentsile.

    6.3.   Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    6.3.1.   Tõhususe suurenemine (302)

    425.

    Teabevahetuse tulemusena võib tõhusus suureneda, sõltuvalt vahetatava teabe laadist, teabevahetuse tunnustest ja turustruktuurist. Artikli 101 lõike 3 kohasel hindamisel võetakse arvesse teabevahetusest tulenevat konkurentsi soodustavat mõju.

    Arvesse võib võtta näiteks järgmist tõhususe suurenemist.

    Ettevõtjad võivad tõhusust suurendada, kui nad võrdlevad oma tulemuslikkust majandusharu parimate tavadega.

    Teabevahetus võib aidata muuta turgu vastupidavamaks, kui see võimaldab ettevõtjatel kiiremini reageerida pakkumise ja nõudluse muutustele ning aitab neil vähendada tarneahela häiretest või nõrkustest tulenevaid sise- ja välisriske.

    Teabevahetus võib olla kasulik nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele, kui see võimaldab neil võrrelda toodete hinda või kvaliteeti, näiteks enim müüdud kaupade loetelude või hinnavõrdlusandmete avaldamise kaudu. Seega võib see aidata tarbijatel ja ettevõtjatel teha teadlikumaid valikuid (ja vähendada teabe otsimise kulusid).

    Teabevahetus andmete jagamise vormis võib olla oluline uute toodete, teenuste ja tehnoloogialahenduste väljatöötamiseks.

    Kestlikke tooteid tarnivate tootjate või kestlikke tootmisprotsesse kasutavate tootjate andmete koondamine võib aidata ettevõtjatel täita kestlikkusega seotud kohustusi, mis tulenevad ELi või siseriiklikust õigusest.

    Tarbijaid käsitleva teabe vahetamine tarbijatele kindlustusteenuseid osutavate ettevõtjate vahel võib parandada teadmisi riskidest ja hõlbustada üksikutel äriühingutel riskide hindamist. See võib omakorda tuua kasu tarbijatele, andes neile juurdepääsu kindlustusteenustele, mis ei oleks ilma põhjaliku riskiprofiilita kättesaadavad.

    Andmete jagamine e-kaubanduse veebisaitide vahel selliste internetimüüjate kohta, kes tegelevad ebaseaduslike tavadega (nt võltsitud toodete müük), võib hõlbustada võltsitud toodete tuvastamist üksikute veebisaitide poolt, kaitstes seeläbi tarbijaid selliste toodete ostmise eest.

    Teabevahetus võib ka vähendada tarbijate sidumist ja see stimuleerib omakorda jõulisemat konkurentsi. Teave on tavaliselt seotud konkreetse suhtega ja kui teavet ei vahetata, kaotavad tarbijad teise tarnija juurde üleminekul selle suhte raames loodud teabest saadava eelise.

    6.3.2.   Hädavajalikkus

    426.

    Konkurentsi piiramine suuremal määral, kui on see on vajalik teabevahetusest tuleneva tõhususe suurendamiseks, ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Hädavajalikkuse tingimuse täitmiseks peavad pooled suutma vahetatava teabe laadi ja teabevahetuse tunnuste alusel tõendada, et tegemist on väidetava tõhususe suurenemise saavutamiseks kõige vähem piirava vahendiga. Eelkõige ei tohiks teabevahetus hõlmata muid andmeid kui tõhususe suurenemise saavutamise seisukohast olulised muutujad.

    Võrdlusanalüüsi eesmärgil näiteks ei ole tavaliselt hädavajalik vahetada individualiseeritud andmeid, sest ka koondteabega (nt majandusharu edetabel mingil kujul) võib aidata tõhusust suurendada ning kokkumängule kaasaaitamise risk on sel juhul väiksem.

    6.3.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    427.

    Konkurentsi hädavajaliku piiramisega saavutatud suurem tõhusus peab tarbijatele üle kanduma sellisel määral, mis kaalub üles teabevahetusest tuleneva piirava mõju konkurentsile. Mida väiksem on teabevahetuses osalevate poolte turuvõim, seda suurema tõenäosusega kandub tõhususe suurenemine tarbijatele üle määral, mis kaalub üles piirava mõju konkurentsile.

    6.3.4.   Konkurentsi säilitamine

    428.

    Artikli 101 lõike 3 tingimused ei ole täidetud, kui teabevahetuses osalevatele ettevõtjatele antakse võimalus konkurents konkreetsete toodete olulises osas kõrvaldada.

    6.4.   Näited, enesehindamise etapid ja tabel, milles antakse juhiseid vastutuse kohta eri olukordades

    429.

    Võrdlemine

    Näide 1

    Olukord. Stabiilsel, lihtsal (303) ja kontsentreeritud turul, kus turule sisenemise tõkked on suured, vahetavad kolm ettevõtjat, kelle ühine turuosa on 80 %, sageli omavahel otse mitteavalikku teavet suure osa kohta oma individuaalsetest muutuvkuludest. Ettevõtjad väidavad, et teabe vahetamise eesmärk on võrrelda oma tulemuslikkust konkurentidega ja saavutada seega suurem tõhusus.

    Analüüs. Kulusid käsitlev teave võib olla tundlik äriteave ja pooled võivad teabevahetusega kõrvaldada turukäitumises tehtavate muudatuste ajastuse, ulatuse ja üksikasjadega seotud ebakindluse või seda vähendada. Sõltuvalt teabevahetuse sisust, eesmärkidest ning õiguslikust ja majanduslikust kontekstist võib see seega kujutada endast eesmärgil põhinevat rikkumist. Mis puudutab poolte väidet, et teabevahetusel on konkurentsi soodustav eesmärk, siis peab konkurentsi soodustav mõju olema tõendatud, asjakohane, konkreetselt seotud asjaomase teabevahetusega ja piisavalt oluline, et oleks võimalik mõistlikult kahelda, kas teabevahetus kahjustab konkurentsi piisaval määral.

    Kui vahetatud teabest iseenesest ei ilmne konkurentsi kahjustamist piisaval määral, sest see ei kõrvalda ebakindlust osalejate individuaalse turukäitumise suhtes, tuleb hinnata selle mõju turule. Tulenevalt turustruktuurist, teabevahetuses osalejate suurest turuosast ning asjaolust, et vahetatav teave on seotud ettevõtjate muutuvkuludest suure osaga, hõlbustab teabevahetus tõenäoliselt kokkumängu, eelkõige juhul, kui andmeid vahetatakse individualiseeritud kujul. Seega võib sellega kaasneda piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses. Artikli 101 lõike 3 tingimustele see tõenäoliselt ei vasta, sest väidetava tõhususe suurenemise saavutamiseks on vähem piiravaid võimalusi, näiteks teabe kogumine, anonüümseks muutmine ja koondamine kolmanda isiku poolt teatavat laadi majandusharu edetabelina. Kuid teabevahetuses osalejad moodustavad väga tugeva, lihtsa ja püsiva oligopoli, mistõttu võib käesoleval juhul isegi koondandmete avaldamine hõlbustada kokkumängu saavutamist turul.

    430.

    Andmejagamiskokkulepe, et kõrvaldada tarnenappus

    Näide 2

    Olukord. Turul, kus sageli esineb tarnenappus, tegutseb mitu oluliste meditsiinitoodete tootjat. Selleks et parandada tarnimist ja suurendada tootmist kõige tulemuslikumal ja otstarbekamal viisil, teeb ettevõtjate ühendus ettepaneku koguda ja modelleerida kõnealuste oluliste toodete nõudluse ja pakkumise andmeid. Peale selle koguks ühendus andmeid, et teha kindlaks tootmisvõimsus, olemasolevad varud ja tarneahela optimeerimise võimalused. Ühendus jagaks andmete kogumise ja modelleerimise tulemusi mitteavalike kanalite kaudu oma liikmetega.

    Analüüs. Andmejagamiskokkuleppel on konkurentsi soodustav eesmärk ning sõltuvalt õigusliku ja majandusliku konteksti hinnangust ei kujuta see sisuliselt endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Sellest tulenevalt tuleb hinnata selle mõju turule. Kuna kogutud andmed on tundlik äriteave, võib teabevahetus piirata osalevate tootjate vahelist konkurentsi. Lisaks sellele võivad tootjad, kes ei ole ettevõtjate ühenduse liikmed, jääda teabevahetussüsteemis osalevate ettevõtjatega võrreldes ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Konkurentsivastase koostöö ohu vältimiseks saab võtta mitmesuguseid meetmeid. Näiteks võib teha konsultatsiooniettevõttele ülesandeks abistada ühendust andmete kogumisel ja mudelisse koondamisel, kusjuures iga tootjaga sõlmitakse konfidentsiaalsusleping. Koondandmed võib edastada tootjatele, et igaüks neist tasakaalustaks ja kohandaks oma tootmisvõimsuse rakendamist, tootmist ja tarnimist.

    Kui tootjate jaoks oleks tingimata vajalik vahetada tundlikku äriteavet (lisaks andmetele, mida ettevõtjate ühendus ja konsultatsiooniettevõte koondatud kujul koguksid ja jagaksid), (näiteks selleks, et ühiselt kindlaks teha, kus on tootmist kõige parem muuta või tootmisvõimsust suurendada), peab selline täiendav teabevahetus rangelt piirduma sellega, mis on eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks hädavajalik. Kogu projektiga seotud teave ja teabevahetus peavad olema hästi dokumenteeritud, et tagada suhtluse läbipaistvus. Osalejad peaksid võtma kohustuse vältida hinnaarutelusid või mis tahes kooskõlastamist muude parameetrite puhul, mis ei ole nimetatud konkurentsi soodustavate eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalikud. Samuti peaks selline projekt olema ajaliselt piiratud ning teabevahetus tuleks lõpetada kohe, kui tarnenappuse oht ei ole enam nii suur, et see koostööd õigustaks. Ainult konsultant peaks saama tundlikku äriteavet ja vastutama andmete koondamise eest. Turulepääsu piiramisega seotud probleeme saab leevendada sellega, et andmejagamiskokkuleppes võivad osaleda kõik asjaomase toote tootjad, mitte ainult ettevõtjate ühenduse liikmed.

    431.

    Avalike teadaannete kasutamine

    Näide 3

    Olukord. Neli tarnijat, kelle ühine turuosa on 70 %, teatavad tulevastest hindadest sageli avalikult, postitades need oma veebisaidile ja avaldades sellekohased pressiteated. Hinnateadaande kuupäeva ja selle kuupäeva vahele, mil kliendid saavad tellimusi esitada, jääb tavaliselt mitu kuud. Tarnijad vaatavad teatavaks tehtud hinnad selle ajavahemiku jooksul sageli läbi. Tarnijate tegevjuhid teevad korrapäraselt oma konkurentide hinnateadaannete kohta avalikult märkusi, selgitades, kuidas konkurendid peaksid oma hindu muutma. Tarnijad väidavad, et nende eesmärk on teavitada investoreid nende ettevõtte tulevasest tulemuslikkusest.

    Analüüs. Teabe vahetamine ettevõtja tulevase tegevuse kohta seoses hindade või kogustega viib suure tõenäosusega kokkumänguni. Avalikult teatavaks tehtud teave on tundlik äriteave ning koos tegevjuhtide märkustega suudab see kõrvaldada osalejatevahelise ebakindluse tulevaste hinnakujunduskavatsuste suhtes. Selline avalik teavitamine ei too tõenäoliselt klientidele kasu, näiteks võimaldades neil teha teadlikke ostuotsuseid, kuna teatavaks tehtud hindu muudetakse sageli enne nende jõustumise kuupäeva. Seega ei näi hinnateadaanded olevat õiguspärane katse kliente teavitada. Pealegi võivad tegevjuhtide avalikud märkused konkureerivate tarnijate hindade kohta võimaldada osalevatel tarnijatel vastastikku mõista kokkumängul põhinevale kokkuleppele omast premeerimis-karistamisskeemi. Olenevalt majandusliku ja õigusliku konteksti muudest elementidest näib, et teabevahetus võib kõrvaldada osalejate ebakindluse selliste muudatuste ajastuse, ulatuse ja üksikasjade suhtes, mida teabevahetuses osalevad ettevõtjad turul tegutsedes teevad. Seega peetakse teabevahetust tõenäoliselt eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks.

    432.

    Ühepoolsed avalikud teadaanded

    Näide 4

    Olukord. Homogeense toote peamise tootja tegevjuht viitab tavapärases majandustulemuste ülevaates avalikult vajadusele reageerida toorainehindade hiljutisele tõusule ja suurendada kogu majandusharu hõlmava hinnatõusu abil hetkel saadavat liiga madalat kasumimarginaali. Ta märgib, et ta ühineks selle hinnatõusuga, millest konkurendid turul teada annavad. Samuti väljendab ta veendumust, et majandusharu on „piisavalt distsiplineeritud“, et teada, mida on vaja teha, et „saavutada uuesti õige kasumimarginaal“. Tema sõnul tõstis majandusharu hindu edukalt kümme aastat tagasi, kui olukord oli sarnane.

    Analüüs. Tegevjuhi teadaandeid majandustulemuste ülevaates võib käsitada ühepoolse kutsena tegeleda kokkumänguga. Asjaolu, et teadaanne tehti avalikult, ei välista iseenesest, et see võib kujutada endast kooskõlastatud tegevust artikli 101 lõike 1 tähenduses. Teadaanded võivad pakkuda konkurentidevahelise kooskõlastamise võimalust. Näiteks kui teised konkurendid teevad teadaande või käituvad turul viisil, mis näitab, et nad on võtnud oma tulevase turul tegutsemise viisi kindlaksmääramisel arvesse üleskutset tegeleda kokkumänguga, võib selline tegevus sõltuvalt õiguslikust ja majanduslikust kontekstist kujutada endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut artikli 101 lõike 1 tähenduses. Teised konkurendid võivad seda kokkumänguohtu piirata ennast avalikult teadaandest distantseerides või teatades teadaandest riigiasutustele.

    433.

    Andmete jagamine võltsimise tõkestamise eesmärgil

    Näide 5

    Olukord. Kaubamärgiomanik teeb mitmel sotsiaalmeediaplatvormil kindlaks kontod, millel on ühe tema kaubamärgiga sarnane nimi. Kaubamärgiomanik avastab neid kontosid kontrollides, et tema kaubamärgi all müüakse võltsitud tooteid nii sotsiaalmeediaplatvormidel kui ka lingi kaudu, mis suunab võltsitud veebisaidile. Kaubamärgiomaniku esindajad võtavad seejärel ühendust ühe sotsiaalmeediaplatvormiga, et i) konto eemaldada ja takistada kasutajal tulevikus uusi kontosid loomast ning ii) anda platvormile teavet võltsija tuvastamiseks (nt nimi, aadress, IP-aadress, e-post jne), et algatada kohtuasi. Seejärel palub kaubamärgiomanik sotsiaalmeediaplatvormidel jagada seda teavet teiste vahendajate ja platvormidega, et hoida ära platvormide kasutamist selliste ebaseaduslikult toodetud kaupade edendamiseks või müügiks, mis rikuvad intellektuaalomandiõigusi.

    Analüüs. Sotsiaalmeediaplatvormide vahelise teabevahetuse eesmärk on takistada võltsitud toodete müüki ning seda eesmärki arvesse võttes ei kujuta kõnealune teabevahetus endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Pealegi näib seoses teabevahetuse sisuga, vahetatud teave ei ole tõenäoliselt tundlik äriteave. Tundliku äriteabe vahetamine peaks piirduma sellega, mis on võltsija tõhusaks tuvastamiseks objektiivselt vajalik. Läbipaistvuse tagamiseks tuleks teabevahetus dokumenteerida.

    Teised turuosalised, keda võltsimine otseselt ei mõjuta, ei satuks teabevahetuse tulemusena ebasoodsasse konkurentsiolukorda, sest võltsitud kaupade müügi tõkestamine neid ei mõjuta. Kokkumänguohu vältimiseks võib siiski võtta mitmesuguseid meetmeid, näiteks sõlmida poolte vahel konfidentsiaalsuskokkulepped.

    434.

    Enesehindamise etapid

    Image 4

    435.

    Vastutus tundliku äriteabe vahetamise eest eri olukordades (304)

    Teabevahetuse laad

    A vastutus

    B vastutus

    C vastutus

    Otsene teabevahetus A ja B vahel

    Jah

    Jah

    Otsene teabevahetus A-lt B-le

    Jah (305)

    Kui B jääb turul aktiivseks, võivad ametiasutused tugineda eeldusele, et B võtab teavet arvesse, välja arvatud juhul, kui B ennast avalikult distantseerib või teatab sellest ametiasutustele.

    Teabe avalikustamine A poolt; B saab selle teabe

    Jah, kui avalikustamine on kujutab endast kooskõlastatud tegevust

    Tegemist võib olla kooskõlastatud tegevusega, kui ametiasutused suudavad tõendada, et B küsis teavet või nõustus seda saama.

    Ametiasutused võivad tugineda eeldusele, et B võtab teavet arvesse, välja arvatud juhul, kui B ennast avalikult distantseerib või teatab teabe avalikustamisest ametiasutustele.

    Kaudne teabevahetus A-lt C kaudu B-le

    A on vastutav, kui ta andis C-le sõnaselgelt või vaikimisi nõusoleku teabe avalikustamiseks B-le või oli sellest teadlik ja oli valmis riski aktsepteerima

    B on vastutav, kui ta küsis teavet või nõustus seda saama ja tegutses selle teabe alusel. Ametiasutused võivad tugineda eeldusele, et B võtab teavet arvesse, välja arvatud juhul, kui B ennast avalikult distantseerib või teatab teabe avalikustamisest ametiasutustele.

    C on vastutav abistava isikuna, kui ta oli teadlik A konkurentsivastastest eesmärkidest ja kavatses nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata

    7.   STANDARDIMISKOKKULEPPED

    7.1.   Sissejuhatus

    436.

    Standardimiskokkulepete peamine eesmärk on kindlaks määrata tehnilised või kvaliteedinõuded, millele võivad vastata olemasolevad või tulevased tooted, tootmisprotsessid, väärtusahelaga seotud hoolsuskohustuse protsessid, teenused või meetodid (306). Standardimiskokkulepped võivad hõlmata mitmesuguseid valdkondi, näiteks konkreetse toote eri kvaliteediklasside või suuruste standardimist või tehniliste kirjelduste standardimist sellistel toote- või teenuseturgudel, kus on oluline, et tooted sobiksid kokku ja oleksid koostalitlusvõimelised muude toodete või teenustega. Standardina võib käsitada ka konkreetse kvaliteedimärgi või reguleeriva asutuse heakskiidu saamise tingimusi, samuti kokkuleppeid, millega kehtestatakse kestlikkusstandardid. Kuigi kestlikkusstandardid sarnanevad käesolevas peatükis käsitletud standardimiskokkulepetega, on neil ka teatavad eritunnused. Seepärast on 9. peatükis esitatud selliseid kestlikkusstandardeid käsitlevad juhised.

    437.

    Käesolevad suunised ei hõlma avaliku võimu teostamise käigus toimuvat tehniliste standardite ettevalmistamist ja väljatöötamist (307). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (308) kohaselt tunnustatud Euroopa standardiorganisatsioonid kuuluvad konkurentsiõiguse kohaldamisalasse, kui neid võib pidada ettevõtjaks või ettevõtjate ühenduseks artiklite 101 ja 102 tähenduses (309). Käesolevad suunised ei hõlma erialateenuste osutamisega seotud standardeid, näiteks vaba elukutse esindajaks saamise nõudeid.

    7.2.   Asjaomane turg

    438.

    Standardimiskokkulepped võivad mõjutada nelja turgu, mis määratakse kindlaks kooskõlas turu mõistet käsitleva komisjoni teatisega. Esiteks võib standardite väljatöötamine mõjutada standardiga seotud kaupade või teenuste turgu. Teiseks, kui standardi väljatöötamine hõlmab tehnoloogia väljatöötamist või valikut ning kui intellektuaalomandiõigusi turustatakse nendega seotud toodetest eraldi, võib standard mõjutada asjaomast tehnoloogiaturgu (310). Kolmandaks võib standardi väljatöötamine mõjutada standardite väljatöötamise turgu, kui on olemas erinevad standardeid väljatöötavad asutused või standardimiskokkulepped. Neljandaks võib standardite väljatöötamine asjakohasel juhul mõjutada konkreetset katse- ja sertifitseerimisturgu.

    7.3.   Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    7.3.1.   Peamised konkurentsiprobleemid

    439.

    Standardimiskokkulepped avaldavad majandusele üldjuhul märkimisväärselt soodsat mõju, (311) soodustades näiteks siseturu majanduslikku põimumist ja uute ja täiustatud toodete või turgude väljaarendamist ning parandades tarnetingimusi. Standardite kasutamine suurendab seega üldiselt konkurentsi ning vähendab toodangu ja müügiga seotud kulusid, tuues majandusele tervikuna kasu. Standardid aitavad hoida ja parandada toodete kvaliteeti ja ohutust, anda teavet ning tagada koostalitlusvõimet ja kokkusobivust (suurendades seega väärtust tarbijate jaoks).

    440.

    Intellektuaalomandiõigusi (312) käsitlevate standardite puhul on võimalik eristada kolme peamist ettevõtjate rühma, kellel on standardite väljatöötamisel erinevad huvid.

    a)

    Esiteks on üksnes eelneval turul tegutsevad ettevõtjad, kes töötavad välja ja turustavad ainult tehnoloogiat. See hõlmab ka ettevõtjaid, kes omandavad tehnoloogiat selle litsentsimise eesmärgil. Nende ainus tuluallikas on litsentsitulu ning nad on huvitatud oma litsentsitasude suurendamisest.

    b)

    Teiseks on üksnes järgneval turul tegutsevad ettevõtjad, kes toodavad ainult tooteid või pakuvad teenuseid, mis põhinevad teiste väljatöötatud tehnoloogial, ning kellel ei ole asjaomaseid intellektuaalomandiõigusi. Litsentsitasud on nende jaoks kulu ja mitte tulu ning nad on huvitatud litsentsitasude vähendamisest.

    c)

    Peale selle on olemas integreeritud ettevõtjad, kes töötavad välja intellektuaalomandiõigustega kaitstud tehnoloogiat ja toodavad tooteid, mille jaoks neil on vaja litsentsi. Neil ettevõtjatel on kombineeritud motivatsioonifaktorid. Ühelt poolt võivad nad litsentsitulu teenida oma intellektuaalomandiõigustelt. Teisalt tuleb neil võib-olla maksta litsentsitasusid teistele ettevõtjatele, kes omavad standardiga seotud olulisi intellektuaalomandiõigusi, mis on vajalikud nende oma toodete jaoks. Seepärast võivad nad anda oma olulisi intellektuaalomandiõigusi litsentsi alusel teistele ettevõtjatele vastutasuks nende omatavate oluliste intellektuaalomandiõiguste eest või kasutada nende intellektuaalomandiõigusi kaitsvalt. Lisaks sellele võivad ettevõtjad oma intellektuaalomandiõigustest tulu saada ka muul viisil kui litsentsitasude abil. Praktikas kasutavad paljud ettevõtjad nende ärimudelite kombinatsioone.

    441.

    Standardimises osalejad ei ole tingimata konkurendid. Standardite väljatöötamine võib teatavatel tingimustel, kui konkurendid on kaasatud, konkurentsi ka piirata, piirates võimalikku hinnakonkurentsi ja piirates või kontrollides tootmist, turge, innovatsiooni või tehnilist arengut. Nagu allpool täpsemalt selgitatud, võib see toimuda kolmel peamisel viisil, nimelt a) hinnakonkurentsi vähenemise, b) uuendusliku tehnoloogia turulepääsu piiramise ning c) teatavate ettevõtjate kõrvalejätmise või diskrimineerimise kaudu, takistades nende tõhusat juurdepääsu standardile.

    442.

    Esiteks võib standardite väljatöötamise raames toimuda ettevõtjate konkurentsivastane teabevahetus, mille tulemusena võib väheneda või lakata hinnakonkurents asjaomastel turgudel ning võidakse piirata või kontrollida tootmist, hõlbustades seeläbi kokkumängu turul (313).

    443.

    Teiseks võivad standardid, millega kehtestatakse toote või teenuse üksikasjalikud tehnilised kirjeldused, piirata tehnilist arengut ja innovatsiooni. Standardi väljatöötamise ajal saavad alternatiivsed tehnoloogilised lahendused omavahel standardiga hõlmatuse nimel konkureerida. Kui üks tehnoloogia on standardisse lisamiseks juba välja valitud ja standard on kehtestatud, võib mõne muu tehnoloogia ja ettevõtja turulepääs olla tõkestatud ning see tehnoloogia ja need ettevõtjad võivad turult kõrvale jääda. Lisaks sellele võivad standardid, milles nõutakse eranditult konkreetse tehnoloogia kasutamist, takistada muu tehnoloogia arengut ja levikut. Sama mõju võib avaldada muu tehnoloogia väljatöötamise takistamine, kohustades standardeid väljatöötavate organisatsioonide liikmeid kasutama ainult konkreetset standardit. Innovatsiooni piiramise oht suureneb, kui standardite väljatöötamise protsessist jäetakse põhjendamatult kõrvale üks või mitu ettevõtjat.

    444.

    Kolmandaks võib standardimisel olla piirav mõju konkurentsile, sest takistatakse teatavate ettevõtjate juurdepääsu standardite väljatöötamise protsessi tulemustele (näiteks tehnilised andmed ja/või olulised intellektuaalomandiõigused standardi rakendamiseks). Kui ettevõtja juurdepääs standardi tulemusele on täielikult takistatud või kui ettevõtjale antakse juurdepääs ainult keelavatel või diskrimineerivatel tingimustel, valitseb konkurentsi piirava mõju oht. Süsteemis, kus võimalik asjakohane intellektuaalomandiõigus avalikustatakse juba varem, võib suureneda tõenäosus, et tagatakse tõhus juurdepääs standardile, (314) sest nii on turul osalejatel võimalik kindlaks teha, milline tehnoloogia on intellektuaalomandiõigustega kaitstud ja milline mitte. Intellektuaalomandit käsitlevatel õigusaktidel ja konkurentsi käsitlevatel õigusaktidel on sama eesmärk (315) – edendada tarbijate heaolu ja innovatsiooni ning ressursside tõhusat jaotamist. Intellektuaalomandiõigused aitavad kaasa dünaamilisele konkurentsile, julgustades ettevõtjaid investeerima uute või täiustatud toodete ja protsesside väljatöötamisse. Seepärast on intellektuaalomandiõigused üldiselt konkurentsi soodustavad. Standardi rakendamiseks olulisi intellektuaalomandiõigusi omav osaleja võib aga oma intellektuaalomandiõiguste kaudu saavutada konkreetses standardi väljatöötamise kontekstis ka kontrolli standardi kasutamise üle. Kui standard kujutab endast turulepääsu tõket, võib ettevõtja seeläbi kontrollida standardiga hõlmatud toote või teenuse turgu. See omakorda võib anda ettevõtjale võimaluse tegutseda konkurentsi kahjustavalt, näiteks keeldudes litsentsimast vajalikke intellektuaalomandiõigusi või küsides diskrimineerivate või ülemääraste (316) litsentsitasudena üleliia suurt tulu ning takistades seega tõhusat juurdepääsu standardile („kinnihoidmine“). Vastupidine olukord võib tekkida siis, kui litsentsimisläbirääkimised toimuvad üksnes standardi kasutajast tulenevatel põhjustel. See võib hõlmata näiteks õiglase, mõistliku ja mittediskrimineeriva (nn FRAND) litsentsitasu maksmisest keeldumist või viivitamisstrateegiate kasutamist („vastupidamine“) (317).

    445.

    Isegi kui standardi kehtestamine võib standardiga seotud olulisi intellektuaalomandiõigusi omavatele isikutele anda turuvõimu või seda suurendada, ei saa eeldada, et standardiga seotud oluliste intellektuaalomandiõiguste omamine või kasutamine on võrdne turuvõimu omamise või kasutamisega. Turuvõimu küsimust saab hinnata ainult iga üksikjuhtumi puhul eraldi (318).

    7.3.2.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    446.

    Kokkulepped, mille puhul kasutatakse standardit osana laiemast piiravast kokkuleppest, millega püütakse kõrvaldada turult tegelikud või võimalikud konkurendid, kujutavad endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Näiteks kuulub sellesse kategooriasse kokkulepe, mille kohaselt riigi tootjate ühendus kehtestab standardi ja avaldab kolmandatele isikutele survet, et need ei turustaks tooteid, mis ei vasta kõnealusele standardile, või kui turgu valitseva toote tootjad lepivad kokku jätta uus tehnoloogia juba olemasolevast standardist välja (319).

    447.

    Kokkulepped, mille eesmärk on konkurentsi vähendamine, kasutades enne standardi vastuvõtmist kõige piiravamate litsentsimistingimuste avaldamist, selleks et varjata järgneval turul müüdavate toodete või asendustehnoloogia või asendavate intellektuaalomandiõiguste hindade ühist fikseerimist, kujutavad endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut (320).

    7.3.3.   Piirav mõju konkurentsile

    7.3.3.1.   Kokkulepped, mis üldiselt konkurentsi ei piira

    448.

    Standardimiskokkuleppeid, mis ei kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut, tuleb analüüsida õiguslikus ja majanduslikus kontekstis, võttes muu hulgas arvesse mõjutatud kaupade, teenuste või tehnoloogia laadi, asjaomase turu või turgude tegelikke toimimistingimusi ja struktuuri, seoses nende tegeliku ja tõenäolise mõjuga konkurentsile. Turuvõimu puudumise korral (321) ei avalda standardimiskokkulepe konkurentsile piiravat mõju. Seepärast on konkurentsi piirav mõju kõige ebatõenäolisem olukorras, kus mitme vabatahtliku standardi vahel valitseb tõhus konkurents.

    449.

    Seoses selliste standardi väljatöötamise kokkulepetega, mis võivad anda turuvõimu, esitatakse punktides 451–457 tingimused, mille puhul jäävad need kokkulepped üldjuhul artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja.

    450.

    Käesolevas osas esitatud mis tahes põhimõtte või kõikide põhimõtete täitmata jätmine ei anna alust eeldada konkurentsi piiramist artikli 101 lõike 1 tähenduses. Sel juhul on siiski vajalik enesehindamine, et kindlaks teha, kas kokkulepe kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, ning kui jah, siis kas on täidetud artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimused. Seoses sellega tunnistatakse, et standardeid töötatakse välja erinevate mudelite alusel ning et konkurents selliste mudelite sees ja vahel on turumajandusega kaasnev positiivne nähtus. Seepärast võivad standardeid väljatöötavad organisatsioonid vabalt kehtestada nõuded ja menetlused, mis erinevad punktides 451–457 kirjeldatutest, kuid ei riku konkurentsireegleid.

    451.

    Kui standardi väljatöötamises osalemisele ei ole seatud piiranguid ja selle vastuvõtmise kord on läbipaistev, ei piira sellised standardimiskokkulepped, millega ei seata mingeid kohustusi (322) standardi järgimise suhtes ning mis tagavad juurdepääsu standardile õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (FRAND) tingimustel, üldjuhul konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    452.

    Standardeid väljatöötava organisatsiooni tegevuskord peab piiranguteta osalemise tagamiseks eelkõige tagama selle, et standardi valimise protsessis saaksid osaleda kõik standardist mõjutatud turul või turgudel tegutsevad konkurendid (323). Samuti peaks standardeid väljatöötav organisatsioon kehtestama objektiivse ja mittediskrimineeriva korra hääleõiguste määramiseks ning vajaduse korral ka objektiivsed kriteeriumid standardisse lisatava tehnoloogia valimiseks.

    453.

    Läbipaistvuse tagamiseks peab asjaomasel standardeid väljatöötaval organisatsioonil olema kord, mis võimaldab sidusrühmadel olla standardi väljatöötamise igas etapis aegsasti ja tõhusal viisil kursis tulevase, käimasoleva ja lõpetatud standardimistööga.

    454.

    Lisaks sellele peaksid standardeid väljatöötava organisatsiooni eeskirjad tagama FRAND-tingimustel tõhusa juurdepääsu standardile (324).

    455.

    Kui standardeid väljatöötav organisatsioon töötab välja intellektuaalomandiõigusi hõlmavaid standardeid, suurendab sõnaselge ja tasakaalus intellektuaalomandiõiguste poliitika, (325) mis on kohandatud konkreetsele majandusharule ja asjaomase standardeid väljatöötava organisatsiooni vajadustele, tõenäosust, et standardite rakendajad saavad tõhusa juurdepääsu.

    456.

    Standardile tõhusa juurdepääsu tagamiseks tuleks intellektuaalomandiõiguste poliitikaga nõuda, et kui osalejad soovivad, et nende intellektuaalomandiõigused lisatakse standardisse, peaksid nad võtma kirjalikult tagasivõetamatu kohustuse litsentsida oma intellektuaalomandiõigusi kolmandatele isikutele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel (edaspidi „FRAND-kohustus“) (326). See kohustus tuleks kehtestada enne standardi vastuvõtmist. Ühtlasi peaks intellektuaalomandiõiguste poliitika võimaldama nimetatud õiguste omajatel jätta teatav tehnoloogia standardi väljatöötamise protsessist ja seega ka FRAND-kohustuse alt välja, tingimusel et selline väljajätmine toimub standardi väljatöötamise varajases etapis. FRAND-kohustuse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks sellise kohustuse võtnud osalevatelt intellektuaalomandiõiguste omajatelt nõuda selle tagamist, et kõnealune kohustus oleks näiteks ostja ja müüja vahelise lepingulise klausli alusel siduv ka kõigi selliste ettevõtjate jaoks, kellele intellektuaalomandiõiguste omaja annab need õigused (sh õiguse asjaomast intellektuaalomandiõigust litsentsida). Tuleks märkida, et FRAND-kohustus võib hõlmata ka litsentsitasuta litsentsimist.

    457.

    Lisaks sellele peaks intellektuaalomandiõiguste poliitikaga osalistelt nõudma väljatöötatava standardi rakendamise seisukohalt oluliste intellektuaalomandiõiguste avalikustamist hea usu põhimõtte kohaselt (327). See on asjakohane, et a) võimaldada majandusharul teha teadlik valik standardisse (328) lisatava tehnoloogia kohta ning b) saavutada seega eesmärk, st tõhus juurdepääs standardile. Standardi väljatöötamise edenedes võiks avalikustamist ajakohastada, tuginedes mõistlikele püüdlustele teha kindlaks (tulevase) standardiga seotud intellektuaalomandiõigused. Patentide puhul peaks intellektuaalomandiõiguste avalikustamine sisaldama vähemalt patendi numbrit või patenditaotluse numbrit. Kui see teave ei ole veel avalikult kättesaadav, piisab ka sellest, kui osaleja teatab, et tal võivad olla intellektuaalomandiõigustega seotud nõuded konkreetse tehnoloogia suhtes, määramata kindlaks konkreetseid intellektuaalomandiõiguste nõudeid või intellektuaalomandiõiguste taotlusi (nn kõikehõlmav avalikustamine) (329). Osalejaid tuleks samuti julgustada ajakohastama oma avalikustatud teavet standardi vastuvõtmise ajal, eelkõige juhul, kui on muudatusi, mis võivad mõjutada nende intellektuaalomandiõiguste olulisust või kehtivust. Kuna tõhusa juurdepääsuga seotud ohud ei ole samasugused, kui tegemist on standardeid väljatöötava organisatsiooniga, kellel on litsentsitasuta standardite poliitika, (330) ei ole intellektuaalomandiõiguste avalikustamine selles kontekstis oluline.

    458.

    FRAND-kohustuste eesmärk on tagada, et standardiga hõlmatud ja oluliste intellektuaalomandiõigustega kaitstud tehnoloogia oleks kõnealuse standardi kasutajatele kättesaadav õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Eelkõige võivad FRAND-kohustused ära hoida olukorra, kus intellektuaalomandiõiguste omajad standardi rakendamist takistavad, keeldudes litsentsimisest või nõudes pärast standardi kinnitamist majandusharus ebaõiglasi või ebamõistlikke tasusid (teisisõnu ülemääraseid tasusid) või kehtestades diskrimineerivaid litsentsitasusid (331). Ühtlasi võimaldavad FRAND-kohustused intellektuaalomandiõiguste omajatel oma tehnoloogia FRAND litsentsitasude kaudu rahaks muuta ning saada eelmistes punktides esitatud põhimõtete kohaselt mõistlikku tulu oma investeeringutelt teadus- ja arendustegevusse, mis on oma olemuselt riskantne. See võib tagada jätkuvad stiimulid parima saadaoleva tehnoloogia panustamiseks standardisse.

    459.

    Standardit väljatöötava organisatsiooni kooskõla artikliga 101 ei nõua, et see organisatsioon kontrolliks, kas osalejate litsentsimistingimused vastavad FRAND-kohustusele (332). Osalejad peavad ise hindama, kas nende litsentsimistingimused ja eelkõige nende võetavad tasud vastavad FRAND-kohustusele. Seepärast peaksid osalejad enne konkreetse intellektuaalomandiõiguse suhtes FRAND-kohustuse võtmise üle otsustamist prognoosima FRAND-kohustuse tagajärgi, eelkõige nende võimalusele vabalt seada oma tasude suurust.

    460.

    Vaidluse korral tuleb selle hindamisel, kas standardi väljatöötamise kontekstis intellektuaalomandiõigustele juurdepääsu eest võetavad tasud on ebaõiglased või ebamõistlikud, lähtuda sellest, kas tasud on intellektuaalomandiõiguste majandusliku väärtusega mõistlikus seoses (333). Intellektuaalomandiõiguste majanduslik väärtus võiks põhineda hõlmatud intellektuaalomandiõiguste praegusel lisaväärtusel ja see väärtus peaks olema sõltumatu sellise toote turuedust, mis ei ole patenteeritud tehnoloogiaga seotud (334). Üldjuhul on hindamiseks olemas mitmesuguseid meetodeid (335) ning praktikas kasutatakse sageli rohkem kui ühte meetodit, et võtta arvesse konkreetse meetodi puudusi ja teha tulemuste ristkontrolli (336). Üheks võimaluseks võib olla enne majandusharus standardi väljatöötamist konkurentsikeskkonnas kehtestatud kõnealuse ettevõtja asjaomase patendi litsentsitasu (eelnev) võrdlemine järgmise parima saadaoleva alternatiivi väärtuse/litsentsitasuga (eelnev) või pärast majandusharus standardi kinnitamist kehtestatud väärtuse/litsentsitasuga (tegelik). Selle puhul eeldatakse, et võrrelda saab järjekindlal ja usaldusväärsel viisil (337).

    461.

    Samuti võiks hankida sõltumatu eksperdi hinnangu asjaomaste intellektuaalomandiõiguste objektiivse keskse rolli ja olulisuse kohta kõnealuse standardi seisukohalt. Vajaduse korral võib tugineda ka litsentsimistingimuste, sealhulgas asjaomaste intellektuaalomandiõiguste konkreetsete või summaarsete litsentsitasude eelnevale avalikustamisele konkreetse standardi väljatöötamise protsessi kontekstis. Samuti võib olla võimalik võrrelda intellektuaalomandiõiguse omaja ja teiste sama standardi rakendajate lepingutes sisalduvaid litsentsimistingimusi. Sama intellektuaalomandiõiguse eest teise võrreldava standardi raames küsitava litsentsitasu määrad võivad samuti anda teavet õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate litsentsitasu määrade kohta. Nende meetodite puhul eeldatakse, et võrrelda saab järjekindlal ja usaldusväärsel viisil ja et litsentsitasude tase ei ole turuvõimu ebamõistliku kasutamise tulemus. Teine meetod seisneb esiteks kõigi asjaomaste intellektuaalomandiõiguste asjakohase üldväärtuse ja teiseks konkreetsele intellektuaalomandiõiguse omajale omistatava osa kindlaksmääramises. Käesolevate suuniste eesmärk ei ole esitada täielikku loetelu asjakohastest meetoditest, mille abil saab hinnata, kas litsentsitasud on artikli 102 alusel ülemäärased või diskrimineerivad.

    462.

    Siiski tuleks rõhutada, et miski käesolevates suunistes ei mõjuta poolte võimalust lahendada oma vaidlused õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate litsentsitasumäärade kohta pädevate tsiviil- või kaubanduskohtute või vaidluste lahendamise muude meetodite abil (338).

    7.3.3.2.   Standardimiskokkulepete mõjul põhinev hindamine

    463.

    Standardimiskokkuleppe hindamisel tuleb arvesse võtta standardi tõenäolist mõju asjaomastele turgudele. Standardimiskokkulepete analüüsimisel tuleb arvesse võtta sektori ja majandusharu omadusi. Järgmised kaalutlused kehtivad kõikide standardimiskokkulepete kohta, mis erinevad punktides 451–457 osutatud põhimõtetest.

    a)   Standardi vabatahtlik olemus

    464.

    See, kas standardimiskokkulepetel on piirav mõju konkurentsile, võib sõltuda sellest, kas standardeid väljatöötava organisatsiooni liikmetel on vaba voli välja töötada alternatiivseid standardeid või tooteid, mis ei vasta kokkulepitud standardile (339). Näiteks kui standardimiskokkulepe nõuab, et liikmed toodaksid ainult standardile vastavaid tooteid, suureneb konkurentsile tõenäoliselt negatiivse tagajärje oht märkimisväärselt ning teatavatel tingimustel võib olla tegemist eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga (340). Samamoodi põhjustavad ainult lõpptoote väikeseid omadusi käsitlevad standardid väiksema tõenäosusega konkurentsiprobleeme kui laiaulatuslikud standardid, eriti juhul, kui standard ei hõlma olulisi intellektuaalomandiõigusi.

    b)   Juurdepääs standardile

    465.

    Kui hinnatakse, kas kokkulepe piirab konkurentsi, keskendutakse ka sellele, kuidas standardile juurde pääsetakse. Kui standardi tulemus (st kirjeldus selle kohta, kuidas järgida standardit ja vajaduse korral olulisi intellektuaalomandiõigusi standardi rakendamiseks) ei ole kõigile liikmetele või kolmandatele isikutele (st isikutele, kes ei ole selle standardeid väljatöötava organisatsiooni liikmed) kättesaadav, võib see turgusid sulgeda või segmenteerida ning seega tõenäoliselt konkurentsi piirata. Konkurentsi piiramine võib toimuda ka siis, kui standardi tulemus on teatavatele liikmetele või kolmandatele isikutele kättesaadav üksnes diskrimineerivatel või ülemäära keerulistel tingimustel. Mitme omavahel konkureeriva standardi puhul või standarditud ja mittestandarditud lahenduste vahelise tõhusa konkurentsi puhul ei pruugi juurdepääsu piiramisel olla konkurentsile piiravat mõju.

    466.

    Selliste standardi väljatöötamise kokkulepete puhul, mis sisaldavad punktis 457 osutatud intellektuaalomandiõiguste avalikustamismudelitest erinevaid mudeleid, on vaja iga üksikjuhtumi puhul eraldi hinnata, kas kõnealune avalikustamismudel (nt avalikustamismudel, mille puhul ei ole intellektuaalomandiõiguste avalikustamine nõutav, vaid ainult soovitatav) tagab tõhusa juurdepääsu standardile. Standardi väljatöötamise kokkulepped, millega nähakse ette teabe avalikustamine iga standardiga hõlmatud intellektuaalomandiõiguse omaduste ja lisaväärtuse kohta ning millega seeläbi suurendatakse läbipaistvust standardi väljatöötamises osalevate isikute jaoks, ei piira põhimõtteliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    c)   Osalemine standardi väljatöötamises

    467.

    Kui teatavad ettevõtjad ei saa standardi valikut ja väljatöötamist mõjutada, võib see (v.a punktis 470 kirjeldatud juhtudel) avaldada konkurentsile piiravat mõju. Kui aga standardi väljatöötamise protsessis osalemine on avatud, on konkurentsile piirava mõju avaldamise oht väiksem (341).

    468.

    Avatud osalemise saab saavutada seeläbi, et kõigil standardist mõjutatud turul tegutsevatel konkurentidel ja/või asjaomastel sidusrühmadel on võimalik osaleda standardi väljatöötamises ja valimises.

    469.

    Mida suurem on standardi tõenäoline turumõju ja mida laiem on selle võimalik kohaldamisala, seda olulisem on võimaldada võrdset juurdepääsu standardi väljatöötamise protsessile.

    470.

    Teatavates olukordades ei pruugi osalemise piiramine siiski avaldada konkurentsile piiravat mõju artikli 101 lõike 1 tähenduses, näiteks: a) kui mitme standardi ja standardeid väljatöötava organisatsiooni vahel on konkurents, b) kui osalejate suhtes kehtestatud piirangu (342) puudumise korral ei oleks olnud võimalik standardit vastu võtta või selline vastuvõtt oleks olnud ebatõenäoline või c) kui osalejate suhtes kehtestatud piirang on ajaliselt piiratud, pidades silmas kiiret arengut (nt standardimispüüdluse alguses), ning kui peamiste vahe-eesmärkide juures on kõigil konkurentidel võimalus osaleda standardi väljatöötamise jätkamises.

    471.

    Teatavates olukordades võib piiratud osalemise võimalik negatiivne mõju kaduda või vähemalt väheneda, kui tagatakse, et sidusrühmad on teavitatud ja nendega konsulteeritakse käimasoleva töö suhtes (343). Seda on võimalik saavutada, kehtestades korra sidusrühmade ühiseks esindamiseks. Mida rohkem sidusrühmi saab mõjutada standardi valimise protsessi ja mida läbipaistvam on standardi vastuvõtmise kord, seda tõenäolisem on, et vastuvõetud standardis võetakse arvesse kõigi sidusrühmade huve.

    d)   Turuosad

    472.

    Standardi väljatöötamise kokkuleppe mõju hindamiseks tuleks arvesse võtta standardil põhinevate kaupade, teenuste või tehnoloogia turuosasid. Alati ei pruugi varases etapis olla võimalik (344) teatava kindlusega hinnata, kas standardi võtab tegelikult kasutusele suur osa või ainult väheoluline osa asjaomasest majandusharust. Kui standardisse oma tehnoloogiaga panustavad ettevõtjad on vertikaalselt integreeritud, võib standardi väljatöötamises osalenud ettevõtjate asjaomaseid turuosasid kasutada alusena standardi tõenäolise turuosa hindamiseks (sest standardi väljatöötamises osalenud ettevõtjad on enamasti huvitatud standardi rakendamisest) (345). Standardimiskokkulepete tõhusus on sageli proportsionaalne standardi väljatöötamises ja/või kohaldamises osalenud majandusharu osaga, mistõttu ei võimalda kokkuleppepoolte suured turuosad standardiga seotud turul tingimata järeldada, et standard toob tõenäoliselt kaasa piirava mõju konkurentsile.

    e)   Diskrimineerimine

    473.

    Mis tahes standardi väljatöötamise kokkulepe, mis on ilmselgelt diskrimineeriv mis tahes osaleva või potentsiaalse liikme suhtes, võib põhjustada konkurentsi piiramist. Näiteks kui standardeid väljatöötav organisatsioon jätab sõnaselgelt kõrvale üksnes eelneval turul tegutsevad ettevõtjad (st ettevõtjad, kes ei ole aktiivsed järgneval tootmisturul), võib see kaasa tuua võimaliku parema eelneva turu tehnoloogia kõrvalejätmise.

    f)   Litsentsitasu määrade eelnev avalikustamine

    474.

    Standardi väljatöötamise kokkulepped, millega nähakse ette, et üksikud intellektuaalomandiõiguste omajad avalikustavad eelnevalt kõige piiravamad litsentsimistingimused standardi rakendamiseks oluliste patentide korral või kõik intellektuaalomandiõiguste omajad avalikustavad eelnevalt maksimaalse summaarse (346) litsentsitasu määra, ei piira põhimõtteliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Sellega seoses on oluline, et standardi valimisse kaasatud isikuid teavitataks täielikult nii olemasolevatest tehnilistest valikuvõimalustest ja nendega seotud intellektuaalomandiõigustest kui ka kõnealuste intellektuaalomandiõiguste tõenäolisest maksumusest. Kui standardeid väljatöötava organisatsiooni intellektuaalomandiõiguste poliitikaga otsustatakse ette näha, et intellektuaalomandiõiguste omajad peavad enne standardi vastuvõtmist avalikustama kõige piiravamad litsentsimistingimused, sealhulgas kehtestatavad maksimaalsed litsentsitasu määrad või maksimaalse summaarse litsentsitasu määra, ei piira see asjaolu üldjuhul konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses (347). Selline kõige piiravamate litsentsimistingimuste või maksimaalse summaarse litsentsitasu määra ühepoolne eelnev avalikustamine oleks üks viis, kuidas standardi väljatöötamisse kaasatud isikud saavad vastu võtta teadliku otsuse, lähtudes mitmesuguste alternatiivsete tehnoloogialahenduste puudustest ja eelistest.

    7.4.   Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    7.4.1.   Tõhususe suurenemine

    475.

    Standardimiskokkulepete tulemusena suureneb tõhusus sageli märkimisväärselt. Näiteks lihtsustaksid kogu liitu hõlmavad standardid turuintegratsiooni ja võimaldaksid ettevõtjatel oma kaupu ja teenuseid turustada kõikides liikmesriikides, mis suurendaks valikut tarbijate jaoks ja alandaks hindu. Tehnilise koostalitlusvõime ja kokkusobivuse standardid soodustavad sageli eri ettevõtjate tehnoloogialahenduste konkurentsi ja aitavad vältida vaid ühe konkreetse pakkujaga piirdumist. Lisaks sellele võivad standardid vähendada müüjate ja ostjate tehingukulusid. Samuti võivad näiteks toote kvaliteeti, ohutust ja keskkonnaaspekte käsitlevad standardid lihtsustada tarbijatel valiku tegemist, mis omakorda võib aidata parandada toote kvaliteeti. Standarditel on oluline roll ka innovatsiooni seisukohast: need võivad lühendada uue tehnoloogia turuletoomiseks vajaminevat aega ja soodustada innovatsiooni, lubades ettevõtjatel kokkulepitud lahendusi edasi arendada. Selline tõhususe suurenemine võib aidata muuta siseturgu vastupidavamaks.

    476.

    Selleks et standardimiskokkulepetega kaasneks tõhususe suurenemine, peab neile, kes soovivad siseneda standardiga seotud toote- või teenuseturule, olema tõhusalt kättesaadav standardi rakendamiseks vajalik teave (348).

    477.

    Standardi levitamist saab edendada vastavust kinnitavate märkide ja logodega, andes klientidele sellega kindlustunde. Katse- või sertifitseerimiskokkulepped lähevad kaugemale esmasest eesmärgist standard kehtestada ning mõjutavad üldjuhul eraldiseisvat turgu.

    478.

    Uuenduste mõju tuleb analüüsida iga üksikjuhtumi korral eraldi, samas võib tõhusus näiteks horisontaaltasandil eri tehnoloogialahendusi kokkusobivaks muutvate standardite tulemusena tõenäoliselt suureneda.

    7.4.2.   Hädavajalikkus

    479.

    Standardimiskokkuleppest tuleneda võiva tõhususe suurenemise saavutamiseks vajalikku ületavad piirangud ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    480.

    Standardimiskokkuleppe hindamisel tuleb võtta arvesse ühelt poolt standardi tõenäolist mõju asjaomastele turgudele ning teiselt poolt selliste võimalike piirangute ulatust, mis võivad ületada tõhususe saavutamise eesmärgi (349).

    481.

    Standardi väljatöötamises osalemine peaks üldjuhul olema avatud kõikidele konkurentidele standardiga seotud turul (turgudel), välja arvatud juhul, kui selline osalemine tekitaks märkimisväärset ebatõhusust, nagu pikad viivitused vastuvõtmisprotsessis (350). Kui standardi väljatöötamises osalemine on piiratud, tuleks sellise piiratud osalemise piirav mõju kõrvaldada või seda vähendada, (351) et artikli 101 lõike 3 kohane tõhususe suurenemine kaaluks üles sellise osalejate suhtes kehtestatud piirangu.

    482.

    Üldiselt peaksid standardimiskokkulepped hõlmama ainult nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku, olgu see siis tehniline koostalitlusvõime ja kokkusobivus või teatav kvaliteeditase. Kui tarbijatele või majandusele tervikuna tooks kasu ainult ühe tehnoloogilise lahenduse olemasolu, tuleks selline standard kehtestada mittediskrimineerival viisil. Tehnoloogilisest seisukohast neutraalsed standardid võivad teatavatel tingimustel tõhusust rohkem suurendada. Lisades standardisse selle oluliste osadena asendavad intellektuaalomandiõigused (352) ning sundides samal ajal standardi kasutajaid maksma intellektuaalomandiõiguste eest rohkem kui tehniliselt vajalik, mindaks kaugemale sellest, mis on kindlaksmääratud tõhususe suurenemise saavutamiseks vajalik. Samamoodi, asendatavate intellektuaalomandiõiguste lisamine standardisse olulise osana ja selle tehnoloogia kasutamise piiramine selle konkreetse standardiga (st ainukasutus) võiks piirata tehnoloogiliste lahenduste vahelist konkurentsi ega pruugi olla vajalik kindlaksmääratud tõhususe saavutamiseks.

    483.

    Piirangud standardimiskokkuleppes, millega tehakse standard majandusharu jaoks siduvaks ja kohustuslikuks, ei ole põhimõtteliselt hädavajalikud.

    484.

    Samamoodi lähevad standardi kindlaksmääramise esmasest eesmärgist kaugemale standardimiskokkulepped, millega antakse teatavatele organitele ainuõigus testida standardile vastavust, ning need kokkulepped võivad piirata ka konkurentsi. Ainuõiguse andmist võib aga põhjendada teatavaks ajavahemikuks, näiteks seoses vajadusega tagasi teenida märkimisväärsed alustuskulud (353). Sel juhul peaks standardimiskokkulepe sisaldama piisavaid tagatisi, et leevendada võimalikke ainuõigusest tulenevaid konkurentsiriske. See hõlmab muu hulgas sertifitseerimistasu, mis peaks olema mõistlik ja proportsionaalne vastavuse testimise maksumuse suhtes.

    7.4.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    485.

    Hädavajaliku piiramisega saavutatud suurem tõhusus peab tarbijatele üle kanduma sellisel määral, mis kaalub üles standardimiskokkuleppest tuleneva piirava mõju konkurentsile. Tarbijatele tõenäoliselt ülekanduva kasu analüüsimisel on oluline võtta arvesse tegevuskorda, mida kasutatakse standardite kasutajate ja lõpptarbijate huvide kaitse tagamisel. Lisaks sellele, kui standardid hõlbustavad uute ja olemasolevate toodete, teenuste ja protsesside tehnilist koostalitlusvõimet ja kokkusobivust või konkurentsi, võib eeldada, et standard toob tarbijatele kasu.

    7.4.4.   Konkurentsi säilitamine

    486.

    Asjaolu, kas standardimiskokkuleppest tulenevalt on kokkuleppepooltel võimalus kõrvaldada konkurents, sõltub eri konkurentsiallikatest turul, sellest, millist konkurentsisurvet need kokkuleppepooltele tekitavad ja millist mõju kokkulepe konkurentsisurvele avaldab. Kuigi sellises analüüsis on asjakohane käsitleda turuosasid, ei saa tegeliku konkurentsi ülejäänud allikate suurusjärku hinnata üksnes turuosa põhjal, välja arvatud juhul, kui standardist saab de facto tööstusstandard (354). Viimasel juhul võidakse konkurents kõrvaldada, kui kolmandatele isikutele ei ole kõnealune standard tõhusalt kättesaadav.

    7.5.   Näited

    487.

    Selliste standardite kehtestamine, mida konkurendid ei suuda täita

    Näide 1

    Olukord. Standardeid väljatöötav organisatsioon kehtestab ja avaldab ohutusstandardi, mida kasutatakse asjaomases majandusharus laialdaselt. Enamik majandusharu konkurente võtab standardi väljatöötamisest osa. Enne standardi vastuvõtmist on üks uus turuletulija töötanud välja toote, mis on toimivuse ja funktsionaalsete nõuete poolest tehniliselt samaväärne ja mida on tunnustanud standardeid väljatöötava organisatsiooni tehniline komitee. Samas on ohutusstandardi tehnilised kirjeldused objektiivse põhjuseta välja töötatud nii, et kõnealune uus toode ega ka muud uued tooted ei saagi standardile vastata.

    Analüüs. Kõnealusel juhul ei ole standardi väljatöötamises osalemine piiranguteta ning standardi vastuvõtmise protsess ei tundu olevat läbipaistev. Standardimiskokkuleppel on tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses ning arvatavasti ei vasta see artikli 101 lõike 3 tingimustele. Standardeid väljatöötava organisatsiooni liikmed on objektiivse põhjuseta kehtestanud standardi nii, et nende konkurentide muudel tehnoloogilistel lahendustel põhinevad tooted sellele ei vasta, kuigi nende toimivus on samaväärne. Seega vähendaks või takistaks käesolev standard, mis ei ole kehtestatud mittediskrimineerival alusel, uuendusi ja tootevalikut. Sellise standardiga ei suurene tõhusus tõenäoliselt rohkem kui neutraalse standardiga.

    488.

    Suurt osa turust hõlmav mittekohustuslik ja läbipaistev standard

    Näide 2

    Olukord. Hulk märkimisväärse turuosaga tarbeelektroonikatootjaid lepib kokku uue standardi väljatöötamises DVD-le järgneva uue põlvkonna toote jaoks.

    Analüüs. Kokkulepe ei piira tõenäoliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, eeldusel et a) tootjatele jääb vabadus toota muid uusi tooteid, mis ei vasta uuele standardile, b) standardi väljatöötamises osalemine on piiranguteta ja läbipaistev ning c) standardimiskokkulepe ei piira konkurentsi muul viisil. Teisest küljest, kui pooled lepivad kokku toota ainult uuele standardile vastavaid tooteid, piiraks kokkulepe tõenäoliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, kuna see piirab tootevalikut ja tehnilisi uuendusi.

    489.

    Standardimiskokkulepe intellektuaalomandiõiguste avalikustamiseta

    Näide 3

    Olukord. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris tegutseval standardeid väljatöötaval eraorganisatsioonil on intellektuaalomandiõiguste poliitika, mille kohaselt ei nõuta tulevase standardiga seotud oluliste intellektuaalomandiõiguste avalikustamist ega julgustata ka seda tegema. Standardeid väljatöötav organisatsioon otsustas teadlikult mitte lisada sellist kohustust, eelkõige võttes arvesse seda, et üldiselt on kogu tulevase standardi seisukohalt potentsiaalselt oluline tehnoloogia hõlmatud paljude intellektuaalomandiõigustega. Seepärast leidis standardeid väljatöötav organisatsioon, et ühelt poolt ei aitaks intellektuaalomandiõiguste avalikustamise kohustus kaasa sellele, et osalejad saaksid valida lahenduse, kus intellektuaalomandiõigusi on vähe või kus need puuduvad, ning teiselt poolt tooks see kaasa täiendavad kulud, sest tuleks analüüsida, kas intellektuaalomandiõigus võiks olla tulevase standardi seisukohast potentsiaalselt oluline. Kuid standardeid väljatöötava organisatsiooni intellektuaalomandiõiguste poliitika kohaselt peavad kõik liikmed võtma kohustuse FRAND-tingimuste kohaselt litsentsida mis tahes intellektuaalomandiõigused, mis võivad olla tulevase standardiga seotud. Intellektuaalomandiõiguste poliitika võimaldab teatavaid loobumisklausleid, kui tegemist on konkreetse intellektuaalomandiõigusega, mida selle õiguse omaja soovib jätta sellest kõikehõlmavast litsentsimiskohustusest välja. Selles konkreetses majandusharus on mitu konkureerivat standardeid väljatöötavat eraorganisatsiooni. Standardeid väljatöötava organisatsiooni töös võivad osaleda kõik majandusharus aktiivsed osalejad.

    Analüüs. Paljudel juhtudel aitaks intellektuaalomandi avalikustamise kohustus konkurentsi soodustada, sest see suurendaks juba eelnevalt tehnoloogilist konkurentsi. Üldiselt võimaldab selline kohustus standardeid väljatöötava organisatsiooni liikmetel võtta arvesse konkreetse tehnoloogiaga seotud intellektuaalomandiõiguste hulka, kui nad valivad mitme konkureeriva tehnoloogia vahel (või võimaluse korral isegi valida tehnoloogia, mille suhtes intellektuaalomandiõigused puuduvad). Tehnoloogiaga seotud intellektuaalomandiõiguste hulk mõjutab sageli otseselt standardile juurdepääsu hinda. Kuid selles konkreetses kontekstis tundub, et kogu kättesaadav tehnoloogia on hõlmatud intellektuaalomandiõigusega ja isegi paljude selliste õigustega. Seepärast ei avaldaks intellektuaalomandiõiguste avalikustamine positiivset mõju, mis võimaldaks liikmetel tehnoloogia valimisel arvesse võtta intellektuaalomandiõigusi, sest olenemata valitud tehnoloogiast võib eeldada, et see tehnoloogia on hõlmatud kõnealuste õigustega. Kokkulepe ei avalda tõenäoliselt konkurentsile negatiivset mõju artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    8.   TÜÜPTINGIMUSED

    8.1.   Mõisted

    490.

    Mõnes majandusharus kasutavad ettevõtjad müügi või ostu korral tüüptingimusi, mille on välja töötanud ettevõtjate ühendus või otseselt konkureerivad ettevõtjad ise (edaspidi „tüüptingimused“) (355). Käesolevates suunistes käsitletakse üksnes selliseid tüüptingimusi, mis puudutavad nende konkureerivate ettevõtjate poolt kaupade või teenuste müümist kolmandatest isikutest klientidele või ostmist kolmandatest isikutest tarnijatelt (mitte konkurentidevahelise müügi või ostu tingimusi). Kui selliseid tüüptingimusi kasutatakse teatavas majandusharus laialdaselt, võivad seal kasutatavad ostu- ja müügitingimused muutuda de facto ühtlustamiseks (356). Valdkonnad, kus tüüptingimustel on oluline roll, on näiteks pangandus (nt pangakontode kasutustingimused) ja kindlustus.

    491.

    Kui ettevõtja on seoses tarnija- või kliendilepingutega iseseisvalt enda tarbeks välja töötanud tüüptingimused, ei ole tegemist horisontaalsete kokkulepetega ning seepärast neid käesolevates suunistes ei käsitleta.

    8.2.   Asjaomane turg

    492.

    Üldjuhul avaldavad tüüptingimused mõju järgneval turul, kus tüüptingimusi kasutavad ettevõtjad konkureerivad, müües oma tooteid oma klientidele.

    8.3.   Hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    8.3.1.   Peamised konkurentsiprobleemid

    493.

    Tüüptingimused võivad piirata tootevalikut ja uuendusi, mistõttu neil võib olla konkurentsi piirav mõju. Kui suur osa majandusharust võtab vastu tüüptingimused ja otsustab neist üksikjuhtudel mitte kõrvale kalduda (või kaldub neist kõrvale ainult erandjuhtudel tugeva ostujõu korral), ei pruugi klientidel olla muud võimalust kui tüüptingimustega nõustuda. Samas on tootevaliku ja innovatsiooni piiramise oht tõenäoline üksnes juhul, kui tüüptingimustega määratakse kindlaks lõpptoodete valik. Tavapäraste tarbekaupade puhul ei piira müügi tüüptingimused üldiselt tegeliku toodete innovatsiooni, kvaliteeti ega valikut.

    494.

    Samuti võivad tüüptingimused olenevalt nende sisust mõjutada lõpptoote müügi kaubandustingimusi. Hinda käsitlevate tüüptingimuste puhul esineb oluline oht, et need võivad piirata hinnakonkurentsi.

    495.

    Veelgi enam, kui tüüptingimused on majandusharus laialdaselt kasutusele võetud, võib juurdepääs neile olla turulepääsuks esmatähtis. Sellisel juhul võib tüüptingimustele juurdepääsu keelamine põhjustada konkurentsi kahjustavat turulepääsu piiramist. Tingimusel et tüüptingimused jäävad kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele, kes soovivad saada neile juurdepääsu, ei tulene neist tõenäoliselt konkurentsi kahjustavat turulepääsu piiramist.

    8.3.2.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    496.

    Kokkulepped, mille puhul kasutatakse tüüptingimusi osana laiemast piiravast kokkuleppest, millega püütakse kõrvaldada turult tegelikud või võimalikud konkurendid, kujutavad endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut. Näiteks võib tuua olukorra, kus ettevõtjate ühendus ei võimalda uuele turuletulijale juurdepääsu tüüptingimustele, mille kasutamine on turulepääsuks esmatähtis.

    497.

    Tüüptingimused, mis hõlmavad tarbijatele kehtestatavaid hindu otseselt mõjutavaid tingimusi (357) (nt soovituslikke hindu, mahahindlust, jmt), kujutavad endast üldjuhul eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut.

    8.3.3.   Piirav mõju konkurentsile

    498.

    Selleks et kindlaks teha, kas tüüptingimustel on tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile, tuleb tüüptingimuste kehtestamist ja kasutamist hinnata nende majanduslikus kontekstis ja asjaomasel turul valitsevat olukorda arvesse võttes.

    499.

    Kui asjaomase turu konkurentide osalemist tüüptingimuste kehtestamises ei piirata (osalemine ettevõtjate ühenduse kaudu või vahetult) ning kui tüüptingimuste kasutamine on mittekohustuslik ja need tingimused on kõigile ettevõtjatele tegelikult kättesaadavad, ei avalda tüüptingimustega seotud kokkulepped tõenäoliselt negatiivset mõju toodete kvaliteedile, valikule või innovatsioonile ning seetõttu ei avalda need tõenäoliselt piiravat mõju konkurentsile (eeldusel, et tüüptingimused ei mõjuta hinda ja punktides 501–505 osutatud tingimustel).

    500.

    Siiski on kaks üldist erandit, mis vajavad põhjalikumat hindamist.

    501.

    Esiteks võib tarbekaupade või tarbijatele osutatavate teenuste müügi tüüptingimustel, millega määratakse kindlaks kliendile müüdavate lõpptoodete omadused ning mille korral on seepärast tootevaliku piiramise oht märkimisväärsem, olla piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses, kui nende tüüptingimuste ühise rakendamise tõenäoliseks tulemuseks on de facto ühtlustamine. Selline olukord võib ilmneda juhul, kui tüüptingimuste laiaulatusliku kasutamisega kaasneb de facto innovatsiooni ja tootevaliku piiramine. Näiteks võib nii juhtuda, kui kindlustuslepingute tüüptingimused piiravad kliendi võimalust valida lepingu peamisi elemente, näiteks lepinguga kaetavaid riske. Isegi kui tüüptingimuste kasutamine ei ole kohustuslik, võivad need vähendada konkureerivate kindlustusandjate motivatsiooni konkureerida tootevaliku mitmekesistamisel. Selle probleemi lahendamiseks võib võimaldada kindlustusandjatel lisada oma kindlustuslepingutesse peale standardriskide ka muid riske.

    502.

    Hinnates seda, kas tootevaliku piiramise tõttu on tüüptingimustel tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile, tuleb arvesse võtta sellist tegurit nagu turul olemasolev konkurents. Näiteks kui on suur hulk väiksemaid konkurente, on tootevaliku piiramise oht üldjuhul väiksem võrreldes olukorraga, kus turul oleksid ainult mõned suured konkurendid (358). Ka tüüptingimuste kehtestamises osalevate ettevõtjate turuosad võivad anda aimu tüüptingimuste kasutuselevõtu tõenäosusest või sellest, kui tõenäoliselt hakkab tüüptingimusi kasutama suur osa turust. Kuid sel juhul on oluline analüüsida lisaks sellele, kas tüüptingimusi hakkab tõenäoliselt kasutama suur osa turust, ka seda, kas tüüptingimused hõlmavad kogu toodet või ainult osa tootest (mida väiksem on tüüptingimuste ulatus, seda vähem on tõenäoline, et nendega kaasneb üldine tootevaliku piiramine). Pealegi ei esine selliste juhtumite puhul, kus tüüptingimuste kehtestamiseta ei ole võimalik teatavat toodet pakkuda, tõenäoliselt mingit piiravat mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul tüüptingimuste kehtestamine pigem suurendab kui vähendab tootevalikut.

    503.

    Teiseks, isegi kui tüüptingimustes ei määra kindlaks lõpptoote omadusi, võivad need muudel põhjustel oluliselt mõjutada klientide otsuseid tehing sõlmida. Selle näide on e-poest ostmine, mille puhul on esmatähtis kliendi usaldus (nt turvaliste maksesüsteemide kasutamine, nõuetekohased tootekirjeldused, selged ja läbipaistvad hinnad, paindlikkus toodete tagastamisel jne). Kuna klientidel on raske kõiki neid parameetreid selgelt hinnata, eelistavad nad üldiselt laialt levinud tavasid. Selles kontekstis võivad selliste parameetritega seotud tüüptingimused seega muutuda de facto standardiks, mida ettevõtjad peaksid turul müümiseks järgima. Isegi kui kõnealuste tüüptingimuste kasutamine ei ole kohustuslik, võivad need muutuda de facto standardiks, mille mõju on kohustusliku standardi mõjuga väga sarnane ja mida tuleb seega analüüsida.

    504.

    Kui tüüptingimuste kasutamine on kohustuslik, tuleb hinnata nende mõju toodete kvaliteedile, valikule ja innovatsioonile (eelkõige juhul, kui tüüptingimuste kasutamine on kohustuslik kogu turul).

    505.

    Kui tüüptingimused (mille kasutamine on kohustuslik või mittekohustuslik) peaksid sisaldama ka tingimusi, millel on tõenäoliselt negatiivne mõju hindadega seotud konkurentsile (359) (nt tingimused, mis kaudselt mõjutavad tehtavaid mahahindlusi), on neil tõenäoliselt piirav mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    8.4.   Hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    8.4.1.   Tõhususe suurenemine

    506.

    Tüüptingimuste kasutamine võib tuua majanduslikku kasu, näiteks võivad need muuta pakutavate tingimuste võrdlemise klientide jaoks lihtsamaks, mis omakorda hõlbustab üleminekut ühe tarnija juurest teise juurde. Samuti võivad tüüptingimused suurendada tõhusust tehingukulude kokkuhoiuna ja hõlbustada turulepääsu teatavates sektorites (eelkõige sellistes sektorites, kus lepingutel on keeruline õiguslik struktuur). Tüüptingimused võivad suurendada ka kokkuleppepoolte õiguskindlust. Selline tõhususe suurenemine võib aidata muuta siseturgu vastupidavamaks.

    507.

    Mida suurem on konkurentide arv turul, seda suurem on pakutavate tingimuste võrdlemise tulemusel saavutatav tõhusus.

    8.4.2.   Hädavajalikkus

    508.

    Tüüptingimustest tuleneda võiva tõhususe suurenemise saavutamiseks vajalikku ületav piiramine ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Näiteks ei ole üldjuhul vaja muuta tüüptingimusi majandusharu jaoks kohustuslikuks. Siiski ei saa välistada, et teatavatel juhtudel võib olla tüüptingimuste kasutamise kohustuslikuks muutmine hädavajalik, et saavutada teatav tõhususe suurenemine.

    8.4.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    509.

    Mida suurem on osalevate ettevõtjate turuosa ja tüüptingimuste kasutusulatus, seda suurem on nii konkurentsi piirava mõju oht kui ka tõhususe suurenemise tõenäosus. Seega ei ole võimalik pakkuda mingit üldist „safe harbour“-põhimõtet, mille korral puuduks konkurentsi piirava mõju oht või mille alusel võiks eeldada, et tõhususe suurenemine kantakse tarbijatele üle sellisel määral, mis kaalub üles igasuguse piirava mõju konkurentsile.

    510.

    Teatav tüüptingimustest saadav tõhususe suurenemine, näiteks turul pakutavate toodete/teenuste suurem võrreldavus, lihtsam teenuseosutajate vahetamine ja õiguskindlus, on siiski tarbijatele kindlasti kasulik. Muu võimaliku tõhususe suurenemise, näiteks väiksemate tehingukulude korral on vaja igal üksikjuhul eraldi ja asjakohases majanduslikus kontekstis hinnata, kas see kantakse tõenäoliselt üle tarbijatele.

    8.4.4.   Konkurentsi säilitamine

    511.

    Tüüptingimustest, mida kasutab suurem osa majandusharust, võib saada de facto tööstusstandard. Sellisel juhul võidakse konkurents kõrvaldada, kui kolmandatele isikutele ei ole kõnealune standard tegelikult kättesaadav. Kuid kui tüüptingimused käsitlevad ainult toote või teenuse väikeseid omadusi, siis konkurentsi tõenäoliselt ei kõrvaldata.

    8.5.   Näited

    512.

    Lõppkasutajatega sõlmitavates lepingutes kasutatavad mittekohustuslikud ja avalikud tüüptingimused

    Näide 1

    Olukord. Elektritarnijate ühendus kehtestab mittekohustuslikud tüüptingimused elektri tarnimiseks lõppkasutajatele. Tüüptingimused on kehtestatud läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil. Need hõlmavad selliseid aspekte nagu täpne tarbimiskoht, ühenduspunkti asukoht ja ühenduspinge, tingimused teenuse usaldusväärsuse kohta, samuti lepinguosaliste vahelise tasaarvelduse kord (näiteks mis juhtub siis, kui klient ei teata tarnijale mõõdikute näite). Tüüptingimused ei ole seotud hindadega, st need ei sisalda soovituslikke hindu ega muid hinnaga seotud klausleid. Kõik selles sektoris tegutsevad ettevõtjad võivad tüüptingimusi kasutada oma äranägemisel. Neil tüüptingimustel põhineb umbes 80 % asjaomasel turul lõppkasutajatega sõlmitud lepingutest.

    Analüüs. Need tüüptingimused ei piira tõenäoliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Isegi kui need on saanud majandusharus tavaks, näib olevat ebatõenäoline, et neil on märgatav negatiivne mõju hindadele või toodete kvaliteedile või valikule.

    513.

    Ettevõtjate vahel sõlmitavates lepingutes kasutatavad tüüptingimused

    Näide 2

    Olukord. Teatava liikmesriigi ehitusettevõtjad otsustavad kehtestada mittekohustuslikud ja avatud tüüptingimused, mida töövõtja saab kasutada kliendile ehitustööde pakkumust tehes. Tingimused hõlmavad pakkumuse vormi ning asjakohaseid ehitustööde tingimusi. Koos moodustavad dokumendid ehituslepingu. Klauslid hõlmavad selliseid küsimusi nagu lepingu koostamine, töövõtja ja kliendi üldised kohustused ja hinnaga mitte seotud maksetingimused (nt punkt, millega kehtestatakse töövõtja õigus etteteatamisega peatada maksmata jätmise korral töö), kindlustus, kehtivusaeg, üleandmine ja puudused, vastutuse piiramine, lepingu lõpetamine jne. Neid tüüptingimusi kasutatakse sageli lepingutes ettevõtjate vahel, kellest üks tegutseb eelneval ja teine järgneval turul.

    Analüüs. Need tüüptingimused ei piira tõenäoliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Üldjuhul ei piira need märkimisväärselt kliendi valikuvõimalusi lõpptoote, nimelt ehitustöö suhtes. Muu konkurentsi piirav mõju ei tundu samuti tõenäoline. Samas reguleeritakse sageli paljusid ülalnimetatud klausleid (üleandmine ja puudused, lepingu lõpetamine jne) õigusaktidega.

    514.

    Eri ettevõtjate toodete võrdlust hõlbustavad tüüptingimused

    Näide 3

    Olukord. Riigi kindlustusettevõtjate ühendus levitab kodukindlustuse lepingute mittekohustuslikke tüüptingimusi. Nendes tingimustes ei osutata kindlustusmaksete summale, kindlustuskatte suurusele ega kindlustatu enammaksetele. Neis ei nähta ette laiaulatuslikku kindlustuskatet, mis hõlmaks riske, millega märkimisväärne osa kindlustusvõtjatest samaaegselt kokku ei puutu, ning neis ei nõuta, et kindlustusvõtjad võtaksid erinevate riskide osas kindlustuskatte sama kindlustaja käest. Kuigi enamik kindlustusandjaid kasutab kindlustuse tüüptingimusi, ei sisalda kõik nende lepingud samu tingimusi, sest neid kohandatakse iga üksiku kliendi vajadustega ning seetõttu ei ole tarbijatele pakutavad kindlustustooted de facto standardsed. Kindlustuse tüüptingimuste abil saavad tarbijad ja tarbijaorganisatsioonid võrrelda eri kindlustusandjate pakutavaid kindlustuspoliise. Kindlustuse tüüptingimuste kehtestamise protsessis osaleb tarbijate ühendus. Need tingimused on mittediskrimineerival alusel kättesaadavad ka uutele turuletulijatele.

    Analüüs. Kindlustuse tüüptingimused on seotud lõpliku kindlustustoote sisuga. Kui turutingimused ja muud tegurid näitavad, et selliste kindlustuse tüüptingimuste kasutamise tulemusena võib esineda tootevaliku piiramise oht, on tõenäoline, et sellise piiramise kaalub üles tõhususe suurenemine, näiteks kindlustusandjate pakutavate tingimuste võrdlemise lihtsustumine tarbijate jaoks. Need võrdlused omakorda hõlbustavad kindlustusandjate vahetamist ja suurendavad seega konkurentsi. Kindlustusandja vahetamise võimalus, samuti konkurentide sisenemine turule, on tarbija jaoks soodus. Asjaolu, et protsessis osaleb tarbijate ühendus, võib suurendada tõenäosust, et see tõhusus kantakse üle. Tüüptingimused vähendavad tõenäoliselt ka tehingukulusid ning hõlbustavad kindlustusandjatel eri geograafilistele ja/või tooteturgudele sisenemist. Pealegi näib, et piiramine ei ületa väljaselgitatud tõhususe saavutamiseks vajalikku ega kõrvalda ka konkurentsi. Sellest tulenevalt on artikli 101 lõike 3 tingimused tõenäoliselt täidetud.

    9.   KESTLIKKUSE KOKKULEPPED

    9.1.   Sissejuhatus

    515.

    Selles peatükis esitatakse juhised kestlikkuse eesmärke taotlevate konkurentide vaheliste kokkulepete (edaspidi „kestlikkuse kokkulepped“) konkurentsimõju hindamiseks. Lisaks neile üldistele juhistele on komisjon võtnud kohustuse anda oma mitteametlikke suuniseid sisaldava teatise (360) kaudu mitteametlikke suuniseid uute või lahendamata küsimuste kohta konkreetsetes kestlikkuse kokkulepetes.

    516.

    Kestlik areng on üks Euroopa Liidu lepingu aluspõhimõtteid ja liidu poliitika esmatähtis eesmärk (361). Komisjon on võtnud kohustuse järgida ÜRO kestliku arengu eesmärke (362). Kooskõlas selle kohustusega on Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus alates 2050. aastast ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud (363).

    517.

    Üldiselt tähendab kestlik areng ühiskonna võimet tarbida ja kasutada praegu olemasolevaid ressursse, ilma et see kahjustaks tulevaste põlvkondade suutlikkust rahuldada oma vajadusi. See hõlmab tegevusi, mis toetavad majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset (sh töö- ja inimõiguste) arengut (364). Kestlikkuse eesmärgid hõlmavad seega muu hulgas kliimamuutustega tegelemist (nt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kaudu), saaste vähendamist, loodusvarade kasutamise piiramist, inimõiguste austamist, äraelamist võimaldava sissetuleku tagamist, vastupidava taristu ja innovatsiooni edendamist, toidu raiskamise vähendamist, tervislikule ja täisväärtuslikule toidule ülemineku hõlbustamist, loomade heaolu tagamist jne (365).

    518.

    Konkurentsiõiguse jõustamine aitab kaasa kestlikule arengule, tagades tõhusa konkurentsi, mis hoogustab innovatsiooni, parandab toodete kvaliteeti ja valikut, tagab ressursside tõhusa jaotamise, vähendab tootmiskulusid ja aitab seeläbi suurendada tarbijate heaolu.

    519.

    Kestliku arenguga seotud probleem seisneb aga selles, et üksikutel tootmis- ja tarbimisotsustel võib olla negatiivne mõju (nn negatiivne välismõju), näiteks keskkonnale, ning ettevõtjad või tarbijad, kes seda mõju põhjustavad, ei võta seda piisavalt arvesse. Sellist liiki turutõrkeid saab leevendada või heastada ühise tegevusega, eeskätt avaliku poliitika või (valdkonnaspetsiifiliste) õigusnormide kaudu ning teiseks ettevõtjatevaheliste koostöökokkulepete kaudu, mis edendavad kestlikku tootmist või tarbimist.

    520.

    Kui sellistele turutõrgetele reageeritakse asjakohase reguleerimisega (nt liidu kohustuslikud saastenormid, hinnakujundusmehhanismid, nagu liidu heitkogustega kauplemise süsteem, ja maksud), võivad ettevõtjate võetavad lisameetmed, näiteks koostöökokkulepete kaudu, olla tarbetud. Koostöökokkulepete abil võidakse siiski tegeleda allesjäänud turutõrgetega, mida avaliku poliitika ja õigusnormidega ei kõrvaldata või ei kõrvaldata täielikult.

    521.

    Käesolevates suunistes tähendab mõiste „kestlikkuse kokkulepe“ kõiki horisontaalkoostöö kokkuleppeid, millega taotletakse kestlikkuse eesmärki, olenemata koostöö vormist. Kestlikkuse kokkulepped põhjustavad artikli 101 kohaseid konkurentsiprobleeme üksnes juhul, kui nendega kaasnevad eesmärgil põhinevad konkurentsipiirangud või kui need avaldavad konkurentsile märgatavat tegelikku või tõenäolist negatiivset mõju. Konkurentsi piiravad kokkulepped ei saa jääda artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alt välja pelgalt kestlikkuse eesmärgi tõttu (366).

    522.

    Kui kestlikkuse kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, võib see siiski olla artikliga 101 kooskõlas, kui see vastab artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale erandi tingimusele. Üksikasjalikud juhised nende tingimuste kohaldamise kohta on esitatud komisjoni suunistes artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta (367).

    523.

    Kestlikkuse kokkulepped ei ole artikli 101 kohaldamisel horisontaalkoostöö kokkuleppe eraldiseisev kategooria. Kui horisontaalkoostöö kokkulepe vastab ühele käesolevate suuniste eelmistes peatükkides käsitletud horisontaalkoostöö kokkulepete liikidest ja kui selle kokkuleppega taotletakse ka kestlikkuse eesmärki, tuleks seda hinnata nii asjakohas(t)es peatüki(de)s sisalduvate juhiste kui ka käesolevas peatükis esitatud juhiste alusel.

    524.

    Praktikas tähendab see seda, et sellise teadus- ja arendustegevuse kokkuleppe või spetsialiseerumiskokkuleppe suhtes, millega taotletakse kestlikkuse eesmärki (nt konkurentide kokkulepe töötada ühiselt välja energiatarbimist vähendav tootmistehnoloogia või kokkulepe taristu jagamiseks, et vähendada tootmisprotsessi keskkonnamõju) ja mis seetõttu liigitub ka kestlikkuse kokkuleppeks, võib kohaldada teadus- ja arendustegevuse kokkulepete või spetsialiseerumiskokkulepete suhtes kohaldatavaid grupierandi määrusi, eeldusel et nende määruste tingimused on täidetud. Kui asjaomase grupierandi määruse tingimused ei ole täidetud, on vaja läbi viia täielik hindamine artiklile 101 alusel, tuginedes 2. peatüki (teadus- ja arendustegevuse kokkulepete puhul) ja 3. peatüki (tootmiskokkulepete, sh mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkulepete puhul) juhistele, samas kui mõlemat liiki kokkulepete puhul tuleks arvesse võtta ka käesolevas peatükis esitatud juhiseid. Samamoodi tuleks konkurentide vahelist kokkulepet osta ühiselt sisendina ainult piiratud keskkonnamõjuga tooteid või osta tooteid üksnes tarnijatelt, kes järgivad teatavaid kestlikkusstandardeid, hinnata vastavalt 4. peatüki (ostukokkulepped) (368) juhistele, võttes samal ajal arvesse käesolevas peatükis esitatud juhiseid.

    525.

    Kui käesolevas peatükis esitatud juhiste ja asjakohastes eelnevates peatükkides konkreetse kestlikkuse kokkuleppe hindamiseks esitatud juhiste (2.–8. peatükk) vahel esineb vastuolu, võivad kokkuleppepooled tugineda neile soodsamas peatükis esitatud juhistele. Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkuleppeid tuleks nende eripära tõttu (vt punktid 540–544) hinnata vastavalt osa 9.3 juhistele, (369) samas kui 7. peatükis (standardimiskokkulepped) on esitatud ainult täiendav taust tingimuste kohta, mis on mõlemale peatükile ühised.

    526.

    Käesolev peatükk on üles ehitatud järgmiselt: osas 9.2 on esitatud näited kestlikkuse kokkulepetest, mis ei piira tõenäoliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses; osas 9.3 antakse juhised kestlikkuse kokkulepete hindamise konkreetsete aspektide kohta artikli 101 lõike 1 alusel ja keskendutakse kõige levinumatele kestlikkuse kokkulepetele, nimelt nendele, millega kehtestatakse kestlikkusstandardid; osas 9.4 käsitletakse konkreetseid aspekte kestlikkuse kokkulepete hindamisel artikli 101 lõike 3 alusel; osas 9.5 käsitletakse seda, milline mõju on riigiasutuste osalemisel kestlikkuse kokkulepete sõlmimises. Osas 9.6 antakse hinnang kestlikkuse kokkulepete hüpoteetilistele näidetele.

    9.2.   Kestlikkuse kokkulepped, mis tõenäoliselt ei tekita konkurentsiprobleeme

    527.

    Kõik konkurentidevahelised kestlikkuse kokkulepped ei kuulu artikli 101 kohaldamisalasse. Kui sellised kokkulepped ei mõjuta negatiivselt selliseid konkurentsiparameetreid nagu hind, kogus, kvaliteet, valik või innovatsioon, ei põhjusta need konkurentsiõigusega seotud probleeme. Artikli 101 kohaldamisalast jäävad välja näiteks allpool esitatud kestlikkuse kokkulepped. Need näited on mõeldud näitlikustamiseks ega ole ammendavad.

    528.

    Esiteks jäävad artikli 101 kohaldamisalast välja kokkulepped, mille ainus eesmärk on tagada õiguslikult siduvates rahvusvahelistes lepingutes, kokkulepetes või konventsioonides sätestatud piisavalt täpsete nõuete või keeldude (nt sotsiaalsed põhiõigused või keeld kasutada lapstööjõudu, teha teatavat liiki troopilise puidu raiet või kasutada teatavaid saasteaineid) järgimine, olenemata sellest, kas need on siseriiklikus õiguses rakendatud või mitte, ning mida allakirjutanud riik ei ole täielikult rakendanud või jõustanud. Seda erandit artiklist 101 kohaldatakse üksnes juhul, kui kokkuleppes on sätestatud, et osalevad ettevõtjad, nende tarnijad ja/või turustajad peavad selliseid nõudeid või keelde järgima, näiteks takistades või vähendades nende nõuete või keeldudega vastuolus olevate toodete tootmist või Euroopa Liitu importimist või lõpetades sellise tootmise või importimise. Kõnealused kokkulepped võivad olla asjakohane meede, mis võimaldab ettevõtjatel täita oma kestlikkusega seotud hoolsuskohustust, mis tulenevad siseriiklikust või ELi õigusest, ning need võivad olla ka osa laiematest majandusharu koostöökavadest või mitut sidusrühma hõlmavatest algatustest, mille eesmärk on tuvastada, leevendada ja tõkestada nende väärtusahelates või sektoris kahjulikku mõju kestlikkusele.

    529.

    Teiseks jäävad üldjuhul artikli 101 kohaldamisalast välja kokkulepped, mis ei puuduta ettevõtjate majandustegevust, vaid nende sisemist äritegevust. Konkureerivad ettevõtjad võivad püüda edendada majandusharu üldist keskkonnasõbralikku mainet ning lepivad sel eesmärgil näiteks kokku meetmetes, millega nad soovivad kõrvaldada ühekordselt kasutatavad plasttooted oma äriruumides, mitte ületada teatavat temperatuuri oma hoonetes või piirata prinditavate sisedokumentide kogust.

    530.

    Kolmandaks ei piira üldjuhul konkurentsi ja jäävad artikli 101 kohaldamisalast välja kokkulepped sellise andmebaasi loomiseks, mis sisaldab üldist teavet (mitte)kestlike väärtusahelatega tarnijate kohta (nt tarnijad, kes austavad töötajate õigusi või maksavad äraelamist võimaldavat palka), kes kasutavad (mitte)kestlikke tootmisprotsesse või pakuvad (mitte)kestlikke sisendeid, või teavet turustajate kohta, kes müüvad tooteid (mitte)kestlikul viisil, ilma et kokkuleppepooltel oleks keelatud osta või nad oleksid kohustatud ostma nendelt tarnijatelt või müüma nendele turustajatele (370). Selline piiratud teabevahetus võib jällegi aidata ettevõtjatel täita oma kestlikkusega seotud hoolsuskohustusi, mis tulenevad siseriiklikust või ELi õigusest.

    531.

    Neljandaks ei piira üldjuhul konkurentsi ja jäävad artikli 101 kohaldamisalast välja ka konkurentidevahelised kokkulepped, mille eesmärk on korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniad, mis hõlmavad kogu majandusharu või tõstavad klientide teadlikkust nende tarbimise keskkonnajalajäljest või muust negatiivsest välismõjust, tingimusel et need kampaaniad ei kujuta endast konkreetsete toodete ühist reklaamimist.

    9.3.   Kestlikkuse kokkulepete hindamine artikli 101 lõike 1 alusel

    9.3.1.   Üldpõhimõtted

    532.

    Kui kestlikkuse kokkulepped mõjutavad negatiivselt ühte või mitut konkurentsiparameetrit, tuleb neid hinnata artikli 101 lõike 1 alusel.

    533.

    Kui konkurentidevahelise koostöökokkuleppega (olenemata sellest, kas see on hõlmatud käesolevate suuniste mõne eelmise peatükiga või mitte) taotletakse kestlikkuse eesmärki, tuleb seda arvesse võtta selle kindlakstegemisel, kas kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses (371).

    534.

    Kui kokkuleppepooled tõendavad, et kokkuleppe põhieesmärk on kestlikkuse eesmärgi taotlemine, ja kui see seab põhjendatud kahtluse alla, kas kokkuleppe kahjustab selle sätete sisu, eesmärke ning majanduslikku ja õiguslikku konteksti arvesse võttes iseenesest konkurentsi piisaval määralt, et seda saaks pidada eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks, (372) tuleb hinnata kokkuleppe mõju konkurentsile. See ei kehti juhul, kui kokkulepet kasutatakse eesmärgil põhineva konkurentsipiirangu varjamiseks, nagu hindade fikseerimine, turu jagamine või klientide jaotamine või toodangu või innovatsiooni piiramine.

    535.

    Mõju hindamisel lähtutakse põhimõtetest, mis on esitatud käesolevate suuniste eelmise peatüki osas 1.2.5 ja osades, mis käsitlevad piiravat mõju konkurentsile vastavalt konkreetsele horisontaalkoostöö kokkuleppe liigile (373). Kestlikkuse kokkuleppe konkurentsimõju hindamisel tuleks arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid: kokkuleppes osalevate poolte turuvõim; mil määral piirab kokkulepe poolte sõltumatust otsuste tegemisel seoses peamiste konkurentsparameetritega; kokkuleppe turuhõlmavus; mil määral vahetatakse kokkuleppe raames tundlikku äriteavet ning kas kokkuleppe tulemusena toimub märgatav hinnatõus või toodangu, toodete valiku või kvaliteedi või innovatsiooni märgatav vähenemine.

    536.

    Selliste kestlikkuse kokkulepete suhtes, mis piiravad kas eesmärgi või tagajärje tõttu konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, võib siiski kohaldada artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandit, kui pooled suudavad tõendada, et kõnealuse sätte neli kumulatiivset tingimust on täidetud (vt punkt 9.4).

    9.3.2.   Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepped

    537.

    Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepped on kestlikkuse kokkulepete alamkategooria. Nende vastavust artiklile 101 tuleb hinnata järgmiste põhimõtete alusel.

    9.3.2.1.   Määratlus ja omadused

    538.

    Selleks et panustada kestlikku arengusse, võivad konkurendid soovida mittekestlikud tooted (nt plast või sellised fossiilkütused nagu nafta ja kivisüsi) ja protsessid (nt kivisöel põhinev terasetootmine) järk-järgult kasutusest või turult kõrvaldada või mõnel juhul asendada kestlike toodete või protsessidega. Samuti võivad konkurendid leppida kokku pakkematerjalide kasutamise ühtlustamises, et hõlbustada ringlussevõttu, või pakendite suuruse (ja seega ka tootesisalduse) ühtlustamises, et vähendada jäätmeid. Nad võivad soovida kokku leppida üksnes kestlikul viisil toodetud tootmissisendite ostmises. Samuti võivad nad soovida kokku leppida teatavates loomade heaolu parandavates standardites (nt standardid, millega antakse loomadele rohkem ruumi ja tagatakse paremad elutingimused). Sel eesmärgil võivad konkurendid kokku leppida teatavate kestlikkusstandardite vastuvõtmises ja järgimises. Selliseid kokkuleppeid nimetatakse käesolevas peatükis „kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepeteks“ või „kestlikkusstandarditeks“. Käesolevate suuniste kohaldamisel ei liigitata siiski kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepeteks selliseid konkurentidevahelisi kokkuleppeid, millega piiratakse osalevate ettevõtjate toodangut kokkuleppega hõlmatud toodete puhul.

    539.

    Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkuleppeid kasutatakse selliste nõuete kehtestamiseks, mida tarneahela tootjad, töötlejad turustajad, jaemüüjad või teenuseosutajad peavad täitma seoses mitmesuguste kestlikkusnäitajatega, näiteks tootmise keskkonnamõjuga (374). Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepetes on selliste kestlikkusnäitajate kohta tavaliselt esitatud toodete ja protsesside nõuded, suunised või omadused ning mõnikord nimetatakse neid kestlikkussüsteemideks. Need on sageli eraalgatuslikud ja nende hulka võivad kuuluda nii ettevõtjate vastuvõetud tegevusjuhised kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonide eestvedamisel loodud standardid ja mitut sidusrühma hõlmavad algatused, mis kaasavad ettevõtjaid kogu väärtusahelas (375). Käesolevad suunised hõlmavad üksnes kestlikkusstandardeid, sealhulgas kvaliteedimärke või -märgiseid, mille on välja töötanud konkurendid või milles konkurendid osalevad.

    540.

    Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepped sarnanevad 7. peatükis käsitletud standardimiskokkulepetega ning kõnealuses peatükis esitatud juhised sisaldavad täiendavaid selgitusi mõnede osas 9.3.2.4 nimetatud tingimuste kohta. Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepetel on siiski ka eriomadused.

    541.

    Esiteks võib kestlikkusstandardi vastuvõtmine viia ökomärgise, logo või margitoote nime kehtestamiseni tootele, mis vastab teatavatele miinimumnõuetele. Selliste märgiste, logode või margitoote nimede kasutamine kohustab kasutajaid neid nõudeid täitma, ning kui nad neid nõudeid enam ei täida, kaotavad nad õiguse märgist, logo või margitoote nimetust kasutada.

    542.

    Teiseks võivad kestlikkusstandardi järgimise ja täitmise kulud olla suured, eriti kui selleks on vaja olemasolevaid tootmis- või turustamisprotsesse muuta. Seega võib kestlikkusstandardi järgimine tuua kaasa tootmis- või turustamiskulude suurenemise ja sellest tulenevalt kokkuleppepoolte müüdavate toodete hinna tõusu.

    543.

    Kolmandaks, erinevalt tehnilistest standarditest, mis tagavad koostalitlusvõime ja soodustavad standardite väljatöötamise protsessis erinevate ettevõtjate arendatud tehnoloogia vahelist konkurentsi, on tehnoloogia koostalitlusvõime ja ühilduvuse küsimused kestlikkusstandardite seisukohast üldiselt vähem olulised.

    544.

    Neljandaks on paljud kestlikkusstandardid protsessi-, juhtimis- või tulemuspõhised. See tähendab, et erinevalt paljudest tehnilistest standarditest on kestlikkusstandardites sageli lihtsalt täpsustatud eesmärk, mis tuleb täita, nägemata ette konkreetset tehnoloogiat või tootmismeetodit selle eesmärgi saavutamiseks. Selliste kestlikkusstandardite kasutuselevõtjad võivad võtta eesmärgi saavutamise kohustuse, kuid neile jääb vabadus otsustada, millist konkreetset tehnoloogiat või tootmismeetodit selle eesmärgi saavutamiseks kasutada.

    9.3.2.2.   Peamised konkurentsiprobleemid

    545.

    Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepetel on sageli konkurentsile positiivne mõju. Need võivad edendada kestlikku arengut, võimaldades uute toodete või turgude arendamist või parandades toodete kvaliteeti või tarne- või turustamistingimusi. Eelkõige annavad kestlikkusstandardid teavet kestlikkusega seotud küsimuste kohta (näiteks märgiste kaudu) ja võimaldavad tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid ning aitavad seega arendada kestlike toodete turgu. Peale selle võivad kestlikkusstandardid luua võrdsed tingimused tootjatele, kelle suhtes rakendatakse erinevaid regulatiivseid nõudeid.

    546.

    Mõnikord võivad aga kestlikkusstandardid konkurentsi piirata. See võib toimuda eeskätt kolmel viisil: hindade kooskõlastamise, alternatiivsete standardite turulepääsu piiiramise ning teatavate konkurentide välistamise või diskrimineerimise kaudu (376).

    9.3.2.3.   Eesmärgil põhinev konkurentsipiirang

    547.

    Kestlikkusstandardid, mida kasutatakse selleks, et varjata hindade fikseerimist, turu või klientide jaotamist või toodangu, toodete kvaliteedi või innovatsiooni piiramist, kujutavad endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut.

    548.

    Eelkõige on eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga tegemist juhul, kui konkurendid sõlmivad kokkuleppe selle kohta, kuidas kanda kestlikkusstandardi kehtestamisest tulenevad suurenenud kulud kõrgema müügihinna näol klientidele üle või kuidas fikseerida standardiga seotud toodete hindu. Samamoodi on eesmärgil põhineva konkurentsipiiranguga tegemist siis, kui kestlikkusstandardi osalised sõlmivad kokkuleppe avaldada konkureerivatele kolmandatele isikutele otsest survet, et nad hoiduksid standardile mittevastavate toodete turustamisest. Sama kehtib selliste konkurentidevaheliste kokkulepete kohta, mille eesmärk on piirata tehnoloogia arengut õigusnormidega ettenähtud minimaalsete kestlikkusstandarditega, selle asemel et teha koostööd ambitsioonikamate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks (377).

    9.3.2.4.   Piirav mõju konkurentsile

    a)   Pehme „safe harbour“-põhimõte

    549.

    Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepetel ei ole tõenäoliselt märgatavat negatiivset mõju konkurentsile, kui on täidetud järgmised kuus kumulatiivset tingimust (378).

    Esiteks peab kestlikkusstandardi väljatöötamine olema läbipaistev ja kõik huvitatud konkurendid peavad saama standardi valimise protsessis osaleda (379).

    Teiseks ei tohi kestlikkusstandardiga panna ettevõtjale, kes ei soovi standardis osaleda, otsest ega kaudset kohustust standardit järgida (380).

    Kolmandaks võib standardi järgimise tagamiseks kehtestada osalevatele ettevõtjatele siduvaid nõudeid, kuid neile peab jääma vabadus rakendada kõrgemaid kestlikkusstandardeid.

    Neljandaks ei tohi kestlikkusstandardi osalised vahetada tundlikku äriteavet, mis ei ole standardi väljatöötamiseks, rakendamiseks, vastuvõtmiseks või muutmiseks objektiivselt vajalik ega sellega proportsionaalne (381).

    Viiendaks tuleb tagada tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs standardite kehtestamise protsessi tulemustele. See hõlmab tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu võimaldamist kokkulepitud märgise, logo või margitoote nimetuse kasutamise nõuetele ja tingimustele ning seda, et ettevõtjatel, kes ei ole standardi väljatöötamise protsessis osalenud, lubatakse standard hiljem vastu võtta (382).

    Kuuendaks peab kestlikkusstandard vastama vähemalt ühele järgmisest kahest tingimusest:

    a)

    standardi kehtestamise tulemusena ei tohiks asjaomaste toodete puhul toimuda olulist hinnatõusu (383) ega kvaliteedi märkimisväärset langust;

    b)

    osalevate ettevõtjate ühine turuosa (384) ei tohi olla üle 20 % mis tahes asjaomasel turul, mida standard mõjutab (385).

    550.

    Need tingimused tagavad, et kestlikkusstandard ei põhjusta konkurentsi märgatavat piiramist (nt kõrvaldades turult odavamad tootevariandid). Peale selle tagavad need tingimused, et standard ei tõrju välja alternatiivseid standardeid ega välista ega diskrimineeri teisi ettevõtjaid, ning samuti tagavad need tõhusa juurdepääsu standardile. Tingimus, mille kohaselt ei tohi tarbetult vahetada tundlikku äriteavet, tagab, et teabevahetus piirdub sellega, mis on standardite kehtestamise menetluseks vajalik ja sellega proportsionaalne, ning et teabevahetust ei kasutata konkurentsivastase koostöö hõlbustamiseks ega pooltevahelise konkurentsi piiramiseks.

    551.

    Nagu on märgitud punktis 542, toovad kestlikkusstandardid sageli kaasa hinnatõusu. Kui aga standardi võtavad vastu ettevõtjad, kes moodustavad olulise osa turust, võib ettevõtjatel olla võimalik säilitada varasemat hinnataset või tõsta hinda vaid tühisel määral. See on eriti oluline juhul, kui kestlikkusstandardiga hõlmatud toote puhul on tegemist vaid väikese sisendkuluga.

    552.

    Pehme „safe harbour“-põhimõtte ühe või mitme tingimuse täitmata jätmine ei anna alust eeldada, et kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Kui üks või mitu neist tingimustest ei ole täidetud, tuleb siiski kokkulepet artikli 101 kohaselt eraldi hinnata. Standardite kehtestamiseks on olemas erinevad mudelid ning ettevõtjatel on vabadus leppida kokku eeskirjades ja menetlustes, mis ei riku konkurentsireegleid, kuigi need võivad erineda eespool punktis 549 kirjeldatust.

    553.

    Kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepe aitab kestlikkuse eesmärki suurema tõenäosusega saavutada siis, kui sellega nähakse ette mehhanism või seiresüsteem, millega tagatakse, et kestlikkusstandardit vastu võtvad ettevõtjad täidavad standardi nõudeid (386).

    b)   Artikli 101 lõike 1 kohane hindamine väljaspool pehmet „safe harbour“-põhimõtet

    554.

    Selleks et hinnata selliste kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepete konkurentsimõju, mis ei vasta pehme „safe harbour“-põhimõtte tingimustele, tuleks arvesse võtta punktis 549 loetletud tegureid ning kolmandate isikute võimalust kokkuleppes osaleda.

    555.

    Kestlikkusstandardil võib märgatav konkurentsivastane mõju siiski puududa, sest on olemas piisav konkurents alternatiivsete kestlikkusmärgiste või -standardite kujul ja/või kestlikkusmärgiseta või -standardita toodetavate ja turustatavate toodete kujul. Isegi kui kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkuleppe turuhõlmavus on märkimisväärne, võib võimaliku konkurentsi piirav mõju olla siiski piisav, eriti juhul, kui kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepe piirdub märgise kehtestamisega, jättes osalevatele äriühingutele vabaduse tegutseda ka märgiseta. Sellisel juhul saavad tarbijad valida, kas osta märgisega tooteid või teisi tooteid, mille võisid toota samad ettevõtjad, aga mis ei vasta märgise saamise nõuetele, mistõttu konkurentsi tõenäoliselt ei piirata (387). Juhul kui kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkuleppega kaasneb tõenäoliselt märkimisväärne hinnatõus või toodangu, toodete valiku või kvaliteedi või innovatsiooni vähenemine, võib kokkulepe sellegipoolest vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    9.4.   Kestlikkuse kokkulepete hindamine artikli 101 lõike 3 alusel

    556.

    Sellise kestlikkuse kokkuleppe suhtes, mis piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, võib kohaldada artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandit, kui kokkuleppepooled suudavad tõendada, et kõnealuse sätte neli kumulatiivset tingimust on täidetud.

    9.4.1.   Tõhususe suurenemine

    557.

    Artikli 101 lõike 3 esimese tingimuse kohaselt peab kokkulepe aitama parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku arengut. Sisuliselt nõutakse sellega, et kokkulepe aitaks suurendada objektiivset tõhusust, mille all mõistetakse üldiselt mitte ainult tootmis- ja turustamiskulude vähendamist, vaid ka tootevaliku ja kvaliteedi suurendamist, tootmis- või turustamisprotsesside parandamist ning innovatsiooni kasvu (388). Seetõttu võimaldab see tingimus arvesse võtta kestlikkusest saadavat ulatuslikku kasu, mis tuleneb konkreetsete koostisosade, tehnoloogialahenduste ja tootmisprotsesside kasutamisest.

    558.

    Kestlikkuse kokkulepetest tulenev tõhusus hõlmab näiteks vähem saastava tootmis- või turustustehnoloogia kasutamist, paremaid tootmis- ja turustamistingimusi, vastupidavamat taristut ja kvaliteetsemaid tooteid. Kestlikkuse kokkulepped võivad vähendada ka tarneahela häireid, lühendada kestlike toodete turule toomiseks kuluvat aega ja võimaldada tarbijatel teha teadlikke ostuotsuseid, hõlbustades toodete võrdlemist. Selline tõhususe suurenemine võib aidata muuta siseturgu vastupidavamaks.

    559.

    Tõhususe suurenemist ei saa lihtsalt eeldada, vaid seda peab olema võimalik põhjendada (389). Samuti peab see olema objektiivne, konkreetne ja kontrollitav (390). Kui väidetav tõhusus seisneb näiteks toote täiustamises, peavad kokkuleppepooled suutma esitada toote täiustamise konkreetsed tunnused. Kui väidetav tõhusus on vee saastumise vähendamine, peavad kokkuleppepooled suutma selgitada, kuidas täpselt kokkulepe aitab vee saastumist vähendada, ja esitama väidetava kasu hinnangulise suuruse (391).

    9.4.2.   Hädavajalikkus

    560.

    Käesolevate suuniste kohaldamisel on asjakohane käsitleda artikli 101 lõike 3 kohast kolmandat (hädavajalikkuse) tingimust enne teist (tarbija õiglase osa) tingimust. Selle põhjuseks on asjaolu, et tarbija õiglase osa analüüs ei tohiks hõlmata selliste piirangute mõju, mis ei vasta hädavajalikkuse tingimusele ja on seetõttu artikli 101 alusel keelatud (392).

    561.

    Artikli 101 lõike 3 kolmanda tingimuse kohaselt ei tohi piirava kokkuleppega kehtestada konkurentsipiiranguid, mis ei ole kokkuleppest tuleneva eelise saavutamiseks hädavajalikud. Selle tingimuse täitmiseks peavad pooled suutma tõendada, et nende kokkulepe kui selline ja kõik sellega kaasnevad konkurentsipiirangud on väidetava kestlikkusest saadava kasu realiseerumiseks mõistlikult vajalikud ning et selle kasu saavutamiseks puuduvad muud majanduslikult otstarbekad ja vähem piiravad vahendid (393).

    562.

    Põhimõtteliselt peaks iga ettevõtja ise otsustama, kuidas kestlikkusest saadavat kasu saavutada, ning kui tarbijad seda väärtustavad, premeerib turg häid otsuseid ja karistab halbu otsuseid. Kui on nõudlus kestlike toodete järele, ei ole koostöökokkulepped kestlikkusest saadava kasu saavutamiseks üldjuhul hädavajalikud. Need võivad siiski olla hädavajalikud, et saavutada kestlikkuse eesmärk kulutõhusamal viisil või kiiremini (394).

    563.

    Kestlikkuse kokkulepe võib olla hädavajalik ka juhul, kui pooled suudavad tõendada, et asjaomase turu tarbijatel on näiteks toote enda või selle kasutamise tagajärgede kohta piisavate teadmiste või teabe puudumise tõttu raske objektiivselt hinnata, kas kestlikkuse kokkuleppest nende saadav tulevane kasu kaalub üles samast kokkuleppest tulenevat kahju ning ka nad seetõttu hindavad üle vahetu negatiivse mõju suurust. Näiteks kasutavad esmatarbekaupade tootjad sageli suuri pakendeid, sest tarbijad tajuvad suuri tooteid parematena. Kui tootjad vähendavad liiga suuri pakendeid, jättes samal ajal sisu samaks, ei kanna tarbijad mingit kahju, kuid nad võivad väiksemat pakendit tajuda koguse vähenemisena (vt näide 1 punktis 599). Samuti ei pruugi tarbijad tulevast kasu parema kvaliteedi või innovatsiooni näol väärtustada, kui lepingu vahetu mõju väljendub toote hinnatõusuna (395).

    564.

    Negatiivse välismõju või muude turutõrgetega tegeletakse sageli avaliku korra ja reguleerimise kaudu. Need avalikud meetmed nõuavad tavaliselt kõigi asjaosaliste kaasamist, et tagada tõhusad turutulemused, pannes kodanikud ja ettevõtjad vastutama tagajärgede eest, mida nende individuaalsed valikud/meetmed kestlikkusele avaldavad (396). Seega, kui ELi või siseriikliku õigusega nõutakse, et ettevõtjad täidaksid konkreetseid kohustusi, millel on kestlikkuse eesmärk, ei saa koostöökokkuleppeid ja nendega kaasnevaid piiranguid pidada kehtestatud kohustuse täitmise tagamiseks hädavajalikuks, kuna seadusandja on juba otsustanud, et iga ettevõtja peab kõnealust kohustust individuaalselt täitma (397).

    565.

    Kuid isegi reguleerimise korral võivad kokkulepped olla konkreetsetes olukordades kestlikkusest saadava kasu saavutamiseks hädavajalikud. Esiteks võib see nii olla juhul, kui reguleerimisega ei käsitleta turutõrgete kõiki aspekte, jättes ülejäänud aspektid koostöökokkulepete lahendada. Näiteks kui ettevõtjad sõlmivad kestlikkuse kokkuleppe, et saavutada õigusnormides sätestatust oluliselt kõrgem kestlikkusstandard. Teiseks võivad koostöökokkulepped olla hädavajalikud selleks, et saavutada eesmärk kulutõhusamal viisil või kiiremini, tingimusel et asjaomased õigusnormid võimaldavad ettevõtjatel selles kokku leppida ja kui nad seda tehes järgivad kõiki õigusnormide nõudeid.

    566.

    Võib esineda ka muid juhtumeid, kus negatiivse välismõju või muude turutõrgete tõttu ei ole kestlikkusest saadavat kasu võimalik turujõudude vaba toimimise kaudu saavutada või kus seda on ettevõtjatevahelise koostöö kaudu võimalik kulutõhusamalt saavutada. Näiteks võib kestlikkuse kokkulepe olla algetapis vajalik selleks, et vältida kestliku toote edendamiseks ja tarbijatele teabe andmiseks vajalike investeeringute ärakasutamist (ületades nn esimese turuletulija ebasoodsa olukorra) (398).

    567.

    Sellega seoses võib ka piirav kokkulepe olla vajalik, et saavutada mastaabisääst ning eelkõige selleks, et saavutada piisav ulatus kestlikkusmärgise või -standardi loomise, kasutamise ja järelevalve püsikulude katmiseks. Samuti võivad piirangud olla vajalikud selleks, et ühtlustada kokkuleppepoolte motivaatorid ja tagada, et pooled keskendaksid oma jõupingutused kokkuleppe täitmisele (399). Kui kokkulepe kohustab pooli mitte tegutsema väljaspool märgist või standardit, peavad nad suutma tõendada, miks pelgalt märgise või standardi kehtestamine ei ole tõhususe saavutamiseks piisav. Üldjuhul piisab sellest, kui kokkuleppes määratakse kestlikkusstandard kindlaks ühise miinimumstandardina, jättes seega osalevatele ettevõtjatele vabaduse individuaalset kohaldada kõrgemat kestlikkusstandardit.

    568.

    Üldjuhul ei tohi kestlikkuse kokkulepetega kehtestatud kohustused minna kaugemale sellest, mis on vajalik kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks.

    9.4.3.   Tarbijatele ülekanduv kasu

    569.

    Artikli 101 lõike 3 teise tingimusega nõutakse, et tarbijad peavad saama õiglase osa väidetavast kasust. Mõiste „tarbijad“ hõlmab kõiki kokkuleppega hõlmatud toodete otseseid ja kaudseid tarbijaid (400). Tarbijad saavad õiglase osa kasust, kui kokkuleppest tulenev kasu kaalub üles kokkuleppega tekitatud kahju, nii et üldine mõju tarbijatele asjaomasel turul on vähemalt neutraalne (401). Seetõttu peab kestlikkusest saadav kasu, mis tuleneb kokkuleppest, olema seotud kõnealuse kokkuleppega hõlmatud toodete tarbijatega.

    570.

    Võib esineda juhtumeid, kus konkurentsi kahjustav mõju on võimaliku kasuga võrreldes asjaomase turu tarbijate jaoks selgelt väheoluline, muutes üksikasjaliku hindamise tarbetuks. Paljudel juhtudel võib seevastu olla ilmne, et väidetav kestlikkusest saadav kasu ei ole seotud asjaomase turu tarbijatega või et see ei ole piisavalt märkimisväärne, et hüvitada nende tarbijate kantud kahju. Siiski võib esineda ka juhtumeid, kus üksikasjalikku hindamist ei ole võimalik vältida.

    9.4.3.1.   Individuaalse kasutusväärtuse eelis

    571.

    Hinnatava kokkuleppega hõlmatud toodete tarbimine või kasutamine on tavaliselt tarbijatele kasulik. Kasu võib seisneda kvalitatiivse tõhususe suurenemisest tulenevas toodete kvaliteedi või valiku paranemises või väljenduda kulude kokkuhoiust tulenevas hinnalanguses. See kasu võib tuleneda ka kestliku toote tarbimisest, nii nagu mis tahes muu toote tarbimisest. Sellist kasu võib nimetada „individuaalse kasutusväärtuse eeliseks“, sest see tuleneb toote kasutamisest ja parandab otseselt tarbijate kogemust kõnealuse tootega.

    572.

    Näiteks võib orgaaniliste väetiste abil kasvatatud köögiviljal olla parem maitse ja/või see võib olla tarbijate jaoks tervislikum kui mittemahepõllumajanduslike väetiste abil toodetud köögivili. Samuti võib plasti asendamine vastupidavamate materjalidega teatavates toodetes pikendada kõnealuste toodete kasutuskestust. Neil asjaoludel on tootel tarbijate jaoks parem kvaliteet lihtsalt seetõttu, et nad tarbivad kõnealust toodet. See on tüüpiline kvalitatiivse tõhususe suurenemine, mida võib saavutada piirava kokkuleppega ja mis võib kaaluda üles kahju, mis on tingitud hinnatõusust (nt kokkuleppe tõttu kasutada kallimaid kestlikke materjale) või valiku vähenemisest (nt kokkuleppe tõttu mitte kasutada mittekestlikku sisendit). Kui kasu on piisavalt suur, et see kaaluks üles hinnatõusust või vähenenud valikust tuleneva kahju, hüvitab see tarbijatele kokkuleppest tuleneva kahju ja vastab seega artikli 101 lõike 3 teisele tingimusele.

    573.

    Esitatud näidetes võib kõnealuste kokkulepetega kaasneda peale individuaalse kasutusväärtuse eelise ka positiivne mõju väljaspool tarbijaid (nn positiivne välismõju). Positiivne välismõju esineb siis, kui väheneb negatiivne välismõju, nagu reostus, mullaerosioon jne. Ühiskonnale praegu või tulevikus avalduv positiivne välismõju ei pruugi kõnealuse piirava kokkuleppe puudumisel olla võimalik. Selline positiivne välismõju erineb individuaalse kasutusväärtuse eelisest tarbijate jaoks asjaomasel turul (vt osa 9.4.3.3).

    574.

    Kokkulepped, mille eesmärk on vähendada pakendeid, võivad vähendada ka tootmis- ja turustamiskulusid ning kokkuvõttes toote hinda. Näiteks võib konkurentidevaheline kokkulepe kontsentreeritud pesuaine tarnimiseks väiksemates pudelites vähendada materjali-, transpordi- ja ladustamiskulusid. Samamoodi võivad kokkulepped, mille eesmärk on jagada taristut või transporditeenuseid konkurentidega, vähendada kokkuleppepoolte kulusid ja seega lõpptoote hinda. Sellistest kokkulepetest tulenev kahju võib seisneda tarbijate jaoks väiksemas valikus või toodete kvaliteedi halvenemises, kuid madalamast hinnast saadav kasu võib sellise kahju üles kaaluda (402). Samadel kokkulepetel võib olla ka positiivne välismõju, mis seisneb väiksemas negatiivses keskkonnamõjus (vt osa 9.4.3.3).

    9.4.3.2.   Individuaalse mittekasutusväärtuse eelis

    575.

    Kestlikkuse kokkulepetest tarbijatele tulenev kasu võib hõlmata peale kestliku toote kasutamisest tuleneva otsese kasu ka kaudset kasu, mis tuleneb sellest, et tarbijad hindavad oma kestliku tarbimise mõju teistele tarbijatele. Mõned tarbijad võivad hinnata kestliku toote tarbimist kõrgemalt kui mittekestliku toote tarbimist eelkõige seetõttu, et kestlikul tootel on teistele väiksem negatiivne mõju.

    576.

    Näiteks võivad tarbijad valida konkreetse pesuvedeliku mitte seetõttu, et sellega saab paremini puhastada, vaid seetõttu, et see saastab vähem vett. Samuti võivad tarbijad olla valmis maksma kõrgemat hinda mööbli eest, mis on valmistatud kestlikul viisil kasvatatud puidust, mitte mööbli parema kvaliteedi tõttu, vaid seetõttu, et nad tahavad peatada metsaraadamise ja looduslike elupaikade kadumise. Samamoodi võivad sõidukijuhid valida kallima kütuse kasutamise mitte seetõttu, et see on kvaliteetsem ja nende sõiduki jaoks parem, vaid seetõttu, et see reostab vähem.

    577.

    Sellistel juhtudel tarbijate tootekasutamise kogemus otseselt ei parane. Sellegipoolest võivad tarbijad olla valmis maksma kestliku toote eest kõrgemat hinda või piirama oma tarbimisvalikut (loobudes toote mittekestlike variantide ostmisest), selleks et ühiskond või tulevased põlvkonnad sellest kasu saaksid. Seega saavad asjaomase turu tarbijad mittekasutusväärtuse eelise kaudselt, andes individuaalse hinnangu mõjule, mida toote kasutamine avaldab teistele, sealhulgas väljaspool asjaomast turgu asuvatele tarbijatele, kes konkreetset toodet ei kasuta.

    578.

    Tarbijad, kes on valmis selliste toodete eest rohkem maksma, tajuvad neid kõrgema kvaliteediga toodetena just tänu kasule, mida selle toote tarbimine annab teistele. Majanduslikust seisukohast ei erine selline kaudne kvalitatiivne eelis kasutusväärtuse eelisest, mis suurendab toote otsest, osas 9.4.3.1 käsitletud kasutusväärtust. Sellist kaudset mittekasutusväärtuse eelist saab mõnel juhul mõõta, uurides näiteks tarbijauuringute kaudu tarbijate maksevalmidust (403).

    579.

    Võib tekkida erinevus selle vahel, mida tarbijad väidavad oma eelistusteks olevat ja mida nende ostukäitumine nende tegelike eelistuste kohta näitab. See võib viidata sellele, et tarbijate teatatud eelistuste puhul üle- või alahinnatakse nende tegelikke eelistusi. Sellise sageli tarbijauuringute hüpoteetilistest küsimustest tuleneva kallutatuse vähendamiseks peaksid kõnealused uuringud tagama asjakohase konteksti. Peale selle peaks esitatud küsimuste puhul arvesse võtma ühiskondlikke norme, tarbijate teadmisi ja harjumusi ning ootusi teiste inimeste tegevuse suhtes.

    580.

    Üldisemalt peavad kokkuleppepooled artikli 101 lõike 3 kohase tõendamiskohustuse täitmiseks esitama veenvad tõendid, mis näitavad tarbijate tegelikke eelistusi. Kokkuleppepooled peaksid vältima oma eelistuste ülekandmist tarbijatele.

    581.

    Tarbijate maksevalmiduse hindamisel ei ole vaja hinnata asjaomase turu iga tarbija maksevalmidust. Piisab sellest, kui hindamine põhineb üldisel mõjul, mis asjaomasel turul tarbijatele avaldub (404).

    9.4.3.3.   Üldine eelis

    582.

    Osa 9.4.3.2 käsitleb individuaalse mittekasutusväärtuse eelist, mis piirdub üksiktarbijate vabatahtlike (altruistlike) valikutega. Kogu negatiivset välismõju ei saa siiski heastada tarbijate vabatahtliku individuaalse tegevusega. Individuaalsest tarbimisest tulenev kestlikkuse mõju ei avaldu tingimata tarbivale üksikisikule, vaid suuremale rühmale, mistõttu võib negatiivse välismõju arvessevõtmiseks ja ühiskonna suuremale rühmale kestlikkusest tuleneva kasu saavutamiseks olla vajalik ühine algatus, näiteks koostöökokkulepe (405). Näiteks ei pruugi tarbijad soovida maksta kõrgemat hinda toote eest, mille tootmiseks on kasutatud keskkonnahoidlikku, kuid kulukat tehnoloogiat. Kõnealuse tehnoloogia kasutamisest saadava kasu realiseerumise tagamiseks võib osutuda vajalikuks sõlmida kokkulepe saastava tehnoloogia järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks. Sellist kasu nimetatakse „üldiseks eeliseks“, sest see ilmneb olenemata tarbijate individuaalsest hinnangust tootele ning seda saab laiem osa ühiskonnast kui ainult tarbijad asjaomasel turul.

    583.

    Kuigi piiravatest kokkulepetest tuleneva positiivse ja negatiivse mõju kaalumine toimub tavaliselt kokkuleppega seotud asjaomasel turul, võib juhul, kui kaks turgu on omavahel seotud, võtta arvesse eraldi turgudel loodud tõhusust, tingimusel et piirangust mõjutatud tarbijate rühm, kellele tõhususe suurenemine on kasulik, on sisuliselt sama (406).

    584.

    Analoogia alusel võib juhul, kui asjaomase turu tarbijad kattuvad oluliselt või kuuluvad väljaspool asjaomast turgu olevate kasusaajate rühma, arvesse võtta üldist eelist, mida asjaomase turu tarbijad saavad väljaspool seda turgu, kui see eelis on piisavalt märkimisväärne, et hüvitada asjaomase turu tarbijatele tekitatud kahju (407).

    585.

    Näiteks autojuhid, kes ostavad vähem saastavat kütust, on ka kodanikud, kes sellise kütuse kasutamise tulemusena saaksid kasu puhtamast õhust. Kui on võimalik kindlaks teha, et tarbijad (esitatud näites autojuhid) ja laiemad kasusaajad (kodanikud) kattuvad olulisel määral, võib puhtama õhu näol kestlikkusest saadavat kasu arvesse võtta, tingimusel et see hüvitab asjaomase turu tarbijatele tekitatud kahju. Tarbijad võivad ka osta kestlikust puuvillast valmistatud rõivaid, mis vähendab väetiste ja vee kasutamist maa-alal, kus seda puuvilla kasvatatakse. Sellist keskkonnakasu võiks põhimõtteliselt arvesse võtta üldise eelisena. Sellel juhul on siiski ebatõenäoline, et rõivaste tarbijad ja keskkonnakasu saajad olulisel määral kattuvad, kuna keskkonnakasu avaldub üksnes puuvilla kasvatamise piirkonnas. Seetõttu on ebatõenäoline, et see üldine eelis jõuaks asjaomasel turul tegutsevate tarbijateni. Seetõttu saab seda eelist arvesse võtta ainult siis, kui rõivaste tarbijad on valmis kestlikult kasvatatud puuvillast valmistatud rõivaste eest rohkem maksma (individuaalne mittekasutusväärtuse eelis, vt osa 9.4.3.2).

    586.

    Üldise eelise realiseerumiseks peab kokkuleppe turuhõlmavus sageli olema märkimisväärne. Kui näiteks ainult kaks kümnest pesumasinate tootjast nõustub loobuma saastavamatest pesumasinamudelitest, siis on ebatõenäoline, et kokkulepe võimaldaks ärakasutamist (nende pesumasinate tootjate poolt, kes pakuvad jätkuvalt saastavamaid mudeleid) vältida ja seega saastamist piisavalt vähendada, sest tarbijad võivad enda huvides hakata ostma teiste tarnijate toodetud saastavaid mudeleid (408).

    587.

    Üldise eelise arvessevõtmiseks peab pooltel olema võimalik

    a)

    kirjeldada selgelt väidetavat eelist ja esitada tõendid, et see on juba tekkinud või tõenäoliselt tekib (409);

    b)

    selgelt kindlaks määrata kasusaajad;

    c)

    tõendada, et asjaomase turu tarbijad kattuvad olulisel määral kasusaajatega või kuuluvad nende hulka, (410) ning

    d)

    tõendada, et see osa üldisest eelisest, mida tarbijad asjaomasel turul saavad, võib koos individuaalse kasutusväärtuse eelise ja mittekasutusväärtuse eelisega, mida need tarbijad saavad, kaaluda üles neile tarbijatele piirangust tuleneva kahju.

    588.

    Eelkõige võivad selle hindamise jaoks olla väärtuslikud riigiasutuste aruannetes või tunnustatud akadeemiliste organisatsioonide koostatud aruannetes sisalduvad tõendid üldise eelise kohta.

    589.

    Kui kokkuleppest saadava kasu kvantitatiivse analüüsi tegemiseks vajalikud andmed ei ole kättesaadavad, võib kaaluda muid tõendeid, tingimusel et need näitavad selgelt tuvastatavat positiivset mõju asjaomase turu tarbijatele, mitte marginaalset mõju. Kuna üldise eelise mõõtmisel ja kvantifitseerimisel on praegu vähe kogemusi, on komisjoni eesmärk anda selles küsimuses rohkem juhiseid, kui ta on saanud konkreetsete juhtumitega tegelemisel piisavalt kogemusi, et töötada välja hindamismetoodika.

    9.4.3.4.   Mis tahes või igat liiki eelis

    590.

    Kestlikkuse kokkuleppe pooled võivad tugineda mõnele neist kolmest eelisest, mida tarbijad saavad, või kõigile neile, et põhjendada oma kokkulepet artikli 101 lõike 3 alusel. Nende eeliste valik, millele tugineda, võib sõltuda juhtumi asjaoludest ja kättesaadavate tõendite usaldusväärsusest. Mõnel juhul võib artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmiseks piisata üksnes individuaalse kasutusväärtuse eelisest. Teistel juhtudel võib piisata tõenditest individuaalsete mittekasutusväärtuse eelise või üldise eelise kohta. Mõnikord võivad pooled olla suutelised tõendama kahe või kõigi kolme eelise kombinatsiooni.

    591.

    Mõnel juhul võib enne eelise realiseerumist vaja minna teatavat ajavahemikku. Kuni selle ajani võib kokkuleppel olla ainult negatiivne mõju. Asjaolu, et kasu ülekandumine tarbijatele toimub teatava viivitusega, ei välista iseenesest artikli 101 lõike 3 kohaldamist. Sellegipoolest, mida pikem on viivitus, seda suurem peab olema tõhusus, et hüvitada tarbijatele ka kasu ülekandumisele eelneval ajavahemikul tekkinud kahju. Selle hindamisel tuleb tulevaste eeliste väärtus asjakohaselt diskonteerida (411).

    9.4.4.   Konkurentsi säilitamine

    592.

    Artikli 101 lõike 3 neljanda tingimuse kohaselt ei tohi kokkulepe anda selle pooltele võimalust konkurentsi kõrvaldamiseks kõnealuste toodete olulises osas. Sisuliselt tagab see tingimus, et asjaomas(t)el turul (turgudel) säilib teatav jääkkonkurents, olenemata kasu suurusest.

    593.

    See viimane tingimus võib olla täidetud isegi juhul, kui konkurentsi piirav kokkulepe hõlmab kogu majandusharu, tingimusel et kokkuleppepooled jätkavad jõulist konkureerimist vähemalt ühe olulise konkurentsiparameetri puhul. Näiteks kui kokkuleppega kõrvaldatakse kvaliteedi- või valikukonkurents, kuid hind on konkreetses majandusharus samuti oluline konkurentsiparameeter ja hindu ei piirata, võib see tingimus siiski olla täidetud.

    594.

    Peale selle ei tähenda konkurentsi kaotamine toote ühe või mitme variandi puhul tingimata konkurentsi kõrvaldamist asjaomasel turul, kui konkurendid konkureerivad samal turul mitme eristatava tootega.

    595.

    Samamoodi juhul, kui konkurendid otsustavad oma toodete tootmisel mitte kasutada konkreetset saastavat tehnoloogiat või mittekestlikku koostisosa, ei kõrvalda see konkurentsi, kui konkurendid jätkavad konkureerimist lõpptoote hinna ja/või kvaliteedi pärast.

    596.

    Konkurentsi kaotamine piiratud ajaks, mis ei mõjuta konkurentsi arengut pärast selle perioodi lõppemist, ei takista kõnealuse tingimuse täitmist. Näiteks vastab artikli 101 lõike 3 viimasele tingimusele üldjuhul selline konkurentidevaheline kokkulepe, millega piiratakse ajutiselt mittekestlikku koostisosa sisaldava tootevariandi tootmist selleks, et tuua turule toote kestlik asendaja, ja mille eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust uue toote omadustest.

    9.5.   Riigiasutuste osalemine

    597.

    Riiklike või kohalike asutuste osalemine kestlikkuse kokkulepete sõlmimise protsessis või nende asutuste teadlikkus selliste kokkulepete olemasolust ei välista iseenesest artikli 101 kohaldamist selliste kokkulepete suhtes. Samuti juhul, kui ametivõimude tegevus üksnes julgustab või lihtsustab ettevõtjate osalemist konkurentsivastastes kestlikkuse kokkulepetes, jätmata ettevõtjaid ilma nende iseseisvusest, jäävad sellised kokkulepped artikli 101 kohaldamisalasse (412).

    598.

    Konkurentsvastase kestlikkuse kokkuleppe pooli ei peeta siiski artikli 101 alusel vastutavaks, kui nad on kokkuleppe sõlminud ametivõimude sunnil või nõudmisel või kui ametivõimud tugevdavad kokkuleppe mõju (413).

    9.6.   Näited

    599.

    Pehmest „safe harbour“-põhimõttest tulenev eelis kokkuleppele

    Näide 1

    Olukord. Hommikuhelbeid müüakse pilkupüüdvalt värvilistes pappkarpides. Aastate jooksul on hakatud suuremaid karpe tegema mitte sellepärast, et nende sisu kogus on suurenenud, vaid üksnes selleks, et muuta need tarbijate jaoks pilkupüüdvamaks ja paljutõotavamaks. See on tulutoov turundusstrateegia, sest tarbijad ostavad hommikuhelbeid sageli spontaanselt ja suurem karbisuurus jätab mulje, nagu oleks tegemist kasulikuma ostuga. Kõik tootjad on seda strateegiat järginud, mistõttu ei ole see nende turuosa oluliselt mõjutanud. Selle tulemusena on toodete pakendamiseks kasutatava materjali kogus suurenenud siiski umbes 15 %.

    Jäätmete vähendamise eest seisev vabaühendus on kritiseerinud hommikuhelveste tootjate „tühja karbi“ strateegiat kui raiskavat ja keskkonnale kahjulikku tegevust, milles kasutatakse rohkem loodusvarasid, kui on vaja nende toodete tõhusaks tootmiseks ja turustamiseks. Sellele reageerides on hommikuhelveste tootjad, kes on koondunud ettevõtjate ühendusse, nõustunud piirama oma toodete pakendamist liiga suurtesse pakenditesse. Nad on ühiselt kokku leppinud pakendamisstandardis, mille kohaselt ei tohi tootepakendi tühi osa olla üle 3 %, mis tagab endiselt hommikuhelveste karpide lihtsa kasutamise, ja nad on oma otsuse avalikustanud. Hommikuhelveste tootjad on kokkulepet täitnud aasta algusest alates ja see hõlmab 100 % turust. Kokkuleppe tulemusena on pakendamiskulud, mis moodustavad 6 % hulgihinnast, vähenenud ligikaudu 10 %. Selle tagajärjel on hommikuhelveste hulgihind langenud ligikaudu 0,5 % ja jaehind 0–0,5 %.

    Analüüs. Konkurendid lepivad kokku standardis, mis mõjutab toote turustamist, kuid nad teevad seda läbipaistval viisil, mis võimaldab kõigil sama lähenemisviisi järgida, ent nad ei kehtesta sellist kohustust. Tundlikku teavet ei vahetata. Peale selle on hommikuhelveste tootjatel vabadus soovi korral oma tootepakendite suurust veelgi vähendada. Pakendite liigse suuruse piiramist käsitleval standardimiskokkuleppel on väga väike hommikuhelveste hinda alandav mõju, see ei mõjuta hommikuhelveste tootjate vahelist peamisi hinna-, kvaliteedi- ja innovatsiooninäitajaid puudutavat konkurentsi ning mõjutab konkurentsi turustamise valdkonnas piiratud ulatuses (võttes arvesse „ülemõõdulise“ karbi strateegia ilmselt piiratud mõju). Seetõttu vastab kokkulepe „safe harbour“-põhimõtte tingimustele ega põhjusta tõenäoliselt märgatavat negatiivset mõju konkurentsile. Tarbijate jaoks on kokkuleppel tegelikult positiivne tulemus, sest see kõrvaldab kulukad liigse pakendamise strateegiad, mis mõjutavad konkurentsi vähesel määral.

    600.

    Pehmest „safe harbour“-põhimõttest tulenev eelis kokkuleppele

    Näide 2

    Olukord. Troopiliste puuviljade õiglase kaubanduse eest seisev vabaühendus koostöös mitme puuviljakauplejaga on loonud troopiliste puuviljade õiglase kaubanduse märgise. Märgise kasutamiseks peavad troopiliste puuviljadega kauplevad ettevõtted tagama, et kõnealused puuviljad pärinevad tootjatelt, kes tagavad oma töötajatele äraelamist võimaldava õiglase palga ega kasuta lapstööjõudu. Neil puuviljakauplejatel on vabadus kasutada puuviljadega kaubeldes ka muid märgiseid või kaubelda märgiseid kasutamata. Vabaühendus on loonud järelevalvesüsteemi, millega tõendatakse, et troopiliste puuviljade õiglase kaubanduse märgisega tooted vastavad miinimumtingimustele. Osalemistingimused ning järelevalvesüsteemi metoodika ja tulemused on kättesaadavad vabaühenduse veebisaidil. Troopiliste puuviljade õiglase kaubanduse märgisega vilju müüakse kõrgema hinnaga kui muid troopilisi vilju, millega need ettevõtted kauplevad.

    Troopiliste puuviljade õiglase kaubanduse märgis on kasutusele võetud kogu ELis ning mitu suurt kauplejat kasutab seda ja on allkirjastanud kokkuleppe järgida märgise miinimumtingimusi. Märgis on teatavate tarbijate seas kiiresti populaarseks muutunud. Sõltuvalt troopiliste puuviljade liigist ja asjaomasest geograafilisest turust on puuviljakauplejate turuosad vahemikus 12 %st (ananassid) kuni 20 %ni (mangod). Samad kauplejad tegutsevad ka märgist kasutamata.

    Analüüs. Troopiliste puuviljade õiglase kaubanduse märgis ei avalda tõenäoliselt märgatavat negatiivset mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses ja selle suhtes võidakse kohaldada kestlikkusstandardite pehmet „safe harbour“-põhimõtet, võttes arvesse järgmist: i) kokkuleppepoolte tagasihoidlikud turuosad erinevatel asjakohastel ostu- ja müügiturgudel, ii) muude märgiste ja tavatoodete märkimisväärsed turuosad ning nendega konkureerimine, iii) osalemine troopiliste puuviljade õiglase kaubanduse märgise kasutamises on vabatahtlik ja mitteainuõiguslik, iv) standardimiskokkulepe ei hõlma teabe vahetamist hankehindade, muude kulude, tootmismahtude või kasumimarginaalide kohta ning v) märgise kasutamise luba sõltub üksnes teatavate miinimumtingimuste järgimisest, ilma et oleks kokku lepitud siduvates miinimumhindades või lisatasudes. Kokkulepped võivad tegelikult laiendada tarbijate valikut, võimaldades neil kindlaks teha õiglase kaubanduse tooted.

    601.

    Konkurentsile mittemärgatavat mõju avaldav kokkulepe

    Näide 3

    Olukord. Rõivaste õiglase kaubanduse eest seisev organisatsioon on väga edukas vabaühendus, mis on riigi toetuste ja tõhusa meediakampaania abil suutnud veenda enamikku ELis rõivaid müüvaid ettevõtteid, sealhulgas kõiki peamisi kaubamärke ja mitut rõivaste jaemüügiketti, ostma rõivaid ainult sellistelt arengumaades asuvatelt tootjatelt, kes järgivad teatavaid miinimumpalga nõudeid. See kampaania, mida riiklikud ja ELi tarbijaorganisatsioonid laialdaselt toetasid ja mis nendega kooskõlastati, on olnud väga edukas: praegu müüakse 85 % kõigist ELis müüdavatest rõivastest rõivaste õiglase kaubanduse märgise all. Märgise kasutamise loa saamiseks on osalevad ettevõtted nõustunud järgima miinimumpalga standardeid ja mitte müüma standarditele mittevastavaid rõivaid, olenemata sellest, kus rõivad on toodetud. Kampaania tulemusena on arengumaade tekstiilitöötajate palgad tõusnud keskmiselt 20 %.

    Tarbekaupu käsitlevad küsitlused ja uuringud näitavad, et rõivaste keskmine hind ELis ei ole rõivaste õiglase kaubanduse märgise kasutuselevõtu tagajärjel märgatavalt tõusnud: hinnanguline mõju hinnale on vahemikus – 0,5 % kuni + 0,8 %, mis ei erine statistiliselt oluliselt nullist. Kõige usaldusväärsemad selgitused hinnatõusu puudumise kohta on järgmised: esiteks on tootmistöötajate palk rõivatoodete lõpphinna suhteliselt ebaoluline komponent ja teiseks on võimalik, et palgatõusu tulemusena on paranenud tööjõu tootlikkus. Näiteks moodustab puuvillasärkide tootmisel palgakomponent ligikaudu 30 % kohalikest tootmiskuludest. Seega võib eeldada, et 20 % palgatõusu tulemusena tõusis särgi hind tehasest hankimise tasandil arengumaades kõige rohkem 6 %.

    Analüüs. Võttes arvesse, et rõivaste õiglase kaubanduse kokkuleppe pooled (lääneriikide kaubamärgiomanikud ja rõivaste jaemüügiketid) lisavad ostuhinnale keskmiselt 200–300 %, et katta transpordi-, impordi- ning muud turustus- ja pakendamiskulud, on mõju hinnale, millega pooled särki müüvad, ainuüksi sel põhjusel kõige rohkem 1,5–2 %. Pealegi on viiteid sellele, et kui töötajatele antakse juurdepääs täisväärtuslikumale toidule ja paremale tervishoiule, avaldab 20 % palgatõus arengumaade tekstiilisektoris positiivset mõju tööjõu tootlikkusele. Võttes arvesse tihedat konkurentsi rõivasektoris, võib eeldada, et sellisel tootlikkuse suurenemisel on hindu alandav mõju.

    Hinnamõju hinnangute põhjal võib järeldada, et rõivaste õiglase kaubanduse kokkulepetel ei ole tõenäoliselt märgatavat negatiivset mõju kokkuleppepoolte klientidele ning seetõttu ei kuulu need artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

    602.

    Kokkulepe, mis tõenäoliselt ei piira konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses ja/või vastab tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele

    Näide 4

    Olukord. Vastuseks ühe liikmesriigi valitsuse rahastatava eksperdirühma tehtud uuringu tulemustele soovitusliku rasvasisalduse kohta teatavates töödeldud toiduainetes lepib mitu selle liikmesriigi suuremat töödeldud toiduainete tootjat majandusharu ettevõtjate ühenduse ametlike arutelude käigus kokku toodete soovitusliku rasvasisalduse kindlaksmääramises. Kokkuleppepoolte müük moodustab 70 % kõnealuste toodete müügist liikmesriigis. Kokkuleppepoolte algatust toetatakse eksperdirühma rahastatava riigiülese reklaamikampaaniaga, mis toob esile töödeldud toiduainete kõrge rasvasisaldusega seotud ohtusid.

    Analüüs. Kuigi kindlaksmääratud rasvasisalduse nõue on soovituslik ja seetõttu vabatahtlik, järgivad soovituslikku rasvasisaldust tänu üleriigilisest reklaamikampaaniast tulenevale laiaulatuslikule kajastamisele tõenäoliselt kõik liikmesriigi töödeldud toiduainete tootjad. Seepärast saab töödeldud toiduainete soovituslikust rasvasisaldusest tõenäoliselt de facto suurim rasvasisaldus. Seetõttu võib väheneda tarbija valikuvõimalus tooteturul. Samas võivad kokkuleppepooled ikkagi konkureerida toodete muude omaduste suhtes, nagu hind, toote suurus, kvaliteet, maitse, muu toiteväärtus ja soolasisaldus, koostisainete omavaheline suhe ning kaubamärk. Samuti võib konkurents rasvasisalduse pärast tootevalikus suureneda, kui kokkuleppepooled püüavad pakkuda kõige madalama rasvasisaldusega tooteid. Seega ei kaasne kokkuleppega tõenäoliselt konkurentsi piiravat mõju artikli 101 lõike 1 tähenduses. Isegi kui leitakse, et kokkuleppel on märgatav negatiivne mõju konkurentsile artikli 101 lõike 1 tähenduses, sest tarbijad jäetakse ilma võimalusest kasutada kõrge rasvasisaldusega toiduaineid, kaalub tarbijate kasu saadud teabe väärtuse ja positiivse tervisemõju näol tõenäoliselt kahju üle ning kokkulepe vastab tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele.

    603.

    Artikli 101 lõike 1 alusel konkurentsi piirav kokkulepe, mis vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele

    Näide 5

    Olukord. Pesumasinate tootjad toodavad praegu mitmesuguseid pesumasinaid, nii tehniliselt rohkem täiustatud ja energiatõhusamaid uusimaid mudeleid kui ka tehniliselt vähem arenenud vanemaid mudeleid. Kuigi vanemad, vähem täiustatud mudelid kasutavad rohkem elektrit ja vett, on nende tootmine odavam ja neid müüakse madalama hinnaga kui uuemaid, tehniliselt täiuslikumaid mudeleid. ELi määruse kohaselt liigitatakse kõik mudelid kaheksasse energiatõhususe kategooriasse A–H ja märgistatakse vastavalt.

    Innovatsioon tööstuses keskendub uute mudelite energiatõhususe pidevale tõstmisele. Pesumasinate tootjad leiavad siiski, et nad on kohustatud püüdma vähendada oma masinate energiatarbimist muul viisil. Seepärast on nad kokku leppinud, et lõpetavad järk-järgult kategooriate F–H pesumasinate, mis on vanemad ja kõige vähem energiatõhusad mudelid, tootmise ja müügi. Ka veetõhusus on vanemate mudelite puhul kõige väiksem.

    Kokkuleppesse kaasatakse kõik tootjad ja kokkulepe hõlmab seega peaaegu 100 % turust. Selles nähakse ette, et pesumasinate tootmine ja müük kategooriates F–H lõpetatakse järk-järgult kahe aasta jooksul. Praegu moodustavad need mudelid umbes 35 % kõikidest turul müüdavatest pesumasinatest. Kuigi kõik kokkuleppepooled juba toodavad mõnda mudelit kategooriates A–E ja seega ei kaota ükski neist kogu oma praegust müüki, mõjutab kokkulepe igat tootjat erinevalt, sõltuvalt tema mudelite praegusest valikust. Seega on tõenäoline, et kokkulepe mõjutab tootjatevahelist konkurentsi. Pealegi vähendab kategooriate F–H järkjärguline kaotamine tarbijatele kättesaadavate masinate valikut ja suurendab keskmist ostuhinda. Varem kategooriatesse F–H kuuluva pesumasina ostnud keskmise ostja jaoks tõuseb pesumasina hind vähemalt 40–70 euro võrra.

    Enne kategooriate F–H järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise kokkuleppe täitmist on majandusharu püüdnud reklaamikampaaniate abil nõudlust muudele kategooriatele suunata. Uuringute põhjal on nende kampaaniate vähene edu tingitud asjaolust, et paljude tarbijate jaoks on keeruline võtta oma ostuotsuses arvesse, et elektri- ja veearvete vähenemise positiivne mõju tulevikus tasakaalustab pesumasina ostuhinna tõusu praeguse negatiivse mõju.

    Uuringud näitavad ka seda, et pesumasinate ostjad saavad tegelikult märkimisväärselt kasu kategooriate F–H järkjärgulisest kaotamisest. Keskmise pesumasina ostja jaoks tasakaalustavad väiksemad elektri- ja veekulud kõrgema ostuhinna ühe kuni kahe aasta jooksul. Valdav enamik tarbijaid, sealhulgas need, kes kasutavad oma masinat harvemini, teeb kõrgema ostuhinna tasa nelja aasta jooksul. Kuna kategooriate A–E pesumasinate keskmine eeldatav kasutuskestus on vähemalt viis aastat, on kokkulepe pesumasinate tarbijatele kui rühmale kasulik. Kõigi pesumasinate kasutajate jaoks lisandub sellele puhaskasule veel keskkonnakasu, mis tuleneb asjaolust, et üldiselt kasutatakse vähem elektrit ja vett. Väiksema elektritarbimise tulemusena väheneb elektritootmisest tulenev saaste ja see on kasulik ka pesumasinate tarbijatele ulatuses, milles saastega seotud turutõrget ei ole veel käsitletud muudes õigusaktides (nt Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemis, mis piirab CO2 heidet). Veetarbimise vähenemine vähendab veesaastet. Pesumasinate tarbijad moodustavad valdava enamiku kogu elanikkonnast ja nii saavad sellest keskkonnakasust osa tarbijad asjaomasel turul, mida kokkulepe mõjutab.

    Analüüs. Kuigi kokkuleppel on tõenäoliselt märgatav negatiivne mõju ja see kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, vastab see tõenäoliselt ka artikli 101 lõike 3 tingimustele. Eelkõige tuleneb see sellest, et i) kokkuleppe tulemusena muutub keskmine pesumasin energia- ja veetõhusamaks, ii) seda ei oleks olnud võimalik saavutada vähem piirava kokkuleppega, näiteks üldise reklaamikampaaniaga või kestlikkusmärgisega, iii) asjaomase turu tarbijad saavad individuaalse kasutusväärtuse eelise ja üldise keskkonnakasu tõttu netokasu ning iv) konkurentsi ei kõrvaldata, sest kokkulepe mõjutab ainult mudelite valikut, mis on üks konkurentsiparameeter, mitte aga muid parameetreid, nagu hind või innovatsioon, mille alusel konkurents on võimalik ja olemas.


    (1)  ELT C 11, 14.1.2011, lk 1.

    (2)  Vt ka komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „2020. aasta uue tööstusstrateegia ajakohastamine: ehitame üles tugevama ühtse turu, et Euroopa saaks taastuda“ (COM(2021) 350 final).

    (3)  Komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1066 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes (ELT L 143, 2.6.2023, lk 9).

    (4)  Komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1067 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes (ELT L 143, 2.6.2023, lk 20).

    (5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

    (6)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. märts 2021, Deutsche Telekom vs. komisjon, C-152/19 P, ECLI:EU:C:2021:238, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika.

    (7)  Euroopa Kohtu 11. septembri 2014. aasta kohtuotsuse MasterCard vs. komisjon (C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201) punkti 76 ja kohtujurist Léger’ 10. juuli 2001. aasta ettepaneku Wouters (C-309/99, ECLI:EU:C:2001:390) punkti 61 tähenduses.

    (8)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 24. oktoober 1996, Viho, C-73/95 P, ECLI:EU:C:1996:405, punkt 51. Emaettevõtja otsustavat mõju tütarettevõtja tegevuse üle võib eeldada täielikult emaettevõtja omanduses oleva tütarettevõtja puhul või juhul, kui emaettevõtjale kuuluvad kõik tütarettevõtja aktsiatega seotud hääleõigused; vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. september 2009, Akzo, C-97/08 P, ECLI:EU:C:2009:536, punkt 60 jj ning kohtuotsus, Euroopa Kohus, 27. jaanuar 2021, The Goldman Sachs Group Inc vs. komisjon, C-595/18 P, ECLI:EU:C:2021:73, punkt 36.

    (9)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. september 2013, EI du Pont de Nemours and Company, C-172/12 P, ECLI:EU:C:2013:601, punkt 47 ning kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. september 2017, LG Electronics Inc. ja Koninklijke Philips Electronics NV, C-588/15 P ja C-622/15 P, ECLI:EU:C:2017:679, punktid 71 ja 76.

    (10)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. september 2017, LG Electronics Inc. ja Koninklijke Philips Electronics NV, C-588/15 P ja C-622/15 P, ECLI:EU:C:2017:679, punkt 79.

    (11)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuli 2006, komisjon vs. Volkswagen, C-74/04 P, ECLI:EU:C:2006:460, punkt 37.

    (12)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 26; nn puidutselluloosi kohtuotsus, Euroopa Kohus, 31. märts 1993, C-89/85, C-104/85, C-114/85, C-116/85, C-117/85 ja C-125/85–C-129/85, ECLI:EU:C:1993:120, punkt 63.

    (13)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 126 ja seal viidatud kohtupraktika.

    (14)  See, mida tähendab „lühike aeg“, sõltub konkreetse juhtumi õiguslikust ja majanduslikust kontekstist ja asjaoludest, aga eelkõige sellest, kas kõnealune ettevõtja on horisontaalkoostöö kokkuleppe pool või kolmas isik. Kui komisjon kasutab mõistet „lühike aeg“, et hinnata, kas kokkuleppepoolt tuleks pidada teise poole võimalikuks konkurendiks, kaalub komisjon tavaliselt pikemat aega kui siis, kui ta kohaldab seda mõistet, et hinnata kolmanda isiku võimet toimida kokkuleppepoolte puhul konkurentsisurvena. Selleks et kolmandat isikut saaks käsitada võimaliku konkurendina, peab turule sisenemine toimuma piisavalt kiiresti, et võimaliku turule sisenemise oht piiraks kokkuleppepoolte ja teiste turul osalejate tegevust. Nendel põhjustel peetakse teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses ja spetsialiseerumise grupierandi määruses „lühikeseks ajaks“ ajavahemikku, mis ei ületa kolme aastat.

    (15)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 37 ja 38.

    (16)  Patendi olemasolu nõuet ei saa pidada ületamatuks tõkkeks. Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. märts 2021, Lundbeck, C-591/16 P, ECLI:EU:C:2021:243, punktid 38 ja 58–59.

    (17)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 36–58.

    (18)  Artikli 101 lõikega 1 keelatakse nii tegelik kui ka võimalik konkurentsivastane mõju; vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. mai 1998, John Deere, C-7/95 P, ECLI:EU:C:1998:256, punkt 77; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punkt 50.

    (19)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 2009, GlaxoSmithKline, C-501/06 P, C-513/06 P, C-515/06 P ja C-519/06 P, ECLI:EU:C:2009:610, punkt 95.

    (20)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 23. oktoober 2003, Van den Bergh Foods vs. komisjon, T-65/98, ECLI:EU:T:2003:281, punkt 107; kohtuotsus, Üldkohus, 18. september 2001, Métropole télévision (M6) jt vs. komisjon, T-112/99, ECLI:EU:T:2001:215, punkt 74; kohtuotsus, Üldkohus, 2. mai 2006, O2 vs. komisjon, T-328/03, ECLI:EU:T:2006:116, punktid 69 jj. Konkurentsi soodustava mõju arvessevõtmine võimaldab hoomata tegevuse objektiivset raskust. See ei ole mõeldud „mõistlikkuse reeglina“, mille kohaselt tuleks kokkuleppe artikli 101 lõike 1 alusel „konkurentsipiiranguks“ kvalifitseerimisel kaaluda selle kokkuleppe konkurentsi soodustavat ja konkurentsi piiravat mõju (vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 104).

    (21)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. oktoober 2010, Deutsche Telekom, C-280/08 P, ECLI:EU:C:2010:603, punktid 80–81. Seda võimalust on tõlgendatud kitsalt; vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 29. oktoober 1980, Van Landewyck, 209 kuni 215 ja 218/78, ECLI:EU:C:1980:248, punktid 130–134; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. november 1997, Ladbroke Racing, C-359/95 P ja C-379/95 P, ECLI:EU:C:1997:531, punkt 33 jj.

    (22)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 9. september 2003, CIF, C-198/01, ECLI:EU:C:2003:430, punkt 54 jj.

    (23)  Vt näiteks kohtuotsus, Üldkohus, 13. detsember 2006, FNCBV jt vs. komisjon (French Beef), T-217/03 ja T-245/03, ECLI:EU:T:2006:391, punkt 92.

    (24)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, CB vs. komisjon, C-67/13 P, ECLI:EU:C:2014:2204, punktid 49–50.

    (25)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 2009, GlaxoSmithKline, C-501/06 P, C-513/06 P, C-515/06 P ja C-519/06 P, ECLI:EU:C:2009:610, punkt 55; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. november 2008, BIDS, C-209/07, ECLI:EU:C:2008:643, punkt 16; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 29 jj; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. mai 1998, John Deere, C-7/95 P, ECLI:EU:C:1998:256, punkt 77.

    (26)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK) Ltd jt, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika.

    (27)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. aprill 2020, Gazdasági Versenyhivatal vs. Budapest Bank Nyrt. jt, C-228/18, ECLI:EU:C:2020:265, punktid 76 ja 79.

    (28)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. märts 2021, Lundbeck, C-591/16 P, ECLI:EU:C:2021:243, punktid 130–131 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 25. märts 2021, Sun vs. komisjon, C-586/16 P, ECLI:EU:C:2021:241, punkt 86. Asjaolu, et komisjon ei ole varem leidnud, et kõnealuse kokkuleppega sarnane kokkulepe on „eesmärgil põhinev“ konkurentsipiirang, ei takista iseenesest tal seda tulevikus teha.

    (29)  Hind on üks konkurentsiparameetreid selliste parameetrite hulgas nagu toodang, toodete kvaliteet, tootevalik või innovatsioon.

    (30)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punktid 38–39; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 125. Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. jaanuar 2023, HSBC vs. komisjon, C-883/19 P, ECLI:EU:C:2023:11, punkt 121.

    (31)  Piiranguid, mis on grupierandi määrustes, suunistes ja teatistes tuvastatud raskekujuliste piirangutena, käsitab komisjon üldiselt eesmärgil põhinevate piirangutena.

    (32)  Kokkulepete korral, mille puhul Euroopa Liidu Kohus on juba otsustanud, et need kujutavad endast konkurentsireeglite iseäranis raskeid rikkumisi, võib õigusliku ja majandusliku konteksti analüüs piirduda sellega, mis on rangelt vajalik konkurentsi piiramise eesmärgist tuleneva piirangu olemasolu tuvastamiseks (vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. jaanuar 2016, Toshiba, C-373/14 P, ECLI:EU:C:2016:26, punkt 29).

    (33)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, CB vs. komisjon, C-67/13 P, ECLI:EU:C:2014:2204, punkt 53; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 117 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 2. aprill 2020, Budapest Bank jt, C-228/18, ECLI:EU:C:2020:265, punkt 51.

    (34)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 103–107 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. jaanuar 2023, HSBC vs. komisjon, C-883/19 P, ECLI:EU:C:2023:11, punkt 139.

    (35)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 107.

    (36)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. märts 2013, Allianz Hungária Biztosító jt, C-32/11, ECLI:EU:C:2013:160, punkt 37; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, CB vs. komisjon, C-67/13 P, ECLI:EU:C:2014:2204, punkt 54 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 118.

    (37)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 118; kohtuotsus, Üldkohus, 12. detsember 2018, Krka vs. komisjon, T-684/14, ECLI:EU:T:2018:918, punkt 315 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 166.

    (38)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. mai 1998, John Deere, C-7/95 P, ECLI:EU:C:1998:256, punkt 88; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punkt 51.

    (39)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 116 ja seal viidatud kohtupraktika. Koostöö tegelik kontekst võib hõlmata järgmisi tegureid: tarbijate jaoks piisavate võimaluste olemasolu, et nad saaksid tarnijat vahetada; tõenäosus, et konkurendid suurendavad hinnatõusu korral pakkumist; kas turu omadused soodustavad kooskõlastamist; kas koostööga hõlmatud tegevus moodustab suure osa poolte muutuvkuludest asjaomasel turul jne. Samuti võib olla asjakohane hinnata, kas pooled ühendavad olulisel määral oma koostööga hõlmatud tegevused. Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui pooled valmistavad või ostavad ühiselt vahetoote, mis on oluline sisend tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks, või valmistavad või turustavad ühiselt suure osa lõpptoote kogutoodangust.

    (40)  Turuvõim on võime hoida hindu teatava aja jooksul kasumlikult konkurentsivõimelisest tasemest kõrgemal või hoida toodangut toodete koguse, kvaliteedi ja valiku või innovatsiooni seisukohalt teatava aja jooksul kasumlikult konkurentsivõimelisest tasemest madalamal. Turuvõimu tase, mida on tavaliselt vaja artikli 101 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks, on madalam turuvõimu tasemest, mida on vaja valitseva turupositsiooni tuvastamiseks artikli 102 tähenduses.

    (41)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, CB vs. komisjon, C-67/13 P, ECLI:EU:C:2014:2204, punkt 52.

    (42)  Vt ka komisjoni suunised asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta (ELT C 101, 27.4.2004, lk 97) (edaspidi „suunised artikli 101 lõike 3 kohta“), punkt 18.

    (43)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. juuli 1985, Remia jt vs. komisjon, 42/84, ECLI:EU:C:1985:327, punktid 19–20; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. jaanuar 1986, Pronuptia, 161/84, ECLI:EU:C:1986:41, punktid 15–17; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. detsember 1994, Gøttrup-Klim, C-250/92, ECLI:EU:C:1994:413, punkt 35 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. detsember 1995, Oude Luttikhuis jt, C-399/93, ECLI:EU:C:1995:434, punktid 12–15.

    (44)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 91.

    (45)  Üldine lähenemisviis artikli 101 lõike 3 kohaldamisel on esitatud suunistes artikli 101 lõike 3 kohta.

    (46)  Vt nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1), artikkel 2.

    (47)  Vt suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punktid 51–58.

    (48)  Tarbija mõistet on üksikasjalikumalt käsitletud suunistes artikli 101 lõike 3 kohta, punktis 84.

    (49)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. detsember 2012, Expedia, C-226/11, ECLI:EU:C:2012:795, punktid 16–17 ja seal viidatud kohtupraktika.

    (50)  ELT C 101, 27.4.2004, lk 81.

    (51)  ELT C 291, 30.8.2014, lk 1.

    (52)  Nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta) lisas (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

    (53)  Kaubandusmõju käsitlevad suunised, punkt 50.

    (54)  Kaubandusmõju käsitlevad suunised, punkt 52.

    (55)  Teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, punkt 8.

    (56)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. detsember 2012, Expedia, C-226/11, ECLI:EU:C:2012:795, punkt 37.

    (57)  Teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, punkt 10.

    (58)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuni 1995, Langnese-Iglo vs. komisjon, T-7/93, ECLI:EU:T:1995:98, punkt 98.

    (59)  Komisjoni 10. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 134, 11.5.2022, lk 4).

    (60)  ELT C 248, 30.6.2022, lk 1.

    (61)  Erandina sellest reeglist võib konkurentidevaheliste vertikaalsete kokkulepete suhtes vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust kohaldada siis, kui kokkulepe ei ole vastastikune ja kui i) tarnija tegutseb eelneval turul tootja, importija või hulgimüüjana ning järgneval turul kaupade importija, hulgimüüja või jaemüüjana, samal ajal kui ostja on järgneval turul importija, hulgimüüja või jaemüüja ega ole konkureeriv ettevõtja eelneval turul, kus ta lepingujärgseid kaupu ostab, või kui ii) tarnija pakub teenuseid eri kaubandustasanditel ning ostja pakub oma teenuseid jaemüügitasandil ega ole konkureeriv ettevõtja sellel kaubandustasandil, kus ta lepingujärgseid teenuseid ostab (vt vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõige 4).

    (62)  Komisjoni teatis asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).

    (63)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

    (64)  Vt ühinemismääruse artikli 3 lõige 4. Hinnates seda, kas tegu on tegelikult toimiva ühisettevõttega, uurib komisjon, kas ühisettevõte toimib autonoomselt. See ei tähenda, et ettevõte oleks oma emaettevõtjatest sõltumatu strateegiliste otsuste tegemisel (vt Euroopa Komisjoni konsolideeritud pädevuseteatis, mis käsitleb nõukogu määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT C 95, 16.4.2008, lk 1), punktid 91–109 (edaspidi „konsolideeritud pädevusteatis“)). Samuti tuleb rõhutada, et kui ühinemismääruse artikli 3 tähenduses koondumist kujutava ühisettevõtte loomise eesmärk või mõju on iseseisvaks jäävate ettevõtjate konkurentsikäitumise kooskõlastamine, siis tuleb seda kooskõlastamist hinnata vastavalt aluslepingu artiklile 101 (vt ühinemismääruse artikli 2 lõige 4).

    (65)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671). Vt kalapüügitoodete turu ühise korralduse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1), artikkel 41.

    (66)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 10. juuli 1990, Tetra Pak I, T-51/89, ECLI:EU:T:1990:41, punkt 25 jj.

    (67)  Nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1184/2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju teatavate põllumajandustoodete ja -saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes (ELT L 214, 4.8.2006, lk 7).

    (68)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 169/2009 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis (ELT L 61, 5.3.2009, lk 1) ja komisjoni 28. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 906/2009 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (konsortsiumid) (ELT L 256, 29.9.2009, lk 31).

    (69)  Käesolevas peatükis esitatud viited tehnoloogialahendustele hõlmavad tehnoloogiat ja protsesse.

    (70)  Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kõige levinumate horisontaalkoostöö kokkulepete liikide suhtes, olenemata nendega hõlmatud integreerituse tasemest, välja arvatud tegevus, mis kujutab endast koondumist määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 3 tähenduses, näiteks täielikult toimiva ühisettevõtte loomine. Vt ka punkt 46.

    (71)  Nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta) lisas (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

    (72)  Komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1066 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes (ELT L 143, 2.6.2023, lk 9).

    (73)  Välja arvatud juhul, kui komisjon või riiklik konkurentsiasutus tühistab konkreetsel juhul grupierandi (vt osa 2.2.6).

    (74)  Teadus- ja arenduskokkulepete hindamist artikli 101 lõike 1 alusel on käsitletud osas 2.3.

    (75)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 3.

    (76)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 1.

    (77)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 6.

    (78)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 4.

    (79)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 5.

    (80)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 10.

    (81)  Seda saab eristada tasustatavast teadus- ja arendustegevusest, mille raames teostab teadus- ja arendustegevust üks või mitu teadus- ja arenduskokkuleppe poolt.

    (82)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 11.

    (83)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 7.

    (84)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 5 lõige 1. Teadus- ja arendustegevuse tulemuste ühise rakendamisega seotud lisatingimusi on kirjeldatud osas 2.2.3.3.

    (85)  Nagu on sätestatud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkti 1 alapunktides c ja d.

    (86)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 10.

    (87)  Kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe puhul on nõutav artikli 101 kohane eraldi hindamine.

    (88)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 12.

    (89)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 2 lõige 3.

    (90)  Komisjoni 21. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 316/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes (ELT L 93, 28.3.2014, lk 17). Vt ka komisjoni suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete suhtes (ELT C 89, 28.3.2014, lk 3), punktid 73 ja 74 (edaspidi „tehnosiirde suunised“).

    (91)  Vt tehnosiirde suunised, punkt 74.

    (92)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 3 lõige 2.

    (93)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 3 lõike 3 punkt a.

    (94)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 3 lõike 3 punkt b.

    (95)  Need võivad olla näiteks VKEd, kelle peamine äritegevus on teadus- ja arendusteenuste osutamine kolmandatele isikutele.

    (96)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 3 lõige 4.

    (97)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 4 lõige 2.

    (98)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 4 lõige 3.

    (99)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 5 lõige 2.

    (100)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 5 lõige 2.

    (101)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse põhjendus 5.

    (102)  Selle peatüki ülejäänud osas hõlmavad viited tehnoloogiale või tehnoloogialahendustele protsesse, kui ei ole märgitud teisiti.

    (103)  Vt ka osa 1.2.1.

    (104)  Vt juhised asjaomase turu mõiste kohta, mis on esitatud turu mõistet käsitleva komisjoni teatise punktis 44. Vt ka osa 2.3.1.

    (105)  Vt juhised asjaomase turu mõiste kohta, mis on esitatud turu mõistet käsitleva komisjoni teatise punktis 44. Vt ka osa 2.3.1.

    (106)  Vt punktid 87 ja 88.

    (107)  Vt osa 2.2.2.1 ühise ja tasustatava teadus- ja arendustegevuse eristamise kohta. Vt ka teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 1.

    (108)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõike 1 punkt a.

    (109)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõike 1 punkt b. Kõik rahastava poole sõlmitud teadus- ja arenduskokkulepped, mis on seotud samade lepingujärgsete toodete või sama lepingujärgse tehnoloogiaga, ei pea kuuluma teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisalasse.

    (110)  Vt juhised asjaomase turu mõiste kohta, mis on esitatud turu mõistet käsitleva komisjoni teatise punktis 44. Vt ka osa 2.3.1.

    (111)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 7 lõige 2.

    (112)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 7 lõige 3.

    (113)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 7 lõige 3.

    (114)  Vt ka tehnosiirde grupierandi määruse artikli 8 punkt d ja tehnosiirde suuniste punktid 25 ja 86–88.

    (115)  Vt punktid 87 ja 88.

    (116)  Artikli 6 lõiget 2 ei kohaldata, kui kaks või enam poolt on tegelikud või võimalikud konkurendid sellise olemasoleva toote või tehnoloogia turul, mida lepingujärgne toode või tehnoloogia võib täiustada, asendada või välja vahetada; sellisel juhul kohaldatakse artikli 6 lõiget 1 (turuosa künnis).

    (117)  See ei piira komisjoni või liikmesriikide konkurentsiasutuste õigust üksikjuhtudel grupierand tühistada. Vt osa 2.2.6.

    (118)  Käesolevate suuniste punkti 68 kohaselt peab eelnev ühine või tasustatav teadus- ja arenduskokkulepe vastama ka teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse tingimustele.

    (119)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 6 lõige 5.

    (120)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punkti b alapunkt i.

    (121)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punkti b alapunkt ii.

    (122)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punkti b alapunkt iii.

    (123)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punkti b alapunkt iv.

    (124)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punkt c.

    (125)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 19.

    (126)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 18.

    (127)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 8 punkt g.

    (128)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt i.

    (129)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 9 lõike 1 punkti a alapunkt ii.

    (130)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 kohaselt on igal isikul õigus, et teda kuulatakse ära enne seda, kui võetakse vastu liidu õigust kohaldav üksikotsus, mis võib teda kahjustada.

    (131)  Vt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 lõige 1. Komisjon kasutas oma õigust tühistada grupierandi määrustele tuginemise võimalused oma 25. märtsi 1992. aasta otsuses (ajutised meetmed), mis käsitleb EMÜ asutamislepingu artikli 85 kohast menetlust juhtumis IV/34.072 Mars/Langnese ja Schöller ning mida kinnitati 1. oktoobri 1998. aasta kohtuotsusega Langnese-Iglo vs. komisjon (C-279/95 P, ECLI:EU:C:1998:447), ja oma 4. detsembri 1991. aasta otsuses (ajutised meetmed), mis käsitleb EMÜ asutamislepingu artikli 85 kohast menetlust juhtumis IV/33.157 Eco System/Peugeot.

    (132)  Kui see nii ei ole, siis artiklit 101 ei kohaldata ja edasine hindamine ei ole vajalik.

    (133)  Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus sisaldab konkreetseid määratlusi, mis on selles määruses sätestatud turuosa künnise kohaldamiseks asjakohased. Vt osa 2.2.3.4.

    (134)  Seda mõistet kasutatakse teatavates sektorites selliste toodete kohta, mida ei ole veel turule lastud, kuid mille teadus- ja arendusprotsess on piisavalt nähtav, et teha kindlaks, millisele turule tooted tõenäoliselt kuuluvad, kui teadus- ja arendustegevus on edukas.

    (135)  Mõned teadus- ja arenduskokkulepped käsitlevad selliste toodete väljatöötamist, mis ei täiusta, asenda ega vaheta välja olemasolevaid tooteid, kuid rahuldavad täiesti uut nõudlust. Sellesse tootekategooriasse võivad kuuluda ka arendusjärgus tooted.

    (136)  Vt ka tehnosiirde suunised, punktid 19–26.

    (137)  Vt ka punkt 16 võimaliku konkurentsi kohta.

    (138)  Vt näiteks komisjoni 8. juuli 2021. aasta otsus juhtumi AT.40178 Autode heitgaasid kohta, mis puudutas viie autotootja vahelist kartelli ettevõtjate ühenduse raames. Koostöö näiline eesmärk oli uue heitegaasi puhastussüsteemi komponentide väljatöötamine. Selle koostöö raames leppisid autotootjad siiski ka kokku, et nad ei suurenda süsteemi tõhusust rohkem, kui on seadusega ette nähtud, ning piirasid seega heitgaasi puhastamise tehnoloogia tehnilist arengut.

    (139)  See ei mõjuta tõhususe suurenemisest saadava võimaliku kasu hindamist, sealhulgas riigi kaasrahastatava teadus- ja arendustegevuse oma. Vt osa 2.4.1.

    (140)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89.

    (141)  Vt ka osa 1.2.6 ja punkt 369.

    (142)  Vt ka punkt 6.

    (143)  Vt suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 49.

    (144)  Vt osa 2.2.4.1.

    (145)  Vt suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 44. Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldatavuse hindamiseks asjakohase aja kohta vt osa 2.2.5.

    (146)  Vt teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse artikli 1 lõike 1 punkt 15.

    (147)  Teenuste ettevalmistamise kohta vt eelkõige punkt 200.

    (148)  Vt punktid 12 ja 46. Käesolevad suunised ei hõlma tegevust, mis kujutab endast koondumist ühinemismääruse artikli 3 tähenduses; see hõlmab täielikult toimiva ühisettevõtte loomist.

    (149)  Käesolevad suunised ei hõlma vertikaalseid alltöövõtukokkuleppeid. Vertikaalsed alltöövõtukokkulepped sõlmitakse tootmis- või turustusahela eri tasanditel tegutsevate äriühingute vahel. Need kokkulepped kuuluvad vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste kohaldamisalasse, kusjuures teatavatel tingimustel võib nende kokkulepete suhtes kohaldada vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust. Lisaks sellele võivad need kokkulepped kuuluda komisjoni 18. detsembri 1978. aasta teatise (hinnangu andmise kohta teatavatele alltöövõtukokkulepetele vastavalt EMÜ asutamislepingu artikli 85 lõikele 1) kohaldamisalasse (EÜT C 1, 3.1.1979, lk 2) (edaspidi „alltöövõtukokkulepete teatis“).

    (150)  Komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1067 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes (ELT L 143, 2.6.2023, lk 20).

    (151)  Välja arvatud juhul, kui komisjon või riiklik konkurentsiasutus tühistab konkreetsel juhul grupierandi (vt osa 3.3.7).

    (152)  Vt nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 2 lõige 5 esimene lõik.

    (153)  Määrusega (EMÜ) nr 2821/71 antakse komisjonile kooskõlas artikli 101 lõikega 3 õigus teha määrusega grupierand kokkulepetele, mille eesmärk on spetsialiseerumine, sealhulgas selle saavutamiseks vajalikele kokkulepetele.

    (154)  Välja arvatud juhul, kui komisjon või riiklik konkurentsiasutus tühistab konkreetsel juhul grupierandi (vt osa 3.3.7).

    (155)  Vt osa 3.4 spetsialiseerumiskokkulepete artikli 101 lõike 1 kohase hindamise kohta.

    (156)  Vt spetsialiseerumise grupierandi määruse põhjendus 6 ja artikli 1 lõike 1 punkt 5.

    (157)  Tuleb märkida, et ühepoolsed ja vastastikused spetsialiseerumiskokkulepped peavad sisaldama tarne- ja ostukohustusi, et need vastaksid spetsialiseerumise grupierandi määruse artiklis 1 sätestatud kokkulepete määratlustele (vt punktid 188 ja 190).

    (158)  Komisjoni 14. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1218/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes (ELT L 335, 18.12.2010, lk 43).

    (159)  Kui see nii ei ole, siis artiklit 101 ei kohaldata ja edasine hindamine ei ole vajalik.

    (160)  Vt osa 3.5.

    (161)  Vt punkt 46 („täielikult toimiv ühisettevõte“) ja punkt 12 („vastutus artikli 101 rikkumise eest“).

    (162)  Tootmiskokkulepete tulemuseks võib olla ka poolte kui ostjate käitumise kooskõlastamine. Nagu on selgitatud punktis 6, võivad sellisel juhul lisaks käesolevas 3. peatükis esitatud juhistele olla asjakohased ka 4. peatükis (ostukokkulepped) esitatud juhised.

    (163)  Vt punkt 34.

    (164)  Vt punkt 34.

    (165)  Vt punkt 16.

    (166)  Vt osa 3.4.3.2.

    (167)  Vt punkt 41. Paljudel juhtudel kuuluvad VKEde vahelised tootmiskokkulepped vähetähtsaid kokkuleppeid käsitleva teatise kohaldamisalasse. Seda teatist ei kohaldata siiski kokkulepete suhtes, mis sisaldavad eesmärgil põhinevaid konkurentsipiiranguid.

    (168)  Vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 2 lõige 1.

    (169)  Vt osa 3.3.5.1.

    (170)  Sealhulgas tõstes hinda, mida pooled küsivad vahetoote eest järgneval turul kolmandatest isikutest konkurentidelt, kes sõltuvad vahetoote tarnimisel pooltest.

    (171)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89.

    (172)  Vt ka osa 1.2.6 ja punkt 369.

    (173)  Vt ka punkt 6.

    (174)  Vt osa 3.4.

    (175)  Vt osa 3.3.

    (176)  Vt artikli 101 lõike 3 suuniste punkt 98.

    (177)  Tuleb märkida, et käesolevas osas kasutatud mõiste „mobiilsidetaristu“ hõlmab taristu kasutamist mitte ainult mobiilsideteenuste, näiteks mobiilse lairibaühenduse jaoks, vaid ka traadita juurdepääsu pakkumiseks kindlaksmääratud asukohale, nagu traadita püsijuurdepääs, mida kasutatakse alternatiivina juhtmega ühendustele.

    (178)  Käesolevas osas esitatud juhised hõlmavad kokkuleppeid, mis käsitlevad taristu ühist kasutuselevõttu mobiilsidevõrgu operaatorite poolt. See osa ei hõlma kokkuleppeid, mis käsitlevad mobiilsidele juurdepääsu võimaldavate hulgimüügitoodete pakkumist.

    (179)  Mobiilsideoperaatorid võivad osaleda ka muud liiki ühiskasutuses: lisaks sellele, et nad jagavad oma võrgu raadio juurdepääsuvõrgu osa, võivad nad jagada ka oma magistraalvõrgu teatavaid sõlmpunkte, nagu mobiilkeskjaamu ja võrgus liikuvuse juhtsõlmi.

    (180)  Näiteks võib mobiilsidetaristu ühiskasutus võimaldada jaemüügi tasandil konkurentsi, mida kokkuleppe puudumise korral ei eksisteeriks. Vt analoogia alusel kohtuotsus, Üldkohus, 2. mai 2006, O2 (Saksamaa) vs. komisjon, T-328/03, ECLI:EU:T:2006:116, punktid 77–79. See kohtuotsus on seotud riigisiseste rändluslepingutega, kuid põhimõtted kehtivad mutatis mutandis mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkulepete kohta.

    (181)  Elektroonilist sidet reguleeriv raamistik võimaldab liikmesriikide ametiasutustel kehtestada teatavatel asjaoludel võrguoperaatoritele taristu ühiskasutuse kohustuse, näiteks geograafilistes piirkondades, kus esinevad ületamatud majanduslikud või füüsilised tõkked paralleelse taristu loomisele ning kus on oht, et lõppkasutajad jäävad digitaalsest ühenduvusest ilma. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (edaspidi „Euroopa elektroonilise side seadustik“) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36), artikli 61 lõige 4. Vt ka komisjoni 18. septembri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1307, mis käsitleb liidu ühtset meetmepaketti kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamiseks ning kiire ja investeerimissõbraliku juurdepääsu tagamiseks 5G raadiospektrile, et edendada majanduse COVID-19 kriisist taastumise toetamiseks ühenduvust liidus. Soovituses rõhutatakse, et „5G-võrkude jaoks on võrreldes eelmiste põlvkondade tehnoloogiaga vaja kasutusele võtta tunduvalt rohkem kõrgsagedusalade tugijaamu. Passiivse ja aktiivse taristu jagamine ning traadita taristu ühine paigaldamine võib vähendada tugijaamade kasutuselevõtmise kulusid (sealhulgas lisakulusid), […], ja kiirendada nii selle käiku, toetada ulatuslikumat võrguga kaetust ning võimaldada raadiospektri tulemuslikumat ja tõhusamat kasutamist, mis toob kasu tarbijatele. Seega peaksid pädevad asutused seda soosima, eriti piirkondades, mille puhul majanduslik kasu on piiratud“, vt põhjendus 26 ja punkti 20 alapunkt f (ELT L 305, 21.9.2020, lk 33).

    (182)  Kõnealust konkurentsi tuleb mõista selles kontekstis, kus see vaidlusaluse kokkuleppe puudumise korral tegelikult toimub; konkurentsi kahjustamine võib olla kaheldav eelkõige siis, kui kokkulepe on vajalik selleks, et ettevõtja saaks siseneda uude piirkonda. Vt kohtuotsus, Üldkohus, 2. mai 2006, O2 (Saksamaa) vs. komisjon, T-328/03, punkt 68.

    (183)  Tagasiühendused ühendavad võrgu keskuse võrgu äärepoolsemate osadega.

    (184)  Tagatava võimekuse piirangud koos ühiskasutuses olevast tagasiühenduse võrgust tulenevate piirangutega võivad näiteks otseselt mõjutada virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite hulgimüügiteenuste ning (rahvusvaheliste ja riigisiseste) rändlusteenuste osutamist.

    (185)  Komisjoni 11. juuli 2022. aasta otsus juhtumi AT.40305 Võrgu jagamine – Tšehhi Vabariik kohta, põhjendus 89.

    (186)  Komisjoni 11. juuli 2022. aasta otsus juhtumi AT.40305 Võrgu jagamine – Tšehhi Vabariik kohta, põhjendus 89.

    (187)  Mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkulepped võivad põhjustada olukordi, kus üks pool takistab teist poolt: näiteks kui ühe poole hallatav mobiilsidetaristu teatavas piirkonnas ei toeta teatavat tehnoloogiat, mida seda taristut selles piirkonnas kasutav teine pool sooviks kasutusele võtta. Vt ka komisjoni 11. juuli 2022. aasta otsus juhtumi AT.40305 Võrgu jagamine – Tšehhi Vabariik kohta, osa 4.4.1, põhjendused 91 ja 106.

    (188)  Näiteks kui kaks poolt lepivad kokku geograafilises jagunemises (kus i) pool A on võrguoperaator geograafilises piirkonnas A ja pool B on võrguoperaator piirkonnas B; ii) mõlemad pooled jätkavad tegutsemist ja konkureerimist teineteise piirkonnas, kuid iii) konkreetse piirkonna võrguoperaator vastutab selles piirkonnas mõlema operaatori nimel tehtavate investeerimisotsuste eest ) ja leping annab võrguettevõtjale õiguse keelduda teise poole taotletud võrgu laiendamisest).

    (189)  Näiteks geograafilise jagunemise korral, kui üks pool nõuab võrgu-uuenduste eest teiselt poolelt tasu, mis on kõrgem kui aluseks olevad lisakulud.

    (190)  Kohtuotsus, Üldkohus, 2. mai 2006, O2 (Saksamaa) vs. komisjon, T-328/03, ECLI:EU:T:2006:116, punktid 65–71.

    (191)  Komisjoni 16. juuli 2003. aasta otsus, T-Mobile Deutschland/O2 Germany: Network Sharing Rahmenvertrag COMP/38.369, põhjendus 12; komisjoni 30. aprilli 2003. aasta otsus juhtumi COMP/38.370 O2 UK Limited/T-Mobile UK Limited kohta („Ühendkuningriigi võrgujagamisleping“), põhjendus 11.

    (192)  Vt elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti 13. juuni 2019. aasta ühine seisukoht mobiilsidetaristu ühiskasutuse kohta, punkt 4.2 „Aktiivne ühiskasutus“.

    (193)  Näiteks spektri sõltumatu soetamine, sõltumatud otsused selle kohta, kuidas sellist spektrit kasutada ja milliseid sagedusalasid kasutada ning kas pärast soetamist spektrit jagada või mitte.

    (194)  Sõltuvalt asjaomase (raadio juurdepääsuvõrgu) tehnoloogia arengust võib selline passiivse, aktiivse ja spektri ühiskasutuse eristamine muutuda tulevaste ühiskasutuskokkulepete puhul vähem asjakohaseks. Siiski on tõenäoline, et selles punktis sätestatud põhimõtted jäävad tulevaste ühiskasutuskokkulepete hindamisel asjakohaseks, olenevalt ka sellest, milline roll on tulevikus (raadio juurdepääsuvõrgu) tehnoloogia riistvarakomponentidel diferentseerimise mõttes. Näiteks võib tulevikus olla raadio juurdepääsuvõrgu riistvarakomponentide tasandil võimalik väiksem diferentseerimine, kuid tarkvara tasandil võib olla võimalik suurem diferentseerimine.

    (195)  Vt punkt 259.

    (196)  Vt punkt 259.

    (197)  Tuleb märkida, et käesolevas osas kasutatud mõiste „spektri ühiskasutus“ hõlmab üksnes taristu ühiskasutuse kokkuleppe liiki, mille puhul kaks või enam konkureerivat mobiilsidevõrgu operaatorit kasutavad oma spektriosalust ühes või mitmes sagedusalas ühisressursina (st ühiskasutus). Käesolevas osas spektri ühiskasutuse kohta esitatud juhised ei puuduta muud liiki spektri ühiskasutust, näiteks mittekonkurentide vahel (sh mobiilsidevõrgu operaatorite ja mittemobiilsidevõrgu operaatorite vahel), kes kasutavad samu sagedusalasid dünaamiliselt, soodustades seega selle piiratud ressursi tõhusat kasutamist ja uusi võimalusi 5G kasutuselevõtuks. Peale selle ei tohiks käesolevas osas kasutatud mõistet „spektri ühiskasutus“ segi ajada nn spektri dünaamilise ühiskasutusega, mis on tehnoloogia, mis võimaldab mobiilsideoperaatori võimsusressursside dünaamilist jagamist konkreetses sagedusalas, et võimaldada rohkem kui ühe mobiilsidetehnoloogia põlvkonna (nt 3G, 4G ja 5G) samaaegset toimimist selles sagedusalas.

    (198)  Euroopa elektroonilise side seadustiku artikli 47 lõige 2. Lisaks sellele võivad pädevad asutused raadiospektri individuaalsete kasutusõiguste suhtes tingimusi seades näha ette järgmised võimalused: a) raadiospektril põhineva passiivse või aktiivse taristu ühiskasutus või raadiospektri ühiskasutus; b) sõlmida äriotstarbelisi rändlusjuurdepääsu lepinguid, c) taristu ühine rajamine raadiospektrit kasutavate võrkude või teenuste pakkumiseks.

    (199)  Näiteks on põhjaliku uurimise läbiviimine suurema tõenäosusega õigustatud siis, kui mobiilsidetaristu ühiskasutuse kokkuleppe on sõlminud kaks mobiilsideoperaatorit, kelle ühine turuosa on suur ning kes katavad suurt osa liikmesriigi territooriumist ja kasutavad spektrit ühiselt. Teatavatel tingimustel (nt kui leping piirdub üksnes hõredalt asustatud piirkondadega) ei pruugi sellistel kokkulepetel siiski olla konkurentsi piiravat mõju.

    (200)  Vt Colen, L., Bouamra-Mechemache, Z., Daskalova, V., Nes, K., Retail alliances in the agricultural and food supply chain, EUR 30206 EN, Euroopa Komisjon, 2020, ISBN 978-92-76-18585-7, DOI:10.2760/33720, JRC120271. Selles Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandes esitatakse eelkõige jaemüügiliitude tüpoloogia (vt punkt 2.3), eristades i) sõltumatute jaemüüjate rühmi, ii) riiklikke jaemüügiliite ja iii) rahvusvahelisi või Euroopa jaemüügiliite. Erinevalt sõltumatute jaemüüjate rühmadest ei osta riiklikud ja rahvusvahelised jaemüügiliidud üldjuhul ühiselt tooteid tarnijatelt, vaid peavad üksnes kaubamärgitoodete tootjatega läbirääkimisi teatavate ostutingimuste üle, nagu täiendavate mahahindluste tegemine tootja poolt vastutasuks selle eest, et jaemüüjad osutavad teatavaid teenuseid. Neid tingimusi kohaldatakse lisaks liidu üksikute liikmetega kokku lepitud tingimustele.

    (201)  Kohtuotsus, Üldkohus, 7. november 2019, Campine, T-240/17, ECLI:EU:T:2019:778, punkt 297; vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 37; kohtuotsus, Üldkohus, 13. detsember 2006, French Beef, T-217/03 ja T-245/03, ECLI:EU:T:2006:391, punkt 83 jj.

    (202)  Vt 6. peatükk teabevahetuse kohta ja eelkõige osa 6.2.6, mida kehtib ka ostjate vahel tundliku äriteabe vahetamise kohta.

    (203)  Kokkuleppest tulenevat võimalikku konkurentsi soodustavat mõju tuleb konteksti kuuluva asjaoluna nõuetekohaselt arvesse võtta, et kvalifitseerida kokkulepe eesmärgil põhinevaks piiranguks, kuna see mõju võib kahtluse alla seada üldise hinnangu sellele, kas kokkulepe kahjustab konkurentsi piisaval määral; vt punkt 28.

    (204)  Komisjon on määranud karistuse ostjate kartellile, mis ei toiminud täielikult salaja, vaid vähemalt alustas suhteliselt läbipaistvalt. Vt komisjoni 2. aprilli 2003. aasta otsus 2003/600/EÜ, French Beef (ELT L 209, 19.8.2003, lk 12).

    (205)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 15. detsember 1994, Gøttrup-Klim, C-250/92, ECLI:EU:C:1994:413, punkt 34. Vt ka osa 1.2.6 lisapiirangute kohta.

    (206)  Vt osa 6.2.4.2.

    (207)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89.

    (208)  Vt punkt 369.

    (209)  Vt ka punkt 6.

    (210)  Näiteks siseriiklikud õigusaktid, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid (ELT L 111, 25.4.2019, lk 59), või mis on rangemad kui artikkel 102, keelates majanduslikult sõltuvate ettevõtjate väärkohtlemise või rakendades selle suhtes sanktsioone, vt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõige 2 ja põhjendus 8.

    (211)  Vt punkt 278.

    (212)  Sellised ähvardused võivad olla konkurentsivõimelisemate hindade saavutamiseks peetavate tõhusate läbirääkimiste lahutamatu osa. Teisalt võib selliseid ähvardusi esineda ka ühisostukokkulepete puhul, millel on konkurentsi piirav mõju. Ähvarduste olemasolu iseenesest ei tõenda seega konkurentsi kahjustamist ega selle puudumist.

    (213)  Näiteks kui mahahindlus võib olla lepinguline kindlasummaline makse, võib see tegelikult sõltuda sellest, kas ostja saavutab teatavad eeldatavad müügieesmärgid, kui leping järgmisel aastal uuesti üle vaadatakse. Samuti võib makse sõltuda teatavate teenuste osutamisest.

    (214)  Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõige 4.

    (215)  Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõikes 4 sätestatud erandit ei kohaldata i) tarnija ja ostja vahel sellise teabevahetuse suhtes, mis kas ei ole otseselt seotud vertikaalse kokkuleppe rakendamisega või ei ole vajalik lepingujärgsete kaupade või teenuste tootmise või turustamise parandamiseks, või mis ei vasta kummalegi neist kahest tingimusest (vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõige 5), ega ii) veebipõhiste vahendusteenuste osutamisega seotud vertikaalsete kokkulepete puhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja on asjaomasel vahendatud kaupade või teenuste müügi turul konkureeriv ettevõtja (vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 2 lõige 6). Sellistel juhtudel kohaldatakse käesolevaid suuniseid koos vertikaalsete suunistega. Sellist teabevahetust ja neid kokkuleppeid on vaja artikli 101 kohaselt eraldi hinnata. Vertikaalsed suunised võivad olla asjakohased vertikaalsete piirangute hindamisel, samal ajal kui käesolevates suunistes võidakse anda asjakohaseid juhiseid võimaliku kokkumängu hindamiseks.

    (216)  Vt ka punkt 47.

    (217)  Näiteks kui on tegemist kauplemiskokkuleppega konkreetsel geograafilisel turul, siis muud geograafilised turud, kus kokkuleppepooled samuti tegutsevad, või turud ühiselt ostetud sisendite tarnimiseks, et turustada lepingujärgseid tooteid.

    (218)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89.

    (219)  Vt ka osa 1.2.6 lisapiirangute kohta.

    (220)  Vt ka punkt 6.

    (221)  Vt eelkõige 9. peatüki punkt 559 kestlikkuse kokkulepete kohta.

    (222)  Koostöö pakkumuste tegemisel võib toimuda alltöövõtu kaudu, kui ametlik pakkuja nõustub, et kui temaga sõlmitakse leping, sõlmib ta tegevuse teatava osa sooritamiseks alltöövõtulepingu ühe või mitme teise osalisega, või konsortsiumi kaudu, kus kõik konsortsiumipartnerid osalevad hankemenetluses ühiselt, üldjuhul konkreetselt selle menetluse eesmärgil loodud juriidilise isiku kaudu. Riigihanke seisukohast seisneb erinevus alltöövõtu ja konsortsiumi vahel selles, et esimesel juhul ei pea juhtiv töövõtja viivitamata avalikustama oma alltöövõtjate nimesid, samas kui konsortsiumi puhul teatatakse konsortsiumi liikmete nimed hankijale viivitamata. Konkurentsiõiguse seisukohast on nii alltöövõtt kui ka konsortsium ühispakkumused. Käesolevas osas kasutatakse lihtsuse huvides ühispakkumuse asemel mõistet „pakkumuskonsortsium“. Lisaks sellele tuleks eristada olukordi, kus i) alltöövõtus lepitakse kokku enne pakkumuse esitamist ning kus ii) alltöövõtus lepitakse kokku ja asjaomane alltöövõtuleping sõlmitakse pärast lepingu sõlmimist. Üldjuhul tähendab alltöövõtt ainult esimesel juhul ühispakkumust ja kujutab endast mõnel juhul kokkumängitud pakkumust.

    (223)  Komisjoni teatis, mis käsitleb riigihangetes esineva konkurentsivastase koostööga võitlemise vahendeid ja suuniseid selle kohta, kuidas kohaldada sellise koostöö tõttu menetlusest kõrvaldamise alust (ELT C 91, 18.3.2021, lk 1).

    (224)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. jaanuar 2021, Kilpailu- ja kuluttajavirasto, C-450/19, ECLI:EU:C:2021:10, punkt 35.

    (225)  Komisjoni teatis, mis käsitleb riigihangetes esineva konkurentsivastase koostööga võitlemise vahendeid ja suuniseid selle kohta, kuidas kohaldada sellise koostöö tõttu menetlusest kõrvaldamise alust, punkt 5.6.

    (226)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK) Ltd jt vs. Competition and Markets Authority, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 39.

    (227)  Kui vahetatav teave koosneb tervenisti isikuandmetest või sisaldab neid, ei piira käesolevad suunised liidu andmekaitseõiguse, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)) kohaldamist. Ühtegi käesolevate suuniste punkti ei tohiks rakendada ega tõlgendada nii, et see vähendaks või piiraks õigust isikuandmete kaitsele.

    (228)  Mõiste „andmete jagamine“ hõlmab kõiki andmetele juurdepääsu ja nende ettevõtjate vahel edastamise võimalikke vorme ja mudeleid. Siia kuuluvad andmekogumid, mille puhul andmeid jagavad andmevaldajad ühiselt.

    (229)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89.

    (230)  Vt ka punkt 6.

    (231)  Vt komisjoni 10. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 134, 11.5.2022, lk 4), artikli 2 lõiked 1 ja 5. Mittetäielik loetelu teabest, mis võib olenevalt konkreetsest olukorrast olla otseselt seotud vertikaalse kokkuleppe täitmisega ja mis on lepingujärgsete kaupade või teenuste tootmise või turustamise parandamiseks vajalik, on esitatud Komisjoni teatise „Suunised vertikaalsete piirangute kohta“ (ELT C 248, 30.6.2022, lk 1) punktis 99. Kui sellise vertikaalse kokkuleppe pooled, mis vastab määruse (EL) 2022/720 artikli 2 lõike 4 punkti a või b tingimustele, vahetavad teavet, mis ei ole otseselt seotud nende vertikaalse kokkuleppe täitmisega või ei ole lepingujärgsete kaupade või teenuste tootmise või levitamise parandamiseks vajalik, või mis ei vasta kummalegi neist kahest tingimusest, tuleb teabevahetust hinnata eraldi aluslepingu artikli 101 alusel ja tuginedes käesolevatele suunistele.

    (232)  Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus, ELT L 24, 29.1.2004, lk 1), artikli 4 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1. Vt ka komisjoni teatis koondumistega otseselt seotud ja nendeks vajalike piirangute kohta (ELT C 56, 5.3.2005, lk 24). Vt ka kohtuotsus, Üldkohus, 22. september 2021, Altice Europe vs. komisjon, T-425/18, ECLI:EU:T:2021:607, punkt 239.

    (233)  Teabe asümmeetriat käsitlev majandusteooria uurib otsuseid sellistes olukordades, kus ühel poolel on rohkem teavet kui teisel.

    (234)  Andmete jagamist aitab edendada ka Euroopa andmestrateegia.

    (235)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. jaanuar 2016, Eturas jt, C-74/14, ECLI:EU:C:2016:42, punkt 27 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punktid 32–33.

    (236)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. jaanuar 2016, Eturas jt, C-74/14, ECLI:EU:C:2016:42, punktid 39–40; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 126.

    (237)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. jaanuar 2017, Duravit jt vs. komisjon, C-609/13 P, ECLI:EU:C:2017:46, punkt 135 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. jaanuar 2023, HSBC Holdings jt vs. komisjon, C-883/19 P, ECLI:EU:C:2023:11, punkt 123.

    (238)  Kohtuotsus, Üldkohus, 10. november 2017, ICAP jt vs. komisjon, T-180/15, ECLI:EU:T:2017:795, punkt 57; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 51; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 127 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. juuli 1999, Hüls vs. komisjon, C-199/92 P, ECLI:EU:C:1999:358, punkt 161–163.

    (239)  Mõistega „peamised konkurentsiprobleemid“ antakse märku, et alljärgnev konkurentsiprobleemide loetelu ei ole välistav ega ammendav.

    (240)  Eelkõige võib see juhtuda siis, kui teabevahetus on seotud muu konkurentsivastase kokkuleppega. Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. jaanuar 2017, Duravit jt vs. komisjon, C-609/13 P, ECLI:EU:C:2017:46, punkt 134; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. jaanuar 2004, Aalborg Portland jt vs. komisjon, C-204/00 P, C-205/00 P, C-211/00 P, C-213/00 P, C-217/00 P ja C-219/00 P, ECLI:EU:C:2004:6, punkt 281.

    (241)  Teabevahetus võib seega hõlbustada kokkumängu, aidates vastastikku mõista kokkumängul põhinevale kokkuleppele omast premeerimis-karistamisskeemi. Selline teabevahetus võib hõlmata nii avalikku kui ka eraviisilist teabevahetust. Näiteks kui ettevõtja teataks oma konkurentidele eraviisiliselt, et nad kõik peaksid tõstma hindu või vähendama müüki või tootmisvõimsust või tegema äriotsuseid ühiselt, oleks vaieldamatult tegemist konkurentsivastase kavatsusega. Mõju on tõenäoliselt sarnane, kui ettevõtja edastab kõnealuse kava selle asemel avalikult, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et sellest teabest saavad kasu kliendid, mitte ainult ettevõtja ise, tema konkurendid või investorid. Selle põhjuseks on asjaolu, et ettevõtjad, nende konkurendid ja investorid saavad kokkumängu raames tavaliselt suuremat kasumit, kuid kliendid saavad tavaliselt kahju.

    (242)  Vt näiteks kohtuotsus, Üldkohus, 7. november 2019, Campine ja Campine Recycling vs. komisjon, T-240/17, ECLI:EU:T:2019:778, punkt 305.

    (243)  Vertikaalsetest kokkulepetest tulenevate turulepääsu piiramise probleemide kohta vt vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste punktid 18–22.

    (244)  Euroopa Kohtu 23. novembri 2006. aasta kohtuotsuses Asnef-Equifax (C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punktid 57–58) tuuakse esile, kui oluline on analüüsida aluseks olevat turustruktuuri, et teha kindlaks, kas turulepääsu piiramise oht on tõenäoline. Vt ka komisjoni 30. juuni 2022. aasta otsus juhtumi AT.40511 Insurance Ireland kohta, kus teabevahetuses osalejad moodustasid 98 % asjaomasest turust.

    (245)  See ei nõua, et juurdepääs oleks tasuta. Tasu võib nõuda, juhul kui see on õiglane, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Lisaks võib kolmandatelt isikutelt nõuda andmete sisestamist andmebaasi. Vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punkt 60.

    (246)  Juurdepääs ettevõtja enda andmetele, näiteks platvormi kasutamise käigus loodud kasutajaandmetele, ei liigitu tundliku äriteabe vahetamiseks.

    (247)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 121 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. jaanuar 2023, HSBC Holdings jt vs. komisjon, C-883/19 P, ECLI:EU:C:2023:11, punkt 115.

    (248)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 123 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 36.

    (249)  Kohtuotsus, Üldkohus, 15. detsember 2016, Philips ja Philips France vs. komisjon, T-762/14, ECLI:EU:T:2016:738, punkt 91.

    (250)  See loetelu ei ole ammendav.

    (251)  Kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuli 2008, BPB vs. komisjon, T-53/03, ECLI:EU:T:2008:254, punkt 236 ja kohtuotsus, Üldkohus, 2. veebruar 2022, Scania vs. komisjon, T-799/17, ECLI:EU:T:2022:48, punkt 347. Teave on avalikult kättesaadav, kui see on kättesaadav avalikult juurdepääsetavatest allikatest. Teave ei ole avalik, kui teabe kättesaamisega seotud kulud hoiavad teisi ettevõtjaid ja kliente seda hankimast. Asjaolu, et turul on võimalus teavet hankida (nt klientidelt), ei tähenda tingimata, et sellise teabe puhul oleks tegemist konkurentidele lihtsalt kättesaadavate turuandmetega. Vt kohtuotsus, Üldkohus, 12. juuli 2001, Tate & Lyle jt vs. komisjon, T-202/98, T-204/98 ja T-207/98, ECLI:EU:T:2001:185, punkt 60.

    (252)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 5. oktoober 2020, Casino, Guichard-Perrachon ja AMC vs. komisjon, T-249/17, ECLI:EU:T:2020:458, punktid 263–267 ja kohtuotsus, Üldkohus, 30. september 2003, Atlantic Container Line jt vs. komisjon, T-191/98, T-212/98 kuni T-214/98, ECLI:EU:T:2003:245, punkt 1 154. Vt ka punkt 398, milles selgitatakse, et avalikustamine võib mõnikord olla konkurentide vahelise sidekanali osa, mille eesmärk on anda konkurentidele märku tulevastest kavatsustest tegutseda turul teataval viisil, või pakkuda konkurentidevahelise kooskõlastamise võimalust, ning võib seega kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

    (253)  Näiteks tugeva oligopoli korral.

    (254)  Kutseorganisatsioonid võivad koguda varasemaid andmeid, et anda panus avaliku poliitika läbivaatamisse või analüüsida selliste läbivaatamiste tulemusi.

    (255)  Näiteks on komisjon seniste juhtumite raames leidnud, et rohkem kui ühe aasta vanuste ettevõtjapõhiste andmete vahetamine tähendab varasemate andmete vahetamist, mis ei piira konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, samas kui vähem kui ühe aasta vanust teavet on peetud hiljutiseks; komisjoni otsus juhtumi IV/31.370 UK Agricultural Tractor Registration Exchange kohta, põhjendus 50; komisjoni otsus juhtumi IV/36.069 Wirtschaftsvereinigung Stahl kohta (EÜT L 1, 3.1.1998, lk 10), põhjendus 17.

    (256)  Üldkohtu 12. juuli 2019. aasta kohtuotsuses Sony ja Sony Electronics vs. komisjon (T-762/15, ECLI:EU:T:2019:515, punkt 127) leiti, et juhtumi asjaolusid arvesse võttes oli eelmiste vähempakkumiste tulemuste teadmine konkurentide jaoks väga oluline nii jälgimise eesmärgil kui ka tulevasi lepinguid silmas pidades.

    (257)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punktid 31–32.

    (258)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 15. märts 2000, Cimenteries CBR vs. komisjon, T-25/95 jt, ECLI:EU:T:2000:77, punkt 1 849 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 51.

    (259)  Vt kohtujurist Kokotti ettepanek, 19. veebruar 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:110, punkt 54. Distantseerimise kohta vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. jaanuar 2016, Toshiba Corporation vs. komisjon, C-373/14 P, punkt 62–63. Vt ka punkt 410.

    (260)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. jaanuar 2016, Eturas jt, C-74/14, ECLI:EU:C:2016:42, punkt 48; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. juuli 1999, Hüls vs. komisjon, C-199/92 P, ECLI:EU:C:1999:358, punkt 162; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 8. juuli 1999, komisjon vs. Anic Partecipazioni, C-49/92 P, ECLI:EU:C:1999:356, punkt 121.

    (261)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 59.

    (262)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 12. juuli 2001, Tate & Lyle jt vs. komisjon, T-202/98, T-204/98 ja T-207/98, ECLI:EU:T:2001:185, punkt 54.

    (263)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. jaanuar 2016, Eturas jt, C-74/14, ECLI:EU:C:2016:42, punktid 39–40.

    (264)  Euroopa Kohus tõi oma 21. jaanuari 2016. aasta kohtuotsuses Eturas jt (C-74/14, ECLI:EU:C:2016:42, punkt 41) näiteid, kuidas seda eeldust ümber lükata: tõendades, et adressaat ei ole sõnumit saanud või ei ole kõnealust osa vaadanud või et ta vaatas sõnumit alles pärast teatava aja möödumist selle saatmisest.

    (265)  Vt ka punkt 389.

    (266)  Vt näiteks kohtuotsus. Üldkohus, 14. märts 2013, Dole Food Company ja Dole Germany vs. komisjon, T-588/08, ECLI:EU:T:2013:130, punktid 291–295.

    (267)  Kohtuotsus, Üldkohus, 24. september 2019, HSBC Holdings jt vs. komisjon, T-105/17, ECLI:EU:T:2019:675, punkt 144.

    (268)  Vt näiteks komisjoni 7. juuli 2016. aasta otsus juhtumi AT.39850 Container Shipping kohta, põhjendused 40–43.

    (269)  Konkurentsiõigus ei takista kliente avalikustamast iseseisvalt ühe tarnija hinnapakkumist teisele tarnijale, et saavutada paremad äritingimused, näiteks madalam hind. Selliseid juhtumeid tuleb eristada olukordadest, kus klient teab tarnijatevahelisest konkurentsivastasest kokkuleppest ja kus ta vahetab teavet sellise kokkuleppe rakendamiseks.

    (270)  Kohtuotsus, Üldkohus, 10. november 2017, ICAP jt vs. komisjon, T-180/15, ECLI:EU:T:2017:795, punkt 103; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. oktoober 2015, AC-Treuhand vs. komisjon, C-194/14 P, ECLI:EU:C:2015:717, punktid 27 ja 34–35. Vt ka kohtuotsus, Üldkohus, 30. märts 2022, Air Canada vs. komisjon, T-326/17, ECLI:EU:T:2022:177, punktid 370–371, milles Üldkohus tuvastas, et selliste kolmandate isikute vastutus ei sõltu sellest, kas nad täidavad kokkuleppes vahendaja ja tasustatud lepitaja rolli. Vt ka punkt 454.

    (271)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. juuli 2016, VM Remonts jt, C-542/14, ECLI:EU:C:2016:578, punkt 31.

    (272)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. juuli 2016, VM Remonts jt, C-542/14, ECLI:EU:C:2016:578, punkt 30. Vt ka punkt 406, milles selgitatakse, et tundliku äriteabe saaja puhul eeldatakse, et ta on seda teavet arvesse võtnud, välja arvatud juhul, kui ta ennast distantseerib, selgitades, et ta ei soovi sellist teavet saada, või teatades teabevahetusest haldusasutustele.

    (273)  Kohtuotsus, Üldkohus, 10. november 2017, ICAP jt vs. komisjon, T-180/15, ECLI:EU:T:2017:795, punkt 100.

    (274)  Harvad lepingud võivad näiteks vähendada vastumeetmete võimalust.

    (275)  Sõltuvalt turustruktuurist ja teabevahetuse üldisest kontekstist ei saa välistada võimalust, et turukäitumise kooskõlastamiseks piisab ettevõtjatele ühekordsest teabevahetusest; vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 59.

    (276)  Näiteks mõnedel turgudel, nagu internetiturud või bensiini jaemüük, tehakse hinnakujundusotsuseid mitu korda päevas. Teistel turgudel muudavad ettevõtted oma hindu vaid paar korda aastas. Kvartaalset teabevahetust ei saa esimese puhul pidada sagedaseks teabevahetuseks, kuid teise puhul võib seda selleks pidada. Teatavatel finantsturgudel toimub kauplemine nii sagedasti, et kord päevas avaldatavat teavet võib pidada harvaks.

    (277)  Sellised meetmed võivad olla juba nõutavad isikuandmete kaitse üldmääruse järgimiseks, kui teabevahetus hõlmab isikuandmeid.

    (278)  Vt komisjoni 24. aprill 2018. aasta otsus juhtumi M.7993 Altice/PT Portugal kohta, punkt 53.

    (279)  See omaduste loetelu ei ole ammendav; konkreetse teabevahetuse hindamisel võivad asjakohased olla ka muud turu omadused.

    (280)  Vt ka punkt 389.

    (281)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika.

    (282)  Vt komisjoni otsus juhtumite IV/31.370 ja 31.446 UK Agricultural Tractor Registration Exchange kohta (EÜT L 68, 13.3.1992, lk 19), põhjendus 51 ja kohtuotsus, Üldkohus, 27. oktoober 1994, Deere vs. komisjon, T-35/92, ECLI:EU:T:1994:259, punkt 78.

    (283)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. märts 2015, Dole Food ja Dole Fresh Fruit Europe vs. komisjon, C-286/13 P, ECLI:EU:C:2015:184, punkt 122; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 41; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. jaanuar 2023, HSBC Holdings jt vs. komisjon, C-883/19, ECLI:EU:C:2023:11, punktid 115–116; kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuli 2020, Infineon Technologies vs. komisjon, T-758/14 RENV, ECLI:EU:T:2020:307, punkt 100.

    (284)  Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. oktoober 2009, GlaxoSmithKline, C-501/06 P, C-513/06 P, C-515/06 P ja C-519/06 P, ECLI:EU:C:2009:610, punkt 58; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. november 2008, BIDS, C-209/07, ECLI:EU:C:2008:643, punkt 15 jj.

    (285)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. september 2018, Philips ja Philips France vs. komisjon, C-98/17 P, ECLI:EU:C:2018:774, punkt 35.

    (286)  Teave kavandatavate tulevaste koguste kohta võib hõlmata näiteks kavandatavat tulevast müüki, turuosa ja müüki teatavatel territooriumidel või konkreetsetele kliendirühmadele.

    (287)  Vt nt kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuli 2020, Infineon Technologies vs. komisjon, T-758/14 RENV, ECLI:EU:T:2020:307, punkt 96; kohtuotsus, Üldkohus, 15. detsember 2016, Philips ja Philips France vs. komisjon, T-762/14, ECLI:EU:T:2016:738, punktid 134–136. Teave ei pea olema hindadega otseselt seotud. Konkurentsi piirav eesmärk võib seisneda ka teabe vahetamises selle kohta, mis on lõppkasutaja makstava hinna peamine element. Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 37.

    (288)  Kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuli 2020, Infineon Technologies vs. komisjon, T-758/14 RENV, ECLI:EU:T:2020:307, punktid 85 ja 96; kohtuotsus, Üldkohus, 15. detsember 2016, Philips ja Philips France vs. komisjon, T-762/14, ECLI:EU:T:2016:738, punkt 104.

    (289)  Kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuli 2020, Infineon Technologies vs. komisjon, T-758/14 RENV, ECLI:EU:T:2020:307, punkt 70.

    (290)  Kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuli 2020, Infineon Technologies vs. komisjon, T-758/14 RENV, ECLI:EU:T:2020:307, punkt 98.

    (291)  Kohtuotsus, Üldkohus, 9. september 2015, Samsung SDI jt vs. komisjon, T-84/13, ECLI:EU:T:2015:611, punkt 51.

    (292)  Kohtuotsus, Üldkohus, 8. juuli 2020, Infineon Technologies vs. komisjon, T-758/14 RENV, ECLI:EU:T:2020:307, punkt 96.

    (293)  Komisjoni 8. juuli 2021. aasta otsus juhtumi AT.40178 Autode heitgaasid kohta, põhjendused 84, 107 ja 124–126.

    (294)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. jaanuar 2023, HSBC Holdings jt vs. komisjon, C-883/19 P, ECLI:EU:C:2023:11, punktid 120–121, milles selgitatakse, et artikli 101 eesmärk on kaitsta peale konkurentide või tarbijate otseste huvide ka turustruktuuri ning selle tõttu konkurentsi kui sellist.

    (295)  Kohtuotsus, Üldkohus, 7. november 2019, Campine ja Campine Recycling vs. komisjon, T-240/17, ECLI:EU:T:2019:778, punkt 308.

    (296)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. jaanuar 2023, HSBC Holdings jt vs. komisjon, C-883/19 P, ECLI:EU:C:2023:11, punktid 195–205.

    (297)  Käesoleva osa 6.2.7 ülejäänud osas esitatud juhiseid kohaldatakse üksnes sellise teabevahetuse suhtes, mis ei kujuta endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut.

    (298)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 28. mai 1998, John Deere, C-7/95 P, ECLI:EU:C:1998:256, punkt 76.

    (299)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punkt 54.

    (300)  Teatavatel juhtudel võib teabevahetus tuua kasu ainult siis, kui turust on kaetud piisavalt suur osa. Nii võib see olla näiteks teabe kogumisel finantsteenuste sektoris, kus mittesiduvate krediidiregistrite ja ühiste andmekogude kasutamine võib parandada teadmisi riskidest ja hõlbustada üksikute äriühingute riskide hindamist.

    (301)  Komisjon leidis 30. juuni 2022. aasta otsuses juhtumi AT.40511 Insurance Ireland kohta, et teabevahetus hõlmab märkimisväärset osa asjaomasest turust. Sellel juhul moodustasid teabevahetuses osalejad 98 % asjaomasest turust.

    (302)  Teabevahetusest tuleneva võimaliku tõhususe suurenemise käsitlus ei ole ammendav.

    (303)  Vt punkt 412.

    (304)  Selles tabelis antakse kokkuvõtlik ülevaade asjakohastest kaalutlustest, kui hinnatakse vastutust tundliku äriteabe vahetamise eest eri kontekstides. Tabel on soovituslik ega ole ammendav.

    (305)  Kui B ennast avalikult distantseerib või teatab teabevahetusest ametiasutustele, sõltuks A vastutus sellest, kas kooskõlastatud tegevuse olemasolu on võimalik tuvastada.

    (306)  Standardimine võib toimuda mitmel viisil alates tunnustatud rahvusvaheliste, Euroopa või liikmesriigi standardiorganisatsioonide kehtestatud konsensusepõhiste standardite vastuvõtmisest konsortsiumide ja foorumite väljatöötatud konsensusepõhiste tehniliste kirjelduste kaudu kuni sõltumatute ettevõtjate vaheliste kokkulepeteni.

    (307)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 26. märts 2009, Selex Sistemi Integrati vs. komisjon, C-113/07 P, ECLI:EU:C:2009:191, punkt 92.

    (308)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

    (309)  Vt kohtuotsus, Üldkohus, 12. mai 2010, EMC Development vs. komisjon, T-432/05, ECLI:EU:T:2010:189.

    (310)  Vt 2. peatükk teadus- ja arenduskokkulepete kohta ning ka suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete suhtes (ELT C 89, 28.3.2014, lk 3, punktid 20–26) (edaspidi „tehnosiirde suunised“), milles käsitletakse turu määratlemise aspekte, mis on tehnoloogiaõiguste litsentsimise valdkonnas eriti olulised. Nende suuniste kohase turumääratluse näitena vt komisjoni otsus juhtumi AT.39985 Motorola – GPRS-standardiga seotud patentide jõustamine kohta, põhjendused 184–220.

    (311)  Vt ka punkt 475.

    (312)  Selles peatükis tähendavad intellektuaalomandiõigused eelkõige patente (v.a avaldamata patenditaotlused). Kui aga mis tahes muud liiki intellektuaalomandiõigused annavad nende õiguste omajale tegeliku kontrolli standardi kasutamise üle, tuleks rakendada samu põhimõtteid.

    (313)  Standardite väljatöötamises osalejatest sõltuvalt võivad piirangud esineda standarditud tootega seotud tarnija või ostja turuosas.

    (314)  Kui sellega kaasneb ka FRAND-kohustus. Vt punktid 451–457.

    (315)  Vt tehnosiirde suunised, punkt 7.

    (316)  Kõrgeid litsentsitasusid saab ülemäärasteks hinnata vaid siis, kui täidetud on valitseva turupositsiooni kuritarvitamise tingimused, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 102, ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika tingimused. Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. veebruar 1978, United Brands, 27/76, ECLI:EU:C:1978:22.

    (317)  Kuigi kinnihoidmise ja vastupidamisega seotud probleemid on üldjuhul ühepoolsed, tuleneb kinnihoidmine tavaliselt standardimiskokkuleppest, samas kui vastupidamine on intellektuaalomandiõiguste immateriaalse laadi lahutamatu osa. Teisisõnu lepivad standardite väljatöötamises osalejad standardimisprotsessi käigus kokku (potentsiaalsete) konkureerivate tehnoloogialahenduste hulgast ühes konkreetses tehnoloogialahenduses, mis võib anda turuvõimu, mida standardiga seotud oluliste intellektuaalomandiõiguste omaja saab kasutada rakendajate „kinnihoidmiseks“. Seevastu sellise rakendaja poolne vastupidamine, kes ei soovi litsentsi saada, ei tulene mitte standardimisest, vaid asjaolust, et intellektuaalomandiõiguste omajad saavad litsentsimata kasutamist lõppkokkuvõttes üksnes kohtumenetluse kaudu takistada. Nõuded, mille Euroopa Kohus kehtestas oma kohtuotsusega Huawei vs. ZTE standardiga seotud oluliste intellektuaalomandiõiguste rakendajatele, et vältida olukorda, kus nende suhtes kohaldatakse liikmesriigi kohtu ettekirjutust, peaksid Euroopa Liidu piires üldjuhul tagama piisava kaitse vastupidamise eest; vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2015, Huawei Technologies Co. Ltd vs. ZTE Corp. ja ZTE Deutschland GmbH, C-170/13, ECLI:EU:C:2015:477, punktid 65–67.

    (318)  Vt komisjoni otsus juhtumi AT.39985 Motorola – GPRS-standardiga seotud patentide jõustamine kohta, põhjendused 221–270.

    (319)  Vt näiteks komisjoni otsus juhtumi IV/35.691 Pre-insulated pipes kohta, põhjendus 147, kus osa artikli 101 rikkumisest seisnes „normide ja standardite kasutamises selleks, et takistada hindade langust põhjustava uue tehnoloogia kasutuselevõtmist või viivitada sellega“.

    (320)  See punkt ei tohiks välistada võimalust, et konkreetsed intellektuaalomandiõiguste omajad avalikustavad eelnevalt kõige piiravamad litsentsimistingimused standardiga seotud oluliste patentide kohta või kõik intellektuaalomandiõiguste omajad avalikustavad eelnevalt maksimaalse summaarse litsentsitasu määra, nagu on kirjeldatud punktis 474. Samuti ei välista see tehnosiirde suunistes osas IV.4 esitatud põhimõtete kohaselt loodud patendipuule või intellektuaalomandiõiguse litsentsimise otsust, mis on oluline litsentsitasuta standardite puhul, nagu on kindlaks määratud selles peatükis.

    (321)  Vt ka 1. peatüki sissejuhatus. Turuosade kohta vt ka punkt 472.

    (322)  Vt selle kohta ka punkt 464.

    (323)  Piiranguteta osalemine peaks hõlmama osalemist protsessi kõigis etappides, sealhulgas osalemist standardeid väljatöötava organisatsiooni standardimisprotsessi ettevalmistavas etapis, näiteks standardeid väljatöötava organisatsiooni konkreetsetes huvirühmades.

    (324)  Näiteks tuleks anda tõhus juurdepääs standardi kirjeldusele.

    (325)  Nagu täpsustatud punktides 456 ja 457. Vt ka komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi lähenemisviis standardi rakendamiseks olulistele patentidele“ (edaspidi „teatis standardite rakendamiseks oluliste patentide kohta“) (COM(2017) 0712 final).

    (326)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2015, Huawei Technologies Co. Ltd vs. ZTE Corp. Ja ZTE Deutschland GmbH, C-170/13, ECLI:EU:C:2015:477, punkt 53: „Neil asjaoludel ja arvestades seda, et FRAND-tingimustel litsentside andmise kohustuse võtmine tekitab kolmandates isikutes õiguspärase ootuse, et SEP omanik neile tõepoolest sellistel tingimustel litsentsi annab, võib SEP omaniku keeldumine nendel tingimustel litsentsi andmisest kujutada endast põhimõtteliselt kuritarvitamist ELTL artikli 102 tähenduses“. Vt ka komisjoni otsus juhtumi AT.39985 – Motorola – GPRS-standardiga seotud patentide jõustamine kohta, punkt 417: „Võttes arvesse GPRS-standardi vastuvõtmiseni viinud standardimisprotsessi ja Motorola vabatahtlikku kohustust litsentsida Cudaki standardi rakendamiseks oluline patent FRAND-tingimustel, on GPRS-standardi rakendajatel õiguspärane ootus, et Motorola annab neile selle standardi rakendamiseks olulise patendi litsentsi, tingimusel et nad ei ole vastu litsentsilepingu sõlmimisele FRAND-tingimustel“.

    (327)  Soovitud tulemuse saamiseks ei pea hea usu põhimõtte kohase avalikustamise jaoks nõudma, et osalejad võrdleksid oma intellektuaalomandiõigusi võimaliku standardiga ning kinnitaksid teadaandes, et neil ei ole võimaliku standardiga seotud intellektuaalomandiõigusi.

    (328)  Seevastu „patendi varjamine“ esineb siis, kui standardi väljatöötamise protsessis osalev ettevõtja varjab tahtlikult asjaolu, et tal on väljatöötatava standardi rakendamiseks oluline patent, ning avaldab selle alles pärast standardi kokkuleppimist ja teised ettevõtjad on seega sunnitud seda kasutama. Kui standardi väljatöötamise käigus esineb patendi varjamist, õõnestab see usaldust protsessi vastu, sest tulemuslik standardi väljatöötamise protsess on tehnilise arengu ja turu üldise arengu eeltingimus, pidades silmas tarbijate kasu. Vt näiteks komisjoni 9. detsembri 2009. aasta otsus juhtumi COMP/38.636 RAMBUS kohta (ELT C 30, 6.2.2010, lk 17).

    (329)  Osalejaid tuleks kutsuda üles täiendama varem avalikustatud üldist teavet patendi numbri ja/või patenditaotluse numbritega, kui see teave muutub avalikult kättesaadavaks.

    (330)  Sama kehtib ka juhul, kui organisatsioon kohaldab ühekordsel nominaalsel tasul põhinevat litsentsimispoliitikat.

    (331)  Vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2015, Huawei Technologies Co. Ltd vs. ZTE Corp. ja ZTE Deutschland GmbH, C-170/13, ECLI:EU:C:2015:477, punkt 71, mille kohaselt võib patendiõiguste rikkumise hagi kujutada endast valitseva turupositsiooni kuritarvitamist artikli 102 tähenduses, kui see on esitatud huvitatud litsentsisaaja vastu, järgimata menetlusetappe, mille Euroopa Kohus on oma kohtuotsuses välja toonud.

    (332)  Standardeid väljatöötavad organisatsioonid ei ole kaasatud litsentsimisläbirääkimistesse ega nendest tulenevatesse kokkulepetesse.

    (333)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 14. veebruar 1978, United Brands, 27/76, ECLI:EU:C:1978:22, punkt 250; vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2009, Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland vs. komisjon, C-385/07 P, ECLI:EU:C:2009:456, punkt 142.

    (334)  Teatis standardi rakendamiseks oluliste patentide kohta, lk 7.

    (335)  Põhimõtteliselt ei pruugi kulupõhised meetodid olla kõige sobivamad muu hulgas selle tõttu, et teatava patendi või patendirühma väljatöötamisega seotud kulusid on keeruline hinnata ja need meetodid võivad moonutada uuenduste stiimuleid.

    (336)  Siin kirjeldatud meetodid ei ole välistavad ja FRAND-määrade kindlaksmääramiseks võib kasutada muid meetodeid, mis lähtuvad kirjeldatud meetoditega samast põhimõttest. Vt ka Chryssoula Pentheroudakis, Justus A. Baron (2017) „Licensing Terms of Standard Essential Patents. A Comprehensive Analysis of Cases“, Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaaruanne, EUR 28302 EN; doi:10.2791/193948.

    (337)  Vt kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuli 1989, Tournier, C-395/87, ECLI:EU:C:1989:319, punkt 38; Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 13. juuli 1989, Lucazeau jt vs. SACEM jt, 110/88, 241/88 ja 242/88, ECLI:EU:C:1989:326, punkt 33.

    (338)  Kui mõlemad pooled on nõus, saab standardi rakendamiseks oluliste patentide FRAND-tingimuste vaidluse lahendada ka sõltumatu kolmas isik, näiteks vahekohtunik. Vt näiteks kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2015, Huawei Technologies Co. Ltd vs. ZTE Corp. Ja ZTE Deutschland GmbH, C-170/13, ECLI:EU:C:2015:477, punkt 68 ja komisjoni 29. aprilli 2014. aasta otsus juhtumi AT. 39939 Samsung – Universaalse mobiilsidesüsteemi (UMTS) standardipõhiste patentide jõustamine kohta, põhjendus 78.

    (339)  Vt komisjoni otsus juhtumi IV/29/151 Philips/VCR kohta, põhjendus 23: „Kuna need standardid käsitlesid VCR-seadmete tootmist, pidid kokkuleppeosalised tootma ja turustama ainult selliseid kassette ja magnetofone, mis vastasid Philipsi litsentsitud VCR-süsteemidele. Nad ei tohtinud hakata tootma ja turustama muid videokassettide süsteeme. […] See kujutas endast konkurentsi piiramist artikli 85 lõike 1 punkti b kohaselt“.

    (340)  Vt komisjoni otsus juhtumi IV/29/151 Philips/VCR kohta, põhjendus 23.

    (341)  Komisjoni otsuses juhtumi IV/31.458 X/Open Group kohta leidis komisjon, et isegi kui vastuvõetud standardid avaldati, oli piiratud liikmesuse poliitikal selline mõju, mis takistas mitteliikmetel mõjutada rühma töö tulemusi ning saada standardite kohta selliseid teadmisi ja tehnilist teavet, mida liikmed tõenäoliselt said. Lisaks sellele ei saanud mitteliikmed vastupidiselt liikmetele rakendada standardit enne selle vastuvõtmist (vt punkt 32). Seetõttu leiti, et kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses.

    (342)  Selline piirang võib realiseeruda sidusrühmade standardimiskokkuleppest väljajätmise või piiratuma osalejastaatuse kaudu.

    (343)  Vt komisjoni 14. oktoobri 2009. aasta otsus juhtumi 39.416 Laevade klassifitseerimine kohta.

    (344)  Eelkõige juhul, kui standardi kehtestamise tulemusena kujuneb tõenäoliselt välja uus asjaomane turg.

    (345)  Vt punkt 438.

    (346)  Standardi rakendamise võimalike kulude läbipaistvuse suurendamiseks võiksid standardeid väljatöötavad organisatsioonid aktiivselt osaleda standardi maksimaalse summaarse litsentsitasu avalikustamisel. Sarnaselt patendipuuli kontseptsioonile saavad intellektuaalomandiõiguse omajad jagada summaarset litsentsitasu.

    (347)  Kõige piiravamate litsentsimistingimuste ühepoolne või ühine eelnev avalikustamine ei tohiks olla tehtud järgneval turul müüdavate toodete või asendustehnoloogia või asendavate intellektuaalomandiõiguste hindade ühise fikseerimise varjamiseks, mis kujutab endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut.

    (348)  Vt komisjoni 15. detsembri 1986. aasta otsus juhtumi IV/31.458 X/Open Group kohta, põhjendus 42: „Komisjon leiab, et komisjoni otsust kehtestada erand mõjutab suuresti äriühingu tahe avalikustada tulemused nii kiiresti kui võimalik“.

    (349)  Komisjoni otsuses juhtumi IV/29/151 Philips/VCR kohta tõi VCR-standardite järgimine kaasa muude, võib-olla paremate süsteemide kõrvalejätmise. Selline kõrvalejätmine oli eriti oluline, pidades silmas Philipsi väljapaistvat turupositsiooni: „[…] Kokkuleppeosalistele kehtestati piirangud, mis ei olnud nende täienduste saavutamiseks hädavajalikud. VCR-videokassettide kokkusobivus teiste tootjate valmistatud masinatega oleks olnud tagatud isegi siis, kui need teised tootjad oleksid pidanud täitma kohustust järgida VCR-standardeid VCR-seadmete tootmisel“ (põhjendus 31).

    (350)  Vt komisjoni 15. detsembri 1986. aasta otsus juhtumi IV/31.458 X/Open Group kohta, põhjendus 45: „Kontserni eesmärke ei oleks olnud võimalik saavutada, kui kasvõi ühel kontserni eesmärkidele pühenduda soovival äriühingul oleks olnud õigus saada liikmeks. See tekitaks praktilisi ja logistilisi raskusi töö korraldamisel ja võiks takistada asjakohaste ettepanekute heakskiitmist.“ Vt ka komisjoni otsus juhtumi 39.416 Laevade klassifitseerimine kohta, punkt 36: „[…] kohustuste abil [on] võimalik leida tasakaal ühest küljest IACSi liikmesuse suhtes nõudlike kriteeriumide säilitamise ja teisest küljest IACSi liikmeks saamist takistavate ebavajalike tõkete eemaldamise vahel. Uute kriteeriumide abil tagatakse, et ainult tehniliselt pädevad klassifitseerimisühingud saavad IACSi liikmeks, vältides nii IACSi töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi põhjendamatut kahjustamist IACSi liikmeks saamisele esitatavate liiga leebete nõudmiste tõttu. Samas ei takista uued kriteeriumid tehniliselt pädevatel klassifitseerimisühingutel soovi korral IACSiga ühinemast“.

    (351)  Vt eespool punkt 471 selle tagamise kohta, et sidusrühmasid teavitataks ja nendega konsulteeritaks käimasoleva töö suhtes, kui osalemine on piiratud.

    (352)  Asendavad intellektuaalomandiõigused osutavad tehnoloogiale, mis on kasutajate või litsentsisaajate seisukohast vahetatav või asendatav muu tehnoloogiaga nende tehnoloogiliste lahenduste tunnuste ja otstarbekohase kasutuse põhjal.

    (353)  Seoses sellega vt komisjoni 29. novembri 1995. aasta otsus juhtumite IV/34.179, 34.202, 216, Madalmaade kraanad (SCK ja FNK) kohta, põhjendus 23: „Keeld pöörduda ettevõtjate poole, keda SCK ei ole alltöövõtjatena sertifitseerinud, piirab sertifitseeritud ettevõtjate tegevusvabadust. Seda, kas keeldu saab käsitada kas konkurentsi takistava, piirava või moonutavana artikli 85 lõike 1 tähenduses, tuleb hinnata õiguslikus ja majanduslikus kontekstis. Kui selline keeld on seotud sertifitseerimissüsteemiga, mis on täielikult avatud, sõltumatu ja läbipaistev ning millega aktsepteeritakse muude süsteemide samaväärseid garantiisid, võib väita, et sellel ei ole konkurentsile piiravat mõju, vaid selle eesmärk on lihtsalt tagada sertifitseeritud kaupade või teenuste kvaliteet“.

    (354)  De facto standardimine tähendab olukorda, kus (õiguslikult mittesiduvat) standardit kasutab praktikas enamik majandusharust.

    (355)  Sellised tüüptingimused võivad moodustada väga väikese või väga suure osa lõpliku lepingu punktidest.

    (356)  See tähendab olukorda, kus (mittekohustuslikke) tüüptingimusi kasutab praktikas enamik majandusharust ja/või kasutatakse toote/teenuse enamiku aspektide puhul, viies seega tarbija valiku piiramiseni või koguni selle puudumiseni.

    (357)  Vt ka 32. joonealune märkus. Turgudel, kus hinnavälised parameetrid on olulised konkurentsiparameetrid, võivad selliste parameetritega seotud tüüptingimused samuti kujutada endast eesmärgil põhinevat konkurentsipiirangut.

    (358)  Kui varasem kogemus tüüptingimustega asjaomasel turul näitab, et tüüptingimustega ei kaasnenud konkurentsi vähenemine tootevaliku mitmekesistamisel, võib see näidata, et naabertoote jaoks välja töötatud sama liiki tüüptingimuste kasutamisel ei ole samuti konkurentsile piiravat mõju.

    (359)  Turgudel, kus hinnavälised parameetrid on olulised konkurentsiparameetrid, võivad selliste parameetritega seotud tüüptingimused samuti konkurentsi piirata.

    (360)  Komisjoni teatis mitteametlike suuniste kohta, mis käsitlevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud uusi või lahendamata küsimusi, mis on üles kerkinud üksikjuhtumites (suuniskirjad) (ELT C 381, 4.10.2022, lk 9).

    (361)  ELi lepingu artikkel 3.

    (362)  2015. aastal kõikide ÜRO liikmesriikide vastuvõetud kestliku arengu tegevuskava aastani 2030.

    (363)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

    (364)  Vt näiteks ÜRO resolutsioon 66/288, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 27. juulil 2012.

    (365)  ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 on kindlaks määratud 17 kestliku arengu eesmärki (sh näiteks eesmärk nr 2: kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja täisväärtuslikum toitumine ning toetada kestlikku põllumajandust; eesmärk nr 7: tagada kõigile taskukohane, kindel, kestlik ja kaasaegne energia; eesmärk nr 9: ehitada vastupidav taristu ning toetada kestliku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni; eesmärk nr 13: tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks); ja 169 alaeesmärki (sealhulgas näiteks alaeesmärk nr 9.1: arendada kvaliteetset, kindlat, kestlikku ja vastupidavat taristut, sealhulgas piirkondlikku ja piiriülest taristut, et toetada majandusarengut ja inimeste heaolu, keskendudes taskukohasele ja võrdsele juurdepääsule kõigi jaoks; ja alaeesmärk 13.1: tugevdada kõigis riikides vastupanu- ja kohanemisvõimet kliimaga seotud ohtude ja loodusõnnetustega).

    (366)  Vt eespool osa 1.2.6. Euroopa Kohus on tunnistanud, et kokkulepetest või ettevõtjate ühenduste otsustest tulenev konkurentsipiirang võib jääda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui see on lahutamatult seotud õiguspärase eesmärgiga ja sellega proportsionaalne (vt muu hulgas kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. september 1999, Albany International, C-67/96, ECLI:EU:C:1999:430; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. veebruar 2002, Wouters jt, C-309/99, ECLI:EU:C:2002:98 ja kohtuotsus, Euroopa Kohus, 16. juuli 2006, Meca-Medina ja Majcen vs. komisjon, C-519/04 P, ECLI:EU:C:2006:492).

    (367)  Komisjoni suunised asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta („suunised artikli 101 lõike 3 kohta“) (ELT C 101, 27.4.2004, lk 97).

    (368)  Vt punkt 284.

    (369)  Kuna kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepped on standardimiskokkulepete alamkategooria.

    (370)  Kui see andmebaas ei vähenda ebakindlust seoses konkurentide hiljutise või tulevase tegevusega turul, ei kujuta see endast tundliku äriteabe vahetamist. Teisisõnu ei tohiks andmebaasi teavet sisestavad ettevõtjad täpsustada, kes on nende praegused või tulevased tarnijad.

    (371)  Vt punktid 23 ja 28.

    (372)  Kestlikkuse eesmärgi taotlemist tõendavad dokumendid peaksid olema põhimõtteliselt sellised, mis võimaldavad mõistlikult kahelda, kas kokkuleppel on konkurentsivastane eesmärk. Kestlikkuse eesmärgi taotlemine ei tohiks siiski olla ebakindel. Vt analoogia alusel kohtuotsus, Euroopa Kohus, 30. jaanuar 2020, Generics (UK), C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 107–108.

    (373)  Vt ka suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punktid 24–27.

    (374)  Vt näiteks ÜRO kestliku arengu standardite foorum, https://unfss.org/home/objective-of-unfss.

    (375)  Vt näiteks ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents, raamistik vabatahtlike kestlikkusstandardite hindamiseks, https://unctad.org/system/files/official-document/ditctabinf2020d5_en.pdf.

    (376)  Vt punktid 442–444, kus kirjeldatakse üksikasjalikumalt peamisi viise, kuidas standardimiskokkulepped võivad konkurentsi piirata.

    (377)  Komisjoni 8. juuli 2021. aasta otsus juhtumi AT.40178 Autode heitgaasid kohta.

    (378)  Nagu on märgitud punktis 538, ei liigitata kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepeteks selliseid konkurentidevahelisi kokkuleppeid, millega piiratakse osalevate ettevõtjate toodangut kokkuleppega hõlmatud toodete puhul. Seetõttu on neid kokkuleppeid vaja artikli 101 kohaselt eraldi hinnata.

    (379)  Vt punkt 453, kus selgitatakse mõistet „läbipaistvus“ standardite kehtestamise protsessis.

    (380)  Vt punkt 464. Teisisõnu ei tohiks ettevõtjaid, kes ei soovi standardis osaleda, takistada jätkamast turu ja tarbijate varustamist toodetega, mis vastavad õiguslikele nõuetele, kuid ei vasta uuest kestlikkusstandardist tulenevatele lisanõuetele.

    (381)  Vt osa 6.1 teabevahetuse kohta, eelkõige punkt 369.

    (382)  Vt punkt 465 jj osas 7.3.3.2, milles käsitletakse standardile juurdepääsu tingimusi.

    (383)  Hinnatõusu olulisus sõltub toote ja asjaomase turu omadustest.

    (384)  Osalevate ettevõtjate ühine turuosa viitab nende ettevõtjate toodete üldisele turuosale asjaomastel turgudel, mida standard mõjutab, ega ole piiratud toodetega, mis on konkreetselt hõlmatud kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkuleppega.

    (385)  Pehme „safe harbour“-põhimõte ei takista komisjoni või liikmesriigi konkurentsiasutust sekkumast konkreetsetel juhtudel, kui kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkuleppega kaasneks konkurentsi märgatav piiramine turul, näiteks eri ettevõtjate sõlmitud kestlikkuse eesmärgiga standardimiskokkulepete kumulatiivse mõju tõttu, mis toob kaasa olulise hinnatõusu või kvaliteedi märkimisväärse languse.

    (386)  Sellise kestlikkusstandardi järgimist tagava seire- ja jõustamissüsteemi olemasolu võetakse ühe tegurina arvesse selle hindamisel, kas kokkuleppe põhieesmärk on saavutada kestlikkuse eesmärk, nagu on märgitud punktis 534.

    (387)  Selliste konkurentidevaheliste kokkulepete suhtes, mis ei sisalda eesmärgil põhinevaid konkurentsipiiranguid, võib kohaldada ka teatist vähetähtsate kokkulepete kohta, kui kokkuleppepoolte ühine turuosa ei ole üle 10 % ühelgi kokkuleppest mõjutatud asjaomasel turul (vt punkt 41).

    (388)  Vt ka suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punktid 48–72. Eelkõige on punktis 70 märgitud, et „[k]oostööd tehes võivad ettevõtjad luua tõhusust, mis ei oleks olnud ilma piirava kokkuleppeta võimalik või oleks olnud võimalik üksnes olulise viivituse või suuremate kuludega“.

    (389)  Vt ka suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punktid 50-58. Punktis 58 selgitakse eelkõige, et „[j]uhul kui kokkulepet ei ole veel täielikult rakendatud, peavad pooled põhjendama mis tahes prognoose seoses kuupäevaga, millest alates tõhusust suurendatakse, nii et see avaldab märkimisväärset positiivset mõju turule“.

    (390)  Vt suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 56: „Esitatud andmed peavad olema kontrollitavad, et saaks olla piisavalt kindel, et tõhusus on suurenenud või tõenäoliselt suureneb“.

    (391)  Vt näiteks komisjoni 15. detsembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (ELT L 471, 30.12.2021, lk 1).

    (392)  Vt eelkõige suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 39.

    (393)  Vt eelkõige suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punktid 73–82.

    (394)  Vt eelkõige suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punktid 76 ja 89, milles käsitletakse tõhususe suurendamise aega.

    (395)  Sellisel juhul saaks võimalikku kasu tarbijatele näidata, kasutades nende maksevalmidust kinnitavaid tõendeid, vt osa 9.4.3.2.

    (396)  Näiteks keskkonnanõuete kehtestamisega saavutatakse see maksude, keeldude või toetuste kaudu.

    (397)  Kui ettevõtjad on kohustatud järgima piiramise ja kauplemise süsteemi, näiteks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, tuleb arvesse võtta, et saaste mis tahes määral vähendamine ja sellega kaasnev selle ettevõtja või valdkonna saastekvootide kasutamise vähenemine vabastab need saastekvoodid ja tulemuseks on nullmõju saaste vähenemisele, kui saastekvoote ei vähendata (nn vesivoodi efekt).

    (398)  Näiteks võib see juhtuda siis, kui ettevõte investeerib kestliku toote turustamisse, et tagada tarbijate teadlikkus uue toote kvaliteedist. Kui konkurendid hakkavad seejärel samuti tootma kestlikke versioone oma toodetest, mille puhul on tarbijate nõudlus juba kindlaks tehtud, ei pea need konkurendid kandma kestliku toote esmase turuleviimisega seotud kulusid ning nad saavad esimese ettevõtte poolt kestliku toote turuletoomiseks tehtud investeeringuid ära kasutada.

    (399)  Vt eelkõige suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 80.

    (400)  See hõlmab tootjaid, kes kasutavad tooteid tootmisprotsessi sisendina, hulgimüüjaid, jaemüüjaid ja lõpptarbijaid, st füüsilisi isikuid, kes tegutsevad eesmärgil, mis on nende erialast või elukutsest sõltumatu. Vt suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 84.

    (401)  Vt suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 85; vt ka kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punkt 72.

    (402)  Piir- või muutuvkulude vähendamine on tõhususe hindamisel tõenäolisemalt asjakohane kui püsikulude vähendamine; piir- ja muutuvkulude vähendamine toob tõenäolisemalt tarbijate jaoks kaasa madalamad hinnad.

    (403)  Tarbijate maksevalmidus on üks element, mis võib aidata kindlaks teha, millist kasu võivad kokkuleppepooled taotleda. Asjaolu, et tarbijad on valmis maksma, st et kestlike toodete järele on nõudlus, ei tähenda tingimata, et kokkulepe ei ole hädavajalik. Kuigi tarbijad võivad olla valmis kestliku toote eest maksma, võib piirav kokkulepe olla siiski hädavajalik, näiteks selleks, et ületada esimese turuletulija ebasoodne olukord või saavutada kulusid vähendav mastaabisääst.

    (404)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 23. november 2006, Asnef-Equifax, C-238/05, ECLI:EU:C:2006:734, punkt 72.

    (405)  Turutõrge seisneb sellises olukorras tavaliselt asjaolus, et mittekestlik tarbimine põhjustab teistele negatiivset välismõju. Üksiktarbijad ei võta seda negatiivset välismõju (nt heitkoguseid) täielikult arvesse, mille tagajärjel tekib mittekestliku toote ületarbimine. Samamoodi võib turutõrge seisneda kestliku tarbimise positiivses välismõjus (nt heitkoguste vähenemine). Sellisel juhul pakub turg kestlikke tooteid liiga vähe sisuliselt samal põhjusel, nimelt seetõttu, et tarbijad ei võta arvesse oma tarbimise mõju teistele.

    (406)  Suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 43; vt ka kohtuotsus, Üldkohus, 27. september 2006, GlaxoSmithKline Services jt vs. komisjon, T-168/01, ECLI:EU:T:2006:265, punktid 248 ja 251; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 11. september 2014, MasterCard Inc, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 242; komisjoni 23. mai 2013. aasta otsus juhtumi AT.39595 Air Canada/United Airlines/Lufthansa („STAR-liit“) kohta.

    (407)  Kahju tarbijatele saab hüvitada üht liiki kestlikkusest saadava kasuga või liidetud individuaalse ja üldise eelisega, vt osa 9.4.3.4.

    (408)  Selles näites ei ole ebapiisava turuhõlmavuse tõttu siiski piiratud üksnes kokkuleppe võimalik eelis, vaid ka võimalik konkurentsi kahjustav mõju (sisuliselt samal põhjusel).

    (409)  Tulevikus tekkivat eelist võib arvesse võtta niivõrd, kuivõrd see tekib tarbijatele asjaomasel turul.

    (410)  Kui üldine eelis jaguneb suure ühiskonnaosa vahel, on asjaomase turu tarbijatega olulisel määral kattumine vähem tõenäoline.

    (411)  Vt suunised artikli 101 lõike 3 kohta, punkt 87.

    (412)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 9. september 2003, CIF, C-198/01, ECLI:EU:C:2003:430, punkt 56. Vt ka 1. peatükk, punkt 19.

    (413)  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. detsember 2013, Soa Nazionale Costruttori, C-327/12, ECLI:EU:C:2013:827, punkt 38; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 5. detsember 2006, Cipolla jt, C-94/04, ECLI:EU:C:2006:758, punkt 47.


    Top