52015DC0176

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.4.2015

COM(2015) 176 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) suhtes kohaldatava otsustusprotsessi läbivaatamine

1.SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjoni koosseis määrati ametisse Euroopa Parlamendile esitatud poliitiliste suuniste alusel. Nendes suunistes võttis komisjon kohustuse vaadata läbi kehtivad õigusaktid, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) lubamist.

Käesolevas teatises esitatakse järeldused, millele komisjon jõudis pärast GMOde lubamise suhtes kohaldatava otsustusprotsessi läbivaatamist ning esitatakse põhjendused, mille alusel komisjon on vastu võtnud õigusakti ettepaneku 1 .

GMOde suhtes kohaldatavat otsustusprotsessi reguleeritakse spetsiifiliste õigusaktidega ja institutsiooniliste ühiseeskirjadega. Käesolevas teatises esitatakse kokkuvõte kõnealuste otsuste taustast, selgitatakse, kuidas lubasid tegelikult menetletakse, ja kirjeldatakse hiljuti tehtud muudatusi.

Selles selgitatakse komisjoni järeldusi ja nende tegemisel arvesse võetud asjaolusid, s.t poliitilistes suunistes võetud kohustuse aluseks olevat eriolukorda seoses GMOdega, eelkõige demokraatlikke ja õigusküsimusi.

2.GMOde SUHTES KOHALDATAV OTSUSTUSPROTSESS

2.1. Õigusraamistik

Euroopa Liidus kehtib põhjalik GMOde lubamist, jälgitavust ja märgistamist käsitlev õigusraamistik.

Määruses (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta 2 (edaspidi „2003. aasta määrus”) käsitletakse GMOdest koosnevat, neid sisaldavat või neist toodetud toitu, toidu koostisosi ja sööta. Selles käsitletakse ka muid kasutusalasid, nagu GMOde kasvatamine, kui GMOd on ette nähtud kasutamiseks toidu ja sööda tootmise lähtematerjalina. Eespool nimetatud ja 2003. aasta määrusega hõlmatud GMOdele osutatakse edaspidi kui „geneetiliselt muundatud toit ja sööt”.

Seda valdkonda reguleeriv teine õigusakt on direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta 3 (edaspidi „2001. aasta direktiiv”). See direktiiv hõlmab muuks kui toiduks ja söödaks (eelkõige kasvatamiseks) ettenähtud GMOsid.

Mõlemas õigusaktis on sätestatud loamenetlused, mille eesmärk on tagada, et asjaomaste toodete turule laskmine ei kujuta endast riski inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale. Seepärast on loamenetluse kõige olulisem osa teaduslik riskihindamine: toote turule laskmise iga taotlust tuleb nõuetekohaselt põhjendada ning põhjendus peab põhinema teaduslikul hindamisel 4 . Õigusaktide kohaselt vastutab teadusliku riskihindamise eest Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostöös liikmesriikide teadusasutustega.

Õiguslikust seisukohast tehakse otsused GMOde lubamise kohta komisjoni vastuvõetud rakendusaktidega 5 . Seega teeb loa andmise otsuse komisjon, kuid ka liikmesriigid on otsustusprotsessi olulised osalised.

Liikmesriikide roll loamenetluses

Liikmesriigid on kaasatud kahes etapis: nad hääletavad komisjoni esitatud otsuse eelnõu üle alalises komitees ja vajaduse korral apellatsioonikomitees, kui esimeses etapis otsust ei tehta 6 . Nagu ka muudes ELi õigusaktide kohaselt loodud komiteedes, hääletavad liikmesriigid ka neis komiteedes aluslepingus sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõude alusel 7 .

Kui apellatsioonikomitees ei saavutata eelnõu poolt ega vastu kvalifitseeritud häälteenamust, tähendab see, et komitee arvamust ei esita.

Komisjoni lõplik otsus

Menetluseeskirjades (määrus (EL) nr 182/2011 8 ) on sätestatud, et kui apellatsioonikomitee arvamust ei esita, „võib komisjon rakendusakti eelnõu vastu võtta” 9 . See sõnastus osutab sellele, et komisjonil on teatav kaalutlusõigus 10 . GMOdega seotud juhtudel on komisjoni kaalutlusõigust 2003. aasta määrusega ja 2001. aasta direktiiviga oluliselt piiratud. Eelneva loa taotlemise süsteem, mida tõlgendatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt, 11 nõuab komisjonilt (toote ELi turule laskmise lubamise või keelamise kohta) otsuse vastuvõtmist mõistliku aja jooksul. See tähendab, et kui õigusaktiga on keelatud loata toote (praegusel juhul GMO) turule laskmine, ei saa luba andev organ (praegusel juhul komisjon) lubava või keelava otsuse tegemist määramata ajaks edasi lükata, kui talle on esitatud nõuetekohane loataotlus. Kui hääletamise tulemusel arvamust ei esitata, ei saa komisjon otsuse tegemisest hoiduda.

Erakorralised meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta

2003. aasta määrus sisaldab sätteid, millega lubatakse komisjonil või liikmesriikidel võtta erakorralisi meetmeid, et takistada lubatud GMO turule laskmist või kasutamist. Selliseid meetmeid võib võtta ainult juhul, kui on teaduslikke tõendeid selle kohta, et toode kujutab endast tõenäoliselt riski tervisele või keskkonnale.

2.2 GMOde lubamist käsitlevate otsuste tegemine tegelikkuses

Alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest ei ole liikmesriigid kordagi saavutanud GMOsid lubava komisjoni otsuse eelnõu suhtes poolt või vastu kvalifitseeritud häälteenamust, olgu siis tegemist kasvatamisega või geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga 12 . Arvamust ei ole esitatud ühelgi juhul. See on pidevalt nii olnud menetluse kõigis etappides (nii praeguste eeskirjade alusel alalises komitees kui ka apellatsioonikomitees kui ka varem nõukogus) (vt tabelid 1–3 ja lisa joonist 1).

Kasvatamiseks ettenähtud GMOd

ELis on GMOde kasvatamiseks antud väga vähe lube. Alates 1990. aastast on antud luba ainult kolme GMO kasvatamiseks ja praeguse seisuga on ainult üks toode (MON810 mais) lubatud. Seda kasvatatakse viies liikmesriigis ja alal, mis moodustab üksnes 1,5% maisi kasvatamiseks ELis kasutatavast kogualast 13 .

Seni GMOde kasvatamiseks antud lubade väike arv ja kaitseklauslid, mille mitu liikmesriiki on kasutusele võtnud ELi õigusaktidega lubatud GMOde kasutamise keelamiseks, näitavad paljude liikmesriikide seisukohta GMOde suhtes 14 . Vastuseis GMOde kasvatamisele on viimastel aastatel kasvanud, mida näitab ka see, et paljud liikmesriigid olid nõukogus 2014. aasta veebruaris 15 maisi 1507 kasvatamise vastu (vt lisa tabel 1).

Geneetiliselt muundatud toit ja sööt

Geneetiliselt muundatud toitu on müügil vähe (olenemata sellest, et sööta käsitlev ühisluba tähendab, et lubatud tooteid on rohkem). Arvamusküsitluste tulemused kinnitavad üldpilti, et ELi kodanikud on geneetiliselt muundatud toidu vastu 16 . Paljud toidu jaemüüjad on otsustanud geneetiliselt muundatud toitu oma poodides mitte müüa. Selle põhjuseks võivad olla geneetiliselt muundatud toidu suhtes kehtivad märgistamisnõuded 17 ning geneetiliselt muundamata alternatiivide olemasolu.

On tarbijaid, kes tahavad olla kindlad, et GMOsid ei ole kasutatud nende ostetava toidu tootmise üheski etapis. Paljudele loomakasvatajatele ning kauplejatele ja jaemüüjatele eri liikmesriikides on seega GMOdest hoidumine müügitaktika. Seepärast on kasutusele võetud sellised märgistused nagu „ei ole toidetud geneetiliselt muundatud söödaga” 18 või „bio”.

Geneetiliselt muundatud sööda puhul on olukord teistsugune kui geneetiliselt muundatud toidu puhul: sellise sööda turg ELis on märkimisväärne. See kehtib eelkõige segasööda puhul, mis on põllumajandusloomade söödamaterjalide segu ja mida kasutatakse selle suure energia- ja valgusisalduse tõttu. ELis kasutatakse peamiselt imporditud sööta (2013. aastal imporditi ELi taimse valgu vajaduse rahuldamiseks 60% söödast – peamiselt sojauba ja sojajahu). Imporditakse kõige enam riikidest, kus kasvatatakse peamiselt GMOsid – 90% impordist oli pärit riikidest, kus ligikaudu 90% sojaubade kasvatamiseks kasutatavale alale oli istutatud geneetiliselt muundatud sojauba 19 . Geneetiliselt muundatud sojajahu laialdase kasutamise peamised põhjused on kättesaadavus, hind 20 ja konkurentsivõimelisus 21 .

Geneetiliselt muundatud sööda laialdane kasutamine ei ole siiski mõjutanud hääletamistulemusi. Geneetiliselt muundatud toidu ja sööda üle hääletamise tulemusel ei ole kordagi arvamust esitatud (vt tabelid 2 ja 3 ning lisa joonis 1). Kuigi hoiakud on aja jooksul stabiliseerunud, on tavaliselt rohkem liikmesriike otsuse eelnõu poolt kui vastu.

Kuigi liikmesriigid on olnud väga huvitatud GMOde kasvatamist vältivate kaitseklauslite kehtestamisest, ei ole neid geneetiliselt muundatud toidu ja sööda suhtes eriti laialdaselt kasutatud (ainult üks liikmesriik kohaldab hetkel kolme toote suhtes meetmeid). Siiski näitab geneetiliselt muundatud toidu ja sööda vastu hääletavate liikmesriikide arv, et nende arvates ei võimalda menetlus neil täielikult oma individuaalseid huvisid kaitsta.

Otsustusprotsessi käsitlevad järeldused

GMOde lubamisega seotud otsustusprotsessis on saanud tavaks, et lõpliku otsuse teeb komisjon, mistõttu ei vasta otsuste tegemine selles valdkonnas ELi tavapärasele komiteemenetlusele 22 . Loa andmise vastu olevate liikmesriikide tõstatatud küsimused ei põhine tavaliselt teaduslikel kaalutlustel, vaid tulenevad riiklikest huvidest, mis ei ole seotud ainult GMOde tervise- ja keskkonnaohutusega.

Kuigi praeguste õigusaktide kohaselt on komisjonil õigus võtta lisaks EFSA riskihindamisele arvesse ka „teisi õiguspäraseid tegureid”, ei ole komisjonil olnud võimalik nende tegurite alusel kehtestada kogu ELi hõlmavat keeldu toodetele, mida EFSA on pidanud ohututeks 23 .

See näitab, et komisjon peab lubamise üle pidevalt otsustama olukorras, kus tal puudub liikmesriikide asjaomaste komiteede toetus. Selline olukord on iseloomulik just GMOde lubamise üle otsustamise protsessile.

3.KASVATAMISEKS LOA SAANUD GMOsid KÄSITLEVATES EESKIRJADES HILJUTI TEHTUD MUUDATUSED

Komisjon esitas 2010. aastal ettepaneku muuta GMOsid käsitlevaid õigusakte, et lisada põhjendusi, mille alusel liikmesriigid saaksid oma territooriumil piirata ELis lubatud GMOde kasvatamist või selle keelata (nn kohaldamisest loobumise võimalused). Ettepaneku seletuskirjas märkis komisjon, et riiklikku, piirkondlikku või kohalikku tasandit peetakse otsuste tegemiseks kõige asjakohasemaks, et tegelda GMOde kasvatamise eripäraga. Kavandatud muudatus on nüüd ELi õigusesse vastu võetud direktiiviga (EL) 2015/412 24 (edaspidi „2015. aasta direktiiv”). Tänu sellele on liikmesriikidel võimalik oma territooriumil või selle osal piirata GMOde kasvatamist või see keelata muudel ülekaalukatel põhjustel kui inimeste või loomade tervise- ja keskkonnarisk, st muude kriteeriumide alusel kui need, mida EFSA käsitles oma riskihindamises. See on suur muutus, kuna nüüd on liikmesriikidel võimalik arvesse võtta kohalikku olukorda, kus võib olla muid kui tervise- ja keskkonnariskiga seotud õiguspäraseid põhjuseid GMOde kasvatamise piiramiseks või keelamiseks. Seega saavad liikmesriigid võtta arvesse ka muid põhjuseid, mis ei ole hõlmatud ELi lubade andmise süsteemiga, mis põhineb teaduslikul hindamisel ja mis toimib kehtivate ELi õigusaktide piires. Sätet kohaldatakse nii uute lubade kui ka ELi tasandil juba loa saanud GMOde suhtes.

2015. aasta direktiiv annab seega liikmesriikidele rohkem vabadust ise otsustada, kas nad soovivad GMOd oma territooriumil kasvatada või mitte, ja säilitab siiski ELis riskihindamisel põhineva lubade andmise süsteemi. Direktiiv lahendab seega ühe peamistest aastate jooksul seoses loamenetlusega tõstatatud probleemidest ning on täielikult kooskõlas komisjoni poolt Euroopa Parlamendile esitatud poliitilistes suunistes esitatud lähenemisviisiga.

2015. aasta direktiivi kohaldatakse siiski ainult kasvatamiseks ettenähtud GMOde, mitte geneetiliselt muundatud toidu ja sööda suhtes, mida suurem osa ELis antavatest lubadest puudutab.

4.KOMISJONI ETTEPANEK

Eespool nimetatud asjaoludest lähtuvalt teeb komisjon ettepaneku muuta 2003. aasta määrust, et võimaldada liikmesriikidel ELi tasandil lubatud geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist piirata või see keelata osal või kogu oma territooriumil muudel ülekaalukatel põhjustel kui inimeste või loomade tervise- või keskkonnarisk, st muude kui EFSA poolt riskihindamise 25 käigus käsitletud kriteeriumide alusel.

Liikmesriikide võetud meetmed peavad olema kooskõlas siseturgu käsitlevate eeskirjadega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 34, mille kohaselt keelatakse kõik meetmed, millel on kaupade vabale liikumisele koguseliste piirangutega sarnane mõju. Kui liikmesriigid soovivad seda ettepanekut kasutada, peavad nad meetmeid põhjendama asjaoludega, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 36 ja Euroopa Kohtu kohtupraktikaga, mis käsitleb ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjuseid 26 . Iga liikmesriik, kes soovib loobuda meetmete kohaldamisest, peab konkreetset juhtumit põhjendama lähtuvalt asjaomasest GMOst, kavandatava meetme liigist ja konkreetsetest riiklikest või piirkondlikest asjaoludest, mis õigustavad kõnealuse võimaluse kasutamist. Selle uue õiguse kasutamisel peavad liikmesriigid täielikult järgima oma rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas WTO eeskirju.

Nimetatud ettepanekus võetakse arvesse ja täiendatakse liikmesriikidele seoses GMOde kasvatamisega 2015. aasta direktiivis juba antud õiguseid ja hõlmatakse palju suurem arv toidu ja sööda puhul juba antud lubasid. ELis kehtiksid seega nii kasvatamiseks ettenähtud GMOde kui ka geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise suhtes ühtsed eeskirjad. Nagu ka 2015. aasta direktiivi puhul sõltub ettepaneku praktiline kasu sellest, kui palju liikmesriigid kõnealust sätet kasutavad.

Komisjoni arvates on see sobiv viis ELi tasandi otsustusprotsessiga seotud probleemide lahendamiseks.

Ettepaneku ettevalmistamisel võttis komisjon arvesse järgmisi põhiargumente.

Komisjoni arvates on oluline säilitada ühtne sõltumatul riskihindamisel põhinev riskijuhtimissüsteem selle asemel, et kehtiks vastastikku tunnustatavate riiklike lubade andmise süsteem. Ühtne riskijuhtimissüsteem on parim viis tagada kogu ELis samal tasemel kaitse, aga ka siseturu toimimine.

Põhiõiguste harta artikli 41 ja eelneva loa taotlemise süsteemi käsitleva Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab komisjon riskijuhtijana otsustama loa andmise üle. Komisjonil ei ole lubatud lükata otsustamist määramata ajaks edasi, st tal ei ole tegelikult võimalust hoida ära loa andmine.

ELi kehtivat õigus- ja institutsioonilist raamistikku tuleb järgida. Liikmesriikide häälte osakaal nõukogus on sätestatud aluslepingutes ning rakendusaktide vastuvõtmist reguleeriv määrus põhineb sellel hääletamiskorral. Samas määruses on ka sätestatud eeskirjad, mida tuleb kohaldada olukorras, kus rakendusmeetme eelnõu üle hääletamisel ei saavutata ei poolt ega vastu kvalifitseeritud häälteenamust. Need eeskirjad kehtivad kõikide poliitikavaldkondade puhul. Komisjoni arvates ei ole kõrvalekaldumine ELi õigustiku kohaldamiseks kehtestatud horisontaalsest menetluskorrast õigustatud.

5.KOKKUVÕTE

Komisjon arvab, et on asjakohane kohandada geneetiliselt muundatud toidu ja sööda suhtes kohaldatava otsustusprotsessi õigusraamistikku. Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile esitatud poliitilistes suunistes on kirjeldatud seoses GMOdega tekkinud konkreetset probleemi, st süsteemi, milles ei ole võimalik arvesse võtta demokraatlikult valitud valitsuste individuaalseid huvisid. Komisjon teeb ettepaneku lubada liikmesriikidel kasutada õiguspäraseid meetmeid, et oma territooriumil piirata GMOde kasutamist või see keelata tingimusel, et nad tagavad samas meetmete kooskõla siseturu eeskirjadega ja ELi institutsioonilise raamistikuga. See annab liikmesriikidele võimaluse lahendada riiklikul tasandil probleeme, mis ei ole hõlmatud ELi tasandi otsustusprotsessiga

Poliitilistes suunistes on samuti märgitud, et komisjon on pühendunud siseturu tugevdamisele. Käesolevas teatises esitatud järeldused puudutavad probleeme, mis on esile kerkinud seoses GMOsid käsitlevate rakendusaktide suhtes kohaldatava otsustusprotsessiga, ning neid järeldusi ei saa laiendada muudele juhtumitele.

Komisjon esitab seega Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta geneetiliselt muundatud toidu ja söödaga seotud õigusraamistikku, et laiendada selle aasta alguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt GMOde kasvatamise osas heakskiidetud võimalust ka geneetiliselt muundatud toidule ja söödale.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata (COM(2015)177 (final)).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

(4) Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklites 7 ja 19 on sätestatud, et komisjon võib lisaks EFSA arvamusele arvesse võtta „teisi kõnesoleva küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid”.

(5) Kooskõlas määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud kontrollimenetlusega.

(6) Kui alaline komitee hääletab vastu (st et eelnõu vastu on kvalifitseeritud häälteenamus) või arvamust ei esita, võib komisjon suunata küsimuse apellatsioonikomiteele.

(7) Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõiked 4 ja 5. Alates 1. novembrist 2014 on kvalifitseeritud häälteenamus häälteenamus, mis esindab vähemalt 55% 28 liikmesriigist ja vähemalt 65% ELi elanikkonnast.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(9) Määruse (EL) nr 182/2011 artikli 6 lõige 3.

(10) See erineb eelmisest nõukogu otsuses 1999/468/EÜ sätestatud menetlusest. Selle menetluse kohaselt ei olnud komisjonil kaalutlusõigust, kui nõukogu ei esitanud kavandatavate meetmete kohta poolt ega vastu arvamust. Kui nõukogu arvamust ei esitanud (või kui nõukogu ei saavutanud kolme kuu jooksul üksmeelt mitte üheski arvamuses), oli komisjon kohustatud vastu võtma nõukogule esitatud ettepaneku.

(11) Vt eelkõige Euroopa Liidu Kohtu otsust C-390/99 (Canal Satélite Digital SL), mille kohaselt takistavad eelneva otsuse menetlused, nagu GMOdele ja geneetiliselt muundatud toidule ja söödale lubade andmise menetlus, loata toote turule laskmist ning on seega kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga ainult juhul, kui: 1) neil on õigustatud põhjus (nt võimalike tervise- ja keskkonnamõjude hindamine) ja 2) need ei ole oma kestuse ja sellest tulenevate põhjendamatute kulude ning ebaselgete tingimuste tõttu ettevõtjate äritegevust takistavad.

(12) Liidus on ainult kaks GMOd saanud loa muuks kui kasvatamiseks või toiduks ja söödaks kasutamiseks. Need on nelgid, mida võib turule lasta dekoratiivseks kasutamiseks. Selliste GMOde puhul hääletatakse loa üle samamoodi nagu toidu ja sööda puhul. Ühelgi juhul arvamust ei esitatud ning poolt hääletas rohkem liikmesriike kui vastu. Hääletustulemused tunduvad olevat järjepidevad, olenemata sellest, kas GMOd on lubatud kasutada kasvatamiseks või toiduks ja söödaks või muul otstarbel.

(13) 2013. aastal oli kasvatusala 148 660 hektarit, milles suurem osa asus Hispaanias (139 962 ha) ning väiksemad alad Portugalis, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias ja Slovakkias.

(14) Üheksa liikmesriiki on kehtestanud kaitseklauslid, et vältida ELis praegu kasvatamiseks lubatud ainsa GMO turulelaskmist ja kasutamist nende territooriumil.

(15) Kui alalisel komiteel paluti 1998. aasta mais hääletada maisi MON810 lubamise üle, hääletas kvalifitseeritud häälteenamus poolt (ja nõukogu ei pidanud seetõttu hääletama): poolt oli 10 liikmesriiki, vastu 1 ja 4 erapooletut. Kui nõukogule esitati 2007. aastal hääletamiseks Amflora kartulit käsitlev otsus, kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutatud: poolt oli 10 liikmesriiki, vastu 11 ja 6 erapooletut. Kui alaline komitee pidi 2009. aastal hääletama maisi 1507 ja maisi Bt 11 üle, kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutatud: poolt oli 6 liikmesriiki, vastu 12 ja 7 erapooletut. Kui nõukogule esitati 2014. aastal hääletamiseks maisi 1507 käsitlev otsus, kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutatud: poolt oli 5 liikmesriiki, vastu 19 ja 4 erapooletut (mitteametlik hääletus).

(16) 2010. aasta oktoobris avaldatud Eurobaromeetri biotehnoloogiaalase eriuuringu tulemused näitavad, et ELi kodanike arvates ei ole geneetiliselt muundatud toidul eeliseid ja geneetiliselt muundatud toit on tõenäoliselt ohtlik või ei ole ohutu ning sellise toidu arendamist ei toetata.

(17) Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt peab GMOsid sisaldaval või neist koosneval toidul ning GMOdest saadud toidul ja söödal olema märgitud teave geneetilise muundamise kohta. Õigusaktide kohaselt ei pea toidul ja söödal olema selline teave märgitud, kui geneetiliselt muundatud materjali on alla 0,9 % toidu üksikutes koostisosades või ühest komponendist koosnevas toidus, eeldusel et GMOde sisaldus toidus ja söödas on juhuslik või tehniliselt vältimatu.

(18) Selliste toodete turg on tegelikult väike ja valik piiratud.

(19) 2013. aastal oli 43,8% ELi imporditud söödast pärit Brasiiliast, kust 89% kasvatatavast sojaoast on geneetiliselt muundatud, 22,4% oli pärit Argentinast, kus 100% kasvatatavast sojaoast on geneetiliselt muundatud, 15,9 % oli pärit Ameerika Ühendriikidest, kus 93 % kasvatatavast sojaoast on geneetiliselt muundatud, 7,3 % oli pärit Paraguayst, kus 95 % kasvatatavast sojaoast on geneetiliselt muundatud, Eurostat ja rahvusvaheline teraviljanõukogu.

(20) Tootmisharu andmed näitavad, et geneetiliselt muundamata sööda hind pikaajaliste lepingute puhul on ligikaudu 40 eurot tonni kohta rohkem ning hetketurul võib hinnalisa tõusta kuni 100 euroni tonni kohta.

(21) Segasööda väärtus moodustab üle 32% ELi loomakasvatuse väärtusest.

(22) 2012. aastal toimus ELi komiteemenetluse kohaselt alalises komitees 1946 hääletust. Neist ainult 82 puhul arvamust ei esitatud. Üheksa juhtumit suunati apellatsioonikomiteesse. (Vastavad numbrid 2013. ja 2014. aasta kohta on järgmised: 1959/53/28; ja 1908/46/21).

(23) Kui komisjon kasutaks loa andmisest keeldumise põhjendusena määruses (EÜ) nr 1829/2003 osutatud „teisi õiguspäraseid tegureid”, oleks seda võimalik juriidiliselt õigustada ainult juhul, kui on tegemist ülekaaluka avaliku huviga seotud põhjusega, mis on laadilt sarnane Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 36 ja asjaga seotud Euroopa Kohtu kohtupraktikas (vt näiteks Euroopa Kohtu 20. veebruari 1979. aasta otsust kohtuasjas 120/78, Rewe-Zentral (Cassis de Dijon), kohtulahendite kogumik 1979, 649) nimetatud põhjustega ning avaliku huviga seotud eesmärkidega, mida on nimetatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 ja asjaga seotud Euroopa Kohtu kohtupraktikas (vt näiteks Euroopa Kohtu 12. juuli 2012. aasta otsust kohtuasjas C-59/11, Association Kokopelli, ECLI:EU:C:2012:447).

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/412, 11. märts 2015, millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata või keelata oma territooriumil geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamist (ELT L 68, 13.3.2015, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1829/2003 seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata (COM(2015)177 (final)).

(26) Euroopa Kohtu 20. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas 120/78 Rewe-Zentral (Cassis de Dijon), kohtulahendite kogumik 1979, 649.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,22.4.2015

COM(2015) 176 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) suhtes kohaldatava otsustusprotsessi läbivaatamine

LISA

Tabel 1. Nõukogus ja apellatsioonikomitees alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest GMOde kasvatamise lubamise üle toimunud hääletuste tulemused

Aasta	GMOd, mille lubamise üle on nõukogus või apellatsioonikomitees hääletatud	Liikmesriikide arv	Poolt	Vastu	Erapooletud	Häälte koguarv	Poolthääled	Vastuhääled	Erapooletud
2007	Amflora kartul	27	10	11	6	345	130	119	96
2014	1507 mais*	28	5	19	4	352	77	210	65

* mitteametlik hääletus

Tabel 2. Nõukogus ja apellatsioonikomitees alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise üle toimunud hääletuste tulemused

Enne Lissaboni lepingut kehtinud kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjad (kvalifitseeritud häälteenamus = 62 häält 87st; 88 häält 124st; 232 häält 321st või 255 häält 345st)

Aasta	GMOd, mille lubamise üle on nõukogus või apellatsioonikomitees hääletatud	Liikmesriikide arv	Poolt	Vastu	Erapooletud	Häälte koguarv	Poolthääled	Vastuhääled	Erapooletud
2004	Bt11 mais	15	6	6	3	87	35	29	23
	NK603 mais	25	9	9	7	124	48	43	33
	GT73 raps	25	6	14	5	321	78	164	79
2005	1507 mais	25	9	10	6	321	123	112	86
	GA21 mais	25	8	13	4	321	94	155	72
	MON863 mais	25	10	12	3	321	152	103	66
	MON863xMON810 mais	25	8	14	3	321	133	142	46
	1507 mais	25	11	11	3	321	159	102	60
2006	Ms8xRf3 raps	25	6	14	5	321	102	156	63
2007	H7-1 suhkrupeet	27	15	9	3	345	197	83	65
	59122 mais	27	15	8	4	345	197	79	69
	NK603xMON810 mais	27	14	9	4	345	185	108	52
	1507xNK603 mais	27	14	9	4	345	185	108	52
2008	MON863xNK603 mais	27	12	11	4	345	157	119	69
	MON863xMON810 mais	27	12	11	4	345	157	119	69
	MON863xMON810xNK603 mais	27	12	11	4	345	157	119	69
	Amflora kartul	27	9	13	5	345	119	162	64
	GA21mais	27	11	9	7	345	128	83	134
	A2704-12 sojauba	27	12	12	3	345	174	148	23
	LLcotton25 puuvill	27	13	12	2	345	186	148	11
	MON89788 sojauba	27	13	8	6	345	164	79	102
2009	T45 raps	27	12	14	1	345	160	178	7
	MON89034 mais	27	14	10	3	345	167	113	65
	MON88017 mais	27	13	10	4	345	164	87	94
	59122xNK603 mais	27	12	11	4	345	152	116	77
	MIR604 mais	27	13	12	2	345	181	128	36
2010	1507x59122 mais	27	13	11	3	345	183	116	46
	59122x1507xNK603 mais	27	13	11	3	345	183	116	46
	MON88017xMON810 mais	27	13	11	3	345	183	116	46
	MON89034xNK603 mais	27	13	12	2	345	183	145	17
	Bt11xGA21 mais	27	13	11	3	345	183	116	46
	Bt11 mais	27	14	9	4	345	186	84	75
2011	GHB614 puuvill	27	16	10	1	345	222	113	10
	MON89034xMON88017 mais	27	15	11	1	345	219	116	10
	1507 mais	27	17	9	1	345	251	84	10
	281-24-236/3006-210-23 puuvill	27	14	10	3	345	190	87	68
	Bt11xMIR604 mais	27	13	11	3	345	178	99	68
	MIR604xGA21 mais	27	13	12	2	345	178	109	58
	Bt11xMIR604xGA21 mais	27	13	12	2	345	178	109	58
2012	A5547-127 sojauba	27	14	10	3	345	181	113	51
	40-3-2 raps	27	14	8	5	345	181	80	84
	MON87701 sojauba	27	14	10	3	345	181	96	68
	356043 sojauba	27	14	10	3	345	181	94	70
	MON87701xMON89788 sojauba	27	12	10	5	345	149	87	109
	MIR162 mais	27	14	10	3	345	164	94	87
2013	Ms8xRf3 raps*	27	14	8	4	345	164	77	97
	MON810 õietolm	28	14	12	2	352	168	145	39
	SmartStax mais	28	13	12	3	352	161	123	68
	MON89017x1507xNK603 mais	28	13	12	3	352	161	123	68
	MON87460 mais	28	12	12	4	352	154	123	75
2014	GT73 raps	28	14	11	3	352	164	101	87
	T304-40 puuvill	28	15	12	1	352	197	126	29
	MON87708 sojauba*	28	12	9	4	352	149	81	99
	T25 mais*	28	13	8	4	352	161	74	94
	305423 sojauba*	28	13	9	3	352	161	103	65
	MON87705 sojauba*	28	13	10	2	352	161	110	58
	BS-CV127-9 sojauba*	28	13	9	3	352	161	81	87
	NK603 mais	28	13	11	4	352	161	97	94

*mõned liikmesriigid puudusid hääletamiselt

Tabel 3. apellatsioonikomitees alates määruse (EÜ) nr 1829/2003 jõustumisest geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise üle toimunud hääletuste tulemused

Pärast Lissaboni lepingut kehtivad kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjad (kvalifitseeritud häälteenamus = häälte arv, mis esindab vähemalt 55% liikmesriikidest ja vähemalt 65% ELi kodanikest)

Aasta	GMO	Liikmesriikide arv	Poolt	Vastu	Erapooletud	% ELi kodanikest, keda esindavad poolthääled	% ELi kodanikest, keda esindavad vastuhääled	% ELi kodanikest, keda esindavad erapooletud hääled
2014	GHB614xCotton25* puuvill	28	10	13	4	29,57%	30,46%	30,73%
	MON88302 raps*	28	10	12	5	29,57%	29,62%	31,57%
	MON88913 puuvill*	28	10	11	6	29,57%	16,64%	44,56%
2015	MON87769 sojauba	28	11	13	4	38,76%	30,54%	30,70%
	MON531 puuvill	28	10	15	3	37,35%	32,49%	30,17%
	MON1445 puuvill	28	10	16	2	37,35%	34,70%	27,96%
	MON531xMON1445 puuvill	28	10	16	2	37,35%	34,70%	27,96%
	MON15985 puuvill	28	11	15	2	39,55%	32,49%	27,96%

*mõned liikmesriigid puudusid hääletamiselt

Joonis 1. 2004–2015 nõukogus või apellatsioonikomitees geneetiliselt muundatud toidu ja sööda lubamise üle toimunud hääletamiste tulemuste muutumine

Top