This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014DC0675
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION replacing the Communication from the Commission on Harmonized framework for draft budgetary plans and debt issuance reports within the euro area (COM(2013) 490 final)
KOMISJONI TEATIS, millega asendatakse komisjoni teatis Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik (COM(2013) 490 final)
KOMISJONI TEATIS, millega asendatakse komisjoni teatis Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik (COM(2013) 490 final)
/* COM/2014/0675 final */
KOMISJONI TEATIS, millega asendatakse komisjoni teatis Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik (COM(2013) 490 final) /* COM/2014/0675 final - 2014/ () */
1. Sissejuhatus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide
eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi
korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L140, 27.5.2013) jõustus 30. mail
2013. See põhineb stabiilsuse ja kasvu paktil, mis on eelarve järelevalve
Euroopa raamistik, ja täiendab seda euroalal. Kõnealuse määrusega võetakse
konkreetseid ja otsustavaid meetmeid kõigi euroala liikmesriikide suhtes
kohaldatavate järelevalvemehhanismide tugevdamiseks. Määruses (EL)
nr 473/2013 sätestatud uute eelarve järelevalve eeskirjadega, mida
kohaldatakse euroala liikmesriikide suhtes, on ette nähtud suurem läbipaistvus
eelarvega seotud otsuste puhul ning tugevam eelarve koordineerimine kõnealuste
liikmesriikide vahel alates 2014. aasta eelarvetsüklist. Eelarvekavade ja
riigivõlakirjade emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistikus,
mille komisjon võttis vastu teatisega COM (2013) 490 final ja mis sisaldub
tegevusjuhises,[1]
on sätestatud kõik ühiselt kokkulepitud suunised. Alates määruse (EL) nr 473/2013
rakendamisest 2013. aasta mais saadud kogemused on näidanud, et
aruandlusprotsessi mõned elemendid vajavad täiendavalt selgitamist ja
kohandamist, nagu on sätestatud käesolevas teatises. Komisjoni
teatist „Euroala liikmesriikide esialgsete eelarvekavade ja riigivõlakirjade
emiteerimist käsitlevate aruannete ühtlustatud raamistik” (COM(2013) 490 final)
muudetakse järgmiselt. Lk 4 asendatakse
teine loend järgmisega. -
Kulude poolel tuleks märkida, kas meede
on suunatud järgmisele: o töötajate
hüvitised (ESA kood D.1); o vahetarbimine
(ESA kood P.2); o sotsiaalmaksed
(muud sotsiaaltoetused kui turutootjate poolt tehtud mitterahalised
sotsiaalsiirded, ESA koodid D.62, D.632), mille
puhul tuleb vajaduse korral täpsustada ka töötushüvitised, sealhulgas rahalised
hüvitised ja mitterahalised sotsiaalsiirded. o intressikulu
(ESA kood D.41); o subsiidiumid
(ESA kood D.3); o kapitali
kogumahutus põhivarasse (ESA kood P.51g) o kapitalisiirded
(ESA kood D.9); o muud
(ESA kood D.29 + D.4 {v.a D.41} + D.5 + D.7 + P.52 + P.53 + NP + D.8). Lisa
„Eelarvekava näidisstruktuur ja esialgses eelarvekavas esitatavad tabelid” B
jaos „EELARVEKAVAS ESITATAVAD TABELID”[2]
esitatud tabelid 1a, 1b, 2a, 2b, 3, 4a asendatakse ajakohastatud tabelitega. 3. jagu
(sealhulgas tabelid III ja IV) lehekülgedel 7 ja 8 asendatakse kohandatud
tekstiga (ja tabelitega). Käesoleva
teatisega asendatakse teatis COM(2013) 490 final. 2. Eelarvekavade vormi ja sisu kirjeldus Allpool
esitatud suuniseid tuleks käsitada heade tavade koodeksina ja
kontroll-loeteluna, mida liikmesriigid peaksid kasutama eelarvekavade
koostamisel. Liikmesriigid peaksid kõnealuseid suuniseid järgima ja nendest
kõrvalekaldumist põhjendama. Peamiselt
tuleks eelarvekavas esitada teatavad stabiilsusprogrammide ajakohastatud
standardtabelid, millele tuleks lisada üksikasjalik teave eelarvekavas esitatud
meetmete kohta. Kooskõlas
stabiilsus- ja lähenemisprogrammide jaoks ette nähtud kehtivate suunistega
peaksid kasutatavad põhimõtted olema vastavuses standarditega, mis on
kehtestatud Euroopa tasandil, eelkõige Euroopa rahvamajanduse arvepidamise
süsteemi (ESA) raames. Eelarvekava
peaks võimaldama teha kindlaks võimalikud lahknevused viimases
stabiilsusprogrammis esitatud eelarvestrateegiast. Seetõttu tuleks lisaks
järgmise aasta (st aasta, mille kohta eelarvet koostatakse (aasta t+1
lisas esitatud standardtabelites)) kohta nõutud andmetele esitada vastavad
prognoosid käimasoleva aasta kohta (t lisas esitatud standardtabelites)
koos eelmise aasta tulemustega (t-1 lisas esitatud standardtabelites).
Need andmed peavad olema kooskõlas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse
kohaselt esitatud andmetega. A.
Sõltumatud makromajanduslikud prognoosid ja eeldused. Agregeeritud
eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule Eelarvekavad
peaksid põhinema sõltumatutel makromajanduslikel prognoosidel, nagu on
sätestatud määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõikes 3. Seega hõlmavad lisa
kohased eelarvekava tabelid 1a, 1b, 1c ja 1d peamisi prognoositavaid
majandussuundumusi ja olulisi majandusnäitajaid, mida kasutatakse eelarvekava
koostamisel. Eelkõige
sisaldab tabel 1a andmeid SKP reaalkasvu muutuse kohta aastal t-1 ja SKP
reaalkasvu prognoosi aastateks t ja t+1. Eelarvekavas kavandatud
agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule peaks kajastuma
aastateks t ja t +1 prognoositud kasvumäärades. Vastavalt määruse
(EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile g tuleks seda hinnangulist mõju
majanduskasvule kajastada tabelis 1a või muul üksikasjalikul viisil metoodikat
käsitlevas lisas. Makromajanduslike
prognooside põhilised eeldused tuleks esitada lisa tabelis 0.i). Muud peamised
eeldused, mis on makromajanduslike prognooside koostamisel tavaliselt olulised,
on esitatud tabelis 0.ii). Liikmesriigid võiksid viimati nimetatut arvesse
võtta, kui nad kokkuvõtlikult esitavad sõltumatute makromajanduslike
prognooside aluseks olevaid eeldusi. Samuti
peaksid liikmesriigid selgesõnaliselt märkima, kas sõltumatud
makromajanduslikud ja eelarveprognoosid on koostanud või heaks kiitnud
sõltumatu asutus. B.
Eelarve-eesmärgid Valitsemissektori
eelarve eesmärgid, mis on esitatud valitsemissektori allsektorite
(keskvalitsus, föderaalse või valdavas osas detsentraliseeritud
institutsionaalse korraldusega liikmesriigi liidumaa/piirkondlik valitsus,
kohalik omavalitsus ja sotsiaalkindlustussüsteem) lõikes, tuleks samuti esitada
lisaga ette nähtud tabelites. Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7
lõikele 2 peaks komisjon hindama, kas eelarvekava on kooskõlas stabiilsuse ja
kasvu paktis sätestatud eelarvepoliitiliste kohustustega. Selle hindamiseks
tuleb kõnealuses jaos esitada ka andmed struktuurse eelarvepositsiooni
eesmärkide ning ühekordsete ja muude ajutiste meetmete kohta. Vastavust võla
võrdlustasemele hinnatakse võla suundumust kajastavate andmete alusel, mis
peaksid olema kooskõlas varasemate üksikasjalike eelarve-eesmärkidega ja
makromajanduslike prognoosidega. Lisas esitatud tabelitega 2.a, 2.b ja 2.c ette
nähtud teavet võiks täiendada andmetega selliste tingimuslike kohustuste kohta,
mis võivad mõjutada valitsemissektori keskpika perioodi võlapositsiooni. Valitsemissektori
eelarvepositsioonist ja üldisest eelarvestrateegiast põhjaliku ülevaate
andmiseks tuleks esitada teavet kulu- ja tulueesmärkide ning nende peamiste
komponentide kohta. See teave on esitatud lisa tabelis 4a. Pidades silmas
tingimusi ja kriteeriumeid seoses kulude kasvuga, mida hinnatakse vastavalt
määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikele 1, millega määratletakse kulude
võrdlusalus, esitatakse eelarvekavas ka valitsemissektori kulude kavandatud
kasv, mida käsitletakse kulutuste võrdlusaluse arvutamisel erimeetodil. Andmed valitsemissektori
kulutuste kohta funktsioonide lõikes on esitatud lisa vastavates tabelites.
Võimaluse korral soovitatakse liikmesriikidel esitada kõnealune teave
kategooriate lõikes, mis on üksikasjalikult esitatud valitsemisfunktsioonide
klassifikaatoris (COFOG). Igal juhul tuleks vastavalt määruse (EL) nr 473/2013
artikli 6 lõike 3 punktile d esitada eelarvekava ettenähtud tabelis või muul
üksikasjalikul viisil asjakohane teave valitsemissektori kulutuste kohta, mis
on seotud hariduse, tervishoiu ja tööhõivega. C.
Valitsemissektori kulud ja tulud muutumatu poliitika korral ning
kaalutlusõiguse alusel võetud eelarvemeetmed Iga
liikmesriik peaks nõuetekohaselt määrama järgmiseks aastaks (st enne eelarve
vastuvõtmist) kindlaks kulude ja tulude stsenaariumi muutumatu poliitika korral
(võtmata arvesse uusi meetmeid, mis on ette pandud eelarvemenetluse raames)
ning avalikustama selle aluseks olevad eeldused, metoodikad ja asjakohased
parameetrid. „Muutumatu poliitika” eeldus hõlmab tulude ja kulude suundumuste
ekstrapoleerimist enne selliste kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete mõju
arvessevõtmist, mille kohta tehakse otsus järgmise aasta eelarve menetluse
raames. Muutumatu poliitika eeldusel tehtud kulu- ja tuluprognooside tulemused
on esitatud lisa tabelis 3, samas kui lisa tabelites 5.a, 5.b ja 5.c
kirjeldatakse kaalutlusõiguse alusel võetud meetmeid, mida võetakse eri
allsektorites eelarve-eesmärkide saavutamiseks, ja tehakse neist kokkuvõte. Need
kolm tabelit peaksid sisaldama erinevates allsektorites võetavate meetmete
põhjalikku tehnilist kirjeldust ning teavet asjaomaste meetmete eesmärgi,
ülesehituse ja rakendamise kohta. Samuti tuleks üksikasjalikult kirjeldada
eelarvemeetme eesmärki ESA seisukohast, täpsustades, kas tegemist on
kaalutlusõiguse alusel võetud kulu- või tulumeetmega. Lisaks tuleks täpsustada,
millist kulude või tulude poole komponenti kaalutlusõiguse alusel võetud meede
mõjutab. See võimaldab võrrelda eesmärke ja muutumatu poliitika korral
saavutatavaid tulemusi. Teisiti öeldes: - Tulude
poolel tuleks märkida, kas meede on suunatud järgmisele: o tootmis- ja
impordimaksud (ESA kood D.2); o jooksvad tulumaksud,
omandimaksud jne (ESA kood D.5); o kapitalimaksud
(ESA kood D.91); o sotsiaalmaksed
(ESA kood D.61); o omanditulu (ESA
kood D.4); o muud (ESA kood P.11
+ P.12 + P.131 + D.39 + D.7 + D.9 {v.a D.91}). - Kulude
poolel tuleks märkida, kas meede on suunatud järgmisele: o töötajate
hüvitised (ESA kood D.1); o vahetarbimine
(ESA kood P.2); o sotsiaalmaksed (muud sotsiaaltoetused kui turutootjate poolt tehtud
mitterahalised sotsiaalsiirded, ESA koodid D.62, D.632),
mille puhul tuleb vajaduse korral täpsustada ka töötushüvitised, sealhulgas
rahalised hüvitised ja mitterahalised sotsiaalsiirded. o intressikulu
(ESA kood D.41); o subsiidiumid
(ESA kood D.3); o kapitali
kogumahutus põhivarasse (ESA kood P.51g) o kapitalisiirded
(ESA kood D.9); o muud (ESA kood
D.29 + D.4 {v.a D.41} + D.5 + D.7 + P.52 + P.53 + NP + D.8). Tuleks
täpsustada meetmete ajakava, et eristada meetmeid, mille mõju eelarvele on
ajutine ja millega ei kaasne ajalise eelarvepositsiooni (st tulude ja kulude
püsiv tase) alaline muutus, meetmetest, mille mõju eelarvele on püsiv ja
millega kaasneb ajalise eelarvepositsiooni (st tulude ja kulude püsiv tase)
alaline muutus. Vastavalt määrusele (EL) nr 473/2013 tuleb üksikasjalikult
kirjeldada meetmeid, mille prognoositav mõju eelarvele on üle 0,1 % SKPst,
samas kui meetmed, mille mõju eelarvele on alla selle künnise, tuleb kindlaks
määrata ja nende koondmõju kvantifitseerida. Võimaluse korral võiks sisuliselt
rühmitada ka väiksemad meetmed, mis mõjutavad sama tulu- või kulukategooriat.
Liikmesriigid on majandus- ja rahanduskomitee raames kokku leppinud
kaalutlusõiguse alusel võetavatest maksumeetmetest teatamise kvaliteedi
täiendavas parandamises, kohustudes üksikasjalikult kirjeldama kõiki
kaalutlusõiguse alusel võetavaid maksumeetmeid, mille mõju eelarvele on
vähemalt 0,05 % SKPst. Eelarvekavade raames ning aruandlusnõuete
järjepidevuse parandamiseks kutsutakse liikmesriike üles esitama üksikasjalikku
teavet kõigi kaalutlusõiguse alusel võetavate eelarvemeetmete kohta, mille
hinnanguline mõju eelarvele on üle 0,05 % SKPst. Samuti
tuleks eelarvekavades (lisa tabelid 5.a, 5.b ja 5.c) esitada teavet, mis
käsitleb kaalutlusõiguse alusel võetavate meetmete mõju eelarvele iga
allsektori tasandil. Kõikide meetmete mõju eelarvele tuleb kajastada lisanduva
mõjuna (vastupidiselt eelarvemõju kajastamisele tasandite lõikes), mida
võrreldakse eelmise aasta lähtestsenaariumiga. See tähendab, et alaliste
meetmete mõju aastatel, mil neid kohaldatakse, tuleks kajastada +/- X, ja muul
ajal 0, st üldmõju tuludele või kuludele ei tohi nullida. Kui meetme mõju aja
jooksul muutub, tuleks tabelis kajastada ainult lisanduvat mõju[3].
Tulenevalt nende laadist tuleks ühekordsete meetmete mõju aastal, mil nad
esimest korda eelarvet mõjutavad, kajastada +/- X, ja järgmisel aastal -/+ X,
st üldmõju tuludele või kuludele peab olema kahel järjestikusel aastal kokku
null[4].
Olenevalt
igast konkreetsest meetmest peaksid liikmesriigid kõnealuse kolme tabeli
mõõtmeid kohandama, lisades nii palju veerge kui vaja, et kajastada meetme kogu
mõju eelarvele aja jooksul. Samuti tuleks eelarvekavas kirjeldada põhieeldusi,
mida kasutati selleks, et hinnata iga meetme mõju eelarvele (nt maksubaasi
elastsus või areng). Eelarvekavas tuleks täpsustada ka arvestuspõhimõtted,
mille kohaselt on andmed esitatud. Üldiselt tuleks andmed esitada
tekkepõhiselt, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks selgelt märkida, et
esitatud väärtus on esitatud kassapõhiselt. D. Liidu
majanduskasvu ja tööhõive strateegia eesmärgid ning riigipõhised soovitused Üksikasjad
selle kohta, kuidas võetud meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid soovitusi ning
aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud
eesmärke, esitatakse lisa tabelites 6.a ja 6.b. E.
Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju kajastamine Vastavalt
määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3 punktile d tuleks eelarvekavas
esitada teave ka peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju kohta. Kuigi
enamik liikmesriike juba võtab oma eelarves arvesse kvalitatiivseid kaalutlusi
eelarvemeetmete jaotusliku mõju kohta, on kvantitatiivsed hinnangud märksa
vähem levinud. Kindlasti on eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantifitseerimine
keeruline ülesanne. Seetõttu ei ole lisas esitatud standardtabelit eelarvekava
selle aspekti kohta. Selle asemel peaksid liikmesriigid esitama võimalikult
palju kvalitatiivset teavet ja kvantitatiivseid hinnanguid eelarvemeetmete
oodatava jaotusliku mõju kohta, tehes seda vastavalt konkreetsetele meetmetele
ja olemasolevatele analüütilistele raamistikele. F. Eelarvekava
ja viimase stabiilsusprogrammi võrdlemine Lisa
tabelis 7 võrreldakse eelarvekava eelarve-eesmärke ja prognoose viimase
stabiilsusprogrammi vastavate näitajatega, võttes aluseks, et poliitikat ei
muudeta. Võimalikke erinevusi varasemate ja kavandatud andmete ning
stabiilsusprogrammis esitatud andmete vahel tuleks nõuetekohaselt selgitada. G.
Metoodikat käsitlev lisa Lisa
tabelis 8 on esitatud metoodikaaspektid, mida tuleks eelarvekavas kajastada.
Need peaksid sisaldama andmeid eri hindamismeetodite kohta, mida kohaldatakse
eelarvemenetluse vältel, samuti nende meetodite asjaomaseid omadusi ja
kasutatud eeldusi. Kui agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju
majanduskasvule ei ole esitatud tabelis 1a, tuleks seda mõju kajastada
kõnealuses lisas. 3. Suunised riigivõlakirjade emiteerimist käsitleva teate
sisu ja vormi kohta Vastavalt
määruse (EL) nr 473/2013 artikli 8 lõikele 2 esitatakse käesolevas jaos sellise
teate ühtlustatud vorm ja sisu, millega euroala liikmesriigid teatavad
riigivõlakirjade emiteerimise kavatsustest. Selleks
et oleks võimalik käsitleda riigivõlakirjade emiteerimise kavasid eelarve
järelevalve raamistikus, tuleks koos nendega esitada üldteave keskvalitsuse
eelarve üldiste rahastamisvajaduste kohta. Seepärast tuleb esitada kaks aruannet:
aasta- ja kvartaliaruanne. Arvestades
paindlikkuse vajadust muutuvates turutingimustes, on kõnealustes aruannetes
kajastatav tulevikku suunatud teave suunav ja turutingimustest sõltuv. Kuna
kõnealune teave võib olla tundlik, ei tuleks neid aruandeid põhimõtteliselt
avalikustada. 1. Aastaaruanne peaks sisaldama järgmist: -
üldteave
riigieelarve üldise rahastamisvajaduse kohta, näiteks i) selliste väärtpaberite
lunastamine, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või rohkem; ii) selliste
väärtpaberite jääk, mille esialgne tähtaeg on alla ühe aasta; iii) likviidsuse
netorahastamine ning iv) rahaliste vahendite puudujääk/ülejääk, -
emiteerimise
kavad järgmiseks aastaks, sealhulgas jaotus lühiajaliste ning keskmise
tähtajaga kuni pikaajaliste väärtpaberite lõikes, -
ning
keskvalitsuse ESA-põhine puudujääk/ülejääk järgmisel aastal vastavalt allpool
esitatud vormile. Tabel III – Riigivõlakirjade
emiteerimist käsitlevas aastaaruandes sisalduv vorm[5] Rahastamisvajadus kokku (miljonites eurodes) || Rahastamiskava (miljonites eurodes) || Selliste väärtpaberite lunastamine, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või rohkem || Lühiajaliste riigivõlakirjade ja kommertsväärtpaberite jääk eelmise aasta lõpu seisuga || Likviidsuse netorahastamine || Refinantseerimisvajadus kokku || Rahaliste vahendite puudujääk / ülejääk || Muud || Kokku || Lühiajaliste võlaväärtpaberite (lühiajalised riigivõlakirjad ja kommertsväärtpaberid) jäägi muutus || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid || Muud || Kokku || ESA-põhine puudujääk / ülejääk (S.1311) (miljonites eurodes) (1) (2) || (3) || (4 = 1+2+3) || (5) || (6) || (7 = 4+5+6) || (8) || (9) || (10) || (11 = 2+8 +9+10) || (12) || || || || || || || || || || || Kõik summad tuleks märkida miljonites eurodes. Aruanne
tuleks esitada komisjonile vähemalt üks nädal enne kalendriaasta lõppu. 2. Kvartaliaruandes tuleks esitada emiteerimise kava
kvartali kohta (mittekumulatiivne), sealhulgas jaotus lühiajaliste ja keskmise
tähtajaga kuni pikaajaliste väärtpaberite lõikes. See
peaks hõlmama brutoemiteerimist ning netoemiteerimist. Koos emiteerimise
kavadega järgmis(t)e kvartali(te) (q+1) kohta tuleks esitada andmed tegeliku
emiteerimise kohta eelmises kvartalis (q-1), samuti hinnang emiteerimise kohta
jooksvas kvartalis (q), kasutades selleks allpool esitatud vormi. Kuigi
põhimõtteliselt tuleks tavapärasemate turutingimuste korral esitada
emiteerimise kavad mitu kvartalit varem, oleks selliste emiteerimise
prognoosiide tegemine praegustes turutingimustes keeruline ning selliste
prognooside teabeväärtus piiratud. Seepärast soovitatakse esitada sellised
kavad ainult vahetult järgneva kvartali kohta. Tabel IV – Riigivõlakirjade
emiteerimist käsitlevas kvartaliaruandes sisalduv vorm[6]
[7] || Rahastamiskava (miljonites eurodes) Brutoemiteerimine || Lunastamine || Netoemiteerimine Lühiajalised väärtpaberid (lühiajalised riigivõlakirjad ja kommertsväärtpaberid)* || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid || Muud || Kokku || Lühiajalised väärtpaberid (lühiajalised riigivõlakirjad ja kommertsväärtpaberid) || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid || Muud || Kokku || Lühiajalised väärtpaberid (lühiajalised riigivõlakirjad ja kommertsväärtpaberid) || Keskmise tähtajaga ja pikaajalised väärtpaberid || Muud (1) (2) || (3) || (4= 1+2+3) || (5) || (6) || (7) || (8= 5+6+7) || (9=1-5) || (10=2-6) || (11=3-7) q-1 (eelmine kvartal) || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed || tegelikud andmed q (jooksev kvartal) || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang || hinnang q+1 (järgmine kvartal) || kava || kava || kava || kava || kava || kava || kava || kava || kava || kava || kava *
Palun märkige siia tegelik emiteerimine, st korduvalt tuleb arvesse võtta
ühekuulise tähtajaga võlakirjade pikendamist. Kõik summad tuleks märkida miljonites eurodes. Aruanne
tuleks esitada komisjonile vähemalt üks nädal enne järgmise kvartali algust. Kõnealuste
aruannete esitamise sagedus (st kord kvartalis) peaks tagama õige tasakaalu
kahe eesmärgi vahel: ühelt poolt suurendama rahastamiskavade läbipaistvust ja
prognoositavust ning teiselt poolt tagama emiteerimispõhimõtete ja -menetluste
paindlikkuse. Kui
andmed on kättesaadavad, soovitatakse liikmesriikidel esitada võrreldavaid
vorme, mis sisaldavad sama teavet riiklike asutuste ja piirkondlike või
kohalike omavalitsuste kohta. [1] Juhised teise
majanduse juhtimise paketi rakendamise kohta ning suunised eelarvekavade vormi
ja sisu, majanduspartnerluse programmide ning riigivõlakirjade emiteerimist
käsitlevate aruannete kohta, juuli 2013. [2]
Paksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine on kohustuslik. Muude
muutujate kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav. Aastate t+2
kuni t+4 kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav
liikmesriikide puhul, keda mõjutab stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud
võlareegel. [3] Näiteks võib aasta t
juulis jõustuva meetme kogumõju olla esimesel aastal 100 ja järgmistel aastatel
200. Aruandetabelites tuleks seda kajastada + 100 aastal t ja + 100
(lisanduv mõju) aastal t + 1. Meetme kogumõju asjaomasel aastal saab
tuletada alates meetme kehtestamisest lisandunud mõju summana. [4]
Ühekordseid
meetmeid, mis hõlmavad mitut aastat (nt maksuamnestia, mis annab tulu kahel
järjestikusel aastal), tuleks kajastada kahe eraldi meetmena, millest ühe
meetme esimene mõju on aastal t ja teise meetme esimene mõju aastal t + 1.
[5]
Paksus
kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine on kohustuslik. Muude
muutujate kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav. [6]
Paksus
kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine on kohustuslik. Muude
muutujate kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav. Andmed
rahavoogude juhtimise instrumentide (nt kommertsväärtpaberid või repolepingud)
kohta tuleb esitada minevikku suunatud andmete puhul (q ja q-1). Andmete
esitamine rahavoogude juhtimise instrumentide kohta minevikku suunatud andmete
puhul (q+1) on vabatahtlik, kuid väga soovitav. [7]
Aruandeperioodi
pikkus vaadatakse läbi sõltuvalt tingimuste stabiliseerumisest Euroopa
riigivõlakirjaturgudel. LISA.
EELARVEKAVA NÄIDISSTRUKTUUR JA EELARVEKAVAS ESITATAVAD TABELID[1] A.
EELARVEKAVA NÄIDISSTRUKTUUR 1. Makromajanduslikud prognoosid 2. Eelarve-eesmärgid. 3. Tulu- ja kuluprognoosid, mis
põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta. 4. Kulu- ja tulueesmärgid.
Valitsemissektori kulutused funktsioonide lõikes. 5. Eelarvekavas sisalduvad
kaalutlusõigusel põhinevad meetmed. 6. Võimalikud seosed eelarvekava ning
liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud eesmärkide ning
riigipõhiste soovituste vahel. 7. Võrdlus viimase
stabiilsusprogrammiga. 8. Peamiste kulu- ja tulumeetmete
oodatav jaotuslik mõju. Lisa: Metoodikaaspektid, sealhulgas
agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule. B.
EELARVEKAVAS ESITATAVAD TABELID 1.
Makromajanduslikud prognoosid Tabel 0.i) Põhieeldused || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 Lühiajaline intressimäär1 (aasta keskmine) || || || Pikaajaline intressimäär (aasta keskmine) || || || USA dollari ja euro vahetuskurss (aasta keskmine) || || || Nominaalne efektiivne vahetuskurss || || || SKP kasv maailmas, välja arvatud EL || || || ELi SKP kasv || || || Asjakohaste välisturgude kasv || || || Impordimaht maailmas, välja arvatud EL || || || Nafta hind (Brent, USA dollarit barreli kohta) || || || 1/ Vajaduse korral üksnes tehniline prognoos. || || Tabel 0.ii). Põhieeldused. Mittetäielik kontroll-loetelu. (Sama
teavet võib esitada eri vormingus) || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t+1 1. Väliskeskkond || a. Kaupade hinnad || || || b. Intressivahe Saksamaa riigivõlakirjade suhtes || || || || || || 2. Eelarvepoliitika || a. Valitsemissektori netolaenuandmine/netolaenuvõtmine || || || b. Valitsemissektori koguvõlg || || || || || || 3. Rahapoliitika / finantssektor / intressimäärade prognoosid || a. Intressimäärad: || || || i. Euribor || || || ii. Hoiuste intressimäärad || || || iii. Laenude intressimäärad || || || iv. 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus tähtajani || || || b. Hoiuste suundumus || || || c. Laenude suundumus || || || d. Viivislaenude suundumused || || || || || || 4. Demograafilised suundumused || a. Tööealise elanikkonna suundumus || || || b. Ülalpeetavate suhtarvud || || || || || || 5. Struktuuripoliitika || || || || Tabel 1.a. Makromajanduslikud
väljavaated || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || Aasta t +2 || Aasta t +3 || Aasta t +4 || || || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr || 1. Reaalne SKP || B1*g || || || || || || Millest || || || 1.1. Agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju majanduskasvule1 || || --- || --- || || || || 2. Potentsiaalne SKP || || || || || || ü || ü || ü millest: || || || || || || || - tööjõud || || || || || || - kapital || || || || || || - kogutootlikkus || || || || || || 3. Nominaalne SKP || B1*g || || || || || ü || ü || ü || Reaalse SKP komponendid || || || 4. Era-lõpptarbimiskulutused || P.3 || || || || || || 5. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused || P.3 || || || || || 6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51g || || || || || 7. Varude muutused ja varade netoomandamine (% SKPst) || P.52 + P.53 || || || || || 8. Kaupade ja teenuste eksport || P.6 || || || || || 9. Kaupade ja teenuste import || P.7 || || || || || Osa SKP reaalkasvus || || || 10. Lõplik sisenõudlus || || || - || || || || 11. Varude muutused ja varade netoomandamine || P.52 + P.53 || || - || || || 12. Kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi saldo || B.11 || || - || || || 1/ Palun märkige siia eelarvekavaga ette
nähtud agregeeritud eelarvemeetmete hinnanguline mõju SKP reaalkasvule. Tabel 1.b. Hinnasuundumused || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || Aasta t +2 || Aasta t +3 || Aasta t +4 || || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr 1. SKP deflaator || || || || || || ü || ü || ü 2. Eratarbimise deflaator || || || || || || 3. THHI || || || || || 4. Avaliku sektori tarbimise deflaator || || || || || 5. Investeeringute deflaator || || || || || 6. Ekspordihinna deflaator (kaubad ja teenused) || || || || || 7. Impordihinna deflaator (kaubad ja teenused) || || || || || Tabel 1.c. Tööturu suundumused || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || Tase || Muutuse määr || Muutuse määr || Muutuse määr 1. Tööhõive, isikud1 || || || || || 2. Tööhõive, töötunnid2 || || || || || 3. Töötuse määr (%)3 || || || || || 4. Tööviljakus, isikud4 || || || || || 5. Tööviljakus, töötunnid || || || || || 6. Töötajate hüvitised || D.1 || || || || 7. Hüvitised töötaja kohta || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || - || || || || || - || || 1/ Tööga hõivatud elanikkond, riiklik
rahvamajanduse arvepidamise määratlus. 2/ Rahvamajanduse arvepidamise
määratlus. 3/ Ühtlustatud määratlus, Eurostat;
tasemed. 4/ Reaalne SKP töötaja kohta. 5/ Reaalne SKP töötunni kohta. Tabel 1.d. Positsioonid sektorite lõikes || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 1. Netolaenuandmine/-võtmine muu maailma suhtes || B.9 || % SKPst || % SKPst || % SKPst millest: || - kaupade ja teenuste positsioon || || || || - esmaste tulude ja siirete positsioon || || || || - kapitalikonto || || || || 2. Erasektori netolaenuandmine/-võtmine || B.9 || || || 3. Valitsemissektori netolaenuandmine/-võtmine || B.9 || || || 4. Statistiline erinevus || || || || 2.
Eelarve-eesmärgid Tabel 2.a. Valitsemissektori eelarve eesmärgid allsektorite lõikes || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 || Aasta t +2 || Aasta t +3 || Aasta t +4 || || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst Netolaenuandmine(+) / netolaenuvõtmine (-) (B.9) allsektorite lõikes1 || || || || 1. Valitsemissektor || S.13 || || || ü || ü || ü 1a. Keskvalitsus || S.1311 || || || 1b. Liidumaa/piirkondlik valitsus || S.1312 || || 1c. Kohalik omavalitsus || S.1313 || || 1d. Sotsiaalkindlustusfondid || S.1314 || || 2. Intressikulud || D.41 || || 3. Esmane eelarvepositsioon2 || || || 4. Ühekordsed ja muud ajutised meetmed3 || || || || ü || ü || ü 5. SKP reaalkasv (%) (= punkt 1 tabelis 1.a) || || || || 6. SKP potentsiaalne kasv (%) (= punkt 2 tabelis 1.a) || || || || ü || ü || ü millest: || || - tööjõud || || || - kapital || || || - kogutootlikkus || || || 7. SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) || || || || ü || ü || ü 8. Tsükliline eelarvekomponent (% potentsiaalsest SKPst) || || || || ü || ü || ü 9. Tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon (1-12) (% potentsiaalsest SKPst) || || || || 10. Tsükliliselt kohandatud esmane eelarvepositsioon (13 +6) (% potentsiaalsest SKPst) || || || 11. Struktuurne eelarvepositsioon (13-8) (% potentsiaalsest SKPst) || || || || ü || ü || ü 1/ TR-TE= B.9. 2/ Esmane eelarvepositsioon arvutatakse
järgmiselt: (B.9, punkt 1) + (D.41, punkt 2). 3/ Plussmärk tähistab puudujääki
vähendavaid ühekordseid meetmeid. Tabel 2.b. Valitsemissektori võla suundumused || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 || Aasta t +2 || Aasta t +3 || Aasta t +4 || || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst 1. Koguvõlg1 || || || || ü || ü || ü 2. Koguvõla suhte muutus || || || || Koguvõla muutuse tegurid || 3. Esmane eelarvepositsioon (= punkt 3 tabelis 2.a) || || || 4. Intressikulu (= punkt 2 tabelis 2.a) || D.41 || || 5. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus || || || || ü || ü || ü millest: || || - erinevused kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahel2 || || || - finantsvarade netoakumuleerumine3 || || || millest: || - erastamistulud || || || - hindamise mõju ja muu4 || || || p.m: Võla kaudne intressimäär5 || || || Muud asjakohased muutujad || 6. Likviidsed finantsvarad6 || || || 7. Netofinantsvõlg (7 = 1-6) || || || 8. Võla (olemasolevad võlakirjad) amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust || || || 9. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) || || || 10. Keskmine tagasimaksetähtaeg || || || 1/ Nagu on määratletud muudetud määruses
(EÜ) nr 479/2009. 2/ Erinevusi seoses intressikuludega,
muude kuludega ja tuludega võiks eristada, kui need on olulised või juhul, kui
võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust. 3/ Valuutat ja hoiuseid, valitsuse
võlaväärtpabereid, valitsuse kontrolli all olevaid ettevõtteid ning erinevusi
börsil noteeritud ja mittenoteeritud aktsiate vahel võiks eristada, kui need on
olulised või juhul, kui võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust. 4/ Vahetuskursi muutustest ja järelturul
tehtavatest tehingutest tulenevaid muutusi võiks eristada, kui need on olulised
või juhul, kui võla suhe SKPsse ületab kontrollväärtust. 5/ Võetakse aluseks intressikulud, mis
on jagatud eelmise aasta võlatasemega. 6/ Likviidsed varad on määratletud siin
kui AF1, AF2, AF3 (valitsemissektori puhul konsolideeritud, st valitsusüksuste
finantspositsioonid on tasaarvestatud), AF.511, AF.52 (ainult juhul, kui on
börsil noteeritud) varud. Tabel 2.c Tingimuslikud kohustused || Aasta t || Aasta t +1 || % SKPst || % SKPst Riiklikud tagatised || || millest: finantssektoriga seotud tagatised || || 3.
Tulu- ja kuluprognoosid, mis põhinevad eeldusel, et poliitikat ei muudeta[2] Tabel 3. Valitsemissektori kulu- ja tuluprognoosid, mis põhinevad
eeldusel, et poliitikat ei muudeta, peamiste komponentide lõikes. || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 Valitsemissektor (S.13) || || % SKPst || % SKPst 1. Kogutulu muutumatu poliitika korral || TR || || Millest || 1.1. Tootmis- ja impordimaksud || D.2 || || 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne || D.5 || || 1.3. Kapitalimaksud || D.91 || || 1.4. Sotsiaalmaksed || D.61 || || 1.5. Omanditulu || D.4 || || 1.6. Muu1 || || || p.m: Maksukoormus (D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)2 || || || 2. Kogukulu muutumatu poliitika korral || TE3 || || Millest || 2.1. Töötajate hüvitised || D.1 || || 2.2. Vahetarbimine || P.2 || || 2.3. Sotsiaalmaksed || D.62+D.632 || || millest töötushüvitised4 || 2.4. Intressikulud || D.41 || || 2.5. Subsiidiumid || D.3 || || 2.6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51g || || 2.7. Kapitalisiirded || D.9 || || 2.8. Muu5 || || || 4.
Kulu- ja tulueesmärgid Tabel 4.a Valitsemissektori kulu- ja tulueesmärgid peamiste
komponentide lõikes. || ESA kood || Aasta t || Aasta t +1 Valitsemissektor (S.13) || || % SKPst || % SKPst 1. Kogutulu eesmärk || TR || || Millest || 1.1. Tootmis- ja impordimaksud || D.2 || || 1.2. Jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne || D.5 || || 1.3. Kapitalimaksud || D.91 || || 1.4. Sotsiaalmaksed || D.61 || || 1.5. Omanditulu || D.4 || || 1.6. Muu 1 || || || p.m: Maksukoormus (D.2+D.5+D.61+D.91-D.995)2 || || || 2. Kogukulu eesmärk || TE3 || || Millest || 2,1. Töötajate hüvitised || D.1 || || 2,2. Vahetarbimine || P.2 || || 2,3. Sotsiaalmaksed || D.62+D.632 || || millest töötushüvitised4 || 2,4. Intressikulu (= punkt 2 tabelis 2.a) || D.41 || || 2,5. Subsiidiumid || D.3 || || 2,6. Kapitali kogumahutus põhivarasse || P.51 || || 2,7. Kapitalisiirded || D.9 || || 2,8. Muu5 || || || 1/ P.11+P.12+P.131+D.39rec+D.7rec+D.9rec
(v.a D.91rec). 2/ Sealhulgas ELi kogutud maksud ning
saamata jäänud maksude ja sotsiaalmaksete D.995 korrigeerimine, kui see on
asjakohane. 3/ TR-TE= B.9. 4/ Hõlmab muid sotsiaaltoetusi kui
mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62) ja turutootjate poolt kodumajapidamistele
tehtud mitterahalised sotsiaalsiirded (D.632), mis on seotud töötushüvitistega. 5/ D.29pay+D4pay (v.a D.41pay)
+D.5pay+D.7pay+P.52+P.53+NP+D.8. Tabel 4.b Kulueesmärgist välja jäetavad summad || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || || Tase || % SKPst || % SKPst || % SKPst || 1. Kulud ELi programmide raames, mis täielikult kaetakse ELi vahenditest saadavate tuludega || || || || || || 2. Tsüklilised töötushüvitise kulud1 || || || || || || 3. Kaalutlusõiguse alusel võetud tulumeetmete mõju2 || || || || || || 4. Õigusaktide kohane tulude suurendamine || || || || || || 1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult metoodikat, mida kasutati töötushüvitise kulude tsüklilise komponendi arvutamiseks. See peaks põhinema töötushüvitise kuludel, nagu on määratletud COFOGi koodi 10.5 alusel. 2/ Õigusaktide kohast tulude suurendamist ei tohiks arvesse võtta kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete mõju kajastamisel: ridades 3 ja 4 esitatud andmed peaksid olema üksteist välistavad. Tabel 4.c Valitsemissektori kulutused funktsioonide lõikes. 4.c.i) Valitsemissektori kulutused haridusele, tervishoiule ja
tööhõivele. || Aasta t || Aasta t+1 || || % SKPst || % valitsemissektori kulutustest || % SKPst || % valitsemissektori kulutustest || Haridus1 || || || || || Tervishoid1 || || || || || Tööhõive2 || || || || || 1/ Need kulukategooriad peaksid vastama vastavalt tabeli 4.c.ii) punktidele 9 ja 7. 2/ See kulukategooria peaks sisaldama muu hulgas valitsemissektori kulutusi seoses aktiivse tööturupoliitikaga, sealhulgas riiklike tööturuasutustega. Samas ei tuleks siin kajastada selliseid elemente nagu avalike teenistujate hüvitised või kutseõppekavad. 4.c.ii) Valitsemissektori funktsioonide liigitus Valitsemissektori funktsioonid || COFOGi kood || Aasta t || Aasta t+1 || || % SKPst || % SKPst 1. Üldised avalikud teenused || 1 || || 2. Riigikaitse || 2 || || 3. Avalik kord ja julgeolek || 3 || || 4. Majandus || 4 || || 4. Keskkonnakaitse || 5 || || 6. Elamu- ja kommunaalmajandus || 6 || || 7. Tervishoid || 7 || || 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon || 8 || || 9. Haridus || 9 || || 10. Sotsiaalkaitse || 10 || || 11. Kulutused kokku (= tabeli 4.a punkt 2) || TE || || 5.
Eelarvekavas sisalduvate kaalutlusõigusel põhinevate meetmete kirjeldus Tabel 5.a Valitsemissektori võetud kaalutlusõigusel põhinevad
meetmed Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus1 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele || Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2 || Aasta t+… || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst (1) || || || || || || || || (2) || || || || || || || … || || || || || || || || || KOKKU || || || || 1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult
suuremate eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju
teistele euroala liikmesriikidele. Tabel 5.b Keskvalitsuse võetud kaalutlusõigusel põhinevad meetmed Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus1 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele || Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2 || Aasta t+… || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst (1) || || || || || || || || (2) || || || || || || || … || || || || || || || || || KOKKU || || || || 1/ Palun kirjeldage üksikasjalikult
suuremate eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju
teistele euroala liikmesriikidele. Tabel 5.c Keskvalitsuse allsektorite võetud kaalutlusõigusel põhinevad
meetmed1. Meetmete loetelu || Üksikasjalik kirjeldus2 || Eesmärk (kulude/tulude osa) ESA kood || Raamatupidamisarvestuse põhimõte || Vastuvõtmise staatus || Mõju eelarvele || Aasta t || Aasta t+1 || Aasta t+2 || Aasta t+… || % SKPst || % SKPst || % SKPst || % SKPst (1) || || || || || || || || (2) || || || || || || || … || || || || || || || || || KOKKU || || || || 1/ Palun nimetage kas
liidumaa/piirkondlik valitsus, kohalik omavalitsus ja/või
sotsiaalkindlustusfondid. 2/ Palun kirjeldage üksikasjalikult
suuremate eelarvepoliitika reformide puhul, millel võib olla ülekanduv mõju
teistele euroala liikmesriikidele. 6.
Teave selle kohta, kuidas eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid
soovitusi ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga
ette nähtud eesmärke Tabel 6.a Riigipõhised soovitused Riigipõhiste soovituste number || Meetmete loetelu || Kirjeldus selle kohta, kuidas meede otseselt aitab saavutada eesmärki || || || || || || Tabel 6.b Liidu majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud
eesmärgid Riiklikud 2020. aasta strateegia põhieesmärgid || Meetmete loetelu || Kirjeldus selle kohta, kuidas meede otseselt aitab saavutada eesmärki Riiklik 2020. aasta tööhõive-eesmärk […] || || Riiklik 2020. aasta teadus- ja arendustegevuse eesmärk […] || || Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk[…] || || Taastuvenergiaga seotud eesmärk […] || || Riiklik energiatõhususe eesmärk […] || || Riiklik koolist väljalangemise vähendamise eesmärk […] || || Riiklik kolmanda taseme hariduse eesmärk […] || || Riiklik vaesuse vähendamise eesmärk […] || || 7.
Kõrvalekalded viimasest stabiilsusprogrammist Tabel 7. Kõrvalekalded viimasest stabiilsusprogrammist || ESA kood || Aasta t-1 || Aasta t || Aasta t +1 || || % SKPst || % SKPst || % SKPst Valitsemissektori netolaenuandmise/-võtmise eesmärk || B.9 || Stabiilsusprogramm || || || || Eelarvekava || || || || Erinevus || || || || Valitsemissektori netolaenuandmise prognoos muutumatu poliitika korral || B.9 || Stabiilsusprogramm || || || || Eelarvekava || || || || Erinevus1 || || || || 1/ See erinevus võib kajastada nii
kõrvalekaldeid, mis tulenevad makromajandusliku stsenaariumi muutusest, kui ka
neid, mis tulenevad nende poliitikameetmete mõjust, mida võeti
stabiilsusprogrammi esitamise ja eelarvekava esitamise vahel. Erinevused võivad
olla tingitud asjaolust, et muutumatu poliitika stsenaarium on käesolevas
tegevusjuhises määratletud teisiti kui stabiilsusprogrammi raames. 8.
Peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatav jaotuslik mõju Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 6 lõike 3
punktile d peaksid liikmesriigid esitama võimalikult palju kvalitatiivset
teavet ja kvantitatiivseid hinnanguid eelarvemeetmete oodatava jaotusliku mõju
kohta, tehes seda vastavalt iga liikmesriigi konkreetsetele meetmetele ja
olemasolevatele analüütilistele raamistikele. Eelarvemeetmete jaotusliku mõju kvantifitseerimine
on keeruline ülesanne. Seetõttu ei ole käesolevas lisas esitatud
standardtabelit eelarvekava selle aspekti kohta. Eelarvemeetmete jaotusliku
mõju kvantitatiivseid hinnanguid võiks hinnata, arvutades Gini koefitsiendi
eeldatavad muutused, S80/S20 näitaja või vaesuse määra nende tulemusena. See
metoodika võiks olla üks võimalikest variantidest. Eelarvekava lisa: Eelarvekavas esitatud
teabe aluseks olev metoodika, majandusmudelid ja eeldused Tabel 8. Metoodikaaspektid Hindamismeetod || Eelarvemenetluse etapid, mille puhul seda kasutati1 || Kasutatud mudeli/meetodi olulised tunnused || Eeldused Vahend nr 1 || || || Vahend nr 2 || || || … || || || 1/
Modelleerimisvahendeid võidi kasutada järgmistel juhtudel: -
makromajanduslike prognooside koostamisel; - kulude
ja tulude hindamisel, eeldusel et poliitikat ei muudeta; -
peamiste kulu- ja tulumeetmete oodatava jaotusliku mõju hindamisel; -
eelarvekavaga ettenähtud kulu- ja tulumeetmete kvantifitseerimisel; - selle
hindamisel, kuidas eelarvekava meetmed võtavad arvesse riigipõhiseid soovitusi
ning aitavad saavutada ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiaga ette nähtud
eesmärke. [1]
Paksus kirjas esitatud muutujate kohta andmete esitamine on kohustuslik. Muude
muutujate kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav. Aastate t+2 kuni t+4
kohta andmete esitamine on vabatahtlik, kuid väga soovitav liikmesriikide
puhul, keda mõjutab stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud võlareegel. [2]
Juhime tähelepanu sellele, et muutumatu poliitika stsenaariumi puhul
ekstrapoleeritakse tulu- ja kulusuundumused enne järgmise aasta eelarves ette
nähtud meetmete mõju lisamist.