This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52012PC0496
Amended proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL laying down common provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund, the European Agricultural Fund for Rural Development and the European Maritime and Fisheries Fund covered by the Common Strategic Framework and laying down general provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund and the Cohesion Fund and repealing Council Regulation (EC) No 1083/2006
/* COM/2012/0496 final - 2011/0276 (COD) */
/* COM/2012/0496 final - 2011/0276 (COD) */
/* COM/2012/0496 final - 2011/0276 (COD) */
/* COM/2012/0496 final - 2011/0276 (COD) */ /* COM/2012/0496 final - 2011/0276 (COD) */
SELETUSKIRI
1.
ETTEPANEKU TAUST
Komisjon esitas oma ettepanekud määruse kohta,
millega kehtestatakse ühissätted ERFile, ESFile, Ühtekuuluvusfondile, EAFRDle
ja EMKFile ning üldsätted ühtekuuluvuspoliitika fondide kohta, 6. oktoobril
2011 (KOM(2011) 615 lõplik). Käesolevas ühissätete määruses nähti ette
ühise strateegilise raamistiku (ÜSR) vastuvõtmine, mis: „… kannab liidu eesmärgid üle ÜSRi fondide
põhimeetmeteks, et näidata kätte selgem strateegiline suund programmide
koostamiseks liikmesriikide ja piirkondade tasandil. Ühine
strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja
territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti teiste
asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja rahastamisvahenditega. Seetõttu peaksid ühises strateegilises
raamistikus olema kindlaks määratud põhilised toetatavad valdkonnad,
territoriaalsed tulipunktid, millega tuleb tegelda, poliitika eesmärgid,
koostöötegevuse prioriteedid, kooskõlastusmeetodid ning meetodid, mille abil
tagatakse sidusus ja järjepidevus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga.” (Põhjendused 14 ja 15.) Komisjoni ettepanekus olid ÜSRi eesmärgid ja
sisu sätestatud ühissätete määruse artiklites 10 ja 11. Ettepaneku
artiklis 12 nähti ette, et komisjon võtab ühise strateegilise raamistiku vastu
delegeeritud aktina. Nii nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi REGI
komisjon on andnud märku, et nad sooviksid, et ÜSR võetaks vastu määruse
lisana, mitte delegeeritud aktina. Seda silmas pidades
ning soovides hõlbustada kompromissi saavutamist institutsioonide vahel, esitab
komisjon käesoleva muudetud ettepaneku, milles ÜSRi elemendid on jaotatud
ühissätete määruse uue lisa (I lisa) ja delegeeritud akti vahel. Komisjon jääb
siiski arvamusele, et kõik elemendid, nii lisas olevad kui ka delegeeritud akti
kantud, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 valguses ikkagi
mitteolemuslikud osad ja seega võib neid muuta delegeeritud aktiga. Olemuslikud
elemendid sisalduvad ühissätete määruse artiklites 11 ja 12.
2.
HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
Et aidata kaasa arutelule, avaldati 14.
märtsil 2012 komisjoni talituste töödokument, milles sätestati ÜSRi
põhielemendid (SWD (2012) 61). Pärast töödokumendiga tutvumist jäid nõukogu
ja Euroopa Parlamendi REGI komisjon oma seisukoha juurde, et ÜSR tuleks vastu
võtta ühissätete määruse lisana. Mõlemad on arvamusel, et
ÜSR on õigusakti olemuslik osa, ning väidavad, et ÜSR väljendab
ühtekuuluvuspoliitika põhiaspektides tehtud poliitilisi valikuid. Vastavad
muudatused on lisatud üldasjade nõukogus 24. aprillil 2012 vastu võetud
osalisse üldisesse lähenemisviisi ning EP REGI komisjoni raporti kavandisse. Algsete seadusandlike ettepanekute kohta on
koostatud mõjuhinnang.
3.
ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
Muudetud õigusakti ettepanekus on ÜSRi
elemendid jaotatud ühissätete määruse uue lisa (I lisa) ja ühe delegeeritud
akti vahel. Lisas sisalduvad ÜSRi sätted on õigusakti
mitteolemuslikud osad ELi toimimise lepingu artikli 290 tähenduses ning seega
võib neid muuta delegeeritud aktiga. Uus lisa koosneb neljast jaost, mis käsitlevad
järgmisi küsimusi: 1) abinõud järjepidevuse ja sidususe
saavutamiseks liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga, 2) mehhanismid,
mille abil toimub koordineerimine ÜSRi fondide vahel ja muude asjakohaste liidu
poliitikavaldkondade ja vahenditega, 3) horisontaalpõhimõtted ja
valdkonnaülesed poliitikaeesmärgid ning 4) territoriaalsete probleemide
lahendamise kord. Need jaod lähtuvad suures osas komisjoni talituste
töödokumendi 3., 4. ja 5. jaost ning selle I ja II lisa vastavatest
elementidest, ehkki sõnastust on kohandatud õigusakti teksti nõuetele
vastavaks. Delegeeritud akt omakorda sisaldab kaks jagu: 1) soovituslikud kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmed ja vastavad
teostamispõhimõtted ning 2) koostöö prioriteedid. Need lähtuvad suures osas
komisjoni talituste töödokumendi I ja II lisast, jällegi koos vajalike
õiguslike kohandustega. Finantsraamistikku käsitlevas jaos ja
finantsselgituses esitatud arve on ajakohastatud, võtmaks arvesse komisjoni
muudetud ettepanekut mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020[1].
4.
MÕJU EELARVELE
Muudetud ettepanek ei mõjuta eelarvet. Uute kättesaadavaks saanud andmete ja makromajanduslike
prognooside ning Horvaatia Vabariigi ühinemise tulemusena on
ühtekuuluvuseelarves siiski tehtud muudatusi.
5.
MUUDATUSTE KOKKUVÕTE
Muudatusi on tehtud põhjendustes 14, 15, 16,
83, 84 ja 88 ning artiklites 2, 10, 11, 12, 14, 141 ja 142. Samuti on lisatud uus I lisa, mis on toonud kaasa lisade numeratsiooni
muutmise mõnedes eespool nimetamata artiklites (19, 83, 86, 87, 105, 106 ja
107). Ka finantsselgitust on ajakohastatud. 2011/0276 (COD) Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse
strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 177, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[2],
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3], võttes arvesse kontrollikoja arvamust[4], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Aluslepingu artiklis 174 on sätestatud, et
majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks taotleb
liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist
kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel, eriti maapiirkondades,
tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades ja regioonides, kus valitsevad
rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused.
Aluslepingu artiklis 175 on nõutud, et liit toetaks nende eesmärkide
saavutamist Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastu,
Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Investeerimispanga ja teiste olemasolevate rahastamisvahendite kaudu võetavate
meetmetega. (2)
Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta
järeldused, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia, näevad ette, et liit ja liikmesriigid peaksid viima
ellu arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, edendades samal ajal
liidu harmoonilist arengut ja vähendades piirkondade ebavõrdsust. (3)
Et tagada koordineeritus ja ühtlustada
ühtekuuluvuspoliitika raames abi andvate fondide (Euroopa Regionaalarengu Fond
(ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond), maaelu arenguks abi
andva fondi (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, EAFRD) ning merendus- ja
kalandussektoris abi andva fondi (Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, EMKF)
kasutamist, tuleb kõigi nende fondide jaoks (edaspidi „ÜSRi fondid”) kehtestada
ühissätted. Lisaks sisaldab käesolev määrus sätteid, mis on ühised ERFile,
ESFile ja Ühtekuuluvusfondile, kuid ei kehti EAFRD ja EMKFi suhtes. Iga ÜSRi
fondi puhul esinevate eripärade tõttu on siiski vaja eraldi määrustes ette näha
erieeskirjad iga ÜSRi fondi kohta, samuti Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi
kohta ERFi raames. (4)
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) osas on juba
saavutatud märkimisväärne koostoime tänu ÜPP esimese samba (EAGF – Euroopa
Põllumajanduse tagatisfond) ja teise samba (EAFRD) juhtimis- ja
kontrollieeskirjade ühtlustamisele ja joondamisele. Tugev seos EAGFi ja EAFRD
vahel peaks seetõttu alles jääma ja liikmesriikides juba loodud struktuurid
peaksid säilima. (5)
Äärepoolseimatele piirkondadele tuleks kehtestada
erimeetmed ja täiendav rahastus, et tasakaalustada aluslepingu artiklis 349
osutatud teguritest tulenevat ebasoodsamat olukorda. (6)
Et tagada eeskirjade õige ja järjepidev
tõlgendamine ning suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate õiguskindlust, on
vaja määratleda mõned mõisted, mida määruses kasutatakse. (7)
Käesolev määrus on mõeldud kolmeosalisena: esimene osa sisaldab põhjendusi ja mõistete määratlusi, teine kõikide
ÜSRi fondide suhtes kehtivaid eeskirju ja kolmas üksnes ERFi, ESFi ja
Ühtekuuluvusfondi (edaspidi „fondid”) suhtes kehtivaid sätteid. (8)
Aluslepingu artikli 317 alusel ja koostöös
liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames tuleks täpsustada tingimusi,
mis peavad olema täidetud, et komisjon saaks täita oma kohustusi Euroopa Liidu
üldeelarve täitmisel, ning selgitada liikmesriikide koostöökohustusi. Need
tingimused peaksid võimaldama komisjonil veenduda, et liikmesriigid kasutavad
ÜSRi fonde õiguspäraselt ja nõuetekohaselt ning kooskõlas usaldusväärse
finantsjuhtimise põhimõttega, nagu see on määratletud nõukogu 25. juuni
2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa
ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi
„finantsmäärus”)[5].
Liikmesriigid ja nende selleks otstarbeks nimetatud asutused peaksid vastutama
programmide rakendamise eest sobival territoriaalsel tasandil kooskõlas vastava
liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga. Samuti tagavad
need sätted, et tähelepanu pööratakse vajadusele tagada liidu sekkumiste
vastastikune täiendavus ja järjepidevus, halduskorralduse proportsionaalsus
ning ÜSRi fondide toetusesaajate halduskoormuse vähenemine. (9)
Partnerluslepingu ja iga programmi jaoks peaks
liikmesriik korraldama partnerluse pädeva piirkondliku, kohaliku, linna- ja
muude avaliku võimu esindajatega, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning
kodanikuühiskonda esindavate asutustega, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonide,
valitsusväliste organisatsioonide ning võrdõiguslikkuse edendamise ja
diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavate organitega. Sellise
partnerluse eesmärk on järgida mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, tagada
kavandatavate sekkumiste heakskiit sidusrühmade hulgas ja lähtuda vastavate
osaliste kogemustest ja erialateadmistest. Komisjonil peaks olema volitus vastu
võtta delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käitumisjuhis, tagamaks, et
partnerid osaleksid järjepidevalt partnerluslepingute ja programmide
ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalves ja hindamisel. (10)
ÜSRi fondide tegevus ja nendest toetatavad
toimingud peaksid olema kooskõlas nii liidu kui ka toimingu rakendamisega
otseselt või kaudselt seotud liikmesriikide õigusaktidega. (11)
Püüdes suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja
territoriaalset ühtekuuluvust, peaks liit ÜSRi fondide kasutamise igas etapis
püüdma kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning
võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või rahvuse, religiooni või usu, puude,
vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. (12)
ÜSRi fondide eesmärke tuleks ellu viia säästva
arengu raames ning seejuures peaks liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna
kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud aluslepingu
artiklites 11 ja 19, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.
Liikmesriigid peaksid andma teavet kliimamuutuse eesmärgi raames antavate
toetuste kohta, lähtudes kaugeleulatuvast eesmärgist pühendada selleks
otstarbeks vähemalt 20 % liidu eelarvest ning kasutades komisjoni poolt
rakendusaktiga vastu võetud metoodikat. (13)
Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
sihtide ja eesmärkide saavutamiseks peaksid ÜSRi fondid keskendama oma abi
piiratud arvule ühistele temaatilistele eesmärkidele. Iga ÜSRi fondi täpne
reguleerimisala tuleks sätestada fondispetsiifilistes eeskirjades ja see võib
piirduda üksnes mõne käesolevas määruses piiritletud temaatilise eesmärgiga. (14)
Et maksimeerida ÜSRi fondide osa ja anda
liikmesriikide ja piirkondade tasandil tehtavale programmitööle selge
strateegiline suund, tuleks kehtestada ühine strateegiline raamistik. Komisjon peaks delegeeritud aktiga vastu võtma ühise strateegilise
raamistiku, mis kannab liidu eesmärgid üle ÜSRi fondide põhimeetmeteks, et
näidata kätte selgem strateegiline suund programmide koostamiseks
liikmesriikide ja piirkondade tasandil. Ühine
strateegiline raamistik peaks hõlbustama liidu sekkumiste valdkondlikku ja
territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti muude
asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega. (15)
Seetõttu peaksid ühises strateegilises raamistikus
olema kindlaks määratud sätestatud abinõud järjepidevuse ja sidususe
saavutamiseks liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga, mehhanismid, mille
abil toimub koordineerimine ÜSRi fondide vahel ja muude asjaomaste liidu
poliitikavaldkondade ja vahenditega, horisontaalpõhimõtted ja valdkonnaülesed
poliitikaeesmärgid, territoriaalsete probleemide lahendamise kord, soovituslikud
kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmed ja neile vastavad teostamispõhimõtted ning
prioriteedid põhilised toetatavad valdkonnad, territoriaalsed tulipunktid,
millega tuleb tegelda, poliitika eesmärgid, koostöötegevuse prioriteedid,
kooskõlastusmeetodid ning meetodid, mille abil tagatakse sidusus ja
järjepidevus liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga. (16)
Komisjoni vastu võetud ühise Ühise strateegilise raamistiku põhjal peaks iga
liikmesriik koostöös oma partneritega ja dialoogis komisjoniga valmistama ette
partnerluslepingu. Partnerlusleping peaks asetama ühises strateegilises
raamistikus sätestatud elemendid siseriiklikusse konteksti ja kehtestama
vankumatu kohustuse saavutada liidu eesmärgid ÜSRi fondide programmitöö kaudu. (17)
Liikmesriigid peaksid keskendama toetuse eesmärgile
anda oluline panus liidu eesmärkide saavutamisse kooskõlas oma vastavate
riiklike ja piirkondlike arenguvajadustega. Tuleks kindlaks määrata
eeltingimused, tagamaks, et liidu toetuse tulemuslikuks kasutamiseks oleksid
olemas vajalikud raamtingimused. Seda, kas need eeltingimused on täidetud,
peaks hindama komisjon partnerluslepingute ja programmide hindamise raames.
Juhtudel, kui eeltingimusi ei ole täidetud, peaks komisjonil olema volitus
peatada programmile tehtavad maksed. (18)
Iga programmi jaoks tuleks kindlaks määrata
tulemusraamistik, et teostada järelevalvet iga programmi jaoks
programmiperioodil ette nähtud eesmärkide ja sihtide poole liikumise üle.
Komisjon peaks aastatel 2017 ja 2019 koostöös liikmesriikidega tegema
tulemuslikkuse analüüsi. Tuleks ette näha tulemusreserv, mis eraldataks aastal
2019, kui tulemusraamistiku vahe-eesmärgid on täidetud. Et Euroopa
territoriaalse koostöö programmid on mitmekesised ja mitut riiki hõlmavad, ei
peaks nendeks olema mingit tulemusreservi. Kui vahe-eesmärkide ja sihtide
saavutamise puudujäägid on märkimisväärsed, peaks komisjonil olema võimalik
peatada programmile tehtavad maksed või kohaldada programmiperioodi lõpus
finantskorrektsioone, tagamaks, et liidu eelarvet ei raisataks ega kasutataks
ebatõhusalt. (19)
Tihedama sideme loomine ühtekuuluvuspoliitika ja
liidu majandusliku juhtimise vahel tagab, et ÜSRi fondide raames tehtavate
kulutuste tulemuslikkust võimendab usaldusväärne majanduspoliitika ning et ÜSRi
fonde võib vajadusel ümber suunata, et lahendada riigi ees seisvaid
majandusprobleeme. See protsess peab olema järkjärguline, alates muudatustest,
mis tehakse partnerluslepingutesse ja programmidesse, et toetada nõukogu
soovitusi makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimise ning sotsiaalsete
ja majanduslike raskuste lahendamise kohta. Kui vaatamata ÜSRi fondide
ulatuslikumale kasutamisele ei võta liikmesriik majanduse juhtimise protsessis
tulemuslikke meetmeid, peaks komisjonil olema õigus peatada kõik maksed ja
kohustused või osa neist. Otsused ja peatamised peaksid olema proportsionaalsed
ja mõjusad, võttes arvesse individuaalsete programmide mõju asjaomaste
liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra lahendamisele ning varem
partnerluslepingus tehtud muudatusi. Peatamisotsust tehes peaks komisjon
järgima ka liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, võttes eelkõige arvesse
peatamise mõju asjaomase liikmesriigi majandusele. Peatamine tuleks tühistada
ja vahendid asjaomasele liikmesriigile uuesti kättesaadavaks teha niipea, kui liikmesriik
võtab vajalikud meetmed. (20)
Et tagada keskendumine liidu aruka, jätkusuutliku
ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele, tuleks määrata
kindlaks kõikide programmide jaoks ühised elemendid. Et
tagada ÜSRi fondide programmide koostamise järjepidevus, tuleks programmide
vastuvõtmise ja muutmise kord ühtlustada. Programmitöö
peaks tagama kooskõla ühise strateegilise raamistiku ja partnerluslepinguga,
ÜSRi fondide omavahelise koordineerimise ning koordineerimise teiste
olemasolevate rahastamisvahendite ja Euroopa Investeerimispangaga. (21)
Aluslepinguga on majandusliku ja sotsiaalse
ühtekuuluvuse eesmärkide hulka lisatud territoriaalne ühtekuuluvus ning on
tarvis tegeleda linnade rolliga, samuti funktsionaalsete geograafiliste üksuste
ja allpiirkondadega, mis seisavad silmitsi eriliste geograafiliste või
demograafiliste probleemidega. Sel eesmärgil
ning selleks, et paremini kaasata kohaliku tasandi võimalusi, on vaja tugevdada
ja hõlbustada kogukonna juhitud kohalikku arengut, sätestades ühised eeskirjad
ja tihedalt koordineerides kõiki ÜSRi fonde. Kohalike
arengustrateegiate rakendamise eest peaksid üldpõhimõttena vastutama kohalikud
algatusrühmad, mis esindavad kogukonna huve. (22)
Rahastamisvahendid on omandamas üha suuremat
tähtsust, sest nad avaldavad ÜSRi fondidele võimendavat mõju, nende puhul on
võimalik kombineerida eri liiki avalikke ja erasektori vahendeid, et toetada
avaliku poliitika eesmärke, ning ringrahastamisvormid muudavad niisuguse
toetuse pikemas perspektiivis jätkusuutlikumaks. (23)
ÜSRi fondidest toetatavaid rahastamisvahendeid
tuleks kasutada nii, et rahuldatakse konkreetsed turuvajadused kulutõhusal
viisil kooskõlas programmide eesmärkidega, ning need ei tohiks tõrjuda välja
erasektorist tulevat rahastamist. Otsus rahastada abimeetmeid
rahastamisvahenditest tuleb seega teha eelanalüüsi põhjal. (24)
Rahastamisvahendid tuleb välja töötada ja neid
kasutada nii, et edendatakse erasektori investorite ja rahandusasutuste olulist
osalemist sobiva riskijagamisega. Et rahastamisvahendid oleksid erasektorile
piisavalt atraktiivsed, tuleb need välja töötada ja neid kasutada paindlikult.
Korraldusasutused peavad seega leidma kõige sobivamad viisid, kuidas
rahastamisvahendeid kasutada, et sihtpiirkondade konkreetseid vajadusi
rahuldada, ning seda kooskõlas vastava programmi eesmärkidega. (25)
Korraldusasutustel peaks olema võimalus panustada
programmidest saadavaid ressursse liidu tasandil moodustatud
rahastamisvahenditesse või piirkondlikul tasandil moodustatud vahenditesse.
Korraldusasutustel peaks olema ka võimalus kasutada rahastamisvahendeid otse,
konkreetsete fondide või fondifondide kaudu. (26)
Ükskõik missugusel hetkel ÜSRi fondidest
rahastamisvahenditesse makstavate ressursside summa peaks vastama summale, mis
on vajalik planeeritud investeeringute elluviimiseks ja makseteks
lõppsaajatele, kaasa arvatud halduskulud ja teenustasud, ning mis määratakse
kindlaks, võttes aluseks äriplaanid ja rahavoogude prognoosid kindlaks
ajavahemikuks, mis ei tohi olla pikem kui kaks aastat. (27)
On vaja kehtestada erieeskirjad summade kohta, mida
peetakse abikõlblikeks summadeks kontode sulgemisel, tagamaks, et neid summasid
(kaasa arvatud halduskulud ja teenustasud), mis makstakse ÜSRi fondidest
rahastamisvahenditesse, kasutatakse tulemuslikult investeeringuteks ja makseteks
lõppsaajatele. Samuti on tarvis kehtestada erinormid, mis käsitlevad ÜSRi
fondide toetustest saadud vahendite taaskasutamist, sealhulgas pärast kavade
lõpetamist järelejäänud vahendite kasutamist. (28)
Liikmesriigid peaksid jälgima programme, et vaadata
läbi programmi rakendamine ja edusammud, mida on tehtud selle eesmärkide
saavutamisel. Selleks tuleks moodustada ÜSRi
fondide järelevalvekomisjonid ning määrata kindlaks nende koosseis ja
ülesanded. ÜSRi fondide omavaheliseks
koordineerimiseks võiks moodustada ühised järelevalvekomisjonid. Tulemuslikkuse tagamiseks peaks järelevalvekomisjonidel olema võimalik
esitada korraldusasutustele soovitusi programmide elluviimise kohta ning nad
peaksid jälgima meetmeid, mis soovituste tulemusena võetakse. (29)
ÜSRi fondide järelevalve- ja aruandekord on vaja
omavahel vastavusse viia, et lihtsustada juhtimise korraldamist kõikidel
tasanditel. Oluline on tagada
proportsionaalsed aruandlusnõuded, aga ka igakülgse teabe olemasolu peamistes
läbivaatuspunktides tehtud edusammude kohta. Seepärast
on vaja, et aruandlusnõuded kajastaksid teabevajadust antud aastatel ning
oleksid kooskõlas tulemuslikkuse analüüside ajastusega.
(30)
Et jälgida programmides tehtud edusamme, peaks
liikmesriigi ja komisjoni vahel toimuma igal aastal läbivaatuskoosolek. Siiski peaks liikmesriigil ja komisjonil olema
võimalik kokku leppida koosolek korraldamata jätta, et vältida tarbetut
halduskoormust. (31)
Et komisjon saaks jälgida liidu eesmärkide
saavutamise alal tehtud edusamme, peaksid liikmesriigid esitama eduaruandeid
oma partnerluslepingute rakendamise kohta. Nende aruannete põhjal peaks
komisjon aastatel 2017 ja 2019 koostama strateegilise eduaruande. (32)
Et parandada programmide rakendamise ja
väljatöötamise kvaliteeti, on vaja hinnata ÜSRi fondidest antava abi tulemuslikkust,
tõhusust ja mõju ning määrata kindlaks programmide mõju seoses liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamisega ning vajaduse
korral seoses SKP ja töötuse määraga. Tuleb täpsustada kohustusi, mis
liikmesriikidel ja komisjonil selles osas on. (33)
Et parandada iga programmi kvaliteeti ja
väljatöötamist ning kontrollida, kas eesmärke ja sihte on võimalik saavutada,
on vaja läbi viia iga programmi eelhindamine. (34)
Programmi ettevalmistamise eest vastutav
ametiasutus peaks koostama hindamiskava. Programmiperioodi jooksul peaksid
korraldusasutused hindama programmide tulemuslikkust ja mõju.
Hindamistulemustest tuleks teatada järelevalvekomisjonile ja Euroopa
Komisjonile, et hõlbustada juhtimisotsuste tegemist. (35)
Tuleks teha järelhindamisi, et hinnata ÜSRi fondide
tulemuslikkust ja tõhusust ning nende mõju ÜSRi fondide ja liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu üldeesmärkidele. (36)
Kasulik oleks täpsustada, mis tüüpi meetmeid võib
ÜSRi fondide toetusel võtta komisjoni ja liikmesriikide algatusel tehnilise
abina. (37)
Et tagada liidu ressursside tulemuslik kasutamine
ja vältida tulu tekitavate toimingute ülefinantseerimist, on tarvis kehtestada
reeglid, mille kohaselt arvutada ÜSRi fondide osalust tulu tekitavates
toimingutes. (38)
Tuleks määrata kindlaks kulutuste abikõlblikkuse
algus- ja lõppkuupäev, et sätestada ÜSRi fondide rakendamise ühtsed ja õiglased
reeglid kogu liidus. Programmide elluviimise
hõlbustamiseks on asjakohane näha ette, et kulutuste abikõlblikkuse
alguskuupäev võib olla enne 1. jaanuari 2014, kui asjaomane liikmesriik
esitab programmi enne nimetatud kuupäeva. Et
tagada ELi fondide tulemuslik kasutamine ja vähendada ELi eelarvele tekitatavat
riski, on vaja kehtestada lõpuleviidud toimingute toetamise piirangud. (39)
Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja arvestades
määrus(t)es (EL) nr […] [ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, ETK, EAFRD, EMKFi
määrused] ette nähtud erandeid, peaksid liikmesriigid võtma vastu riiklikud
eeskirjad kulude abikõlblikkuse kohta. (40)
Et lihtsustada ÜSRi fondide kasutamist ja vähendada
veariski, tagades samal ajal diferentseerimise, kui on vaja arvesse võtta
poliitika iseärasusi, on asjakohane määrata kindlaks toetuse liigid, toetuste
tagastamise ühtlustatud tingimused ja kindla määraga rahastamine, abikõlblikkuse
erikriteeriumid toetuste puhul ja toimingute abikõlblikkuse eritingimused, mis
sõltuvad toimingute tegemise kohast. (41)
ÜSRi fondide tegevuse tulemuslikkuse, õigluse ja
püsiva mõju kindlustamiseks tuleks näha ette sätted, mis tagaksid
äriühingutesse ja infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute pikaajalisuse
ja hoiaksid ära ÜSRi fondide kasutamise põhjendamatute eeliste saamiseks. Kogemused on näidanud, et viis aastat on sobiv
minimaalne periood, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades on ette nähtud
teistsugune ajavahemik. Asjakohane on
toimingute kestvuse üldnõude alt välja jätta ESFi toetatavad meetmed ning
meetmed, mis ei hõlma tootlikke investeeringuid või
infrastruktuuri-investeeringuid, välja arvatud juhul, kui selline nõue tuleneb
kehtivatest riigiabi eeskirjadest, ning samuti jätta selle nõude alt välja
rahastamisvahenditest või neisse vahenditesse tehtud maksed. (42)
Liikmesriigid peaksid kehtestama piisavad meetmed,
et tagada oma juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohane struktuur ja toimimine,
et need pakuksid kindlust ÜSRi fondide õiguspärase ja nõuetekohase kasutamise
osas. Seepärast tuleks kindlaks määrata
liikmesriikide kohustused, mis on seotud programmide juhtimis- ja
kontrollisüsteemidega ning eeskirjade eiramise ja ühenduse õiguse rikkumise
ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. (43)
Lähtudes liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve
täitmise põhimõtetest, peaksid liikmesriigid kandma oma juhtimis- ja
kontrollisüsteemide kaudu esmavastutust programmides sisalduvate toimingute
rakendamise ja kontrolli eest. Et tugevdada toimingute väljavalimise ja
rakendamise ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi üle toimuva kontrolli tõhusust,
tuleks kindlaks määrata korraldusasutuse ülesanded. (44)
Et tagada nõuetekohane eelkinnitus peamiste
juhtimis- ja kontrollisüsteemide olemasolu ja struktuuri kohta, peaksid
liikmesriigid määrama akrediteerimisasutuse, mis vastutab juhtimis- ja
kontrolliorganite akrediteerimise ja akrediteeringu tühistamise eest. (45)
Tuleks määrata kindlaks komisjoni volitused ja
vastutus juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise kontrollimisel ning
liikmesriigilt meetmete võtmise nõudmisel. Samuti
peaks komisjonil olema volitused teha audiitorkontrolle, mis keskenduksid
usaldusväärse finantsjuhtimise küsimustele, et teha järeldusi fondide
tulemuslikkuse kohta. (46)
Liidu eelarvelised kulukohustused tuleb täita igal
aastal. Et tagada tõhus programmijuhtimine, on vaja kehtestada ühised eeskirjad
vahemaksetaotluste, vajaduse korral iga-aastase jääksummamakse ning lõppmakse
kohta, ilma et see piiraks iga ÜSRi fondi puhul nõutavate erieeskirjade
kohaldamist. (47)
Programmi alguses tehtava eelmaksega tagatakse, et
liikmesriigil on vahendeid, et toetada toetusesaajaid programmi rakendamisel
juba alates programmi vastuvõtmisest. Seepärast
tuleks ette näha ÜSRi fondidest tehtavad algsed eelmaksesummad. Algne eelmakse peaks olema programmi lõpetamise
ajaks täielikult raamatupidamisarvestusest välja kantud. (48)
Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada
ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite
käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et
juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid
eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega või kui on jäänud
esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks. (49)
Et tagada, et liidu eelarvest kaasrahastatavaid
kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate
eeskirjadega, tuleks luua sobiv raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks
kontrolliks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid akrediteeritud
asutused esitama komisjonile iga programmi kohta juhtkonna kinnitava avalduse
koos kinnitatud majandusaasta aruande, kokkuvõtliku kontrolliaruande, sõltumatu
audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruandega. (50)
Liidu eelarve kaitseks võib komisjonil olla vaja
teha finantskorrektsioone. Et tagada liikmesriikidele õiguskindlus, on oluline
määrata kindlaks asjaolud, mille korral kohaldatava liidu või liikmesriigi
õiguse rikkumine võib tuua kaasa komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid.
Tagamaks, et finantskorrektsioonid, mida komisjon võib liikmesriikidele
kehtestada, oleksid seotud ELi finantshuvide kaitsmisega, peaksid need piirduma
juhtudega, kus liidu või riigi õiguse rikkumine puudutab otseselt või kaudselt
toimingute ja vastavate kulutuste abikõlblikkust, seaduslikkust, juhtimist või
kontrolli. Et tagada proportsionaalsus, on oluline, et komisjon võtaks
finantskorrektsiooni summa üle otsustamisel arvesse rikkumise raskust. (51)
Et soodustada finantsdistsipliini, on kohane
määrata kindlaks programmi mis tahes eelarvelise kulukohustuse osa vabastamise
kord, eriti kui summa puhul võib vabastamise suhtes teha erandi, eelkõige siis,
kui viivitused programmi rakendamisel tulenevad asjaoludest, mis ei sõltu
erandit taotlevast isikust ja on ebatavalised või ettearvamatud ning mille
tagajärgi isikul ei ole hoolikusele vaatamata võimalik vältida. (52)
Täiendavad üldsätted on vajalikud seoses fondide
spetsiifilise toimimisega. Eelkõige selleks, et suurendada nende lisaväärtust
ja võimendada nende osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
prioriteetide saavutamises, tuleks nende fondide toimimist lihtsustada ja
keskendada see majanduskasvu ja tööhõive investeeringute ning Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärkidele. (53)
Täiendavad sätted EAFRD ja EMKFi spetsiifilise
toimimise kohta on sätestatud vastavates valdkondlikes õigusaktides. (54)
Aluslepingus sätestatud majandusliku, sotsiaalse ja
territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide edendamiseks tuleks eesmärgi
„Investeerimine majanduskasvu ja tööhõivesse” alusel toetada kõiki piirkondi.
Et anda tasakaalustatud ja järkjärgulist abi vastavalt majandusliku ja
ühiskondliku arengu tasemele, tuleks ERFist ja ESFist sellele eesmärgile
eraldatavad vahendid jaotada liidu vähem arenenud piirkondade,
üleminekupiirkondade ja enam arenenud piirkondade vahel vastavalt nende
sisemajanduse koguproduktile (SKP) ühe elaniku kohta, võrrelduna ELi
keskmisega. Et tagada struktuurifondidest tehtavate investeeringute jätkusuutlikkus
pikas perspektiivis, peaksid piirkonnad, mille SKP elaniku kohta aastail
2007–2013 oli alla 75 % EL-25 keskmisest vaatlusperioodil, kuid mille SKP
ühe elaniku kohta on kasvanud nii, et ületab 75 % EL-27 keskmisest, saama
vähemalt kaks kolmandikku neile aastail 2007–2013 eraldatud summadest.
Liikmesriigid, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % liidu
keskmisest, peaksid saama majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi
raames Ühtekuuluvusfondist abi. (55)
Tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, et
valida välja abikõlblikud piirkonnad ja alad, mis võivad saada fondidelt
toetust. Selleks peaks liidu tasandil
piirkondade ja alade kindlakstegemine põhinema ühisel piirkondade
klassifitseerimise süsteemil, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega
kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)[6]. (56)
Et sätestada sobiv finantsraamistik, peaks komisjon
rakendusaktidega kehtestama olemasolevate kulukohustuste assigneeringute
soovitusliku jaotuse aastate kaupa, kasutades objektiivset ja läbipaistvat
meetodit ning võttes eesmärgiks, et toetus suunataks arengus maha jäänud
piirkondadele, sealhulgas piirkondadele, mis saavad üleminekutoetust. (57)
Tuleb kindlaks määrata piirid, mille ulatuses
kasutatakse neid ressursse „majanduskasvu ja tööhõive investeeringute” eesmärgi
raames, ning vastu tuleb võtta objektiivsed kriteeriumid nende eraldamiseks
piirkondadele ja liikmesriikidele. Et õhutada transpordi ja energeetika infrastruktuuri
ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiiremat arengut kogu liidus, tuleks
luua Euroopa Ühendamise Rahastu. Iga-aastased assigneeringud fondidest ning
summad, mis kantakse Ühtekuuluvusfondist Euroopa Ühendamise Rahastusse ja sealt
liikmesriigile, peaksid olema piiratud ülemmääraga, mis määratakse kindlaks,
võttes arvesse konkreetse liikmesriigi võimet neid assigneeringuid ära
kasutada. Lisaks on vaesuse vähendamise
peaeesmärgi alusel vaja enim puudust kannatavatele isikutele mõeldud
toidutoetuse skeem ümber orienteerida, et edendada sotsiaalset kaasatust ja
liidu harmoonilist arengut. Kavandatud on
mehhanism, millega ressursid kantakse üle sellesse vahendisse ja tagatakse, et
need koosnevad ESFist tehtavatest eraldistest ning et see tingib ka igas riigis
struktuurifondidest ESFile eraldatava miinimumprotsendi vastava vähendamise. (58)
Et tegevus oleks rohkem keskendatud tulemustele
ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtide saavutamisele, tuleks iga
fondi ja iga piirkonnakategooria puhul igas liikmesriigis majanduskasvu ja
tööhõivesse investeerimise vahenditest viis protsenti tulemusreservina kõrvale
panna. (59)
Et tagada asjakohane vahendite eraldamine igale
piirkonnakategooriale, ei tohiks vähem arenenud, ülemineku- ja enam arenenud
piirkonnad fondide vahendeid üksteisele üle kanda, välja arvatud nõuetekohaselt
põhjendatud olukordades, mis on seotud ühe või mitme temaatilise eesmärgi
saavutamisega, ning mitte rohkem kui 2 % ulatuses sellele
piirkonnakategooriale eraldatud vahenditest. (60)
Tegeliku majandusliku mõju tagamiseks ei tohiks abi
fondidest asendada riiklikke kulutusi või samaväärseid struktuurikulutusi, mida
liikmesriigid teevad käesoleva määruse kohaldamisel. Et fondidest toetuste
andmisel võetaks arvesse laiemat majanduslikku konteksti, tuleks ühtlasi
kindlaks määrata avalike kulutuste tase, lähtudes üldistest makromajanduslikest
tingimustest, milles rahastamine toimub ja mis põhinevad näitajatel, mis on
esitatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammides, mida liikmesriigid esitavad igal
aastal vastavalt 7. juuli 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 1466/1997
eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja
kooskõlastamise tõhustamise kohta[7].
Kui komisjon kontrollib täiendavuse põhimõtet, peaks ta keskenduma
liikmesriikidele, kus vähem arenenud ja üleminekupiirkondade elanikkond
moodustab vähemalt 15 % elanikkonnast, nendele eraldatud rahaliste
vahendite ulatuse tõttu. (61)
On vaja kehtestada täiendavad normid, mis
käsitlevad fondidelt toetust saavate rakenduskavade väljatöötamist, juhtimist,
järelevalvet ja kontrolli. Rakenduskavades tuleks sätestada prioriteetsed
suunad, mis vastavad temaatilistele eesmärkidele, töötada välja järjekindel
sekkumisloogika, et täita tuvastatud arenguvajadused, ning näha ette raamistik
tulemuslikkuse hindamiseks. Samuti peaks neis sisalduma muud elemendid, mis on
vajalikud nende fondide tulemusliku ja tõhusa rakendamise toetamiseks. (62)
Vastastikuse täiendavuse parandamiseks ja
rakendamise lihtsustamiseks peaks majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi raames
olema võimalik kombineerida ühistes rakenduskavades Ühtekuuluvusfondist ja
ERFist saadavaid toetusi ESFist saadavate toetustega. (63)
Suurprojektid moodustavad olulise osa liidu
kulutustest ning on sageli liidu aruka, jätkusuutliku ja kasvu strateegia
eesmärkide saavutamise seisukohast strateegilise tähtsusega. Seepärast on õigustatud, et suure ulatusega
toimingute suhtes kehtiks käesoleva määruse alusel jätkuvalt komisjoni
heakskiidu nõue. Selguse huvides oleks vaja
sel juhul kindlaks määrata suurprojekti sisu. Samuti
peaks komisjonil olema võimalik keelduda suurprojekti toetamast, kui sellise
toetuse andmine ei ole põhjendatud. (64)
Et anda liikmesriikidele võimalus rakendada osa
rakenduskavast tulemuspõhist lähenemisviisi kasutades, on kasulik näha ette
ühine tegevuskava, mis koosneb reast meetmetest, mida toetusesaaja viib ellu,
et aidata kaasa rakenduskava eesmärkide saavutamisele. Et lihtsustada ja
tugevdada fondide orienteeritust tulemustele, peaks ühise tegevuskava juhtimine
põhinema ainult ühiselt kokku lepitud vahe-eesmärkidel, väljunditel ja
tulemustel, nagu on kindlaks määratud komisjoni otsuses, millega ühine
tegevuskava vastu võetakse. Ühise tegevuskava kontrollimine ja audit peaksid
samuti piirduma nende vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamise
kontrolliga. Seega on tarvis kehtestada reeglid ühiste tegevuskavade
väljatöötamise, sisu, vastuvõtmise, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta. (65)
Kui linna arengu või territoriaalarengu strateegia
nõuab integreeritud lähenemisviisi, sest see hõlmab ühe või mitme rakenduskava
enam kui ühe prioriteetse suuna investeeringuid, tuleks fondidelt toetust
saavad meetmed ellu viia integreeritud territoriaalse investeeringuna ühe
rakenduskava raames. (66)
On vaja vastu võtta erieeskirjad
järelevalvekomisjoni ülesannete kohta ning fondidest toetatavate rakenduskavade
rakendamise aastaaruannete kohta. Täiendavad sätted EAFRD toimimise kohta on
sätestatud vastavates valdkondlikes õigusaktides. (67)
Et tagada programmi käsitleva olulise ja ajakohase
teabe kättesaadavus, on vaja, et liikmesriigid esitaksid komisjonile
regulaarselt olulisemaid andmeid. Et vältida
liikmesriikidele tekkivat täiendavat halduskoormust, peaks see piirduma
pidevalt kogutavate andmetega ning andmeedastus peaks toimuma elektroonilise
andmevahetuse kaudu. (68)
Vastavalt aluslepingu artiklile 175 esitab
komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele iga kolme aasta järel
ühtekuuluvusaruanded edusammude kohta, mida on tehtud liidu majandusliku,
sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse alal. On vaja kindlaks määrata selle
aruande sisu. (69)
Peetakse asjakohaseks, et komisjon teeks koostöös
liikmesriikidega fondide järelhindamisi, et saada asjakohasel tasandil teavet
rahastatud sekkumiste tulemuste ja mõju kohta. Samuti on vaja erisätteid, et
kehtestada fondide hindamiskavade heakskiitmise kord. (70)
On oluline teadvustada liidu fondide saavutusi
laiemale avalikkusele. Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi
vahendeid investeeritakse. Põhiroll avalikkusele asjakohaste sõnumite
edastamisel lasub nii korraldusasutustel kui ka toetusesaajatel. Et tagada
laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni algatusel
toimuvate teavitustoimingute vahel, tuleb käesoleva määruse alusel
teavitusmeetmetele eraldatud vahenditest rahastada ka Euroopa Liidu
poliitiliste prioriteetide propageerimist, tingimusel, et need on seotud
käesoleva määruse üldeesmärkidega. (71)
Et tagada laialdane laiem infolevik fondide
saavutuste kohta ja liidu rolli kohta neis ning informeerida potentsiaalseid
toetusesaajaid rahastamisvõimalustest, tuleks käesolevas määruses sätestada
üksikasjalikud reeglid info- ja kommunikatsioonimeetmete kohta ning nende
meetmete tehnilised omadused. (72)
Et parandada rahastamisvõimalusi ja projektide
toetusesaajaid käsitleva teabe kättesaadavust ja läbipaistvust, peaks igas
liikmesriigis olema üks veebileht või ‑portaal, mille kaudu antakse
teavet kõikide rakenduskavade kohta, sealhulgas loetelud toimingutest, mida iga
rakenduskava raames toetatakse. (73)
On vaja määrata kindlaks elemendid, mille alusel
kohandatakse fondide kaasfinantseerimise määra rakenduskavades, eelkõige
ühenduse vahendite mitmekordse mõju tugevdamiseks. Samuti on vaja kehtestada
kaasrahastamise maksimummäärad iga piirkonnakategooria jaoks, et tagada sobiva
tasandi siseriikliku toetuse kaudu kaasfinantseerimise põhimõtte järgimine. (74)
Liikmesriigid peavad iga rakenduskava puhul
nimetama korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja funktsionaalselt
sõltumatu auditeerimisasutuse. Et
liikmesriikidel oleks kontrollisüsteemide kehtestamisel rohkem paindlikkust, on
kohane ette näha võimalus, et sertifitseerimisasutuse ülesandeid täidab
korraldusasutus. Liikmesriigil peaks olema ka
võimalus nimetada vahendusasutused, mis täidavad mõningaid korraldusasutuse või
sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Sellisel
juhul peaks liikmesriik selgesti sätestama nende vastavad vastutusalad ja
ülesanded. (75)
Korraldusasutus kannab peamist vastutust fondide
tulemusliku ja tõhusa rakendamise eest ning täidab seega suure hulga
funktsioone, mis on seotud programmide juhtimise ja järelevalve,
finantsjuhtimise ja kontrolliga ning projektide väljavalimisega. Tuleks sätestada asutuse vastutus ja ülesanded. (76)
Sertifitseerimisasutus peaks koostama
maksetaotlused ja esitama need komisjonile. Asutus peaks koostama aastaaruande,
milles tõendatakse raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja
õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulutused on vastavuses liidu
ja siseriiklike eeskirjadega. Tuleks sätestada asutuse vastutus ja ülesanded. (77)
Auditeerimisasutus peaks tagama, et auditeeritakse
juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise
aastaaruandeid. Tuleks sätestada asutuse vastutus ja ülesanded. (78)
Et võtta arvesse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi
juhtimis- ja kontrollisüsteemide spetsiifilist korraldust ning vajadust tagada
proportsionaalne lähenemine, on vaja erisätteid korraldusasutuse ja
sertifitseerimisasutuse akrediteerimiseks ja akrediteeringu tühistamiseks. (79)
Ilma et see piiraks komisjoni volitusi finantskontrolli
alal, tuleks nimetatud valdkonnas tugevdada liikmesriikide ja komisjoni
koostööd ning kehtestada kriteeriumid, mille põhjal komisjonil oleks võimalik
siseriiklike süsteemide kontrollimise strateegia alusel kindlaks teha, millisel
tasemel kindlust liikmesriikide auditeerimisasutused talle pakuvad. (80)
Lisaks finantsjuhtimise ühistele eeskirjadele on
vaja lisasätteid ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi kohta. Eelkõige
selleks, et anda komisjonile enne raamatupidamisaruannete kontrollimist ja
heakskiitmist piisav kindlus, tuleks vahemaksete taotlused rahuldada 90 %
ulatuses summast, mis saadakse, kohaldades prioriteetse suuna abikõlblike
kulutuste suhtes iga prioriteetse suuna kaasrahastamise määra, mis on kindlaks
määratud rakenduskava vastuvõtmise otsuses. Tasumata
summad tuleks liikmesriigile välja maksta raamatupidamisarvestuse iga-aastase
kontrolli ja heakskiitmise järel, tingimusel, et on saadud piisav kinnitus
raamatupidamisarvestuse kontrolliga hõlmatud aasta kulutuste abikõlblikkuse
kohta. (81)
Et tagada, et toetusesaajad saaksid toetuse kätte
niipea kui võimalik, ja tugevdada komisjonile antavat õiguspärasuse kinnitust,
on kohane nõuda, et maksetaotlused sisaldaksid ainult kulutusi, mille jaoks
toetus on toetusesaajatele välja makstud. Igal
aastal tuleks ette näha eelmaksed, et liikmesriikidel oleks piisavalt
vahendeid, et sellise korra alusel tegutseda. Eelmaksed
tuleks igal aastal raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise käigus
raamatupidamisarvestusest välja kanda. (82)
Et tagada kohustustest vabastamise üldreeglite
asjakohane kohaldamine, peaks fondidele kehtestatud eeskirjades olema
üksikasjalikult sätestatud, kuidas kohustustest vabastamise tähtajad kindlaks
määratakse ja kuidas vastavad summad arvutatakse. (83)
On vaja täpsustada fondide suhtes kohaldatav
raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise üksikasjalik
kord, et tagada selle korra selge alus ja õiguskindlus.
Tähtis on anda liikmesriigile piiratud võimalus näha oma aastaaruandes
ette eelarvesäte, mille suhtes auditeerimisasutuses on veel menetlus pooleli. (84)
Raamatupidamisaruannete iga-aastase kontrollimise
ja kinnitamisega peaks kaasnema lõpuleviidud toimingute (ERFi ja
Ühtekuuluvusfondi puhul) või kulutuste (ESFi puhul) iga-aastane lõpetamine. Et vähendada rakenduskavade lõpetamisega seonduvaid
kulusid, vähendada toetusesaajate halduskoormust ja tagada õiguskindlus, peaks
iga-aastane lõpetamine olema kohustuslik – see piiraks aega, mille jooksul
tõendavaid dokumente tuleb alles hoida ja mille jooksul toiminguid võib
auditeerida ja finantskorrektsioone kehtestada. (85)
Et kaitsta liidu finantshuve ja pakkuda võimalust
tagada programmide tulemuslik rakendamine, peaksid olemas olema meetmed, mis
võimaldavad komisjonil maksed prioriteetse suuna või rakenduskava tasandil
peatada. (86)
Asjakohane on kehtestada erikord ja -menetlused
liikmesriikide ja komisjoni finantskorrektsioonide jaoks seoses fondidega, et
tagada liikmesriikidele õiguskindlus. (87)
Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema
proportsionaalne fondidest antava liidu abi ulatusega.
Eelkõige tuleks vähendada audiitorkontrollide arvu, kui toimingu
abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Audiitorkontrolle peab siiski olema võimalik teha
igal ajal, kui on märke rikkumisest või pettusest, või auditivalimina pärast
lõpuleviidud toimingu lõpetamist. Et komisjoni
auditeerimistase oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema
võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole
märkimisväärseid vajakajäämisi, või juhtudel, kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. (88)
Selleks et täiendada või muuta käesoleva määruse
teatavaid vähem olulisi sätteid, tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta
kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käitumisjuhistega,
mis käsitlevad partnerluse rakendamise toetamise eesmärke ja kriteeriume, ühise
strateegilise raamistiku selliste elementide vastuvõtmist, mis
on seotud soovituslike kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmetega ja vastavate
teostamispõhimõtete ning koostöö prioriteetidega, tulemusreservi jaotamise
lisaeeskirju, kohaliku arengu strateegiatega hõlmatud piirkonna ja rahvastiku
määratlust, rahastamisvahendite üksikasjalikke eeskirju (eelhindamine, toetuste
kombineerimine, kulude abikõlblikkus, meetmete liigid, mida ei toetata),
eeskirju teatavat tüüpi rahastamisvahendite kohta, mis moodustatakse riiklikul,
piirkondlikul, riikide- või piiriülesel tasandil, rahastamisleppeid käsitlevaid
eeskirju, varade ülekandmist ja haldust, juhtimise ja kontrolli korraldust,
maksetaotluste reegleid ja iga-aastaste osamaksete kapitaliseerimise süsteemi
kehtestamist, tulu tekitavate toimingute kindla maksemäära kindlaksmääramist,
toetuste kaudsete kulude suhtes kohaldatava kindla maksemäära kindlaksmääramist
olemasolevate meetodite alusel ja liidu valdkonnapoliitikas kohaldatavaid
vastavaid määrasid, liikmesriikide kohustusi seoses eeskirjade rikkumisest
teatamise menetlusega ja põhjendamatult makstud summade tagasinõudmisega,
toiminguid käsitleva teabevahetuse üksikasju, piisava kontrolljälje tagamist,
siseriiklike auditite tingimusi, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste
akrediteerimise kriteeriume, üldtunnustatud andmekandjate kindlaksmääramist
ning kohaldatava finantskorrektsiooni taset. Komisjonil
peaksid olema ka volitused muuta delegeeritud aktidega I ja VI lisa,
mis mõlemad sisaldavad käesoleva määruse mitteolemuslikke osi, juhuks
kui edaspidi tekib kohandamisvajadus. Eriti oluline on, et komisjon viiks oma
ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide
tasandil. (89)
Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja
koostamisel peaks komisjon tagama vastavate dokumentide üheaegse, õigeaegse ja
nõuetekohase üleandmise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (90)
Komisjonil peaks olema volitus võtta kõigi ÜSRi
fondide puhul rakendusaktidega vastu partnerluslepingute heakskiitmise otsused,
tulemusreservi eraldamise otsused, liikmesriigi majanduspoliitikaga seotud
maksete peatamise otsused ning kohustusest vabastamise korral programmide
kehtestamise otsuste muutmise otsused; fondide puhul aga peaks tal olema
volitus võtta vastu otsused, milles määratakse kindlaks „majanduskasvu ja
tööhõive investeeringute” eesmärgile vastavad piirkonnad ja liikmesriigid,
sätestatakse liikmesriikidele eraldatavate kulukohustuste assigneeringute
aastane jaotus, sätestatakse summa, mis tuleb iga liikmesriigi
Ühtekuuluvusfondi eraldisest kanda üle Euroopa Ühendamise Rahastusse,
sätestatakse summad, mis tuleb iga liikmesriigi struktuurifondide eraldisest
kanda üle puudust kannatavatele isikutele mõeldud toiduabiks, samuti rakenduskavade
vastuvõtmise ja muutmise otsused, suurprojektide otsused, ühiste tegevuskavade
otsused, maksete peatamise otsused ja finantskorrektsioonide otsused. (91)
Et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse
rakendamiseks, tuleks rakendusvolitusi, mis on seotud kliimamuutusealaseid
eesmärke puudutava metoodikaga, rahastamisvahendite järelevalve
standardtingimustega, rahastamisvahendite järelevalve ühtsete tingimustega ja
järelevalveteabe edastamisega, tulu tekitavate projektide puhastulu arvutamise metoodikaga,
liikmesriikide ja komisjoni vahelise elektroonilise teabevahetussüsteemiga,
fondide rakenduskava näidisega, sekkumiskategooriate nomenklatuuriga,
suurprojektidega seotud teabe vorminguga ja kulude-tulude analüüsi tegemisel
kasutatava metoodikaga, ühise tegevuskava standardvormiga, rakendamise aasta-
ja lõpparuannete näidisega, teavitamis- ja avalikustamismeetmete tehniliste
omaduste ja vastavasisuliste juhistega, toetusesaajate ning korraldusasutuste,
sertifitseerimisasutuste, auditeerimisasutuste ja vahendusasutuste vahelise
teabevahetuse korraga, juhtkonna kinnitava avalduse näidisega,
auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja iga-aastase kontrolliaruande ning
valimimoodustamise metoodika näidistega, auditite käigus kogutud andmete
kasutamisega ning maksetaotluste näidisega, teostada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr
182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad
liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes[8].
(92)
Käesoleva määrusega asendatakse nõukogu
11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999[9]. Kõnealune määrus tuleks
seepärast tunnistada kehtetuks. (93)
Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vähendada
eri regioonide arengutaseme ebavõrdsust ja kõige ebasoodsamate piirkondade või
saarte, eeskätt maapiirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade
ning püsivate raskete looduslike või demograafiliste tingimuste all kannatavate
piirkondade mahajäämust, ei saa liikmesriigid piisaval tasemel saavutada, vaid
see on paremini saavutatav liidu tasandil, võib liit kehtestada meetmed
kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu
artiklis 5. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus
nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: ESIMENE OSA
REGULEERIMISESE JA MÕISTED Artikkel 1
Reguleerimisese Käesoleva määrusega nähakse ette ühised
eeskirjad, mida kohaldatakse ühises strateegilises raamistikus toimivate
fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF),
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) suhtes (edaspidi „ÜSRi fondid”).
Selles on sätestatud ka õigusnormid, mis on vajalikud, et tagada ÜSRi fondide
tulemuslikkus ning nende koordineerimine üksteisega ja muude liidu vahenditega. Käesolevas määruses nähakse ette ka ERFi, ESFi
(edaspidi koos „struktuurifondid”) ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivad
üldeeskirjad. Määruses määratakse kindlaks
struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi „fondid”) ülesanded,
prioriteetsed eesmärgid ja korraldus, kriteeriumid, mille alusel liikmesriigid
ja piirkonnad võivad saada ÜSRi fondidest toetust, olemasolevad
rahastamisvahendid ja nende eraldamise kriteeriumid. Käesolevas määruses ette nähtud eeskirju
kohaldatakse, ilma et see piiraks sätteid, mis on kehtestatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr […]/2012 ühise põllumajanduspoliitika
rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta[10]
(edaspidi „ÜPP määrus”), ja järgmistes määrustes ette nähtud erisätteid: (1)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr […]/2012, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning
millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[11] (edaspidi „ERFi määrus”); (2)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr […]/2012, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006[12]
(edaspidi „ESFi määrus”); (3)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr […]/2012, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1084/2006[13]
(edaspidi „Ühtekuuluvusfondi määrus”); (4)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr […]/2012, mis käsitleb eesmärki „Euroopa territoriaalne koostöö”[14] (edaspidi „ETK määrus”); (5)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr […]/2012, mis käsitleb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja
millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1698/2005[15] (edaspidi „EAFRD määrus”);
ning (6)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr […]/2012, mis käsitleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1198/2006[16] (edaspidi „EMKFi määrus”). Artikkel 2
Mõisted Käesolevas määruses kohaldatakse ÜSRi
fondidest toetust saavate rahastamisvahendite suhtes rahastamisvahendite
määratlusi ja põhimõtteid, mis on sätestatud finantsmääruses, välja arvatud
juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti. Lisaks sellele kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia” – eesmärgid ja ühised sihid, mis annavad suuna
liikmesriikide ja liidu tegevusele ning mis on sätestatud komisjoni teatises „Euroopa
2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” ning
sisalduvad Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes I lisana (Euroopa
uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, ELi peamised eesmärgid), nõukogu 13.
juuli 2010. aasta soovituses liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika
üldsuuniste kohta[17]
ning nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsuses liikmesriikide tööhõivepoliitika
suuniste kohta,[18]
samuti nende eesmärkide ja ühiste sihtide muudatustes; (2)
„ühine strateegiline raamistik” – dokument,
milles liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgid ja sihid
teisendatakse ÜSRi fondide põhimeetmeteks, määrates iga temaatilise eesmärgi
jaoks kindlaks põhimeetmed, mida rahastatakse igast ÜSRi fondist, ning
mehhanismid ÜSRi fondide programmitöö ühtsuse ja järjepidevuse tagamiseks
liikmesriikide ja liidu majandus- ja tööhõivepoliitikaga elemendid,
mis annavad programmitöö protsessile selge strateegilise suuna ning hõlbustavad
liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset koordineerimist ÜSRi fondide
vahel ning samuti muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega,
lähtudes liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkidest ja
sihtidest; (3)
„meede” – toiminguliik, mida
toetatakse ÜSRi fondidest, et saavutada mingi programmi eesmärke; (4)
„soovituslikud kõrge Euroopa lisaväärtusega
meetmed” – meetmed, mis eeldatavalt annavad tuntava panuse liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu sihtide ja eesmärkide saavutamisse ning
mis on programmide ettevalmistamisel lähtepunktiks; (5)
„fondispetsiifilised eeskirjad” – sätted, mis on
kehtestatud käesoleva määruse kolmandas osas või eri- või üldmääruses, mis
reguleerib ühte või enamat ÜSRi fondi, millele on osutatud või mis on loetletud
artikli 1 kolmandas lõigus, või kehtestatud käesoleva määruse kolmanda osa
või sellise eri- või üldmääruse alusel; (6)
„programmitöö” – mitmeastmeline korralduse,
otsustamise ja rahaliste vahendite eraldamise protsess, mille eesmärk on
rakendada mitut aastat hõlmava ajavahemiku vältel liidu ja liikmesriikide
ühiseid meetmeid liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia
elluviimiseks; (7)
„programm” – käesoleva määruse kolmandas osas ja
EMKFi määruses osutatud „rakenduskava” ning EAFRD määruses osutatud „maaelu
arengukava”; (8)
„prioriteet” – käesoleva määruse kolmandas osas
osutatud „prioriteetne suund” ning EMKFi määruses ja EAFRD määruses osutatud
„liidu prioriteet”; (9)
„toiming” – projekt, leping, tegevus või projektide
rühm, mille on valinud välja asjaomaste programmi korraldusasutused või mis on
valitud nende vastutusel ja mis aitab kaasa sellega seotud prioriteedi või
prioriteetide eesmärkide saavutamisele; rahastamisvahendite kontekstis koosneb
toiming rahalistest maksetest programmist rahastamisvahendisse ja sellele
järgnevast rahalisest toetusest, mida annavad need rahastamisvahendid; (10)
„toetusesaaja” – toimingute algatamise või
algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik organ;
riigiabi kontekstis tähendab termin „toetusesaaja” üksust, mis saab toetust;
rahastamisvahendite kontekstis tähendab termin „toetusesaaja” asutust, kes
rakendab rahastamisvahendit; (11)
„lõppsaaja” – juriidiline või füüsiline isik, kes
saab rahastamisvahendist rahalist toetust; (12)
„riigiabi” – abi vastavalt aluslepingu
artikli 107 lõikele 1, mille puhul käesoleva määruse kohaldamisel
loetakse, et see sisaldab ka vähese tähtsusega abi tähenduses, mis on
sätestatud komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1998/2006,
milles käsitletakse aluslepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes,[19]
komisjoni 20. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1535/2007, milles
käsitletakse EÜ aluslepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris,[20] ning komisjoni 24. juuli 2007.
aasta määruses (EÜ) nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ aluslepingu artiklite
87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega
muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004[21];
(13)
„lõpetatud toiming” – toiming, mis on füüsiliselt
lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on kõik vastavad maksed
vahendite saajale tehtud ja vastav riiklik toetus toetusesaajatele välja
makstud; (14)
„riiklik toetus” – igasugune rahaline toetus, et
rahastada toimingut, mille aluseks on riigi- või piirkondlike või kohalike
ametiasutuste eelarve, ÜSRi fondidega seotud liidu eelarve, avalik-õiguslike
asutuste või avalik-õiguslike asutuste ühingute eelarve; (15)
„avalik-õiguslik asutus” – avalik-õiguslik isik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ[22] artikli 1 lõike 9 tähenduses
ja iga Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR), mis on asutatud
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1082/2006,[23] sõltumata sellest, kas
asjakohastes riigisisestes rakendusnormides peetakse ETKRi avalik-õiguslikeks
või eraõiguslikeks asutusteks; (16)
„dokument” – paberkandjal või elektroonilisel
andmekandjal teave, mis on käesoleva määruse raames asjakohane; (17)
„vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või
eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse
alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi
viivate toetusesaajatega; (18)
„kohaliku arengu strateegia” – ühtne kogum
toiminguid kohaliku tasandi eesmärkide saavutamiseks ja vajaduste
rahuldamiseks, mis aitab kaasa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia elluviimisele ja mida rakendatakse partnerluses
asjakohasel tasandil; (19)
„jooksev lõpetamine” – toimingute lõpetamine
raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrolli ja heakskiitmise tulemusel ja
enne programmi üldist lõpetamist; (20)
„partnerlusleping” – dokument, mille liikmesriik on
partnerite kaasabil ette valmistanud kooskõlas mitmetasandilise valitsemise
meetodiga ning milles on sätestatud liikmesriigi strateegia, prioriteedid ja
meetmed ÜSRi fondide kasutamiseks tulemuslikult ja tõhusalt, et järgida liidu
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaid, ning mille komisjon
on pärast hindamist ja dialoogi liikmesriigiga heaks kiitnud; (21)
„piirkonnakategooria” – piirkondade liigitus vähem
arenenud piirkondadeks, üleminekupiirkondadeks või enam arenenud piirkondadeks
vastavalt artikli 82 lõikele 2; (22)
„maksetaotlus” – taotlus makse saamiseks või kulude
deklaratsioon, mille liikmesriik on komisjonile esitanud; (23)
„EIP” – Euroopa Investeerimispank, Euroopa
Investeerimisfond või Euroopa Investeerimispanga tütarettevõte; (24)
„VKE” – mikro-, väike või keskmise suurusega
ettevõte komisjoni soovituse 2003/361/EÜ või selle järgnevate muudatuste
tähenduses; (25)
„aruandeaasta” – kolmanda osa kohaldamisel tähendab
see ajavahemikku 1. juulist 30. juunini, välja arvatud esimese aruandeaasta
puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste abikõlblikkuse
alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015. Viimane aruandeaasta kestab 1. juulist
2022 kuni 30. juunini 2023; (26)
„majandusaasta” – kolmanda osa kohaldamisel
ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. TEINE OSA
ÜSRi FONDIDE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISSÄTTED I JAOTIS
ÜSRi fondidele antava liidu toetuse põhimõtted Artikkel 3
Kohaldamisala Käesolevas osas sätestatud eeskirju
kohaldatakse ilma, et see piiraks kolmandas osas kehtestatud sätteid. Artikkel 4
Üldpõhimõtted 1. ÜSRi fondid annavad toetust
mitmeaastaste programmide kaudu, mis täiendavad riiklikke, piirkondlikke ja
kohaliku tasandi meetmeid, et viia ellu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia, võttes arvesse koondsuuniseid, riigipõhiseid
soovitusi aluslepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ning vastavaid
nõukogu soovitusi, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel. 2. Komisjon ja liikmesriigid
tagavad, et ÜSRi fondidelt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja
prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid. 3. ÜSRi fondidelt saadavat
toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. 4 Liikmesriigid ja nende
selleks määratud asutused vastutavad programmide rakendamise ja oma ülesannete
täitmise eest vastavalt käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele
eeskirjadele asjakohasel territoriaalsel tasandil kooskõlas liikmesriigi
institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva
määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjadega. 5. ÜSRi fondide toetuse
rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt ÜSRi fondide rakendamiseks vajalikud
finants- ja haldusressursid, mis on seotud aruandluse, hindamise, juhtimise ja
kontrolliga, peavad olema proportsionaalsed eraldatud toetusega. 6. Kooskõlas oma vastavate
kohustustega tagavad komisjon ja liikmesriigid koordineerimise ÜSRi fondide
vahel ning muude liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega, sealhulgas nendega,
mis kuuluvad liidu välistegevuse raamistikku. 7. ÜSRi fondidele eraldatud osa
Euroopa Liidu eelarvest rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühisjuhtimise
raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 53 punktile b, välja
arvatud Ühtekuuluvusfondist artikli 84 lõikes 4 osutatud Euroopa Ühendamise
Rahastusse üle kantav summa ning komisjoni algatusel ERFi määruse
artikli 9 kohaselt võetavad uuenduslikud meetmed ja komisjoni algatusel
antav tehniline abi. 8. Komisjon ja liikmesriigid
rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse
artikliga 27. 9. Komisjon ja liikmesriigid
tagavad ÜSRi fondidest saadava abi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve,
aruandluse ja hindamise abil. 10. Täites oma vastavaid
ülesandeid seoses ÜSRi fondidega, seavad komisjon ja liikmesriigid eesmärgiks
toetusesaajate halduskoormuse vähendamise. Artikkel 5
Partnerlus ja
mitmetasandiline valitsemine 1. Partnerluslepingu ja iga
vastava programmi tarbeks korraldab liikmesriik partnerlussuhte järgmiste
partneritega: (a)
pädevad piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud
avaliku sektori asutused; (b)
majandus- ja sotsiaalpartnerid ning (c)
kodanikuühiskonda esindavad organid, sealhulgas
keskkonnapartnerid, valitsusvälised organisatsioonid ning võrdõiguslikkuse ja
mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavad organid. 2. Kooskõlas mitmetasandilise
valitsemise põhimõttega kaasavad liikmesriigid partnerid partnerluslepingute
ettevalmistusse ja eduaruannetesse ning programmide ettevalmistusse,
rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Partnerid osalevad programmide
järelevalvekomisjonides. 3. Komisjonile antakse volitused
võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 142, et sätestada
Euroopa käitumisjuhend, millega kehtestatakse eesmärgid ja kriteeriumid
partnerluse elluviimise toetamiseks ning teabe, kogemuste, tulemuste ja hea
tava jagamise hõlbustamiseks liikmesriikide vahel. 4. Komisjon konsulteerib iga
ÜSRi fondi puhul vähemalt korra aastas organisatsioonidega, mis esindavad
partnereid liidu tasandil, ÜSRi fondidelt saadud toetuse rakendamise teemal. Artikkel 6
Vastavus liidu ja
liikmesriikide õigusele Toimingud, mida finantseeritakse ÜSRi
fondidest, peavad olema kooskõlas kohaldatava liidu ja riikliku õigusega. Artikkel 7
Meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et
programmide ettevalmistamisel ja elluviimisel toetatakse meeste ja naiste
võrdõiguslikkust ning edendatakse sooküsimuste lõimimist. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud
meetmed, et hoida programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära
igasugune diskrimineerimine soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või
veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Artikkel 8
Säästev areng ÜSRi fondide eesmärke tuleb ellu viia säästva
arengu raames ning seejuures peab liit edendama keskkonnakaitse ja keskkonna
kvaliteedi parandamise eesmärke, nagu on sätestatud aluslepingu
artiklis 11, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et
partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel
edendatakse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust, kliimamuutuste
leevendamist ja nendega kohanemist, vastupidavust katastroofidele ning
riskiennetust ja -juhtimist. Liikmesriigid annavad teavet kliimamuutuse
eesmärgi toetuste kohta, kasutades komisjoni vastuvõetud metoodikat. Komisjon
võtab metoodika vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. II JAOTIS
STRATEEGILINE LÄHENEMISVIIS I PEATÜKK
ÜSRi fondide ja ühise strateegilise raamistiku temaatilised eesmärgid Artikkel 9
Temaatilised eesmärgid Selleks et aidata kaasa liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale, toetab iga ÜSRi fond
vastavalt oma missioonile järgmisi temaatilisi eesmärke: (1)
teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja
innovatsiooni edendamine; (2)
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu,
selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine; (3)
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning
põllumajandussektori (EAFRD puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi
puhul) konkurentsivõime suurendamine; (4)
vähese CO2-heitega majandusele ülemineku
toetamine kõikides sektorites; (5)
kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja
-juhtimise edendamine; (6)
keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine; (7)
säästva transpordi ja tähtsate
võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine; (8)
tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; (9)
sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu
võitlemine; (10)
investeerimine haridusse, oskustesse ja
pidevõppesse; (11)
institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku
halduse tugevdamine. Temaatilised eesmärgid kantakse üle ÜSRi iga
fondi konkreetsetesse prioriteetidesse ja sätestatakse fondispetsiifilistes
eeskirjades. Artikkel 10
Ühine
strateegiline raamistik Et edendada liidu harmoonilist,
tasakaalustatud ja säästvat arengut, muudab annab ühine
strateegiline raamistik programmitöö protsessile selge strateegilise
suuna ning hõlbustab liidu sekkumiste valdkondlikku ja territoriaalset
koordineerimist ÜSRi fondide vahel ning samuti muude asjakohaste liidu
poliitikavaldkondade ja vahenditega, lähtudes liidu aruka, jätkusuutliku ja
kaasava majanduskasvu eesmärkidest ja sihtidest liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetide eesmärgid ja sihid ÜSRi
fondide kesksetes meetmeteks. Artikkel 11
Sisu Ühine strateegiline raamistik määrab: fa) mehhanismid,
millega tagatakse vahendid, mille abil saavutatakse ÜSRi
fondide programmitöö sidusus ja järjepidevus riigipõhiste soovitustega
vastavalt aluslepingu artikli 121 lõikele 2 ning vastavate nõukogu
soovitustega, mis võetakse vastu aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel; eb) mehhanismid,
mille abil toimub koordineerimine ÜSRi fondide vahel ja muude asjakohaste liidu
poliitikavaldkondade ja vahenditega, sealhulgas väliskoostöövahenditega; c) horisontaalsed põhimõtted ja valdkonnaülesed
poliitikaeesmärgid ÜSRi fondide rakendamiseks; bd) territoriaalsete
probleemide lahendamise kord ning sammud, mis tuleb astuda, et ergutada
integreeritud lähenemisviisi, mis peegeldab linnade, maapiirkondade ja
rannikualade ning kalastuspiirkondade territoriaalsed põhiprobleemid rolli,
samuti aluslepingu artiklites 174 ja 349 osutatud iseloomulike joontega
alade eriprobleemide lahendamise kord; ae) iga temaatilise
eesmärgi osas igast ÜSRi fondist toetust saavad soovituslikud kõrge
Euroopa lisaväärtusega põhimeetmed ja vastavad
teostamispõhimõtted; df) vajaduse korral
iga ÜSRi fondide koostöö tegevuste prioriteedid,
võttes arvesse makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiaid;. Artikkel 12
Vastuvõtmine ja läbivaatamine Komisjonile antakse volitus võtta artikli
142 alusel vastu delegeeritud akte ühise strateegilise raamistiku kohta 3 kuu
jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest Ühise
strateegilise raamistiku elemendid, mis on seotud sidususe ja järjepidevusega
liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga, koordineerimisega ÜSRi fondide
vahel ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega,
horisontaalpõhimõtete ja valdkondlike poliitikaeesmärkidega ning
territoriaalsete probleemide lahendamise korraga, on sätestatud I lisas.
Komisjonile antakse volitus võtta
artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, milles sätestatakse ühise
strateegilise raamistiku erielemendid, mis on seotud iga temaatilise eesmärgi
ja koostööprioriteedi soovituslike kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmete ja
vastavate teostamispõhimõtetega. Kui liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia muutub olulisel määral, vaatab komisjon ühise
strateegilise raamistiku läbi ning võtab vajaduse korral artikli 142 alusel
delegeeritud aktidega vastu muudetud raamistiku I
lisa muudatused. Liikmesriigid teevad vajaduse korral kuue kuu
jooksul alates muudetud ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmisest
ettepanekuid oma partnerluslepingu ja programmide muutmiseks, et tagada nende
kooskõla muudetud ühise strateegilise raamistikuga.
II PEATÜKK
Partnerlusleping Artikkel 13
Partnerluslepingu
ettevalmistamine 1.
Iga liikmesriik valmistab ette partnerluslepingu
ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. 2.
Liikmesriigid koostavad partnerluslepingu koostöös
artiklis 5 osutatud partneritega. Partnerlusleping valmistatakse ette
dialoogis komisjoniga. 3.
Partnerlusleping hõlmab asjaomase liikmesriigi kogu
ÜSRi fondidest saadavat toetust. 4.
Iga liikmesriik edastab oma partnerluslepingu
komisjonile kolme kuu jooksul alates ühise strateegilise raamistiku
vastuvõtmisest. Artikkel 14
Partnerluslepingu sisu Partnerlusleping sätestab
järgmise: (a)
kord, millega tagatakse vastavus liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale, sealhulgas: i) erinevuste ja arenguvajaduste analüüs
lähtuvalt temaatilistest eesmärkidest, ja põhimeetmetest, mis
on määratud kindlaks ühises strateegilises raamistikus, ühisest
strateegilisest raamistikust ning eesmärkidest, mis on sätestatud
aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhistes
soovitustes ning vastavates nõukogu soovitustes, mis on vastu võetud
aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel; ii) programmide eelhindamise kokkuvõtlik
analüüs, milles põhjendatakse temaatiliste eesmärkide valikut ja ÜSRi fondide
eraldisi; iii) iga temaatilise eesmärgi peamiste
eeldatavate tulemuste kokkuvõte ÜSRi iga fondi kohta; iv) liidu toetuse soovituslik eraldis
temaatiliste eesmärkide kaupa riigi tasandil ÜSRi iga fondi kohta, samuti
kliimameetmetega seotud eesmärkidele ette nähtud toetuse soovituslik kogusumma; v) peamised prioriteetsed koostööalad,
võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja mere vesikonna
strateegiaid; vi) horisontaalpõhimõtted ja poliitikaeesmärgid
ÜSRi fondide rakendamiseks; vii) loetelu programmidest, mida rahastatakse
ERFist, ESFist ja Ühtekuuluvusfondist, välja arvatud Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärgi programmid, ning EAFRD ja EMKFi programmidest koos vastavate
soovituslike eraldistega, jaotatuna ÜSRi fondide ja aastate kaupa; (b)
integreeritud lähenemisviis ÜSRi fondidest toetust
saavale territoriaalsele arengule, milles on sätestatud: i) riigi ja piirkondliku tasandi
mehhanismid, millega tagatakse koordineerimine ÜSRi fondide ning muude liidu
ning riiklike vahendite ja EIP vahel; ii) kord, millega tagatakse integreeritud
lähenemisviis ÜSRi fondide kasutamisel linna-, maa- ja ranniku- ja
kalastuspiirkondade ja teatud piirkondlike erijoontega alade piirkondlikuks
arendamiseks, eeskätt artiklite 28, 29 ja 99 rakendamine; vajaduse korral lisatakse ERFi määruse artiklis 8 osutatud
linnaarengu platvormis osalevate linnade loetelu; (c)
integreeritud lähenemisviis vaesusest kõige rohkem
mõjutatud geograafiliste piirkondade või kõige suurema diskrimineerimis- või
tõrjutusriskiga sihtrühmade erivajaduste lahendamiseks, pöörates vajaduse
korral eriti suurt tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, sealhulgas
soovituslikud rahalised eraldised ÜSRi fondidele; (d)
tulemusliku rakendamise tagamise kord, sealhulgas: i) programmides tulemusraamistiku jaoks
kehtestatud vahe-eesmärkide ja sihtide koondtabel, millele on osutatud artikli
19 lõikes 1, koos metoodika ja mehhanismidega programmide ning ÜSRi fondide
kooskõla tagamiseks; ii) eeltingimuste täitmise hindamise
kokkuvõte ning riiklikul ja piirkondlikul tasandil võetavate meetmete kokkuvõte
ja nende rakendamise ajakava, juhul kui eeltingimused ei ole täidetud; iii) vajalik teave käesoleva määruse
kolmandas osas määratletud täiendavuse eeskirjadele vastavuse eelkontrolli
tegemiseks; iv) meetmed partnerite kaasamiseks ja nende
roll partnerluslepingu ettevalmistamisel ning eduaruande koostamisel, nagu
määratud käesoleva määruse artiklis 46; (e)
ÜSRi fondide kasutamise tõhususe tagamise kord,
sealhulgas: i) hinnang selle kohta, kas on vaja
tugevdada asutuste ja vajaduse korral toetusesaajate haldussuutlikkust, ning
selle eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed; ii) kokkuvõte toetusesaajate halduskoormuse
vähendamiseks programmis planeeritud meetmetest ja vastavatest eesmärkidest; iii) hinnang olemasolevatele
elektroonilistele andmevahetussüsteemidele ja planeeritud meetmed, mis
võimaldavad kogu teabevahetusel toetusesaajate ning programmide juhtimise ja
kontrolli eest vastutavate asutuste vahel toimuda üksnes elektroonilise
andmevahetuse teel. Artikkel 15
Partnerluslepingu
vastuvõtmine ja muutmine 1. Komisjon hindab
partnerluslepingu vastavust käesolevale määrusele, ühisele strateegilisele
raamistikule, aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud
riigipõhistele soovitustele ning nõukogu soovitustele, mis on vastu võetud
aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel, võttes arvesse programmide
eelhindamisi, ning teeb oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates
partnerluslepingu esitamisest. Liikmesriik esitab kogu vajaliku lisateabe ja
vajaduse korral teeb partnerluslepingusse parandused. 2. Komisjon võtab
partnerluslepingut heaks kiitva otsuse vastu rakendusaktidega hiljemalt kuus
kuud pärast seda, kui liikmesriik on partnerluslepingu esitanud, eeldusel, et
kõik komisjoni tehtud märkused on nõuetekohaselt arvesse võetud.
Partnerlusleping ei jõustu enne 1. jaanuari 2014. 3. Kui liikmesriik teeb
partnerluslepingu muutmise ettepaneku, korraldab komisjon hindamise kooskõlas
lõikega 1 ja võtab vajaduse korral rakendusaktidega vastu
muudatusettepanekut heaks kiitva otsuse. III PEATÜKK
Temaatiline kontsentreerumine, eeltingimused ja tulemuslikkuse analüüs Artikkel 16
Temaatiline kontsentreerumine
Liikmesriigid keskendavad fondispetsiifiliste
eeskirjade kohaselt toetuse meetmetele, millega kaasneb suurim lisaväärtus
seoses liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu prioriteetidega, mis
aitavad lahendada probleeme, mis on esile tõstetud aluslepingu artikli 121
lõike 2 alusel antud riigipõhistes soovitustes ning vastavates nõukogu
soovitustes, mis on vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4
alusel, ning võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi. Artikkel 17
Eeltingimused 1.
Eeltingimused iga ÜSRi fondi tarbeks sätestatakse
fondispetsiifilistes eeskirjades. 2.
Liikmesriigid hindavad, kas kohaldatavad
eeltingimused on täidetud. 3.
Kui eeltingimused ei ole partnerluslepingu
edastamise päeval täidetud, esitavad liikmesriigid partnerluslepingus
kokkuvõtte meetmetest, mis tuleb võtta riiklikul või piirkondlikul tasandil,
ning nende elluviimise ajakava, et tagada meetmete täitmine hiljemalt kaks
aastat pärast partnerluslepingu vastuvõtmist või hiljemalt 31. detsembriks
2016, olenevalt sellest, kumb on varasem. 4.
Liikmesriigid määravad vastavates programmides
kindlaks eeltingimuste täitmisega seotud üksikasjalikud meetmed, sealhulgas
nende elluviimise ajakava. 5.
Komisjon hindab eeltingimuste täitmise kohta
esitatud teavet partnerluslepingu ja programmide hindamise raames. Komisjon
võib programmi vastuvõtmisel otsustada peatada kõik programmile tehtavad
vahemaksed või osa vahemaksetest kuni eeltingimuste täitmiseks võetavate
meetmete nõuetekohase rakendamiseni. Suutmatus viia programmis sätestatud
tähtajaks lõpule meetmed, mida on vaja eeltingimuste täitmiseks, annab
komisjonile alust maksed peatada. 6.
Lõikeid 1–5 ei kohaldata Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes. Artikkel 18
Tulemusreserv 5 % igale ÜSRi fondile ja igale
liikmesriigile eraldatud vahenditest, välja arvatud Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärgile ja EMKFi määruse V jaotisele eraldatud vahendid,
moodustavad tulemusreservi, mis eraldatakse vastavalt artikli 20 sätetele. Artikkel 19
Tulemuslikkuse analüüs 1. Komisjon viib igas
liikmesriigis 2017. ja 2019. aastal koostöös liikmesriikidega läbi
programmide tulemuslikkuse analüüsi, võttes aluseks partnerluslepingus ja
programmides sätestatud tulemusraamistiku. Tulemusraamistiku kehtestamise
meetod on sätestatud II lisas. 2. Analüüsi käigus vaadatakse
läbi programmide vahe-eesmärkide saavutamine prioriteetide tasandil
liikmesriikide 2017. ja 2019. aastal esitatud eduaruannetes toodud teabe
ja hinnangute alusel. Artikkel 20
Tulemusreservi eraldamine 1. Kui 2017. aasta
tulemuslikkuse analüüsi käigus ilmneb, et programmi prioriteedi alal ei ole
täidetud 2016. aastaks määratud vahe-eesmärke, annab komisjon asjaomasele
liikmesriigile soovitusi. 2. 2019. aasta
tulemuslikkuse analüüsi põhjal võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse,
milles tehakse iga ÜSRi fondi ja liikmesriigi puhul kindlaks programmid ja
prioriteedid, mis on saavutanud oma vahe-eesmärgid. Liikmesriik teeb ettepaneku
tulemusreservi eraldamise kohta kõnealuses komisjoni otsuses sätestatud
programmidele ja prioriteetidele. Komisjon kiidab heaks asjaomaste programmide
muudatused kooskõlas artikliga 26. Kui liikmesriik ei esita teavet kooskõlas
artikli 46 lõigetega 2 ja 3, siis tulemusreservi vastavatele
programmidele või prioriteetidele ei eraldata. 3. Kui tulemuslikkuse analüüs
toob esile tõendeid selle kohta, et prioriteedi alal ei ole saavutatud
rakenduskavas määratud vahe-eesmärke, võib komisjon fondispetsiifilistes
eeskirjades sätestatud korras peatada programmi kõik vahemaksed või osa
vahemaksetest. 4. Kui komisjon teeb programmi
rakendamise lõpparuannet kontrollides kindlaks olulise vajakajäämise
tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, võib komisjon
fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud korra kohaselt rakendada
prioriteetide suhtes finantskorrektsioone. Komisjonile antakse volitus võtta
vastu artikli 142 kohaseid delegeeritud õigusakte, millega määratakse
kindlaks kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid ja
metoodika. 5. Lõiget 2 ei kohaldata Euroopa
territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide ning EMKFi määruse V
jaotise suhtes. IV PEATÜKK
Makromajanduslikud tingimused Artikkel 21
Tingimused, mis on seotud
liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimisega 1. Komisjon võib paluda
liikmesriigil oma partnerlusleping ja vastavad programmid üle vaadata ja teha
ettepanekuid nende muutmiseks, kui see on vajalik: (a)
selleks, et toetada asjaomasele liikmesriigile
adresseeritud ning aluslepingu artikli 121 lõike 2 ja/või artikli 148 lõike 4
alusel vastu võetud nõukogu soovituse rakendamist, või selleks, et toetada
asjaomasele liikmesriigile adresseeritud meetmete rakendamist, mis on vastu
võetud aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt; (b)
selleks, et toetada asjaomasele liikmesriigile
adresseeritud nõukogu soovituse rakendamist, mis on vastu võetud aluslepingu
artikli 126 lõike 7 kohaselt; (c)
selleks, et toetada asjaomasele liikmesriigile
adresseeritud nõukogu soovituse rakendamist, mis on vastu võetud määruse (EL)
nr …/2011 [makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise
kohta] artikli 7 lõike 2 kohaselt, tingimusel, et neid muudatusi peetakse
makromajanduse tasakaalustamatuse korrigeerimisel vajalikuks, või (d)
selleks, et maksimeerida olemasolevate ÜSRi fondide
mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele vastavalt lõikele 4, kui liikmesriik
vastab ühele järgmistest tingimustest: i) liikmesriigile tehakse kättesaadavaks
liidu finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 alusel; ii) liikmesriigile antakse keskmise
tähtajaga finantsabi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 332/2002[24]; iii) liikmesriigile antakse finantsabi
Euroopa stabiilsusmehhanismi laenu näol vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi
asutamislepingule. 2. Liikmesriik esitab ühe kuu
jooksul ettepaneku partnerluslepingu ja vastavate programmide muutmise kohta.
Vajaduse korral esitab komisjon tähelepanekuid ühe kuu jooksul alates
muudatuste esitamisest, millisel juhul liikmesriik esitab oma ettepaneku uuesti
ühe kuu jooksul. 3. Kui komisjon ei ole
tähelepanekuid esitanud või kui tema tähelepanekud on rahuldavalt arvesse
võetud, võtab komisjon ilma asjatult viivitamata vastu otsuse, millega
partnerluslepingu ja vastavate programmide muudatused kiidetakse heaks. 4. Kui liikmesriigile antakse
finantsabi lõike 1 punkti d kohaselt ning see on seotud kohandamisprogrammiga,
võib komisjon erandina lõikest 1 ilma liikmesriigi ettepanekuta muuta
partnerluslepingut ja programme, et maksimeerida olemasolevate ÜSRi fondide
mõju majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Tagamaks partnerluslepingu ja
vastavate programmide tulemuslikku rakendamist, osaleb komisjon nende
juhtimises, nagu on üksikasjalikult sätestatud kohandamisprogrammis või
asjaomase liikmesriigiga alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumis. 5. Kui liikmesriik ei tule
lõikes 1 osutatud komisjoni taotlusele vastu või ei anna ühe kuu jooksul
rahuldavat vastust lõikes 2 osutatud komisjoni tähelepanekutele, võib komisjon
kolme kuu jooksul pärast oma tähelepanekute esitamist võtta rakendusaktiga
vastu otsuse, millega peatatakse kõik maksed või osa makseid asjaomastele
programmidele. 6. Komisjon peatab
rakendusaktiga kõik maksed ja kohustused või osa makseid ja kohustusi
asjaomastele programmidele juhul, kui: (a)
nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida nõukogu
poolt aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt kehtestatud erimeetmeid; (b)
nõukogu otsustab aluslepingu artikli 126 lõike 8
või artikli 126 lõike 11 kohaselt, et asjaomane liikmesriik ei ole võtnud
tulemuslikke meetmeid ülemäärase puudujäägi likvideerimiseks; (c)
nõukogu teeb määruse (EL) nr [...]/2011
[makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta]
artikli 8 lõike 3 kohaselt järelduse, et kahel järjestikusel puhul ei ole
liikmesriik esitanud piisavat korrektsioonimeetmete kava, või nõukogu võtab
kõnealuse määruse artikli 10 lõike 4 kohaselt vastu otsuse, milles sedastatakse
nõuete mittetäitmine; (d)
nõukogu teeb järelduse, et liikmesriik ei ole
võtnud meetmeid, et rakendada nõukogu määruses (EL) nr 407/2010 või nõukogu
määruses (EÜ) nr 332/2002 osutatud kohandamisprogrammi, ning selle tulemusena
otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud finantsabi väljamaksmist;
või (e)
Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatus teeb
järelduse, et tingimused, mis on seatud stabiilsusmehhanismist laenu näol
asjaomasele liikmesriigile antava finantsabiga, ei ole täidetud, ning selle
tulemusena otsustab mitte välja maksta liikmesriigile antud stabiilsustoetust. 7. Kui komisjon teeb otsuse
peatada maksed või kohustused osaliselt või tervikuna vastavalt lõigetele 5 ja
6, tagab ta, et peatamine on proportsionaalne ja mõjus, võttes arvesse
asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, ning järgib
liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige seoses peatamise mõjuga
asjaomase liikmesriigi majandusele. 8. Komisjon tühistab maksete ja
kohustuste peatamise viivitamata, kui liikmesriik on teinud partnerluslepingu
ja vastavate programmide muutmise ettepaneku, nagu komisjon on tal palunud
teha, ning komisjon on selle ettepaneku heaks kiitnud ning vajaduse korral: (a)
nõukogu on otsustanud, et liikmesriik täidab
nõukogu poolt aluslepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt kehtestatud erimeetmeid; (b)
ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse
vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 9 või komisjon on aluslepingu
artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi
olemasolu sedastava otsuse; (c)
nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille
asjaomane liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr […] [ülemäärase
tasakaalustamatuse menetluse määrus] artikli 8 lõikele 2 või ülemäärase
tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10
lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse
vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11; (d)
komisjon on teinud järelduse, et liikmesriik on
võtnud meetmeid, et rakendada nõukogu määruses (EL) nr 407/2010 või nõukogu
määruses (EÜ) nr 332/2002 osutatud kohandamisprogramm, ning selle tulemusena on
andnud loa sellele liikmesriigile antud finantsabi väljamaksmiseks; või (e)
Euroopa stabiilsusmehhanismi juhatus on teinud
järelduse, et tingimused, mis on seatud stabiilsusmehhanismist laenu näol
asjaomasele liikmesriigile antava finantsabiga, on täidetud, ning selle
tulemusena on otsustanud liikmesriigile antud stabiilsustoetus välja maksta. Samal ajal otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku
põhjal tõsta peatatud kulukohustuste täitmine eelarves ümber vastavalt nõukogu
määruse (EL) nr […] (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik
aastateks 2014–2020) artiklile 8. Artikkel 22
Ajutiste eelarveraskustega
liikmesriigi maksete suurendamine 1. Liikmesriigi taotlusel võib
vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle
kaasfinantseerimismäära, mis kehtib ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi iga
prioriteedi suhtes või EAFRD ja EMKFi iga meetme suhtes. Suurendatud
kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100%, kohaldatakse maksetaotluste
suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse,
ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriik vastab mõnele
järgmistest tingimustest: (a)
kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele
euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr
407/2010[25]
raames; (b)
kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele
eurot, saab ta makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002[26] raames; (c)
finantsabi tehakse talle kättesaadavaks kooskõlas
11. juulil 2011 allkirjastatud Euroopa stabiilsusmehhanismi
asutamislepinguga. Esimest lõiku ei kohaldata ETK määruse
kohaldamisalasse jäävate programmide suhtes. 2. Olenemata lõikest 1 ei
tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori
toetus ning ÜSRi fondide maksimaalne toetussumma, mis eraldatakse ERFi, ESFi ja
Ühtekuuluvusfondi puhul igale prioriteedile, EAFRD ja EMKFi puhul igale
meetmele, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega programm heaks
kiidetakse. III JAOTIS
PROGRAMMITÖÖ I PEATÜKK
Üldsätted ÜSRi fondide kohta Artikkel 23
Programmide ettevalmistamine 1. ÜSRi fonde kasutatakse
programmide kaudu kooskõlas partnerluslepinguga. Kõik programmid hõlmavad
ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. 2. Programme töötavad välja
liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös partneritega. 3. Liikmesriigid esitavad
programmid samal ajal kui partnerluslepingudki, välja arvatud Euroopa
territoriaalse koostöö alla kuuluvad programmid, mis esitatakse kuue kuu
jooksul pärast ühise strateegilise raamistiku heakskiitmist. Kõikidele
programmidele lisatakse eelhindamised, nagu on sätestatud artiklis 48. Artikkel 24
Programmide sisu 1. Igas programmis sätestatakse
strateegia programmi panuse jaoks liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegiasse, mis on kooskõlas ühise strateegilise raamistiku ja
partnerluslepinguga. Iga programm sisaldab ÜSRi fondide tulemusliku, tõhusa ja
koordineeritud rakendamise tagamise korda ning toetusesaajate halduskoormuse
vähendamise meetmeid. 2. Igas programmis määratakse
kindlaks prioriteedid, milles sätestatakse konkreetsed eesmärgid, ÜSRi
fondidest saadavad rahalised assigneeringud ja vastav riiklik
kaasfinantseerimine. 3. Iga prioriteedi juures
sätestatakse näitajad, mille abil hinnatakse programmi rakendamisel tehtud
edusamme eesmärkide saavutamisel ning mis on aluseks järelevalvele, hindamisele
ja tulemuslikkuse analüüsile. Nende näitajate hulka kuuluvad: (a)
eraldatud kuludega seotud finantsnäitajad; (b)
toetatud toimingutega seotud väljundnäitajad; (c)
prioriteediga seotud tulemusnäitajad. Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse iga
ÜSRi fondi jaoks ühised näitajad ja võidakse ette näha ka konkreetset programmi
puudutavad näitajad. 4. Igas programmis, välja
arvatud üksnes tehnilist abi hõlmavad programmid, on kirjeldatud meetmeid, mida
tuleb võtta, et võtta arvesse artiklites 7 ja 8 sätestatud põhimõtteid. 5. Igas programmis, välja
arvatud nendes, kus konkreetse programmi raames antakse tehnilist abi,
sätestatakse soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse
eesmärkide tarbeks. 6. Liikmesriigid koostavad
programmi kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. Artikkel 25 Programmide
vastuvõtmise kord 1. Komisjon hindab programmide
kooskõla käesoleva määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjadega, nende
tulemuslikku panust temaatiliste eesmärkide saavutamisse ja iga ÜSRi fondi
konkreetsete liidu prioriteetide täitmisse, ühisesse strateegilisse
raamistikku, partnerluslepingusse, aluslepingu artikli 121 lõike 2
alusel antud riigipõhistesse soovitustesse ning nõukogu soovitustesse, mis on
vastu võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse
eelhindamist. Hindamine käsitleb eeskätt programmi strateegia adekvaatsust,
vastavaid eesmärke, näitajaid, sihte ja eelarvevahendite eraldamist. 2. Komisjon esitab oma
tähelepanekud kolme kuu jooksul alates programmi esitamise kuupäevast.
Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral
esitatud programmi parandused. 3. Komisjon võtab vastavalt
fondispetsiifilistele eeskirjadele vastu otsuse iga programmi heakskiitmise
kohta hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik (liikmesriigid) on
programmi ametlikult esitanud, eeldusel, et komisjoni kõik märkused on
nõuetekohaselt arvesse võetud, kuid mitte enne 1. jaanuari 2014 või enne,
kui komisjon on võtnud vastu partnerluslepingut heaks kiitva otsuse. Artikkel 26
Programmide muutmine 1. Liikmesriigi esitatud
programmide läbivaatamise taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ning
tooma eeskätt esile programmi muutuste eeldatava mõju liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele ning
programmis määratletud konkreetsetele eesmärkidele, võttes arvesse ühist
strateegilist raamistikku ja partnerluslepingut. Lisada tuleb muudetud programm
ja vajaduse korral muudetud partnerlusleping. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla
kuuluvate programmide muutmise korral ei muudeta asjaomast partnerluslepingut. 2. Komisjon hindab lõike 1
kohaselt esitatud teavet, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi.
Komisjon teeb oma tähelepanekud ja liikmesriik esitab komisjonile kogu vajaliku
lisateabe. Kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega kiidab komisjon programmide
muutmise taotlused heaks hiljemalt viis kuud pärast seda, kui liikmesriik on
taotluse ametlikult esitanud, tingimusel, et kõiki komisjoni tehtud
tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud. Vajaduse korral muudab
komisjon selle otsusega samal ajal ka partnerluslepingut heaks kiitvat otsust
kooskõlas artikli 15 lõikega 3. Artikkel 27
Euroopa Investeerimispanga
osalus 1. Liikmesriikide taotluse
korral võib EIP osaleda partnerluslepingu ettevalmistamisel ja toimingute
ettevalmistamisega seotud tegevustes, eeskätt suurprojektide, finantsvahendite
ning avaliku ja erasektori partnerluste puhul. 2. Komisjon võib EIPga enne
partnerluslepingu või programmide vastuvõtmist konsulteerida. 3. Komisjon võib paluda EIP-l
läbi vaadata suurprojektide tehniline kvaliteet ning majanduslik ja rahaline
elujõulisus ning abistada komisjoni rakendatavate või väljatöötatavate
finantsvahenditega. 4. Komisjon võib käesoleva
määruse sätete rakendamisel sõlmida EIPga mitme aasta jooksul rakendatavaid
algatusi hõlmavaid toetus- või teenuslepinguid. Nende toetus- või
teenuslepingutega seotud väljamaksed liidu eelarvest tehakse kord aastas. II
PEATÜKK Kogukonna
juhitud kohalik areng Artikkel 28
Kogukonna juhitud kohalik
areng 1. Kogukonna juhitud kohalik
areng, mida EAFRD puhul nimetatakse programmi LEADER kohalikuks arenguks, peab
olema: (a)
suunatud konkreetsetele allpiirkondlikele
territooriumidele; (b)
juhitud kogukonna, s.t kohalike algatusrühmade
poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike
huvide esindajad ja mille otsustamistasandil ei esinda avalik sektor ega ükski
huvirühm üle 49 % hääleõigusest; (c)
ellu viidud integreeritud ja mitmesektoriliste
piirkonnapõhiste kohaliku arengu strateegiate kaudu; (d)
kavandatud kohalikke vajadusi ja potentsiaali
arvesse võttes ning kohalikku konteksti uuenduslikke jooni, võrgustikke ja
vajaduse korral koostööd hõlmates. 2. ÜSRi fondide toetus peab
olema järjepidev ja ÜSRi fondide vahel kooskõlastatud. Selle tagab muu hulgas
kohaliku arengu strateegiate ja kohalike arengurühmade koordineeritud
suutlikkuse suurendamine, valik, heakskiit ja rahastamine. 3. Kui artikli 29
lõike 3 alusel moodustatud kohaliku arengu strateegiate valikukomisjon
otsustab, et valitud kohaliku arengu strateegia rakendamine vajab toetust
rohkem kui ühest fondist, võidakse määrata juhtfond. 4. Kui juhtfond on määratud,
rahastatakse kohaliku arengu strateegia jooksvaid kulusid, elavdamismeetmeid ja
võrgustike loomist üksnes juhtfondist. 5. ÜSRi fondidest toetust saav
kohalik areng viiakse ellu vastavalt programmi ühele või enamale prioriteedile. Artikkel 29
Kohaliku arengu strateegiad 1. Kohaliku arengu strateegia
sisaldab vähemalt järgmisi elemente: (a)
strateegiaga hõlmatud piirkonna ja rahvastiku
piiritlemine; (b)
piirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüs,
sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ning ohtude analüüs; (c)
strateegia ja selle eesmärkide kirjeldus,
strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse kirjeldus ning eesmärkide
pingerida, sealhulgas selged ja mõõdetavad eesmärgid väljundite või tulemuste
osas. Strateegia peab olema sidus kõikide asjaomaste ÜSRi fondide vastavate
programmidega; (d)
kogukonna strateegia arendamisse kaasamise
protsessi kirjeldus; (e)
tegevuskava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid
meetmetena ellu viiakse; (f)
strateegia juhtimise ja seire korra kirjeldus,
milles näidatakse strateegiat rakendava kohaliku algatusrühma suutlikkust, ja
konkreetse hindamise korra kirjeldus; (g)
strateegia rahastamiskava, sealhulgas iga ÜSRi
fondi kavandatud eraldis. 2. Liikmesriigid kehtestavad
kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Fondispetsiifilistes
eeskirjades võib kehtestada valikukriteeriumid. 3. Programmide korraldusasutuste
poolt selleks otstarbeks moodustatud komisjon valib välja kohaliku arengu
strateegiad. 4. Kõigi kohaliku arengu
strateegiate valimine ja heakskiitmine viiakse lõpule hiljemalt
31. detsembriks 2015. 5. Korraldusasutuse otsuses,
millega kiidetakse kohaliku arengu strateegia heaks, sätestatakse iga ÜSRi
fondi eraldised. Otsuses sätestatakse ka asjaomaste programmide elluviimise
eest vastutavad asutused kõigi strateegiaga seotud rakendusülesannete
täitmiseks. 6. Komisjonile antakse volitus
võtta vastavalt artiklile 142 vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad
lõike 1 punktis a osutatud strateegiaga hõlmatud piirkonna ja
rahvastiku piiritlust. Artikkel 30
Kohalikud algatusrühmad 1. Kohalikud algatusrühmad kavandavad ja rakendavad kohaliku arengu
strateegiaid. Liikmesriigid määravad kindlaks kohaliku
algatusrühma rollid ja vastavate programmide elluviimise eest vastutavad
asutused kõikide strateegiaga seotud rakendusülesannete täitmiseks. 2. Korraldusasutus tagab, et
kohalikud algatusrühmad kas valivad rühmast ühe partneri haldus- ja
finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri. 3. Kohalike algatusrühmade
ülesanded hõlmavad järgmist: (a)
kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine
toimingute väljatöötamisel ja rakendamisel; (b)
mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse
ning toimingute valikukriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte
ning tagatakse, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest
avalikku sektorisse mittekuuluvatelt partneritelt, jättes võimaluse
valikuotsuseid vaidlustada ja lubades kirjalikku valikuprotseduuri; (c)
toimingute valikul kohaliku arengu strateegiaga
sidususe tagamine, seades toiminguid prioriteetideks vastavalt nende panusele
strateegiate eesmärkide ja sihtide täitmisse; (d)
projektikonkursside või käimasoleva projekti
esitamise korra ettevalmistamine ja avaldamine, sealhulgas valikukriteeriumide
määratlemine; (e)
toetusetaotluste vastuvõtmine ja hindamine; (f)
toimingute valimine ja toetuse summa
kindlaksmääramine ning vajaduse korral pakkumuste suunamine toetuse
heakskiitmise eest vastutavale asutusele; (g)
kohaliku arengu strateegia rakendamise ja toetust saanud
toimingute järelevalve ning kohaliku arengu strateegiaga seotud
hindamistegevus. Artikkel 31
ÜSRi fondide toetus
kohalikule arengule Toetus kohalikule arengule hõlmab järgmist: (a)
ettevalmistava toetuse kulud; (b)
toimingute teostamine kohaliku arengu strateegia
raames; (c)
kohaliku algatusrühma koostöömeetmete
ettevalmistamine ja rakendamine; (d)
kohaliku arengu strateegia jooksvad kulud ja
strateegia elavdamine – kuni 25 % kohaliku arengu strateegia raames riigi
kantud kulude kogusummast. IV JAOTIS RAHASTAMISVAHENDID Artikkel 32
Rahastamisvahendid 1. ÜSRi fonde võib kasutada
rahastamisvahendite toetamiseks programmi raames, sealhulgas ka siis, kui see
on korraldatud fondifondide kaudu, et aidata kaasa eesmärkide saavutamisele,
mis on sätestatud prioriteedi raames, lähtuvalt eelhindamisest, mille käigus on
tuvastatud turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ning
lähtuvalt investeerimisvajadustest. Rahastamisvahendeid võib kombineerida toetuste,
intressitoetuste ja garantiitasude toetustega. Sel juhul tuleb pidada eraldi
arvet iga rahastamisviisi üle. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142
kohaselt vastu delegeeritud akte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad
rahastamisvahendite eelhindamise kohta, lõppsaajatele toetuste, intressitoetuste,
garantiitasu toetuste ja rahastamisvahendite kaudu antava kombineeritud toetuse
kohta, kulutuste abikõlblikkuse täiendavate erieeskirjade kohta ning reeglite
kohta, millega täpsustatakse tegevusliigid, mida rahastamisvahendite kaudu ei
toetata. 2. Rahastamisvahendi toetuse
lõppsaajad võivad saada toetust või muud abi ka programmi raames või muust
vahendist, mida toetatakse liidu eelarvest. Sel juhul tuleb pidada eraldi arvet
iga rahastamisallika kohta. 3. Mitterahalised sissemaksed ei
kuulu rahastamisvahendite puhul abikõlblike kulutuste hulka, välja arvatud
juhul, kui sissemakseks on maa või kinnisvara seoses investeeringutega, mille
eesmärk on toetada linna arengut või linna taaselustamist ning kui maa või
kinnisvara moodustab osa investeeringust. Sellised sissemaksed maa või
kinnisvara näol on abikõlblikud, juhul kui artiklis 59 sätestatud tingimused on
täidetud. Artikkel 33
Rahastamisvahendite
rakendamine 1. Artiklit 32 rakendades
võivad korraldusasutused anda rahalist toetust järgmistele rahastamisvahenditele: (a)
liidu tasandil loodud rahastamisvahendid, mida
komisjon juhib otse või kaudselt; (b)
riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või
piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahendid, mida juhib korraldusasutus või
mida juhitakse tema alluvuses. 2. Lõike 1 punktis a
osutatud rahastamisvahendite suhtes kohaldatakse finantsmääruse
[VIII] jaotist. ÜSRi fondide toetuse osamaksed rahastamisvahenditele
lõike 1 punkti a alusel paigutatakse eraldi kontodele ning neid
kasutatakse vastava ÜSRi fondi eesmärkide kohaselt, et toetada meetmeid ja
lõppsaajaid vastavalt programmile või programmidele, millest taolisi toetuse
osamakseid tehakse. 3. Lõike 1 punktist b
lähtuvate rahastamisvahendite puhul võib korraldusasutus anda rahalist toetust
järgmistele rahastamisvahenditele: (a)
rahastamisvahendid, mis vastavad
standardtingimustele, mille komisjon kehtestab rakendusaktidega artikli 143
lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt; (b)
olemasolevad või äsja loodud rahastamisvahendid,
mis on kavandatud konkreetselt taotletava tulemuse saavutamiseks ning mis on
kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike eeskirjadega. Komisjon võtab artikli 142 kohaselt vastu
delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse erieeskirjad punktis b
osutatud rahastamisvahendite teatavate liikide kohta ja toodete kohta, mida
võib selliste vahendite abil tarnida. 4. Lõike 1 punktis b
osutatud rahastamisvahendeid toetades võib korraldusasutus teha järgmist: (a)
investeerida selliste olemasolevate või äsja loodud
õigussubjektide (kaasa arvatud õigussubjektid, mida rahastatakse ÜSRi
fondidest) kapitali, kes on pühendunud rahastamisvahendite rakendamisele
kooskõlas vastava ÜSRi fondi eesmärkidega ning täidavad rakendamisega seotud
ülesandeid; toetus taolistele investeeringutele piirdub summadega, mida on vaja
käesoleva määruse eesmärkidele vastavate uute rahastamisvahendite
rakendamiseks; või (b)
delegeerida rakendusülesanded: i) Euroopa Investeerimispangale; ii) rahvusvahelistele
finantsinstitutsioonidele, milles liikmesriigil on osalus, või liikmesriigis
asutatud finantsinstitutsioonidele, mille eesmärk on saavutada avalike huvidega
seotud sihid kohaldatavate liidu ja riiklike eeskirjade kohaselt valitud
avaliku sektori asutuse järelevalve all; iii) avalik-õiguslikule või eraõiguslikule
asutusele kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike eeskirjadega; (c)
võtta rakendusülesandeid enda peale, juhul kui
rahastamisvahendid koosnevad ainult laenudest või tagatistest. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142
kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse eeskirjad
rahastamiskokkulepete kohta, nende üksuste rolli ja vastutuse kohta, kellele on
usaldatud rakendusülesannete täitmine, ning halduskulude ja -tasude kohta. 5. Lõike 4 punkti b
alapunktides i ja ii osutatud isikud võivad fondifondide kaudu
rahastamisvahendite rakendamisel delegeerida rakendamise osaliselt edasi
finantsvahendajatele tingimusel, et need isikud tagavad oma vastutusel, et
finantsvahendajad vastavad finantsmääruse [artiklis 57 ja artikli 131
lõigetes 1, 1a ning 3] kehtestatud kriteeriumidele. Finantsvahendajad
valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva
menetluse alusel, vältides huvide konflikte. 6. Lõike 4 punktis b
osutatud isikud, kellele rakendusülesanded on usaldatud, peaksid avama enda ja
korraldusasutuse nimel usalduskontosid. Sellistel kontodel hoitavaid varasid
hallatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, järgides
asjakohaseid usaldatavusnormatiive, ja neil peab olema asjakohane likviidsus. 7. Komisjonile antakse volitus
võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse
üksikasjalikud eeskirjad erinõuete kohta, mis kehtivad selliste varade
ülekandmise ja halduse puhul, mida haldavad üksused, kellele rakendusülesanded
on usaldatud, ning varade konverteerimise kohta euro ja riiklike vääringute
vahel. Artikkel 34
Teatavate rahastamisvahendite
rakendamine 1. Artikli 64 kohaselt
akrediteeritud asutused ei tohi teha kohapealseid kontrolle toimingutele, mis
hõlmavad artikli 33 lõike 1 punkti a alusel rakendatavaid
rahastamisvahendeid. Nad saavad korrapäraseid kontrolliaruandeid asutustelt,
kellele on usaldatud rahastamisvahendite rakendamine. 2. Programmide auditeerimise
eest vastutavad organid ei tohi teostada auditeid artikli 33 lõike 1
punkti a alusel rakendatud rahastamisvahendeid hõlmavate toimingute kohta
ega nende vahenditega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta. Nad saavad
korrapäraseid kontrolliaruandeid audiitoritelt, kes on määratud lepingutes,
millega rahastamisvahendid on loodud. 3. Komisjonile antakse volitus
võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad
artikli 33 lõike 1 punkti a ja artikli 33 lõike 4
punkti b alapunktide i, ii ja iii alusel rakendatavate
rahastamisvahendite juhtimise ja kontrolli korda. Artikkel 35
Maksetaotlused, sealhulgas
rahastamisvahenditega seotud kulud 1. Artikli 33 lõike 1
punktis a osutatud rahastamisvahendite puhul peab maksetaotlus sisaldama
rahastamisvahendisse makstava toetuse kogusummat ja see peab olema seal eraldi
välja toodud. 2. Artikli 33 lõike 1 punktis b
osutatud rahastamisvahendite puhul, mida rakendatakse kooskõlas artikli 33
lõike 4 punktidega a ja b, peab abikõlblike kulude kogusumma, mis
esitatakse maksetaotluses, sisaldama lõppsaajatesse investeeringute tegemiseks
rahastamisvahendisse tehtud või eeldatavalt tehtavate toetuste kogusummat, mis
tuleb maksta välja eelnevalt kindlaks määratud perioodi jooksul, mis on kõige
rohkem kaks aastat, sealhulgas halduskulusid või -tasusid;
need summad tuleb maksetaotluses esitada eraldi. 3. Kooskõlas lõikega 2
kindlaks määratud summat korrigeeritakse järgnevates makstaotlustes, et võtta
arvesse asjaomasele rahastamisvahendile varem makstud toetuse summa ja
tegelikult lõppsaajasse investeeritud summa erinevust ning makstud
halduskulusid ja -tasusid. Summad avaldatakse maksetaotluses eraldi. 4. Artikli 33 lõike 1
punktis a osutatud ja kooskõlas artikli 33 lõike 4
punktiga c rakendatavate rahastamisvahendite puhul peab maksetaotlus
sisaldama maksete kogusummat, mille korraldusasutus on maksnud lõppsaajasse
investeeringute tegemiseks. Summad avaldatakse maksetaotluses eraldi. 5. Komisjonile antakse volitus
võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse
erieeskirjad, mis käsitlevad rahastamisvahenditele tehtavaid makseid ja nende maksete
tühistamist ning võimalikke tagajärgi maksetaotlustele. Artikkel 36
Abikõlblikud kulud
lõpetamisel 1. Programmi lõpetamisel peavad
rahastamisvahendi abikõlblikud kulud vastama kogusummale, mis on
artikli 55 lõikes 2 näidatud abikõlblikkusperioodi jooksul
rahastamisvahendist tegelikult makstud või – garantiifondi puhul – mille suhtes
on tegelikult võetud kulukohustusi, ning mis vastab järgmistele summadele: (a)
maksed lõppsaajatele; (b)
garantiilepingutele eraldatud vahendid, mis on veel
välja maksmata või juba välja makstud ning mis on ette nähtud selleks, et
tasuda võimalikke garantiihüvitisi kahjude eest, mis on arvutatud vastavalt
mõistlikule riskide eelhindamisele, mis hõlmab mitut uute laenudega või muid
riske kandvate investeeringutega koormatud summat uute investeeringute jaoks
lõppsaajasse; (c)
kapitaliseeritud intressitoetused või
garantiitasude toetused, mida makstakse kuni 10-aastaseks perioodiks pärast
artikli 55 lõikes 2 osutatud abikõlblikkusperioodi, mida kasutatakse
kombineerituna rahastamisvahenditega, mis kantakse spetsiaalselt sel otstarbel
loodud tingdeponeerimiskontole tegelikuks väljamaksmiseks pärast
artikli 55 lõikes 2 osutatud abikõlblikkusperioodi, kuid mis on
seotud laenude ja teisi riske kandvate investeeringutega, mis makstakse välja
investeeringuteks lõppsaajatesse artikli 55 lõikes 2 osutatud
abikõlblikkusperioodi jooksul; (d)
seoses rahastamisvahendiga tehtud halduskulude või
haldustasude maksete hüvitamine. 2. Kui tegemist on
omakapitaliinstrumentidega või mikrokrediidiga, võib kapitaliseeritud
halduskulusid või -tasusid, mis kuuluvad tasumisele kõige rohkem 5 aasta
jooksul pärast artikli 55 lõikega 2 määratud abikõlblikkusperioodi
ning on seotud investeeringutega lõppsaajatesse, mis on tehtud nimetatud
abikõlblikkusperioodi jooksul ja mida ei saa hõlmata artikli 37 ja
artikli 38 sätetega, pidada abikõlblikeks kuludeks, kui need on makstud
spetsiaalselt selleks loodud tingdeponeerimiskontole. 3. Vastavalt lõigetele 1 ja
2 kindlaks määratud abikõlblikud kulud ei ületa järgmiste summat: i) ÜSRi fondidest
rahastamisvahendile makstud toetuse kogusumma ning ii) vastav riiklik kaasfinantseering. 4. Komisjonile antakse volitus
võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte, mis käsitlevad
intressitoetuste ja garantiitasude toetuste iga-aastaste osamaksete
kapitaliseerimise süsteemi loomist. Artikkel 37
ÜSRi fondide toetusest
rahastamisvahendile tekkiv intress ja muud tulud 1. Rahastamisvahenditele ÜSRi
fondidest makstud toetus pannakse liikmesriikides asuvate rahandusasutuste
intressi teenivatele kontodele või investeeritakse tähtajaliselt vastavalt
usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. 2. Intresse ja muid tulusid, mis
lisanduvad ÜSRi fondidest rahastamisvahenditesse makstud toetusele, kasutatakse
samal otstarbel nagu algset ÜSRi fondidest saadud toetust sama
rahastamisvahendi raames. 3. Korraldusasutus peab tagama,
et intresside ja muude tulude kasutamise üle peetakse piisavat arvestust. Artikkel 38
ÜSRi fondidelt saadud
toetusele lisanduvate vahendite uuesti kasutamine kuni programmi lõpetamiseni 1. Rahastamisvahenditele
investeeringutest või tagatislepingutele määratud vabanenud vahenditest tagasi
makstud kapitalivahendeid, mis lisanduvad ÜSRi fondidelt saadud toetusele,
kasutatakse uuesti edasisteks investeeringuteks sama või muu rahastamisvahendi
kaudu kooskõlas programmi või programmide eesmärkidega. 2. Tulud ja muud sissetulekud
või kasum, nagu intress, garantiitasud, kasum või mis tahes muu
investeeringutest tulenev tulude laekumine, mis lisandub ÜSRi fondidest
rahastamisvahendile antud toetusele, kasutatakse vajaduse korral vajalikus
summas järgmistel eesmärkidel: (a)
seoses rahastamisvahendiga tehtud halduskulude ja
haldustasude maksete hüvitamine; (b)
soodustasu investoritele, kes toimivad vastavalt
turumajanduse investeerimispõhimõttele ja pakuvad ÜSRi fondidest
rahastamisvahendile antavale toetusele vastuseks vahendeid või
kaasinvesteerivad lõppsaajate tasandil; (c)
edasised investeeringud sama või muu
rahastamisvahendi kaudu kooskõlas programmi või programmide eesmärkidega. 3. Korraldusasutus peab tagama,
et lõigetes 1 ja 2 osutatud vahendite ja muude tulude kasutamise üle peetakse
piisavat arvestust. Artikkel 39
Järelejäänud vahendite
kasutamine pärast programmi lõpetamist Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud meetmed,
et tagada ÜSRi fondidest rahastamisvahenditele antud toetusele lisanduvate
kapitalivahendite ja kasumi ning muude sissetulekute või tulude kasutamine
kooskõlas programmi eesmärkidega vähemalt 10-aastase perioodi jooksul pärast
programmi lõpetamist. Artikkel 40
Aruandlus rahastamisvahendite
rakendamise kohta 1. Korraldusasutus saadab
komisjonile rahastamisvahendi alla kuuluvaid toiminguid hõlmava eriaruande
rakendamise aastaaruande lisana. 2. Lõikes 1 osutatud
aruanne sisaldab iga rahastamisvahendi kohta järgmist teavet: (a)
andmed programmi ja selle prioriteedi kohta, mille
kaudu ÜSRi fondidest abi antakse; (b)
rahastamisvahendi ja rakenduskorra kirjeldus; (c)
selle asutuse andmed, kellele rakendusülesanded on
usaldatud; (d)
rahastamisvahendile antava toetuse kogusumma, mis
on kantud komisjonile esitatud maksetaotlustesse, programmide ja prioriteetide
või meetmete kaupa; (e)
rahastamisvahendist lõppsaajatele makstud või
tagatislepingutega määratud toetuse kogusumma komisjonile esitatud
maksetaotlustes toodud programmi ja prioriteedi või meetme kaupa; (f)
rahastamisvahendi tulud ja tagasimaksed
rahastamisvahendile; (g)
rahastamisvahendist tehtud investeeringute
võimendav mõju ning investeeringute ja osaluste väärtus; (h)
rahastamisvahendi panus asjaomase programmi ja
prioriteedi näitajate saavutamisse. 3. Komisjon kehtestab artikli
143 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate
rakendusaktidega ühtsed järelevalvetingimused ja komisjonile järelevalveteabe
esitamise tingimused, sealhulgas need, mis kehtivad artikli 33 lõike 1 punktis
a osutatud rahastamisvahendite puhul.
V JAOTIS
JÄRELEVALVE JA HINDAMINE I PEATÜKK
Järelevalve I jagu
Programmide järelevalve Artikkel 41
Järelevalvekomisjon 1. Kolme kuu jooksul alates
päevast, mil liikmesriigile teatatakse programmi heaks kiitvast otsusest,
moodustab liikmesriik kokkuleppel korraldusasutusega järelevalvekomisjoni, mis
teostab järelevalvet programmi elluviimise üle. Liikmesriik võib asutada ühe järelevalvekomisjoni
kõigi programmide jaoks, mida kaasrahastatakse ÜSRi fondidest. 2. Iga järelevalvekomisjon
koostab ja võtab vastu oma kodukorra. Artikkel 42
Järelevalvekomisjoni koosseis 1. Järelevalvekomisjon koosneb
korraldusasutuse ja vahendusasutuste esindajatest ning partnerite esindajatest.
Järelevalvekomisjoni igal liikmel on hääleõigus. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames
rakendatava programmi järelevalvekomisjoni kuuluvad ka selles programmis
osaleva kolmanda riigi esindajad. 2. Euroopa Komisjon osaleb
järelevalvekomisjoni töös nõuandva pädevusega. 3. Kui programmi toetab EIP,
võib ta osaleda järelevalvekomisjoni töös nõuandva pädevusega. 4. Järelevalvekomisjoni
eesistuja on liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja. Artikkel 43
Järelevalvekomisjoni
ülesanded 1. Järelevalvekomisjon tuleb
kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi programmi elluviimise ja
edusammud selle eesmärkide saavutamisel. Seda tehes võtab ta arvesse
finantsandmeid, üldisi ja programmi eriomaseid näitajaid, sealhulgas muutusi
tulemusnäitajates ja edusamme kvantifitseeritud sihtväärtuste saavutamisel ning
tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärke. 2. Järelevalvekomisjon uurib
üksikasjalikult asjaolusid, mis mõjutavad programmi täitmist 3. Kui korraldusasutus esitab
programmi muutmise ettepaneku, konsulteeritakse järelevalvekomisjoniga, kes
esitab selle kohta arvamuse. 4. Järelevalvekomisjon võib anda
korraldusasutusele soovitusi programmi täitmise ja selle hindamise kohta. See
teostab järelevalvet oma soovituste tulemusel võetud meetmete üle. Artikkel 44
Rakendamise aruanded 1. Alates 2016. aastast
kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile
iga-aastase aruande programmi rakendamise kohta eelmisel majandusaastal. Liikmesriik esitab ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi
puhul programmi rakendamise lõpparuande ning EAFRD ja EMKFi puhul rakendamise
aastaaruande 30. septembriks 2023. 2. Rakendamise aastaaruannetes
esitatakse teave programmi ja selle prioriteetide rakendamise kohta
finantsandmete, üldiste ja programmi eriomaste näitajate ning kvantifitseeritud
sihtväärtuste, sealhulgas tulemusnäitajate muutuste ja tulemusraamistikus
määratletud vahe-eesmärkide alusel. Edastatud andmed on seotud täielikult
teostatud toimingute ja samuti valitud toimingute näitajate väärtustega. Nendes
esitatakse samuti eeltingimuste täitmiseks rakendatud meetmed ja probleemid,
mis võivad programmi täitmist mõjutada, ning võetud parandusmeetmed. 3. 2017. aastal esitatavas
rakendamise aastaaruandes ja rakendamise lõpparuandes esitatakse ja hinnatakse
lõikes 2 sätestatud teavet ning programmi eesmärkide saavutamisel tehtud
edusamme, sealhulgas ühise strateegilise raamistiku panust tulemusnäitajate
muutustesse, kui tõendid on hinnangutest kättesaadavad. Samuti antakse hinnang
selliste meetmete rakendamisele, millega võetakse arvesse artiklites 6, 7 ja 8
sätestatud üldpõhimõtteid, ning esitatakse aruanne kliimamuutusega seotud
eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse kohta. 4. 2019. aastal esitatavas
rakendamise aastaaruandes ja ÜSRi fondide rakendamise lõpparuandes esitatakse
ja hinnatakse lisaks lõigetes 2 ja 3 sätestatud teabele ka teavet
edusammude kohta programmi eesmärkide saavutamisel ning selle panuse kohta
liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidesse. 5. Lõigetes 1–4 osutatud
rakendamise aastaaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu nendes
lõigetes nõutud teavet. Kui rakendamise aastaaruanne ei ole vastuvõetav, teatab
komisjon sellest liikmesriigile 15 tööpäeva jooksul alates aruande
kättesaamisest; vastasel juhul loetakse aruanne
vastuvõetavaks. 6. Komisjon vaatab rakendamise
aastaaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kahe kuu
jooksul alates rakendamise aastaaruande kättesaamisest ning 5 kuu jooksul
alates lõpparuande kättesaamisest. Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud
tähtaegade jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks. 7. Komisjon võib anda oma
soovitused mis tahes probleemi kohta, mis mõjutab programmi täitmist. Kui
sellised soovitused antakse, teatab korraldusasutus komisjonile kolme kuu
jooksul võetud parandusmeetmetest. 8. Rakendamise aasta- ja
lõpparuannete sisu kokkuvõte kodanikele avalikustatakse. Artikkel 45
Iga-aastane
läbivaatamiskoosolek 1. Iga-aastane
läbivaatamiskoosolek korraldatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni
2022. aastani (kaasa arvatud) komisjoni ja iga liikmesriigi vahel, et
vaadata läbi iga programmi täitmine, võttes arvesse rakendamise aastaaruannet
ning vajaduse korral komisjoni tähelepanekuid ja soovitusi. 2. Iga-aastane
läbivaatamiskoosolek võib hõlmata rohkem kui üht programmi. 2017. ja 2019. aasta läbivaatamiskoosolek hõlmab liikmesriigi
kõiki programme ja arvesse võetakse ka eduaruandeid, mille liikmesriik on
nendel aastatel vastavalt artiklile 46 esitanud. 3. Liikmesriik ja komisjon
võivad leppida kokku, et korraldavad iga-aastase läbivaatamiskoosoleku ainult
2017. ja 2019. aastal. 4. Iga-aastast
läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon. 5. Liikmesriigid tagavad, et
pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud
järelmeetmed. II jagu
Strateegilised edusammud Artikkel 46
Eduaruanne 1.
Liikmesriik esitab 30. juuniks 2017 ja
30. juuniks 2019 komisjonile eduaruande partnerluslepingu täitmise kohta
vastavalt 31. detsembri 2016. aasta ja 31. detsembri
2018. aasta seisuga. 2.
Eduaruandes esitatakse teave ja antakse hinnang
alljärgneva kohta: (a)
muutused liikmesriigi arenguvajadustes alates
partnerluslepingu vastuvõtmisest; (b)
edusammud liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia täitmisel, eeskätt seoses iga programmi jaoks
tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärkidega ning kliimamuutuste eesmärgi
raames kasutatud toetusega; (c)
kas partnerluslepingu vastuvõtmise kuupäeval
täitmata eeltingimuste täitmiseks võetud meetmed on vastavalt kehtestatud
ajakavale ellu viidud; (d)
ÜSRi fondide ning teiste liidu ja riiklike
rahastamisvahendite ning EIP vahelise koordineerimise tagamise mehhanismide
rakendamine; (e)
edusammud koostöö jaoks kehtestatud
prioriteetvaldkondades; (f)
meetmed, mis on võetud, et parandada liikmesriikide
asutuste ja vajaduse korral toetusesaajate suutlikkust ÜSRi fonde hallata ja
kasutada; (g)
kavandatud meetmed ja programmides sisalduvad
vastavad eesmärgid toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks; (h)
artiklis 5 osutatud partnerite roll
partnerluslepingu rakendamisel. 3.
Kui komisjon otsustab kolme kuu jooksul alates
eduaruande esitamise kuupäevast, et esitatud teave on puudulik või ebaselge,
võib ta nõuda liikmesriigilt täiendavat teavet. Liikmesriik esitab komisjonile
kolme kuu jooksul nõutud teabe ja teeb vajaduse korral eduaruandesse vastavad
parandused. 4.
Komisjon koostab 2017. ja 2019. aastal
liikmesriikide eduaruannete põhjal strateegilise aruande, mille ta esitab
Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele. 5.
Aastatel 2018 ja 2020 lisab komisjon kevadisele Euroopa
Ülemkogu kohtumisele esitatavasse iga-aastasesse eduaruandesse jao, milles
tehakse strateegilisest aruandest kokkuvõte, käsitledes eelkõige liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise suunas
tehtud edusamme. II PEATÜKK
Hindamine Artikkel 47
Üldsätted 1. Hindamisi
viiakse läbi selleks, et parandada programmide väljatöötamise ja elluviimise
kvaliteeti ning hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Programmide
mõju hinnatakse asjaomaste ÜSRi fondide missiooni alusel seoses liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga[27] ning vajaduse korral ka seoses
SKP ja töötusega seotud eesmärkide saavutamisega. 2. Liikmesriigid
peavad eraldama vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagama
menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks,
sealhulgas üldiste ja vajaduse korral programmile eriomaste näitajatega seotud
andmed. 3. Hindamisi
viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad programmi rakendamise eest vastutavatest
asutustest sõltumatult. Komisjon esitab suunised selle kohta, kuidas hindamisi
läbi viia. 4. Kõik
hinnangud avalikustatakse täies mahus. Artikkel 48
Eelhindamine 1.
Liikmesriigid viivad läbi eelhindamisi, et
parandada iga programmi väljatöötamise kvaliteeti. 2.
Eelhindamised toimuvad programmide ettevalmistamise
eest vastutava ametiasutuse vastutusel. Need esitatakse komisjonile programmiga
ühel ajal koos kommenteeritud kokkuvõttega. Fondispetsiifiliste eeskirjadega
võib kehtestada künnised, allpool mida võib eelhindamise kombineerida mõne muu
programmi hindamisega. 3.
Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist: (a)
panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegia täitmisse, arvestades valitud temaatilisi eesmärke ja
prioriteete ning võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke vajadusi; (b)
kavandatava programmi või tegevuse sisemine sidusus
ja seosed muude asjakohaste meetmetega; (c)
eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla
programmi eesmärkidega; (d)
valitud temaatiliste eesmärkide, prioriteetide ja
vastavate programmieesmärkide vastavus ühisele strateegilisele raamistikule,
partnerluslepingule ning aluslepingu artikli 121 lõike 2 alusel antud
konkreetse riigiga seotud soovitustele ja nõukogu soovitustele, mis on vastu
võetud aluslepingu artikli 148 lõike 4 alusel; (e)
esitatud programmi näitajate asjakohasus ja selgus; (f)
kuidas eeldatavad väljundid tulemustele kaasa
aitavad; (g)
kas näitajate kvantifitseeritud sihtväärtused on
realistlikud, võttes arvesse kavandatavat ÜSRi fondide toetust; (h)
toetuse pakutud vormi põhjendus; (i)
programmi elluviimiseks vajaliku personali ja
haldussuutlikkuse piisavus; (j)
programmi järelevalvemenetluste ja hindamiste
tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus; (k)
tulemusraamistiku jaoks valitud vahe-eesmärkide
sobivus; (l)
meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja
diskrimineerimise ennetamiseks kavandatud meetmete piisavus; (m)
säästva arengu edendamiseks kavandatud meetmete
piisavus. 4. Eelhindamine
sisaldab vajaduse korral nõudeid keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks, mis
on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001 direktiivi
2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta)[28] rakendamiseks. Artikkel 49
Hindamine programmiperioodi
jooksul 1. Korraldusasutus
koostab ja esitab iga programmi jaoks hindamiskava kooskõlas
fondispetsiifiliste eeskirjadega. 2. Liikmesriigid
tagavad vajaliku hindamissuutlikkuse olemasolu. 3. Programmiperioodi
jooksul viivad korraldusasutused hindamiskava alusel läbi hindamisi, sealhulgas
hindavad iga rakenduskava tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Vähemalt üks kord
programmi jooksul vaadeldakse hindamise käigus, kuidas ÜSRi fondidelt saadud
toetus on aidanud kaasa iga prioriteedi eesmärkide saavutamisele. Järelevalvekomisjon
kontrollib kõiki hindamisi ja need saadetakse komisjonile. 4. Komisjon
võib programmide hindamisi teha oma algatusel. Artikkel 50
Järelhindamine Järelhindamisi teevad komisjon või
liikmesriigid tihedas koostöös. Järelhindamistes vaadatakse läbi ÜSRi fondide
tulemuslikkus ja tõhusus ning nende panus liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegiasse vastavalt fondispetsiifilistes eeskirjades
kehtestatud konkreetsetele nõuetele. Järelhindamised viiakse lõpule
31. detsembriks 2023.
VI JAOTIS
TEHNILINE ABI Artikkel 51
Tehniline abi
komisjoni algatusel 1. ÜSRi fondid võivad komisjoni algatusel või tema nimel toetada käesoleva
määruse rakendamiseks vajalikku ettevalmistustööd, järelevalvet, haldus- ja
tehnilist abi, hindamist, auditeerimist ning kontrollimeetmeid. Need meetmed sisaldavad järgmist, kuid ei piirdu
sellega: (a)
abi projektide ettevalmistamisel ja hindamisel,
sealhulgas EIP abil; (b)
ÜSRi fondide tõhusa halduse institutsioonilise
tugevdamise ja haldusvõimekuse suurendamise toetamine; (c)
uuringud, mis on seotud komisjoni aruandlusega ÜSRi
fondide kohta ja ühtekuuluvusaruandega; (d)
ÜSRi fondide analüüsi, halduse, seire,
teabevahetuse ja rakendamisega seotud meetmed ning samuti kontrollisüsteemide
ja tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed; (e)
hindamised, ekspertide aruanded, statistika ja
uuringud, sealhulgas sellised, mis käsitlevad ÜSRi fondide toimimist üldiselt
ja mida võib vajaduse korral ellu viia EIP; (f)
meetmed, mis hõlmavad teabe levitamist, võrgustike
tegevuse toetamist, teavitamistoiminguid, teadlikkuse suurendamist ja koostöö
edendamist ning kogemuste vahetamist, sealhulgas kolmandate riikidega. Et
tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja tugevam koostoime komisjoni
algatusel toimuvate teavitustoimingute vahel, tuleb käesoleva määruse alusel
teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka Euroopa Liidu poliitiliste
prioriteetide propageerimist, tingimusel, et need on seotud käesoleva määruse
üldeesmärkidega; (g)
juhtimiseks, järelevalveks, kontrollimiseks ja
hindamiseks kasutatavate arvutisüsteemide paigaldamine, kasutamine ning
omavahel ühendamine; (h)
meetmed, mis hõlmavad hindamismeetodite täiendamist
ja teabevahetust hindamistavade valdkonnas; (i)
auditeerimisega seotud meetmed; (j)
riikliku ja piirkondliku suutlikkuse tugevdamine,
investeeringute kavandamine, vajaduste hindamine, ettevalmistustööd,
rahandusvahendite väljatöötamine ja rakendamine, ühised tegevuskavad ning
suurprojektid, sealhulgas ühised algatused EIPga. Artikkel 52
Tehniline abi liikmesriikide
algatusel 1. Liikmesriikide
algatusel võidakse ÜSRi fondidest rahastada ettevalmistus-, juhtimis-,
järelevalve-, hindamis-, teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid,
võrgustikutegevust, kaebuste lahendamist ning kontrolli ja auditeid. Liikmesriigid
võivad ÜSRi fonde kasutada, toetamaks toetusesaajate halduskoormuse vähendamise
meetmeid, sealhulgas elektroonilisi andmevahetussüsteeme ja meetmeid, millega
suurendatakse liikmesriikide ametiasutuste ja toetusesaajate suutlikkust ÜSRi
fondide haldamisel ja kasutamisel. Need meetmed võivad puudutada eelnevaid ja
järgnevaid programmitöö perioode. 2. Fondispetsiifiliste
eeskirjadega võib lisada või arvata välja meetmeid, mida võib rahastada iga
ÜSRi fondi tehnilisest abist.
VII JAOTIS
FONDIDELT SAADAV RAHALINE TOETUS I PEATÜKK
ÜSRi fondidelt saadav toetus Artikkel 53
Kaasfinantseerimismäärade kehtestamine 1. Komisjoni
otsuses, millega programm vastu võetakse, määratakse kindlaks
kaasfinantseerimismäär või -määrad ja ÜSRi fondidest antav maksimumtoetus
vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele. 2 Komisjoni
algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib
rahastada 100% ulatuses. Artikkel 54
Tulu tekitavad toimingud 1. Puhastulu,
mis on saadud pärast toimingu lõpetamist konkreetse võrdlusperioodi jooksul,
määratakse eelnevalt kindlaks ühe järgmise meetodi alusel: a) asjaomase toimingutüübi jaoks ühtse
määraga tuluprotsendi kohaldamine; b) toimingu puhastulu jooksva väärtuse
arvutamine, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab, ning vajaduse korral
asjaomase liikmesriigi suhtelise jõukusega seotud õigluse kaalutlusi. Kaasfinantseeritava toimingu abikõlblikud kulud ei
tohi ületada toimingu investeerimiskulude jooksevväärtust, millest on lahutatud
netotulu jooksevväärtus, mis on kindlaks määratud vastavalt ühele nendest
meetoditest. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142
kohaselt vastu delegeeritud akte punktis a osutatud ühtse määra
kehtestamise kohta. Komisjon võtab punktis b osutatud metoodika
vastu rakendusaktidega, toimides artikli 143 lõikes 3 sätestatud
kontrollimenetluse kohaselt. 2. Kui
lõikes 1 sätestatud meetodite alusel ei ole võimalik tulusid eelnevalt
objektiivselt hinnata, tuleb tulu, mis saadakse kolme aasta jooksul pärast
toimingu lõpetamist või 30. septembriks 2023 – olenevalt sellest, kumb
kuupäev on varasem – komisjonile deklareeritud kuludest maha arvata. 3. Lõikeid 1
ja 2 kohaldatakse ainult toimingute suhtes, mille kogumaksumus ületab
1 000 000 eurot. 4. Käesolevat
artiklit ei kohaldata ESFi suhtes. 5. Lõikeid 1
ja 2 ei kohaldata toimingute suhtes, millele kehtivad riigiabi eeskirjad, ega
rahastamisvahenditest saadava või neile antava toetuse suhtes.
II PEATÜKK
Kulude abikõlblikkus ja kestvus Artikkel 55
Abikõlblikkus 1.
Kulude abikõlblikkus määratakse kindlaks riiklike
eeskirjade põhjal, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses või fondispetsiifilistes
eeskirjades või käesoleva määruse või nende eeskirjade alusel on kehtestatud
erieeskirjad. 2.
Kulud on ÜSRi fondidest toetuse saamiseks kõlblikud
juhul, kui toetusesaajal on need tekkinud ja toetusesaaja on need tasunud
ajavahemikus alates programmi komisjonile esitamise kuupäevast või
1. jaanuarist 2014 – olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem – kuni
31. detsembrini 2022. Lisaks on kulud EAFRD-st ning EMKF-ist toetuse
saamiseks kõlblikud ainult juhul, kui makseasutus maksab asjaomase abi tegelikult
välja ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2022. 3.
Kulude korral, mille eest makstakse toetust
artikli 57 lõike 1 punktide b ja c alusel, teostatakse toetuse
maksmise aluseks olevad meetmed ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni
31. detsembrini 2022. 4.
Toiminguid ei valita ÜSRi fondide toetuse saajaks
juhul, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui
korraldusasutusele on esitatud rakenduskava alusel rahastamistaotlus, olenemata
sellest, kas toetusesaaja on kõik asjassepuutuvad maksed ära teinud või mitte. 5.
Käesolev artikkel ei piira artiklis 51
sätestatud, komisjoni algatusel antava tehnilise abi abikõlblikkuse eeskirju. 6.
Otseselt toimingust selle teostamise jooksul saadud
puhastulu, mida ei võetud arvesse toimingu heakskiitmise ajal, arvutatakse
toetusesaaja esitatud lõplikus maksenõudes toimingu abikõlblikest kuludest
maha. Seda eeskirja ei kohaldata rahastamisvahendite ega auhindade suhtes. 7.
Programmi muutmise korral on muudatuse tõttu
abikõlblikuks muutuvad kulud abikõlblikud ainult alates muudatustaotluse
komisjonile esitamise kuupäevast. 8.
Toiming võib saada toetust ühest või enamast ÜSRi
fondist ja muudest liidu vahenditest tingimusel, et kuluartiklid, mis kantakse
maksetaotlusse hüvitise saamiseks ühest ÜSRi fondist, ei saa toetust mõnelt
teiselt fondilt või muult liidu vahendilt ega saa toetust samalt fondilt mõne
teise programmi raames. Artikkel 56
Abi vormid ÜSRi fonde kasutatakse abi andmiseks
toetustena, auhindadena, tagastatava abina, rahastamisvahenditena või nende
kombinatsioonina. Tagastatava abi
korral hoitakse abi andnud asutusele või liikmesriigi muule pädevale asutusele
tagasi makstud toetust eraldi kontol ja kasutatakse uuesti samal eesmärgil või
kooskõlas programmi eesmärkidega. Artikkel 57
Toetuste vormid 1. Toetuste
vormid võivad järgmised: (a)
tegelikud tehtud ja välja makstud abikõlblike
kulude hüvitamine, vajaduse korral koos mitterahaliste panuste ja
amortisatsioonikuludega; (b)
ühikukulude standardastmestik; (c)
avaliku sektori toetuse ühekordsed summad, mis ei
ületa 100 000 eurot; (d)
kindlasummaline rahastamine, mille korral
kohaldatakse ühe või mitme konkreetse kulukategooria suhtes protsendimäära. 2. Lõikes 1
osutatud võimalusi võib kombineerida ainult juhul, kui igaüks neist hõlmab eri
kulukategooriaid või kui neid kasutatakse eri projektide jaoks, mis moodustavad
osa toimingust, või toimingu järjestikuste etappide jaoks. 3. Kui
toimingut või selle osaks olevat projekti rakendatakse ainuüksi ehitustööde,
kaupade või teenuste hanke kaudu, kohaldatakse ainult lõike 1 punkti a. Kui
toimingu või selle osaks oleva projekti raames toimuv hange piirdub üksnes
teatavate kulukategooriatega, võib kohaldada kõiki lõikes 1 nimetatud variante. 4. Lõike 1
punktides b, c ja d osutatud kulud määratakse kindlaks alljärgneva põhjal: (a)
aus, õiglane ja kontrollitav arvutusmeetod, mis
põhineb: i) statistilistel andmetel või muul
objektiivsel teabel või ii) toetusesaajate varasemat tegevust
puudutavatel kontrollitud andmetel või nende tavapäraste kuluarvestustavade rakendamisel; (b)
meetodid ja vastavad ühikukulude astmestikud,
ühekordsed summad ja kindlad määrad, mida kohaldatakse liidu valdkondlikus
poliitikas sama tüüpi toimingute ja toetusesaajate suhtes; (c)
meetodid ja vastavad ühikukulude astmestikud,
ühekordsed summad ja kindlad määrad, mida kohaldatakse sama tüüpi toimingute ja
toetusesaajatega seotud toetuseskeemide suhtes, mida rahastavad täielikult
liikmesriigid; (d)
käesoleva määruse või fondispetsiifiliste
eeskirjadega kehtestatud määrad. 5. Dokumendis,
kus sätestatakse iga toimingu toetuse tingimused, sätestatakse ka meetod, mida
tuleb rakendada toimingu kulude ja toetuse maksmise tingimuste määramisel. Artikkel 58 Toetuste
kaudsete kulude kindlamääraline rahastamine Kui toimingu elluviimisel tekib kaudseid
kulusid, võib need arvutada kindla määrana ühel järgmistest viisidest: (a)
kindel määr kuni 20 % otsestest abikõlblikest
kuludest, kus määr arvutatakse ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi
alusel või meetodi alusel, mida kasutatakse toetuseskeemide puhul, mida
rahastavad täielikult liikmesriigid ja mis on ette nähtud sarnast tüüpi
toimingutele ja toetusesaajatele; (b)
kindel määr kuni 15 % abikõlblikest
personalikuludest; (c)
kindel määr otsestest abikõlblikest kuludest, mis
põhinevad olemasolevatel meetoditel ja vastavatel määradel, mida kohaldatakse
liidu valdkondlikus poliitikas sarnast tüüpi toimingute ja toetusesaajate
suhtes. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad punktis c osutatud
ühtse määra määratlust ja sellega seotud meetodeid. Artikkel 59
Toetuste abikõlblikkuse
erieeskirjad 1.
Mitterahalised panused tööde, kaupade, teenuste,
maa ja kinnisvara pakkumise vormis, mille kohta ei ole sularahamakseid
tõendavaid arveid ega samaväärse tõendusjõuga dokumente, võivad olla
abikõlblikud tingimusel, et ÜSRi fondide ja programmi abikõlblikkuse eeskirjad
seda lubavad ja et kõik järgmised tingimused on täidetud: (a)
riiklikud toetused, mida makstakse toimingutele,
mis sisaldavad mitterahalisi makseid, ei tohi ületada abikõlblikke kogukulutusi
(v.a mitterahalised maksed) toimingu lõpus; (b)
mitterahaliste maksete väärtus ei tohi ületada
kõnealusel turul üldiselt aktsepteeritud kulusid; (c)
mitterahaliste maksete väärtust ja tegelikku
tegemist saab sõltumatult hinnata ja kontrollida; (d)
kui tegemist on maa või
kinnisvara soetamisega, tõendab selle väärtust sõltumatu kvalifitseeritud
ekspert või nõuetekohaselt volitatud ametiasutus ning see väärtus ei tohi
ületada lõike 3 punktis b sätestatud piiri; (e)
tasustamata töö vormis mitterahalise makse korral
määratakse selle töö väärtus, võttes arvesse kontrollitud kulutatud aega ja
samaväärse töö eest makstava tasu määra. 2.
Amortisatsioonikulusid võib käsitada abikõlblikena
järgmistel tingimustel: (a)
abikõlblikkuse eeskirjad lubavad seda; (b)
kulude summa on nõuetekohaselt põhjendatud
tõendavate dokumentidega, millel on arvetega võrdväärne tõendusjõud, kui
hüvitamine toimub artikli 57 lõike 1 punktis a osutatud kujul; (c)
kulud puudutavad ainuüksi toimingu toetuse
perioodi; (d)
riigi toetust ei ole panustatud amortiseerunud vara
soetamiseks. 3.
Järgmised kulud ei ole abikõlblikud ÜSRi fondidelt
toetuse saamiseks: (a)
laenuintress; (b)
hoonestamata maa ja hoonestatud maa ostusumma, mis
moodustab üle 10% asjaomase toimingu abikõlblikest kogukuludest. Nõuetekohaselt
põhjendatud erandjuhtudel võib keskkonnakaitsemeetmete korral lubada määrata
kõrgema protsendimäära; (c)
käibemaks. Käibemaksusummad on siiski abikõlblikud,
kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab
toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane direktiivi 2006/112/EÜ artikli
13 lõike 1 tähenduses, juhul kui sellised käibemaksusummad ei ole tekkinud
seoses infrastruktuuri tagamisega. Artikkel 60
Toimingute abikõlblikkus
sõltuvalt asukohast 1. Kui
lõigetes 2 ja 3 osutatud eranditest ja fondispetsiifilistest eeskirjadest ei
tulene teisiti, peavad ÜSRi fondidelt toetust saavad toimingud toimuma selle
programmiga hõlmatud piirkonnas, mille kaudu neid toetatakse
(„programmipiirkond”). 2. Korraldusasutus
võib nõustuda, et toimingut teostatakse väljaspool programmipiirkonda, kuid
liidu piires, tingimusel, et kõik järgmised tingimused on täidetud: (a)
toiming edendab programmipiirkonda; (b)
kogusumma, mis on programmi raames eraldatud
programmipiirkonnas toimuvatele toimingutele, ei ületa 10 % ERFi,
Ühtekuuluvusfondi või EMKFi toetusest prioriteedi tasandil või 3 % EAFRD
toetusest programmi tasandil; (c)
järelevalvekomisjon on asjaomased toimingud või
toimingutüübid heaks kiitnud; (d)
programmi ametiasutuste kohustusi seoses toimingu
juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega täidavad selle programmi eest
vastutavad ametiasutused, mille raames toimingut toetatakse, või nad sõlmivad
kokkulepped piirkonna ametiasutustega, kus toimingut teostatakse. 3. Toimingute
puhul, mis on seotud reklaamitegevusega, võib kulutusi teha väljaspool liitu
tingimusel, et lõike 2 punktis a sätestatud tingimused ning toimingu
juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustused on täidetud. 4.
Lõikeid 1–3 ei kohaldata Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide suhtes ning lõikeid 2 ja 3 ei
kohaldata ESFist toetatavate toimingute suhtes. Artikkel 61
Toimingute kestvus 1. Toiming,
mis hõlmab investeerimist infrastruktuuri või tootlikku investeeringut, peab
maksma ÜSRi fondilt saadud toetuse tagasi, kui viie aasta jooksul alates
toetusesaajale lõppmakse tegemisest või vajaduse korral riigiabi eeskirjades
kehtestatud aja jooksul leiab sellega aset alljärgnev: (a)
tootmistegevuse lõpetamine või mujale üleviimine; (b)
selline muutus infrastruktuuriüksuse omandisuhetes,
mis annab ettevõttele või avalik-õiguslikule asutusele põhjendamatu eelise; või (c)
oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või
rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke. Sellise toimingu eest alusetult makstud summad
peab liikmesriik tagasi nõudma. 2. ESFist
toetust saanud toimingud ja teistest ÜSRi fondidest toetust saanud toimingud,
mis ei ole investeeringud infrastruktuuri või tootlikud investeeringud, peavad
maksma fondi toetuse tagasi ainult siis, kui kohaldatavate riigiabieeskirjade
alusel kehtib nende suhtes investeeringu säilitamise kohustus ja kui nende
tootmistegevus lõpetatakse või paigutatakse ümber nendes eeskirjades sätestatud
perioodi jooksul. 3. Lõikeid 1
ja 2 ei kohaldata rahastamisvahenditele antud toetuste või
rahastamisvahenditelt saadud toetuste suhtes või mis tahes toimingu suhtes,
mille tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud
pettusega. 4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata füüsiliste isikute suhtes, kes saavad
investeerimistoetust ja muutuvad pärast investeerimistoimingu lõpetamist
abikõlblikuks toetuse saamiseks ja saavad toetust EGFist (määrus [/2012],
millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond), juhul, kui
asjaomane investeering on otseses seoses tegevusetüübiga, mis on tunnistatud
kõlblikuks EGFist toetust saama.
VIII JAOTIS
JUHTIMINE JA KONTROLL I PEATÜKK
Juhtimis- ja kontrollisüsteemid Artikkel 62
Juhtimis- ja
kontrollisüsteemide üldpõhimõtted Juhtimis- ja
kontrollisüsteemidega nähakse ette: (a)
iga juhtimis- ja kontrolliorgani ülesannete
kirjeldus ja nende ülesannete asutusesisene jaotus; (b)
vastavus selliste organite omavaheliste ja
organisiseste ülesannete lahususe põhimõttele; (c)
deklareeritud kulude õigsuse ja korrapärasuse
tagamise kord; (d)
raamatupidamis- ja finantsandmete ning näitajaid
käsitlevate andmete salvestamise, edastamise, järelevalve ja finantsaruandluse
süsteemid elektroonilisel kujul; (e)
aruandlus- ja järelevalvesüsteemid, kui vastutav
asutus usaldab ülesannete täitmise mõnele teisele organile; (f)
juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise
auditeerimise kord; (g)
piisava kontrolljälje tagamise süsteemid ja
menetlused; (h)
eeskirjade eiramise, sealhulgas pettuse
ärahoidmine, avastamine ja parandamine ning põhjendamatult makstud summade ja
kogunenud intressi tagasinõudmine. Artikkel 63
Liikmesriikide kohustused 1. Liikmesriigid
täidavad juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning
võtavad endale sellest tulenevad ülesanded, mis on sätestatud finantsmääruses
ja fondispetsiifilistes eeskirjades kindlaks määratud ühise juhtimise
eeskirjades. Vastavalt ühise juhtimise põhimõttele vastutavad liikmesriigid
programmide juhtimise ja kontrolli eest. 2. Liikmesriigid
tagavad, et nende programmide juhtimis- ja kontrollisüsteemid luuakse kooskõlas
fondispetsiifiliste eeskirjade sätetega ning et need süsteemid toimivad
tõhusalt. 3. Liikmesriigid
kehtestavad ja rakendavad korra, mille kohaselt kaebusi, mis puudutavad ÜSRi
fondidest kaasrahastatavate toimingute valimist või rakendamist, kontrollitakse
ja lahendatakse sõltumatult. Liikmesriigid teatavad taoliste kontrollide
tulemustest komisjonile, kui komisjon seda taotleb. 4. Kogu
liikmesriikide ja komisjoni vaheline ametlik teabevahetus toimub elektroonilise
andmevahetussüsteemi kaudu, mis luuakse komisjoni poolt rakendusaktidega
kehtestatavate tingimuste alusel. Sellised rakendusaktid võetakse vastu artikli
143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
II PEATÜKK
Juhtimis- ja kontrolliasutuste akrediteerimine Artikkel 64
Akrediteerimine
ja koordineerimine 1. Kooskõlas
finantsmääruse [artikli 56 lõikega 3] akrediteeritakse iga ÜSRi fondi
raames kulude juhtimise ja kontrollimise eest vastutatav asutus
akrediteerimisasutuse ametliku otsusega ministrite tasandil. 2. Akrediteering
antakse olenevalt sellest, kas asutus täidab fondispetsiifilistes eeskirjades
sätestatud akrediteerimiskriteeriume, mis puudutavad sisekeskkonda,
kontrollimeetmeid, infot ja kommunikatsiooni ning järelevalvet. 3. Akrediteering
põhineb audiitori järeldusotsusel, mille koostab sõltumatu auditeerimisorgan,
kes hindab asutuse vastavust akrediteerimiskriteeriumidele. Sõltumatu
auditeerimisorgan teeb oma tööd, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud
auditeerimisstandardeid. 4. Akrediteerimisasutus
teostab akrediteeritud asutuse järelevalvet ja tühistab tema akrediteeringu
ametliku otsusega, juhul kui ei täideta enam üht või enamat
akrediteerimiskriteeriumi, välja arvatud juhul, kui katseaja jooksul, mille
akrediteerimisasutus määrab sõltuvalt probleemi tõsidusest, võtab asutus vajalikke
parandusmeetmeid. Akrediteerimisasutus teatab komisjonile viivitamata igast
juhust, mil ta kehtestab akrediteeritud asutustele katseaja või otsustab
akrediteeringu tühistada. 5. Liikmesriik
võib määrata koordineerimisasutuse, mille ülesanne on pidada sidet komisjoniga
ja anda talle teavet, edendada liidu eeskirjade ühtlustatud kohaldamist,
koostada kokkuvõttev aruanne, milles antakse riigi tasandil ülevaade kõikidest
juhtkonna kinnitavatest avaldustest ning audiitori järeldusotsustest, ning
ühist laadi puuduste korral koordineerib parandusmeetmete rakendamist. 6. Ilma et
see piiraks fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatud eeskirjade kohaldamist,
on lõikest 1 lähtuvalt akrediteeritavad asutused: (a)
ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul
korraldusasutused ning vajaduse korral sertifitseerimisasutused; (b)
EAFRD ja EMKFi puhul makseasutused.
III PEATÜKK
Komisjoni volitused ja vastutusalad Artikkel 65
Komisjoni volitused ja
vastutusalad 1. Komisjon veendub kättesaadava teabe, sealhulgas akrediteerimismenetluse,
juhtkonna iga-aastase kinnitava avalduse, iga-aastaste kontrolliaruannete,
iga-aastase audiitori järeldusotsuse, rakendamise aastaaruande ja riiklike ning
liidu asutuste auditite alusel, et liikmesriigid on loonud juhtimis- ja
kontrollisüsteemid, mis vastavad käesolevale määrusele ja fondispetsiifilistele
eeskirjadele ning et need süsteemid toimivad programmide rakendamise ajal
tõhusalt. 2. Piiramata
liikmesriikide teostatavate auditite kohaldamist, võivad komisjoni ametnikud
või komisjoni volitatud esindajad teostada kohapealseid auditeid või kontrolle,
teatades sellest piisavalt ette. Taolised auditid võivad hõlmata rakenduskava
või selle osa juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kontrolli ning
toimingute või rakenduskavade usaldusväärse finantsjuhtimise hindamist. Taolistes
auditites võivad osaleda liikmesriikide ametnikud või volitatud esindajad. Komisjoni ametnikud või komisjoni volitatud
esindajad, kes on nõuetekohaselt volitatud kohapealseid auditeid teostama,
peavad pääsema ligi kõikidele ÜSRi fondidest toetatavate toimingutega või
juhtimis- ja kontrollisüsteemiga seotud andmikele, dokumentidele ja
metaandmetele, olenemata kandjast, millele need on salvestatud. Liikmesriigid
esitavad komisjonile taotluse alusel selliste andmike, dokumentide ja
metaandmete koopiad. Käesolevas lõikes kirjeldatud õigused ei mõjuta
siseriiklike õigusnormide kohaldamist, milles teatavate toimingute tegemise
õigus on siseriiklike õigusaktidega selleks määratud ametnikel. Komisjoni
ametnikud ja volitatud esindajad ei osale muu hulgas liikmesriigi õigussätete
raames koduvisiitidel ega isikute ametlikul küsitlemisel. Neil on siiski
juurdepääs sel teel saadud teabele. 3. Komisjon
võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja
kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks
kooskõlas fondispetsiifiliste eeskirjadega. 4. Komisjon
võib liikmesriigilt nõuda ÜSRi fondidest rahastatavate toimingute valiku või
rakendamise või juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise kohta komisjonile
esitatud kaebuse kontrollimist.
IX JAOTIS
FINANTSJUHTIMINE, RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLL JA HEAKSKIITMINE,
FINANTSKORREKTSIOONID NING KULUKOHUSTUSTEST VABASTAMINE I PEATÜKK
Finantsjuhtimine Artikkel
66
Eelarvelised kulukohustused Liidu eelarvelised kulukohustused iga
programmi suhtes määratakse iga fondi iga-aastaste osamaksetena ajavahemikuks
1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. Komisjoni otsus,
millega programm vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse
artikli 75 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele
liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust
finantsmääruse tähenduses. Iga programmi puhul võetakse esimese osamakse
eelarveline kulukohustus pärast seda, kui komisjon programmi vastu võtab. Järgnevate osamaksete eelarvelised
kulukohustused võtab komisjon igal aastal enne 1. maid, lähtudes teises
lõigus osutatud otsusest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse finantsmääruse
artiklit 13. Tulemusreservide puhul võetakse eelarvelised
kulukohustused pärast seda, kui komisjon teeb otsuse, millega kiidetakse heaks
programmi muutmine. Artikkel 67
Ühised makse-eeskirjad 1. Komisjon
teeb ÜSRi fondide toetuse osamakseid igale programmile kooskõlas
eelarveassigneeringutega ja vabade vahendite olemasolul. Iga makse
kirjendatakse asjaomase fondi varaseimatele avatud eelarvelistele
kulukohustustele. 2. Maksed
tehakse eel- ja vahemaksetena, vajaduse korral aastabilansi maksena ning
lõppmaksena. 3. Toetuse
vormide puhul, mis lähtuvad artikli 57 lõike 1 punktidest b, c
ja d, loetakse toetusesaajale makstavad summad abikõlblikeks kuludeks. Artikkel 68
Ühised reeglid eel- ja
vahemakse, vajaduse korral aastabilansimakse ning lõppmakse arvutamise kohta Fondispetsiifilistes eeskirjades sätestatakse
reeglid, mille kohaselt arvutatakse vahemaksetena, vajaduse korral aastabilansi
maksena ning lõppmaksena hüvitatav summa. Summa sõltub abikõlblike kulude
suhtes kohaldatavast konkreetsest kaasrahastamismäärast. Artikkel 69
Maksetaotlused 1. Maksetaotluste
puhul rakendatav konkreetne menetlus ja esitatav teave sätestatakse
fondispetsiifilistes eeskirjades. 2. Komisjonile
esitatavas maksetaotluses esitatakse kogu teave, mida on komisjonil vaja
raamatupidamisaruannete koostamiseks kooskõlas finantsmääruse artikli 61
lõikega 2. Artikkel 70
Eelmaksete ja vahemaksete
akumulatsioon 1. Komisjoni
eelmaksete ja vahemaksete ning vajaduse korral komisjoni aastabilansi
kumulatiivsumma ei tohi ületada 95% ÜSRi fondide toetusest programmile. 2. Kui
saavutatakse ülempiir 95 %, jätkavad liikmesriigid maksetaotluste
edastamist komisjonile. Artikkel 71
Euro kasutamine Liikmesriigi esitatud programmides sätestatud
summade, kulude prognooside, kuluaruannete, maksetaotluste, raamatupidamise
aastaaruannete ning rakendamise aasta- ja lõpparuandes esitatud kulude vääring
on euro. Artikkel 72
Esialgsed eelmaksed 1. Pärast
komisjoni otsust, millega programm vastu võetakse, tasub komisjon terve
programmitöö perioodi esialgse eelmaksete summa. Esialgsete eelmaksete summa tasutakse
osamaksetena lähtuvalt vajadustest eelarvevahendite järele. Osamaksed
määratletakse fondispetsiifilistes eeskirjades. 2. Eelmakseid
kasutatakse ainult maksete tegemiseks toetusesaajatele programmi rakendamisel. Need
tehakse vastutavale asutusele sellel otstarbel viivitamatult kättesaadavaks. Artikkel 73
Esialgsete eelmaksete
väljakandmine Esialgse eelmaksena makstud summad kantakse
komisjoni raamatupidamisarvestusest välja tervikuna hiljemalt pärast programmi
lõpetamist. Artikkel 74
Maksetähtaja edasilükkamine 1. Volitatud
eelarvevahendite käsutaja finantsmääruse tähenduses võib vahemakse nõude
maksetähtaja maksimaalselt üheksaks kuuks edasi lükata, kui: (a)
pärast seda, kui liikmesriigi või liidu
auditeerimisasutus on andmed esitanud, on tõendeid, mis võimaldavad väita, et
juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi; (b)
volitatud eelarvevahendite käsutaja peab korraldama
täiendava kontrollimise pärast temani jõudnud teavet, et tõendatud kuluaruandes
sisalduvad kulud on seotud eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised
tagajärjed; (c)
jäetakse esitamata üks artikli 75
lõikes 1 nõutavatest dokumentidest. 2. Volitatud
eelarvevahendite käsutaja võib piirata edasilükkamist nii, et see puudutab
ainult kulude seda osa, mis on hõlmatud lõikes 1 osutatud asjaoludega
seotud maksenõudega. Volitatud eelarvevahendite käsutaja teatab liikmesriigile
ja korraldusasutusele viivitamata edasilükkamise põhjusest ja palub neil
olukorda parandada. Volitatud eelarvevahendite käsutaja lõpetab edasilükkamise
niipea, kui on võetud vajalikud meetmed. II PEATÜKK
Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine ning finantskorrektsioonid Artikkel 75
Teabe esitamine 1. Aruandeperioodi
lõpule järgneva aasta 1. veebruariks esitab liikmesriik komisjonile järgmised
dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse [artikliga 56]: (a)
artikli 64 kohaselt akrediteeritud asjaomaste
asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded; (b)
juhtkonna kinnitav avaldus raamatupidamise
aastaaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide
nõuetekohase toimimise ning lisaks ka aluseks olevate tehingute seaduslikkuse
ning korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta; (c)
koondaruanne kõikide kättesaadavate teostatud
auditite ja kontrollide kohta, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkade
kohtade analüüs ning lisaks ka võetud või kavandatavad parandusmeetmed; (d)
määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud
audiitori järeldusotsus, milles käsitletakse juhtkonna kinnitavat avaldust
raamatupidamise aastaaruannete terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse,
sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise ning lisaks ka aluseks olevate
tehingute seaduslikkuse ning korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise
põhimõtete järgimise kohta ning millele on lisatud kontrolliaruanne, milles
kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite
tähelepanekuid. 2. Komisjoni
taotlusel esitab liikmesriik komisjonile täiendavat teavet. Kui liikmesriik ei
esita soovitud teavet tähtajaks, mille komisjon on selle esitamiseks määranud,
võib komisjon teha oma otsuse raamatupidamisarvestuse kontrolli kohta tema
valduses olevate andmete põhjal. 3. Aruandeperioodi
lõpule järgneva aasta [15. veebruariks] esitab liikmesriik komisjonile
koondaruande kooskõlas finantsmääruse [artikli 56 lõike 5] viimase
lõiguga. Artikkel 76
Raamatupidamisarvestuse
kontrollimine ja heakskiitmine 1. Aruandeperioodi
lõpule järgneva aasta 30. aprilliks teeb komisjon vastavalt
fondispetsiifilistele eeskirjadele otsuse iga programmi puhul artikli 64
kohaselt akrediteeritud asutuste raamatupidamisarvestuse kontrolli ja
heakskiitmise kohta. Raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsus
hõlmab esitatud raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust, täpsust ning
õigsust ega piira edaspidiste finantskorrektsioonide kohaldamist. 2. Iga-aastase
kontrolli ja heakskiitmise kord sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades. Artikkel 77
Komisjoni tehtavad
finantskorrektsioonid 1. Komisjon
teeb finantskorrektsioone, tühistades osa liidu eraldisest programmile või kogu
sellise eraldise ning nõudes liikmesriigilt summad tagasi, et välistada liidu
vahenditest selliste kulutuste finantseerimine, mis rikuvad liidu või
liikmesriigi seadusi, sealhulgas seoses komisjoni või Euroopa Kontrollikoja
tuvastatud vajakajäämistega liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides. 2. Kohaldatava
liidu või liikmesriigi õiguse rikkumisega kaasneb finantskorrektsioon ainult
juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: (a)
rikkumine on mõjutanud või oleks võinud mõjutada
vastutatava asutuse otsust toimingu väljavalimise kohta ÜSRi fondidest toetuse
saamiseks; (b)
on oht, et rikkumine on mõjutanud või oleks võinud
mõjutada kulude summat, mis deklareeriti hüvitamiseks liidu eelarvest. 3. Lõikest 1
tuleneva finantskorrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse
kohaldatavate liidu või liikmesriigi õigusnormide rikkumise olemust ja raskust
ning selle rahalisi tagajärgi liidu eelarvele. 4. Finantskorrektsioonide
kohaldamise kriteeriumid ja kord sätestatakse fondispetsiifilistes eeskirjades.
III
peatükk
Kulukohustustest vabastamine Artikkel 78
Põhimõtted 1. Kõik
programmid läbivad kulukohustustest vabastamise menetluse, mille kohaselt
kulukohustusega seotud summad, mida kindlaksmääratud perioodi jooksul ei hõlma
eelrahastamine ega maksetaotlus, vabastatakse kulukohustustest. 2. Perioodi
viimase aastaga seotud kulukohustus vabastatakse kooskõlas programmide
lõpetamisel järgitavate eeskirjadega. 3. Fondispetsiifilistes
eeskirjades sätestatakse kulukohustusest vabastamise eeskirja täpne kohaldamine
iga ÜSRi fondi puhul. 4. See osa
kulukohustustest, mis on ikka veel avatud, vabastatakse kulukohustustest juhul,
kui fondispetsiifilistes eeskirjades kehtestatud tähtpäevadeks ei ole
komisjonile esitatud lõpetamiseks nõutavaid dokumente. Artikkel 79
Erand kulukohustustest
vabastamisel 1. Kulukohustustest
vabastamisega seotud summat vähendatakse summade võrra, mida vastutaval
asutusel ei ole olnud võimalik komisjonile deklareerida järgmistel põhjustel: a) toimingud on peatatud kohtumenetluse või
halduskaebusega, millel on peatav toime, või b) vääramatu jõud, mis mõjutab oluliselt
kogu programmi või selle osa rakendamist. Vääramatut jõudu põhjusena esitavad
riiklikud ametiasutused peavad tõendama selle vääramatu jõu otsest mõju kogu
programmi või selle osa rakendamisele. Vähendamist võib taotleda ühe korra, kui peatamine
või vääramatu jõud on kestnud kuni ühe aasta, või mitu korda vastavalt
vääramatu jõu kestusele või aastate arvule alates sellise kohtu- või haldusotsuse
kuupäevast, millega toimingu rakendamine peatati, kuni lõpliku kohtu- või
haldusotsuse kuupäevani. 2. Selleks
et summa deklareeritaks eelneva aasta lõpuks, saadab liikmesriik lõikes 1
osutatud erandeid puudutavad andmed komisjonile 31. jaanuariks. Artikkel 80
Menetlus 1. Kui on
oht, et artikli 78 alusel hakatakse kohaldama kulukohustustest
vabastamist, teatab komisjon sellest liikmesriigile ja korraldusasutusele
aegsasti. 2. Lähtudes
andmetest, mis on tal olemas 31. jaanuaril, teeb komisjon liikmesriigile
ja korraldusasutusele teatavaks tema valduses olevatest andmetest tuleneva
kulukohustustest vabastamise summa. 3. Liikmesriigil
on kaks kuud aega, et nõustuda kulukohustustest vabastatava summaga või esitada
oma tähelepanekud. 4. Liikmesriik
esitab komisjonile 30. juuniks muudetud rahastamiskava, mis kajastab
asjaomaseks majandusaastaks programmi ühel või mitmel prioriteetsel suunal
vähendatud toetuse summat. Kui muudetud rahastamiskava ei esitata, muudab
komisjon rahastamiskava, vähendades ÜSRi fondidest makstavaid toetuse
osamakseid asjaomaseks majandusaastaks. Vähendamine määratakse igale
prioriteedile proportsionaalselt. 5. Komisjon
muudab programmi vastuvõtmise otsust rakendusaktidega hiljemalt
30. septembril. KOLMAS OSA
ERFi, ESFi JA ÜHTEKUULUVUSFONDI SUHTES KOHALDATAVAD ÜLDSÄTTED I JAOTIS
EESMÄRGID JA FINANTSRAAMISTIK
I PEATÜKK
Missioon, eesmärgid ja toetuse geograafiline ulatus Artikkel 81
Missioon ja eesmärgid 1. Fondid
toetavad liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust
tugevdavate meetmete väljatöötamist ning jätkuvat rakendamist vastavalt
aluslepingu artiklile 174. Fondidest abi saavad meetmed aitavad kaasa liidu
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale. 2. Selleks
tuleb saavutada järgmised eesmärgid: a) liikmesriikides ja regioonides tehtavad
investeeringud majanduskasvu ja tööhõivesse, mida toetavad kõik fondid; ning b) Euroopa territoriaalne koostöö, mida
toetab ERF. Artikkel 82
Investeeringud majanduskasvu
ja tööhõivesse 1. Struktuurifondid
toetavad investeeringuid majanduskasvu ja tööhõivesse kõigis piirkondades
vastavalt määrusega (EÜ) nr 1059/2003 kehtestatud ühise statistiliste
territoriaalüksuste liigituse 2. tasandile (edaspidi: NUTS 2. tasand). 2. Vahendid
majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmiseks eraldatakse vastavalt NUTS 2.
tasandi järgmisele kolmele kategooriale: (a)
vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta
on alla 75 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst; (b)
üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on
vahemikus 75–90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst; (c)
enam arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta
on üle 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest SKPst. Nimetatud kolm kategooriat on kindlaks määratud
selle alusel, kuidas nende ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu
2006.–2008. aasta arvandmete alusel arvutatud SKP elaniku kohta on seotud
27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmise SKPga. 3. Ühtekuuluvusfondist
toetatakse liikmesriike, mille ostujõu pariteetides väljendatud ja liidu
2007.–2009. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu inimese kohta
on alla 90 % 27-liikmelise ELi sama võrdlusperioodi keskmisest
kogurahvatulust. Liikmesriigid, mis vastavad 2013. aastal
Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele, kuid mille esimese lõigu kohaselt
arvutatud nominaalne SKP elaniku kohta ületab 90 % 27-liikmelise ELi
keskmisest SKPst, saavad üleminekuperioodil Ühtekuuluvusfondist eritoetust. 4. Komisjon
võtab kohe pärast määruse jõustumist rakendusaktiga vastu otsuse, millega
avaldatakse lõike 2 regioonide kolme kategooria kriteeriumidele vastavate
piirkondade ja lõike 3 kriteeriumidele vastavate liikmesriikide loetelu. Loetelu
kehtib 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020. 5. 2017.
aastal vaatab komisjon läbi liikmesriikide vastavuse Ühtekuuluvusfondist
toetuse saamise tingimustele, lähtudes 27-liikmelise ELi aastate 2013–2015
kogurahvatulu andmetest. Liikmesriigid, mille nominaalne kogurahvatulu elaniku
kohta ületab 90 % 27-liikmelise ELi keskmisest kogurahvatulust, saavad
üleminekuperioodil Ühtekuuluvusfondist eritoetust.
II PEATÜKK
Finantsraamistik Artikkel 83
Koguvahendid 1. Fondi
eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid perioodiks
2014–2020 on 338 993 760 032336 020 492 848 eurot 2011. aasta hindades
vastavalt III lisas toodud jaotusele aastate kaupa.
Programmitöös kasutamiseks ja edasiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse
lülitamiseks seotakse koguvahendite summa iga-aastase 2 % indeksiga. 2. Komisjon
võtab rakendusaktidega vastu otsuse sätestada koguvahendite iga-aastane jaotus
liikmesriikide vahel, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 ja
artikli 84 lõike 7 kohaldamist. 3. 0,35 %
koguvahenditest eraldatakse komisjoni algatusel tehniliseks abiks. Artikkel 84
Vahendid investeeringuteks
majanduskasvu ja tööhõivesse ning Euroopa territoriaalsesse koostöösse 1. Majanduskasvu
ja tööhõive eesmärkide investeeringute vahendid moodustavad 96,5096,52 % koguvahenditest (st kokku 327 115 655 850324 320 492 844 eurot) ja need jaotatakse
järgmiselt: (a)
50,13 48,25 % (st kokku 163 560 715 122162 589 839 384 eurot) vähem arenenud
piirkondadele; (b)
12,0110,76 % (st kokku 36 471 144 19038 951 564
661 eurot) üleminekupiirkondadele; (c)
16,39 16,35 % (st kokku 55 419 403 116 53 142
922 017 eurot) enam arenenud piirkondadele; (d)
21,19 20,87 % (st kokku 70 739 863 59968 710 486 782
eurot) Ühtekuuluvusfondist toetust saavatele liikmesriikidele; (e)
0,29 0,27 % (st kokku 924 529 823925 680 000 eurot) täiendava toetusena aluslepingu
artiklis 349 määratletud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS
2. tasandi piirkondadele, mis täidavad Austria, Soome ja Rootsi
ühinemislepingu protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriume. Kõigile piirkondadele, mille SKP elaniku kohta oli
aastatel 2007–2013 alla 75% EL-25 vaatlusperioodi keskmisest, kuid mille SKP elaniku
kohta on üle 75 % EL-27 keskmisest, eraldatakse struktuurifondidest summa,
mis võrdub kahe kolmandikuga neile aastail 2007–2013 eraldatud summadest. 2. Liikmesriikidevahelises
jaotuses kasutatakse järgmisi kriteeriume: (a)
vähem arenenud piirkondade ning
üleminekupiirkondade puhul abikõlbliku elanikkonna suurus, piirkonna jõukus,
riigi jõukus ja töötuse määr; (b)
enam arenenud piirkondade puhul abikõlbliku
elanikkonna suurus, piirkonna jõukus, töötuse määr, tööhõive määr, haridustase
ja rahvastikutihedus; (c)
Ühtekuuluvusfondi puhul elanikkonna suurus, riigi
jõukus ja pindala. 3. Igas
liikmesriigis eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondile vähemalt 25 %
vähemarenenud piirkondade tarbeks määratud struktuurivahenditest, 40 %
üleminekupiirkondade ja 52 % enamarenenud piirkondade tarbeks määratud
struktuurivahenditest. Selle sätte kohaldamisel loetakse liikmesriigile
[puudustkannatavatele isikutele mõeldud toiduabi rahastust] antud toetus osaks
ESFile eraldatud struktuurifondide osast. 4. Ühtekuuluvusfondi
toetus transpordiinfrastruktuurile Euroopa Ühendamise Rahastu raames on
10 000 000 000 eurot. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse
sätestada summa, mis kantakse üle eraldisest, mis on igale liikmesriigile ette
nähtud Ühtekuuluvusfondist kogu perioodi jaoks. Ühtekuuluvusfondi eraldist
igale liikmesriigile vähendatakse vastavalt. Esimeses lõigus osutatud Ühtekuuluvusfondi
toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada Euroopa
Ühendamise Rahastu asjakohastele eelarveridadele alates 2014. aasta
eelarve menetlemisest. Euroopa Ühendamise Rahastu raames eraldatavat
Ühtekuuluvusfondi toetust rakendatakse vastavalt määruse (EL) nr […]/2012
(millega moodustatakse Euroopa Ühendamise Rahastu)[29] artiklile [13] projektide
suhtes, mis on loetletud kõnealuse määruse 1. lisas, seades võimalikult
esikohale projektid, mis järgivad Ühtekuuluvusfondist riigile tehtavaid
eraldisi. 5. Struktuurifondidest
majanduskasvu ja tööhõivesse tehtavate investeeringute raames [puudust
kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi] jaoks antav toetus on 2 500
000 000 eurot. Komisjon võtab rakendusaktiga vastu otsuse, milles
sätestatakse summa, mille iga liikmesriik peab oma kogu perioodi
struktuurifondide eraldistest üle kandma. Struktuurifondide eraldist igale
liikmesriigile vähendatakse vastavalt. Esimeses lõigus osutatud struktuurifondide
toetustele vastavad iga-aastased assigneeringud tuleb kirjendada [puudust
kannatavatele isikutele mõeldud toiduabi rahastu] asjakohastele eelarveridadele
alates 2014. aasta eelarve menetlemisest. 6. 5 %
majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringute vahenditest peab moodustama
tulemusreserv, mis eraldatakse vastavalt artiklile 20. 7. 0,2 %
EFRi majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringute vahenditest eraldatakse
komisjoni algatusel linnade säästva arengu valdkonna uuenduslikele meetmetele. 8. Ajavahemikul
2014–2020 moodustavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi vahendid 3,50 3,48 % eelarveliste
kulukohustuste täitmiseks fondidest kättesaadavatest koguvahenditest (st kokku 11 878 104 18211 700 000
004 eurot). Artikkel 85
Vahendite ülekandmise keeld 1.
Assigneeringute kogusumma, mis eraldatakse igale
liikmesriigile vähem arenenud piirkondade, üleminekupiirkondade ja enam
arenenud piirkondade jaoks, ei ole nende piirkonnakategooriate vahel ülekantav.
2.
Erandina lõikest 1 võib komisjon
nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis on seotud ühe või enama temaatilise
eesmärgi elluviimisega, nõustuda liikmesriigi ettepanekuga partnerluslepingu
esmakordsel esitamisel kanda kuni 2 % piirkonnakategooria assigneeringu
kogusummast üle teistele piirkonnakategooriatele. Artikkel 86
Täiendavus 1. Käesolevas
artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: (1)
„avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised
kulud” – valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse, mis on märgitud
stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse, mille liikmesriik koostab vastavalt
nõukogu määrusele (EÜ) nr 1466/97,[30]
et esitada oma keskpika perioodi eelarvestrateegia; (2)
„põhivara” – tootmisprotsesside tulemusena tekkiv
materiaalne või immateriaalne vara, mida kasutatakse korduvalt või jätkuvalt
tootmisprotsessides enam kui ühe aasta jooksul; (3)
„kapitali kogumahutus
põhivarasse”[31]
– kõik residentidest tootjate põhivara soetused, miinus realiseerimised,
konkreetsel perioodil, millele lisandub teatav mittetoodetud varade väärtuse
suurenemine tulenevalt tootja või institutsiooniliste üksuste
tootmistegevusest; (4)
„valitsemissektor” – kõik
institutsioonilised üksused, mis toodavad lisaks oma poliitiliste kohustuste
täitmisele ja majandust reguleerivale rollile põhimõtteliselt turuväliseid
teenuseid (teatud juhtudel ka kaupu) individuaalseks või kollektiivseks
tarbimiseks ning tulude ja rikkuse ümberjaotamiseks[32]. 2. Fondide
toetus majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgile ei asenda
liikmesriigi avaliku sektori või samaväärseid struktuurilisi kulusid. 3. Liikmesriigid
hoiavad ajavahemikul 2014–2020 avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised
kulud vähemalt partnerluslepingus sätestatud kontrolltasemel. Avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude
aastane keskmine kontrolltase aastateks 2014–2020 kehtestatakse
partnerluslepingus esitatud teavet käsitleva komisjoni eelkontrolli alusel,
võttes arvesse avaliku sektori või samaväärsete kulude keskmist taset
ajavahemikul 2007–2013. Komisjon ja liikmesriigid võtavad arvesse üldisi
makromajanduslikke tingimusi ja spetsiifilisi või erandlikke asjaolusid,
näiteks erastamist ja liikmesriigi avaliku sektori või samaväärsete
struktuuriliste kulude erandlikku taset ajavahemikul 2007–2013. Nad võtavad
samuti arvesse muutusi struktuurifondidelt saadud riiklikes eraldistes,
võrreldes aastatega 2007–2013. 4. Seda,
kas majanduskasvu ja tööhõive investeeringute alusel tehtavaid avaliku sektori
või samaväärseid struktuurilisi kulusid on perioodi vältel hoitud samal
tasemel, kontrollitakse ainult liikmesriikides, kus vähem arenenud ja
üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 15 % kogurahvastikust. Liikmesriikides, kus vähem arenenud ja
üleminekupiirkonnad hõlmavad vähemalt 70 % kogurahvastikust, tehakse
kontroll riigi tasandil. Liikmesriikides, kus vähem arenenud ja
üleminekupiirkonnad hõlmavad üle 15 % ja alla 70 % kogurahvastikust,
tehakse kontroll riigi ja piirkonna tasandil. Selleks annab liikmesriik
kontrollimenetluse igas etapis komisjonile teavet vähem arenenud ja
üleminekupiirkondade kulude kohta. 5. Seda,
kas majanduskasvu ja tööhõive investeeringute alusel tehtavaid avaliku sektori
või samaväärseid struktuurilisi kulusid on hoitud samal tasemel, kontrollitakse
partnerluslepingu esitamise ajal (eelkontroll), 2018. aastal
(vahekontroll) ning 2022. aastal (järelkontroll). Täiendavuse kontrolli üksikasjalikud eeskirjad on
sätestatud IVII lisa
punktis 2. 6. Kui
komisjon teeb järelkontrolli käigus kindlaks, et liikmesriik ei ole hoidnud
majanduskasvu ja tööhõive investeeringute alusel tehtavaid avaliku sektori
struktuurilisi või samaväärseid kulusid vastavalt IVII
lisale partnerluslepingus sätestatud kontrolltasemel, võib komisjon teha
finantskorrektsiooni. Finantskorrektsiooni tegemise üle otsustamisel võtab
komisjon arvesse seda, kas liikmesriigi majanduslik olukord on vahekontrollist
saadik märkimisväärselt muutunud ja kas muutust võeti sel ajal arvesse. Finantskorrektsiooni
üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud IVII lisa punktis
3. 7. Lõikeid
1–6 ei kohaldata rakenduskavade suhtes, mis kuuluvad Euroopa territoriaalse
koostöö eesmärgi ala. II JAOTIS
PROGRAMMITÖÖ I PEATÜKK
Üldsätted fondide kohta Artikkel 87
Majanduskasvu ja tööhõive
investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade sisu ja vastuvõtmine 1. Rakenduskava
koosneb prioriteetsetest suundadest. Prioriteetne suund puudutab iga
piirkonnakategooria puhul ainult ühte fondi ja vastab temaatilisele eesmärgile,
ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, ning hõlmab selle temaatilise
eesmärgi ühte või enamat investeerimisprioriteeti vastavalt
fondispetsiifilistele eeskirjadele. ESFi puhul võib nõuetekohaselt põhjendatud
asjaolude korral prioriteetses suunas kombineerida artikli 9
lõigetes 8, 9, 10 ja 11 sätestatud eri temaatiliste eesmärkide
investeerimisprioriteete, et aidata kaasa nende panusele teistesse
prioriteetsetesse suundadesse. 2. Rakenduskava
sätestab järgmist: (a)
strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust liidu
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse, sealhulgas: i) vajaduste kindlaksmääramine, mis
aitaksid lahendada probleeme, mis on esile tõstetud aluslepingu
artikli 121 lõike 2 alusel antud riigipõhistes soovitustes ning
vastavates nõukogu soovitustes, mis on vastu võetud aluslepingu
artikli 148 lõike 4 alusel, võttes arvesse riiklikke ja piirkondlikke
vajadusi; ii) temaatiliste eesmärkide ja vastavate
investeerimisprioriteetide valiku põhjendus, arvestades partnerluslepingut ja
eelhindamise tulemusi; (b)
iga prioriteetse suuna puhul: i) investeerimisprioriteedid ja vastavad
erieesmärgid; ii) ühised ning spetsiifilised väljund- ja
tulemusnäitajad, vajaduse korral koos algväärtusega ja kvantifitseeritud
sihtväärtusega vastavalt fondispetsiifilistele eeskirjadele; iii) toetust saavate meetmete kirjeldus,
sealhulgas peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja vajaduse
korral toetusesaajate liigid ning samuti rahastamisvahendite plaanitud
kasutamine; iv) vastavad sekkumiskategooriad, lähtuvalt
nomenklatuurist, mille komisjon kehtestab rakendusaktiga, mis võetakse vastu
artikli 143 lõikes 3 sätestatud kontrollimenetluse kohaselt, ning programmile
eraldatud vahendite soovituslik jaotus; (c)
partnerluslepingus sätestatud panus territoriaalse
arengu integreeritud lähenemisviisi, sealhulgas: i) mehhanismid, mis tagavad fondide, EAFRD,
EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP vahelise
koordineerimise; ii) vajaduse korral kavandatud
integreeritud lähenemisviis linna-, maa-, ranniku- ja kalastuspiirkondade ning
piirkondlike erijoontega alade territoriaalsele arengule, eeskätt
artiklite 28 ja 29 rakendamise kord; iii) loetelu linnadest, kus hakatakse
rakendama linnade säästliku arengu integreeritud meetmeid, ERFi toetuse
iga-aastane soovituslik jaotus nende meetmete jaoks, sealhulgas linnadele
määruse (EL) nr … [ERFi määrus] artikli 7 lõike 2 alusel juhtimiseks
delegeeritud vahendid ja ESFi toetuse iga-aastane soovituslik eraldis
integreeritud meetmete jaoks; iv) nende alade kindlaksmääramine, kus
kogukonna juhitud arengut ellu viima hakatakse; v) piirkondade- ja riikidevaheliste
meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus
liikmesriigis; vi) vajaduse korral kavandatud meetmete
panus makropiirkondlikesse strateegiatesse ja mere vesikonna strateegiatesse; (d)
panus partnerluslepingus sätestatud integreeritud
lähenemisviisi vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige
kõrgema diskrimineerimise või tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajaduste
rahuldamiseks, mille puhul pööratakse eriti tähelepanu marginaliseeritud
kogukondadele, ja rahaeraldiste soovituslik jaotus; (e)
fondide tulemusliku kasutamise tagamise kord,
sealhulgas: i) tulemusraamistik kooskõlas
artikli 19 lõikega 1; ii) iga IV lisa
kohaselt määratud eeltingimuse puhul, mis ei ole partnerluslepingu ja
rakenduskava esitamise päeval täidetud, nende meetmete kirjeldus, mis tuleb
eeltingimuse täitmiseks võtta, ning selliste meetmete ajakava; iii) meetmed, mida võetakse, et kaasata
partnereid rakenduskava ettevalmistamisse, ning partnerite roll rakenduskava
elluviimises, järelevalves ja hindamises; (f)
fondide tõhusa kasutamise tagamise kord,
sealhulgas: i) tehnilise abi kavandatud kasutus,
sealhulgas meetmed, mille eesmärk on tugevdada asutuste ja abisaajate
haldussuutlikkust, koos lõike 2 punktis b osutatud teabega asjaomase
prioriteetse suuna kohta; ii) toetusesaajate halduskoormuse hindamine
ja kavandatud meetmed selle vähendamiseks koos eesmärkidega; iii) nende suurprojektide loetelu, mille
peamiste ehitustööde teostamise hinnanguline alguskuupäev on enne
1. jaanuari 2018; (g)
rahastamiskava järgmise kahe tabeliga: i) tabel, kus on vastavalt
artiklitele 53, 110 ja 111 aastate kaupa esitatud igast fondist saadava
kavandatud toetuse rahalise assigneeringute kogusumma; ii) tabel, kus on kogu programmitöö
perioodi kohta, iga rakenduskava ja iga prioriteetse suuna kohta esitatud
fondidest saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise
assigneeringute kogusumma. Kui riigi kaasfinantseerimine koosneb avaliku ja
erasektori kaasfinantseerimisest, näidatakse tabelis soovituslik jaotus avaliku
ja erasektori komponentide vahel. Informatsiooniks
esitatakse tabelis ka, kui suur on EIP kavandatud osalus; (h)
rakenduskava rakendussätted, mis sisaldavad
järgmist: i) akrediteerimisasutuse,
korraldusasutuse, vajaduse korral sertifitseerimisasutuse ning
auditeerimisasutuse kindlaksmääramine; ii) selle organi kindlaksmääramine, kellele komisjon maksed teeb. 3. Kõik
rakenduskavad, välja arvatud need, mille puhul tehnilist abi antakse eraldi
rakenduskava raames, sisaldavad järgmist: i) konkreetsete meetmete kirjeldus, et
võtta toimingute valimisel arvesse keskkonnakaitse nõudeid, ressursitõhusust,
kliimamuutuste leevendamist, kliimamuutustega kohanemist, vastupidavust
katastroofidele ning riskiennetust ja -juhtimist; ii) konkreetsete meetmete kirjeldus,
millega edendatakse võrdseid võimalusi ja ennetatakse igasugust
diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude,
vanuse või seksuaalse sättumuse alusel rakenduskava ettevalmistuse, kavandamise
ja elluviimise ajal ning eriti seoses rahastamisele juurdepääsuga, võttes
arvesse mitmesuguste diskrimineerimisohus olevate sihtrühmade vajadusi ja eriti
puuetega inimestele juurdepääsu tagamise nõudeid; iii) kirjeldus selle kohta, kuidas aidatakse
kaasa meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisele, ja vajaduse korral
sooperspektiivi integreerimise tagamise kord rakenduskava ja toimingu tasandil. Liikmesriigid esitavad majanduskasvu ja tööhõive
investeeringute eesmärgi raames koos rakenduskava ettepanekuga
võrdõiguslikkusega tegelevate riiklike asutuste arvamuse punktides ii ja iii
sätestatud meetmete kohta. 4. Liikmesriigid
koostavad rakenduskava vastavalt näidisele, mille komisjon vastu võtab. Komisjon võtab näidise vastu rakendusaktidega. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetluse kohaselt. 5. Komisjon
võtab rakendusaktiga vastu rakenduskava heakskiitmise otsuse. Artikkel 88
Fondidelt saadav ühistoetus 1. Fondid
võivad anda ühistoetust rakenduskavadele majanduskasvu ja tööhõive investeeringute
eesmärgi raames. 2. ERFist ja ESFist võib täiendavalt rahastada osa toimingust, mille kulud
vastavad mõne teise fondi suhtes kehtivate abikõlblikkuse eeskirjade kohaselt
sellest teisest fondist abi saamise tingimustele, tingimusel, et need kulud on
vajalikud toimingu nõuetekohaseks elluviimiseks ja sellega otseselt seotud;
seejuures tuleb kinni pidada rakenduskava iga prioriteetse suuna puhul
kehtivast liidu rahastamise 5 % ülempiirist. 3. Lõikeid 1
ja 2 ei kohaldata Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate
programmide suhtes. Artikkel 89
Majanduskasvu
ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate rakenduskavade
geograafiline ulatus Kui komisjon ja liikmesriigid ei ole
teistmoodi kokku leppinud, koostatakse programmid ERFi ja ESFi jaoks sobival
geograafilised tasandil ning vähemalt NUTS 2. tasandil vastavalt
konkreetse liikmesriigi institutsioonilisele süsteemile. Ühtekuuluvusfondist toetust saavad
rakenduskavad koostatakse riigi tasandil. II PEATÜKK
Suurprojektid Artikkel 90
Sisu Osana rakenduskavast või rakenduskavadest
võivad ERF ja Ühtekuuluvusfond toetada toimingut, mis seisneb ehitustöödes,
tegevustes või teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku või
tehnilise olemusega jagamatu ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid
ja mille kogumaksumus ületab 50 000 000 eurot („suurprojekt”). Rahastamisvahendeid
ei käsitata suurprojektidena. Artikkel 91
Komisjonile esitatav teave 1.
Liikmesriik või korraldusasutus esitab komisjonile
suurprojektide kohta järgmise teabe niipea, kui ettevalmistustööd on tehtud: (a)
teave suurprojekti elluviimise eest vastutava
organi ja selle suutlikkuse kohta; (b)
investeeringu ja selle asukoha kirjeldus ning teave
investeeringu ja selle asukoha kohta; (c)
kogukulud ja abikõlblikud kogukulud, võttes arvesse
artiklis 54 sätestatud nõudeid; (d)
teave tehtud teostatavusuuringu kohta, sealhulgas
variantide analüüs, tulemused ja sõltumatu kvaliteedikontroll; (e)
kulude-tulude analüüs, sealhulgas majanduslik ja
finantsanalüüs ning riskianalüüs; (f)
keskkonnamõju analüüs, milles on võetud arvesse
kliimamuutusega kohanemise ja kliimamuutuse mõju leevendamise vajadusi ning
katastroofidele vastupanu võimet; (g)
kooskõla asjaomas(t)e rakenduskava(de) vastavate
prioriteetsete suundadega ja suurprojekti eeldatav panus nende prioriteetsete
suundade konkreetsete eesmärkide saavutamisse; (h)
rahastamiskava, milles on näidatud rahaliste
vahendite kavandatav kogumaht ning kavandatav toetus fondidest, EIPst ja
kõigist teistest rahastamisallikatest koos füüsiliste ja finantsnäitajatega
edusammude jälgimiseks; (i)
suurprojekti rakendamise ajakava ja juhul, kui
rakendamisperiood on eeldatavalt pikem kui programmitöö periood, etapid, mille
jaoks programmitöö perioodil 2014–2020 taotletakse fondidest kaasrahastamist. Soovituslikud juhised punktis e nimetatud
kulude-tulude analüüsil kasutatava metoodika kohta võtab komisjon vastu
artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Suurprojektide kohta esitatava teabe vorm
määratakse kindlaks komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetud näidisega. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetluse kohaselt. 2. Komisjonile
heakskiidu saamiseks esitatud suurprojektid peavad olema esitatud rakenduskava
suurprojektide loendis. Liikmesriik või korraldusasutus vaatab loendi läbi kaks
aastat pärast rakenduskava vastuvõtmist ja seda võidakse liikmesriigi taotluse
korral korrigeerida vastavalt artikli 26 lõikes 2 sätestatud korrale,
eeskätt selleks, et lisada suurprojekte, mille peamiste tööde eeldatav
lõpuleviimise kuupäev on enne 2022. aasta lõppu. Artikkel 92
Otsus suurprojekti kohta 1. Artiklis 91
osutatud teabe alusel annab komisjon suurprojektile hinnangu, et teha kindlaks,
kas fondidelt soovitud toetuse saamine on põhjendatud. 2. Komisjon
võtab suurprojekti heakskiitmise otsuse vastu rakendusaktiga hiljemalt kolm
kuud pärast artikli 91 kohaselt teabe esitamise kuupäeva. Nimetatud
otsuses määratletakse füüsiline objekt, summa, mille suhtes kohaldatakse
prioriteetse suuna kaasfinantseerimise määra, füüsilised ja finantsnäitajad
edusammude jälgimiseks ning suurprojekti eeldatav panus ühe või mitme asjaomase
prioriteetse suuna eesmärkidesse. Heakskiitev otsus tehakse tingimusel, et
esimene ehitustööde leping sõlmitakse kahe aasta jooksul alates otsuse
tegemise kuupäevast. 3. Kui
komisjon keeldub suurprojektile fondide toetust lubamast, teatab ta
liikmesriigile selle põhjustest lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul. 4. Suurprojektidega
seotud kulusid ei lisata maksetaotlustesse enne, kui komisjon on võtnud vastu heakskiitva
otsuse.
III PEATÜKK
Ühine tegevuskava Artikkel 93
Kohaldamisala 1. Ühine
tegevuskava on toiming, mida määratletakse ja juhitakse seoses sellega
saavutatavate väljundite ja tulemustega. See koosneb projektide rühmast, mis ei
seisne infrastruktuuri tagamises ning mida viiakse ellu toetusesaaja vastutusel
osana rakenduskavast või -kavadest. Ühise tegevuskava väljundid ja tulemused
lepitakse kokku liikmesriikide ja komisjoni vahel ning need aitavad kaasa
rakenduskavade konkreetsetele eesmärkidele ja on fondidelt saadava toetuse
aluseks. Tulemused viitavad ühise tegevuskava otsesele mõjule. Toetusesaaja on
avalik-õiguslik isik. Ühiseid tegevuskavasid ei loeta suurprojektideks. 2. Ühisele
tegevuskavale eraldatud riigi toetus peab olema vähemalt 10 000 000 eurot
või 20 % rakenduskavale või -kavadele antavast riigi toetusest, olenevalt
sellest, kumb on väiksem. Artikkel 94
Ühiste tegevuskavade
ettevalmistamine 1. Liikmesriik,
korraldusasutus või määratud avalik-õiguslik isik võib esitada ühise tegevuskava
ettepaneku samal ajal asjaomaste rakenduskavade esitamisega või pärast seda. See
peab sisaldama kõiki artiklis 95 osutatud punkte. 2. Ühine
tegevuskava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014 kuni
31. detsembrini 2022. Ühise tegevuskava väljundite ja tulemuste eest
makstakse hüvitist ainult siis, kui need on saavutatud pärast ühise tegevuskava
heakskiitva otsuse tegemise kuupäeva ja enne määratud rakendusperioodi lõppu. Artikkel 95
Ühiste tegevuskavade sisu Ühine tegevuskava peab sisaldama järgmist: (1)
arenguvajaduste ja -eesmärkide analüüs, milles
esitatakse ühise tegevuskava põhjendused, võttes arvesse rakenduskavade
eesmärke ja vajaduse korral artikli 121 lõikest 2 tulenevaid
riigipõhiseid soovitusi ning liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniseid
ja aluslepingu artikli 148 lõikest 4 tulenevaid nõukogu soovitusi,
mida liikmesriigid võtavad arvesse tööhõivepoliitikas; (2)
ühise tegevuskava üldiste ja konkreetsete
eesmärkide vahelist seost, väljundite ja tulemuste vahe-eesmärke ning
kavandatud projekte või projektitüüpe kirjeldav raamistik; (3)
väljundite ja tulemuste järelevalves kasutatavad
üldised ja konkreetsed näitajad, kui see on asjakohane, prioriteetsete suundade
kaupa; (4)
teave ühise tegevuskava geograafilise ulatuse ja
sihtrühmade kohta; (5)
ühise tegevuskava eeldatav rakendusperiood; (6)
analüüs ühise tegevuskava mõju kohta meeste ja
naiste võrdõiguslikkuse edendamisele ja diskrimineerimise ennetamisele; (7)
vajaduse korral analüüs ühise tegevuskava mõju
kohta säästva arengu edendamisele; (8)
ühise tegevuskava rakendussätted, sealhulgas
järgmised: (a)
ühise tegevuskava rakendamise eest vastutava
toetusesaaja määramine ja tõendite esitamine tema pädevuse kohta asjaomases
valdkonnas ning haldus- ja finantsjuhtimise alal; (b)
ühise tegevuskava juhtimise kord vastavalt artiklile
97; (c)
ühise tegevuskava järelevalve ja hindamise kord,
sealhulgas vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuste saavutamist puudutavate
andmete kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise kord; (d)
ühist tegevuskava ja fonde puudutava teabe
levitamise ja avaldamise kord; (9)
ühise tegevuskava rahastamismeetmed, sealhulgas
järgmised: (a)
vahe-eesmärkide, väljundite ja tulemuseesmärkide
saavutamise kulud punkti 2 põhjal, lähtudes artikli 57 lõikes 4
ning ESFi määruse artiklis 14 sätestatud metoodikast; (b)
toetusesaajale tehtavate maksete soovituslik
ajakava, mis on seotud vahe- ja lõppeesmärkidega; (c)
rahastamiskava rakenduskavade ja prioriteetsete
suundade kaupa, sealhulgas abikõlblike kulude kogusumma ja riigi toetus. Ühise tegevuskava vorming määratakse kindlaks
komisjoni poolt rakendusaktiga vastu võetava näidisega. Kõnealused
rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 143 lõikes 2 osutatud
nõuandemenetlusele. Artikkel 96
Otsus ühise tegevuskava kohta
1. Artiklis 95
osutatud teabe alusel annab komisjon ühisele tegevuskavale hinnangu, et teha
kindlaks, kas fondidelt toetuse saamine on põhjendatud. Kui komisjon leiab kolme kuu jooksul pärast ühise
tegevuskava esitamist, et see ei vasta heakskiidu saamise tingimustele, esitab
ta liikmesriigile oma tähelepanekud. Liikmesriik annab komisjonile kogu nõutud
vajaliku lisateabe ja teeb esitatud ühisesse tegevuskavasse vajaduse korral
vastavad parandused. 2. Tingimusel,
et kõiki tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud, võtab komisjon vastu
ühist tegevuskava heaks kiitva otsuse hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui
liikmesriik kava esitab, kuid mitte enne asjaomaste rakenduskavade
vastuvõtmist. 3. Lõikes 2
nimetatud otsuses nimetatakse toetusesaaja, ühise tegevuskava eesmärgid,
väljundite ning tulemuste vahe- ja lõppeesmärgid, vahe-eesmärkide, väljundite
ja tulemuseesmärkide saavutamisega seotud kulud, rahastamiskava iga
rakenduskava ja prioriteetse suuna kaupa, sealhulgas abikõlblike kulude
kogusumma ja riigi toetus, ühise tegevuskava rakendusperiood ning vajaduse korral
ühise tegevuskava geograafiline ulatus ja sihtrühmad. 4. Kui
komisjon keeldub ühisele tegevuskavale fondide toetust lubamast, teatab ta
liikmesriigile selle põhjustest lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul. Artikkel 97
Juhtkomitee ja ühise
tegevuskava muutmine 1. Liikmesriik
või korraldusasutus moodustab ühise tegevuskava juhtkomitee, mis erineb
rakenduskavade järelevalvekomisjonidest. Juhtkomitee tuleb kokku vähemalt kaks
korda aastas. Komitee koosseisu otsustab liikmesriik kokkuleppel
korraldusasutusega, austades partnerluse põhimõtet. Komisjon võib osaleda juhtkomitee töös nõuandva
pädevusega. 2. Juhtkomitee
teostab järgmisi toiminguid: (a)
hindab ühise tegevuskava vahe-eesmärkide,
väljundite ja tulemuste saavutamisel tehtud edusamme; (b)
vaatab läbi ja kiidab heaks ettepanekud muuta ühist
tegevuskava, et võtta arvesse kõiki probleeme, mis võivad mõjutada selle
teostamist. 3. Liikmesriigi
esitatud ühise tegevuskava muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt
põhjendatud. Komisjon hindab, kas muutmistaotlus on põhjendatud, võttes arvesse
liikmesriigi esitatud teavet. Komisjon teeb oma tähelepanekud ja liikmesriik
esitab komisjonile kogu vajaliku lisateabe. Komisjon teeb muutmistaotluse
suhtes otsuse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on selle ametlikult
esitanud, eeldusel, et komisjoni tehtud märkusi on nõuetekohaselt arvesse
võetud. Muudatus jõustub otsuse tegemise kuupäevast, kui otsuses ei ole
sätestatud teisiti. Artikkel 98 Ühise
tegevuskava finantsjuhtimine ja kontroll 1. Ühise
tegevuskava raames toetusesaajale tehtavaid makseid käsitatakse ühekordsete
maksete või ühikukulude standardastmestikena. Artikli 57 lõike 1 punktis c
sätestatud ühekordsete maksete ülempiiri ei kohaldata. 2. Ühise
tegevuskava finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise eesmärk on eranditult
kontrollida, et ühise tegevuskava heakskiitmise otsuses kindlaks määratud
maksetingimused on täidetud. 3. Toetusesaaja
ja tema vastutusel tegutsevad üksused võivad toimingute rakendamise kulude
suhtes kohaldada oma raamatupidamistavasid. Toetusesaaja raamatupidamistavasid
ja tegelikult kantud kulusid ei auditeeri auditeerimisasutus ega komisjon.
IV PEATÜKK Territoriaalne areng Artikkel 99
Integreeritud territoriaalsed
investeeringud 1. Kui
[ESFi] määruse … artikli 12 lõikes 1 määratletud linna
arengustrateegia või muu territoriaalne strateegia või pakt nõuab integreeritud
lähenemisviisi, mis hõlmab investeeringuid ühe või mitme rakenduskava rohkem
kui ühe prioriteetse suuna raames, viiakse meetmed ellu integreeritud territoriaalse
investeeringuna („ITI”). 2. Asjaomastes
rakenduskavades määratakse kindlaks planeeritud ITI-d ja sätestatakse
soovituslik eraldis igalt prioriteetselt suunalt igale ITI-le. 3. Liikmesriik
või korraldusasutus võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas
kohalikud asutused, piirkondlikud arendusasutused või valitsusvälised
organisatsioonid, kes korraldavad ja rakendavad ITI-t. 4. Liikmesriik
või asjaomased korraldusasutused tagavad, et rakenduskava järelevalvesüsteem
määrab kindlaks ITI-t toetava prioriteetse suuna toimingud ja väljundid.
III JAOTIS
JÄRELEVALVE, HINDAMINE, TEAVE JA KOMMUNIKATSIOON I PEATÜKK
Järelevalve ja hindamine Artikkel 100
Järelevalvekomisjoni
ülesanded 1. Järelevalvekomisjon
kontrollib järgmist: (a)
mis tahes asjaolud, mis mõjutavad rakenduskava
täitmist; (b)
hindamiskava täitmise edukus ja hindamistulemuste
järelmeetmed; (c)
kommunikatsioonistrateegia rakendamine; (d)
suurprojektide rakendamine; (e)
ühiste tegevuskavade rakendamine; (f)
soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja
mittediskrimineerimise, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääsu edendamise
meetmed; (g)
säästva arengu edendamise meetmed; (h)
rakenduskava raames võetud meetmed, mis on seotud
eeltingimuste täitmisega; (i)
rahastamisvahendid. 2. Järelevalvekomisjon
kontrollib ja kiidab heaks järgmist: (a)
toimingute valimise metoodika ja
valikukriteeriumid; (b)
iga-aastased rakendusaruanded ja lõplikud
rakendusaruanded; (c)
hindamiskava rakenduskava ja kava iga muudatuse
jaoks; (d)
kommunikatsioonistrateegia rakenduskava ja
strateegia iga muudatuse jaoks; (e)
korraldusasutuse tehtud ettepanek rakenduskava mis
tahes muudatuse kohta. Artikkel 101
Rakendusaruanded
majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi kohta 1. Liikmesriik
esitab 30. aprilliks 2016 ja iga järgneva aasta 30. aprilliks kuni
2022. aastani (kaasa arvatud) komisjonile iga-aastase aruande rakenduskava
täitmise kohta vastavalt artikli 44 lõikele 1. 2016. aastal esitatud
aruanne hõlmab majandusaastaid 2014 ja 2015 ning ajavahemikku kulu
abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 31. detsembrini 2013. 2. Rakendamise
aastaaruannetes esitatakse teave järgmiste elementide kohta: (a)
rakenduskava rakendamine kooskõlas artikli 44
lõikega 2; (b)
suurprojektide ja ühiste tegevuskavade
ettevalmistamise ja rakendamise edenemine. 3. 2017. ja
2019. aastal esitatavas rakendamise aastaaruandes esitatakse vastavalt
artikli 44 lõigetes 3 ja 4 nõutav teave ja lõikes 2 nimetatud
teave koos alljärgnevalt nimetatud teabega ja antakse sellele hinnang: (a)
edusammud integreeritud lähenemisviisi
rakendamisel, mis hõlmab territoriaalset arengut, sh linnade säästvat arengut,
ning rakenduskava kohast kohalikku arendustegevust kogukonna eestvedamisel; (b)
edusammud liikmesriikide asutuste ja toetusesaajate
fondide haldamise ja nende kasutamise suutlikkuse tõstmiseks meetmete
rakendamisel; (c)
edusammud piirkondadevaheliste ja rahvusvaheliste
meetmete rakendamisel; (d)
edusammud hindamiskava rakendamisel ja hindamise
leidudega seotud järelmeetmed; (e)
erimeetmed, mis on võetud meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse edendamiseks ning diskrimineerimise vältimiseks, sh puudega
inimeste erivajadustega arvestamiseks, ning kord, mida rakendatakse selle
tagamiseks, et rakenduskavadesse kaasataks sooküsimused; (f)
artikli 8 alusel säästva arengu edendamiseks võetud
meetmed; (g)
fondide kommunikatsioonistrateegia raames võetud teabe-
ja avalikustamismeetmete tulemused; (h)
vajaduse korral edusammud, mis on tehtud sotsiaalse
innovatsiooni valdkonna meetmete rakendamisel; (i)
edusammud vaesusest kõige enam mõjutatud
geograafiliste piirkondade või kõrgeima diskrimineerimis- või tõrjutusriskiga
sihtrühmade erivajaduste rahuldamise meetmete rakendamisel, pöörates eriti
tähelepanu marginaliseeritud kogukondadele, lisades vajaduse korral kasutatud
rahastamisvahendid; (j)
partnerite kaasamine rakenduskava täitmisse,
järelevalvesse ja hindamisse. 4. Rakendamise
aasta- ja lõpparuanded tuleb koostada vastavalt näidistele, mille komisjon
võtab vastu rakendusaktide teel. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 143 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 102
Finantsandmete edastamine 1.
Korraldusasutus edastab 31. jaanuariks,
30. aprilliks, 31. juuliks ja 31. oktoobriks komisjonile
kontrollimiseks elektrooniliselt iga rakenduskava ja iga prioriteetse suuna
kaupa järgmised andmed: (a)
toimingute abikõlblikud kogukulud ja avaliku
sektori kulud ning toetuse saamiseks välja valitud toimingute arv; (b)
lepingute või toetusesaajate toetuse saamiseks
välja valitud toimingute täitmisel võetud muude juriidiliste kohustuste
abikõlblikud kogukulud ja avaliku sektori kulud; (c)
toetusesaajate korraldusasutusele esitatud
deklareeritud abikõlblikud kogukulud. 2.
Lisaks sellele sisaldab 31. jaanuariks
edastatud teave eespool nimetatud andmeid esitatuna meetmete kategooriate
kaupa. Nimetatud andmete edastus loetakse artikli 44 lõikes 2
osutatud finantsandmete edastamise nõuetele vastavaks. 3.
Andmete edastamisega, mis tuleb teostada
31. jaanuariks ja 31. juuliks, kaasneb prognoos summa kohta, mille
saamiseks kavatseb liikmesriik esitada maksetaotluse jooksval ja järgneval
majandusaastal. 4.
Käesoleva artikli alusel esitatavate andmete
edastamise lõpptähtaeg on esitamise kuule eelneva kuu lõpp. Artikkel 103
Ühtekuuluvusaruanne
Aluslepingu artiklis 175 osutatud
komisjoni aruanne peab sisaldama järgmist: (a)
majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega,
piirkondade sotsiaal-majandusliku olukorra ja arengu ning liidu prioriteetide
kaasamisega seotud edusammude kirjeldus; (b)
fondide, EIP ja muude rahastamisvahendite rolli
ning muu liidu ja riigisisese poliitika edusammudele avaldatud mõju kirjeldus. Artikkel 104
Hindamine 1.
Korraldusasutus koostab igale rakenduskavale
hindamiskava. Hindamiskava esitatakse järelevalvekomisjonile selle esimesel
koosolekul. Kui üksainus järelevalvekomisjon tegeleb rohkem kui ühe
rakenduskavaga, võib ka hindamiskava katta kõiki asjaomaseid rakenduskavasid. 2.
31. detsembriks 2020 esitavad
korraldusasutused komisjonile iga programmi kohta programmitöö perioodi jooksul
tehtud hindamiste tulemuste kokkuvõtliku aruande, sealhulgas hinnangu programmi
peamistele väljunditele ja tulemustele. 3.
Komisjon viib läbi järelhindamised tihedas koostöös
liikmesriigi ja korraldusasutustega.
II PEATÜKK
Teavitamine ja kommunikatsioon Artikkel 105
Teave ja reklaam 1. Liikmesriigid
ja korraldusasutused vastutavad alljärgneva eest: (a)
asjaomase liikmesriigi kõigi rakenduskavade kohta
teavet ja rakenduskavadele juurdepääsu pakkuva ühtse veebisaidi või ühtse
veebiportaali loomise tagamine; (b)
võimalike toetusesaajate teavitamine rakenduskavaga
seotud rahastamisvõimalustest; (c)
ühtekuuluvuspoliitika ja fondide rolli ja
saavutuste tutvustamine liidu kodanikele teabe- ja kommunikatsioonimeetmete
kaudu, mis käsitlevad partnerluslepingute, rakenduskavade ja toimingute
tulemusi ja mõju. 2. Selleks
et tagada fondide toetuse läbipaistvus, peavad liikmesriigid rakenduskavade ja
fondide kaupa CSV- või XML-vormingus toimingute loendit, mis on ligipääsetav
ühtse veebisaidi või ühtse veebiportaali kaudu, milles esitatakse kõigi
asjaomase liikmesriigi rakenduskavade loend ja kokkuvõte. Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kolme
kuu tagant. Miinimumteave, mis peab toimingute loendis
kindlasti olemas olema, on sätestatud VI lisas. 3. Avalikustamise
ja teavitamise meetmeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad taotlejate ja
toetusesaajate jaoks on sätestatud VI lisas. 4. Toiminguid
puudutavate teabe- ja reklaamimeetmete tehnilised omadused, juhised embleemi
loomiseks ja standardvärvide määratluse võtab komisjon vastu rakendusaktidega
artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Artikkel 106
Kommunikatsioonistrateegia 1. Korraldusasutus
koostab kommunikatsioonistrateegia iga rakenduskava jaoks. Mitmele
rakenduskavale võib koostada ühise kommunikatsioonistrateegia. Kommunikatsioonistrateegia peab sisaldama VI lisas
sätestatud punkte ja kavandatud teavitamise ja avalikustamise meetmete
üksikasju, mida igal aastal ajakohastatakse. 2. Kommunikatsioonistrateegia
arutatakse läbi ja kiidetakse heaks esimesel järelevalvekomisjoni koosolekul
pärast rakenduskava vastuvõtmist. Kõik kommunikatsioonistrateegia parandused
arutatakse järelevalvekomisjonis läbi ja need kiidab heaks järelevalvekomisjon. 3. Korraldusasutus
teavitab rakenduskava järelevalvekomisjoni vähemalt üks kord aastas
kommunikatsioonistrateegia rakendamise edusammudest ja oma tulemuste
hindamisest. Artikkel 107
Teavitamise ja
kommunikatsiooni ametnikud ning nende võrgustikud 1.
Iga liikmesriik määrab ametisse teabe- ja
kommunikatsiooniametniku, kes koordineerib ühe või mitme fondiga seotud
teavitamis- ja kommunikatsioonimeetmeid ning teavitab vastavalt komisjoni. 2.
Teabe- ja kommunikatsiooniametnik koordineerib ja
juhatab fondide teabeedastajate riikliku võrgustiku koosolekuid, sealhulgas
asjaomaseid Euroopa territoriaalse koostöö programme, VI lisas
osutatud veebisaidi või veebiportaali loomist ja teenindamist ning tal on
kohustus anda ülevaade kommunikatsioonimeetmetest, mis on võetud riigi
tasandil. 3.
Iga korraldusasutus määrab isiku, kes vastutab
teavitamise ja kommunikatsiooni eest rakenduskava tasandil, ja teavitab
komisjoni määratud isikutest. 4.
Komisjon moodustab liikmesriikide ja
korraldusasutuste määratud liikmetest koosnevad üleliidulised võrgustikud, et
tagada kommunikatsioonistrateegiate rakendamise tulemuste jagamine, teavitamis-
ja kommunikatsioonimeetmete rakendamise kogemuste vahetus ning heade tavade
vahetus.
IV JAOTIS
TEHNILINE ABI Artikkel 108
Tehniline abi
komisjoni algatusel Fondid võivad toetada tehnilist abi kuni
piirmäärani 0,35 % nende vastavast aastasest eraldisest. Artikkel 109
Tehniline abi liikmesriikide
algatusel 1. Iga fond
võib rahastada tehnilise abi toiminguid, mis on abikõlblikud mõne muu fondi
raames. Fondidest tehniliseks abiks eraldatud summa piirdub 4 %-ga
kogusummast, mis eraldatakse fondidest rakenduskavadele majanduskasvu ja
tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate piirkonnakategooriate lõikes. 2. Tehnilist
abi antakse ühe fondi rahastatava prioriteetse suunana rakenduskava raames või
eraldi rakenduskavas. 3. Fondist
tehtav tehnilise abi eraldis ei ületa 10% selle fondi kogueraldisest
liikmesriigi rakenduskavale majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi
iga piirkonnakategooria lõikes.
V JAOTIS
FONDIDELT SAADAV RAHALINE TOETUS Artikkel 110
Kaasfinantseerimismäärade
kehtestamine 1. Komisjoni
rakenduskava vastuvõtvas otsuses määratakse kindlaks kaasfinantseerimise määr
ja fondidest igale prioriteetsele suunale antav maksimumtoetus. 2 Komisjoni
otsuses sätestatakse iga prioriteetse suuna jaoks, kas prioriteetse suuna
kaasfinantseerimise määra kohaldatakse: a) abikõlblike kulude kogusummale,
sealhulgas avaliku ja erasektori kulud; või b) avaliku sektori abikõlblikele kuludele. 3. Rakenduskavade
kaasfinantseerimise määr iga prioriteetse suuna tasandil majanduskasvu ja
tööhõive investeeringute eesmärgi raames ei tohi olla suurem kui: (a)
85 % Ühtekuuluvusfondi puhul; (b)
85 % vähem arenenud piirkondade puhul liikmesriikides,
mille SKP elaniku kohta aastatel 2007–2009 oli alla 85 % EL-27 keskmisest
samal perioodil, ning äärepoolseimate piirkondade puhul; (c)
80 % vähem arenenud piirkondade puhul, mis
asuvad muudes liikmesriikides peale punktis b osutatute ning mis 1. jaanuari
2014. aasta seisuga on toetuskõlblikud Ühtekuuluvusfondi üleminekurežiimi
alusel; (d)
75 % vähem arenenud piirkondade puhul muudes
liikmesriikides peale punktides b ja c osutatute ning kõikides piirkondades,
mille SKP elaniku kohta oli aastatel 2007–2013 alla 75 % EL-25 keskmisest
vaatlusperioodil, kuid mille SKP elaniku kohta on üle 75 % EL-27
keskmisest SKP-st; (e)
60 % üleminekupiirkondade puhul, välja arvatud
punktis d osutatud piirkonnad; (f)
50 % enam arenenud piirkondade puhul, välja
arvatud punktis d osutatud piirkonnad. Rakenduskavade kaasfinantseerimise määr iga
prioriteetse suuna tasandil Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames ei
tohi olla üle 75%. 4. Täiendavate
eraldiste kaasfinantseerimise määr kooskõlas artikli 84 lõike 1
punktiga e ei tohi olla üle 50 %. Sama kaasinfantseerimise määra kohaldatakse
täiendavate eraldiste suhtes määruse (EL) nr […]/2012 [Euroopa territoriaalse
koostöö määrus] artikli 4 lõike 2 alusel. 5. Lõikele 3
vastavat maksimaalset kaasfinantseerimismäära prioriteetse suuna tasandil tõstetakse
kümme protsendipunkti, kui kogu prioriteetne suund viiakse ellu
rahastamisvahendite abil või kogukonna juhitud arengu kaudu. 6. Fondide
toetus igale prioriteetsele suunale ei ole väiksem kui 20 % avaliku
sektori abikõlblikest kuludest. 7. Rakenduskava
raames võib luua eraldi prioriteetse suuna, mille kaasrahastamise määr on kuni
100 %, et toetada liidu tasandil loodud ja komisjoni poolt otse või
kaudselt juhitud rahastamisvahendite kaudu teostatavaid toiminguid. Kui eraldi
prioriteetne suund on sellel eesmärgil loodud, ei tohi toetust selle suuna
raames teiste vahendite abil ellu viia. Artikkel 111
Kaasfinantseerimismäärade
muutmine Prioriteetsele
suunale fondidest antava kaasfinantseerimise määra võib muuta, võttes arvesse
järgmist: (1)
prioriteetse suuna olulisus liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia elluviimises, arvestades
konkreetseid puudusi, millega tuleb tegeleda; (2)
keskkonna kaitsmine ja parandamine, rakendades
peamiselt ettevaatuspõhimõtet, ennetusmeetmete põhimõtet ning põhimõtet, et
saastaja maksab; (3)
erafinantseerimise määr; (4)
hõlmatud peavad olema looduslikult või
geograafiliselt püsivalt väga ebasoodsate tingimustega piirkonnad, mis on
määratletud järgmiselt: (a)
Ühtekuuluvusfondist toetust saavad
saareliikmesriigid ja muud saared, välja arvatud saared, millel asub
liikmesriigi pealinn või millel on püsiühendus maismaaga; (b)
liikmesriigi õigusaktides määratletud
mägipiirkonnad; (c)
hõredalt asustatud (alla 50 elaniku
ruutkilomeetri kohta) ja eriti hõredalt asustatud (alla kaheksa elaniku
ruutkilomeetri kohta) alad.
VI JAOTIS
JUHTIMINE JA KONTROLL I PEATÜKK
Juhtimis- ja kontrollisüsteemid Artikkel 112
Liikmesriikide kohustused 1. Liikmesriigid
tagavad, et kooskõlas artiklitega 62 ja 63 luuakse rakenduskavade haldus- ja
kontrollisüsteemid. 2. Liikmesriigid
ennetavad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad sisse
liigselt makstud summad koos hilinenud maksete viivistega. Nad teatavad
eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste
käiguga. Kui toetusesaajale alusetult makstud summasid ei
ole võimalik sisse nõuda ja selle põhjuseks on liikmesriigi viga või hooletus,
vastutab liikmesriik asjaomaste summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise
eest. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad käesolevas
lõikes sätestatud liikmesriikide kohustuste kohta. 3. Liikmesriigid
tagavad, et hiljemalt 31. detsembril 2014 saab kogu teabevahetus
toetusesaajate ning korraldus-, sertifitseerimis-, auditeerimis- ja
vahendusasutuste vahel toimuda ainuüksi elektrooniliste andmevahetussüsteemide
kaudu. Süsteemid hõlbustavad koostalitust liikmesriikide
ja liidu raamistikega ning võimaldavad toetusesaajatel esitada esimeses alapunktis
osutatud teabe ainult ühel korral. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu
üksikasjalikud eeskirjad käesoleva lõike alusel toimuva teabevahetuse kohta. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse
kohaselt.
II PEATÜKK
Juhtimis- ja kontrolliasutused Artikkel 113
Asutuste määramine 1. Liikmesriik määrab iga rakenduskava korraldusasutusteks riikliku,
piirkondliku või kohaliku avaliku sektori asutuse. Sama avaliku sektori asutuse võib määrata enam kui ühe rakenduskava
korraldusasutuseks. 2. Liikmesriik
määrab iga rakenduskava sertifitseerimisasutuseks riikliku, piirkondliku või
kohaliku avaliku sektori asutuse, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.
Sama sertifitseerimisasutuse võib määrata enam kui ühele rakenduskavale. 3. Liikmesriik
võib määrata rakenduskavale korraldusasutuse, mis teostab lisaks ka
sertifitseerimisasutuse ülesandeid. 4. Liikmesriik
määrab igale rakenduskavale korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult
sõltumatuks auditeerimisasutuseks riikliku, piirkondliku või kohaliku avaliku
sektori asutuse. Sama auditeerimisasutuse võib määrata enam kui ühele
rakenduskavale. 5. Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute
eesmärgi puhul võivad korraldusasutus, vajaduse korral sertifitseerimisasutus,
ja auditeerimisasutus kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, tingimusel, et
järgitakse ülesannete lahususe põhimõtet. Rakenduskavade puhul, mille toetus
fondidest kokku on üle 250 000 000 euro, ei või
auditeerimisasutus siiski kuuluda samasse avaliku sektori asutusse, kuhu kuulub
korraldusasutus. 6. Liikmesriik
võib määrata ühe või mitu vahendusasutust, mis täidavad teatavaid korraldus-
või sertifitseerimisasutuse ülesandeid selle asutuse vastutusel. Korraldus- või
sertifitseerimis- ja vahendusasutuste vastavasisulised omavahelised kokkulepped
vormistatakse ametlikult kirjaliku dokumendina. 7. Liikmesriik
või korraldusasutus võib vahendusasutuse ja liikmesriigi või korraldusasutuse
vahelise kirjaliku lepinguga usaldada rakenduskava osa juhtimise vahendusasutusele
(edaspidi: „üldine toetus”). Vahendusasutus esitab tagatise enda maksevõime
kohta ja pädevuse kohta nii asjaomases valdkonnas kui ka haldus- ja
finantsjuhtimise alal. 8. Liikmesriik sätestab kirjalikult
eeskirjad, millega reguleeritakse tema suhteid korraldus-, sertifitseerimis- ja
auditeerimisasutustega, taoliste asutuste omavahelisi suhteid ning nende
suhteid komisjoniga. Artikkel 114
Korraldusasutuse ülesanded 1. Korraldusasutuse ülesanne on juhtida rakenduskava vastavalt
usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. 2. Rakenduskava
programmijuhtimise osas teeb korraldusasutus järgmist: (a)
toetab järelevalvekomisjoni tööd ja tagab talle
tema ülesannete teostamiseks vajaliku teabe, iseäranis rakenduskava eesmärkide
saavutamisel tehtud edusamme puudutavad andmed, finantsandmed ning näitajaid ja
vahe-eesmärke puudutavad andmed; (b)
koostab ja pärast järelvalvekomisjoni heakskiitu
esitab komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded; (c)
teeb vahendusasutustele ja toetusesaajatele
kättesaadavaks teabe, mis on oluline vastavalt nende ülesannete teostamiseks
ning toimingute rakendamiseks; (d)
loob süsteemi, millega kirjendatakse ja
salvestatakse elektrooniliselt iga toimingu andmed, mis on vajalikud
järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja
auditeerimiseks, sealhulgas vajaduse korral toimingute üksikute osalejate
kohta; (e)
tagab, et punktis d osutatud andmeid kogutakse
ja salvestatakse süsteemis ning et näitajaid puudutavad andmed jaotatakse soo
alusel, kui seda nõuab ESFi määruse I lisa. 3. Toimingute
valimisel korraldusasutus: (a)
koostab ja heakskiitmise järel kohaldab asjaomaseid
valikumenetlusi ning -kriteeriume, mis: i) on mittediskrimineerivaid ja
läbipaistvaid; ii) arvestavad artiklites 7 ja 8
sätestatud üldpõhimõtteid; (b)
tagab, et valitud toiming jääb asjaomase fondi või
fondide rakendusalasse ja rakendusala prioriteetse suuna või suundade puhul
määratud sekkumiskategooriasse; (c)
esitab toetusesaajale dokumendi, milles
kirjeldatakse iga toimingu toetuse tingimusi, sealhulgas erinõudeid toimingu
raames pakutavatele toodetele või teenustele, rahastamiskava ja teostamise
tähtaega; (d)
veendub enne toimingu heakskiitmist, et
toetusesaajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus punktis c
määratletud tingimuste täitmiseks; (e)
veendub, et kui toiming on alanud enne
rahastamistaotluse esitamist korraldusasutusele, on täidetud toimingut
puudutavad olulised liidu ja siseriiklikud eeskirjad; (f)
tagab, et taotleja ei saa toetust fondidest, kui
temalt on nõutud või oleks tulnud nõuda tagasi toetust vastavalt artiklile 61
tootmistegevuse ümberpaigutamise eest liidu sees; (g)
määrab sekkumiskategooriad, mille alla toimingu
kulud arvatakse. 4. Rakenduskava
finantsjuhtimise ja -kontrolliga seotud korraldusasutus: (a)
kontrollib, et kaasrahastatavad tooted on tarnitud
ja teenused osutatud ning et toetusesaajad on deklareeritud kulud tasunud ning
et kulud vastavad kohaldatavatele liidu ja riiklikele õigusnormidele,
rakenduskavale ning toimingu toetuse tingimustele; (b)
tagab, et tegelikult tehtud abikõlblike kulude
alusel hüvitatavate toimingute rakendamisse kaasatud toetusesaajad kasutavad
eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi
toiminguga seotud tehingute kohta; (c)
rakendab tõhusaid ja proportsionaalseid
pettusevastaseid meetmeid, arvestades kindlakstehtud riske; (d)
loob menetlused, millega tagatakse, et kõiki
kulusid ja auditeid puudutavaid dokumente, mida on vaja piisava kontrolljälje
tagamiseks, hoitakse kooskõlas artikli 62 punkti g nõuetega; (e)
koostab juhtkonna kinnitava avalduse juhtimis- ja
kontrollisüsteemi toimimise, aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ning
korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta ning
raporti, milles kirjeldatakse teostatud finantskontrolli tulemusi, juhtimis- ja
kontrollisüsteemis tuvastatud nõrkusi ning rakendatud parandusmeetmeid. 5. Lõike 4
punkti a alusel teostatavad kontrollid hõlmavad järgmisi menetlusi: (a)
toetusesaajate iga hüvitamistaotluse
halduskontrollid; (b)
toimingute kohapealne kontroll. Kohapealsete kontrollide sagedus ja ulatus peab
olema proportsionaalne toimingule eraldatava avaliku sektori toetuse summa ning
juhtimis- ja kontrollisüsteemi tervikuna ähvardava riski tasemega, mille
auditeerimisasutus kontrollide ning auditite käigus kindlaks on teinud. 6. Üksikute
toimingute kohapealseid kontrolle lõike 5 punkti b tähenduses võidakse teha
valimi alusel. 7. Kui
korraldusasutus on rakenduskava raames ühtlasi toetusesaaja, peavad
lõike 4 punktis a osutatud kontrollid tagama piisava ülesannete
lahususe. 8. Komisjon
võtab artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles
sätestatakse lõike 2 punktis d osutatud teabevahetuse üksikasjalikud
eeskirjad. 9. Komisjon
võtab artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles
sätestatakse lõike 4 punktis d osutatud kontrolljälje korda puudutavad
eeskirjad. 10. Komisjon
võtab rakendusaktidega vastu lõike 4 punktis e osutatud juhtkonna
kinnitava avalduse näidise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu
artikli 143 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt. Artikkel 115
Sertifitseerimisasutuse
ülesanded Rakenduskava sertifitseerimisasutuse
põhiülesanded on: (a)
koostada ja esitada komisjonile maksetaotlusi ning
tõendada, et need lähtuvad usaldusväärsetest raamatupidamissüsteemidest,
rajanevad kontrollitavatel tõendavatel dokumentidel ning on läbinud
korraldusasutuse kontrollid; (b)
koostada iga-aastasi raamatupidamisaruandeid; (c)
tõendada aastaaruannete terviklikkust, täpsust ja
õigsust ning seda, et arvestuskannetesse kantud kulud vastavad kohaldatavatele
liidu ja siseriiklikele eeskirjadele ning et need on tehtud seoses
toimingutega, mis on rahastamiseks välja valitud vastavalt rakenduskava suhtes
kohaldatavatele kriteeriumidele ning on vastavuses liidu ja siseriiklike
eeskirjadega; (d)
tagada sellise süsteemi olemasolu, milles
kirjendatakse ja salvestatakse elektroonilisel kujul iga toimingu
raamatupidamisandmikud ning mis toetab kõiki andmeid, mida on vaja, et koostada
maksetaotlusi ja raamatupidamise aastaaruandeid, sealhulgas sissenõutavate
summade, sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või
selle osa tühistamise järel tühistatud summade andmikud; (e)
maksetaotluste koostamise ja esitamise puhul
tagada, et ta on saanud korraldusasutuselt piisavalt teavet kuludega seotud
menetluste ja teostatud kontrollide kohta; (f)
arvestada maksetaotluste koostamisel ja esitamisel
kõikide auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel teostatud auditite
tulemusi; (g)
hoida elektroonilisel kujul raamatupidamisandmikke
komisjonile deklareeritud kulude ja toetusesaajatele makstud vastava avaliku
sektori toetuse kohta; (h)
pidada arvestust sissenõutud summade ning toimingu
või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud
summade kohta. Sissenõutud summad makstakse liidu üldeelarvesse tagasi enne
rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest. Artikkel 116
Auditeerimisasutuse ülesanded 1. Auditeerimisasutus tagab, et auditeeritakse juhtimis- ja
kontrollisüsteeme, sobivat toiminguvalimit ning raamatupidamise aastaaruandeid. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 142
kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse tingimused, millele
auditid peavad vastama. 2. Kui
auditeid teostab asutus, mis ei ole auditeerimisasutus, tagab
auditeerimisasutus, et taolisel asutusel on tegevuses vajalik sõltumatus. 3. Auditeerimisasutus tagab, et
auditeerimisel võetakse arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud
auditeerimisstandardeid. 4. Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava
vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias
kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja
auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks
aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates
2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Kui rohkem kui ühe
rakenduskava suhtes kehtib ühine juhtimis- ja kontrollisüsteem, võib koostada
asjaomaste rakenduskavade tarvis ühtse auditistrateegia. Auditeerimisasutus
esitab auditistrateegia komisjonile, kui viimane seda taotleb. 5. Auditeerimisasutus koostab: i) audiitori järeldusotsuse eelmise aruandeaasta raamatupidamise
aastaaruannete kohta, mis hõlmab raamatupidamise aastaaruannete terviklikkust,
täpsust ja õigsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimist ning
raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust; ii) iga-aastase kontrolliaruande, milles
kirjeldatakse eelmise aruandeaasta vältel teostatud auditite tähelepanekuid. Punkti ii kohases aruandes kirjeldatakse
juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuvastatud puudusi ning rakendatud või
rakendamiseks kavandatavaid parandusmeetmeid. Kui rohkem kui ühe rakenduskava suhtes kehtib
ühine juhtimis- ja kontrollisüsteem, võib punktis ii nõutavad andmed
rühmitada ühtsesse aruandesse. 6. Komisjon
võtab rakendusaktidega vastu auditistrateegia, audiitori järeldusotsuse ja
iga-aastase kontrolliaruande ning lisaks ka lõikes 4 osutatud
valimimeetodi näidised. Need rakendusaktid võetakse vastu vastavalt
artikli 143 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele. 7. Rakenduseeskirjad komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate
tehtud auditite jooksul kogutavate andmete kasutamise kohta võtab komisjon
vastu artikli 143 punktis 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. III PEATÜKK
Akrediteerimine Artikkel 117
Korraldus- ja sertifitseerimisasutuse
akrediteerimine ning akrediteeringu tühistamine 1. Akrediteerimisasutus
võtab vastu ametliku otsuse akrediteerida korraldus- ja
sertifitseerimisasutused, mis vastavad akrediteerimiskriteeriumidele, mille
komisjon on kehtestanud artikli 142 kohaste delegeeritud õigusaktidega. 2. Lõikes 1
osutatud ametlik otsus põhineb auditiaruandel ja audiitori järeldusotsusel,
mille koostab sõltumatu auditeerimisasutus, kes hindab juhtimis- ja
kontrollisüsteemi, sealhulgas vahendusasutuste rolli selles, ning süsteemi
vastavust artiklitele 62, 63, 114 ja 115. Akrediteerimisasutus võtab
arvesse seda, kas rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid on sarnased
eelmise programmitöö perioodi tarvis kehtestatud süsteemidega, ning lisaks ka
tõendeid nende tõhusa toimimise kohta. 3. Liikmesriik
esitab lõikes 1 osutatud ametliku otsuse komisjonile kuue kuu jooksul
rakenduskava vastuvõtmise otsuse tegemisest. 4. Kui
fondidest rakenduskavale eraldatav toetus ületab kokku
250 000 000 eurot, võib komisjon kahe kuu jooksul lõikes 1
osutatud ametliku otsuse kättesaamisest taotleda sõltumatu auditeerimisorgani
aruannet ja järeldusotsust ning juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust. Komisjon võib teha märkusi kahe kuu jooksul
dokumentide kättesaamisest. Otsustades, kas neid dokumente taotleda, võtab
komisjon arvesse seda, kas rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid on
sarnased eelmise programmitöö perioodi tarvis rakendatud süsteemidega, kas
korraldusasutus teostab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid, ja tõendeid nende
tõhusa toimimise kohta. Artikkel 118
Koostöö
auditeerimisasutustega 1. Komisjon
teeb auditeerimisasutustega koostööd nende auditeerimiskavade ja -meetodite
koordineerimiseks ning annab neile viivitamata teada juhtimis- ja
kontrollisüsteemide auditite tulemustest. 2. Koostöö hõlbustamiseks juhtudel, kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe
auditeerimisasutuse, võib liikmesriik määrata koordineerimisorgani. 3. Komisjon,
auditeerimisasutused ja koordineerimisorgan kohtuvad korrapäraselt ning
vähemalt kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et tutvuda iga-aastase
kontrolliaruande, järeldusotsuse ja auditistrateegiaga ning vahetada arvamusi
juhtimis- ja kontrollisüsteemide täiustamisega seotud küsimustes.
VII JAOTIS
FINANTSJUHTIMINE, RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KONTROLL JA HEAKSKIITMINE NING
FINANTSKORREKTSIOONID I PEATÜKK
Finantsjuhtimine Artikkel 119
Ühised makse-eeskirjad Liikmesriik tagab, et hiljemalt rakenduskava
lõpuks toetusesaajatele makstud avaliku sektori toetuse summa on vähemalt
võrdne toetusega, mille komisjon on fondidest liikmesriigile maksnud. Artikkel 120
Ühised eeskirjad vahe- ja
lõppmaksete arvutamise kohta 1. Komisjon
hüvitab vahemaksetena 90% summast, mis saadakse, kui maksetaotlusse kantud
prioriteetse suuna abikõlblike kulude suhtes kohaldatakse rakenduskava
vastuvõtmise otsuses sätestatud vastava prioriteetse suuna kaasrahastamise
määra. Aastabilanss määratakse kooskõlas artikli 130 lõikega 1. 2. Fondide
toetuse osamaksed prioriteetsele suunale vahe- ja lõppmaksete kaudu ei tohi
olla suurem kui: (a)
prioriteetse suuna maksetaotluse alusel näidatud
avaliku sektori toetus ning (b)
fondide toetuse osamaksed prioriteetsele suunale,
mis on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse. 3. Olenemata
artiklist 22 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui
avaliku sektori toetus ning fondidest igale prioriteetsele suunale eraldatava
toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega
rakenduskava heaks kiidetakse. Artikkel 121
Maksetaotlused 1. Maksetaotlused
sisaldavad iga prioriteetse suuna puhul: (a)
toimingute rakendamisel toetusesaajate poolt
makstud abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste
arvestuskannetes kirjendatud; (b)
toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori
toetuse summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste arvestuskannetes
kirjendatud; (c)
vastavat abikõlblikku avaliku sektori toetust, mis
on toetusesaajale makstud, nagu see on sertifitseerimisasutuste
arvestuskannetes kirjendatud. 2. Maksetaotlusse
kantud kulutusi tõendatakse maksekviitungitega või samaväärse tõendusjõuga
raamatupidamisdokumentidega, välja arvatud artikli 57 lõike 1 punktide b, c ja
d, artikli 58, artikli 59 lõikes 1 ja artikli 93 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr […]/2012 (mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006) [ESFi määrus] artikli 14
kohased toetusevormid. Selliste toetusevormide puhul on maksetaotlusse
kantavateks summadeks korraldusasutuse poolt toetusesaajale hüvitatud kulud. 3. Komisjon
võtab rakendusaktidega vastu maksetaotluste näidise. Rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 143 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 122
Maksed toetusesaajatele Korraldusasutused tagavad, et toetusesaajad saavad
avaliku sektori toetuse kogusumma kätte võimalikult kiiresti ja täiel määral
ning igal juhul enne vastavate kulude lisamist maksetaotlusse. Sellest summast
ei arvata midagi maha ega peeta kinni täiendavaid erimakse ega muid samaväärse
toimega makse, mis võiksid neid summasid toetusesaajate jaoks vähendada. Artikkel 123
Euro kasutamine 1. Liikmesriigid,
kes ei ole maksetaotluse esitamise päevaks eurot kasutusele võtnud,
konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse. Summa konverteeritakse
eurodesse, kasutades komisjoni selle kuu raamatupidamise vahetuskurssi, millal
kulu kanti asjaomase rakenduskava korraldusasutuse raamatupidamisarvestusse. Komisjon
avaldab konverteerimiskursi igakuiselt elektrooniliselt. 2. Kui
liikmesriik võtab kasutusele euro, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud
konverteerimiskorda jätkuvalt kõikide kulude suhtes, mille korraldusasutus on
raamatupidamisarvestusse kandnud enne riigi vääringu ja euro vahelise
kindlaksmääratud konverteerimiskursi jõustumise kuupäeva. Artikkel 124
Eelmaksed 1. Esialgsete
eelmaksete summa tasutakse osamaksetena järgmiselt: a) 2014. aastal: 2 % fondidest
rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast; b) 2015. aastal: 1 % fondidest
rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast; c) 2016. aastal: 1 % fondidest
rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava toetuse summast. Kui rakenduskava võetakse vastu 2015. aastal
või hiljem, tasutakse varasemad osamaksed vastuvõtmise aastal. 2. Aastatel
2016–2022 tasutakse iga-aastased eelmaksed enne 1. juulit. Aastal 2016
moodustavad need 2 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö
perioodiks eraldatava toetuse summast. Aastatel 2017–2022 moodustavad need
2,5 % fondidest rakenduskavale terveks programmitöö perioodiks eraldatava
toetuse summast. Artikkel 125
Eelmaksete väljakandmine Eelmaksena makstud summad kantakse komisjoni
raamatupidamisarvestusest välja vastavalt artiklile 130. Artikkel 126
Tähtajad vahemaksetaotluste
esitamiseks ja tasumiseks 1. Sertifitseerimisasutus
esitab korrapäraselt vahemaksetaotluse, mis hõlmab summasid, mis on kirjendatud
tema arvestuskannetes 30. juunil lõppeval aruandeaastal toetusesaajatele
tasutud avaliku sektori toetusena. 2. Sertifitseerimisasutus
esitab lõpliku vahemaksetaotluse 31. juuliks pärast eelmise aruandeaasta
lõppu ja igal juhul enne järgmise aruandeaasta esimest vahemaksetaotlust. 3. Esimest
vahemaksetaotlust ei tohi esitada enne, kui komisjon on kätte saanud ametliku
akti korraldusasutuse akrediteerimise kohta. 4. Vahemakseid
ei või teha rakenduskava puhul, kui komisjonile ei ole saadetud rakendamise
aastaaruannet vastavalt artiklile 101. 5. Vabade
vahendite olemasolul teeb komisjon vahemaksed hiljemalt 60 päeva jooksul
pärast kuupäeva, mil maksetaotlus komisjonis registreeritakse. Artikkel
127
Kulukohustustest vabastamine 1. Komisjon
vabastab kohustusest summad, mis arvutatakse rakenduskavale teise lõigu
kohaselt ning mida ei ole esialgsete eelmaksete ja iga-aastaste eelmaksete,
vahemaksete ja aastabilansimakse tegemiseks ära kasutatud 31. detsembriks
teisel majandusaastal, mis järgneb rakenduskava alusel eelarvelise
kulukohustuse võtmise aastale, või mille kohta ei ole artikli 126 alusel
saadetud artikli 121 kohaselt koostatud maksetaotlust. Kulukohustustest vabastamise jaoks arvutab
komisjon asjaomase summa, liites kõigile perioodi 2015–2020 eelarvelistele
kulukohustustele ühe kuuendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest,
mis on seotud 2014. aasta kogutoetusega. 2. Erandina
lõike 1 esimesest lõigust ei kohaldata kulukohustustest vabastamise tähtaegu
iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on seotud 2014. aasta
kogutoetusega. 3. Kui
esimene iga-aastane eelarveline kulukohustus on seotud 2015. aasta
kogutoetusega, siis erandina lõikest 1 ei kohaldata kulukohustustest
vabastamise tähtaegu iga-aastaste eelarveliste kulukohustuste suhtes, mis on
seotud 2015. aasta kogutoetusega. Sellistel juhtudel arvutab komisjon lõike 1
esimese lõigu summa, liites kõigile perioodi 2016–2020 eelarvelistele
kulukohustustele ühe viiendiku iga-aastastest eelarvelistest kulukohustustest,
mis on seotud 2015. aasta kogutoetusega. 4. Kulukohustused,
mis on 31. detsembril 2022 veel avatud, vabastatakse, kui komisjonile ei ole
30. septembriks 2023 esitatud artikli 130 lõike 1 alusel nõutavaid dokumente. II PEATÜKK
Raamatupidamisarvestuse kontroll ja heakskiitmine ning lõpetamine I jagu
Raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine Artikkel 128
Raamatupidamise
aastaaruannete sisu 1. Iga rakenduskava
tõendatud raamatupidamise aastaaruanded hõlmavad aruandeaastat ja sisaldavad
iga prioriteetse suuna tasandil: (a)
toimingute rakendamisel toetusesaajate kantud
abikõlblike kulude summat, nagu see on sertifitseerimisasutuste
arvestuskannetes kirjendatud, ja vastava abikõlbliku avaliku sektori tasutud
toetuse ning toimingute rakendamisel saadud avaliku sektori toetuse summat; (b)
aruandeaasta jooksul tühistatud ja sissenõutud
summasid, aruandeaasta lõpu seisuga sissenõudmisele kuuluvaid summasid, artikli
61 alusel tagastatud summasid ning summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada; (c)
iga prioriteetse suuna puhul loendit aruandeaasta
jooksul lõpetatud toimingutest, mida toetasid ERF ja Ühtekuuluvusfond; (d)
iga prioriteetse suuna puhul punktist a
lähtuvalt teatavaks tehtud kulude ja sama aruandeaasta maksetaotlustel
deklareeritud kulude vastavusse viimist koos mis tahes erinevuste selgitusega. 2. Sertifitseerimisasutus
võib määrata raamatupidamisarvestuses prioriteetse suunaga eraldise, mis ei
ületa 5 % kogukuludest maksetaotlustel, mis on esitatud konkreetse
aruandeaasta kohta, kui auditeerimisasutusel on kulude seaduslikkuse ja
korrektsuse kohta menetlus pooleli. Selle eraldise summa arvatakse välja
lõike 1 punktis a osutatud abikõlblike kulude kogusummast. Summad
arvatakse lõplikult sisse järgmise aasta iga-aastasesse raamatupidamisannetesse
või neist välja. Artikkel 129
Teabe esitamine Iga aasta kohta, alates 2016. aastast
kuni 2022. aastani (kaasa arvatud), esitab liikmesriik artikli 75
lõikes 1 osutatud dokumendid. Artikkel 130
Raamatupidamisarvestuse
iga-aastane kontroll ja heakskiitmine 1. Fondidest
aruandeaastal tasumisele kuuluva summa arvutamiseks võtab komisjon arvesse: a) artikli 128 lõike 1
punktis a osutatud arvestuskannetes kirjendatud kulude summat, millele
kohaldatakse iga prioriteetse suuna kaasrahastamismäära; b) komisjoni poolt selle aruandeaasta
jooksul tehtud maksete kogusummat, mis koosneb: i) vahemaksete summadest, mille komisjon
on tasunud vastavalt artikli 120 lõikele 1 ja artiklile 22, ning ii) artikli 124 lõike 2 alusel
tasutud iga-aastaste eelmaksete summast. 2. Raamatupidamise
kontrolli ja heakskiidu tulemusena liikmesriigilt tagasinõudmisele kuuluva
aastase jääksumma kohta esitab komisjon sissenõudekorralduse. Liikmesriigile
tasuda tulev aastane jääksumma liidetakse järgmisele vahemaksele, mille
komisjon teeb pärast raamatupidamise kontrolli ja heakskiitu. 3. Kui
liikmesriigist tingitud põhjustel ei ole komisjonil võimalik
raamatupidamisarvestust kontrollida ja heaks kiita aruandeaasta lõpule
järgnenud aasta 30. aprilliks, teatab komisjon liikmesriigile meetmetest,
mis tuleb korraldus- või auditeerimisasutusel rakendada, või täiendavatest
juurdlustest, mille teostamist komisjon kavandab artikli 65 lõigete 2
ja 3 alusel. 4. Komisjon
tasub aastabilansi lähtuvalt raamatupidamisarvestuses deklareeritud kuludest,
millest arvatakse maha komisjonile deklareeritud kulude suhtes tehtud eraldis,
mille suhtes korraldatakse auditeerimisasutuses ärakuulamismenetlus. Artikkel 131
Jooksev lõpetamine 1. ERFi ja
Ühtekuuluvusfondi puhul peavad iga rakenduskava raamatupidamise aastaaruanded
sisaldama aruandeaasta jooksul lõpetatud toimingute loendit iga prioriteetse
suuna tasandil. Kontrollimise ja heakskiitmise otsusele allutatud
raamatupidamisarvestuses sisalduvate toimingutega seotud kulud loetakse
lõpetatuks. 2. ESFi
puhul loetakse kulutused, mis sisalduvad raamatupidamisarvestuses, mille kohta
on tehtud kontrollimise ja heakskiitmise otsus, lõpetatuks. Artikkel 132
Dokumentide kättesaadavus 1. Ilma et
see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist, tagab korraldusasutus, et
toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse taotluse alusel komisjonile
ja Euroopa Kontrollikojale kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane
periood algab 31. detsembril aastal, mil artikli 130 alusel tehti
raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmise otsus, või hiljemalt
lõppmaksete tasumise kuupäevast. Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja
kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse
alusel. 2. Dokumente
säilitatakse kas originaalide või originaalide tõestatud koopiate kujul või
üldtunnustatud andmekandjatel, sealhulgas originaaldokumentide elektrooniliste
versioonide või üksnes elektroonilises versioonis dokumentide kujul. 3. Dokumente
säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni, kuni
see on vajalik andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärkide jaoks. 4. Komisjonile
antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte,
milles sätestatakse, milliseid andmekandjaid võib lugeda üldtunnustatuks. 5. Menetluse,
millega tunnistatakse üldtunnustatud andmekandjatel säilitatavate dokumentide
vastavust originaaldokumendile, näevad ette siseriiklikud ametiasutused ning
see tagab, et säilitatavad versioonid on kooskõlas riiklike juriidiliste
nõuetega ja neid saab auditeerimisel kasutada. 6. Kui
dokumendid on olemas üksnes elektroonilisel kujul, peavad kasutatavad
arvutisüsteemid vastama tunnustatud turvanormidele, mis tagavad säilitatavate dokumentide
vastavuse riiklikele juriidilistele nõuetele ja võimaluse neid auditeerimisel
kasutada.
II
jagu
Rakenduskavade lõpetamine Artikkel 133
Lõpetamisdokumentide esitamine ja lõppmaksete
tasumine 1. Liikmesriigid
esitavad 30. septembriks 2023 järgmised dokumendid: (a)
lõppmaksetaotlus; (b)
rakenduskava rakendamise lõpparuanne ning (c)
dokumendid artikli 75 lõikes 1 osutatud
viimase aruandeaasta kohta (1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023). 2. Lõppmaksed
tasutakse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast viimase aruandeaasta
raamatupidamisaruande kontrolli ja heakskiitmise kuupäeva või ühe kuu jooksul
pärast rakenduskava rakendamise lõpparuande vastuvõtmise kuupäeva, olenevalt
sellest, kumb tähtpäev on hilisem. III jagu
Maksete peatamine Artikkel 134
Maksete peatamine 1. Komisjon
võib peatada kõik prioriteetsete suundade või rakenduskavade tasandil tehtavad
vahemaksed või osa nendest, kui: (a)
rakenduskava juhtimis- ja kontrollsüsteemis on
suuri puudusi, mille suhtes ei ole rakendatud parandusmeetmeid; (b)
tõendatud kuluaruandes sisalduvad kulud on seotud
eeskirjade eiramisega, millel on rängad rahalised tagajärjed, mida ei ole
kõrvaldatud; (c)
liikmesriik ei ole rakendanud vajalikke meetmeid
olukorra parandamiseks, mis on tinginud artikli 74 kohase edasilükkamise; (d)
järelevalvesüsteemi kvaliteedis ja usaldusväärsuses
või andmetes ühiste ja erinäitajate kohta on suuri puudusi; (e)
liikmesriik ei ole ellu
viinud rakenduskavas sätestatud meetmeid, mis on seotud eeltingimuste
täitmisega; (f)
tulemuslikkuse analüüsist on selgunud, et prioriteetses
suunas ei ole saavutatud tulemusraamistikus sätestatud vahe-eesmärke; (g)
liikmesriik ei ole artikli 20 lõike 3 alusel
esitanud vastust või ei ole tema vastus olnud rahuldav. 2. Komisjon
võib otsustada rakendusaktide alusel peatada kõik vahemaksed või osa nendest
pärast seda, kui ta on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma
tähelepanekud. 3. Komisjon
lõpetab kõikide või mõnede vahemaksete peatamise, kui liikmesriik on rakendanud
peatamise lõpetamiseks vajalikud meetmed.
III PEATÜKK
Finantskorrektsioonid I jagu
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid Artikkel 135
Liikmesriikide tehtavad finantskorrektsioonid 1. Eeskirjade eiramise uurimine ja nõutavate finantskorrektsioonide ning
tagasinõudmiste tegemine on esmajoones liikmesriikide ülesanne. Süstemaatilise eeskirjade eiramise korral laiendab
liikmesriik uurimist, et see hõlmaks kõiki toiminguid, mida eeskirjade eiramine
võib mõjutada. 2. Liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või
süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Finantskorrektsioonid seisnevad avaliku
sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises toimingule või
rakenduskavale. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja
keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldab
proportsionaalseid korrektsioone. Korraldusasutus kirjendab
finantskorrektsioonid selle aruandeaasta raamatupidamisaruannetesse, mille
jooksul tühistamine otsustatakse. 3. Fondide toetuse osamakseid, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2,
võib liikmesriik kasutada uuesti asjaomase rakenduskava piires, kui
lõikest 4 ei tulene teisiti. 4. Toetuse
osamakset, mis tühistatakse kooskõlas lõikega 2, ei või kasutada uuesti
ühegi toimingu tarvis, millele on kohaldatud korrektsiooni, või kui
finantskorrektsioon tehakse süstemaatilise eeskirjade eiramise eest, siis mitte
ühegi toimingu tarvis, mida see süstemaatiline eeskirjade eiramine puudutas. II jagu
Komisjoni tehtavad finantskorrektsioonid Artikkel 136
Finantskorrektsioonide kriteeriumid 1. Komisjon
võib rakendusaktidega teha finantskorrektsioone, tühistades rakenduskavale
antud ühenduse toetuse vastavalt artiklile 77 täielikult või osaliselt,
kui ta leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et: a) rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis
on suuri puudusi, mis ohustavad rakenduskavale juba antud liidu toetust; b) liikmesriik ei ole enne käesolevas
lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist täitnud artiklist 135
tulenevaid kohustusi; c) maksetaotluses sisalduvad kulud on seotud
eeskirjade eiramisega, mida liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes
sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud. Komisjon teeb finantskorrektsioone igal avastatud
eeskirjade eiramise juhtumil eraldi, arvestades seejuures, kas eeskirjade
eiramine on süstemaatiline. Kui fondidelt sisse nõutud eeskirjade eiramisega
seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida, kohaldab
komisjon ühtse määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsioone. 2. Lõikest 1
tuleneva korrektsiooni summa kohta otsuse tegemisel võtab komisjon arvesse
eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning rakenduskavas leitud juhtimis-
ja kontrollisüsteemide puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi. 3. Kui
komisjoni seisukoha aluseks on aruanded audiitoritelt, kes ei ole tema enda
talitustest, teeb ta oma järeldused rahaliste tagajärgede kohta pärast seda,
kui on tutvunud asjaomase liikmesriigi poolt artikli 135 lõike 2
alusel võetud meetmetega, artikli 112 lõike 3 alusel saadetud teadetega
ja liikmesriigi vastustega. 4. Kui
komisjon teeb rakenduskava lõpparuannet kontrollides kindlaks olulise
vajakajäämise tulemusraamistikus sätestatud eesmärkide saavutamisel, võib
komisjon teha prioriteetse suuna suhtes finantskorrektsioone, võttes vastu
sellekohased rakendusaktid. 5. Kui
liikmesriik ei täida artiklis 86 osutatud kohustusi, võib komisjon
täitmata jäetud kohustuste ulatuses teha finantskorrektsioone, tühistades
asjaomasele liikmesriigile antud struktuurifondide toetuse täielikult või
osaliselt. 6. Komisjonile
antakse volitus võtta artikli 142 kohaselt vastu delegeeritud akte,
millega kehtestatakse kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramise
kriteeriumid. Artikkel 137
Menetlus 1. Enne
finantskorrektsiooni üle otsuse tegemist käivitab komisjon menetluse, teatades
liikmesriigile oma läbivaatamise esialgsetest järeldusest ning paludes
liikmesriigil avaldada oma seisukohad kahe kuu jooksul. 2. Kui komisjon pakub välja finantskorrektsioonid ekstrapolatsiooni või
kindla määra põhjal, antakse liikmesriigile võimalus tõendada asjaomase
dokumentatsiooni läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus on
komisjoni hinnatust väiksem. Kokkuleppel
komisjoniga võib liikmesriik piirata läbivaatamise ulatust üksnes asjaomaste
toimikute asjakohase osa või valimiga. Selliseks
läbivaatamiseks lubatud aeg on kõige rohkem kaks kuud pärast lõikes 1
osutatud kahekuulist ajavahemikku, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud
juhtudel. 3. Komisjon võtab arvesse kõiki tõendeid, mille liikmesriik on esitanud
lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul. 4. Kui liikmesriik ei aktsepteeri komisjoni esialgseid järeldusi, kutsub
komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, tagamaks, et komisjonile on kättesaadav
kogu asjakohane teave ja kõik seisukohad, millele rajada järeldus finantskorrektsiooni
kohaldamise kohta. 5. Et kohaldada finantsikorrektsioone, võtab komisjon rakendusaktiga vastu
otsuse kuue kuu jooksul alates ärakuulamise või täiendavate andmete saamise
kuupäevast, kui liikmesriik nõustub ärakuulamise järel taolisi täiendavaid
andmeid esitama. Komisjon võtab
arvesse kõiki menetluse käigus esitatud andmeid ja tähelepanekuid. Kui
ärakuulamist ei toimu, algab kuuekuuline ajavahemik kaks kuud pärast kuupäeva,
mil komisjon on saatnud kirjaliku ärakuulamiskutse. 6. Kui
komisjon või Euroopa Kontrollikoda tuvastab komisjonile saadetud
raamatupidamise aastaaruandeid mõjutava eeskirjade eiramise, vähendab sellest
tulenev finantskorrektsioon fondide toetust rakenduskavale. Artikkel 138
Liikmesriikide kohustused Komisjoni tehtav finantskorrektsioon ei piira
liikmesriigi kohustust nõuda tagasimaksed sisse käesoleva määruse
artikli 135 lõike 2 alusel ning nõuda tagasi riigiabi aluslepingu
artikli 107 lõike 1 tähenduses ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999[33] artikli 14 alusel. Artikkel 139
Tagasimaksed 1. Tagasimaksed
Euroopa Liidu üldeelarvesse tuleb teha enne tähtpäeva, mis on näidatud
finantsmääruse artikli 73 alusel koostatud sissenõudekorralduses. See
tähtpäev on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev. 2. Iga hilinenud
tagasimakse puhul makstakse viivist, mida hakatakse arvestama alates
tähtpäevast ja mis lõpeb makse tegeliku tegemise päeval. Sellise viivise määr
on poolteist protsendipunkti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab
oma põhiliste refinantseerimistehingute puhul selle kuu esimesel tööpäeval,
millesse tähtpäev langeb.
VIII JAOTIS Rakenduskavade proportsionaalne kontroll Artikkel
140
Rakenduskavade
proportsionaalne kontroll 1. Toimingutele,
mille abikõlblikud kulud kokku ei ületa 100 000 eurot, tehakse enne
artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist kõige rohkem üks audit,
mille teostab kas auditeerimisasutus või komisjon. Muudele toimingutele tehakse
enne artiklis 131 sätestatud kõikide kulude lõpetamist kõige rohkem üks
audit aruandeaastas ning auditi teostab kas auditeerimisasutus või komisjon. Käesolevad
sätted ei piira lõike 4 kohaldamist. 2. Rakenduskavade
puhul, mille kõige viimatisest audiitori järeldusotsusest ilmneb, et suuri
puudusi ei ole, võib komisjon leppida artikli 118 lõikes 3 osutatud
järgmisel kohtumisel auditeerimisasutusega kokku, et nõutava auditeerimise
taset võib vähendada, nii et see on tuvastatud tõenäosusega proportsionaalne. Taolistel juhtudel ei teosta komisjon oma
kohapealseid auditeid, kui ei ole tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis-
ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, mis mõjutavad
komisjonile deklareeritud kulusid aruandeaastal, mille raamatupidamisarvestuse
kohta on tehtud heakskiitmise otsus. 3. Rakenduskavade
puhul, mille puhul komisjon leiab, et ta võib kasutada auditeerimisasutuse
järeldusotsust, võib komisjon leppida auditeerimisasutusega kokku piirata oma
kohapealseid auditeid ja auditeerida auditeerimisasutuse tööd, kui ei ole
tõendeid puudustest auditeerimisasutuse töös aruandeaastal, mille
raamatupidamisarvestuse kohta on tehtud heakskiitmise otsus. 4. Ilma, et
see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad auditeerimisasutus ja komisjon
teostada toimingute auditeid juhul, kui riskihindamisega tuvastatakse
konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht või kui on tõendeid suurtest
puudustest asjaomase rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemis, ning kolme
aasta jooksul pärast rakenduskava kõikide kulude sulgemist artikli 131
kohaselt auditivalimi raames. Komisjon võib teostada auditeerimisasutuse töö
hindamise otstarbel igal ajal toimingute auditeid auditeerimistegevuse
kordamise teel.
NELJAS OSA VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUS-,
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED I PEATÜKK Volituste delegeerimine ja rakendussätted Artikkel 141
Lisade muutmine Komisjon võib artikli 142 kohaste
delegeeritud õigusaktidega võtta vastu käesoleva määruse I ja VI
lisa muudatusi käesoleva määruse asjaomaste sätete reguleerimisulatuse piires. Artikkel 142
Delegeeritud volituste
rakendamine 1. Delegeeritud
õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel. 2. Käesolevas
määruses osutatud volitused delegeeritakse määramata ajaks alates määruse
jõustumise kuupäevast. 3. Euroopa
Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 3, artiklis 12, artikli 20
lõikes 4, artikli 29 lõikes 6, artikli 32 lõikes 1, artikli 33 lõigetes 3, 4 ja
7, artikli 34 lõikes 3, artikli 35 lõikes 5, artikli 36 lõikes 4, artikli 54
lõikes 1, artiklis 58, artikli 112 lõikes 2, artikli 114 lõigetes 8 ja 9,
artikli 116 lõikes 1, artikli 117 lõikes 1, artikli 132 lõikes 4, artikli 136
lõikes 6 ja artiklis 141 osutatud volituste delegeerimise igal ajal
tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses
nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal
kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Niipea
kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5. Delegeeritud
õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole
kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitanud selle kohta vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja
nõukogu mõlemad on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei
esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel
pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa
Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud,
avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis
sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa
Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist,
kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei
kavatse vastuväiteid esitada. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab
delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid
esitanud institutsioon peab delegeeritud õigusakti kohta esitatud vastuväiteid
põhjendama. Artikkel 143
Komiteemenetlus 1. Komisjoni
abistab fondide koordineerimiskomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse
(EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Kui on
viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Kui on
viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust lõigete 2 ja 3 kohaselt
küsitakse kirjaliku menetluse teel, lõpetatakse see menetlus ilma tulemusele
jõudmata, kui arvamuse esitamiseks kehtestatud tähtaja jooksul komitee
eesistuja sedasi otsustab või kui (… komitee liiget) [liikmete arv]
(komitee liikmete … enamus) [täpsustada enamus: lihthäälteenamus,
kahekolmandikuline vms] seda taotleb. Kui komitee ei esita oma arvamust, ei võta
komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011
artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. II
PEATÜKK Ülemineku-
ja lõppsätted
Artikkel 144
Läbivaatamine Vastavalt aluslepingu artiklile 177
vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu käesoleva määruse läbi hiljemalt
31. detsembriks 20XX.
Artikkel 145
Üleminekusätted 1. Käesolev
määrus ei mõjuta asjaomaste projektide ega komisjoni poolt määruse (EÜ) nr
1083/2006 või mõne muu 31. detsembril 2013 abi suhtes kohaldatava õigusakti
alusel heaks kiidetud abi jätkamist ega muutmist, sealhulgas täielikku ega
osalist tühistamist, kuni nende projektide lõpetamiseni. 2. Nõukogu
määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt esitatud taotlused jäävad kehtima. Artikkel 146
Kehtetuks tunnistamine 1. Nõukogu
määrus (EÜ) nr 1083/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist
2014. 2. Viiteid
kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel
147
Jõustumine Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult
kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja I LISA Ühise strateegilise
raamistiku elemendid, mis käsitlevad järjepidevuse ja sidususe tagamist
liikmesriikide ja liidu majanduspoliitikaga, mehhanisme, mille abil toimub
koordineerimine ÜSRi fondide vahel ja muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade
ja vahenditega, horisontaalpõhimõtteid ja valdkonnaüleseid poliitikaeesmärke
ning territoriaalsete probleemide lahendamise korda 1. Sissejuhatus Et saavutada ÜSRi fondide maksimaalne panus aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisse, vähendades seeläbi
ebavõrdsust, on tarvis tagada, et strateegia „Euroopa 2020” raames võetud
poliitilisi kohustusi toetaksid ÜSRi fondide ja muude liidu instrumentide kaudu
tehtavad investeeringud. Seega teevad liikmesriigid kindlaks, kuidas nende
programmid võivad aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” poliitiliste sihtide
ja peaeesmärkide saavutamisele ning juhtalgatuste elluviimisele. 2. Liidu
majandusliku juhtimise sidusus ja järjepidevus 1.
Liikmesriigid pööravad erilist
tähelepanu kasvu soodustavate kulude eelistähtsustamisele, sealhulgas haridus-,
teadus-, innovatsiooni- ja energiatõhususkulutustele ning kulutustele, mis
tehakse selleks, et hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele, tagada
keskkonnasäästlikkus, loodusvarade majandamine ja kliimameetmed, ning selliste
kulutuste tulemuslikkuse tagamisele. Samuti võtavad nad arvesse tööturuasutuste
ja aktiivse tööturupoliitika ulatuse ja tulemuslikkuse säilitamist või
suurendamist, pöörates eritähelepanu noorte töötusele. 2.
Partnerluslepingute
ettevalmistamisel kavandavad liikmesriigid ja piirkonnad vastavalt oma rollile
ja kohustustele ÜSRi fondide kasutamist selliselt, et võtavad arvesse uusimaid
asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, mille nõukogu on andnud ELi toimimise
lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 põhjal. Liikmesriigid
võtavad arvesse ka vastavaid nõukogu soovitusi, mis põhinevad stabiilsuse ja
kasvu paktil ning majanduse kohandamise programmidel. Iga liikmesriik sätestab
käesoleva määruse artikli 14 punkti a alapunkti i kohaselt partnerluslepingus,
kuidas liidu ja riigi mitmesugused rahastusvood aitavad lahendada probleeme,
mis on esile toodud vastavates riigipõhistes soovitustes, ning saavutada
eesmärke, mis on vastutavate piirkondlike ja kohalike ametiasutustega
konsulteerides kantud riiklikusse reformiprogrammi. 3. ÜSRi
fondide vahelised koordineerimismehhanismid 3.1 Sissejuhatus 1.
Liikmesriigid tagavad, et ÜSRi kaudu
toetatavad sekkumised on vastastikku täiendavad ja et neid rakendatakse
koordineeritult viisil, mis vähendab kohapeal halduskulusid ja halduskoormust. 3.2 Koordineerimine ja
vastastikune täiendavus 1.
Liikmesriigid ja
korraldusasutused, kes vastutavad ÜSRi fondide rakendamise eest, teevad
partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel,
järelevalvel ja hindamisel tihedat koostööd. Eelkõige
tagavad nad, et viiakse ellu järgmised meetmed: (a)
tuvastada sekkumisvaldkonnad, kus ÜSRi fonde
saab omavahel kombineerida vastastikku täiendaval viisil, et saavutada
käesolevas määruses sätestatud temaatilised eesmärgid; (b)
edendada muude ÜSRi
fondide eest vastutavate korraldusasutuste või muude korraldusasutuste ja
vastavate ministeeriumide kaasamist toetuskavade väljatöötamisse, et tagada
koordineerimine ja vältida kattumisi; (c)
kui see on asjakohane,
moodustada ÜSRi fondide rakendamise programmide jaoks ühised
järelevalvekomisjonid ja töötada välja muud ühised juhtimis- ja
kontrollistruktuurid, et lihtsustada koostööd ÜSRi fondide rakendamise eest
vastutavate ametiasutuste vahel; (d)
kasutada ära ühiseid e-valitsuse
lahendusi, mis on suunatud taotlejatele ja toetusesaajatele ning mis pakuvad
ühtset juurdepääsupunkti, kust saab nõu kõigist ÜSRi fondidest toetuse saamise
võimaluste kohta; (e)
kehtestada mehhanismid, millega
koordineeritakse ERFist ja ESFist rahastatavat koostööd ning „majanduskasvu ja
tööhõive investeeringute” eesmärgi alla kuuluvatest programmidest toetatavaid
investeeringuid. 3.3 Integreeritud
lähenemisviiside soodustamine 1.
Kui see on asjakohane, kombineerivad liikmesriigid
ÜSRi fonde kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil integreeritud
pakettideks, mis on spetsiaalselt välja töötatud, et vastata konkreetsetele
vajadustele, eesmärgiga toetada strateegia „Euroopa 2020” siseriiklike
eesmärkide saavutamist, ja kasutavad integreeritud territoriaalseid
investeeringuid, ühtseid toiminguid ja ühiseid tegevuskavu. 2.
Liikmesriigid edendavad kohalike ja
allpiirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist, eelkõige kogukonna juhitud
kohaliku arengu kaudu, delegeerides otsustamise ja rakendamise kohalikule
avalikest, eraõiguslikest ja kodanikuühiskonna osalistest koosnevale
partnerlusele. Kogukonna juhitud kohalikku arengut
rakendatakse strateegilise lähenemisviisi raames ja selle eesmärk on tagada, et
kohalike vajaduste „alt üles” kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõrgemal
tasandil seatud prioriteete. Seepärast määravad liikmesriigid kindlaks
kogukonna juhitud kohalikus arengus kasutatava lähenemisviisi, mida rakendada
kõikide ÜSRi fondide puhul, ning märgivad partnerluslepingutesse, milliseid
peamisi probleeme sel viisil lahendatakse, millised on kogukonna juhitud
kohaliku arengu peamised eesmärgid ja prioriteedid ning kaetavad
territooriumid, milline roll antakse strateegiate elluviimisel kohalikele
algatusrühmadele ja milline nähakse ette erinevatele ÜSRi fondidele kohaliku arengu
strateegiate rakendamisel eri tüüpi territooriumidel, nagu maa-, linna- ja
rannikupiirkondades, ning millised on vastavad koordineerimismehhanismid. 4. ÜSRi fondide koordineerimine muude liidu poliitikavaldkondade ja
vahenditega Käesolevas jaos sätestatud liidu programmid ei kujuta endast ammendavat
loetelu. 4.1 Sissejuhatus 1.
Liikmesriigid analüüsivad
liidu valdkonnapoliitika mõju riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning mõju
sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, et soodustada
tulemuslikku koordineerimist, teha kindlaks kõige sobivamad viisid, kuidas
kasutada Euroopa fonde kohalike, piirkondlike ja riiklike investeeringute
toetamisel ning edendada neid kasutusviise. 2.
Liikmesriigid tagavad
programmide koostamise ja rakendamise etapis ÜSRi fondidest toetatavate
sekkumiste ja muude liidu poliitikasuundade eesmärkide vahelise kooskõla.
Selleks püüavad nad võtta arvesse järgmisi aspekte: (a)
leida ja ära kasutada liidu
mitmesuguste rahastamisvahendite vastastikust täiendavust riiklikul ja
piirkondlikul tasandil, niihästi planeerimisetapis kui ka rakendamisel; (b)
optimeerida olemasolevaid
struktuure ja vajaduse korral kehtestada uusi, mis hõlbustavad strateegilist
prioriteetide määramist eri rahastamisvahendite ja koordineerimisstruktuuride
vahel riiklikul tasandil, vältida kattuvat tegevust ja teha kindlaks
valdkonnad, kus on vaja täiendavat rahalist toetust; (c)
kasutada täiel määral ära
võimalust kombineerida toetust erinevatest rahastamisvahenditest, et toetada
üksikuid toiminguid, ja teha tihedat koostööd muude riiklike vahendite
rakendamise eest vastutavate isikutega, et tagada toetusesaajatele sidusad ja
ladusad rahastamisvõimalused. 4.2 Koordineerimine ühise
põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitikaga 1.
EAFRD on ühise põllumajanduspoliitika
lahutamatu osa ja täiendab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi alusel
rakendatavaid meetmeid, mis pakuvad otsetoetusi põllumajandustootjatele ja
toetavad turumeetmeid. Seepärast juhivad liikmesriigid neid sekkumisi üheskoos,
et saavutada maksimaalne koostoime ja ELi toetuse lisaväärtus. 2.
EMKFi eesmärk on saavutada
reformitud ühise kalanduspoliitika ja integreeritud merenduspoliitika
eesmärgid. Seepärast peavad liikmesriigid kasutama EMKFi, et toetada
jõupingutusi andmekogumise parandamiseks ja tugevdada kontrolli, ning tagavad,
et koostoimet taotletakse ka integreeritud merenduspoliitika prioriteetide,
nagu näiteks merealaste teadmiste, mereala ruumilise planeerimise, rannikualade
integreeritud majandamise, integreeritud mereseire, merekeskkonna ja elurikkuse
kaitse ning rannikualade kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohandamise
toetamisel. 4.3 Horisont
2020[34]
ja muud tsentraalselt juhitavad ELi programmid teadusuuringute ja innovatsiooni
valdkonnas 1.
Liikmesriigid ja komisjon pööravad
tähelepanu koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse tugevdamisele ÜSRi
fondide ja programmi Horisont 2020, ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME)[35]
ning muude asjakohaste tsentraalselt juhitavate liidu rahastamisprogrammide
vahel, säilitades samas nende vahel sekkumisvaldkondade selge jaotuse. 2.
Eelkõige töötavad
liikmesriigid välja riiklikud ja/või piirkondlikud teadus- ja
innovatsioonistrateegiad „aruka spetsialiseerumise” vallas kooskõlas riikliku
reformikavaga. Nende strateegiate väljatöötamisse kaasatakse ettevõtluse vaimus
toimuva avastamisprotsessi käigus riiklikud või piirkondlikud korraldusasutused
ja sidusrühmad, nagu näiteks ülikoolid ja muud kõrgharidusasutused, tööstus ja
sotsiaalpartnerid. Programmiga Horisont 2020 otseselt seotud ametiasutused
peavad olema selle protsessiga tihedalt seotud. Nende strateegiate alusel
tehakse (muu hulgas) järgmist: (a)
suutlikkuse suurendamise kaudu
arendatakse välja „eelnevad meetmed”, et valmistada piirkondlikud teadus- ja
innovatsiooniosalised ette programmis Horisont 2020 osalemiseks („redel
tippu”). Tugevdatakse teabevahetust ja koostööd programmi Horisont 2020
riiklike kontaktpunktide ja ÜSRi fondide korraldusasutuste vahel. (b)
„järgnevad meetmed” annavad
võimaluse kasutada ja turul levitada programmist Horisont 2020 ja varasematest
programmidest tulenevaid teaduse ja innovatsiooni tulemusi, pöörates erilist
tähelepanu VKEdele innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomisele ja
järgides asjaomaste territooriumide jaoks vastavas aruka spetsialiseerumise
strateegias kindlaks määratud prioriteete. 3.
Liikmesriigid kasutavad
strateegiate osade rakendamiseks kasutatavates programmides täies ulatuses
käesoleva määruse sätteid, mis võimaldavad kombineerida ÜSRi fonde programmi
Horisont 2020 alla kuuluvate fondidega. Riiklikele ja piirkondlikele
ametiasutustele antakse selliste strateegiate koostamisel ja rakendamisel ühist
toetust, et teha kindlaks võimalused üleeuroopalise tähtsusega teadus- ja
innovatsioonitaristu ühiseks rahastamiseks, rahvusvahelise koostöö
edendamiseks, metodoloogiliseks abiks vastastikuste eksperdihinnangute kaudu,
hea tava vahetamiseks ja koolituseks eri piirkondades. 4.
Liikmesriigid kaaluvad
järgmisi lisameetmeid, mille eesmärk on avada nende potentsiaal tipptaseme
teadusuuringuteks ja innovatsiooniks viisil, mis täiendab programmi Horisont
2020 ja loob sellega koostoimet, eelkõige järgmiste meetmete ühise rahastamise
kaudu: (a)
sidemete loomine vähem
arenenud liikmesriikides asuvate tärkavate tippkeskuste ja innovatiivsete
piirkondade ning mujal Euroopas asuvate samalaadsete juhtivate keskuste vahel; (b)
sidemete loomine vähem
arenenud piirkondades asuvate innovatiivsete klastritega ja seal leiduva
tipptaseme tunnustamine; (c)
„Euroopa teadusruumi
õppetoolide” loomine, et meelitada ligi väljapaistvaid teadlasi, eelkõige vähem
arenenud piirkondades; (d)
teadlaste ja uuendajate
jaoks, kes on vähem seotud Euroopa teadusruumiga või pärinevad vähem arenenud
piirkondadest, rahvusvahelistesse võrgustikesse pääsu toetamine; (e)
vastavalt olukorrale
Euroopa innovatsioonipartnerlustesse panustamine; (f)
riigi asutuste ja/või
oivaklastrite ettevalmistamine Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi
(EIT) teadmis- ja innovaatikakogukondades osalemiseks; ning (g)
teadlastele ette nähtud
kõrge kvaliteediga rahvusvaheliste liikuvusprogrammide korraldamine, mida
kaasrahastatakse Marie Skłodowska-Curie nimelistest meetmetest. 4.4 Demoprojektide
rahastamine uute osalejate reservist (NER 300) [36] Liikmesriigid tagavad vajaduse korral, et ÜSRi
fondidelt saadavat rahastust koordineeritakse programmist NER 300 saadava
toetusega, milles kasutatakse tulu, mis on saadud ELi heitkogustega kauplemise
süsteemi uute osalejate reservi alusel reserveeritud 300 miljoni saastekvoodi
enampakkumistest, et kaasrahastada kogu ELis suurt hulka laiaulatuslikke
demonstratsioonprojekte süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) ning
innovaatiliste taastuvate energiaallikate tehnoloogiate kohta. 4.5 LIFE[37] ja
keskkonnaõigustik 1.
Võimaluse korral püüavad
liikmesriigid ära kasutada koostoimet liidu poliitikainstrumentidega (niihästi
rahastamisvahendite kui ka muude vahenditega), mille eesmärgiks on
kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse ja
ressursitõhusus. 2.
Vajadusel tagavad
liikmesriigid vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise programmiga LIFE,
eelkõige integreeritud projektidega looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste
leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas. Selline koordineerimine
saavutatakse eelkõige, edendades ÜSRi fondide kaudu sellise tegevuse
rahastamist, mis täiendab programmi LIFE alla kuuluvaid integreeritud projekte,
samuti soodustades LIFE programmi alusel kinnitatud lahenduste, meetodite ja
lähenemisviiside kasutamist. 3.
LIFE määruses osutatud
vastavad valdkondlikud kavad, programmid või strateegiad (sealhulgas
tähtsusjärjestatud tegevuskavad, vesikonna majandamise kava, jäätmekava,
riiklik mõju vähendamise kava või kohanemisstrateegia) on eri fondidest saadava
toetuse koordineerimise raamistikuks. 4.6 Erasmus
kõigile[38] 1.
Liikmesriigid püüavad
kasutada ÜSRi fonde, et peavoolustada programmi „Erasmus kõigile” alusel välja
töötatud ja edukalt katsetatud töövahendeid ja meetodeid. 2.
Liikmesriigid tagavad ÜSRi
fondide ja programmi „Erasmus kõigile” vahelise tulemusliku koordineerimise riiklikul
tasandil, tõmmates selge eraldusjoone investeeringutüüpide ja toetatavate
sihtrühmade vahele. Liikmesriigid püüavad saavutada vastastikust täiendavust
liikuvusmeetmete rahastamisel, uurides võimalikke koostoimeid. 3.
Koordineerimine
saavutatakse asjakohaste koostöömehhanismide kehtestamisega korraldusasutuste
omavahelist ja programmi „Erasmus kõigile” alusel moodustatud riiklike büroode
vahel. 4.7 Sotsiaalsete
muutuste ja innovatsiooni programm[39] 1.
Liikmesriigid püüavad vajadusel
saavutada tulemusliku koordineerimise sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni
programmi ning ÜSRi fondidest tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse temaatiliste
eesmärkide raames antava toetuse vahel. 2.
Kui on asjakohane, püüavad
liikmesriigid laiendada kõige edukamaid sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni
programmi tegevussuuna „Progress” raames välja töötatud meetmeid, eelkõige
sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalpoliitilise eksperimenteerimise alal koos
ESFiga. 3.
Et edendada töötajate
geograafilist liikuvust ja suurendada tööhõivevõimalusi, tagavad liikmesriigid
vastastikuse täiendavuse ESFist toetatavate tööjõu riikidevahelise liikuvuse
edendamise meetmete, sealhulgas piiriüleste partnerluste, ning sotsiaalsete
muutuste ja innovatsiooni programmi EURESe tegevussuuna alusel antava toetuse
vahel. 4.
Liikmesriigid püüavad
saavutada vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise toetustes, mida ÜSRi
fondidest antakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluse,
ettevõtete asutamise ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks, ning sotsiaalsete
muutuste ja innovatsiooni programmi mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse
tegevussuuna toetustes, mille eesmärk on suurendada tööturult kõige kaugemale
jäänud isikute ja mikroettevõtete juurdepääsu mikrorahastamisele ning toetada
sotsiaalsete ettevõtete arengut. 4.8 Euroopa
Ühendamise Rahastu[40] 1.
Euroopa Ühendamise Rahastu on
liidu sihtotstarbeline fond liidu infrastruktuuri valdkonna üleeuroopaliste
transpordivõrkude (TEN) poliitika rakendamiseks transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas. Maksimeerimaks Euroopa
lisaväärtust nendes valdkondades, tagavad liikmesriigid ja komisjon, et ERFi ja
Ühtekuuluvusfondi sekkumised kavandatakse tihedas koostöös Euroopa Ühendamise
Rahastust antavate toetustega, et niiviisi vältida kattuvat tegevust ja tagada,
et eri tüüpi infrastruktuurid on kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil
ning kogu Euroopa Liidus omavahel optimaalselt seotud. Üleeuroopalise ja ühtse
turu mõõtmega projektidele, eelkõige sellistele projektidele, mis rakendavad
transpordi, energeetika ja digitaalse infrastruktuuri prioriteetseid
võrgustikke (mis on kindlaks määratud vastavates TEN-poliitikaraamistikes),
tagatakse eri rahastamisvahendite maksimaalne finantsvõimendus. 2.
Transpordi valdkonnas
põhinevad kavad tegelikul ja prognoositaval transpordinõudlusel ning neis
tehakse kindlaks puuduvad ühenduslülid ja kitsaskohad, võttes arvesse liidu
piiriüleste ühenduste arendamist ja arendades ühe liikmesriigi piires
piirkondadevahelisi ühendusi. Investeeringud piirkondlikesse ühendustesse
tervikliku üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) ja TEN-T põhivõrguga peavad
tagama, et linna- ja maapiirkonnad saavad kasu suurte võrkude loodud
võimalustest. 3.
Selliste investeeringute
puhul, mille mõju ulatub väljapoole ühtainust liikmesriiki, eelkõige piki TEN-T
põhivõrgukoridore, tuleb prioriteete koordineerida TEN-T plaanide ja
põhivõrgukoridoride rakendamise kavadega, et investeeringud, mis tehakse ERFist
ja Ühtekuuluvusfondist transpordi infrastruktuuri, oleksid täielikult kooskõlas
TEN-T suunistega. 4.
Liikmesriigid võtavad arvesse komisjoni
valget raamatut transpordi kohta[41],
kus esitatakse nägemus konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa
transpordisüsteemi kohta, milles rõhutatakse, et transpordisektoris on vaja
kasvuhoonegaase oluliselt vähendada. ÜSRi fondide puhul
tähendab see keskendumist kestlikele transpordiliikidele ja kestlikule
linnalisele liikumiskeskkonnale ning investeerimist valdkondadesse, mis pakuvad
suurimat Euroopa lisaväärtust. Kui investeeringud on kindlaks määratud,
seatakse need prioriteetsusjärjekorda vastavalt nende panusele liikuvusse,
kestlikkusse, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse ning Euroopa ühtsesse
transpordipiirkonda. 5.
ÜSRi fondid tagavad
kohalikud ja piirkondlikud infrastruktuuride ning nende seose prioriteetsete
liidu võrgustikega energeetika ja telekommunikatsiooni valdkonnas. 6.
Liikmesriigid ja komisjon
kehtestavad asjakohase koordineerimise ja tehnilise abi mehhanismi, millega
tagatakse IKT-meetmete vastastikune täiendavus ja tulemuslik planeerimine, et
lairibaühenduse võrkude ja digiteenuste infrastruktuuride rahastamisel kasutada
täielikult ära erinevaid liidu instrumente (ÜSRi fondid, Euroopa Ühendamise
Rahastu, üleeuroopalised võrgud, Horisont 2020). Kõige sobivama
rahastamisvahendi valimisel võetakse arvesse toimingute
tulutekitamispotentsiaali ja riskitaset, et avalikku raha kõige tulemuslikumalt
kasutada. Kui toiming on esitatud rahastamiseks Euroopa Ühendamise Rahastust,
kuid ei ole osutunud valituks, võtab liikmesriik Euroopa Ühendamise Rahastu
puhul antud hinnangut arvesse toimingute valimisel ÜSRi fondidest toetuse
saamiseks. 4.9 IPA, ENI
ja EAF[42] 1.
Liikmesriigid ja komisjon püüavad
suurendada koordineeritust väliste vahendite ja ÜSRi fondide vahel, et
parandada tulemuslikkust mitme ELi poliitilise eesmärgi saavutamisel.
Koordineerimine ja vastastikune täiendavus Euroopa Arengufondi, ühinemiseelse
abi rahastamisvahendi ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendiga on eriti
oluline. 2.
Et toetada sügavamat
territoriaalset integratsiooni, püüavad liikmesriigid kasutada ära koostoimet
ühtekuuluvuspoliitika alusel toimuva territoriaalse koostöö ja Euroopa
naabruspoliitika rahastamisvahendite vahel, eelkõige seoses piiriülese
koostööga. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral ka, et olemasolevad tegevused
seostatakse äsjaloodud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustega, pöörates
erilist tähelepanu koordineerimisele ja hea tava vahetamisele. 5. Koordineerimine koostöömeetmetega 1.
Liikmesriigid püüavad
saavutada vastastikust täiendavust koostöömeetmete ja muude ÜSRi fondidest
toetatavate meetmete vahel. 2.
Liikmesriigid tagavad, et
koostöö annab tõhusa panuse strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisse
ja et koostöö korraldatakse selliselt, et see toetab laiemaid poliitilisi
eesmärke. Selleks tagavad liikmesriigid vastastikuse täiendavuse ja
koordineerimise muude liidu rahastatud programmide või vahenditega. 3.
Et suurendada
ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust, püüavad liikmesriigid saavutada
koordineeritust ja vastastikust täiendavust Euroopa territoriaalse koostöö ja
majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate programmide
vahel, eelkõige selleks, et tagada sidus plaanimine ja hõlbustada suuremahulisi
investeeringuid. 4.
Vajaduse korral tagavad
liikmesriigid, et makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiate eesmärgid
moodustavad asjaomastes piirkondades ja liikmesriikides osa üldisest
ühtekuuluvuspoliitika programmide strateegilisest planeerimisest. Samuti
tagavad liikmesriigid, et kui on kehtestatud makropiirkondlikud ja mere
vesikonna strateegiad, siis toetavad nende rakendamist vajaduse korral kõik
ÜSRi fondid. Et tagada tõhus rakendamine, tuleb koordineerida ka teiste liidu
rahastatavate vahendite ning muude asjakohaste rahastamisvahenditega. 5.
Kui on asjakohane,
kasutavad liikmesriigid võimalust viia piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid
toetusesaajatega, kes asuvad vähemalt ühes muus liikmesriigis, ellu
majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi alla kuuluvate
rakenduskavade raames, sealhulgas rakendada asjakohaseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid,
mis tulenevad nende aruka spetsialiseerumise strateegiast. 6. Horisontaalsed
põhimõtted ja valdkonnaülesed poliitilised eesmärgid A. Horisontaalsed põhimõtted 6.1 Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine Vastavalt artiklile 5 järgivad liikmesriigid
partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet, et hõlbustada
sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning liidu aruka,
jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärkide saavutamist. See nõuab
koordineeritud tegevust, milles järgitakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtet ja tegutsetakse partnerluses. Samuti toimub see tegevus
funktsionaalse ja institutsioonilise koostöö vormis, eelkõige seoses liidu
valdkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamisega. Seepärast peavad
liikmesriigid kasutama täielikult ära ÜSRi fondide raames moodustatud
partnerlusi. 6.2 Säästev areng 1.
Et tagada säästva arengu
täielik peavoolustamine ÜSRi fondides ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 3
sätestatud säästva arengu põhimõtete, artiklis 11 sätestatud keskkonnakaitse
nõuete lõimimise kohustuse ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 192
sätestatud saastaja-maksab-põhimõtte järgimine, võtavad korraldusasutused kogu
programmi vältel meetmeid, et vältida või vähendada sekkumiste kahjulikku mõju
keskkonnale ja tagada sotsiaalvaldkonnas, keskkonna ja kliimamuutuste alal
tegeliku kasu saamine, tehes järgmist: (a)
suunates investeeringud
kõige ressursitõhusamatesse ja kestlikumatesse variantidesse, (b)
vältides investeeringuid,
mis võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale või
kliimamuutustele, ja toetada meetmeid, mis muid mõjusid leevendavad, (c)
lähtudes alternatiivsete
investeeringuvariantide olelusringi kulude võrdlemisel pikaajalisest
perspektiivist, (d)
laiendades keskkonnasäästlike
riigihangete kasutamist. 2.
Liikmesriigid tagavad, et
ÜSRi fondide toel tehtavates investeeringutes võetakse arvesse kliimamuutuste
leevendamise potentsiaali, samuti peavad need investeeringud olema vastupidavad
kliimamuutuste ja loodusõnnetuste, nagu näiteks kõrgema üleujutusriski,
kuumalainete ja äärmuslike ilmastikunähtuste suhtes. 3.
Liikmesriigid jälgivad
elurikkusega seotud kulutusi, kasutades komisjoni poolt vastu võetud,
sekkumiskategooriatel või ‑meetmetel põhinevat metoodikat. 4.
Investeeringud peavad
olema kooskõlas veepoliitiliste lahenduste tähtsusjärjekorraga, keskendudes
veenõudluse haldussuundadele, samal ajal kui alternatiivseid tarnevõimalusi
kaalutakse vaid juhul, kui vee säästmise ja tõhusama kasutamise võimalused on
ammendatud. Riiklik sekkumine jäätmekäitlussektoris peab täiendama erasektori
jõupingutusi, eelkõige tootjavastutuse osas.
Meetmetega tuleks toetada innovaatilisi lahendusi, mis edendavad suletud
majandusahelat, ja need peavad olema kooskõlas jäätmehierarhiaga. 6.3 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine 1.
Vastavalt artiklile 7 seavad
liikmesriigid eesmärgiks meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning peavad astuma
asjakohaseid samme, et vältida igasugust diskrimineerimist ning tagada ÜSRi
fondidest kaasrahastatavate programmide toimingute ettevalmistamise,
rakendamise, järelevalve ja hindamise käigus ligipääsetavus. Artikli 7 eesmärke
täites peavad liikmesriigid üksikasjalikult kirjeldama võetavaid meetmeid,
eelkõige seoses toimingute valiku, sekkumiste eesmärkide püstitamise ning
järelevalve ja aruandluse korraldusega. Liikmesriigid teevad ka soolisi
analüüse, kui see on asjakohane. 2.
Liikmesriigid tagavad
võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu edendamise eest
vastutavate organite osalemise partnerluses ning tagavad kooskõlas riiklike
tavadega, et on olemas piisavad struktuurid, mis annavad nõu soolise
võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu küsimustes, et tuua
vajalik asjatundlikkus ÜSRi fondide ettevalmistusse, järelevalvesse ja
hindamisse. Järelevalvekomisjonide koosseis peab olema sooliselt
tasakaalustatud ning nende hulgas peab olema soolise võrdõiguslikkuse
asjatundja või vastavate ülesannete täitja. 3.
Korraldusasutused viivad
järelevalvekomisjonidega koordineerides regulaarselt läbi erihindamisi või
enesehindamisi, milles keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse peavoolustamise
põhimõtte rakendamisele. 4.
Liikmesriigid võtavad
asjakohasel viisil arvesse ebasoodsamas olukorras olevate inimrühmade vajadusi,
et nood saaksid paremini integreeruda tööturule ja osaleda täiel määral
ühiskonnaelus. B. Valdkonnaülesed
poliitikaeesmärgid 6.4 Ligipääsetavus 1.
Korraldusasutused tagavad, et
kõik tooted, kaubad, teenused ja infrastruktuurid, mis on üldsusele avatud või
mida üldsusele pakutakse ning mida kaasrahastatakse ÜSRi fondidest, on
kättesaadavad kõikidele kodanikele, sealhulgas puuetega inimestele. Eelkõige
tuleb tagada juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiale, et saavutada ebasoodsamas olukorras olevate
rühmade, sealhulgas puuetega inimeste kaasatus. Korraldusasutused peavad võtma
meetmeid kogu programmi kestel, et teha kindlaks ja kõrvaldada praegused
ligipääsuprobleemid ning hoida ära uute probleemide teke. 6.5 Demograafiliste muutustega toimetulek 1.
Demograafilistest muutustest
tulenevaid probleeme võetakse arvesse kõikidel tasanditel. Seepärast kasutavad
liikmesriigid ÜSRi fonde, et töötada välja täpseid vajadusi arvesse võtvad
strateegiad, et vajaduse korral lahendada demograafilisi probleeme ning
tekitada vananeva ühiskonnaga seotud majanduskasvu. 2.
Liikmesriigid kasutavad ÜSRi
fonde, et võtta meetmeid, mis lihtsustavad kõigi vanuserühmade kaasamist.
Eelkõige suurendavad nad eakate ja noorte töövõimalusi. Investeeringud
tervishoiu infrastruktuuri teenivad eesmärki tagada kõikidele liidu kodanikele
pikk ja terve tööiga. 3.
Demograafilistest
muutustest kõige enam mõjutatud piirkondades teevad liikmesriigid kindlaks
meetmed, millega: (a)
toetada rahvastiku noorenemist
perekondadele paremate tingimuste loomise ning töö- ja pereelu parema
tasakaalustamise kaudu; (b)
suurendada tööhõivet,
tõsta tootlikkust ja majanduslikku tulemuslikkust, investeerides haridusse,
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning teadusuuringutesse; (c)
keskenduda hariduse ja sotsiaalsete
tugistruktuuride piisavusele ja kvaliteedile; ning (d)
tagada kulutõhus
tervishoid ja pikaajaline hooldus, sealhulgas investeeringud e-tervisesse,
e-hooldusse ja vastavasse infrastruktuuri. 6.6 Kliimamuutuste leevendamine ja nendega
kohanemine Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine
ning riskiennetus lõimitakse kõikide fondide ettevalmistamisse,
programmitöösse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse. Tagatakse, et panused, mis tehakse, et saavutada
eesmärk suunata vähemalt 20% liidu eelarvest kliimamuutuste mõju
leevendamiseks, on nähtavad. 7. Territoriaalsete probleemide lahendamise kord 7.1. Liikmesriigid ja
piirkonnad kohustuvad astuma järgmisi samme, et valmistada ette oma
partnerluslepingud ja programmid: (a)
liikmesriigi või piirkonna
arengupotentsiaali ja ‑suutlikkuse analüüs, eelkõige seoses strateegias
„Euroopa 2020” määratletud võtmeprobleemide, riiklike reformikavade ja
asjaomaste riigipõhiste soovitustega. Vastutavad asutused kohustuvad riiklikke,
piirkondlikke ja kohalikke eripärasid üksikasjalikult analüüsima; (b)
hinnang peamistele
probleemidele, millega piirkonnal või liikmesriigil tuleb tegeleda,
kitsaskohtade ja puuduvate lülide, innovatsiooni lünkade, sealhulgas
pikaajalist potentsiaalset majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssiva
liigvähese planeerimis- ja rakendamissuutlikkuse kindlakstegemine. Selle põhjal
tehakse kindlaks võimalikud valdkonnad ja tegevused poliitiliste prioriteetide
seadmiseks, sekkumiseks ja kontsentreerumiseks; (c)
hinnang valdkondade- või
jurisdiktsioonidevahelistele või piiriülestele koordineerimisprobleemidele,
eelkõige makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiate raames; (d)
teha kindlaks sammud, mis
tuleb astuda, et saavutada parem koordineerimine eri territoriaalsete tasandite
ja rahastamisallikate vahel, et jõuda integreeritud lähenemisviisini, mis seob
omavahel strateegia „Euroopa 2020” ning piirkondlikud ja kohalikud toimijad. 7.2. Et võtta arvesse
territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, tagavad liikmesriigid ja piirkonnad, et
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise üldine lähenemisviis
vastab järgmistele tingimustele: (a)
see kajastab linnade,
maapiirkondade, kalandus- ja rannikualade ning eriliste geograafiliste või
demograafiliste probleemidega alade rolli; (b)
selles võetakse arvesse äärepoolseimate
piirkondade, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ja
saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade eriprobleeme; (c)
selles käsitletakse linna- ja
maapiirkondade ühendusi, s.t juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele
infrastruktuuridele ja teenustele, ning pakutakse lahendusi probleemidele
piirkondades, kus sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade kontsentratsioon on
suur. II
LISA
Tulemusraamistiku kehtestamise meetod 1. Tulemusraamistik koosneb
igale prioriteedile aastateks 2016 ja 2018 kehtestatud vahe-eesmärkidest ning
2022. aastaks kehtestatud eesmärkidest. Vahe-eesmärgid ja eesmärgid
esitatakse tabelis 1 ettenähtud vormis. Tabel 1. Tulemusraamistiku standardvorm Prioriteet || Vajaduse korral näitaja ja mõõtühik || Vahe-eesmärk 2016. aastaks || Vahe-eesmärk 2018. aastaks || Eesmärk 2022. aastaks || || || || || || || || || || || || || || || || 2. Vahe-eesmärgid on prioriteedi
konkreetse eesmärgi saavutamise vahe-etappideks seatud eesmärgid, mis
väljendavad ettenähtud tempot perioodi lõpuks seatud eesmärkide poole
liikumisel. 2016. aastaks kehtestatud vahe-eesmärgid hõlmavad finants- ja
väljundinäitajaid. 2018. aastaks kehtestatud vahe-eesmärgid hõlmavad
finants-, ja väljundinäitajaid ning vajaduse korral tulemusnäitajaid. Samuti
võib kehtestada vahe-eesmärke rakendamise olulisimatele etappidele. 3. Vahe-eesmärgid peavad olema: –
asjakohased, sisaldades olulist teavet prioriteedi
saavutamisel tehtavate edusammude kohta; –
läbipaistvad, objektiivselt kontrollitavate
eesmärkide ja määratud lähteandmetega ning avalikkusele kättesaadavad; –
kontrollitavad, tekitamata ebaproportsionaalset
halduskoormust; –
vajaduse korral kõikides rakenduskavades ühtsed.
III LISA Kulukohustuste
assigneeringute jaotus aastate kaupa aastateks 2014–2020 […] IVII
LISA
Täiendavus
1.
Avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud
Kapitali kogumahutuse arvnäitajat veerus X-1,
väljendatuna osana SKP-st vastavalt dokumendi „Suunised stabiilsus- ja
lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”[43]
2. lisas olevale tabelile 2, kasutatakse avaliku sektori või
samaväärsete struktuuriliste kulude määramiseks.
2.
Kontroll
Artikli 86 lõike 3 kohane
täiendavuse kontroll toimub järgmiste eeskirjade kohaselt. 2.1 Eelkontroll (a)
Kui liikmesriik esitab partnerluslepingu, esitab ta
andmed kulude kavandatava profiili kohta alltoodud tabeli 1 vormis.
Liikmesriikides, kus [vähemarenenud ja vahepealsed piirkonnad] hõlmavad üle
15 %, aga alla 70 % elanikkonnast, esitatakse andmed kulude kohta
[vähemarenenud ja vahepealsetes piirkondades] samas vormis. Tabel 1 Valitsemissektori kulud osana SKPst || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 P51 || X || X || X || X || X || X || X (b)
Liikmesriik esitab komisjonile andmed peamiste
makromajanduslike näitajate ja prognooside kohta, mis on avaliku sektori või
samaväärsete struktuuriliste kulude taseme aluseks. (c)
Kui komisjon ja liikmesriik on kokkuleppele
jõudnud, lisatakse asjaomase liikmesriigi partnerluslepingusse eeltoodud
tabel 1 avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude
kontrolltasemena, mida tuleb aastatel 2014–2020 säilitada. 2.2 Vahekontroll (a)
Vahekontrolli ajal loetakse liikmesriik avaliku
sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme säilitanuks, kui kulude
aastane keskmine aastatel 2014–2017 võrdub partnerluslepingus määratud kulude
kontrolltasemega või ületab selle. (b)
Pärast vahekontrolli võib komisjon liikmesriigiga
konsulteerides avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude
kontrolltaseme partnerluslepingus üle vaadata, kui liikmesriigi majandusolukord
on partnerluslepingu vastuvõtmisest saadik oluliselt muutunud ning muutust ei
võetud partnerluslepingus kontrolltaseme määramisel arvesse. 2.3 Järelkontroll Järelkontrolli ajal loetakse liikmesriik
avaliku sektori või samaväärsete struktuuriliste kulude taseme säilitanuks, kui
kulude aastane keskmine aastatel 2014–2020 võrdub partnerluslepingus määratud
kulude kontrolltasemega või ületab selle.
3.
Finantskorrektsiooni määrad pärast järelkontrolli
Kui komisjon otsustab kohaldada
finantskorrektsiooni artikli 86 lõike 4 kohaselt, saadakse
finantskorrektsiooni tase, lahutades partnerluslepingu kontrolltaseme ja
saavutatud taseme vahelisest erinevusest, väljendatuna kontrolltaseme
protsendina, 3% ning jagades seejärel tulemuse kümnega. Finantskorrektsioon
määratakse, kohaldades finantskorrektsiooni määra toetusele, mille asjaomane
liikmesriik on saanud fondidest vähem arenenud ja üleminekupiirkondade jaoks
kogu programmitöö perioodiks. Kui partnerluslepingu kontrolltaseme ja
saavutatud taseme vaheline erinevus, väljendatuna protsendina kontrolltasemest
partnerluslepingus, on 3 % või alla selle, siis finantskorrektsiooni ei
kohaldata. Finantskorrektsioon ei tohi ületada 5 %
fondist asjaomasele liikmesriigile kogu programmitöö perioodiks eraldatud
toetusest, mis on ette nähtud vähem arenenud ja üleminekupiirkondade jaoks. IV LISA
Eeltingimused Temaatilised
eeltingimused Temaatilised eesmärgid || Eeltingimus || Täitmise kriteeriumid 1. Teaduse, tehnoloogia-arenduse ja innovatsiooni edendamine (teadus- ja arendustegevuse eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 1) || 1.1. Teadus ja innovatsioon: Riikliku ja/või regionaalse innovatsioonistrateegia olemasolu arukaks spetsialiseerumiseks kooskõlas riikliku reformikavaga, et edendada erasektori kulusid teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis vastavad hästitoimivate riiklike või regionaalsete teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemide tunnustele[44]. || – Rakendatud on riiklik ja/või regionaalne innovatsioonistrateegia arukaks spetsialiseerumiseks, mis: – rajaneb SWOT-analüüsil, et suunata vahendeid piiratud hulgale teadusuuringute ja innovatsiooniprioriteetidele; – esitab meetmeid, millega stimuleeritakse erainvesteeringuid teadusuuringutesse ja tehnoloogiaarendusse; – sisaldab kontrolli- ja järelevalvesüsteemi. – Liikmesriik on võtnud vastu raamistiku, milles esitatakse kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid teadus- ja arendustegevusele. – Liikmesriik on võtnud vastu mitmeaastase kava ELi prioriteetidega seotud investeeringute eelarvestamiseks ja eelisarendamiseks (Euroopa teadustöö infrastruktuuride strateegiafoorum, ESFRI). 2. Teabe ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse ja nende kasutamise ning kvaliteedi parandamine (lairibaühendusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 2) || 2.1. Digitaalne kasv: otsese digitaalse kasvu peatüki olemasolu riiklikus ja/või regionaalses aruka spetsialiseerumise innovatsioonistrateegias, et suurendada vajadust taskukohaste kvaliteetsete ja koostalitlusvõimeliste IKTst saadavate avalike ja eraõiguslike teenuste järele ning suurendada vastuvõttu tarbijate, ettevõtjate ja korraldusasutuste hulgas, sealhulgas piiriüleste algatuste raames. || – Rakendatud on digitaalse majanduskasvu peatükk riiklikus ja/või regionaalses aruka spetsialiseerumise innovatsioonistrateegias, mis sisaldab järgmist: – meetmete eelarvestamine ja eelisarendamine SWOT-analüüsi kaudu, mis tehakse kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava[45] tulemustabeliga; – teostatud peaks olema info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toodete ning teenuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustamise analüüs; – mõõdetavad eesmärgid sekkumiste tulemustele digitaalpädevuse, ‑oskuste, e-kaasatuse, e-kättesaadavuse ja e-tervise valdkonnas, mis on kooskõlas olemasolevate riiklike või piirkondlike valdkonnastrateegiatega; – hinnang vajadusele tugevdada IKT-suutlikkuse suurendamist. 2.2. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud: riiklike järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kavade olemasolu, milles võetakse arvesse regionaalseid meetmeid ELi kiire internetiühenduse eesmärkide[46] saavutamiseks, suunates tähelepanu valdkondadele, kus turg ei paku avatud infrastruktuuri taskukohase hinnaga ega piisava kvaliteediga vastavalt ELi konkurentsi- ja riigiabi-eeskirjadele, ning pakutakse haavatavamatele ühiskonnagruppidele kättesaadavaid teenuseid. || – Rakendatud on riiklik riiklike järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu kava, mis sisaldab järgmist: – infrastruktuuriinvesteeringute kava nõudluse koondamise ning infrastruktuuri ja teenuste kaardistamise teel ning mida ajakohastatakse korrapäraselt; – jätkusuutliku investeerimise mudelid, mis võimendavad konkurentsi ja tagavad juurdepääsu avatud, taskukohasele, kvaliteetsele ja tulevikuks hästi ette valmistatud infrastruktuurile ning teenustele; – meetmed erasektori investeeringute stimuleerimiseks. 3. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine (osutatud artikli 9 lõikes 3) || 3.1. Teostatud on konkreetseid meetmeid, et tulemuslikult rakendada Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ja selle 23. veebruari 2011. aasta läbivaatamisakt[47], sealhulgas põhimõte „Kõigepealt mõtle väikestele”. || – Konkreetsed meetmed sisaldavad järgmist: – järelevalvemehhanism, mis tagab SBA rakendamise, sealhulgas organ, mis vastutab VKEsid puudutavate küsimuste koordineerimise eest eri haldustasanditel (VKEde saadik); – meetmed, mis vähendavad ettevõtete käivitamise aja kolme tööpäevani ja kulu 100 euroni; – meetmed, mis vähendavad aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, 3 kuuni; – mehhanism VKEdele avalduva õigusaktide mõju süstemaatiliseks hindamiseks, kasutades nn VKE-testi, võttes samal ajal vajaduse korral arvesse ettevõtete suuruste erinevusi. 3.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/7/EL (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul)[48] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. || – Direktiivi ülevõtmine kooskõlas direktiivi artikliga 12 (16. märtsiks 2013). 4. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites (osutatud artikli 9 lõikes 4) || 4.1. Energiatõhusus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/31/EL (hoonete energiatõhususe kohta)[49] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse kooskõlas direktiivi artikliga 28. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsuse nr 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020)[50] artikli 6 lõike 1 järgimine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid)[51] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiivi 2004/8/EÜ (soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel, millega muudetakse direktiivi 92/42/EMÜ)[52] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse || – Direktiivi 2010/31/EL artiklite 3, 4 ja 5 kohaselt nõutavate ehitiste energiatõhususega seotud miinimumnõuete rakendamine; – direktiivi 2010/31/EL artikli 11 kohase hoonete energiamärgise väljastamise süsteemi kehtestamiseks vajalike meetmete kasutuselevõtt; – avalike hoonete nõutava renoveerimismäära rakendamine; – lõpptarbijatele antakse individuaalsed mõõturid; – kütte- ja jahutussüsteemide tõhusust edendatakse vastavalt direktiivile 2004/8/EÜ. 4.2. Taastuvenergia: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta)[53] ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. || – Liikmesriik on rakendanud läbipaistvad toetuskavad, seadnud prioriteedid elektrivõrkudele juurdepääsul ja dispetšjuhtimises, kehtestanud tehniliste kohanduste kulude kandmise ning jagamisega seotud standardeeskirjad, mis on avalikustatud; – liikmesriik on võtnud vastu riikliku taastuvenergia tegevuskava kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 4. 5. Kliimamuutustega kohanemise ja riskide ennetuse edendamine (kliimamuutusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 5) || 5.1. Riskiennetus ja riskijuhtimine: riiklike riskihinnangute olemasolu suurõnnetuste likvideerimise juhtimiseks, milles arvestatakse kliimamuutustega kohanemist[54] || – Rakendatud on riiklik riskihindamine, mis hõlmab järgmist: – protsessi, metoodika, meetodite ja mittetundlike andmete kirjeldus, mida kasutatakse riiklikuks riskihindamiseks; – ühe ja mitme riskiga stsenaariumide kirjeldus; – vajaduse korral riiklike kliimamuutusega kohanemise strateegiate arvestamine. 6. Keskkonnakaitse ja ressursside säästliku kasutamise edendamine (osutatud artikli 9 lõikes 6) || 6.1. Veesektor: veehinnapoliitika olemasolu, mis tagab kasutajatele piisavad stiimulid veeressursside tõhusaks kasutamiseks, ning b) eri veekasutusviiside piisav panus veeteenuste kulude katmisse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika tegevusraamistik)[55] artikliga 9 || – Liikmesriik on taganud eri veekasutusviiside osaluse veevarustusteenuste kulude kandmisel sektorite kaupa kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 9; – vesikonna majandamise kava vastuvõtmine valglapiirkonnale, kus investeeringuid tehakse, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik)[56] artikliga 13. – 6.2. Jäätmesektor: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid)[57] rakendamine, iseäranis jäätmekavade väljatöötamine kooskõlas direktiiviga ja järgides jäätmehierarhiat. || – Liikmesriik on teatanud komisjonile edusammudest direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 eesmärkide suunas, läbikukkumise põhjustest ning kavatsetavatest meetmetest eesmärkide saavutamisel; – liikmesriik on taganud, et tema pädevad ametiasutused kehtestavad kooskõlas 2008/98/EÜ artiklitega 1, 4, 13 ja 16 ühe või mitu jäätmekava, nagu seda nõutakse direktiivi artiklis 28; – hiljemalt 12. detsembriks 2013 on liikmesriik kehtestanud kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 1 ja 4 jäätmetekke vältimise kavad, nagu seda nõutakse direktiivi artiklis 29; – liikmesriik on rakendanud taaskasutuse ja ringlussevõtuga seotud 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks vajalikud meetmed kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 11. 7. Säästva transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine (osutatud artikli 9 lõikes 7) || 7.1. Maantee: üldise riikliku transpordikava olemasolu, mis sisaldab TEN-T põhivõrku, üldisse võrku (TEN-T põhivõrku mittepuudutavate investeeringute) ja lisaühenduvusse (sealhulgas regionaalse ja kohaliku tasandi ühistransporti) tehtavate investeeringute asjakohast eelisarendamist. || – Rakendatud on üldine transpordikava, mis sisaldab järgmist: – TEN-T põhivõrku, üldisse võrku ja lisaühenduvusesse tehtavate investeeringute eelisarendamine; eelisarendamisel tuleks arvestada investeeringute panust liikuvusse, säästvusse ja ühtse Euroopa transpordipiirkonna edendamisse; – realistlik kavandatud projektide esitamise süsteem (sealhulgas ajakava, eelarveraamistik); – keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis täidab transpordikavale esitatavaid õiguslikke nõudeid; – meetmed, millega tugevdada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkust teostada projektide esitamise süsteemi. 7.2. Raudtee: siseriiklikus kõikehõlmavas transpordikavas raudtee arengule pühendatud eripeatüki olemasolu, mis sisaldab TEN-T põhivõrku, üldisse võrku (TEN-T põhivõrku mittepuudutavate investeeringute) ja raudteesüsteemi lisaühenduvusse tehtavate investeeringute asjakohast eelisarendamist vastavalt nende osale liikuvuses, jätkusuutlikkuses, riiklikus ja üleeuroopalises võrgus. Investeeringud hõlmavad liikuvat vara ning koostalitusvõimet ja suutlikkuse tõhustamist. || – Üldises transpordikavas on rakendatud raudtee arengut käsitlev peatükk, mis sisaldab järgmist: – realistlikku kavandatud projektide esitamise süsteem (sealhulgas ajakava, eelarveraamistik); – keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis täidab transpordikavale esitatavaid õiguslikke nõudeid; – meetmed, millega tugevdada vahendusasutuste ja toetusesaajate suutlikkust teostada projektide esitamise süsteemi. 8. Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine (tööhõive eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 8) || 8.1. Tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töövõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine: aktiivset tööturupoliitikat arendatakse ja teostatakse kooskõlas tööhõivesuunistega[58]. || – Tööturuasutused suudavad korraldada ja tegelikult korraldavad: – isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ja varase etapi preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele ega piirdu töötutega; – prognoosimist ja nõustamist seoses pikaajalise tööhõivega, mida tekitavad struktuursed muutused tööturul, nagu üleminek vähese CO2-heitega majandusele; – läbipaistvat ja süstemaatilist teavet uute töökohtade kohta. – Tööturuasutused on loonud võrke tööandjate ja õppeasutustega. 8.2. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, ettevõtlus ja ettevõtete asutamine: tervikliku ja kõikehõlmava strateegia olemasolu ettevõtete starditoetuseks kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act”[59] ning kooskõlas tööhõivesuunistega ja liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuunistega[60] töökohtade loomise eelduste kohta; || – Rakendatud on terviklik ja kõikehõlmav strateegia, mis sisaldab: – meetmeid, mis vähendavad ettevõtete käivitamise aja kolme tööpäevani ja kulu 100 euroni; – meetmed, mis vähendavad aega, mida on vaja lubade saamiseks, et ettevõte võiks konkreetse tegevusalaga tegelema hakata, kolme kuuni; – meetmeid, mis ühendavad sobivaid ettevõtluse arendamise ja finantsteenuseid (juurdepääs kapitalile), sealhulgas teavitustegevusi ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele ja piirkondadele. 8.3. Tööturuasutuste ajakohastamine ja tugevdamine, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on soodustada riikidevahelist tööjõu liikuvust[61]: – tööturuasutusi ajakohastatakse ja tugevdatakse kooskõlas tööhõivesuunistega; – tööturuasutuste reformidele eelneb selge strateegia ja eelhindamine, mis hõlmab ka soolist mõõdet. || – Meetmed tööturuasutuste reformimiseks, mille eesmärk on tagada neile suutlikkus korraldada[62]: – isiklikele vajadustele kohandatud teenuseid ja varase etapi preventiivseid tööturumeetmeid, mis on avatud kõikidele tööotsijatele ega piirdu töötutega; – nõustamist seoses pikaajalise tööhõivega, mida tekitavad struktuursed muutused tööturul, nagu üleminek vähese CO2-heitega majandusele; – läbipaistvat ja süstemaatilist teavet uute töökohtade kohta, mis on kättesaadav ELi tasandil. – Tööturuasutuste reform hõlmab tööandjate ja õppeasutuste võrkude loomist. 8.4. Täisväärtusliku eluperioodi pikendamine: täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitikat kujundatakse ja korraldatakse kooskõlas tööhõivesuunistega[63]. || – Meetmed täisväärtusliku eluperioodi pikendamise probleemide lahendamiseks[64]: – täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitika kujundamisse ja rakendamisse on kaasatud asjaomased sidusrühmad; – liikmesriigis on rakendatud meetmed aktiivsena vananemise edendamiseks ja ennetähtaegselt vanaduspensionile mineku vähendamiseks. || 8.5. Töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muutustega: poliitika olemasolu, mille eesmärk on soodustada muutuste ning ümberstruktureerimise prognoosimist ja head juhtimist kõikidel asjaomastel tasanditel (riiklik, piirkondlik, kohalik ja valdkondlik)[65]. || – Rakendatud on tõhusad vahendid tööturu osapoolte ja avaliku sektori asutuste toetamiseks ennetavate lähenemisviiside arendamisel muutustele ning ümberstruktureerimisele. 9. Investeerimine oskustesse, haridusse ja elukestvasse õppesse (haridusega seotud eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 10) || 9.1. Koolist väljalangenute arv: tervikliku strateegia olemasolu kooli poolelijätmise vähendamiseks kooskõlas nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovitusega kooli poolelijätmise vähendamise poliitika kohta[66]. || – Riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on rakendatud kooli poolelijätmist puudutavate andmete ja teabe kogumine ning analüüsimine, mis: – tagab piisava tõenditebaasi sihtpoliitika arendamiseks; – on süstemaatiliselt kasutusel arengu jälgimiseks asjaomasel tasandil. – Rakendatud on kooli poolelijätmise vähendamise strateegia, mis: – rajaneb tõenditel; – on terviklik (nt hõlmates kõiki haridusvaldkondi, sh varajast lapsepõlve) ja käsitleb piisavalt ennetamis-, sekkumis- ja kompensatsioonimeetmeid; – kirjeldab eesmärke, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega kooli poolelijätmise vähendamise poliitika kohta; – on valdkonnaülene ja hõlmab ning koordineerib kõiki poliitikavaldkondi ja sidusrühmi, mis on olulised kooli poolelijätmise lahendamiseks. 9.2. Kõrgharidus: riiklike või piirkondlike strateegiate olemasolu kolmanda taseme hariduse omandamise, kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks kooskõlas komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatisega „Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava”[67]. || – Rakendatud on kolmanda taseme hariduse riiklik strateegia, mis sisaldab: – meetmeid osalemise ja omandamise suurendamiseks, mis: – täiustavad sisseastujatele pakutavat nõustamist; – suurendavad kõrghariduse omandamist madala sissetulekuga ja muudes alaesindatud rühmades; – tõstavad kõrghariduse omandamist täiskasvanud õppijate seas; – (vajaduse korral) vähendavad kooli poolelijätnute arvu/suurendavad kooli lõpetanute arvu; – meetmeid kvaliteedi tõstmiseks, mis: – soodustavad uuenduslikku infosisu ja programmikavandit; – soodustavad õpetamise kvaliteedi kõrget taset; – meetmeid tööalase konkurentsivõime ja ettevõtlikkuse suurendamiseks, mis: – soodustavad mitmeid valdkondi hõlmavate oskuste, sealhulgas ettevõtlikkuse arenemist kõikides kõrghariduskavades; – vähendavad soolisi erinevusi haridus- ja kutseharidusvalikutes ning ergutavad õppijaid minema tööle valdkondadesse, kus nad on alaesindatud, et vähendada soolist vahetegemist tööturul; – tagavad teadliku õpetamise, milles kasutatakse teadustegevusest ning äritavade arengust pärit teadmust. 9.3. Elukestev õpe: riikliku ja/või piirkondliku elukestva õppe poliitikaraamistiku olemasolu kooskõlas ELi tasandi strateegiliste suunistega[68]. || – Rakendatud on riiklik ja/või piirkondlik elukestva õppe poliitikaraamistik, mis sisaldab: – meetmeid, millega toetatakse elukestva õppe rakendamist ja kutseoskuste täiendamist ning sidusrühmade, sealhulgas tööturu osapoolte ning kodanikuühenduste, osalemise ja partnerluse tagamist; – meetmeid, millega tagatakse oskuste tulemuslik arendamine täiskasvanutele, tööturule naasvatele naistele, madala kvalifikatsiooniga ja vanematele töötajatele ning teistele ebasoodsas olukorras rühmadele; – meetmeid, millega laiendatakse juurdepääsu elukestvale õppele, sealhulgas tulemusliku rakendamise ja läbipaistvuse tagamise vahendeid (Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, riiklik kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem, Euroopa kvaliteeditagamine kutsehariduse ja koolituse valdkonnas) ning elukestva õppe teenuste (haridus ja koolitus, nõustamine, kehtivus) arendamist ja integreerimist; – meetmeid, millega parandatakse hariduse ja koolituse olulisust ning kohandatakse seda väljaselgitatud sihtrühmade vajadustele. 10. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine (vaesuse vähendamise eesmärk) (osutatud artikli 9 lõikes 9) || 10.1. Aktiivne kaasamine Marginaliseeritud kogukondade (nt romad) lõimimine: – vaesuse vähendamise riikliku strateegia olemasolu ja rakendamine kooskõlas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitusega tööturult tõrjutud inimeste aktiivse kaasamise kohta[69] ning tööhõivesuunistega; – rakendatud on riiklik romade kaasamise strateegia kooskõlas romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikuga[70]; – asjaomastele sidusrühmade toetamine juurdepääsul fondidele. || – Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik strateegia, mis: – rajaneb tõenditel. See nõuab süsteemi andmete ja teabe kogumiseks ning analüüsimiseks, mis tagab piisavad tõendid vaesuse vähendamise poliitika arendamiseks. Süsteemi kasutatakse süstemaatiliselt arengu jälgimiseks; – on kooskõlas riikliku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgiga (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab tööhõivevõimalusi ebasoodsas olukorras olevatele ühiskonnagruppidele; – sisaldab marginaliseeritud ja ebasoodsas olukorras rühmade, sealhulgas romade territoriaalse koondumise kaardistust piirkondlikust täpsemal / NUTS 3. tasandil; – näitab, et tööturu osapooled ja asjaomased sidusrühmad on kaasatud aktiivse kaasamise kavandamisse; – sisaldab meetmeid üleminekuks hooldusasutustes pakutavatelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile; – osutab selgesti eraldatuse ennetamise ja sellega võitlemise meetmetele kõikides valdkondades. – Rakendatud on riiklik romade kaasamise strateegia, mis: – seab saavutatavad riiklikud romade integratsiooni eesmärgid, et vähendada vahet elanikkonna põhiosaga. Need eesmärgid peaksid hõlmama vähemalt nelja ELi romade integratsiooni eesmärki, mis on seotud juurdepääsuga haridusele, tööhõivele, tervishoiule ja eluasemele; – on kooskõlas riikliku reformiprogrammiga; – määrab vajaduse korral kindlaks ebasoodsas olukorras mikropiirkonnad või eraldatud naabruskonnad, kus kogukonnad on kõige enam puudust kannatavad; selleks kasutatakse juba olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke ja territoriaalseid näitajaid (s.o väga madal haridustase, pikaajaline töötus jne); – eraldab riigieelarvest piisavalt vahendeid, mida vajaduse korral täiendatakse rahvusvahelistest või ELi allikatest; – sisaldab rangeid järelevalvemeetodeid, et hinnata romade integreerimise meetmete mõju ja vaadata üle strateegia kohandamise mehhanism; – seda koostatakse, rakendatakse ja kontrollitakse tihedas koostöös ja pidevas dialoogis roma kodanikuühiskonna ning piirkondlike ja kohalike ametiasutustega; – sisaldab riikliku romade integratsioonistrateegia riiklikku kontaktpunkti, millel on õigus koordineerida strateegia kujundamist ja rakendamist. – Asjaomaseid sidusrühmi toetatakse projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel. 10.2. Tervishoid : riikliku ja/või piirkondliku tervishoiustrateegia olemasolu, millega tagatakse juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele ja majanduslik jätkusuutlikkus. || – Rakendatud on riiklik tervishoiustrateegia, mis: – sisaldab kooskõlastatud meetmeid kvaliteetsete tervishoiuteenuste ligipääsetavuse parandamiseks; – sisaldab meetmeid tervishoiusektori tõhususe stimuleerimiseks, sealhulgas rakendades tulemuslikke uuenduslikke tehnoloogiaid, teenuse osutamise mudeleid ja infrastruktuuri; – sisaldab kontrolli- ja järelevalvesüsteemi. – Liikmesriik on võtnud vastu raamistiku, milles esitatakse tervishoiule kättesaadavaks tehtud eelarvelised vahendid. 11. Institutsioonilise suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine (osutatud artikli 9 lõikes 11) || Liikmesriikide haldustõhusus: – strateegia olemasolu liikmesriigi haldustõhususe tugevdamiseks, sealhulgas avaliku halduse reformiks[71]. || – Strateegia liikmesriikide haldustõhususe tugevdamiseks on olemas ja rakendamisel[72]. Strateegia sisaldab järgmist: – õiguslike, organisatsiooniliste ja/või menetluste reformimise meetmete analüüs ning strateegiline planeerimine; – kvaliteedijuhtimise süsteemide arendamine; – integreeritud meetmed haldusmenetluste lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks; – inimressursistrateegiate ja -poliitika arendamine ning rakendamine, mis hõlmab personalivärbamiskavasid ja tööalast arengut, pädevuste arendamist ning ressursse; – kutseoskuste arendamine kõikidel tasanditel; – järelevalve- ja hindamismenetluste ja ‑vahendite arendamine. Üldised eeltingimused Valdkond || Eeltingimused || Täitmise kriteeriumid 1. Diskrimineerimisvastased meetmed || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel)[73] ja 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust)[74] tõhus rakendamine ja kohaldamine || – ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide 2000/78/EÜ ja 2000/43/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – institutsiooniline kord ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide rakendamisel ja kohaldamisel. 2. Sooline võrdõiguslikkus || Soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia ja selle tõhusa rakendamise mehhanismi olemasolu. || – Soolise võrdõiguslikkuse edendamise otsese strateegia tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – süsteem andmete ja näitajate kogumiseks ning analüüsimiseks, mis jagunevad soo alusel ja millega arendatakse tõenditel põhinevat soolise võrdõiguslikkuse poliitikat; – kava ja eelkriteeriumid soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide integreerimiseks võrdõiguslikkuse normatiivide ja suuniste abil; – rakendusmehhanismid, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse organi ja asjaomase asjatundlikkuse kaasamine sekkumismeetmete koostamiseks, järelvalveks ning hindamiseks. 3. Puuetega inimesed || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhus rakendamine ja kohaldamine. [75] || – ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgnevaga: – meetmete rakendamine kooskõlas ÜRO konventsiooni artikliga 9, et ennetada, selgitada välja ja kõrvaldada puuetega inimeste juurdepääsu raskendavad ja tõkestavad asjaolud; – institutsiooniline kord ÜRO konventsiooni rakendamiseks ja järelvalveks kooskõlas konventsiooni artikliga 33; – kava fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ÜRO konventsiooni rakendamisel ja kohaldamisel, sealhulgas sobiv kord juurdepääsunõuete täitmise järelevalveks. 4.. Riigihanked || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine ning piisav seire ja järelevalve. || – ELi direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ täielik ülevõtmine; – institutsiooniline kord ELi avalike hangete õiguse rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – meetmed, millega tagatakse läbipaistva hankemenetluse piisav seire ja järelevalve ning piisav teave selle kohta; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi avalike hangete õiguse rakendamisel ja kohaldamisel. 5. Riigiabi || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse ELi avalike hangete õiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine. || – ELi riigiabiõiguse tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – institutsiooniline kord ELi riigiabiõiguse rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – strateegia fondide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed haldussuutlikkuse tugevdamiseks ELi riigiabiõiguse rakendamisel ja kohaldamisel. 6. Keskkonnamõju hindamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud keskkonnaalased õigusaktid || Mehhanismi olemasolu, millega tagatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõhus rakendamine ning kohaldamine kooskõlas 27. juuni 1985. aasta direktiiviga 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta[76] ning 27. juuni 2001. aasta direktiiviga 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta[77]. || – ELi keskkonnaalaste õigusaktide tõhus rakendamine ja kohaldamine tagatakse järgmiste meetmete kaudu: – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide täielik ja õige ülevõtmine; – institutsiooniline kord keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide rakendamiseks, kohaldamiseks ja järelvalveks; – strateegia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivide rakendamisse kaasatud personali koolitamiseks ja teavitamiseks; – meetmed, millega tagatakse piisav haldussuutlikkus. 7. Statistilised süsteemid ja tulemusnäitajad || Statistilise süsteemi olemasolu, mida on vaja programmide tõhususe ja mõju hindamiseks. Tõhusa tulemusnäitajate süsteemi olemasolu, mida on vaja tulemuste suunas tehtavate edusammude seireks ja mõju hindamiseks. || – Rakendatud on mitmeaastane kava andmete õigeaegseks kogumiseks ja koondamiseks, mis hõlmab: – allikate ja mehhanismide väljaselgitamist statistilise valideerimise tagamiseks; – avaldamise ja üldsusele kättesaadavuse korda. – tõhus tulemusnäitajate süsteem, sealhulgas: – tulemusnäitajate valimine iga programmi jaoks, mis annab teavet inimeste heaolu ja edusammude nende tahkude kohta, mis ajendavad programmist rahastatavaid poliitikameetmeid; – sihtide kehtestamine nende näitajate jaoks; – järgmiste nõuete täitmine iga näitaja puhul: usaldusväärsus ja statistiline valideerimine, normatiivse tõlgendamise selgus, reageerimine poliitikale, andmete õigeaegne kogumine ja avalik kättesaadavus; – rakendatud on vajalikud menetlused, et tagada, et kõikide programmist rahastatavate toimingute puhul võetakse kasutusele tõhus näitajate süsteem. VI lisa Informatsioon
ja kommunikatsioon fondide toetuse kohta
1.
Toimingute loend
Artikli 105 lõikes 2 osutatud
toimingute loend sisaldab vähemalt ühes liikmesriigi ametlikus keeles järgmisi
andmevälju: –
toetusesaaja nimi (ainult juriidilised isikud; füüsilisi isikuid ei nimetata), –
toimingu nimi; –
toimingu kokkuvõte; –
toimingu alustamise kuupäev; –
toimingu lõpetamise kuupäev (toimingu eeldatav
füüsilise lõpuleviimise või täieliku rakendamise kuupäev); –
toimingule eraldatud abikõlblike kulude kogusumma; –
ELi kaasfinantseerimise määr (vastavalt
prioriteetsele suunale); –
toimingu sihtnumber; –
riik; –
toimingu sekkumiskategooria; –
toimingute loendi viimase ajakohastatud versiooni
kuupäev. Andmeväljade rubriigid ja projektide nimed
esitatakse samuti vähemalt ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest.
2.
Avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmed
Liikmesriik, korraldusasutus ja toetusesaajad
rakendavad vajalikke avalikkusele suunatud teavitamis- ja avalikustamismeetmeid
rakenduskava raames kaasrahastatavate toimingute kohta kooskõlas käesoleva
määrusega.
2.1.
Liikmesriigi ja korraldusasutuse kohustused
1. Liikmesriik ja
korraldusasutus tagavad, et teavitamis- ja avalikustamismeetmeid rakendatakse
kooskõlas kommunikatsioonistrateegiaga ning et meetmete eesmärk on võimalikult
lai meediakajastus, kasutades eri kommunikatsioonivorme ja meetodeid sobival
tasemel. 2. Korraldusasutus vastutab
vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete korraldamise eest: (a)
suuremõõtmeline teavitusüritus, millega
avalikustatakse rakenduskava käivitumine; (b)
aastas vähemalt üks suuremõõtmeline teavitusüritus,
kus teavitatakse rahastamisvõimalustest, rakendatavatest strateegiatest ja
esitletakse rakenduskava raames saavutatut, sealhulgas võimalusel suuremaid
projekte ja muid näiteid projektidest; (c)
Euroopa Liidu lipu kasutamine iga korraldusasutuse
hoone ees või üldsusele nähtavas kohas korraldusasutuse ruumides; (d)
toimingute loendi elektrooniline avaldamine
kooskõlas lõikega 1; (e)
toimingute näited rakenduskavade kaupa ühtsel
veebilehel või rakenduskava veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe
kaudu; näited peaksid olema mõnes levinumas Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis
ei ole asjaomase liikmesriigi ametlik keel või üks tema ametlikest keeltest; (f)
teabe ajakohastamine rakenduskava rakendamise,
sealhulgas peamiste saavutuste kohta, ühtsel veebilehel või rakenduskava
veebiportaalis, mis on ligipääsetav ühtse veebilehe kaudu. 3. Korraldusasutus kaasab
teavitamis- ja avalikustamismeetmetesse kooskõlas liikmesriikide õigusnormide
ja tavaga järgmised asutused: (a)
artiklis 5 osutatud partnerid; (b)
Euroopa kohta teavet jagavad infokeskused ning ka
komisjoni esindused liikmesriikides; (c)
haridus- ja teadusasutused. Need organid levitavad ulatuslikult
artikli 105 lõike 1 punktides a ja b kirjeldatud teavet.
2.2.
Toetusesaajate kohustused
1. Kõikides toetusesaaja
teavitus- ja kommunikatsioonimeetmetes tunnustatakse fondide toetust toimingule
järgmisega: (a)
ELi embleemi kasutamine koos viitega Euroopa
Liidule kooskõlas tehniliste näitajatega, mis sätestatakse rakendusaktis, mille
komisjon võtab vastu artikli 105 lõike 4 alusel; (b)
viide toimingut toetava(te)le fondi(de)le. 2. Toimingu teostamise ajal
teavitab toetusesaaja üldsust fondidelt saadud toetusest järgmisega: (a)
toimingu lühikirjelduse esitamine toetusesaaja
veebisaidil, juhul kui taoline veebisait on olemas, koos toimingu eesmärkide ja
tulemustega, tõstes esile rahalist abi Euroopa Liidult; (b)
üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta, näiteks hoone
sissepääsu juurde, vähemalt ühe plakati paigutamine (vähemalt suuruses A3),
millel on teave projekti kohta, sealhulgas Euroopa Liidu rahalise toetuse
kohta. 3. ESFist toetust saavate
toimingute ja vajadusel ERFist või Ühtekuuluvusfondist toetust saavate
toimingute puhul tagab toetusesaaja, et toimingus osalejaid on rahastamisest
teavitatud. Iga dokument, mis on seotud niisuguse toiminguga,
sealhulgas iga osalemis- või muu tunnistus, peab sisaldama avaldust selle
kohta, et rakenduskava on saanud toetust fondist või fondidest. 4. ERFi või Ühtekuuluvusfondi
toimingu rakendamise ajal paneb toetusesaaja üles üldsusele hõlpsasti nähtavas
kohas märkimisväärsete mõõtmetega ajutise stendi iga toimingu kohta, mis
seisneb infrastruktuuri või ehitustööde rahastamises, mille puhul avaliku
sektori kogutoetus toimingule ületab 500 000 eurot. 5. Hiljemalt kolm kuud pärast
toimingu lõpetamist paneb toetusesaaja üldsusele hõlpsasti nähtavas kohas üles
märkimisväärsete mõõtmetega alalise tahvli või stendi iga toimingu kohta, mis
vastab järgmistele kriteeriumidele: (a)
ELi toetus toimingule ületab
500 000 eurot; (b)
toiming seisneb füüsilise eseme ostmises või
infrastruktuuri või ehitustoimingute rahastamises. Tahvlil või stendil näidatakse toimingu liik,
nimetus ja otstarve ning see valmistatakse ette kooskõlas tehniliste
näitajatega, mille komisjon võtab vastu kooskõlas artikli 105
lõikega 4.
3.
Olemasolevatele ja potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud
teavitamismeetmed
3.1.
Potentsiaalsetele toetusesaajatele suunatud
teavitamismeetmed
1. Korraldusasutus tagab
kooskõlas kommunikatsioonistrateegiaga, et rakenduskava strateegiat, eesmärke
ning Euroopa Liidu ja liikmesriigi ühisel toetusel pakutavaid
rahastamisvõimalusi koos asjaomaste fondide rahalise toetuse üksikasjadega
tutvustataks laialdaselt kõigile potentsiaalsetele toetusesaajatele ja
huvitatud isikutele. 2. Korraldusasutus tagab
potentsiaalsete toetusesaajate teavitamise vähemalt järgmisest: (a)
kulutuste abikõlblikkuse tingimused, mis tuleb
täita, et kvalifitseeruda toetuse saamiseks rakenduskava raames; (b)
rahastamistaotluste läbivaatamise korra ja
menetlustähtaegade kirjeldus; (c)
toetatavate toimingute valimise kriteeriumid; (d)
riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi
kontaktisikud, kes oskavad anda teavet rakenduskavade kohta; (e)
asjaolu, et taotlustes tuleks pakkuda välja
toimingu suurusega proportsionaalne kommunikatsioonitegevus, et teavitada
üldsust toimingu eesmärkidest ja ELi toetusest toimingule.
3.2.
Olemasolevatele toetusesaajatele suunatud
teavitamismeetmed
1. Korraldusasutus teavitab
toetusesaajaid sellest, et nõustudes rahastamisega, nõustuvad nad ühtlasi enda
lisamisega artikli 105 lõike 2 kohaselt avaldatavasse toetusesaajate
nimekirja. 2. Korraldusasutus tagab teabe
ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata
toetusesaajatel täita lõikes 2.2 sätestatud kohustusi.
4.
Kommunikatsioonistrateegia komponendid
Korraldusasutuse
koostatud kommunikatsioonistrateegia sisaldab vähemalt järgmisi komponente: (a)
kommunikatsioonis rakendatava lähenemisviisi
kirjeldus, sealhulgas peamised teavitamis- ja avalikustamismeetmed, mis
liikmesriigil või korraldusasutusel rakendada tuleb ja mis on suunatud
võimalikele toetusesaajatele, olemasolevatele toetusesaajatele,
levitusvahenditele ja laiemale üldsusele, arvestades artiklis 105
kirjeldatud eesmärke; (b)
materjalide kirjeldus, mis tehakse kättesaadavaks
vormis, mis on juurdepääsetav puudetega inimestele; (c)
kirjeldus, kuidas toetusesaajaid kommunikatsioonitegevuses
toetatakse; (d)
strateegia rakendamise kavandatav eelarve; (e)
haldusorganite, sealhulgas personaliressursside
kirjeldus, kes vastutavad teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise
eest; (f)
lõikes 2 osutatud teavitamis- ja avalikustamismeetmete
kord, sealhulgas veebileht või veebiportaal, kus taolised andmed leiduvad; (g)
teave selle kohta, kuidas hinnatakse teavitamis- ja
avalikustamismeetmeid poliitika, rakenduskava ja toimingute nähtavuse ja
teadvustamise valguses ning Euroopa Liidu etendatava rolli valguses; (h)
vajadusel eelmise rakenduskava peamiste tulemuste
kasutuse kirjeldus; (i)
iga-aastane ajakohastamine, milles kirjeldatakse
teostatavat teavitamis- ja kommunikatsioonitegevust. FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Juhtimis-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline
mõju tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline
mõju haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla
kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate
isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted
ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1083/2006.
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB
struktuurile[78]
13.
Regionaalpoliitika, tegevusalad vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise
süsteemile 13 03 (Euroopa Regionaalarengu Fond ja muud regionaalsed toimingud);
13 04 Ühtekuuluvusfond 4.
Tööhõive ja sotsiaalküsimused, tegevusala vastavalt tegevuspõhise
eelarvestamise süsteemile 04 02 (Euroopa Sotsiaalfond)
1.3.
Ettepaneku/algatuse liik
■ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[79] ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb olemasoleva meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.
Eesmärgid
1.4.1.
Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid,
mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Ühtekuuluvuspoliitika
eesmärk on vähendada eri regioonide arengutasemete ebavõrdsust, eriti
maapiirkondade, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondade ja regioonide
puhul, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või
demograafilised tingimused, ning aidata kaasa Euroopa 2020. aasta strateegias
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu osas seatud eesmärkide
saavutamisele, eelkõige nimetatud strateegias sätestatud kvantitatiivsete
peaeesmärkide saavutamisele.
1.4.2.
Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
ERFi
eesmärk on tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust
Euroopa Liidus, kaasfinantseerides liikmesriikides tehtavaid investeeringuid; ESF aga edendab tööhõivet, haridust ja sotsiaalset kaasatust. Ühtekuuluvusfond
aitab liikmesriikidel teha investeeringuid transpordivõrkudesse ja keskkonda. Fondide
sekkumise erieesmärgid on järgmised: - teaduse,
tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine; - info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning
kvaliteedi parandamine; - väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtete ning põllumajandussektori (EAFRD puhul) ja
kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine;
- vähese
CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites; - kliimamuutustega
kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine; - keskkonnakaitse
ja ressursitõhususe edendamine; - säästva
transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade
kõrvaldamine; - tööhõive
edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; - sotsiaalse
kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine; - investeerimine
haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse; - institutsioonilise
suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine. Asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile: 13
03: Euroopa Regionaalarengu Fond ja teised piirkondlikud meetmed 13
04: Ühtekuuluvusfond 04
02: Euroopa Sotsiaalfond
1.4.3.
Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Ühtekuuluvuspoliitika
soodustab oluliselt majanduskasvu ja jõukust levitamist kogu ELis, täites
Euroopa poliitikaeesmärke, vähendades samas majanduslikke, sotsiaalseid ja
piirkondlikke erinevusi.
1.4.4.
Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Komisjon
teeb ettepaneku kehtestada hulk ühiseid väljundinäitajaid, mida saab ELi
tasandil koondada. Ühised väljundinäitajad sisalduvad fondispetsiifiliste
määruste lisades. Tulemusnäitajad on kohustuslikud kõikide programmide ja
prioriteetide jaoks. Programmide mõjusid hinnatakse, võrreldes strateegia
„Euroopa 2020” eesmärkide ja sihtidega ning vajadusel SKP ja töötusnäitajatega.
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.
Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad
vajadused
Liit
soodustab liikmesriikide vahelist majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset
ühtekuuluvust ning solidaarsust. Ettepanek seab ühtekuuluvuspoliitika
raamistiku järgmisse rahastamisperioodi 2014–2020.
1.5.2.
Euroopa Liidu meetme lisaväärtus
ELi
meetmed on õigustatud nii aluslepingu artiklis 174 sätestatud eesmärkide kui subsidiaarsuse
põhimõtte alusel. Õigus tegutseda tuleneb Euroopa Liidu lepingu artiklist
3, milles seisab: „Liit edendab majanduslikku, sotsiaalset
ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist solidaarsust“, ning
lisaks ka ELTL artiklist 175, milles nõutakse liidult sõnaselgelt poliitika
rakendamist struktuurifondide abil, ja artiklist 177, milles määratakse
kindlaks Ühtekuuluvusfondi roll. Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu
Fondi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärgid on sätestatud artiklites 162, 176 ja 177.
ELi kaasatuse lisaväärtuse kohta leidub üksikasju asjaomases mõjuhinnangus. ELi
eelarve läbivaatamises on esile tõstetud: „Seepärast
tuleks ELi eelarvet kasutada selleks, et rahastada ELi avalikke hüvesid ning
meetmeid, mida liikmesriigid ja piirkonnad ei saa ise rahastada või mille puhul
ELi eelarvest rahastamine saab kindlustada paremad tulemused”[80]. Õigusakti ettepanek peab
kinni subsidiaarsuse põhimõttest, kuna fondide ülesanded on sätestatud
asutamiselepingus ja poliitikat rakendatakse kooskõlas ühise haldamise ja
liikmesriikide ning piirkondade institutsiooniliste pädevuste austamise
põhimõttega.
1.5.3.
Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Kokkuvõte
leidub ettepanekule kaasa pandud mõjuhindamises.
1.5.4.
Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste
meetmetega
Kehtestatakse
ühine strateegiline raamistik. Sellega kujundatakse Euroopa 2020. aasta
strateegia eesmärkidest ja prioriteetidest investeerimisprioriteedid ERFi,
ESFi, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi jaoks, mis tagab raha integreeritud
kasutamise ühiste eesmärkide teostamiseks. Ühises strateegilises raamistikus
sätestatakse ka muude asjaomaste liidu poliitikavaldkondade ja vahenditega
koordineerimise mehhanismid.
1.6.
Meetme kestus ja finantsmõju
¨ Piiratud kestusega
ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020 –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2023 ¨ Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus · Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, · millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid[81]
¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt ¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud: · ¨ rakendusametitele · ¨ ühenduste
asutatud asutustele[82] · ¨ riigi
avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ■ Eelarve täitmine koostöös
liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud
eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt
rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage) Mitme eelarve täitmise
viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused . .
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage teostamise
tingimused ja sagedus. Järelvalvesüsteem
põhineb ühise halduse süsteemil. Lähenemisviis põhineb iga rakenduskava ja iga
rakenduskava iga-aastase rakendusaruande jaoks loodud järelvalvekomisjonidel.
Järelvalvekomisjonid kohtuvad vähemalt kord aastas. Süsteemi täiendavad
komisjoni ja liikmesriikide vahelised iga-aastased revisjonikoosolek. Lisaks
iga rakenduskava rakendusaruannetele pööratakse rakenduskavade eduaruannetes
2017. ja 2019. aastal tähelepanu liikmesriikide tasandi strateegilistele
küsimustele. Selle alusel koostab komisjon 2017. ja 2019. aastal strateegilised
aruanded. Järelevalve-
ja aruandlussüsteem põhineb väljundinäitajatel ja tulemusnäitajatel.
Ettepanekutes nähakse ette ühised näitajad, mida kasutatakse teabe koondamiseks
ELi tasandil. Rakendusperioodi olulisemates punktides (2017 ja 2019) lisatakse
iga-aastastesse rakendusaruannetesse täiendavad analüütilised nõuded
programmides tehtavate edusammude kohta. Järelevalve- ja aruandlussüsteem
kasutab täielikult elektroonilise andmeedastuse võimalusi. Kehtestatakse
hindamise kord, et hinnata poliitika tulemuslikkust, tõhusust ja mõju, eelkõige
seoses strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide ja muude asjakohaste
mõjunäitajatega.
2.2.
Juhtimis- ja kontrollisüsteemid
2.2.1.
Tuvastatud riskid
2007.
aastast saadik on Euroopa Kontrollikoda märkinud oma aastaaruandesse
Ühtekuuluvuspoliitika puhul tervikuna tuvastatud hinnangulise veamäära iga
eelarveaasta kohta (2006–2009), lähtuvalt sõltumatust iga-aastasest tehingute
juhuvalimist. Kontrollikoja
hinnanguline veamäär ühtekuuluvuspoliitika puhul on olnud neil aastail kõrge,
võrreldes ELi eelarve teiste poliitikarühmadega, ning on praeguse programmiperioodi
kulutuste puhul jäänud 5–10% vahemikku. Kontrollikoja esitatud veamäär kehtib
siiski liikmesriigi esitatud vahemaksete suhtes, mille komisjon hüvitab enne,
kui kõik 2007.–2013. aasta programmide jaoks ette nähtud kontrollitoimingud on
riigi ja ühenduse tasandil lõpule viidud. Praeguste
eeskirjade alusel sertifitseerib sertifitseerimisasutus vahemaksed komisjoni
jaoks pärast seda, kui korraldajad on kontrollinud kõiki toetusesaajate
esitatud kulutusi, kuid sageli enne seda, kui toimub kohapealne põhjalikum
juhtimiskontroll või sellele järgnev auditeerimine. Seega tähendab mitmeaastane
finantseerimiskorraldus, et kontroll toimub niihästi enne kui ka pärast Euroopa
Kontrollikoja tehtavat auditit ning pärast kõikide kontrollitoimingute
lõpuleviimist allesjäänud veamäär võib olla oluliselt väiksem kui kontrollikoja
tuvastatud veamäär. Mineviku kogemuste põhjal on programmiperioodi lõpuks
pärast kõikide kontrollitoimingute lõpuleviimist alles jäänud veamäär
hinnanguliselt vahemikus 2–5%. Ettepanekutes
on ette nähtud rida meetmeid, et vähendada komisjoni tehtavate vahemaksetega
seotud veamäära (Euroopa Kontrollikoja teatatud veamäära): 1)
Komisjoni vahemaksete ülempiiriks seatakse 90% liikmesriigile eraldatud
summast, sest selleks hetkeks on toimunud ainult osa siseriiklikke
kontrollitoiminguid. Ülejäänud summa makstakse pärast iga-aastast
raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist, kui on saadud
auditeerimistõendid ning korraldus- ja auditeerimisasutus on andnud piisava
kinnituse. Rikkumised, mida komisjon või Euroopa Kontrollikoda leiavad pärast
seda, kui korraldus- või sertifitseerimisasutus on edastanud sertifitseeritud
aastaaruanded, toovad kaasa netokorrektsiooni. See annab liikmesriikidele
parema stiimuli tagada komisjonile sertifitseeritud kulutuste õiguspärasuse,
võrrelduna praeguse korraga, mis lubab programmide kehtivusajal neist saadud
vahendeid ulatuslikumalt taaskasutada. 2)
Kehtestatakse raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja
heakskiitmise ning lõpule viidud toimingute või kulutuste iga-aastase
lõpetamise nõue, mis annab liikmesriikide ja piirkondade ametivõimudele
parema stiimuli tegelda kvaliteedikontrolliga õigeaegselt, pidades silmas
raamatupidamisarvestuse sertifitseerimist komisjoni jaoks. See kujutab endast
praeguse finantsjuhtimiskorra tugevdamist ja tagab paremini kindluse, et
õigusvastased kulutused jäetakse arvestusest välja igal aastal, mitte üksnes
programmiperioodi lõpus. Eespool
visandatud meetmetest (uus kuluhüvitussüsteem, iga-aastane
raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine ning sulgemine ja
komisjoni tehtavad lõplikud netokorrektsioonid) oodatakse, et need vähendavad
veamäära alla 5% taseme ning et lõplik jääkveamäär programmide lõpetamisel jääb
Euroopa Kontrollikojas kohaldatava 2% olulisuse künnise lähedusse. See
hinnang sõltub siiski komisjoni ja liikmesriikide suutlikkusest tulla toime
allnimetatud riskidega. Kontrollikoja
ja komisjoni poolt viimasel viiel aastal registreeritud vigade analüüs näitab,
et peamised tuvastatud vead on koondunud teatavate liikmesriikide piiratud
hulka programmidesse. Auditeerimisasutuste teatatud statistilistel
valimitel põhinevad veamäärad näitavad samuti, et eri programmide vahel on
veamääras olulisi erinevusi, mis tõendab käesolevat analüüsi. Ettepanek fokusseerida
auditeerimistegevus ja -ressursid suure riskiga programmidele ja võimaldada
proportsionaalseid kontrollimeetmeid programmide puhul, millel on tõhusad
kontrollisüsteemid, maandaks peamised riskid edukamalt ning tooks kaasa
olemasolevate auditeerimisressursside tõhusama kasutamise nii riigi kui ka
komisjoni tasandil. Võimalus kasutada korraldust, mis on iga programmi
asjaolude suhtes proportsionaalne, võib juba ise olla stiimuliks kehtestada
tulemuslikumad kontrollimeetmed. Riiklikes
haldus- ja kontrollisüsteemides tuvastamata jäänud ja seeläbi kontrollikojas
aastatel 2006–2009 toimunud auditite käigus tuvastatud vigade analüüs näitab
samuti, et risk on koondunud järgmistesse kategooriatesse: ERFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul on riigihankevead moodustanud ligikaudu 41% kumulatiivsetest kvantifitseeritavatest
vigadest. Abikõlblikkusega seotud vead moodustavad 39% ning nende hulka
kuuluvad erinevat liiki vead, sealhulgas vead projekti valikul, abikõlbmatute
kulukategooriate rahastamisel, abikõlblikkuse perioodist või valdkonnast
väljajäävad kulud, kaasrahastamismäärade valesti arvutamine abikõlbmatu
käibemaksu rahastamine jmt. Kontrolljälje vead
moodustasid 11% kvantifitseeritavatest vigadest (sealjuures osakaal vähenes
ajapikku tugevdatud juhtimiskontrolli tõttu), samas kui vead, mis olid seotud tulu
tekitavate projektide keeruka teemaga (tulu ei arvatud maha või seda
arvutati valesti ja seetõttu oli kaasrahastamise määr liiga kõrge) moodustasid
sel perioodil 6% kvantifitseeritavatest vigadest. ESFi puhul on abikõlblikkusega seotud probleemid moodustanud ligikaudu 58% leitud kumulatiivsest kvantifitseeritavast
veamäärast; need hõlmavad eelkõige abikõlbmatuid osalisi,
abikõlbmatuid otseseid ja kaudseid kulusid, makseid pärast või enne
abikõlblikkusperioodi, kindla summana deklareeritud abikõlbmatuid kulusid,
abikõlbmatuid stipendiumi- ja riiklike elatusrahade kulusid, abikõlblike kulude
arvutamisel maha arvamata jäänud või valesti arvutatud tulu, makstud, kuid
osutamata teenuseid ja abikõlbmatut käibemaksu. Täpsusega seotud probleemid
moodustavad 7% registreeritud kvantifitseeritavatest vigadest ning puudutavad
otseste ja kaudsete kulude vale eraldamist, nõuetekohaselt põhjendamata
üldkulude eraldamise meetodit, vigu kulude arvutamisel, reaalkulu põhimõtte mittejärgimist,
kulude üledeklareerimist, kaasrahastamismäärade vale arvutamist ja
personalikulude mitmekordset deklareerimist. Kontrolljäljega seotud
probleemid moodustavad 35% vigadest ning tähendavad oluliste tõendavate
dokumentide puudumist, eelkõige toetusesaajate tasandil. Ehkki
komisjon võtab asjaomaste liikmesriikidega hulga meetmeid vigade vähendamiseks,
eeldatakse, et kuni praegune ettepanek ei ole veel vastu võetud ja
liikmesriikides rakendatud, võivad need vead jääda ka järgmisel programmitöö
perioodil 2014–2020 võimalikeks riskiallikateks. Eelkõige
avalikud hanked on oluline veaallikas, mis annab praegusel programmiperioodil
igal aastal hinnanguliselt keskmiselt ligikaudu 2–4% veamäära.
Ühtekuuluvuspoliitika alusel esitatud ettepanekud tagavad tõhusama kontrolli,
kuid selleks, et ühtekuuluvuspoliitika veamäära oluliselt vähendada, on tähtis,
et neid meetmeid täiendaks avaliku hanke eeskirjade selgemaks ja lihtsamaks
muutmine. Sujuvama riigihankekorra puudumisel ja kui liikmesriikide
riigiasutused ja toetusesaajad ei suuda parandada nende eeskirjade rakendamist,
esineks ühtekuuluvuspoliitikas edaspidigi süstemaatiliselt praegune veamäär.
Riigihankedirektiivi käimasolev ülevaatamine peaks seetõttu andma võimaluse
aidata vähendada ühtekuuluvuspoliitika veamäära, nagu on näidatud eespool.
2.2.2.
Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Juhtimis-
ja kontrollisüsteemi kavandatud struktuur kujutab endast aastail 2007–2013
kehtinud süsteemi edasiarendust, kus on säilitatud enamik funktsioone, mida on
täidetud praegusel perioodil, kaasa arvatud halduskontrollid, kohapealsed
kontrollid, juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditid ning tegevuse auditid.
Samuti säilib selles komisjoni roll koos võimalusega makseid katkestada ja
peatada või teha finantskorrektsioone. Et
tugevdada aruandekohustust, akrediteerib programme juhtivaid asutusi riiklik
akrediteerimisasutus, mis vastutab nende jooksva järelevalve eest. Ettepanek
pakub paindlikkust, sest võimaldab säilitada praeguse kolmest põhiasutusest
koosneva struktuuri juhtudel, kus praegune süsteem on osutunud tulemuslikuks.
Samas võimaldab see ühendada korraldus- ja sertifitseerimisasutus ning seega
vähendada liikmesriigis osalevate asutuste arvu. Väiksem arv asutusi vähendaks
halduskoormust ja suurendaks tugevama haldussuutlikkuse loomise võimalust, ent
samuti võimaldaks määrata selgemaid vastutusalasid. Kontrolliga
seotud ülesannete kulud (riiklikul ja piirkondlikul tasandil, välja arvatud
komisjoni kulud) on hinnanguliselt ligikaudu 2% ajavahemiku 2007–2013 kõigist
hallatavatest vahenditest[83].
Need kulud on seotud järgmiste kontrollivaldkondadega: 1 % tuleneb
siseriiklikust koordineerimisest ja programmi ettevalmistamisest, 82 % on
seotud programmi juhtimisega, 4 % sertifitseerimisega ja 13 %
auditeerimisega. Järgmised ettepanekud suurendavad kontrollikulusid: -
akrediteerimisasutuse loomine ja tegutsemine (selle kulusid võib tasaarvestada
korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ühendamisel, kui liikmesriik valib selle
variandi); -
sertifitseeritud aastaaruannete ja iga-aastase juhtkonna kinnitava avalduse
esitamine, mis tähendab, et aruandeaasta jooksul on tehtud kõik vajalikud
kontrollitoimingud (mis võivad nõuda täiendavat administratiivtööd); -
vajadus auditeerimisasutuse täiendavate auditite järele, et kontrollida
juhtkonna kinnitavat avaldust, või vajadus viia auditid lõpule ja esitada
audiitori järeldusotsus lühema aja jooksul, võrrelduna praeguste kohustustega. Siiski on ka ettepanekuid, mis vähendavad kontrollikulusid: -
võimalus ühendada korraldus- ja sertifitseerimisasutus, mis võimaldaks
liikmesriigil hoida kokku oluline osa praegusest sertifitseerimisega seotud 4%
kuludest tänu paremale haldussuutlikkusele, väiksemale koordineerimisvajadusele
ja auditite ulatuse vähenemisele; -
lihtsustatud kulude ja ühiste tegevuskavade kasutamine, mis vähendab
halduskulusid ja -koormust kõikidel tasanditel, niihästi haldusasutuste kui ka
toetusesaajate jaoks; -
proportsionaalne kontrolli kord juhtimise kontrollitoimingute ja auditite
jaoks; -
iga-aastane toimingute lõpetamine, mis vähendab dokumentide
kontrolliotstarbelise säilitamise kulusid riigiasutuste ja toetusesaajate
jaoks. Seega oodatakse üldkokkuvõttes, et ettepanekute tulemusena jagunevad
kontrollikulud ümber (jäädes ligikaudu 2% juurde kogu hallatavatest
vahenditest), kuid ei suurene ega vähene. Siiski
eeldatakse, et selline kulude ümberjaotumine (eri funktsioonide vahel tänu
proportsionaalsele kontrollikorraldusele, aga ka liikmesriikide ja programmide
vahel) võimaldab riske tulemuslikumalt leevendada ja toob seega kaasa alla 5%
jääva veamäära. Lisaks muudatustele finantsjuhtimises ja kontrollikorralduses, mis
aitavad tulemuslikult avastada ja varakult välistada vead
raamatupidamisarvestusest, näeb ettepanek ette lihtsustusi mitmes valdkonnas,
mis aitavad vigu ennetada. Nagu eespool nimetatud, on
neis valdkondades kavandatavad meetmed seotud 55 protsendiga praegusel
perioodil registreeritud veamäärast. Nimetatud
meetmed on järgmised: -
Lihtsustatud kulude ulatuslikum kasutamine, mis vähendab finantshalduse,
abikõlblikkuse eeskirjade ja kontrolljäljega seotud vigu ning suunab
rakendamise ja kontrolli ümber toimingute teostamisele. -
Rahastamise suurem temaatiline koondumine, millega võib vähendada vigu, mis
tulenevad suurest hulgast erinevatest meetmetest ja seetõttu kohaldatavate abikõlblikkuse
eeskirjade mitmekesisustest. -
Täpsustatud eeskirjad projektide valimiseks. -
Lihtsam, kindla summa põhine lähenemisviis tulu tekitavatele toimingutele, mis
vähendab vigade ohtu toimingutega teenitava tulu määramisel ja mahaarvamisel. -
Abikõlblikkuse eeskirjade ühtlustamine, täpsustamine ja lihtsustamine teiste
ELi rahalise toetuse vahenditega, mis vähendab tehtavaid vigu toetusesaajatel,
kes kasutavad abi eri allikatest. -
Kohustuslik elektroonilise andmehalduse ja andmevahetuse kord haldusasutuse ja
toetusesaajate vahel, mis võib vähendada dokumentide ebapiisavast
säilitamisajast tekkivat veamäära ja kergendada toetusesaajate halduskoormust. -
Toimingute või kulude iga-aastane lõpetamine, mis vähendab kontrolljäljega
seotud vigu, vähendades dokumentide säilitamise ajavahemikku ja mis hoiab ära
ühekordse lõpetamisega seotud haldusliku töökoormuse olulise kuhjumise
programmitöö perioodi lõpus. Enamik
eespool loetletud lihtsustusi aitavad ka vähendada toetusesaajate
halduskoormust ning seega kujutavad endast veamäära ja halduskoormuse
samaaegset vähendamist.
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed Struktuurifondide
talitused koos OLAFiga on koostanud ühise pettuste ennetamise strateegia,
milles nähakse ette sari meetmeid, mida komisjon ja liikmesriigid teostavad
pettuse ärahoidmiseks ühiselt hallatavates struktuursetes meetmetes. Mõlemad
peadirektoraadid arendavad hetkel pettuseohu hindamise mudelit, mida
korraldusasutused hakkavad kasutama 116 ESFi ja 60 ERFi programmi puhul. Komisjoni
hiljutises teatises pettusevastase strateegia kohta (KOM(2011) 376 (lõplik),
24.6.2011) tervitatakse olemasolevat strateegiat kui parimast tavast lähtuvat
algatust ja nähakse ette seda täiendavad meetmed, millest olulisim on, et
komisjoni ettepanekus võtta vastu määrused ajavahemikuks 2014–2020 nõutakse
liikmesriikidelt pettuse ärahoidmise meetmete kasutuselevõttu, mis on
tulemuslikud ja tuvastatud pettuseohtudega proportsionaalsed. Komisjoni
praegune ettepanek sisaldab sõnaselget nõuet kehtestada taolised meetmed
artikli 86 lõike 4 punkti c alusel. See peaks tugevdama teadlikkust pettusest
liikmesriikides kõikide organite seas, mis on kaasatud raha haldamisse ja
kontrolli ning seetõttu vähendama pettuse ohtu.
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude
eelarveread, millele mõju avaldub
· Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus Number || Liigendatud[84] || EFTA riigid[85] || Kandidaatriigid[86] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1. Aruka ja kaasava majanduskasvu uued rubriigid 2014-2020 || 04021700 ESF - Lähenemiseesmärk 04021900 ESF - piirkondlik konkurentsivõime 13031600 ERF - Lähenemiseesmärk 13031800 ERF - piirkondlik konkurentsivõime 13031900 ERF - Euroopa territoriaalne koostöö 13040200 Ühtekuuluvusfond || Liigendatud || EI || EI || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: Ei Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja
iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus Number [Rubriik……………………………………..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses […] || [XX.YY.YY.YY] […] || […] || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI
3.2.
Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.
Üldine hinnanguline mõju kuludele
Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv DG REGIO ja EMPL || || || Aasta N [87] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU Tegevusassigneeringud (2011. aasta hindades) || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Uued ERFi ja ESFi eelarveread || Kulukohustused || (1) || 37.004,47636.942,785 || 37.564,77437.375,939 || 38.023,07937.758,354 || 38.379,86738.153,836 || 38.722,32538.562,407 || 39.021,27738.948,791 || 39.303,92039.333,716 || 268.019,718267.075,828 Maksed || (2) || 5.662,0725.648,1 || 11.297,04611.254,375 || 21.863,67521.778,321 || 28.576,824.448,469 || 31.789,23231.612,19 || 36.702,87336.502,392 || 34.774,28734.602,638 || 170.666,010169.846,485 Uus Ühtekuuluvusfondi eelarverida enne ülekannet uuele Euroopa Ühendamise Rahastu eelarvereale || Kulukohustused || (1a) || 9.482,5819.572,122 || 9.751,2409.614,264 || 9.968,9039.631,037 || 10.138,9779.702,463 || 10.308,6219.883,112 || 10.456,51210.053,301 || 10.595,85310.217,011 || 70.702,68768.673,310 Maksed || (2a) || 1.499,3971.455,451 || 2.821,0472.825,665 || 5.410,6384.862,238 || 7.352,2906.017,686 || 8.652,8007.248,39 || 9.699,9649.845,352 || 8.801,7329.299,137 || 44.237,86941.553,920 Ülekanne uuele Euroopa Ühendamise Rahastu eelarvereale || Kulukohustused || (1b) || 1397,5 || 1401,8 || 1403,8 || 1414,8 || 1440,9 || 1451,3 || 1489,9 || 10 000,0 Maksed || (2b) || 4,8 || 903,8 || 1003,8 || 1103,2 || 1129,9 || 1177,6 || 1303,6 || 6 626,7 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[88] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 13.01.04.01 – Koosseisuvälised töötajad, ERF || || (3) || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3,060 || 3060 || 21,420 13.01.04.03 – Koosseisuvälised töötajad, Ühtekuuluvusfond || || || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 1,340 || 9,380 04.01.04.01 - Koosseisuvälised töötajad, ESF || || || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 35,000 Koosseisuvälised töötajad kokku, endised BA read || || || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 9,400 || 65,800 MUUD DG REGIO HALDUSASSIGNEERINGUD || || || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 93,555 MUUD DG EMPL HALDUSASSIGNEERINGUD || || || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 112,000 DG REGIO, DG EMPL ja DG MOVE assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 46.525,82246.553,672 || 47.354,77947.028,968 || 48.030,74747.428,155 || 48.557,60847.895,064 || 49.069,71148.484,284 || 49.516,55449.040,857 || 49.938,53749.589,492 || 338.993,760336.020,493 Maksed || =2+2a +3 || 7.200,2357.142,316 || 14.156,85914.118,805 || 27.313,07826.679,324 || 35.967,87934.504,920 || 40.480,79838.899,345 || 46.441,60246.386,509 || 43.614,78443.940,540 || 215.175,234211.671,759 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 46.487,05846.514,907 || 47.316,01446.990,203 || 47.991,98247.389,390 || 48.518,84347.856,299 || 49.030,94648.445,519 || 49.477,78949.002,092 || 49.899,77249.550,727 || 338722,405335.749,138 Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 38,765 || 271,355 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 46.525,82246.553,672 || 47.354,77947.028,968 || 48.030,74747.428,155 || 48.557,60847.895,064 || 49.069,71148.484,284 || 49.516,55449.040,857 || 49.938,53749.589,492 || 338.993,760336.020,493 Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: Ei
kohaldata Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || „Halduskulud” Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU DG REGIO || Personalikulud || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 561,309 Muud halduskulud || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 26,600 DG REGIO KOKKU || Assigneeringud || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 83,987 || 587,909 739109 || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU DG EMPL || Personalikulud || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800 Muud halduskulud || || || || || || || || DG EMPL KOKKU || Assigneeringud || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 109,387 || 765,709 Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) || || || Aasta N [89] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 46.635,210 46.663,059 || 47.464,16647.138,355 || 48.140,13447.537,542 || 48.666,99548.004,451 || 49.179,09848.593,671 || 49.625,94149.150,244 || 50.047,92449.698,879 || 339.759,469336.786,202 Maksed || || || || || || || ||
3.2.2.
Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
· ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist · ¨ Ettepanek hõlmab
tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub allpool kirjeldatud moel.
Ühtekuuluvuspoliitika eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega. Ehkki
strateegilised prioriteedid seatakse ELi tasandil, on tegeliku igapäevase
haldamise volitused korraldusasutustel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul
tasandil. Ehkki komisjon pakub välja ühised väljundinäitajad, pakuvad tegelikud
väljundinäitajad välja need korraldusasutused oma rakenduskavade raames ja need
lepitakse kokku komisjoniga. Seetõttu on keeruline välja tuua väljundite
sihttasemeid enne programmide koostamist, läbirääkimist ja kokkuleppimist
2013/14. aastal. Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (3
kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[90] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1[91]… || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || || .
3.2.3.
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.3.1.
Ülevaade
· ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist · ¨ Ettepanek/algatus
hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: DG REGIO Miljonites eurodes (3
kohta pärast koma) || Aasta N [92] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || REGIO personalikulud || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 80,187 || 561,309 Muud halduskulud || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 3,800 || 26,600 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 83,741 || 586,187 Mitmeaastase finantsraamistiku [93]RUBRIIGIST 5 välja jäävad[94] kulud || || || || || || || || REGIO personalikulud || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 4,4 || 30,8 Muud halduskulud || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 13,365 || 93,555 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 17,765 || 124,355 KOKKU || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 101,506 || 710,542 DG EMPL Miljonites eurodes (3
kohta pärast koma) || Aasta N [95] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800 Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 25,400 || 177,800 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad[96] kulud || || || || || || || || Personalikulud || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 5,000 || 35,000 Muud halduskulud || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 16,000 || 112,000 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 21,000 || 147,000 KOKKU || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 46,400 || 324,800 KOKKU || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 148,933 || 1 042,531
3.2.3.2.
Hinnanguline personalivajadus
· ¨ Ettepanek/algatus
ei hõlma personali kasutamist · ¨ Ettepanek/algatus
hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: aasta n arvnäitajad on
2011. aasta omad, DG REGIO: Hinnanguline väärtus (täisarvuna või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad): REGIO || 13 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 606 || 606 || 606 || 606 || 606 || 606 || 606 13 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || 13 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[97]: REGIO || 13 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || 48 || 48 || 48 || 48 || 48 || 48 || 48 13 02 02 (CA, INT, JED, LA ja SNE delegatsioonides) || || || || || || || 13 01 04 01 [98] || - peakorteris[99] || 56 || 56 || 56 || 56 || 56 || 56 || 56 - delegatsioonides || || || || || || || 13 01 04 03 [100] || - peakorteris[101] || 25 || 25 || 25 || 25 || 25 || 25 || 25 - delegatsioonides || || || || || || || XX 01 05 02 (CA, INT, SNE kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || 10 01 05 02 (CA, INT, SNE otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || Muud || || || || || || || KOKKU || 735 || 735 || 735 || 735 || 735 || 735 || 735 XX on asjaomane poliitikavaldkond või
eelarve peatükk. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet
haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,
arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Aidata analüüsida, läbi rääkida, muuta ja/või koostada kinnitamiseks programmide ettepanekuid liikmesriigis XXX. Aidata hallata, seirata ja hinnata heakskiidetud programme/projekte. Tagada programmi XXX reguleerivate eeskirjade järgimine. Koosseisuvälised töötajad || Sama ja/või haldustugi DG EMPL Hinnanguliselt
täistööajale taandatud töötajad komakohtadeta || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || 04 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) (200 ametikohta, ühiku kulu 127 000 €) || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 (Delegatsioonides) || || || || || || || (Kaudne teadustegevus) || || || || || || || (Otsene teadustegevus) || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[102] || (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || || || || || || || (CA, INT, JED, LA ja SNE delegatsioonides) || || || || || || || 04 01 04 01 [103] || - peakorteris[104] || 93 || 93 || 93 || 93 || 93 || 93 || 93 - delegatsioonides || || || || || || || XX 01 05 02 (CA, INT, SNE kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || xx 01 05 02 (CA, INT, SNE otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || Muu xx 01 04 02) || || || || || || || KOKKU || 293 || 293 || 293 || 293 || 293 || 293 || 293 XX on asjaomane poliitikavaldkond või
eelarve peatükk. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet
haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,
arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
3.2.4.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
· ¨ Ettepanek/algatus
on kooskõlas järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga. · ¨ Ettepanekuga/algatusega
kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage mis laadi ümberplaneerimine on vajalik, ning
täpsustage seotud eelarveread ja neile vastavad summad. […] · ¨ Ettepanekuga/algatusega
seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase
finantsraamistiku läbivaatamine[105]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. […]
3.2.5.
Kolmandate isikute rahaline osalus
· Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. · ¨ Ettepanekus
nähakse ette, et Euroopa rahastamist on vaja kaasrahastada. Täpne summa ei ole
kvantifitseeritav. Määrusega kehtestatakse kaasrahastamismäärade ülempiirid,
mis on liigendatud kooskõlas piirkondliku arengu tasemega (vt määruse
ettepaneku artikkel 73): Assigneeringud miljonites eurodes (3 kohta pärast
koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Aasta N+4 || Aasta N+5 || Aasta N+6 || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Liikmesriik || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || määramisel || kinnitamisel ||
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
· ¨ Ettepanekul/algatusel
puudub finantsmõju tuludele. · ¨ Ettepanekul/algatusel
on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele Miljonites eurodes (3 kohta pärast koma) Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[106] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || … Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6) Artikkel …………. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. […] Täpsustage tuludele
avalduva mõju arvutusmeetod. […] [1] COM(2012) 388 final [2] ELT C, , lk. [3] ELT C, , lk. [4] ELT C, , lk. [5] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. [6] ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. [7] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [8] ELT L 55, 28.2.2011, lk 13. [9] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25. [10] [11] [12] [13] ELT L , , lk . [14] [15] [16] [17] ELT L 191, 23.7.2010, lk 28. [18] ELT L 308, 24.11.2010, lk 46. [19] ELT L 379, 28.12.2006, lk 5. [20] ELT L 337, 21.12.2007, lk 35. [21] ELT L 193, 25.7.2007, lk 6. [22] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. [23] ELT L 210, 31.7.2006, lk 19. [24] EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1. [25] ELT L 118, 12.5.2010, lk 1. [26] EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1. [27] Vt ELi 2020. aasta peaeesmärgid. [28] EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30. [29] ELT … [30] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [31] Nagu on määratletud Euroopa arvepidamise süsteemis (ESA)
ja nagu kõik 27 liikmesriiki on oma stabiilsus- ja lähenemisprogrammides
edastanud. [32] Selgitus: valitsemissektor hõlmab peamiselt
keskvalitsuse, osariigi/liidumaa ja kohalikke omavalitsusüksusi koos riiklike
sotsiaalkindlustusfondidega, millesse need üksused vahendeid koguvad ja mida
nad kontrollivad. Lisaks hõlmab see turuvälise tootmisega tegelevaid
mittetulundusühinguid, mida kontrollivad ja peamiselt rahastavad
valitsusüksused või riiklikud sotsiaalkindlustusfondid. [33] EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. [34] KOM(2011) 809 (lõplik). [35] KOM(2011) 834 (lõplik). [36] ELT L 290, 6.11.2010, lk 39–48 –
2010/670/EL: Komisjoni 3. novembri 2010. aasta otsus, millega nähakse ette
kriteeriumid ja meetmed, et rahastada ühenduse kasvuhoonegaaside
saastekvootidega kauplemise süsteemi raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ tööstuslikke näidisprojekte, mille eesmärk on
süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, ning
näidisprojekte, mis tutvustavad taastuvenergiaga seotud innovatiivseid
tehnoloogialahendusi (2010/670/EL), ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46. [37] KOM(2011) 874
(lõplik). [38] KOM(2011) 788
(lõplik). [39] KOM(2011) 609 (lõplik). [40] KOM(2011) 665 (lõplik). [41] „Euroopa ühtse transpordipiirkonna
tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi
suunas”, KOM(2011) 144 (lõplik). [42] KOM(2011) 838
(lõplik); KOM(2011) 839 (lõplik); KOM(2011)
837 (lõplik). [43] Nagu on majandus- ja rahandusministrite nõukogus 7.
septembril 2010 heaks kiidetud. [44] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020 –
strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit” (KOM(2010) 546 (lõplik), 6.10.2010).
Kohustused nr 24 ja 25 ning I lisa „Enesehindamine. Hästitoimivate riiklike ja
piirkondlike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tunnused”. Konkurentsivõime
nõukogu järeldused: järeldused Euroopa juhtalgatuse „Innovatiivne liit” kohta
(dok 17165/10, 26.11.2010). [45] Komisjoni
teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne tegevuskava
(KOM(2010) 245 (lõplik/2), 26.8.2010); Komisjoni talituste töödokument: digitaalse
tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708, 31.5.2011). Transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu järeldused Euroopa digitaalse
tegevuskava kohta (dok. 10130/10, 26. mai 2010) [46] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa digitaalne
tegevuskava (KOM(2010) 245 (lõplik/2), 26.8.2010); Komisjoni talituste
töödokument: digitaalse tegevuskava tulemustabel (SEK(2011) 708,
31.5.2011). [47] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle
väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008)
394, 23.6.2008); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle
väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (dok
16788/08, 1.12.2008); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa
väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (KOM(2008) 78
(lõplik), 23.02.11); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa
väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (dok 10975/11,
30.5.2011). [48] ELT L 48, 23.2.2011, lk 1. [49] EÜT L 153, 18.6.2010, lk 13. [50] ELT L 140, 5.6.2009, lk 136. [51] ELT L 114, 27.4.2006, lk 64. [52] ELT L 52, 21.2.2004, lk 50. [53] ELT L 140, 5.6.2009, lk 16. [54] Justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldused, 11.–12.
aprill 2011; järeldused riskihindamiste kohta katastroofide ennetamiseks
Euroopa Liidus. [55] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. [56] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. [57] ELT L 312, 22.11.2008, lk 3. [58] Nõukogu 21. oktoobri 2010. aasta otsus 2010/707/EL, ELT L
308, 24.11.2010, lk 46. [59] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Kõigepealt mõtle
väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (KOM(2008)
394, 23.6.2008); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: „Kõigepealt mõtle
väikestele” – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (dok
16788/08, 1.12.2008); komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa
väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine (KOM(2008) 78
(lõplik), 23.2.11); Konkurentsivõime nõukogu järeldused: järeldused Euroopa
väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (dok 10975/11,
30.5.2011). [60] Nõukogu soovitus 2010/410/EL, 13. juuli 2010 (ELT L 191,
23.7.2010, lk 28). [61] Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu
soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle
täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva
nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele. [62] Kõikide käesolevas jaotises sisalduvate elementide
tähtajad võivad lõppeda programmi rakendusperioodi kestel. [63] Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu
soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle
täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva
nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele. [64] Kõikide käesolevas jaotises sisalduvate elementide
tähtajad võivad lõppeda programmi rakendusperioodi kestel. [65] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Ühine kohustus
tööhõive tagamisel (KOM (2009) 257 (lõplik). [66] ELT C 191, 1.7.2011, lk 1. [67] KOM(2011) 567 (lõplik). [68] Nõukogu järeldused, 12. mai 2009, strateegilise raamistiku
kohta üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal ("ET
2020") (ELT C 119, 28.5.2009, lk 2). [69] Komisjoni soovitus, 3. oktoober 2008, tööturult tõrjutud
inimeste aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11) [70] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Romasid käsitlevate
riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020. KOM(2011) 173. [71] Kui on rakendatud asjaomast riiki käsitlev nõukogu
soovitus, mis on seotud otse käesoleva tingimuslikkuse sättega, siis selle
täitmise hindamisel võetakse arvesse hinnangut asjaomast riiki käsitleva
nõukogu soovituse täitmisel tehtud edusammudele. [72] Kõikide käesolevas jaotises sisalduvate elementide
rakendamise tähtajad võivad jõuda lõpule programmi rakendamisperioodi kestel. [73] EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16. [74] EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. [75] ELT L 23, 27.1.2010, lk 35, kus on avaldatud nõukogu
otsus, 26. november 2009, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste
õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel. [76] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. [77] EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30. [78] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine
eelarvestamine. [79] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6
punktile a või b. [80] KOM(2010) 700, 19.10.2010. [81] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [82] Määratletud finantsmääruse artiklis 185. [83] Uuring „Regional governance in the context of
globalisation: reviewing governance mechanisms & administrative
costs. Administrative workload and costs for Member State public
authorities of the implementation of ERDF and Cohesion Fund”, 2010 [84] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [85] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [86] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [87] Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta. [88] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene
teadustegevus, kaudne teadustegevus. [89] Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta. [90] Väljundid on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud
üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). [91] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. [92] Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta. [93] Endistelt B.A ridadelt rahastatav koosseisuväline personal
lähtuvalt 2011. aasta personalikulude lõplikust assigneeringust, sealhulgas
koosseisuväline personal peakorteris ja delegatsioonides. [94] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene
teadustegevus, kaudne teadustegevus. [95] Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta. [96] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene
teadustegevus, kaudne teadustegevus. [97] CA = lepingulised töötajad; INT= tööhõiveasutuste kaudu
palgatud töötajad („Intérimaire”); JED= noored eksperdid lähetuses („Jeune
Expert en Délégation”); LA = kohalikud töötajad; SNE = riikide lähetatud
eksperdid. [98] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiir (endised B..A read). [99] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF). [100] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiir (endised B..A read). [101] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF). [102] CA = lepingulised töötajad; INT= tööhõiveasutuste kaudu
palgatud töötajad („Intérimaire”); JED= noored eksperdid lähetuses („Jeune
Expert en Délégation”); LA = kohalikud töötajad; SNE = riikide lähetatud
eksperdid. [103] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiir (endised B..A read). [104] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EKF). [105] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [106] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks)
korral tuleb näidata netosummad, st brutosumma, milles on lahutatud 25 %
kogumiskuludena.