Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52012AR2027

    Regioonide Komitee arvamus „Ühine strateegiline raamistik”

    ELT C 17, 19.1.2013, p. 56–66 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    19.1.2013   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 17/56

    Regioonide Komitee arvamus „Ühine strateegiline raamistik”

    2013/C 17/11

    REGIOONIDE KOMITEE

    —

    kordab oma veendumust, et aastateks 2014–2020 on vaja ühist strateegilist raamistikku, et koordineerida ühise strateegilise raamistiku (ÜSR) viie fondi raames toimuvat tegevust ja luua selles koostoimet ning töötada partnerluslepingute ja rakenduskavade jaoks välja selge strateegiline suund;

    —

    väljendab kahtlusi seoses ühise strateegilise raamistiku kavandatud jagamisega üldmääruse lisaks ja delegeeritud õigusaktiks, mis hõlmab suure Euroopa lisaväärtusega soovituslikke meetmeid ja koostööprioriteete. Komitee toetab ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmist üksnes üldmääruse lisana;

    —

    leiab, et Euroopa Komisjon peaks soovituslikud kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmed peaks vastu võtma mittesiduva teatise kujul, nagu tehti ka teatise „Ühenduse strateegilised suunised 2007–2013” puhul;

    —

    rõhutab, et ÜSRi eesmärk peab olema tingimuste loomine sujuvaks üleminekuks õigusaktide paketilt partnerluslepingule ja rakenduskavadele, ning osutab vajadusele selgelt sätestada rakendamismehhanismide üksikasjad;

    —

    väljendab kahetsust, et üldmääruse ettepanekus loetletud 11 temaatilist eesmärki erinevad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kuuest prioriteedist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kuuest eraldi prioriteedist, mis muudab kooskõlastamise äärmiselt keeruliseks;

    —

    on veendunud vajaduses detsentraliseerida operatiivjuhtimine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et suurendada fondidevahelist kooskõlastamist ja täiendavust, mis tagab tõhusa integreeritud lähenemisviisi, st mitmeti teemavaldkonda hõlmava alt-üles meetodi, mis on kohandatud iga piirkonna iseärasustega;

    —

    soovitab tungivalt rakendada mitmel fondil põhinevaid rakenduskavasid;

    —

    nõuab stabiilset programmiraamistikku, et tagada kooskõla ühtekuuluvuspoliitika mitmeaastase finantsperspektiiviga;

    —

    kahtleb võimaluses muuta ÜSRi delegeeritud õigusakti kaudu.

    Pearaportöör

    Marek WOŹNIAK (PL/EPP), Suur-Poola vojevoodkonna marssal

    Viitedokument

    „Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006”

    COM(2012) 496 final, I lisa

    I   POLIITILISED SOOVITUSED

    REGIOONIDE KOMITEE

    Üldised märkused

    1.

    kordab oma veendumust, et aastateks 2014–2020 on vaja ühist strateegilist raamistikku, mis hõlmaks Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, et koordineerida ühise strateegilise raamistiku (ÜSR) fondide raames toimuvat tegevust ja luua selles koostoimet ning ühtlustada partnerluslepingute ja rakenduskavade planeerimise protsessi;

    2.

    tuletab meelde poliitilisi soovitusi, mille Regioonide Komitee on esitanud oma arvamuses üldmääruse kohta, ja rõhutab, et võttes arvesse seda, et ÜSR on kavas vastu võtta üldmääruse lisana, tuleks strateegiline visioon ja eesmärgid sätestada just nimelt üldmääruses, samas kui ÜSRi tuleks käsitleda peamise rakendusvahendina;

    3.

    väljendab kahtlusi seoses ühise strateegilise raamistiku kavandatud jagamisega üldmääruse lisaks (1) ja delegeeritud õigusaktiks, mis hõlmab suure Euroopa lisaväärtusega soovituslikke meetmeid ja koostööprioriteete. Komitee toetab ühise strateegilise raamistiku vastuvõtmist üksnes üldmääruse lisana. Komitee märgib, et delegeeritud õigusaktid peaksid piirduma vaid alusõigusakti mitteolemuslike osadega, samas kui kõik ühise strateegilise raamistikuga seotud teemad on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks keskse tähtsusega ja oma olemuselt strateegilised. Regioonide Komitee arvamus ei hõlma delegeeritud õigusakte ja samas on ühine strateegiline raamistik teema, mille puhul on ELi toimimise lepingu artikli 177 alusel Regioonide Komiteega konsulteerimine kohustuslik;

    4.

    leiab, et nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid ühise strateegilise raamistiku vastu võtma ja see tuleks läbi vaadata ainult juhul, kui ELi sotsiaal-majanduslikus olukorras esineb olulisi muutusi. Sellega seoses kahtleb komitee võimaluses muuta I lisa delegeeritud õigusakti kaudu;

    5.

    leiab, et soovituslikud kõrge Euroopa lisaväärtusega meetmed peaks Euroopa Komisjon vastu võtma mittesiduva teatise kujul, nagu tehti ka teatise „Ühenduse strateegilised suunised 2007–2013” (COM(2005) 299 final) puhul;

    6.

    märgib, et ÜSRi fondidel on keskne osatähtsus strateegia „Euroopa 2020” rakendusvahendite ning liikmesriikide ja piirkondade arenguerinevuste vähendamiseks tehtud investeeringute toetamisel. Ühtlasi kutsub komitee üles võtma aluslepingust tulenevad kohustused juhtpõhimõtteks;

    7.

    tervitab asjaolu, et ühise strateegilise raamistiku ettepanekud viiakse ellu üldmääruse ettepaneku artiklis 11 sätestatud aluspõhimõtteid järgides, millest tulenevalt on ÜSR mõeldud vastama peamistele territoriaalsetele väljakutsetele. Komitee täheldab samuti, et ÜSR peab sisaldama selgeid viiteid äärepoolseimatele piirkondadele ja piirkondlike eripäradega aladele, mille hulka kuuluvad näiteks mäestikualad, äärealad, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkonnad, saared, hõreda asustusega ja väheasustatud alad, kus on vaja eriviisilist sekkumist;

    8.

    tervitab viitamist asjaolule, et liikmesriikide, piirkondade ja kohaliku tasandi partnerite kaasamine on poliitiliste eesmärkide saavutamise eeltingimus. Komitee usub, et see hõlbustab territoriaalse alt-üles lähenemise rakendamist;

    9.

    soovib, et kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega etendaks ÜSR uuel programmiperioodil tõhusalt fondide meetmete tööpõhimõtete selgitamise ja täpsustamise rolli, jättes samas võimaluse kohandada programmilist sekkumist liikmesriikide ja piirkondade konkreetsete olude, vajaduste ja võimalustega. ÜSR peaks esitama näitlikke raamistikke liikmesriikides sõlmitavate partnerluslepingute ja koostatavate rakenduskavade jaoks, andes seeläbi liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele pädevatele asutustele võimaluse reageerida iseseisvalt tuvastatud arenguprobleemidele, eelkõige seoses strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Komitee rõhutab, et ÜSRi eesmärk peab olema tingimuste loomine sujuvaks üleminekuks õigusaktide paketilt partnerluslepingule ja rakenduskavadele;

    10.

    osutab vajadusele selgelt sätestada rakendamismehhanismide üksikasjad;

    11.

    väljendab kahetsust, et üldmääruse ettepanekus loetletud 11 temaatilist eesmärki erinevad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kuuest prioriteedist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kuuest eraldi prioriteedist, mis muudab kooskõlastamise äärmiselt keeruliseks;

    Ühise strateegilise raamistiku lisa sissejuhatus

    12.

    avaldab kahetsust selle üle, et ÜSRil jääb vajaka kesksete põhimõtetega seotud elementidest;

    Sidusus ja kooskõla ELi majandusjuhtimisega

    13.

    nõuab stabiilset programmiraamistikku, et tagada kooskõla ühtekuuluvuspoliitika mitmeaastase finantsperspektiiviga;

    14.

    leiab, et põhiülesanne on algusest peale määratleda asjakohased programmieesmärgid kogu perioodiks 2014–2020, st partnerluslepingute ja tegevusprogrammide ettevalmistamisel. Sellega seoses väljendab komitee mõningast kartust, et riigipõhiste soovituste ja riiklike reformikavade arvessevõtmine võiks olla vastuolus piirkondlikul tasandil tehtava kooskõlastatud mitmeaastase programmitööga;

    15.

    viitab Regioonide Komitee arvamusele üldmääruse kohta, milles komitee lükkab tagasi ettepanekud, mille eesmärk on luua seos ühtekuuluvuspoliitika ning stabiilsuse ja majanduskasvu pakti järgimise (2) vahel, ent pakub välja võimaluse parandada partnerluslepinguid ja rakenduskavasid Euroopa poolaastast tõstatuvate soovituste alusel;

    16.

    juhib sellegipoolest tähelepanu asjaolule, et sage ümberkavandamine muudab fondihaldamise vähem prognoositavaks ning seega tuleks seda teha vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik.

    Ühise strateegilise raamistiku fondide vahelised kooskõlastamismehhanismid

    17.

    rõhutab, et vaja on ühise strateegilise raamistiku fondide paremat kooskõlastamist, mis suurendaks nende tõhusust ja looks vajalikke sünergiaid olukorras, kus eelarve olukord on keeruline ja finantsvahendid piiratud. Niiviisi on võimalik tagada ELi investeeringute suurem sünergia ja vastastikune täiendavus;

    18.

    nõuab, et ühises strateegilises raamistikus suunataks põhitähelepanu vastastikusele täiendavusele. Seetõttu on vaja püüelda mitut teemat hõlmava integreeritud lähenemise poole, sidudes omavahel eri fondide sama eesmärki teenivaid vastastikku täiendavaid soovituslikke meetmeid. Komitee avaldab siiski kahetsust selle üle, et komisjon ei ole täpsustanud täiendavuse potentsiaali eri temaatiliste prioriteetide, ühise strateegilise raamistiku mitmete fondide investeerimisprioriteetide ning samuti soovituslike meetmete ja investeerimisprioriteetide vahel. Sellega seoses rõhutab komitee, et ÜSRi dokumendi eelnõu peab tagama vastastikuse täiendavuse üksikute fondide tegevusvaldkondade vahel ja välistama dubleerimise võimaluse;

    19.

    on veendunud vajaduses detsentraliseerida operatiivjuhtimine (Iate, Euramis, teised keeled) kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et suurendada fondidevahelist kooskõlastamist ja täiendavust, mis tagab tõhusa integreeritud lähenemisviisi, st mitmeti teemavaldkonda hõlmava alt-üles meetodi, mis on kohandatud iga piirkonna iseärasustega;

    20.

    soovitab tungivalt rakendada mitmel fondil põhinevaid rakenduskavasid, muutes ELi tegevuse positiivse mõju piirkondades maksimaalseks, kasutades integreeritult võimalusi, mida pakuvad mitmesugused piirkondlikud arenguvahendid ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegelikult elluviidud sotsiaal-majanduslikud arengustrateegiad;

    21.

    tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon osutab niivõrd suurt tähelepanu vajadusele integreeritud territoriaalse arengu programmi järele. Tervitab viiteid integreeritud territoriaalsetele investeeringutele, ühtsetele tegevustele ja ühistele tegevuskavadele, ent märgib kahetsusega, et ühtegi neist vahenditest ega ühtsete tegevuste kontseptsiooni ei ole üldmääruses ega ühise strateegilise raamistiku lisas määratletud. Komitee rõhutab, et vaja on ühtsete tegevuste täpset määratlust vahendina, mida kasutatakse integreeritud rahastamiseks koos teiste ELi poliitikavaldkondade ja -vahenditega;

    22.

    rõhutab eelkõige Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse artiklis 7 osutatud linnaarengu strateegiale viidates, kui oluline ja innovaatiline on ressursside eraldamine linnade säästvat arengut soodustavatele integreeritud meetmetele, mida rakendatakse „integreeritud territoriaalsete investeeringutena”. Komitee väljendab kahetsust selle üle, et õigusraamistikus ei mainita piisavalt selgelt, et sellisel juhul usaldatakse vastutus integreeritud territoriaalse investeeringu haldamise ja teostamise eest otse linna haldusasutustele;

    23.

    leiab, et kogukonna juhitud kohaliku arengu kohalik olemus peaks jääma samaks;

    24.

    juhib kooskõlas Regioonide Komitee arvamusega kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta tähelepanu kohaliku arengu kõikehõlmavale olemusele, mis keskendub igat tüüpi piirkondade, sh linna-, maa-, eeslinna- ja funktsionaalsete piirkondade väljakutsetele ja potentsiaalile. Sellest tulenevalt kutsub komitee üles võtma meetmeid, mis võimaldaksid kogukonna juhitud kohalikku arengut kasutada strateegilise raamistiku kõigi 11 temaatilise eesmärgi puhul vastavalt kohalikele vajadustele;

    ÜSRi fondide ja muude ELi poliitikavaldkondade ja vahendite kooskõlastamine

    25.

    tervitab viidet vajadusele kooskõlastamise järele teiste ELi poliitikameetmete ja vahenditega, mis jäävad ÜSRi kohaldamisalast välja. See aitaks tugevdada seoseid strateegia „Euroopa 2020” ning ELi valdkondliku ja ühtekuuluvuspoliitika vahel Euroopa, riigi ja kohalikul tasandil. Komitee on seisukohal, et eriti just see aitab ühtlustada haldamist ja suurendada rakendatavate programmide tõhusust;

    26.

    nõuab kooskõlastamismehhanismide täpsemat määratlemist ja ühise strateegilise raamistikuga seotud ELi poliitikavaldkondade ja vahendite jaoks juhiste koostamist, eelkõige ELi tasandil. Komitee märgib, et kuna enamikku neist vahendeist hallatakse tsentraalselt, tuleks lisaks liikmesriikide rollile rõhutada ka Euroopa Komisjoni ühisvastutust;

    27.

    on rahul, et lisa kavandisse on lisatud nimekiri ELi poliitikavaldkondadest ja vahenditest või programmidest (sealhulgas „Horisont 2020”, NER, COSME, LIFE, „Erasmus kõigi jaoks”, Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm (PSCI), Euroopa Ühendamise Rahastu, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI), ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) ja Euroopa Arengufond (EDF);

    28.

    tervitab rõhuasetust ÜSRi fondide ja programmi „Horisont 2020” sidumisele. Euroopa Komisjon on laiendanud juhiseid, pakkudes välja, et ühise strateegilise raamistiku fondid toetaksid programmi „Horisont 2020” aruka spetsialiseerumise strateegiaid, võttes aluseks kaks erinevat tegevust – suutlikkuse suurendamine ja kasutamine ning teadusuuringute ja innovatsioonitulemuste viivitamatu levitamine;

    29.

    tervitab soovitust, et ühise strateegilise raamistiku fondid saaksid kaasrahastada partnerlusi hariduse, ettevõtluse ja teadusuuringute alal ning et nende tegevuste kooskõlastamine toimuks haridusasutuste ja ettevõtjate rahvusvaheliste partnerluste kaudu teadmusühenduste või sektoripõhiste oskuste ühenduste vormis, mida oleks võimalik toetada programmi „Erasmus kõigi jaoks” raames;

    30.

    toetab seda, et loodud on uus võimalus kasutada ÜSRi fonde Euroopa Ühendamise Rahastu täiendamiseks, nt rakendades teise või kolmanda tasandi seoseid ELi prioriteetsete infrastruktuuride suhtes;

    31.

    viitab oma arvamusele programmi LIFE kohta ja jagab komisjoni seisukohta, et sel programmil on otsustav roll Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite ulatuslikumaks mobiliseerimiseks keskkonnaeesmärkidel. Regioonide Komitee toetab programmi LIFE integreeritud projekte, mida tutvustatakse uute, kõrgema kategooria projektidena;

    32.

    rõhutab vajadust suurendada ENI, IPA ja EDFi välisvahendite kooskõlastamist, eelkõige selliste piirkondade puhul, millel on ühine piir Euroopa idapartnerluse ja Vahemere Liidu riikidega, ning ELi äärepoolseimate piirkondade puhul, millel on ühine piir AKV-riikidega;

    Kooskõlastamine koostöömeetmetega

    33.

    märgib, et nagu komitee selgitas üldmääruse eelnõud käsitlevas arvamuses, ei ole mingit põhjust, miks peaksid partnerluslepingute sätted hõlmama Euroopa territoriaalset koostööd. Komitee lükkab seega tagasi delegeeritud õigusakti osa „Koostöö prioriteedid”;

    34.

    tervitab seevastu ühise strateegilise raamistiku lisas lühendatud osa „Koordineerimine koostöömeetmetega”;

    35.

    märgib, et otstarbekas oleks laiendada riikidevahelist territoriaalset koostööd Euroopa Sotsiaalfondi raames, hõlmates ka piirkondadevahelise ja piiriülese koostöö;

    36.

    tervitab makropiirkondliku mõõtme arvessevõtmist ja rõhutab territoriaalse koostöö vahendis makropiirkondlike strateegiate eesmärkide saavutamisele omistatud tähtsust;

    Horisontaalsed põhimõtted ja valdkonnaülesed poliitilised eesmärgid

    37.

    tervitab asjaolu, et ühise strateegilise raamistiku horisontaalsed põhimõtted hõlmavad mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid kooskõlas üldmääruse ettepaneku artikliga 5;

    38.

    kutsub üles viima mitmetasandilise valitsemise põhimõtet praktikas ellu, rõhutades, kui oluline on võtta otsustusprotsessis ning partnerluslepingute ja rakenduskavade koostamisel alt-üles lähenemisviis;

    39.

    toetab tungivalt meetmeid, millega edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Komitee on siiski arvamusel, et üksnes sellele ülesandele pühenduvate uute organite loomine fondide rakendamise süsteemis ei ole tõhus. Kohasem oleks rakendada menetluslikke lahendusi, mis võimaldavad selle põhimõtte saavutada olemasolevate institutsiooniliste struktuuride raames;

    40.

    viitab Regioonide Komitee varasematele arvamustele Euroopa Regionaalarengufondi ja Euroopa Sotsiaalfondi kohta, milles tõsteti esile huvi puudumist demograafiliste muutuste vastu. Sellest tulenevalt on komiteel eriti hea meel, et demograafiliste muutuste teema on lisatud ühena kavandatud valdkonnaülestest poliitilistest eesmärkidest;

    Territoriaalsete probleemide lahendamise kord

    41.

    tervitab ühises strateegilises raamistikus asjaolu esiletõstmist, et sekkumisviise on vaja kohandada vastavalt kohalikele probleemidele ja võimalustele, kuid ootab detailsemat analüüsi ja edasisi tegevusi selles valdkonnas, et tulemused toimiksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks juhistena;

    42.

    tervitab ettepanekut, et partnerluslepingud peaksid asetama ühises strateegilises raamistikus sätestatud elemendid siseriiklikku konteksti. Vaja on arvesse võtta territoriaalse jaotuse muude tasandite omavalitsusüksusi, mistõttu on tarvis kaasata asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

    43.

    väljendab kahetsust territooriumite ühtse määratluse puudumise üle ühise strateegilise raamistiku fondides. Komitee märgib, et määratlus muutub vastavalt valdkondlike õigusaktide muutustele, mistõttu on peamiste territoriaalsete muutuste määratlemine keerulisem.

    II   MUUDATUSETTEPANEKUD

    Muudatusettepanek 1

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 3.2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid ja korraldusasutused, kes vastutavad ÜSRi fondide rakendamise eest, teevad partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel tihedat koostööd.

    Liikmesriigid, nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, partnerid ja korraldusasutused, kes vastutavad ÜSRi fondide rakendamise eest, teevad partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisel, rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel tihedat koostööd.

    Motivatsioon

    Ei vaja selgitust.

    Muudatusettepanek 2

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 3.3

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    (…) 2.

    Liikmesriigid edendavad kohalike ja allpiirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist, eelkõige kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu, delegeerides otsustamise ja rakendamise kohalikule avalikest, eraõiguslikest ja kodanikuühiskonna osalistest koosnevale partnerlusele. Kogukonna juhitud kohalikku arengut rakendatakse strateegilise lähenemisviisi raames ja selle eesmärk on tagada, et kohalike vajaduste „alt üles” kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõrgemal tasandil seatud prioriteete. Seepärast määravad liikmesriigid kindlaks kogukonna juhitud kohalikus arengus kasutatava lähenemisviisi, mida rakendada kõikide ÜSRi fondide puhul, ning märgivad partnerluslepingutesse, milliseid peamisi probleeme sel viisil lahendatakse, millised on kogukonna juhitud kohaliku arengu peamised eesmärgid ja prioriteedid ning kaetavad territooriumid, milline roll antakse strateegiate elluviimisel kohalikele algatusrühmadele ja milline nähakse ette erinevatele ÜSRi fondidele kohaliku arengu strateegiate rakendamisel eri tüüpi territooriumidel, nagu maa-, linna- ja rannikupiirkondades, ning millised on vastavad koordineerimismehhanismid.

    (…) 2.

    Kogukonna juhitava kohalikku arengut rakendatakse strateegilise lähenemisviisi raames ja selle eesmärk on tagada, et kohalike vajaduste „alt üles” kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõrgemal tasandil seatud prioriteete. Liikmesriigid edendavad kohalike ja allpiirkondlike lähenemisviiside väljatöötamist, eelkõige kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu, delegeerides otsustamise ja rakendamise kohalikule avalikest, eraõiguslikest ja kodanikuühiskonna osalistest koosnevale partnerlusele. Kogukonna juhitud kohalikku arengut rakendatakse strateegilise lähenemisviisi raames ja selle eesmärk on tagada, et kohalike vajaduste „alt üles” kindlaksmääramisel võetakse arvesse kõrgemal tasandil seatud prioriteete. Seepärast määravad liikmesriigid kindlaks kogukonna juhitud kohalikus arengus kasutatava lähenemisviisi, mida rakendada kõikide ÜSRi fondide puhul, ning märgivad partnerluslepingutesse, milliseid peamisi probleeme sel viisil lahendatakse, millised on kogukonna juhitud kohaliku arengu peamised eesmärgid ja prioriteedid ning kaetavad territooriumid, milline roll antakse strateegiate elluviimisel kohalikele algatusrühmadele ja milline nähakse ette erinevatele ÜSRi fondidele kohaliku arengu strateegiate rakendamisel eri tüüpi territooriumidel, nagu maa-, linna- ja rannikupiirkondades, ning millised on vastavad koordineerimismehhanismid.

    3.

    		Integreeritud territoriaalne investeering on vahend, mis hõlmab investeeringute integreeritud korraldusmenetlusi ühe või mitme rakenduskava rohkem kui ühe prioriteetse suuna raames. Mitme prioriteetse suuna ja rakenduskava rahastamist võib liita teatud territooriumi või toimiva piirkonna integreeritud investeerimisstrateegiaks. See võib toimuda linnaarengu integreeritud strateegia kujul, ent ka linnadevahelise koostöö vormis maapiirkondades. See võimaldab korraldusasutustel delegeerida prioriteetsete suundade osade rakendamise kohalikule omavalitsusele tagamaks, et investeeringuid tehtaks täiendaval viisil. Integreeritud territoriaalse investeeringu teatud osasid saab rakendada kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu, ühendades kaks lähenemisviisi.

    4.

    		Ühtne tegevus on projekt, leping, meede või projektide rühm, mida rahastatakse ühest või mitmest ÜSRi fondist ja muudest ELi vahenditest. Sellele kehtib tingimus, et ühte kuluartiklit ei rahastata ÜSRi fondidest või muudest ELi vahenditest kaks korda.

    5.

    		Ühine tegevuskava on tegevus, mida rakendatakse tulemustepõhise lähenemisviisi kaudu, et saavutada liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel ühiselt kokkulepitud konkreetseid tulemusi. See võib olla ühe või mitme rakenduskava osa ja seega kasulik vahend selleks, et toetada erinevate ÜSRi fondide paremat integreerimist ühise eesmärgi nimel.

    6.

    		Ühine rakenduskava on rakenduskava, milles ühendatakse mitmest ÜSRi fondist saadav toetus.

    7.

    		Liikmesriigid edendavad kogukonna juhitavat kohalikku arengut, integreeritud territoriaalseid investeeringuid, ühtset tegevust, ühiseid tegevuskavasid ja ühiseid rakenduskavasid, märkides partnerluslepingutesse, milliseid peamisi probleeme sel viisil lahendatakse, millised on nende vahendite peamised eesmärgid ja prioriteedid ning kaetavad territooriumid, milline roll antakse strateegiate elluviimisel kohalikele algatusrühmadele ja milline nähakse ette erinevatele ÜSRi fondidele kohaliku arengu strateegiate rakendamisel eri tüüpi territooriumidel, nagu maa-, linna- ja rannikupiirkondades, ning millised on vastavad koordineerimismehhanismid.

    Motivatsioon

    Vt arvamuse punkt 21.

    Muudatusettepanek 3

    COM(2012) 496 final

    I lisa, uus punkt pärast punkti 3.3.2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

     

    3.

    		Kui struktuurifondide üldmääruse ettepaneku artiklis 99 osutatud „integreeritud territoriaalne investeering” on seotud säästva linnaarengu tegevuskavaga Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse ettepaneku artikli 7 tähenduses, antakse asjaomase integreeritud investeeringu haldamine ja teostamine üle otse investeeringust kasu saava linna haldusasutustele.

    Motivatsioon

    Käesolevas muudatusettepanekus esitatakse arvamuse punkti 22 sisu õigusliku sätte kujul. Eesmärk on rõhutada innovatsiooni, mis seisneb integreeritud territoriaalsete investeeringute haldamise ja teostamise delegeerimises linnadele, nii nagu on sätestatud Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse artiklis 7 ja üldmääruse artiklis 99.

    Muudatusettepanek 4

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 4.4

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid tagavad vajaduse korral, et ÜSRi fondidelt saadavat rahastust koordineeritakse programmist NER 300 saadava toetusega (…)

    Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tagavad vajaduse korral, et ÜSRi fondidelt saadavat rahastust koordineeritakse programmist NER 300 saadava toetusega (…)

    Motivatsioon

    Vt arvamuse punkt 26.

    Muudatusettepanek 5

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 4.5

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    1.

    Võimaluse korral püüavad liikmesriigid ära kasutada koostoimet liidu poliitikainstrumentidega (niihästi rahastamisvahendite kui ka muude vahenditega), mille eesmärgiks on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse ja ressursitõhusus.

    1.

    Võimaluse korral püüavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon ära kasutada koostoimet liidu poliitikainstrumentidega (niihästi rahastamisvahendite kui ka muude vahenditega), mille eesmärgiks on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, keskkonnakaitse ja ressursitõhusus.

    2.

    2. Vajadusel tagavad liikmesriigid vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise programmiga LIFE, eelkõige integreeritud projektidega looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

    2.

    Vajadusel tagavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise programmiga LIFE, eelkõige integreeritud projektidega looduse, vee, jäätmete, õhu, kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

    Motivatsioon

    Vt arvamuse punkt 26.

    Muudatusettepanek 6

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 4.6.1

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid püüavad kasutada ÜSRi fonde, et peavoolustada programmi „Erasmus kõigile” alusel välja töötatud ja edukalt katsetatud töövahendeid ja meetodeid.

    Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon püüavad kasutada ÜSRi fonde, et peavoolustada programmi „Erasmus kõigile” alusel välja töötatud ja edukalt katsetatud töövahendeid ja meetodeid.

    Motivatsioon

    Vt arvamuse punkt 26.

    Muudatusettepanek 7

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 4.9.2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    2.

    Et toetada sügavamat territoriaalset integratsiooni, püüavad liikmesriigid kasutada ära koostoimet ühtekuuluvuspoliitika alusel toimuva territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendite vahel, eelkõige seoses piiriülese koostööga. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral ka, et olemasolevad tegevused seostatakse äsjaloodud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustega, pöörates erilist tähelepanu koordineerimisele ja hea tava vahetamisele.

    2.

    Et toetada sügavamat territoriaalset integratsiooni, püüavad liikmesriigid kasutada ära koostoimet ühtekuuluvuspoliitika alusel toimuva territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendite, ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja Euroopa Arengufondi vahel, eelkõige seoses piiriülese koostööga. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral ka, et olemasolevad tegevused seostatakse äsjaloodud Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustega, pöörates erilist tähelepanu koordineerimisele ja hea tava vahetamisele.

    Motivatsioon

    Vt arvamuse punkt 32.

    Muudatusettepanek 8

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 6.3.2

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    Liikmesriigid tagavad võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu edendamise eest vastutavate organite osalemise partnerluses ning tagavad kooskõlas riiklike tavadega, et on olemas piisavad struktuurid, mis annavad nõu soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu küsimustes, et tuua vajalik asjatundlikkus ÜSRi fondide ettevalmistusse, järelevalvesse ja hindamisse. Järelevalvekomisjonide koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud ning nende hulgas peab olema soolise võrdõiguslikkuse asjatundja või vastavate ülesannete täitja.

    Liikmesriigid tagavad olemasolevate riiklike struktuuride raames võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu edendamise eest vastutavate organite osalemise partnerluses ning tagavad kooskõlas riiklike tavadega, et on olemas piisavad struktuurid, mis annavad anda nõu soolise võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu küsimustes, et tuua vajalik asjatundlikkus ÜSRi fondide ettevalmistusse, järelevalvesse ja hindamisse. Järelevalvekomisjonide koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud ning nende hulgas peab olema soolise võrdõiguslikkuse asjatundja või vastavate ülesannete täitja.

    Motivatsioon

    Vt arvamuse eelnõu punkt 39.

    Muudatusettepanek 9

    COM(2012) 496 final

    I lisa punkt 7

    Komisjoni ettepanek

    Regioonide Komitee muudatusettepanek

    7.1.

    Liikmesriigid ja piirkonnad kohustuvad astuma järgmisi samme, et valmistada ette oma partnerluslepingud ja programmid:

    7.1.

    Liikmesriigid ja piirkonnad kohustuvad astuma järgmisi samme, et valmistada ette oma partnerluslepingud ja programmid:

    (a)

    liikmesriigi või piirkonna arengupotentsiaali ja -suutlikkuse analüüs, eelkõige seoses strateegias „Euroopa 2020” määratletud võtmeprobleemide, riiklike reformikavade ja asjaomaste riigipõhiste soovitustega. Vastutavad asutused kohustuvad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke eripärasid üksikasjalikult analüüsima;

    (a)

    liikmesriigi või piirkonna arengupotentsiaali ja -suutlikkuse analüüs, eelkõige seoses Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevates aruannetes ja strateegias „Euroopa 2020” määratletud võtmeprobleemide, riiklike reformikavade ja asjaomaste riigipõhiste soovitustega. Vastutavad asutused kohustuvad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke eripärasid üksikasjalikult analüüsima;

    (b)

    hinnang peamistele probleemidele, millega piirkonnal või liikmesriigil tuleb tegeleda, kitsaskohtade ja puuduvate lülide, innovatsiooni lünkade, sealhulgas pikaajalist potentsiaalset majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssiva liigvähese planeerimis- ja rakendamissuutlikkuse kindlakstegemine. Selle põhjal tehakse kindlaks võimalikud valdkonnad ja tegevused poliitiliste prioriteetide seadmiseks, sekkumiseks ja kontsentreerumiseks;

    (b)

    hinnang peamistele probleemidele, millega piirkonnal või liikmesriigil tuleb tegeleda, kitsaskohtade ja puuduvate lülide, innovatsiooni lünkade, sealhulgas pikaajalist potentsiaalset majanduskasvu ja töökohtade loomist pärssiva liigvähese planeerimis- ja rakendamissuutlikkuse kindlakstegemine. Selle põhjal tehakse kindlaks võimalikud valdkonnad ja tegevused poliitiliste prioriteetide seadmiseks, sekkumiseks ja kontsentreerumiseks;

    (c)

    hinnang valdkondade- või jurisdiktsioonidevahelistele või piiriülestele koordineerimisprobleemidele, eelkõige makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiate raames;

    (c)

    		 hinnang territoriaalsetele iseärasustele, mida tuleb arvesse võtta:

    —

    linnade, maapiirkondade, kalastus- ja rannikualade ning eriliste geograafiliste või demograafiliste probleemidega alade rolli;

    —

    tööstuslikust üleminekust mõjutatud alade, äärepoolseimate piirkondade, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ja saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade eriprobleeme;

    —

    linna- ja maapiirkondade ühendusi, s.t juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele infrastruktuuridele ja teenustele, ning probleeme piirkondades, kus sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade kontsentratsioon on suur;

    (d)

    teha kindlaks sammud, mis tuleb astuda, et saavutada parem koordineerimine eri territoriaalsete tasandite ja rahastamisallikate vahel, et jõuda integreeritud lähenemisviisini, mis seob omavahel strateegia „Euroopa 2020” ning piirkondlikud ja kohalikud toimijad.

    (d c)

    hinnang valdkondade- või jurisdiktsioonidevahelistele või piiriülestele koordineerimisprobleemidele, eelkõige makropiirkondlikke ja mere vesikonna strateegiate raames;

     

    (e d)

    teha kindlaks sammud, mis tuleb astuda, et saavutada parem koordineerimine eri territoriaalsete tasandite ja rahastamisallikate vahel, et jõuda integreeritud lähenemisviisini, mis seob omavahel strateegia „Euroopa 2020” ning piirkondlikud ja kohalikud toimijad.

    7.2.

    Et võtta arvesse territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, tagavad liikmesriigid ja piirkonnad, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise üldine lähenemisviis vastab järgmistele tingimustele:

    7.2.

    		 Et võtta arvesse territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki, tagavad liikmesriigid ja piirkonnad, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamise üldine lähenemisviis vastab järgmistele tingimustele:

    (a)

    see kajastab linnade, maapiirkondade, kalandus- ja rannikualade ning eriliste geograafiliste või demograafiliste probleemidega alade rolli;

    (a)

    see kajastab linnade, maapiirkondade, kalandus- ja rannikualade ning eriliste geograafiliste või demograafiliste probleemidega alade rolli;

    (b)

    selles võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ja saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade eriprobleeme;

    (b)

    selles võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade, väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimate piirkondade ja saarte, piiriüleste ja mägipiirkondade eriprobleeme;

    (c)

    selles käsitletakse linna- ja maapiirkondade ühendusi, s.t juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele infrastruktuuridele ja teenustele, ning pakutakse lahendusi probleemidele piirkondades, kus sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade kontsentratsioon on suur.

    (c)

    		 selles käsitletakse linna- ja maapiirkondade ühendusi, s.t juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele infrastruktuuridele ja teenustele, ning pakutakse lahendusi probleemidele piirkondades, kus sotsiaalselt tõrjutud elanikkonnarühmade kontsentratsioon on suur.

    Motivatsioon

    Komitee hindab punktis 7.2 esitatud viidet aluslepingust tulenevatele kohustustele seoses territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga, ent soovitab lisada selle parameetri punktis 7.1 loeteluna.

    Brüssel, 29. november 2012

    Regioonide Komitee president

    Ramón Luis VALCÁRCEL SISO

    (1)  COM(2012) 496 final.

    (2)  Nt maksete ja kohustuste peatamine tegevusprogrammides juhul, kui ei suudeta järgida ELi majandusjuhtimise soovitusi.

    Top