52005DC0124

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.4.2005

KOM(2005) 124 lõplik

2005/0034 (CNS)

2005/0035 (CNS)

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine“ Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine“ Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“

(komisjoni esitatud){SEK(2005) 436}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“

Teatis, millega kehtestatakse raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“, kuulub sidusasse ettepanekute paketti, mille eesmärk on toetada piisavalt 2007. aasta finantsperspektiivi alusel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Vabaduse, turvalisuse ja õiguse kolme põhieesmärki tuleb arendada paralleelselt ja ühesuguse intensiivsusega, mis annaks demokraatia, põhiõiguste ja -vabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele rajatud tasakaalustatud lähenemisviisi. Iga eesmärki toetab raamprogramm, mis tagab vajaliku sidususe iga poliitikavaldkonna asjaomaste meetmete vahel ning seob selgelt poliitilised eesmärgid ning nende toetamiseks olemasolevad vahendid. Selline struktuur võimaldab olemasolevat finantsabi vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas oluliselt lihtsustada ja ratsionaliseerida, tagades prioriteetide määramisel suurema paindlikkuse ja suurendades üldist läbipaistvust.

1. SISSEJUHATUS

Oma teatistes, milles kehtestatakse strateegilised suunised 2007–2013 aasta finantsperspektiivi kohta,[1]on komisjon juba seadnud eesmärgiks toetada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arengut kohaste finantsvahenditega, mis peaksid sisalduma uues rubriigis "Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus". Kooskõlas Euroopa Ülemkogu kehtestatud eesmärkidega on kavandatav turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogramm vastuseks eespool esitatud väljakutsetele.

Vabadust saab nautida ainult seadustega sätestatud isikliku turvalisuse raamistikus. Kodanike õigusi ja vabadusi saab tagada eelkõige siis, kui need on piisavalt kaitstud kuritegude eest, mis ei ohusta mitte ainult üksikisikute vabadust ja õigusi, vaid ka demokraatlikku ühiskonnakorraldust ja õigusriiki.

Kui liikmesriigid vastutavad kõigi vabaduse ja turvalisuse eest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, peavad Euroopa institutsioonid aitama kaasa turvalisusriskide maandamisele, millega kodanikud oma igapäevaelus kokku puutuvad. Kodanike elu ja vara kaitsmine on üks peamisi ülesandeid, mis annab õiguspärasuse avalikule võimule ja riigi poliitikale, ning kodanikel on õiguspärane ootus, et ka Euroopa tasandil leitakse lahendus nende tervise ja turvalisuse ohtudele. Lisaks loob vabaduse tagamine piirideta Euroopas liidule erilise vastutuse.

Iga liidu kodanik võib langeda terroriähvarduste ja muud liiki kuritegude ohvriks. Terrorirünnakud puudutavad kogu Euroopa Liitu ja mitte ainult konkreetset riiki, kus need toimuvad, sest nende sihiks on väärtused, millele liit on rajatud. Organiseeritud kuritegevust ja terrorismi peetakse juba ammu Euroopa turvalise keskkonna peamisteks ohustajateks (näiteks 12. detsembri 2003. aasta Euroopa julgeolekustrateegias), kuid liidu vastutus laieneb ennetamise parandamisele ja võitlusele kuritegevuse vastu üldse. Euroopa Liidu lepingu artikliga 29 on antud liidule selge mandaat tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse organiseeritud või muu kuritegevuse, eelkõige terrorismi, inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegude, ebaseadusliku uimasti- ja relvakaubanduse, korruptsiooni ja pettuste vältimisega ja nende vastu võitlemisega, arendades tihedamat koostööd politsei, tolliasutuste ja muude pädevate asutuste vahel.

Suurenenud vajadus mitmete meetmete järele selles poliitikavaldkonnas on käivitanud protsessi, mille käigus on liidu roll pidevalt kasvanud. Nn Viini tegevuskava[2] alusel tehtud töö ja 1999. aastal Tamperes kogunenud Euroopa Ülemkogu antud suunad on olnud edukad. Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisetapis keskenduti liidus seadusandlikele meetmetele, mida toetati rahaliselt suhteliselt vähe, kuid nüüd peaks liidu töö selles valdkonnas jõudma etappi, milles domineerivad rohkem rakenduslikud tegevused. Julgeolekuküsimused on muutunud aktuaalsemaks eelkõige seoses terroriähvardustega, nõudes operatiivsemat ja kõikehõlmavamat lähenemisviisi.

Euroopa Ülemkogu poolt novembris 2004 vastuvõetud Haagi programmi alusel ja Euroopa põhiseaduse lepingut silmas pidades tuleb terrorismi ja muu kuritegevuse ennetamist ja nende vastu võitlemist Euroopa tasandil veelgi tugevdada ja laiendada. See peab hõlmama liikmesriikide pingutuste toetamist ja ühtlustamist, pöörates suuremat rõhku seadusandlike ja poliitiliste meetmete veatule kohaldamisele. Selle valdkonna meetmete Euroopa lisandväärtust saab eelkõige tekitada siis, kui liit tegutseb katalüsaatorina: ELi rahastatud koostöö tõstab teadlikkust liikmesriikide ühistest probleemidest ja ohtudest ning muudest ühistest teemadest ja väärtustest, soodustades ühiste lähenemisviiside teket valdkondades, mis on tavapäraselt väga lähedalt seotud riikliku suveräänsusega. Lisaks sellele võib rahaline toetamine tagada liikmesriikide võrdsed kohustused, et tugevdada nendevahelist solidaarsust ja saada kasu selle raha eest, mida anti seoses kogu ELi hõlmava lähenemisviisiga.

2. KAVANDATAV TURVALISUSE JA VABADUSTE KAITSE RAAMPROGRAMM

2.1. Programmi eesmärgid ja struktuur

Vastuseks eespool kirjeldatud väljakutsetele tehakse ettepanek kehtestada raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“. Raamprogrammi peamine eesmärk on „tagada tõhus operatiivkoostöö võitluses terrorismi ja sealhulgas selle tagajärgede vastu, organiseeritud ja üldise kuritegevuse vastu, toetada luuretegevust Euroopa tasandil ning tugevdada kuritegevuse ja terrorismi ennetamist, et edendada õigusriigil põhinevat turvalist ühiskonnakorraldust“.

Haagi programmi ja turvalisusvaldkonnas edasiste vajaduste täiendava analüüsi põhjal teeb komisjon järelduse, et raamprogrammi alusel tuleks eelkõige täita järgmisi konkreetseid eesmärke:

- Esiteks tuleks jätkata rahastamisvahendeid õiguskaitseasutuste, muude riigiasutuste ja seotud ELi asutuste vahel kooskõlastamise, koostöö ja vastastikuse mõistmise edendamiseks ja arendamiseks. Nende tuumiktegevuste seas pööratakse eritähelepanu õiguskaitsega seotud teabe ja luureandmete paremale kättesaadavusele, vahetusele ja haldamisele, mida täiendavad piisavad, usaldusväärsed ja läbipaistvad andmekaitsemeetmed. See aitaks kaasa õiguskaitse kvaliteedile ja tõhususele kõigis liikmesriikides. Teiseks tähtsaks osaks on ELi tasandi olemasolevate ja edasiste poliitiliste ning seadusandlike meetmete ning sealhulgas nende kohaldamise ja tõhususe hindamine.

- Teiseks tuleks pöörata rohkem rõhku avaliku ja erasektori partnerluse ning kuritegevuse ennetamise, statistika ja kriminoloogia ning kuriteoohvrite ja -tunnistajate kaitse strateegiate edendamisele ja arendamisele. Selles osas on peamisteks nõueteks konstruktiivne dialoog avaliku ja erasektori huvirühmade vahel (näiteks õiguskaitseasutused, valitsus, ettevõtlussektor ja ohvritega seotud organisatsioonid), veatu statistiline alus ja kriminoloogiliste nähtuste parem mõistmine. Selleks et välja töötada kõikehõlmav, kohane ja tasakaalustatud lähenemine erinevatele kuritegevuse liikidele, peaks kuritegevuse ennetamine muutuma pikema aja jooksul kõigis liikmesriikides horisontaalseks valdkonnaks, s.t olema integreeritud muude poliitikate määratlemisse ja rakendamisse.

- Kolmandaks on järjest suurem vajadus kooskõlastatud lähenemisviisi järele kõigis liikmesriikides seoses võimalike ja tegelike terroriähvarduste ennetamise, nendeks valmisoleku ning kriisi- ja tagajärgede ohjamisega. Valmisoleku osas on programmi eesmärk eelkõige esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud oskusteabe, kogemuste ja standardite edendamine, toetamine ja hindamine, eelkõige riski- ja vajaduste analüüsi ning ühiste turvalisusstandardite koostamise teel. Kriisi- ja tagajärgede ohjamise osas on programmi eesmärgiks arendada, rakendada ja edendada tõhusat ja integreeritud ELi kriisiohjamise korda, tagades viivitamatu ja tõhusa teabevahetuse ja koostöö õiguskaitse-, julgeoleku- ja kodanikukaitseasutuste vahel.

Nendel eesmärkidel on aluslepingutes erinevad õiguslikud alused. Ühelt poolt kohaldatakse õiguskaitse, politseikoostöö ja üldise kuritegevuse ennetamise suhtes Euroopa Liidu lepingu VI jaotist (artiklid 29–42). Teiselt poolt tuleb lugeda terrorirünnakuteks valmisolekut ja nende tagajärgede ohjamist eriharuks, mis täiendab kodanikukaitsemeetmeid, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut (artikli 3 lõike 1 punkt u). Võttes arvesse neid täielikult erinevaid õiguslikke režiime, peab raamprogramm koosnema kahest erinevast õigusaktist.

Esimene õigusakt katab kuritegevuse ennetamist ja selle vastu võitlemist ning põhineb Euroopa Liidu lepingu artiklil 30 ja artikli 34 lõike 2 punktil c. Selles programmis keskendutakse kolmele temaatilisele valdkonnale: õiguskaitse, kuritegevuse ennetamine ja kriminoloogia, ning tunnistajate ja ohvrite kaitse. Teises õiguslikus vahendis tegeldakse terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede ohjamisega ning see põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 308.[3]

Komisjon esitas hiljuti üksikasjalikud strateegiad ja ettepanekud mitme kõnealuse valdkonna kohta. Eelkõige viidatakse siin neljale komisjoni 20. oktoobri 2004. aasta teatisele terrorismi kohta,[4] teatistele terrorirünnakuga seotud teabevahetuse ja koostöö kohta,[5] politsei- ja tollikoostöö tugevdamise kohta ELis[6] ning õiguskaitseasutuste poolt teabele juurdepääsu parandamise kohta[7]. Komisjon on küsinud nõu ka ekspertidelt ja liikmesriikidelt paljudel seotud teemadega ekspertide kohtumistel ja teeb seda ka edaspidi.

2.2. Euroopa lisandväärtus

Turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogramm lisab väärtust selle valdkonna olemasolevatele siseriiklikele meetmetele, olles katalüsaatoriks: ELi rahastatud koostöö tõstab teadlikkust liikmesriikide ühistest probleemidest ja väärtustest, soodustades ühiste lähenemisviiside ning sealhulgas õigusaktide teket nendes valdkondades. See saavutatakse, rakendades kokkulepitud ELi poliitikavaldkondade eesmärke ning edendades nende kohaldamist siseriiklikes poliitikates, toetades Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmist ning nende ühesugust kohaldamist kõikjal Euroopas, edendades koostöö- ja kooskõlastusmehhanisme ning arendades avaliku ja erasektori partnerlusi.

Kõigi harude puhul kasutatakse ühiseid hindamiskriteeriume Euroopa lisandväärtuse hindamiseks seoses käesolevas raamprogrammis seotud eesmärkidega turvalise ühiskonna loomisel. Näited kriteeriumide kohta:

- toetada ainult neid tegevusi, mis on vajalikud Euroopa tasandil Euroopa Liidu eesmärkide, Euroopa Liidu seaduste ja Euroopa Liidu rakendusmehhanismide toetamiseks;

- toetada tegevusi, mis täiendavad siseriiklikul tasandil rahastatud tegevusi;

- tugevdada kodanike vahetust Euroopa tasandil, tekitades sünergiat ja mastaabisäästu;

- kaasata aktiivselt liikmesriikide esindajad ja muud asjaomased huvirühmad programmi elluviimisse, et maksimeerida vastastikust täiendavust olemasolevate tegevustega.

2.3. Vastastikune täiendavus muude vahendite ja poliitikameetmetega

Sünergiaefektist kasusaamiseks täiendab raamprogramm vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna ametite tegevusi. Euroopa Politseiameti Europoli roll kuritegevuse ja sealhulgas terrorismi ennetamisel, kindlakstegemisel ja uurimisel suureneb. Lähitulevikus võib see raha saada ühenduse eelarvest. Jõupingutuste kattumise asemel on vaja kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise programmi aluseid riikidevahelisi ja siseriiklikke projekte, et tugevdada ja täiendada Europoli tegevusi kooskõlas raamprogrammi kahe rahastamisvahendi aasta tööprogrammidega ja lepingute sõlmimise üldkriteeriumidega, mille eesmärgiks on Euroopa lisandväärtus. Loomulikult austab komisjon raamprogrammi alusel võetavates meetmetes täielikult Europoli vastutusvaldkondi. Euroopa Politseikolledži (CEPOL) tegevuste osas, mille rahastamine on ette nähtud ühenduse eelarvest, kohaldatakse vastavaid põhimõtteid programmide alusel võetavate koolitusmeetmete suhtes.

Lisaks sellele tagatakse täielik vastastikune täiendavus muude ühenduse programmidega. Tulevasest teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist on võimalik laialdaselt toetada turvalisusealaseid teadusuuringuid, sealhulgas sellistes temaatilistes valdkondades nagu õiguskaitse, terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse ennetamine ning eraelu puutumatuse ja esmatähtsa sideinfrastruktuuri kaitse. Teadusuuringute ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi turvalisusealastes teadusprojektides keskendutakse tehnoloogiatele (alusuuringutest konkurentsieelsete uuringuteni), samuti rahastatakse „pehmeid“ teadusuuringuid (näiteks sotsiaalmajanduslikes küsimustes). Seevastu keskendutakse turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogrammis konkreetsetele, eesmärgile suunatud teadusuuringutele sellistes küsimustes nagu poliitika toetamine ning selleks tehnoloogiate rakendamine või kohandamine. Teatavatel juhtudel on vaja konkreetselt reageerida lühiajalistele erivajadustele, et viia ellu spetsiifiline ja konkreetne poliitikaprojekt. Selleks rahastatakse turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogrammist piiratud hulgal tegevusi, mis on suunatud otse konkreetsete poliitikaprojektide elluviimisele, sealhulgas rahastatakse teadusuuringuid. Koostöös liikmesriikidega koostatakse kuritegevuse statistika, kasutades vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi.

Seoses abistamisega hädaolukordades on komisjon teinud ettepaneku solidaarsusfondi ning suurõnnetustele kiirreageerimise ja valmisoleku vahendi[8] loomiseks, et suurõnnetuste korral oleks võimalik ühine lähenemisviis. Mõlema rahastamisvahendi kohaldamisalasse kuulub nii vahetu reageerimine (näiteks vahendite kasutuselevõtt katastroofi ohjamiseks), rahaline toetus hädaolukordade leevendamiseks pärast kriisi ning piiratud ulatuses ka üldvalmisolek. Kui neid uusi rahastamisvahendeid kasutatakse ühendusepoolseks rahastamiseks suuremates hädaolukordades üldiselt , siis turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogrammi eriharu konkreetne eesmärk on terroriähvarduste ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede ohjamine.

Terrorismiga seoses on vaja konkreetset turvalisusraamistikku ja oskusi, mis ei mahu üldturvalisuse ja kodanikukaitse mõistete alla. Näiteks tuleb analüüsida infrastruktuuri haavatavust terrorirünnakute suhtes turvalisuse eritingimuste ja -standardite kohaselt, mis tuleb koostada lisaks turvalisuse üldstandarditele. Selles osas keskendutakse terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede ohjamise programmis ohu- ja riskianalüüsidele, uurides, mida on vaja lisada üldturvalisuse mehhanismidele, et kaitsta tõhusalt esmatähtsat infrastruktuuri terrorirünnakute eest, ja koostades konkreetsed kriisikavad.[9] Piiratud ulatuses on võimalik programmist toetada uuenduslikke meetmeid, mida saab üle kanda ELi tasandile või teistesse liikmesriikidesse. Infrastruktuuri turvalisuse parandamine vastavalt kindlaksmääratud vajadustele on siiski peamiselt liikmesriikide kohustus, mida vajaduse korral toetatakse struktuurifondidest või teatavatest sektoriprogrammidest (näiteks transpordi-, energia-, rahvatervise- või keskkonnavaldkonnas). Terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja tagajärgede ohjamise programmi konkreetsed eesmärgid ei kattu selliste üldmehhanismidega.

Raamprogrammi ja selle kahe rahastamisvahendi eesmärk on pigem parandada sisejulgeolekut. Vastavalt finantsraamistiku kavandatavale struktuurile ei ole turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogrammil välismõõdet. Kavandatava finantsraamistiku rubriigis 4 võetakse nõuetekohaselt arvesse koostööd kolmandate riikidega välisabivahendite rakendamise kaudu, mille komisjon esitas septembris 2004. Sidemed välis- ja sisejulgeoleku vahel inkorporeeritakse raamprogrammi kahte kavandatavasse rahastamisvahendisse, näiteks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide võimaluse kaudu osaleda projektides.

3. RATSIONALISEERIMINE JA LIHTSUSTAMINE

3.1. Lähtumine olemasolevatest rahastamisvahenditest

Hinnates tegevusi, mida Euroopa Liit on juba aastaid toetanud nendes valdkondades, on selgelt näha, et neid tuleb jätkata, sest tegeldakse konkreetsete ja reaalsete probleemidega ning aidatakse kaasa nende positiivsele lahendamisele, täiendades samades valdkondades väljatöötatud siseriiklikke meetmeid. Hindamise käigus määrati siiski kindlaks ka mõned nõrgad kohad, millega tuleb tegelda, et ELi meetmetel oleksid paremad tulemused. Praegune olukord, kus on palju väikesemahulisi eelarveridu ja ajutist, piiratud kestusega rahastamist ning puudub üldine sidusus, ei võimalda liidu tegevusi piisavalt tõhustada, et saavutada eesmärke ning maksimeerida olemasolevate inimressursside ja rahaliste vahendite kasutamist. Kui neid rakendatakse täiesti eraldi, ei maksimeeri need programmid tegelikku sünergiat ja võivad isegi põhjustada tarbetut kattumist. Parimate tulemuste saavutamiseks on hädavajalik eesmärgid, meetmeliigid ja iga programmi ulatus ümber hinnata.

Raamprogramm on rajatud nende valdkondade olemasolevatest meetmetest saadud kogemustele, eelkõige olemasoleva politsei- ja õigusalase koostöö raamprogrammist kriminaalasjades (AGIS)[10] ja sellele eelnenud programmidest saadud kogemustele. Kuigi AGIS-programmi põhjalik hindamine alles käib, võib öelda, et see programm osutus väga kasulikuks ning on aidanud oluliselt kaasa vastastikuse mõistmise parandamisele siseriiklike ametiasutuste ja institutsioonide vahel. Uue finantsperspektiivi, Haagi programmi ja Euroopa põhiseaduse lepingu tõttu tuleb asjaomaste rahastamisprogrammide strateegiline orientatsioon läbi vaadata. Selles osas asendab kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programm alates 2007. aastast AGIS-programmi.

Terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede ohjamise osas ollakse valmis terrorismivastase võitluse katseprojekti raames võtma ettevalmistavat meedet. Katseprojekt algab eeldatavasti 2005. aastal ning selle eesmärgiks on muu hulgas parem kommunikatsioon siseriiklike ametiasutuste vahel terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede ohjamise kohta, eelkõige riigiüleste mõjudega terrorirünnakute osas, suutlikkuse suurendamine ja ametiasutuste tehniline tugevdamine ning avaliku ja erasektori vaheline dialoog julgeolekuküsimustes. Tulevane terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede ohjamise programm arendab oluliselt seda ettevalmistavat meedet.

3.2. Ühine juhtimiskorraldus

Selle valdkonna raamprogrammi loomise peamine eesmärk on lihtsustada ja ratsionaliseerida raamistikku nii rahaliselt, õiguslikult kui juhtimisalaselt, muuta eelarvestruktuur sujuvamaks, suurendada sidusust ja järjepidevust programmide vahel ning vältida meetmete kattuvust. Kahe eriprogrammi rakendusmehhanism põhineb nende ühisomadustel: neid juhib komisjon (põhimõtteliselt otsene keskne juhtimine), keda abistab komiteemenetluse komitee; meetmete liigid (komisjoni, riikidevahelised ja siseriiklikud projektid) ning abikõlblikkuskriteeriumid viiakse vastavusse.

Kahte eriprogrammi juhitakse küll keskselt, kuid kaudse keskjuhtimise kasutamine ei ole hilisemas etapis välistatud.[11] Uuriti üksikasjalikult ka alternatiivseid rakendusmehhanisme, näiteks ühisjuhtimist, kuid neid ei peetud majanduslikult tasuvaks suhteliselt väikeste summade tõttu. Ratsionaliseerimist võimaldab ka menetluste ühtlustamine ja lihtsustamine tänu kahe haru integreerimisega ühtsesse struktuuri. Näiteks kontrolli- ja hindamismenetluste ratsionaliseerimine annab paremaid tulemusi ja soodustab heade tavade ülevõtmist.

Niivõrd kui see on asjakohane, on ühisjooni välja töötatud ka teise kahe raamprogrammiga, mis puudutavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala (põhiõigused ja õigusasjad, solidaarsus ja rändevoogude juhtimine). Kolm raamprogrammi moodustavad kokkukuuluva „meetmepaketi“.

Võrreldes eespool esitatud praeguse olukorraga, on uus raamprogramm lihtsustamise, meetmete kohaldusala ja paindlikkuse osas tähtis samm. Sellel on näiteks järgmised eelised:

- raamprogrammi koondatakse kõik tegevused, mis on seotud õiguskaitse ja kuritegevuse ennetamisega laiemas mõttes, sealhulgas politseitöö, luure, kaitse kuritegevuse eest ( crime proofing ), teadlikkuse tõstmine, tunnistajate ja ohvrite kaitse, valmisolek ja tagajärgede ohjamine (samamoodi koondatakse tsiviil- ja kriminaalasjade ning põhiõigustega seotud õigusalased tegevused põhiõiguste ja õigusasjade raamprogrammi alla);

- see võimaldab ressursse kontsentreerida ja vähendada eelarveridu ning suurendada läbipaistvust ja paremini hinnata võetud meetmete lisandväärtust;

- selle valdkonna rahastamistingimused ja -viisid ühtlustatakse täielikult ning see suurendab kokkuhoidu, selgust ja kasutajasõbralikkust, soodustab prioriteetide seadmist ja hindamist;

- on võimalik toetada liikmesriikide uuenduslikke projekte, mida saab üle kanda ELi tasandile ja millel on seega võimendav mõju; liikmesriikidel on ka võimalus väljendada siseriiklike projektide teatavaid prioriteete;

- nii komisjoni projektide kui kaasrahastamise tingimusi ja viise selgitatakse ja lihtsustatakse (näiteks riikidevahelistes projektides on tarvis vähem partnereid);

- komiteemenetluse sätted lihtsustatakse ja viiakse vastavusse muude ühenduse programmidega;

- ühenduse finantshuvide järelevalve ja kaitse eeskirju täpsustatakse ja selgitatakse;

- eelkõige tugevdatakse märkimisväärselt terroriähvarduste tagajärgede ohjamise ja nendeks valmisoleku raamistikku.

Raamprogrammi koostamisel on arvesse võetud ka Euroopa põhiseaduse lepingut. Põhiseadus eemaldab juriidilised vastuolud, mis tulenevad praeguste aluslepingute sambastruktuurist, ning selles selgitatakse ja tugevdatakse kuritegevuse ennetamise (artikkel III-272), õiguskaitsealase koostöö (artikkel III-275) ja kodanikukaitse (artikkel III-284) valdkondade õiguslikke aluseid, et oleks võimalik saavutada täiendavat sünergiat, sealhulgas asjaomaste ametitega. Pärast põhiseaduse jõustumist ei ole turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogrammi kahte õiguslikku vahendisse siiski tarvis teha olulisi muudatusi.

4. RAHALISED VAHENDID

Turvalisuse ja vabaduste kaitse raamprogrammile ette nähtud kogusumma aastateks 2007–2013 on 745 miljonit eurot (kehtivates hindades). Sellest on ette nähtud kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmile 597,6 miljonit eurot ja terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise programmile 137,4 miljonit eurot. Viidatud summale lisatakse 10 miljonit eurot halduskulude katteks.

Lisaks sellele on ajavahemikuks 2007–2013 ette nähtud Europolile 554,4 miljonit eurot ja CEPOLile samaks ajavahemikuks 64,4 miljonit eurot.

Need indikatiivsed summad põhinevad eespool kindlaksmääratud vajadustel. On võetud arvesse turvalisuse valdkonna olemasolevatest meetmetest ja programmidest saadud kogemusi. Võttes arvesse, et suur osa rahaliselt toetatavatest meetmetest on seotud suhteliselt uute valdkondadega Euroopa kontekstis, on valitud üpris ettevaatlik lähenemisviis. Programmidest rahastatakse just siseriiklikke projekte alguses suhteliselt tagasihoidlikult. Andmaks pädevatele siseriiklikele asutustele piisavalt aega uuenduslike siseriiklike projektide esitamiseks, kavandatakse märkimisväärne osa rahalistest vahenditest suunata programmiperioodi teise poolde. Pärast vahearuannet, mis on kavandatud aastasse 2010, võib liikmesriikide uuenduslike projektide osa tõsta märkimisväärselt. Igal juhul on need summad suhteliselt väikesed, võrreldes struktuurifondide raames võetud seotud meetmetega. Seega on suutlikkuse suurendamine võimalik vaid piiratud ulatuses. Kui on kindlaks tehtud, et oleks vaja oluliselt tõsta suutlikkust või tõhustada infrastruktuuri, tuleks kaaluda „üldiste“ vahendite kasutamist, mille eesmärgiks on ühtekuuluvus, regionaalareng või teadustöö ja tehnoloogiline areng.

5. Järeldused

Uus finantsperspektiiv, Haagi programm vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamiseks ELis ning Euroopa põhiseaduse lepingu lähenev ratifitseerimine toovad kaasa praeguse õigus- ja finantsraamistiku restruktureerimise siseturvalisuse valdkonnas.

Kavandatav raamprogramm muudab turvalisuse valdkonna rahastamismeetmed sujuvamaks ning lihtsustab ja ratsionaliseerib neid. See võimaldab võtta liidul vajalikke meetmeid, et kaitsta tõhusalt oma kodanike õigusi ja vabadusi terrorismi ja muu kuritegevuse eest. Raamprogramm koosneb kahest vastavuses olevast ja teineteist täiendavast õiguslikust vahendist, mis tagavad veatu õigus- ja finantsraamistiku ning vajaliku paindlikkuse, et saada hakkama uute väljakutsetega. Koos põhiõiguste ja õigusasjade ning solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raamprogrammidega on see kohaseks aluseks, et säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana.

LISA,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 raamprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“

Vastastikune täiendavus ametite ja muude rahastamisvahenditega vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas

Eeldatakse, et õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna poliitikaeesmärkide saavutamisele aitavad kaasa mitmed täiendavad finantsperspektiivi rahastamisvahendid:

- raamprogrammid, mis asendavad paljud eelarveread, mida komisjon praegu haldab selles valdkonnas;

- ühenduse rahastatavad ametid ning ühenduse ja liidu asutused;

- seotud suuremahuliste infosüsteemide arendamine ja haldamine.

Uue finantsperspektiivi alusel rahastatakse järgmisi ameteid ja asutusi, mis on seotud eespool nimetatud raamprogrammi valdkonnaga:

- Euroopa Politseikolledž (CEPOL) , millest loodetavasti saab Euroopa Liidu asutus vastavalt ettepanekule nõukogu otsuse tegemiseks, mille komisjon esitas 1. oktoobril 2004 (KOM(2004) 623 lõplik). Praegu rahastatakse Euroopa Politseikolledžit valitsustevaheliselt.

- Põhiseaduse jõustumisel võtab komisjon meetmeid, et muuta praegune valitsustevaheline Euroopa Politseiamet Europol ühenduse rahastatavaks ELi asutuseks.

Eespool esitatu alusel ei kuulu eespool nimetatud ühenduse ametite eelarvelised vahendid raamprogrammidesse.

Need peavad siiski sisalduma õiguse, vabaduse ja turvalisuse poliitikavaldkonnale eraldatud kuludes ühenduse tulevase finantsraamistiku 3. rubriigis.

SELETUSKIRI

1. KONTEKST

Finantsperspektiivi koostamisel aastateks 2007–2013 on algusest peale lähtutud poliitikavaldkonnapõhisest lähenemisviisist, et tagada järjepidevus poliitiliste eesmärkide ja nende täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite vahel. Selles kontekstis peetakse Euroopa Liidu üheks peamiseks prioriteediks järgmistel aastatel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomist, ning sellele on eraldatud ka märkimisväärselt rohkem vahendeid. Teatistes „ Ehitades meie ühist tulevikku - Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013 “[12] ja „ Finantsperspektiiv 2007–2013 “[13] on komisjon rõhutanud järgmise finantsperspektiivi õiguslike vahendite läbivaatamise olulisust, et toimuks märkimisväärne liikumine suurema lihtsuse suunas. Koondades oma ettepanekud kolme üldise ja poliitikavaldkonnakeskse programmi ümber („Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“, „Põhiõigused ja õigusasjad“, „Turvalisus ja vabaduste kaitse“), loob komisjon selge raamistiku ühenduse finantsmeetmete arendamiseks, millega toetatakse kolme eesmärki – õigus, vabadus ja turvalisus.

2. MEETMETE PÕHJENDUS

2.1. Probleemi analüüs

Täites oma eesmärki säilitada ja arendada liitu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, on liit kohustunud tagama oma kodanikele kõrgetasemelise turvalisuse, võttes meetmeid terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Suurenenud vajadus mitmete meetmete järele selles poliitikavaldkonnas on käivitanud protsessi, mille käigus on liidu roll pidevalt kasvanud. Lisaks meetmetele, mis on võetud õiguskaitse valdkonnas, tuleb teha suuremaid jõupingutusi ennetamise, valmisoleku ja tagajärgede ohjamise osas.

Euroopa Ülemkogu väitis oma 25. märtsi 2004. aasta deklaratsioonis terrorismivastase solidaarsuse kohta, et on vaja võtta lisameetmeid liidu ja selle liikmesriikide suutlikkuse tõstmiseks, et tegelda terrorirünnakute tagajärgedega ja leevendada rünnakute tagajärgi tsiviilelanikkonnale. Euroopa Ülemkogu palus oma 2004. aasta juuni järeldustes terrorismivastase võitluse kohta nõukogul ja komisjonil „anda hinnang liikmesriikide suutlikkuse kohta mis tahes terrorirünnaku tagajärgede ennetamise ja nendega toimetuleku osas, määrata kindlaks head tavad ja teha ettepanekud vajalike meetmete kohta. ... Tuleb tugevdada olemasolevat koostööd kodanikukaitse osas, kajastades liikmesriikide tahet tegutseda solidaarselt terrorirünnaku puhul mis tahes liikmesriigis või välismaal elavate ELi kodanike vastu suunatud rünnaku puhul.“ Seda tööd tehakse praegu ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames, milles keskendutakse konkreetselt kodanikukaitse aspektidele ja tegeldakse igasuguste suurõnnetuste vahetute tagajärgedega.

Vastuseks võttis komisjon 20. oktoobril 2004 vastu kolm teatist terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise kohta, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede ohjamise kohta terrorismivastases võitluses ning esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta.

Nõukogu viitas nendele teatistele oma järeldustes terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja nendele reageerimise kohta, mis võeti vastu 2. detsembril 2004 koos ELi solidaarsusprogrammiga terroriähvarduste ja -rünnakute tagajärgede kohta. ELi solidaarsusprogramm asendab eelmise programmi terrorismiga seotud keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaähvarduste kohta.

Nõukogu otsustas, et komisjon loob olemasolevate struktuuride raames ELis piiriülese mõjuga kriiside ohjamiseks integreeritud ELi korra. Logistiliseks liideseks on ARGUS-süsteem, millega tagatakse ohutuse ja turvalisuse maksimeerimiseks kiire teabe liikumine kõigi olemasolevate kiirhoiatussüsteemide vahel, sealhulgas õiguskaitseasutuste võrgus. Komisjonis luuakse kriisikeskus, mis koordineerib tööd parimate kasutatavate tegevusvõimaluste hindamisel ning sobivate reageerimismeetmete kohta otsuse tegemisel kriisi ajal. Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri kaitse programmi ( EPCIP – European Programme for the Protection of Critical Infrastructure ) osana luuakse esmatähtsa infrastruktuuri hoiatusinfovõrk ( CIWIN – Critical Infrastructure Warning Network ) ning see ühendatakse samuti ARGUSega. Nõukogu rõhutas vajadust integreeritud, turvalisusele suunatud lähenemisviisi järele. Esmatähtsa infrastruktuuri osas osutas nõukogu konkreetselt riski- ja ohuanalüüsidele ning terroriähvarduste tuvastamisele ja kindlaksmääramisele. Üldiselt on turvalisusega seoses vaja laiapõhjalisemat, integreeritud ja operatiivset lähenemisviisi, millega koos tuleb ka rahastamise prioriteedid üle vaadata.

Lisaks sellele on Haagi programmi paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud selgelt, et „Euroopa Ülemkogu palub nõukogul ja komisjonil moodustada oma olemasolevate struktuuride raames, kusjuures austades täielikult riikide pädevusi, ELis piiriülese mõjuga kriiside ohjamiseks integreeritud ja kooskõlastatud ELi kriisiohjamise korra, mis tuleb luua hiljemalt 1. juuliks 2006“.

2.2. Edasised sammud

Komisjon reageerib rahalise poole pealt nendele vajadustele ja nõuetele kõikehõlmava turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammiga, mille hulka kuulub terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise vahend, mille eesmärgiks on tagada eespool nimetatud erimehhanismide nõuetekohane rakendamine ja haavatava infrastruktuuri tõhus kaitse terroriähvarduste eest. Nimetatud vahendi täiendamiseks kuulub üldprogrammi kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise vahend. Mõlema eriprogrammi struktuuri on võimalikult suures osas ühtlustatud.

Terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise eriprogrammis keskendutakse terrorirünnakute ennetamisele ja nende ohu vähendamisele ning esmatähtsa infrastruktuuri kaitsele. Sellesse kuuluvad ka tagajärgede ohjamise meetmed, mis täiendavad suurõnnetuste puhuks loodud kiirreageerimisvahendit ja toetavad ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana. Eriprogrammist antakse vahendeid ELi hõlmavatele projektidele, mille algatajaks ja juhtijaks on komisjon, sellest on võimalik kaasrahastada riikidevahelisi projekte ning ka liikmesriikide projekte (siseriiklikud projektid), edendada uuendusi, et kanda saadud kogemused üle riikidevahelisele või ELi tasandile. Eelkõige toetatakse selliseid siseriiklikke projekte, mis eeldatavasti tõhustavad ennetamise, valmisoleku ja tagajärgede ohjamise nüüdisaegseid meetodeid ja tehnoloogiat. See lisasamm on väga oluline, sest kodanikuühiskond peab olema kursis terroristide järjest keerukamate meetoditega.

2.3. Programmi eesmärgid

a) Üld-, eri- ja rakenduslike eesmärkide määratlus

Turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammi üldeesmärk on tagada kodanike õigused ja vabadused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ning kaitsta neid kuritegude eest, mis võivad ohustada üksikisikute vabadusi, demokraatlikku ühiskonda ja õigusriiki. Terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise eriprogrammiga aidatakse kaasa kodanike, nende vabaduste ja ühiskonna kaitsele terrorirünnakute ja seotud intsidentide eest ning ELi kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kaitsele, soodustades, edendades ja arendades valmisoleku ja tagajärgede ohjamise meetmeid.

Terrorrünnakute ennetamise ja nendeks valimisoleku osas on eriprogrammi eesmärgid:

- esmatähtsa infrastruktuuri riski- ja ohuanalüüside ning sealhulgas kohapealsete hindamiste soodustamine, edendamine ja toetamine, et määrata kindlaks terrorirünnakute võimalikud sihtmärgid ja infrastruktuuri turvalisuse parandamise võimalikud vajadused,

- ühiste turvalisusstandardite koostamise edendamine ja toetamine ning oskusteabe ja kogemuste vahetamine esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta,

- esmatähtsa infrastruktuuri kaitse osas kogu ELi hõlmava kooskõlastamise ja koostöö edendamine ja toetamine.

Terrorirünnakute tagajärgede likvideerimise osas on eriprogrammi eesmärgid:

- terrorirünnakute võimalike tagajärgede alase oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise soodustamine, edendamine ja toetamine,

- asjaomase metoodika ja kriisikavade arendamise soodustamine, edendamine ja toetamine, ning

- terrorismialaste eriteadmiste reaalajas kasutamise tagamine üldise kriisiohjamise, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide raames.

b) Vastastikune täiendavus / sidusus muude rahastamisvahenditega

Eriprogrammi koostamisel pöörati eritähelepanu sellele, et tagada sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia muude programmide rahastamismeetmetega, mis kuuluvad naaber- või seotud poliitikavaldkondadesse ja mille puhul antakse toetust asutamislepingu erinevatel õiguslikel alustel.

Esiteks täiendab eriprogrammi turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammi teine vahend, kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise eriprogramm, milles keskendutakse õiguskaitsele ja kuritegevuse ennetamisele Euroopa Liidu lepingu VI jaotise tähenduses. Teiseks tagatakse vastastikune täiendavus põhiõiguste ja õigusasjade ning solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise üldprogrammidega sellistes küsimustes, nagu ohvrid, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja ebaseaduslik sisseränne.

Kolmandaks täiendab programm muid ühenduse programme, näiteks uut suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku vahendit, teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammi, uut ELi solidaarsusvahendit[14] ja struktuurifonde.[15] Nende uute vahenditega antakse ühenduse raha selleks, et saada hakkama suurõnnetustega üldiselt, selle alla kuuluvad vahetu reageerimine (näiteks vahendite kasutuselevõtt katastroofi ohjamiseks), rahaline toetus hädaolukordade leevendamiseks pärast kriisi ning piiratud ulatuses ka valmisolek kiirreageerimiseks. Turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammi terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise haru lisab üldmehhanismi terroriähvarduste erimeetmed.

Terrorismi valdkonnas on vaja konkreetset turvalisusraamistikku ja oskusi, mis ei mahu üldturvalisuse ja kodanikukaitse mõistete alla. Näiteks tuleb anda hinnang infrastruktuuri haavatavusele terrorirünnakute suhtes turvalisuse eritingimuste ja -standardite kohaselt, mis tuleb koostada lisaks turvalisuse üldstandarditele. Selles osas keskendub terrorirünnakute ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgede ohjamise programm ohu- ja riskianalüüsidele, uurides, mida on vaja lisada üldturvalisuse mehhanismidele, et kaitsta tõhusalt esmatähtsat infrastruktuuri terrorirünnakute eest, või koostades konkreetsed kriisikavad.[16] Infrastruktuuri turvalisuse parandamine vastavalt kindlaksmääratud vajadustele on siis peamiselt liikmesriikide kohustus, mida vajaduse korral toetatakse struktuurifondidest või teatavatest sektoriprogrammidest (näiteks transpordi, energia, rahvatervise või keskkonna valdkonnas). Igal juhul välditakse terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise programmi konkreetsete eesmärkide kattumist ühenduse rahastamismehhanismidega.

3. HINDAMINE

Komisjoni töödokumendist, milles esitatakse terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise eriprogrammi eelhindamine ja selle mõju esialgne hinnang, nähtub, et strateegia valik, mille kasuks otsustati kavandatud eesmärkide saavutamiseks, on asjakohane.

4. POLIITIKAVAHENDI ÕIGUSLIK ALUS JA PÕHJENDUS

4.1. Õiguslik alus

Erisätte puudumisel on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 308 kohane õiguslik alus mitte ainult kodanikukaitse tarvis, vaid ka ennetamist, valmisolekut ja tagajärgede ohjamist käsitlevate seotud meetmete jaoks.

Praeguste aluslepingute alusel erineb selle valdkonna õiguslike vahendite vastuvõtmise menetlus politsei- ja õiguskaitsealase koostöö valdkonna menetlusest (mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotist). Seetõttu ei ole võimalik koguda kõiki asjaomaseid üldprogrammi eesmärke ühte õiguslikku vahendisse. Sellepärast tehakse ettepanek kahe õigusliku vahendi vastuvõtmiseks: üks eriprogramm kuritegevuse ennetamiseks ja kuritegevuse vastu võitlemiseks, mis põhineb Euroopa Liidu lepingul,[17] ja teine eriprogramm terrorismi ennetamiseks, selleks valmisolekuks ja selle tagajärgede ohjamiseks, mis põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingul.

4.2. Programmis määratletud meetmed

Kavandatakse järgmisi erinevaid meetmeid:

- Euroopa mõõtmega projektid, mida algatab ja juhib komisjon, muu hulgas kooskõlastusmehhanismid ja võrgud, analüüsivad tegevused, sealhulgas uurimistöö ja tegevused, mille eesmärgiks on konkreetsete poliitikavaldkondade projektidega seotud lahenduste väljatöötamine;

- riikidevahelised projektid, mida algatab ja juhib vähemalt kaks liikmesriiki (või üks liikmesriik ja taotlejariik) aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

- siseriiklikud projektid liikmesriikides allpool esitatud tingimustel ja aasta tööprogrammides sätestatud täiendavatel tingimustel.

Nähakse ette, et siseriiklikke projekte võib rahastada ainult käivitavate või täiendavate meetmetena (mis valmistavad ette või täiendavad riikidevahelisi või Euroopa projekte), kui nende tulemusi on võimalik üle kanda ELi tasandile või kui need aitavad muul viisil märkimisväärselt kaasa liidu poliitika arendamisele kuritegevuse ennetamise ja/või selle vastu võitlemise valdkonnas.

4.3. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Ettepanekus on võetud arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 ja sellele lisatud protokollis sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Subsidiaarsuse osas ei püüa käesolev programm sekkuda valdkondades, mis on kaetud liikmesriikide riigiasutuste koostatud siseriiklike programmidega, see keskendub valdkondadele, kus võib loota lisandväärtust Euroopa tasandil. Selles osas võib enamikku programmist toetatavaid tegevusi vaadelda kui siseriiklikke programme täiendavaid tegevusi, mis püüavad maksimeerida kahe või enama liikmesriigi (sealhulgas kandidaatriigi) tegevustest tulenevat sünergiat.

Proportsionaalsuse osas on ettepanek koostatud nii, et see oleks võimalikult lihtsustatud mitte ainult tegevuste osas – tegevuste määratlused on õigusaktis jäetud võimalikult üldiseks – vaid ka haldus- ja finantsnõuete osas, mida kohaldatakse tegevuste elluviimise suhtes. Komisjon on püüdnud leida õiget tasakaalu ühelt poolt paindlikkuse ja kasutuslihtsuse ning teiselt poolt eesmärgiselguse ning kohaste finants- ja menetluslike tagatiste vahel.

Järgides mõlema põhimõtte kohaldamist käsitlevas protokollis osutatud suuniseid, on selge, et probleemidel, mida käesoleva programmiga soovitakse lahendada, on riigiülesed aspektid, ning seega on liidu tasandil võetud meetmetel suurem kasutegur kui liikmesriigi tasandil võetud meetmel.

4.4. Poliitikavahend

Käesolevat turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammi haru juhib otse komisjon ning selle elluviimiseks kasutatakse kahte liiki tegevusi: pakkumiskutsed kavandatud eesmärkidega seotud projektide rahastamiseks ja otse komisjoni algatatud meetmed nimetatud eesmärkide täitmiseks ning tulemuste kontrollimiseks ja hindamiseks ning vajaduse korral kohanduste ja muudatuste tegemiseks.

4.5. Lihtsustamine ja ratsionaliseerimine

Kavandatav lähenemine aitab kaasa peamisele eesmärgile – õigusaktide lihtsustamisele nii juriidilises kui korralduslikus mõttes ning eelarve struktuuri ühtlustamisele. See suurendab samuti õigusaktide ühtsust ja järjepidevust ning väldib nende kattumist. Kuigi eelseisvate laienemistega toimetulekuks on tarvis täiendavaid inimressursse, saavutatakse inimressursside parem ärakasutamine väiksemate eelarveridade lõpetamisega (mille puhul kasutatakse intensiivselt inimressurssi) ning olemasolevate programmide ümberkorraldamisega ühtseks, järjepidevaks ja täiustatud programmiks. Selle tulemusel on kulutused ja seotud halduskulud proportsionaalsemad.

Kavandatav ratsionaliseerimine toob kasu ka lõppkasutajale, sest see suurendab õigusaktide läbipaistvust, selgust ja järjepidevust. Võimalikel abisaajatel on lihtsam taotleda rahastamist tänu standarditud lähenemisviisile ja ühtlustatud rakendussätetele.

Komisjon võib teha otsuse anda osa eelarve täitmisest täitevasutusele, millele on osutatud finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis a. Komisjon võib luua sellise asutuse kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega ning nõukogu määrusega nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. Enne otsuse tegemist koostab komisjon kulude-tulude analüüsi, milles määratakse kindlaks allhanget õigustavad ülesanded, kooskõlastamise ja kontrollimise kulud, mõju inimressurssidele, võimalik kokkuhoid, allhankijale antud ülesannete elluviimise tõhusus ja paindlikkus, kasutatavate menetluste lihtsustamine, allhankija läbiviidavate tegevuste lähedus lõppkasusaajale, ühenduse nähtavus ja vajadus säilitada oskusteabe piisav tase komisjoni sees.

5. MÕJU EELARVELE

Turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammile ette nähtud kogusumma aastateks 2007–2013 on 745 miljonit eurot (kehtivates hindades). Sellest 142,4 miljonit eurot on ette nähtud terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise eriprogrammile.

6. JÄRELDUS

Kavandatavas uues vahendis järgitakse põhimõtteid, mille komisjon määras kindlaks poliitilistes ja rahalistes väljakutsetes alates 2007. aastast. Eesmärk on täiendada, lihtsustada ja ratsionaliseerida olemasolevaid rahastamisvahendeid ning tagada vajalik paindlikkus uute eesmärkidega tegelemisel ja sujuv vastavus uuele õigusraamistikule, mis luuakse pärast põhiseaduse lepingu jõustumist.

2005/0034 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine“ Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 308, ja võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[18]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[19]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[20]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[21]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 2 neljandas taandes sätestatud eesmärgi – säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana – põhiaspektideks on terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine.

(2) Ühendus peab võtma vajalikke meetmeid, et terroristid ei saaks rünnata demokraatlikke väärtusi, õigusriiki, avatud ühiskonda ning meie kodanike ja ühiskonna vabadusi ning et piirata, kui see on võimalik, mis tahes rünnaku tagajärgi.

(3) Euroopa Ülemkogu poolt 2004. aasta novembris loodud Haagi programmis[22] kutsuti üles looma ELis piiriülese mõjuga kriiside ohjamiseks integreeritud ja kooskõlastatud ELi kriisiohjamise korda.

(4) Euroopa Ülemkogu poolt 17.–18. juunil 2004 vastu võetud muudetud Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse tegevuskavas[23] määrati prioriteetsete küsimustena muu hulgas kindlaks terrorirünnakute ennetamine ja nende tagajärgede ohjamine ning esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmine.

(5) Nõukogu võttis 2. detsembril 2004 vastu muudetud Euroopa Liidu solidaarsusprogrammi terroriähvarduste ja -rünnakute tagajärgede kohta,[24] milles rõhutatakse riski- ja ohuanalüüside, esmatähtsa infrastruktuuri kaitsmise, terroriähvarduste tuvastamis- ja kindlaksmääramise mehhanismide, poliitilise ja operatiivse valmisoleku ning tagajärgede ohjamise tähtsust.

(6) Nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega (EÜ, Euratom) nr 2001/792 kehtestatud ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel[25] on mõeldud kiirreageerimiseks kõigi suurõnnetuste puhul, aga see ei ole konkreetselt ette nähtud terrorirünnakute ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ega nende tagajärgede ohjamiseks.

(7) Mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides tuleks konkreetsed meetmed terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise osas koondada ja neid tuleks rahastada ühest ühtsest programmist.

(8) Seoses õiguskindluse ja sidususe ning vastastikuse täiendavusega teiste rahastamisprogrammidega tuleks määratleda mõisted „ennetus- ja valmisolekumeetmed“, „kriisi- ja tagajärgede ohjamine“ ning „esmatähtis infrastruktuur“.

(9) ELi integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviisi saavutamiseks on oluline tähtsus komisjoni meetmetel koos riikidevaheliste projektidega, kui see on asjakohane. Lisaks sellele on kasulik ja asjakohane toetada liikmesriikide neid projekte, mis annavad kasulikke kogemusi ja teadmisi edasiste meetmete jaoks ühenduse tasandil, eelkõige kontrollimise ning riski- ja ohuanalüüside projekte.

(10) Samuti on kohane sätestada, et kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osaleda riikidevahelistes projektides.

(11) Tuleb tagada vastastikune täiendavus teiste ühenduse ja liidu programmidega, näiteks ELi solidaarsusfondi ning suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku vahendiga, ühenduse mehhanismiga tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga ning struktuurifondidega.

(12) Käesoleva programmi eesmärke ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(13) Programmi kulud peaksid olema kooskõlas finantsperspektiivi rubriigi 3 ülemmääraga. Programmi määratlemisel on vaja ette näha paindlikkus, et oleks võimalik kohandada mis tahes kavandatud meetmeid reageerimaks vajaduste arengule ajavahemikul 2007–2013. Seetõttu tuleks otsuses piirduda kavandatud meetmete ning vastavate haldus- ja finantskorralduste üldise määratlemisega.

(14) Samuti tuleks võtta kohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning tuleks astuda vajalikke samme, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta[26] ja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest[27].

(15) Tuleb kohaldada ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[28] ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[29], võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(16) Kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[30]artikliga 2 tuleks käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed vastu võtta, kasutades selle otsuse artiklis 3 sätestatud nõuandemenetlust. See on kohane, sest programm ei mõjuta oluliselt ühenduse eelarvet.

(17) Käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ei ole Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus sätestatud muid erivolitusi kui vastavalt artiklites 308 ja 203 sätestatud volitused,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Objekt

Käesoleva otsusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 eriprogramm „Terrorismi ennetamine, selleks valmisolek ja selle tagajärgede ohjamine“ (edaspidi „programm“) osana üldprogrammist „Turvalisus ja vabaduste kaitse“, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.

Käesolevat otsust ei kohaldata küsimuste suhtes, mida hõlmab suurõnnetustele kiirreageerimise vahend.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „ennetamine ja valmisolek“ – meetmed, mille eesmärk on ennetada ja/või vähendada terrorirünnaku riski ja/või selle tagajärgi, eelkõige riski- ja ohuhinnangute, kontrollimise ning tehnoloogia ja metoodika ühiste standardite väljatöötamise kaudu;

2. „tagajärgede ohjamine“ – meetmed, millega piiratakse terrorirünnakute keskpika perioodi tagajärgi, et kaitsta Euroopa Liitu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala;

3. „esmatähtsad infrastruktuurid“ – füüsilised ressursid, teenused, siderajatised, -võrgud ja/või varad, mille häirimisel või hävitamisel on tugev mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule või majanduslikule heaolule või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide valitsuste tõhusale toimimisele.

Artikkel 3

Programmi üldeesmärgid

1. Programm aitab kaasa kodanike, nende vabaduste ja ühiskonna kaitsele terrorirünnakute ja seotud vahejuhtumite eest ning Euroopa Liidu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kaitsele.

2. Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa muude liidu ja ühenduse poliitikavaldkondade arendamisele, nagu politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, keskkonnakaitse, rahvatervis, transport, teadusuuringud ja tehnoloogiline arendustegevus ning majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Artikkel 4

Konkreetsed eesmärgid

1. Programmi üldeesmärkide raames soodustatakse, edendatakse ja arendatakse ennetus-, valmisoleku- ja tagajärgede ohjamise meetmeid, kui neid ei hõlma muud konkreetsed õiguslikud vahendid.

2. Seoses terrorirünnakute ennetamise ja nendeks valmisolekuga on programmi eesmärgiks

4. esmatähtsa infrastruktuuri riski- ja ohuanalüüside soodustamine, edendamine ja toetamine, sealhulgas kohapealsed hindamised, et määrata kindlaks terrorirünnakute võimalikud sihtmärgid ja infrastruktuuri turvalisuse parandamise võimalikud vajadused,

5. ühiste turvalisusstandardite arendamise edendamine ja toetamine ning oskusteabe ja kogemuste vahetamine esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta,

6. esmatähtsa infrastruktuuri kaitse osas kogu ELi hõlmava kooskõlastamise ja koostöö edendamine ja toetamine.

3. Seoses terrorirünnakute tagajärgede ohjamisega on programmi eesmärgiks

7. terrorirünnakute võimalike tagajärgede osas oskusteabe, kogemuste ja tehnoloogia vahetamise soodustamine, edendamine ja toetamine,

8. asjaomase metoodika ja kriisikavade arendamise soodustamine, edendamine ja toetamine,

9. terrorismialaste eriteadmiste reaalajas kasutamise tagamine üldise tagajärgede ohjamise, kiirreageerimise ja kodanikukaitse mehhanismide raames.

Artikkel 5

Abikõlblikud meetmed

1. Artiklites 3 ja 4 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks antakse käesoleva programmi raames rahalist toetust järgmistele meetmetele:

(a) komisjoni algatatud ja juhitavad Euroopa mõõtmega projektid;

(b) riikidevahelised projektid, milles osaleb vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja taotlejariik;

(c) siseriiklikud projektid liikmesriikides, millega

- valmistatakse ette riikidevahelisi projekte ja/või ühenduse meetmeid („käivitusmeetmed“),

- täiendatakse riikidevahelisi projekte ja/või ühenduse meetmeid („täiendavad meetmed“),

- aidatakse kaasa uuenduslike meetodite ja/või tehnoloogiate väljaarendamisele, mida on võimalik üle kanda ühenduse tasandi meetmetele, või arendatakse selliseid meetodeid või tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on need üle kanda teistesse liikmesriikidesse ja/või taotlejariikidesse, või

- aidatakse muul moel märkimisväärselt kaasa liidu ja selle kodanike kaitsele terrorirünnakute eest.

2. Eelkõige võib rahalist toetust anda

(a) operatiivkoostöö ja kooskõlastamise meetmetele (võrkude loomine, vastastikuse usalduse ja mõistmise tugevdamine, kriisikavade koostamine, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine ja levitamine),

(b) analüüsivad, järelevalve-, hindamis-, auditeerimis- ja kontrollitegevused,

(c) tehnoloogia ja metoodika väljaarendamine ja ülekanne, eelkõige teabe jagamise ja koostalitlusvõime osas,

(d) koolitus, töötajate ja ekspertide vahetus ning

(e) teadlikkuse tõstmise ja levitamise tegevused.

Artikkel 6

Programmis osalejad

1. Projektitaotlusi võivad esitada liikmesriikides asutatud juriidilistest isikutest asutused ja organisatsioonid.

2. Artikli 5 lõike 1 punktis c määratletud siseriiklike projektide taotlused esitavad komisjonile liikmesriigid. Komisjon määrab igal aastal kindlaks ettepanekute edastamise kuupäeva ja teeb otsuse ettepanekute kohta kooskõlas artikli 8 lõikega 4.

3. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda riikidevahelistes projektides, kuid nad ei tohi projekte esitada.

Artikkel 7

Toetuste liigid

1. Ühendusepoolse rahalise toetuse liigid võivad olla järgmised:

(a) toetused,

(b) riigihankelepingud.

2. Ühenduse toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel erandjuhtudel või juhul, kui abisaaja omaduste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut. Maksimaalne kaasfinantseerimise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3. On ette nähtud kulutused kaasmeetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul ühenduse rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1. Komisjon rakendab ühenduse rahalist toetust vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ/Euratom) nr 1605/2002, edaspidi „finantsmäärus“.

2. Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklis 3 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artikli 7 lõikes 3 ette nähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude meetmete loetelu.

3. Aasta tööprogramm võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 nimetatud korras.

4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

10. vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

11. kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

12. taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes;

13. eeldatavate tulemuste mõju artiklis 3 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 4 ja 5 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

Artikkel 9

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi „komitee“.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Vastastikune täiendavus

1. Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmiga[31] ning kriminaalõiguse programmiga[32] ning teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga, Euroopa Liidu solidaarsusfondiga ning suurõnnetustele reageerimise ja nendeks valmisoleku vahendiga.

2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse ja liidu rahastamisvahenditega, eelkõige kuritegevuse ennetamise ja kuritegevuse vastu võitlemise programmiga, et rakendada meetmeid, mis vastavad mõlema programmi ja muude ühenduse või liidu rahastamisvahendite eesmärkidele.

3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest liidu või ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil rahalist toetust. Programmi alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe ühenduse eelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 11

Eelarvelised vahendid

Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivi piires.

Artikkel 12

Järelevalve

1. Iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõpetamist. Aruannete vormi ja sisu määrab komisjon.

2. Ilma et see piiraks kontrollikoja tehtavat auditeerimist koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või talitustega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 punktile c, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad kontrollida programmi alusel rahastatavaid meetmeid kohapeal ning teha sealhulgas pistelist kontrolli.

3. Programmi elluviimisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll, mis vajaduse korral toimub kohapeal.

4. Ühenduse rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning maksegraafikut.

6. Komisjon võtab kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 13

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2. Käesoleva programmi raames rahastatavate ühenduse meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes ühenduse õiguse sätetest, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.

3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt selgituse esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Iga põhjendamatu väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 14

Hindamine

1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

(a) hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

(b) hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

(c) hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

SELETUSKIRI

1. KONTEKST

Finantsperspektiivi koostamisel aastateks 2007–2013 on algusest peale lähtutud poliitikavaldkonnapõhisest lähenemisviisist, et tagada järjepidevus poliitiliste eesmärkide ja nende täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite vahel. Selles kontekstis peetakse Euroopa Liidu üheks peamiseks prioriteediks järgmistel aastatel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomist, ning sellele on eraldatud ka märkimisväärselt rohkem vahendeid. Teatistes „ Ehitades meie ühist tulevikku - Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013 “[33] ja „ Finantsperspektiiv 2007–2013 “[34] on komisjon rõhutanud järgmise finantsperspektiivi õiguslike vahendite läbivaatamise olulisust, et toimuks märkimisväärne liikumine suurema lihtsuse suunas. Koondades oma ettepanekud kolme üldise ja poliitikavaldkonnakeskse programmi ümber („Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“, „Põhiõigused ja õigusasjad“, „Turvalisus ja vabaduste kaitse“), loob komisjon selge raamistiku ühenduse finantsmeetmete arendamiseks, millega toetatakse kolme eesmärki – õigus, vabadus ja turvalisus.

2. MEETMETE PÕHJENDUS

2.1. Probleemi analüüs

Täites oma eesmärki säilitada ja arendada liitu kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, on liit kohustunud tagama oma kodanikele kõrgetasemelise turvalisuse, võttes meetmeid kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, tehes eelkõige koostööd õiguskaitseasutuste ja sealhulgas politsei vahel. Suurenenud vajadus mitmete meetmete järele selles poliitikavaldkonnas on käivitanud protsessi, mille käigus on liidu roll pidevalt kasvanud. Alustades nn Viini tegevuskavaga[35] ja tuginedes peamiselt Tamperes (1999) kogunenud Euroopa Ülemkogu antud suunistele, on liit reageerinud põhimõtteliselt seadusandlike meetmetega ning ka programmidega rahalise toetuse andmiseks. Edasised selgitused liidu rolli kohta on kavandatud Euroopa põhiseaduse lepingus ja Haagi programmis, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu novembris 2004. Turvalisusküsimused on muutunud aktuaalsemaks eelkõige seoses terroriähvardustega, nõudes integreeritumat ja operatiivsemat lähenemisviisi. Samal ajal peab liidu poliitika muude kuriteoliikide kui terrorismi ennetamise ja nende vastu võitlemise osas üle minema operatiivsemasse etappi, kuid selles valdkonnas on endiselt tähtis jätkuv seadusandlik töö.

2.2. Edasised sammud

Kavandatav vastus nendele väljakutsetele on kõikehõlmav turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogramm, millesse integreeritakse olemasolevad rahastamisvõimalused AGIS-programmi alusel koos lisaelementide ja -prioriteetidega. Nende hulka kuuluvad teabevahetuse parandamine koos vajaliku IT-toega, andmebaaside indekseerimine ja koostalitlusvõime, turvaline sidetehnoloogia ja -metoodika, sellised võtmekontseptsioonid nagu luureandmetest juhinduv õiguskaitse, avaliku ja erasektori partnerlus ning uued lähenemisviisid kuritegevuse ennetamisele. Terrorismi osas tuleks meetmed põimida kodanikukaitse mehhanismidega, tagades nii valmisoleku kui kiirreageerimise, eelkõige terroriohtude ja -ähvarduste korral. Mõlema eriprogrammi struktuuri on võimalikult suures osas ühtlustatud.

Kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise osas on osutunud kasulikuks AGIS-programmi kuuluvate riikidevaheliste projektide kaasrahastamine (sellistes küsimustes nagu koolitus, vahetuskavad, uuringud, konverentsid, seminarid ja muud koostööd soodustavad meetmed) ning käesoleva ettepaneku kohaselt seda ka jätkatakse. Samas selgitab kavandatav nõukogu otsus nende ELi hõlmavate projektide rahastamisvõimalusi, mille on algatanud ja mida juhib komisjon. Lisaks on võimalik kaasrahastada kahepoolseid ja siseriiklikke projekte soodustamaks veelgi uuendusi, et oleks võimalik saadud kogemusi üle kanda riikidevahelisele ja/või ELi tasandile, lihtsustades samas ka nende projektide taotluste esitamise korda. Sellise lisarahastamise eesmärk on arendada edasi tehnoloogiat ja metoodikaid õiguskaitseks ja kuritegevuse ennetamiseks. Lisasamm on vajalik, sest kurjategijad kasutavad järjest keerukamaid meetodeid, eriti organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse puhul, ning riigiasutused ja kodanikuühiskond peavad suutma nendega kaasas käia.

2.3. Programmi eesmärgid

a) Üld-, eri- ja rakenduslike eesmärkide määratlus

Turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammi üldeesmärk on tagada kodanike õigused ja vabadused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ning kaitsta neid kuritegude eest, mis võivad ohustada üksikisikute vabadusi, demokraatlikku ühiskonda ja õigusriiki.

Kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eriprogrammi eesmärgid on eelkõige tagada kodanikele kõrgetasemeline turvalisus, ennetades organiseeritud või muid kuritegevuse liike ja võideldes nende vastu, milleks on eelkõige terrorism, inimkaubandus ja lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon ja pettused.

Nende üldeesmärkide raames saab kindlaks määrata kolm peamist teemat:

- edendada ja arendada õiguskaitseasutuste, muude riigiasutuste ja seotud ELi asutuste vahelist kooskõlastamist, koostööd ja vastastikust mõistmist;

- soodustada, edendada ja arendada horisontaalseid meetodeid ja vahendeid, mis on vajalikud kuritegevuse strateegiliseks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, näiteks avaliku ja erasektori partnerlused, kuritegevuse ennetamise head tavad, võrreldav statistika ja rakenduslik kriminoloogia; ning

- edendada ja arendada kuriteoohvrite ja -tunnistajate kaitse häid tavasid.

b) Vastastikune täiendavus / sidusus muude rahastamisvahenditega

Programmi koostamisel pöörati eritähelepanu sellele, et tagada sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia muude programmide rahastamismeetmetega, mis kuuluvad kõnealuse poliitika naabervaldkondadesse ja mille puhul tuleb anda toetust asutamislepingu erinevatel õiguslikel alustel.

Esiteks täiendab programmi turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammi teine rahastamisvahend, terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise eriprogramm, mille puhul minnakse kaugemale õiguskaitsest ja kuritegevuse ennetamisest Euroopa Liidu lepingu VI jaotise tähenduses, sätestades vajaliku seose valmisoleku ja tagajärgede ohjamise vahel, hõlmates ka haavatava infrastruktuuri kaitset.

Teiseks tagatakse vastastikune täiendavus põhiõiguste ja õigusasjade ning solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise üldprogrammidega eelkõige järgmiselt:

- lisatud ettepaneku keskmes on õiguskaitse politsei- ja muude mittekohtulike õiguskaitseasutuste koostöö mõttes, kuid põhiõiguste ja õigusasjade üldprogrammi kriminaalõiguse harus keskendutakse õigusasutustele;

- ohvriabi osas keskendub kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eriprogramm nende kaitsele kriminaalsete ähvarduste eest, kuid eespool nimetatud rahastamisvahendites põhiõiguste ja õigusasjade üldprogrammi alusel tegeldakse ohvrite üldise abistamisega kohtu, sotsiaal- ja/või haldustasandil;

- ebaseadusliku sisserände osas tegeleb solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise üldprogrammi välispiiride fond konkreetsete luureandmete vahetusega, kuid kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eriprogramm tegeleb teabevahetusega õiguskaitseasutuste vahel.

Kolmandaks täiendab programm ka muid ühenduse programme, näiteks teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammi, ELi solidaarsusfondi, suurõnnetustele reageerimise ja nendeks valmisoleku vahendit ning struktuurifonde.

3. HINDAMINE

Komisjoni töödokumendist, milles esitatakse turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammi eelhindamine ja selle mõju esialgne hinnang, nähtub, et poliitika valik, mille kasuks otsustati kavandatud eesmärkide saavutamiseks, on asjakohane.

Esimesest aastaaruandest AGIS-programmi rakendamise kohta on selgelt näha, et võimalikud abisaajad tunnevad programmi vastu suurt huvi. Komisjonile on esitatud rohkem ettepanekuid, kui on võimalik olemasoleva eelarve raames rahastada.

Enamiku AGIS-programmi projektide teemaks on koostöö õiguskaitseasutuste vahel (48,2% kaasrahastatavatest projektidest) või kuritegevuse ennetamise ja/või kuritegevuse vastase võitlusega konkreetsete kuriteoliikide vastu (37,5% kaasrahastatavatest projektidest). Aruandes märgitakse samuti ära, et konverentsid ja seminarid on kõige tähtsamad tegevusliigid ning need moodustavad kõigist kaasrahastatavatest projektidest peaaegu poole (46,4%). Tähtsuselt teisel kohal on teadustöö, uuringud ja võrkude rajamine (26,8%). Koolitus- ja vahetustegevused, mida on nende omaduste tõttu teiste tegevustega võrreldes raskem ellu viia, moodustavad kaasrahastatud projektidest viiendiku (20,5%).

Aruandes tunnistatakse, et suur osa saadud taotlustest ei vastanud siiski pakkumiskutses sätestatud tingimustele seoses raskustega, mida taotluse esitajatel esines seoses taotlusvormide ja muude elektrooniliste vormide kasutamisega või asjaomaste kriteeriumide täitmisega.

Järelikult tuleb seda menetlust juhtimise, metodoloogia või tehnoloogia osas lihtsustada, eelkõige uuenduslikke lähenemisviise hõlmavate projektide puhul. Kui projekt on veel varajases või uuenduslikus etapis, võib tihti olla raske leida õigeaegselt partnereid teistes liikmesriikides. Seetõttu tuleks lisada kahepoolsete ja siseriiklike projektide võimalus, et soodustada uuenduslikke projekte.

Täiendavalt võib järeldada, et ELi hõlmavate meetmete puhul, nagu koolitus ja vahetuskavad või kooskõlastusmehhanismid ja võrgud on tihti tarvis, et komisjon ja/või vastutavad ELi asutused, kui see on asjakohane, annaksid poliitilisi juhiseid. See õigustab nende projektide raamistiku tugevdamist ja selgitamist, mille on algatanud ja/või mida juhib komisjon.

4. POLIITIKAVAHENDI ÕIGUSLIK ALUS JA PÕHJENDUS

4.1. Õiguslik alus

Euroopa Liidu lepingu artiklis 30 on sätestatud ühismeetmete ulatus politseikoostöö ja muude pädevate asutuste vahelise koostöö osas seoses kriminaalkuritegude ennetamise, avastamise ja uurimisega, sealhulgas riigiasutuste koostöö Europoliga (artikli 30 teine lõige). See õiguslik alus hõlmab kõiki kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise eriprogrammi eesmärke. Kuigi õigusalane koostöö ei ole selle programmi konkreetne eesmärk, tuleks kaasata ka Euroopa Liidu lepingu artikkel 31, sest rahastamismeetmed peavad võib-olla katma teatavaid seotud meetmeid, mis on suunatud koostööle näiteks politsei ja õigusasutuste vahel.

Õigusliku vahendi ja asjaomase menetluse vormi osas on Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punktis c sätestatud nõukogu otsuste tegemine kuritegevuse vastu võitlemise ja selle ennetamise valdkonnas. Seega on kavandatud õiguslik alus eriprogrammi eesmärkide osas piisav.

Olemasolevates aluslepingutes erineb õiguslike vahendite vastuvõtmise kord politsei- ja õiguskaitseasutuste koostöö valdkonnas märkimisväärselt vastuvõtmise korrast kodanikukaitse valdkonnas. Seetõttu ei ole võimalik koguda kõiki asjaomaseid üldprogrammi eesmärke ühte õiguslikku vahendisse. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek kahe õigusliku vahendi vastuvõtmiseks: esiteks eriprogramm kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, mis põhineb Euroopa Liidu lepingul, ja teiseks eriprogramm terrorismi ennetamiseks, selleks valmisolekuks ja selle tagajärgede ohjamiseks, mis põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingul.[36]

4.2. Programmis määratletud meetmed

Kavandatakse järgmisi erinevaid meetmeid:

- Euroopa mõõtmega projektid, mida algatab ja juhib komisjon, muu hulgas kooskõlastusmehhanismid ja -võrgud, analüüsivad tegevused, sealhulgas uurimistöö ja tegevused, mille eesmärgiks on konkreetsete poliitikavaldkondade projektidega seotud lahenduste väljatöötamine, koolitus, töötajate vahetus;

- riikidevahelised projektid, mida algatavad ja juhivad vähemalt kaks liikmesriiki (või üks liikmesriik ja taotlejariik) aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel;

- siseriiklikud projektid liikmesriikides allpool esitatud tingimustel ja aasta tööprogrammides sätestatud täiendavatel tingimustel;

- tegevustoetused valitsusvälistele organisatsioonidele, mis täidavad mittetulunduslikul alusel Euroopa mõõtmega eesmärke aasta tööprogrammides sätestatud tingimustel.

Nähakse ette, et siseriiklikke projekte võib rahastada ainult käivitavate või täiendavate meetmetena (mis valmistavad ette või täiendavad riikidevahelisi või Euroopa projekte), kui nende tulemusi on võimalik üle kanda ELi tasandile või kui need aitavad muul viisil märkimisväärselt kaasa liidu poliitika arendamisele kuritegevuse ennetamise ja/või selle vastu võitlemise valdkonnas.

4.3. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

Ettepanekus on võetud arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 ja sellele lisatud protokollis sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Subsidiaarsuse osas ei püüa käesolev programm sekkuda valdkondades, mis on kaetud liikmesriikide riigiasutuste koostatud siseriiklike programmidega, see keskendub valdkondadele, kus võib loota lisandväärtust Euroopa tasandil. Selles osas võib enamikku programmist toetatavaid tegevusi vaadelda kui siseriiklikke programme täiendavaid tegevusi, mis püüavad maksimeerida kahe või enama liikmesriigi (sealhulgas kandidaatriigi) tegevustest tulenevat sünergiat.

Proportsionaalsuse osas on ettepanek koostatud nii, et see oleks võimalikult lihtsustatud mitte ainult tegevuste osas – tegevuste määratlused on õigusaktis jäetud võimalikult üldiseks – vaid ka haldus- ja finantsnõuete osas, mida kohaldatakse tegevuste elluviimise suhtes. Komisjon on püüdnud leida õiget tasakaalu ühelt poolt paindlikkuse ja kasutuslihtsuse ning teiselt poolt eesmärgiselguse ning kohaste finants- ja menetluslike tagatiste vahel.

Järgides mõlema põhimõtte kohaldamist käsitlevas protokollis osutatud suuniseid, on selge, et probleemidel, mida käesoleva programmiga soovitakse lahendada, on riigiülesed aspektid, ning seega on liidu tasandil võetud meetmetel suurem kasutegur kui liikmesriigi tasandil võetud meetmel.

4.4. Lihtsustamine ja ratsionaliseerimine

Kavandatav lähenemine aitab kaasa peamisele eesmärgile – õigusaktide lihtsustamisele nii juriidilises kui korralduslikus mõttes ning eelarve struktuuri ühtlustamisele. See suurendab samuti õigusaktide ühtsust ja järjepidevust ning väldib nende kattumist. Kuigi eelseisvate laienemistega toimetulekuks on tarvis täiendavaid inimressursse, saavutatakse inimressursside parem ärakasutamine väiksemate eelarveridade lõpetamisega (mille puhul kasutatakse intensiivselt inimressurssi) ning olemasolevate programmide ümberkorraldamisega ühtseks, järjepidevaks ja täiustatud programmiks. Selle tulemusel on kulutused ja seotud halduskulud proportsionaalsemad.

Kavandatav ratsionaliseerimine toob kasu ka lõppkasutajale, sest see suurendab õigusaktide läbipaistvust, selgust ja järjepidevust. Võimalikel abisaajatel on lihtsam taotleda rahastamist tänu standarditud lähenemisviisile ja ühtlustatud rakendussätetele.

Komisjon võib teha otsuse anda osa eelarve täitmisest täitevasutusele, millele on osutatud finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis a. Komisjon võib luua sellise asutuse kooskõlas finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjadega ning nõukogu määrusega nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded. Enne otsuse tegemist koostab komisjon kulude-tulude analüüsi, milles määratakse kindlaks allhanget õigustavad ülesanded, kooskõlastamise ja kontrollimise kulud, mõju inimressurssidele, võimalik kokkuhoid, allhankijale antud ülesannete elluviimise tõhusus ja paindlikkus, kasutatavate menetluste lihtsustamine, allhankija läbiviidavate tegevuste lähedus lõppkasusaajale, ühenduse nähtavus ja vajadus säilitada oskusteabe piisav tase komisjoni sees.

Kavandatav uus rahastamisvahend järgib põhimõtteid, mille komisjon määras kindlaks poliitilistes ja rahalistes väljakutsetes alates 2007. aastast. Eesmärk on täiendada, lihtsustada ja ratsionaliseerida olemasolevaid rahastamisvahendeid ning tagada vajalik paindlikkus uute eesmärkidega tegelemisel ja reageerida paindlikult uuele õigusraamistikule, mis luuakse pärast põhiseaduse lepingu jõustumist.

5. MÕJU EELARVELE

Turvalisuse ja vabaduste kaitse üldprogrammile ette nähtud kogusumma aastateks 2007–2013 on 745 miljonit eurot (kehtivates hindades). Kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise programmile on sellest ette nähtud 602,6 miljonit eurot.

2005/0035 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine“ Üldprogramm „Turvalisus ja vabaduste kaitse“

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 30 ja 31 ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[37]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[38]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 2 neljandas taandes ja artiklis 29 on sätestatud, et liidu eesmärk on tagada kodanike kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, ennetades organiseeritud ja muud kuritegevust ning võideldes selle vastu.

(2) Meie kodanike ja ühiskonna vabaduse ja turvalisuse kaitsmiseks kuritegevuse eest peab liit võtma vajalikke meetmeid, et ennetada, avastada, uurida ja esitada süüdistus kõigi kuriteoliikide puhul tõhusalt ja tulemuslikult, eelkõige piiriüleste juhtumite korral.

(3) Tamperes oktoobris 1999 kogunenud Euroopa Ülemkogu[39] järeldustel põhinedes on Euroopa Ülemkogu kinnitanud 2004. aasta novembri Haagi programmiga,[40] 2001. aasta septembri ja 2004. aasta märtsi terrorismi käsitlevate deklaratsioonidega[41] ning 2004. aasta detsembri Euroopa uimastistrateegiaga[42] vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamise prioriteetsust ning eelkõige kodanike kaitsmist igasuguse kuritegevuse eest kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise kaudu.

(4) Nõukogu 22. juuli 2002. aasta raamotsusega 2002/630/JSK kehtestatud politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm kriminaalasjades (AGIS)[43] aitas oluliselt kaasa koostöö tugevdamisele liikmesriikides politsei, muude õiguskaitseasutuste ja kohtunike vahel ning politsei, kohtu-, õigus- ja haldussüsteemide vastastikuse mõistmise ja vastastikuse usalduse paranemisele.

(5) On vaja ja kohane laiendada nende meetmete rahastamisvõimalusi, mille eesmärk on kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine, ning vaadata mõjususe, kulutõhususe ja läbipaistvuse huvides läbi üksikasjalikud eeskirjad.

(6) Komisjoni meetmed ja riikidevahelised projektid on jätkuvalt tähtsad tihedama ja parema koostöö ja kooskõlastamise saavutamiseks liikmesriikide vahel. Lisaks sellele on kasulik ja asjakohane toetada liikmesriikide neid projekte, mis võivad anda kasulikke kogemusi ja oskusteavet edasiste meetmete jaoks ühenduse tasandil.

(7) Kuna kuritegevus on piiriülene, on kohane sätestada, et kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid saaksid osaleda riikidevahelistes projektides.

(8) Tuleb tagada vastastikune täiendavus teiste liidu ja ühenduse programmidega, näiteks teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga, ELi solidaarsusfondiga, suurõnnetustele reageerimise ja valmisoleku vahendiga ning struktuurifondidega.

(9) Võetava meetme eesmärke, eelkõige organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse ennetamist ja selle vastu võitlemist ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on need algatuse ulatuslikkuse või mõju tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(10) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 41 lõikega 3 on vaja ja kohane rahastada ühenduse eelarve VI jaotise aluseid tegevuskulusid.

(11) Programmi kulud peaksid olema kooskõlas finantsperspektiivi rubriigi 3 ülemmääraga. Programmi määratlemisel on vaja ette näha paindlikkus, et oleks võimalik kohandada mis tahes kavandatud meetmeid reageerimaks vajaduste arengule ajavahemikul 2007–2013. Seetõttu tuleks otsuses piirduda kavandatud meetmete ning vastavate haldus- ja finantskorralduste üldise määratlemisega.

(12) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta selles sätestatud korras ja nõuandekomitee abiga. See on kohane, sest programm ei mõjuta oluliselt Euroopa Liidu eelarvet.

(13) Samuti tuleks võtta kohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ärahoidmiseks ning tuleks astuda vajalikke samme, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta[44] ja nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest[45].

(14) Tuleb kohaldada ühenduse finantshuve tagavaid määrusi, nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[46] ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse nõukogu määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[47], võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, piiratud juhtumeid, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja juhtimise eest, ning nõutavat proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(15) Politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm kriminaalasjades (AGIS)[48] on kohane asendada alates 1. jaanuarist 2007 käesoleva programmi ja uue kriminaalõiguse programmiga[49].

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Objekt

Käesoleva otsusega luuakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013 eriprogramm „Kuritegevuse ennetamine ja kuritegevuse vastu võitlemine“ (edaspidi „programm“) osana üldprogrammist „Turvalisus ja vabaduste kaitse“, et aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamisele.

Artikkel 2

Programmi üldeesmärgid

1. Käesolev programm aitab kaasa kodanike kõrgetasemelisele turvalisusele, ennetades organiseeritud või muud kuritegevust ja võideldes selle vastu, milleks on eelkõige terrorism, inimkaubandus ja lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvakaubandus, korruptsioon ja pettused.

2. Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse eesmärke ja volitusi, aitavad programmi üldeesmärgid kaasa ühenduse poliitikate arendamisele.

Artikkel 3

Teemad ja konkreetsed eesmärgid

1. Programm koosneb kolmest teemast:

14. õiguskaitse

15. kuritegevuse ennetamine ja kriminoloogia

16. tunnistajate ja ohvrite kaitse.

2. Üldeesmärkide raames aitab programm kaasa järgmistele eesmärkidele:

17. edendada ja arendada õiguskaitseasutuste, muude riigiasutuste ja seotud liidu asutuste vahelist kooskõlastamist, koostööd ja vastastikust mõistmist;

18. soodustada, edendada ja arendada horisontaalseid meetodeid ja vahendeid, mis on vajalikud kuritegevuse strateegiliseks ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, näiteks avaliku ja erasektori partnerlused, kuritegevuse ennetamise head tavad, võrreldav statistika ja rakenduslik kriminoloogia; ning

19. edendada ja arendada kuriteoohvrite ja -tunnistajate kaitse häid tavasid.

3. Programm ei tegele õigusalase koostööga. See võib siiski hõlmata meetmeid, mille eesmärgiks on koostöö õigusasutuste ja õiguskaitseasutuste vahel.

Artikkel 4

Abikõlblikud meetmed

1. Artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja konkreetsete eesmärkide täitmiseks antakse käesoleva programmi raames rahalist toetust järgmistele meetmetele:

20. komisjoni algatatud ja juhitavad Euroopa mõõtmega projektid;

21. riikidevahelised projektid, milles osaleb vähemalt kaks liikmesriiki või vähemalt üks liikmesriik ja taotlejariik;

22. siseriiklikud projektid liikmesriikides, millega

23. valmistatakse ette riikidevahelisi projekte ja/või liidu meetmeid („käivitusmeetmed“),

24. täiendatakse riikidevahelisi projekte ja/või liidu meetmeid („täiendavad meetmed“),

25. aidatakse kaasa uuenduslike meetodite ja/või tehnoloogiate väljaarendamisele, mida on võimalik üle kanda liidu tasandi meetmetele, või arendatakse selliseid meetodeid või tehnoloogiaid, mille eesmärgiks on need üle kanda teistesse liikmesriikidesse ja/või taotlejariikidesse, või

26. aidatakse muul viisil märkimisväärselt kaasa liidu poliitika arendamisele kuritegevuse ennetamise ja/või selle vastu võitlemise osas;

27. tegevustoetused valitsusvälistele organisatsioonidele, mis täidavad mittetulunduslikul alusel käesoleva programmi eesmärke Euroopa tasandil.

2. Eelkõige võib rahalist toetust anda

- operatiivkoostöö ja kooskõlastamise meetmetele (võrkude loomine, vastastikuse usalduse ja mõistmise tugevdamine, teabe, kogemuste ja heade tavade vahetamine ja levitamine),

- analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused,

- tehnoloogia ja metoodika väljatöötamine ja ülekanne,

- koolitus, töötajate ja ekspertide vahetus ning

- teadlikkuse tõstmise ja levitamise tegevused.

Artikkel 5

Programmis osalejad

1. Programmis võivad osaleda õiguskaitseasutused, muud avalik-õiguslikud ja/või eraõiguslikud asutused, osalejad ja institutsioonid, sealhulgas kohalikud omavalitsused ning piirkondlikud ja riigiasutused, sotsiaalpartnerid, ülikoolid, statistikaametid, meedia, valitsusvälised organisatsioonid, avaliku ja erasektori partnerlused ning asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.

2. Projektide ja tegevustoetuste taotlusi võivad esitada liikmesriikides asutatud juriidilistest isikutest asutused ja organisatsioonid.

3. Artikli 4 lõike 1 punktis c määratletud siseriiklike projektide taotlused esitavad komisjonile liikmesriigid. Komisjon määrab igal aastal kindlaks ettepanekute edastamise kuupäeva ja teeb otsuse ettepanekute kohta kooskõlas artikli 7 lõikega 4.

4. Kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda riikidevahelistes projektides, kuid nad ei tohi projekte esitada.

Artikkel 6

Toetuste liigid

1. Liidupoolse rahalise toetuse liigid võivad olla järgmised:

28. toetused,

29. riigihankelepingud.

2. Liidu toetusi antakse tegevustoetusena ja meetmetoetusena pakkumiskutsete alusel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel erandjuhtudel või juhul, kui abisaaja omaduste tõttu ei ole teatava meetme puhul muud valikut. Maksimaalne kaasfinantseerimise määr täpsustatakse aasta tööprogrammides.

3. On ette nähtud kulutused kaasmeetmetele riigihankelepingute kaudu, mille puhul liidu rahalised vahendid katavad teenuste ja kaupade ostu. See hõlmab muu hulgas kulusid, mis on seotud teabe ja teabevahetusega, projektide, poliitika, programmide ja õigusaktide koostamise, rakendamise, järelevalve, kontrolli ja hindamisega.

Artikkel 7

Rakendusmeetmed

1. Komisjon rakendab liidu rahalist toetust vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ/Euratom) nr 1605/2002, edaspidi „finantsmäärus“.

2. Programmi rakendamiseks võtab komisjon artiklis 2 määratletud üldeesmärkide piires vastu aasta tööprogrammi, milles esitatakse selle konkreetsed eesmärgid, temaatilised prioriteedid, artikli 6 lõikes 3 ette nähtud kaasnevate meetmete kirjeldus ja vajaduse korral muude tegevuste loetelu.

3. Aasta tööprogramm võetakse vastu artiklis 9 nimetatud korras.

4. Meetmetoetustega seotud hindamis- ja lepingute sõlmimise menetlustes võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

30. vastavus aasta tööprogrammile, artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

31. kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

32. taotletava liidupoolse rahalise toetuse suurus ja selle asjakohasus eeldatavate tulemuste suhtes;

33. eeldatavate tulemuste mõju artiklis 2 määratletud üldeesmärkidele ning artiklites 3 ja 4 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele.

5. Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud tegevustoetuse taotluse hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmist:

34. vastavus programmi eesmärkidele;

35. kavandatavate tegevuste kvaliteet;

36. nende tegevuste võimalik mitmekordne mõju avalikkusele;

37. läbiviidud tegevuste geograafiline mõju;

38. kavandatava tegevuse kulude ja tulude suhe.

Artikkel 8

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja, edaspidi „komitee“.

2. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 9

Nõuandemenetlus

1. Kui viidatakse käesolevale artiklile, esitab komisjoni esindaja komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

2. Arvamus protokollitakse; iga liikmesriik võib taotleda oma arvamuse protokollimist.

3. Komisjon arvestab võimalikult suurel määral komitee arvamust. Ta teatab komiteele, millisel viisil arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 10

Vastastikune täiendavus

1. Taotletakse sünergiat, järjepidevust ja vastastikust täiendavust muude liidu ja ühenduse rahastamisvahenditega, muu hulgas terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise programmiga,[50] kriminaalõiguse programmiga,[51] teadusuuringute ja arendustegevuse raamprogrammiga,[52] Euroopa Liidu solidaarsusfondiga ning suurõnnetustele reageerimise ja nendeks valmisoleku vahendiga[53].

2. Programm võib jagada ressursse muude ühenduse ja liidu rahastamisvahenditega, eelkõige terrorismi ennetamise, selleks valmisoleku ja selle tagajärgede ohjamise programmiga, et rakendada meetmeid, mis vastavad mõlema programmi ja muude ühenduse või liidu rahastamisvahendite eesmärkidele.

3. Käesoleva otsuse alusel rahastatavad tegevused ei saa teistest liidu või ühenduse rahastamisvahenditest samal eesmärgil rahalist toetust. Programmi alusel toetuse saajad esitavad komisjonile teabe Euroopa Liidu üldeelarvest ja muudest rahastamisallikatest saadud raha ning esitatud rahastamistaotluste kohta.

Artikkel 11

Eelarvelised vahendid

Käesolevas programmis ettenähtud meetmetele eraldatud eelarvelised vahendid kajastuvad Euroopa Liidu üldeelarves iga-aastaste assigneeringutena. Iga-aastased kasutatavad assigneeringud määrab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivi piires.

Artikkel 12

Järelevalve

1. Iga programmi alusel rahastatud meetme kohta esitab abisaaja tehnilise ja finantsaruande töö edenemise kohta. Lõpparuanne esitatakse kolme kuu jooksul pärast meetme lõpetamist. Aruannete vormi ja sisu määrab komisjon.

2. Ilma et see piiraks kontrollikoja tehtavat auditeerimist koos pädevate siseriiklike auditeerimisasutuste või talitustega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 248 või muud kontrollimist vastavalt asutamislepingu artikli 279 punktile c, võivad komisjoni ametnikud ja teised töötajad kontrollida programmi alusel rahastatavaid meetmeid kohapeal ning teha sealhulgas pistelist kontrolli.

3. Programmi elluviimisest tulenevates lepingutes ja kokkulepetes nähakse eelkõige ette komisjoni (või tema volitatud esindaja) teostatav järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja läbiviidav audiitorkontroll, mis vajaduse korral toimub kohapeal.

4. Rahalise toetuse saaja hoiab komisjoni jaoks alles kõik meetmetega seotud kulutusi tõendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast viimast meetmetega seotud väljamakset.

5. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete tulemuste ja pistelise kontrolli põhjal kohandab komisjon vajaduse korral algselt heakskiidetud rahalise toetuse määra või tingimusi ning maksegraafikut.

6. Komisjon võtab kõik muud vajalikud meetmed kontrollimaks, kas rahastatavad meetmed viiakse ellu nõuetekohaselt ning käesoleva otsuse ja finantsmääruse kohaselt.

Artikkel 13

Ühenduse finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatavate meetmete rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmetega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999.

2. Programmi raames rahastatavate liidu meetmete puhul kohaldatakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja määrust (Euratom, EÜ) nr 2185/96 mis tahes üleastumise suhtes ühenduse õiguse sätetest, sealhulgas ettevõtja tegevusest või tegematajätmisest põhjustatud lepingulise kohustuse täitmatajätmine, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada Euroopa Liidu üldeelarvet või mõnda nende täidetavat eelarvet.

3. Komisjon vähendab meetme rahalise toetuse summat, peatab selle väljamaksmise või nõuab selle tagasi, kui ta teeb kindlaks eeskirjade eiramise, kaasa arvatud käesoleva otsuse või kõnealuse rahalise toetuse andmise üksikotsuse või lepingu või kokkuleppe sätete eiramise, või kui ilmneb, et meedet on komisjonilt nõusolekut taotlemata märkimisväärselt muudetud, nii et see on vastuolus projekti laadi või rakendamise tingimustega.

4. Kui tähtaegadest ei ole kinni peetud või meetme rakendamisel saavutatud edu õigustab ainult osa eraldatud rahalise toetuse kasutamist, nõuab komisjon abisaajalt selgituse esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui abisaaja ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon ülejäänud rahalise toetuse tühistada ja nõuda juba makstud summade tagasimaksmist.

5. Iga põhjendamatu väljamakse tuleb komisjonile tagasi maksta. Õigeaegselt tagasi maksmata summadele lisatakse intress finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 14

Hindamine

1. Programmi üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet, et jälgida selle alusel läbiviidavate tegevuste rakendamist.

2. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

39. hiljemalt 31. märtsiks 2010 vahehindamise aruande käesoleva programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ja rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

40. hiljemalt 31. detsembriks 2010 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

41. hiljemalt 31. märtsiks 2015 järelhindamise aruande.

Artikkel 15

Üleminekusätted

1. Käesolev otsus asendab alates 1. jaanuarist 2007 otsuse 2002/630/JSK (millega kehtestatakse politsei- ja õigusalase koostöö raamprogramm kriminaalasjades (AGIS))[54] vastavad sätted.

2. Otsuse 2002/630/JSK alusel võetud meetmeid, mis algasid enne 31. detsembrit 2006, reguleeritakse endiselt selle otsusega kuni nende lõpetamiseni.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

FINANCIAL STATEMENT

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

1. NAME OF THE PROPOSAL :

Programme “Security and Safeguarding Liberties“

Proposal for a Council Decision creating the programme “Prevention of and Fight against Crime” for the period 2007-2013

Proposal for a Council Decision creating the programme “Prevention, Preparednessand Consequence Management of Terrorism” for the period 2007-2013

2. ABM / ABB FRAMEWORK

1805 – Law enforcement cooperation and fight of and against general and organised crime

3. BUDGET LINES

3.1. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B.A lines)) including headings :

Financial Perspectives 2007-2013 : Heading 3.

3.2. Duration of the action and of the financial impact:

2007-2013

3.3. Budgetary characteristics ( add rows if necessary ) :

Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective |

Prevention of and fight against crime | Non-comp | Diff | No | NO | No | No 3 |

Prevention, Preparedness and Consequence Management of Terrorism | Non-comp | Diff | Yes | NO | No | No 3 |

4. SUMMARY OF RESOURCES

4.1. Financial Resources (Current Prices)

4.1.1. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

EUR million (to 3 decimal places)

…………………… | f |

TOTAL CA including co-financing | a+c+d+e+f |

4.1.2. Compatibility with Financial Programming

X Proposal is compatible with next financial programming 2007-2013

( Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

( Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement[55] (i.e. flexibility instrument or revision of the financial perspective).

4.1.3. Financial impact on Revenue

X Proposal has no financial implications on revenue

( Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows:

NB: All details and observations relating to the method of calculating the effect on revenue should be shown in a separate annex.

EUR million (to one decimal place)

Prior to action [Year n-1] | Situation following action |

Total number of human resources | 37,5 | 40 | 44 | 47,5 | 51 | 54 | 55 |

5. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES

5.1. Need to be met in the short or long term

As regards the prevention of and the fight against crime , the support aiming to achieve the general and specific objectives will be aimed at three main areas:

a) law enforcement : to promote and develop coordination and cooperation between national authorities, in particular between law enforcement agencies;

b) crime prevention and criminology : to stimulate, promote and develop strategies, dialogue and partnership in respect of crime prevention, statistics and criminology;

c) protection of witnesses and victims : to promote and develop the means of protecting witnesses and victims of crime.

The scale of resources has been assessed in light of the needs, and giving the evolving nature of these, a mid-term review clause is included to enable progress in meeting the objectives and priorities to be reassessed.

As regards Prevention, Preparedness and Consequence Management of Terrorism, financial support will be targeted at a number of crucial areas, in particular, at:

- the establishment of a secure, rapid alert system which ensures a link between communication networks warning of threats to public safety and security, be they related to law enforcement agencies or other bodies;

- the identification and protection of critical infrastructure, i.e. infrastructure vulnerable to terrorist threats, consisting of all those facilities, networks and services which, if disrupted or destroyed, would have a serious impact on the health, safety, security and/or the economic well-being of EU citizens and/or on the effective functioning of government;

- the undertaking of audits, monitoring and evaluation activities to identify existing weaknesses, establish best practice in Member States and recommend legislative or other action where deficiencies are found with the aim of increasing the overall preparedness of the EU in the face of terrorism;

The impacts likely to result from the above actions are described within the extended impact assessment.

5.2. Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy

The added value of the instruments is to provide the basis for efficient cooperation between law enforcement and other relevant authorities, with the aim of all Member States being able to put in place minimum levels of measures (both legislative and operational) to protect against crime and the threat of terrorist attack. This would mean that there is no “weak point” within the EU and within its critical infrastructure which could be exploited by organised crime (‘safe haven’) or terrorist, while also providing a level playing field for law enforcement authorities and for the private sector.As such, it is an integral part of creating an area of justice, freedom and security.

As regards improving the quantity and quality of law enforcement relevant information available to national authorities, the EU intervention to supplement national action will allow to overcome existing systemic resistances within and between the different bodies involved. This additional support to the necessary improvements to existing communication channels and infrastructures at European level adds value by increasing capacity – indeed, individual action at national level would not be capable of achieving the same results.

In relation to previous activities in this area, the current proposal will offer a comprehensive framework and contribute to the creation of systematic procedures for cooperation on law enforcement and countering the threat of terrorism as well as for cooperation between public authorities and the private sector. Where actions or initiatives are envisaged at EU level, these will be based on effective sharing of experience and best practice, so increasing efficiency and contributing to an overall reduction in the ‘unit costs’ of combating crime and responding to both the threat and consequences of terrorist attack. In addition, there will be a leverage effect, in the sense that contributions will also be made by grant beneficiaries, both because this is a requirement of EU funding and because of the effects of successful pilot projects and the development of best practice in encouraging national governments to provide more funding and support.

With regard to Prevention, Preparedness and Consequence Management of Terrorism, cooperation will have spin-off effects in terms of better targeted research on security against attack, leading to new innovative technology developments, harmonised and more efficient minimum industry security standards, more efficient resource planning and allocation, increased civil protection capacity, the development of emergency contingency plans and so on. Cooperation plus the centralised coordination of operations, while fully respecting national competences, provides the means for achieving greater efficiency and operational capability in respect of preparedness and of establishing a more rapid and effective system for consequence management throughout the EU.

Complementarity with other JLS programmes:

The Security programme and the two main strands which it comprises have the common goal, along with the two other JLS framework programmes, of establishing an area of freedom, security and justice in the EU where basic human rights are fully respected. Each of the three JLS programmes is designed to address particular aspects which are a critical part of the creation of such an area in the EU, given the integration of national economies and the goal of ensuring free movement of people as well as goods, services and capital between countries. As such, they tackle issues affecting freedom, security and justice which arise from the creation of economic and monetary union and the abolition of internal borders and which can only be effectively addressed at EU level. These issues are to do with cooperation, harmonisation, coordination of activities, the exchange and sharing of critical information and best practices and techniques, and establishing solidarity mechanisms for sharing the costs involved in pursuing common and agreed objectives in an equitable way.

They are reflected in the objectives set out in the Hague Programme adopted by the European Council in November 2004, which include: guaranteeing fundamental human rights throughout the EU, establishing minimum procedural safeguards and common access to justice, extending the mutual recognition of judicial decisions, fighting organised cross-border crime and the threat of terrorism, ensuring protection in accordance with international treaties to those in need, and regulating migration flows and controlling the external borders of the EU.

Each of the JLS framework programmes is aimed at pursuing these objectives in a complementary way without duplicating activities.

The activities under the Security programme, therefore, are designed to contribute to making the EU a safer place to live, where people can enjoy their basic freedoms without fear of crime or the threat of terrorist attack. As such, they are complementary to the activities undertaken under both the Solidarity and Justice programmes which have parallel aims. More specifically, the fight against organised, cross-border crime and against trafficking of people and drugs is complementary to the efforts made under the Solidarity programme to prevent illegal entry into the EU through the establishment of effective external border controls. The same applies to the measures taken to combat the threat of terrorism, including in particular exchange of information between relevant national, and EU-level, authorities, which both contribute to and are supported by the activities undertaken to control illegal entry.

The prevention of and fight against crime, by reinforcing law enforcement cooperation as well as to support the protection of witnesses and victims of crime, is also complementary to the actions supported under the Fundamental Rights and Justice programme to fight violence and to ensure the protection of fundamental rights (in particular as regards data protection) as well as to facilitate access to justice.

Complementarity with other instruments:

The support for the protection of victims and witnesses of crime funded under this programme is complementary to the support available under the Initiative on Fundamental Rights and Justice (particularly the instruments on criminal justice and on fight against violence) ) which provides general assistance to victims of trafficking and violent crime.

As regards the training of police officers an instrument already exists: the European College of Police (CEPOL), that could also provide the basis for such action on exchange of staff between police services.If CEPOL becomes a body financed by the EU budget, the dividing line between this and the new instrument will need to be reassessed.

In relation to improved information exchange, a close coordination will be ensure to create synergies between the existing projects in different areas (SIS, VISION, EURODAC) as well as forthcoming initiatives (VIS, SIS II). Also, the implementation of existing legislation in related areas will be closely monitored, to reap the benefits in terms of overcoming systemic resistances.

Complementarity with the objectives and tasks of Europol will be kept under review to avoid any overlap between proposals under this programme and Europol’s role.

On civil protection in general, the new Solidarity Instrument and the Response and Preparedness Instrument for major emergencies will provide financial means both for immediate crisis management measures and for general preparation to crises. Apart from accidents and natural disasters, this will also include disasters caused by terrorist acts. Complementarity will be ensured on two levels: first, the instrument “Prevention, Preparedness and Consequence Management of Terrorism” will focus on integrating aspects of security and law enforcement into the rapid alert and crisis management system; second, on critical infrastructure and preparedness, it will focus on assessing and identifying the specific needs from a security point of view, while the Response and Preparedness Instrument for major emergencies will focus on general civil protection (i.e. mainly relief to affected persons and if need be the environment).

5.3. Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework

A key objective of the “Security” framework programme is to simplify and rationalise instruments both in legal and management terms, to streamline the budget structure, to increase coherence and consistency between programmes and avoid duplication of instruments.

The proposed simplification and rationalisation will benefit the end users as it increases the visibility, clarity and coherence of the instruments. Potential beneficiaries will find it easier to apply for funding in the different areas as a result of a more standardised approach and implementing provisions.

Delivery through alternative delivery mechanisms (externalisation, or shared management) has been examined in detail but was considered not appropriate at this stage.

The results envisaged could not be expected to be achieved at lower cost for several reasons:

- The level of intervention could not be lowered without running the risk of reducing the programme's impact to such a low level that the EU added value would be lost. The specific aims are set to be both achievable, given the resources proposed and in line with the expectations of the beneficiaries. The present proposal has carefully estimated the cost of reaching its objectives.

- The range of measures envisaged under this Programme will address those issues which cannot be handled by individual Member State from within their own financial and/or technical resources, and which require intervention at EU, bilateral or multilateral level, in order to optimise their effectiveness at least cost.

- The harmonisation and the simplification of the procedures will also contribute to avoiding duplication and focusing actions more effectively on EU added-value.

- The rationalisation of the monitoring and evaluation procedures will enable better outcomes to achieved and will make it more possible for multiplier effects to be generated.

- With regard to volume crime, the Programme is based on the premise that certain co-operation activities need to be taken at EU level in order to support prevention activities in the Member States more effectively, to avoid duplication of effort and to use resources more efficiently.

- A number of measures, for example in relation to crime statistics and crime proofing, are horizontal in nature and will support the development of effective policy and legislative responses to crime in all its manifestations.

5.4. Method of Implementation

Show below the method(s) chosen for the implementation of the action.

X Centralised Management

X Directly by the Commission

ٱ Indirectly by delegation to:

ٱ Executive Agencies

ٱ Bodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the Financial Regulation

ٱ National public-sector bodies/bodies with public-service mission

ٱ Shared or decentralised management

ٱ With Member states

ٱ With Third countries

ٱ Joint management with international organisations (please specify)

Relevant comments:

In order to achieve the full objectives of the action programme under the provisions of the current Treaties, it has been decided to split the action programme into 2 legal instruments relating to 2 different legal bases as stated in Mr. Vitorino’s Communication to the Commission (SEC(2004) 1195, 28.9.2004), the actions proposed are provided through the current Treaties. The legal bases required to establish the programmes have been limited in number as far as the current Treaties allow, while within and across the new programmes common delivery, management and implementation mechanisms are set in place.

In order to achieve the general and specific and operational objectives, each programme within the “”Security and Safeguarding Liberties” envisage a range of actions, such as:

a) Projects initiated and managed by the Commission with a European dimension;

b) Transnational projects, which must involve partners in at least two Member States, or at least one Member State and an applicant country;

c) National projects within Member States, which

- prepare transnational projects and/or Commission actions (“starter measures”),

- complement transnational projects and/or Commission actions (“complementary measures”)

- contribute to developing innovative methods and/or technologies with a potential for transferability to actions on Union level, or develop such methods or technologies with a view to transferring them to other Member States and/or applicant countries, or

- contribute otherwise considerably to developing the Union policy on preventing and/or combating crime;

Operating grants for non-governmental organisations pursuing on a non-profit basis objectives of this programme on a European dimension.

In particular, support may be provided for :

- actions on operational cooperation and coordination (strengthening networking, mutual confidence and understanding, exchange and dissemination of information, experience and best practices)

- analytical, monitoring and evaluation activities,

- development and transfer of technology and methodology,

- training, exchange of staff and experts, and

- awareness and dissemination activities.

Methods of implementation :

The above mentioned type of actions may be financed either by :

- A service contract following a call for tenders ;

- A subsidy following a call for proposals.

The Commission will implement the above actions in accordance with the annual work programme to be adopted. The Commission will implement this Action programme and may have recourse to technical and/or administrative assistance to the mutual benefit of the Commission and of the beneficiaries, for example to finance outside expertise on a specific subject.

The Commission may decide to entrust part of the budget implementation to an executive agency, as referred to in Article 54, para. 2(a) of the Financial Regulation. This agencies shall be designated by the Commission in conformity with the provisions of the Financial Regulation and more specifically with the principles of economy, effectiveness and efficiency. Before proceeding to implement the delegation, the Commission shall ensure, by mean of a prior assessment that the creation of agencies is in compliance with sound financial management.

6. MONITORING AND EVALUATION

6.1. Monitoring system

A comprehensive monitoring system will be set-up in order to regularly follow up the implementation of the activities carried out under each strand. This system should allow for the collection of information relating to the financial implementation and to the physical outputs of the programme, across the types of action and the target groups included in the programme. The information will be collected at project level - indeed, for any action financed by the programme, the beneficiary shall submit technical and financial reports on the progress of the work, as well as a final report after the completion of the action. The precise configuration of the monitoring system, as well as the type of indicators to be set-up will be the object of further study in the process leading to the implementation of the programme. Indeed, a study on delivery mechanisms and related cost-effectiveness aspects is foreseen to take place during 2005.

According to legal requirements and Commission’s evaluation policy, the programme will be evaluated at mid-term to assess its continuing relevance and draw useful lessons for the remainder of its implementation. A review of the programme may take place then, if considered necessary. A final evaluation will take place at the end of the programming period to assess the results of the programme and advise on its follow-up. These reports will be prepared under the responsibility of the Commission, and shall be submitted to the European Parliament and the Council.

6.2. Evaluation

6.2.1. Ex-ante evaluation

Cfr. Extended Impact Assessment.

6.2.2. Measures taken following an intermediate/ex-post evaluation (lessons learned from similar experiences in the past)

Cfr. Extended Impact Assessment

6.2.3. Terms and frequency of future evaluation

As regards the prevention of and the fight against crime and the Prevention, Preparedness and Consequence Management of Terrorism the timetable set in the proposal is as follows :

- no later than 31 March 2010, the Commission shall submit to the European Parliament and the Council an interim evaluation report on the results obtained and the qualitative and quantitative aspects of the implementation of this programme;

- no later than 31 December 2010, the Commission shall submit to the European Parliament and the Council a Communication on the continuation of this programme;

- no later than 31 March 2015, the Commission shall submit to the European Parliament and the Council an ex post evaluation report.

7. ANTI-FRAUD MEASURES

The Commission shall ensure that, when actions financed under the present programme are implemented, the financial interests of the Community are protected by the application of preventive measures against fraud, corruption and any other illegal activities, by effective checks and by the recovery of the amounts unduly paid and, if irregularities are detected, by effective, proportional and dissuasive penalties, in accordance with Council Regulations (EC, Euratom) No 2988/95 and (Euratom, EC) No 2185/96, and with Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council.

For the Community actions financed under this programme, the notion of irregularity referred to in Article 1, paragraph 2 of Regulation (EC, Euratom) No 2988/95 shall mean any infringement of a provision of Community law or any breach of a contractual obligation resulting from an act or omission by an economic operator, which has, or would have, the effect of prejudicing the general budget of the Communities or budgets managed by them, by an unjustifiable item of expenditure.

Contracts and agreements shall provide in particular for supervision and financial control by the Commission (or any representative authorized by it) and audits by the Court of Auditors, if necessary on-the-spot.

8. DETAILS OF RESOURCES

8.1. Objectives of the proposal in terms of their financial cost (Prix 2004)

Commitment appropriations in EUR million (to 3 decimal places)

Other staff financed by art. XX 01 04/05 |

TOTAL | 37,5 | 40 | 44 | 47,5 | 51 | 54 | 55 |

8.2.2. Description of tasks deriving from the action

Task N° | Title | Description | Number |

MANAGEMENT |

1 | Management | 2 |

POLICY DEFINITION AND PROGRAMMING |

2 | Policy Making | Definition of strategy, legal base,… | 3 |

3 | Programme definition | Establishment of annual work programme (i.e. financing decision) and interservice consultation | 0,5 |

4 | Interface with relevant EC programmes & actions | interservice coordination in order to ensure complementarity-synergy with other policies | 1 |

5 | Interface with other Institutions and Member States | Interface Council,EP ensuring the appropriate reporting, information, questions, briefing requests | 0,5 |

6 | Information and Communication | 1. Information and publicity activities 2. EUROPA Web site | 0,5 |

7 | Committee interface - chair & secretariat | 1 |

8 | Budgeting | APS,PDB,AAR,BIP,RAL - Preparation - Follow-up - Reporting | 0,5 |

PROGRAMME : RECEPTION, SELECTION AND AWARD OF PROJECTS, FINANCIAL AND LEGAL COMMITMENTS |

9 | Preparation Calls for proposals | 1,5 |

10 | Reception and evaluation proposals/mult-annual and annual programmes | (also involves staff involved in 12,13,14 and 15) | 8 |

11 | Award decisions | 0,5 |

12 | Financial Commitment | Preparation, maintenance and closure of all financial commitments + subconsequent amendments | 2 |

13 | Legal Commitment | Preparation, Signature, Closure of all juridical commitments + subconsequent amendments | 4 |

PROGRAMME : MONITORING OF PROJECTS |

14 | Payments - Initiation | Preparation and Processing of all Prefinancing, Intermediate and Final Payments (including verification supporting docs) | 4 |

15 | Project Monitoring | Receipt and assessment of reports , requests for information, project visits | 4 |

PROCUREMENT, CONTROL AND AUDIT |

16 | Ex- ante verification of transactions, setting up of control standards | Setting up appropriate control standards | 2 |

17 | Financial Audit | Ex-post Audit of expenditure / implementation | 2 |

18 | Internal audit | Verification of compliance with ICS | 1 |

19 | Procurement procedures | Drafting, procedures and autorisation of procurement procedures for projects and technical assistance (evaluation, studies,…) , including JPC, Helpdesk procurement procedures | 2 |

20 | Reporting | Report of Authorinsing Officer, RAA, relations with Court of Auditors… | 1 |

SUPPORT SERVICES |

21 | Filing and Archiving | Database, digital and hardcopy filing | 1 |

22 | Programme Evaluation | Ex ante - Mid term - Final evaluation | 2 |

23 | IT Support | Specific development of IT Tools related to monitoring and implementation | 2 |

OVERHEAD |

24 | Administration (Overhead) | CIS, Translations,HRM,Logistics,… | 9 |

TOTAL | 55 |

8.2.3. Sources of human resources (statutory)

(When more than one source is stated, please indicate the number of posts originating from each of the sources)

( Posts currently allocated to the management of the programme to be replaced or extended

( Posts pre-allocated within the APS/PDB exercise for year n

( Posts to be requested in the next APS/PDB procedure

( Posts to be redeployed using existing resources within the managing service (internal redeployment)

( Posts required for year n although not foreseen in the APS/PDB exercise of the year in question

8.2.4. Other Administrative expenditure included in reference amount (XX 01 04/05 – Expenditure on administrative management)

EUR million (to 3 decimal places)

Missions | 20*1000 + 10*3000 | 50.000 |

Meetings & Conferences | 5*30000 | 150.000 |

Compulsory meetings | 2*15000 | 30.000 |

Non-compulsory meetings | 1*40000 | 40.000 |

Studies & consultations | 2*150000 | 300.000 |

Information systems | 1*100000 | 100.000 |

[1] Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Ehitades meie ühist tulevikku - Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–2013. KOM(2004) 101, 10.2.2004. Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Finantsperspektiiv 2007–2013, KOM(2004) 487, 14.7.2004.

[2] EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

[3] Sellel artiklil põhinevad teatavad ühenduse meetmed, näiteks nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, EÜT L 297, 15.11.2001.

[4] Teatised KOM(2004) 698 terrorirünnakute ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise kohta, KOM(2004) 700 terrorismi rahastamise kohta, KOM(2004) 701 valmisoleku ja tagajärgede ohjamise kohta ja KOM(2004) 702 esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta.

[5] KOM(2004) 221.

[6] KOM(2004) 376.

[7] KOM(2004) 429.

[8] KOM(2004) 487, 14.7.2004, lk 22.

[9] Vt teatist KOM(2004) 702 esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta.

[10] Nõukogu otsus, 22. juuli 2002, EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5.

[11] Kui seda otsustatakse teha mitme programmi puhul, mis on seotud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga, koondatakse võimaluse korral nende programmide elluviimine ühe täitevameti alla.

[12] KOM(2004) 101, 10.2.2004.

[13] KOM(2004) 487, 14.7.2004.

[14] Komisjoni ettepanekud ELi solidaarsusfondi kohta, KOM(2005) 108, ning suurõnnetustele kiirreageerimise ja nendeks valmisoleku vahendi kohta, KOM(2005) 113.

[15] Vt ka ühenduse mehhanismi tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel, milles keskendutakse abimissioonidele suurõnnetuste ning eelkõige õnnetuste korral, nõukogu otsus, 23. oktoober 2001, EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[16] Vt teatist KOM(2004) 702 esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kohta.

[17] KOM(2005)…

[18] ELT C…

[19] ELT C…

[20] ELT C…

[21] ELT C…

[22] ELT C ... (vt nõukogu dokumenti 14292/04).

[23] ELT C…. (vt nõukogu dokumenti 10679/2/04 REV 2 + ADD 1).

[24] ELT C ... (vt nõukogu dokumenti 15480/04, 15232/04 REV 2).

[25] EÜT L 297, 15.11.2001, lk 7.

[26] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[27] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[28] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[29] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[30] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[31] ELT

[32] ELT

[33] KOM(2004) 101, 10.2.2004.

[34] KOM(2004) 487, 14.7.2004.

[35] EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

[36] KOM .....

[37] ELT C…

[38] ELT C…

[39] ELT C…

[40] ELT C

[41] ELT C….

[42] ELT C…

[43] EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5.

[44] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[45] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[46] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[47] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[48] EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5.

[49] ….

[50] …

[51] …

[52] …

[53] …

[54] EÜT L 203, 1.8.2002, lk 5.

[55] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[56] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years.