(1)

Pärast nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (2) sätestatud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimesi aastaid esitas komisjon ülevaate selle toimimisest, sealhulgas hinnangu kulude ülemmäärade jätkusuutlikkuse kohta.

(2)

Alates 2020. aasta detsembrist on liit seisnud silmitsi hulga enneolematute ja ootamatute katsumustega. Liit on tegutsenud kiiresti ja kasutanud kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, kuid 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus sisalduv piiratud eelarvepaindlikkus on peaaegu täielikult ammendunud, mis pärsib liidu eelarve suutlikkust pakkuda lahendust isegi kõige pakilisematele probleemidele.

(3)

Mitmeaastase finantsraamistiku rakendamise esimestel aastatel on mitmesuguste probleemide lahendamisel kasutatud laialdaselt erivahendeid. Vajadus võtta täiendavaid meetmeid püsib, samal ajal kui eelarvevõimalused selliste olukordadega toimetulekuks mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud aja jooksul on piiratud.

(4)

Liidu eelarve peaks võimaldama liidul võtta esilekerkivate probleemide lahendamiseks vajalikke poliitilisi meetmeid ja täita õiguslikke kohustusi, mida olemasolevate ülemmäärade piires ega ammendunud paindlikkusega teha ei saa. Rubriikide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kulukohustuste assigneeringute kulude ülemmäära aastateks 2024, 2025, 2026 ja 2027 tuleks muuta Selle tulemusena saab jätta maksete assigneeringute kulude ülemmäärad praegusele tasemele, kuid ühtse varuinstrumendi maksete assigneeringute üldist ülemmäära 2026. aastaks tuleks kuhjumisohu vältimiseks kohandada. Lisaks tuleks muuta täiendavate eraldiste kogusummat artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilise kohanduse raames ning määruse (EL, Euratom) 2020/2093 II lisas esitatud vastavat tabelit.

(5)

Muuta tuleks ka Brexitiga kohanemise reservi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi summasid.

(6)

Venemaa ebaseaduslik agressioonisõda Ukraina vastu on toonud sõja tagasi Euroopa pinnale. Liit jätkab Ukraina toetamist niikaua kui vaja ja aitab kindlalt Ukrainal liikuda edasi teel Euroopa Liidu suunas. Selleks on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/792, (3) mille kaudu toetab liit Ukraina makromajanduslikku finantsstabiilsust, ülesehitamist ja moderniseerimist, toetades ühtlasi Ukraina jõupingutusi viia liiduga ühinemise poole liikudes läbi vajalikke reforme (edaspidi „Ukraina rahastu“).

(7)

Võttes arvesse Venemaa agressioonisõjaga seotud ebakindlust, peaks Ukraina rahastu olema paindlik, et kuni 2027. aastani oleks tagatud toetuse asjakohane vorm ja tase. Ukraina rahastu alusel tuleks toetust anda laenu, tagastamatu toetuse ja eelarveliste tagatistena.

(8)

Ukraina rahastust laenuna antava toetuse osa puhul on asjakohane pikendada olemasolevat liidu eelarvetagatist kuni 2027. aastani, et katta Ukrainale kättesaadavaks tehtavat finantsabi. Sellest tulenevalt peaks olema võimalik kasutada Ukrainale kuni 2027. aastani kättesaadavaks tehtava finantsabi jaoks vajalikke liidu eelarve assigneeringuid mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. Lisaks Ukrainale antava lühiajalise rahalise abi katmisele, nagu on juba ette nähtud määrusega (EL) 2022/2463, peaks liidu eelarvetagatis katma Ukrainale antava finantsabi summas kuni 33 miljardit eurot, nagu on täpsustatud määruses (EL) 2024/792.

(9)

Ukraina rahastust tagastamatu toetuse ja eelarveliste tagatistena antava toetuse osa puhul tuleks assigneeringud eraldada uue temaatilise erivahendi – Ukraina reservi kaudu. Kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud tuleks igal aastal kasutusele võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. Määruse (EL) 2024/792 asjakohaste sätete alusel kavandatavate kulude korrakohase arengu tagamiseks ja võttes eelkõige arvesse Ukraina kavas kindlaks määratavaid summasid, on asjakohane kehtestada Ukraina reservi jaoks ajavahemikuks 2024–2027 kättesaadavaks tehtavad üldised ja iga-aastased maksimumsummad. Selleks et tagada täielik täitmine ja aastatevaheline paindlikkus kooskõlas kogusummaga, peaks tulevastel aastatel kuni 2027. aastani lisaks asjaomase aasta maksimaalsele iga-aastasele summale olema võimalik võtta kasutusele konkreetseks aastaks ette nähtud iga-aastase summa ärakasutamata osa.

(10)

Alates 2022. aastast on liidus ja enamikus suuremates majandusriikides kõigi võlakirjaemitentide, sealhulgas liidu jaoks intressimäärad hüppeliselt tõusnud. Selle tagajärjel peaksid eelduste kohaselt Euroopa Liidu taasterahastu „NextGenerationEU“ (edaspidi „ELi taasterahastu“) laenukasutuse kulud, mis nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 (4) artikli 5 lõike 2 kohaselt kaetakse liidu eelarvest, ületama mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames selle vastuvõtmise ajal 2020. aasta detsembris algselt kavandatud summad, mis olid vastavalt 2 332 miljonit eurot 2025. aastal (2018. aasta hindades), 3 196 miljonit eurot 2026. aastal (2018. aasta hindades) ja 4 168 miljonit eurot 2027. aastal (2018. aasta hindades).

(11)

Võttes arvesse ebakindlust seoses intressimäärade tulevase arenguga muutuvates turutingimustes ning üldist laenuvajadust ELi taasterahastust rahastatavate käimasolevate liidu programmide rahastamiseks, on asjakohane kehtestada iga-aastase eelarvemenetluse sujuva toimimise ja liidul oma õiguslike kohustuste täitmist võimaldavate rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise tagamiseks vajalike sätete osana erandlik ajutine mehhanism, et katta ELi taasterahastu võetud laenude rahastamise kulud, mis ületavad algselt kavandatud summasid. Tuleks luua uus temaatiline erivahend „NGEU rahastamisvahend“, mille ainus ja väga piiratud eesmärk oleks katta katmata ülekulusid. Vahend peaks olema erandlik ning see ei tohiks luua pretsedenti 2027. aasta järgseid mitmeaastaseid finantsraamistikke käsitlevate kokkulepete jaoks, eelkõige seoses ELi taasterahastu rahastamiseks turgudelt laenatud vahendite intressimaksete katmisega.

(12)

Eelarvepädevad institutsioonid peaksid NGEU rahastamisvahendi kasutusele võtma iga-aastase eelarvemenetluse käigus ning üksnes vajaduse korral. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide eesõigusi, tuleks see kasutusele võtta pärast muude rahastamisvõimaluste otsimist, muu hulgas mittetemaatilistest erivahenditest, et võimalikult suures ulatuses katta oluline osa algselt rubriigi 2b olemasolevale ELi taasterahastu eelarvereale kirjendatud summasid ületavatest vajalikest summadest, seades sihiks võtta kasutusele summa, mille sihttase on ligikaudu 50 % ELi taasterahastu intressimaksete ülekuludest. Seda tehakse kooskõlas kohaldatavate valdkondlike normide ja muude juriidiliste kohustustega ning võttes arvesse prioriteete, konservatiivset eelarvestamist ja usaldusväärset finantsjuhtimist, mis nõuab eelkõige asjakohast kindlusvaru ettenägematute kulude jaoks. See ei mõjuta liikmesriikide riiklikke assigneeringuid, mille suhtes on võetud õiguslikke kohustusi, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika kohaseid assigneeringuid. NGEU rahastamisvahendi kulukohustuste assigneeringud ja vastavad maksete assigneeringud tuleks liidu eelarvest kättesaadavaks teha mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest suuremas summas. NGEU rahastamisvahendi raames tuleks kõigepealt kasutusele võtta summa, mis vastab alates mitmeaastase finantsraamistiku algusest vabastatud kulukohustuste assigneeringutele, välja arvatud sihtotstarbeline välistulu. Vabastatud kulukohustuste summasid, mis on asjakohaste kehtivate sätete alusel uuesti kättesaadavaks tehtud, ei tohiks arvesse võtta. NGEU rahastamisvahendi jaoks kättesaadav vabastatavate kulukohustuste summa tuleks arvutada igal aastal osana mitmeaastase finantsraamistiku tehnilisest kohandamisest, näidates selgelt ära kättesaadava kogusumma ja NGEU rahastamisvahendi varasema kasutuselevõtmise raames juba arvesse võetud summad. Kui peaks tekkima ootamatu ja ebatõenäoline olukord, kus endiselt esineb ülekulusid, tuleks kulude täielikuks rahastamiseks võtta vajalik lisasumma rahastamisvahendist kasutusele viimase abinõuna kaitsemeetme kujul. Erandjuhul, kui üks või mitu liikmesriiki leiab, et nimetatud kaitsemeetme kasutuselevõtmine iga-aastase eelarvemenetluse raames on tõsine murekoht, võivad nad paluda Euroopa Ülemkogu eesistujal võtta see küsimus arutusele järgmisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel. See protsess ei tohiks üldjuhul kesta kauem kui üks kuu ning peaks täielikult järgima institutsioonide eesõigusi, nagu need on sätestatud aluslepingutes.

(13)

Võttes arvesse liikmesriikides ja liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides toimunud looduskatastroofe ning looduskatastroofe ja humanitaarkriise kolmandates riikides ning selleks, et tagada mõlemal juhul piisav rahastamine, tuleks olemasolevat solidaarsus- ja hädaabireservi tugevdada ja jagada see kaheks eraldi vahendiks: Euroopa solidaarsusreserv, millest antakse mõjutatud riikidele ja piirkondadele toetust nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002 (5) loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames, ning hädaabireserv, millest suurendatakse liidusisestele ja -välistele kriisidele ja hädaolukordadele reageerimiseks asjakohaste liidu programmide eelarvet.

(14)

Vaja oleks suurendada paindlikkusinstrumenti, et säilitada liidus kuni 2027. aastani piisav suutlikkus reageerida ettenägematutele olukordadele. Alates 2024. aastast tuleks teha paindlikkusinstrumendi jaoks kättesaadavaks Euroopa solidaarsusreservi ja hädaabireservi tühistatud summad.

(15)

Ootamatuid sündmusi ja uusi katsumusi silmas pidades on vaja mitmeaastane finantsraamistik läbi vaadata ning määrust (EL, Euratom) 2020/2093 vastavalt muuta.

(16)

Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 muudatused ei mõjuta otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 3 lõikes 1 ja artiklis 6 sätestatud omavahendite ülemmäärade järgimise kohustust.

(17)

Võttes arvesse olukorda Ukrainas, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 4 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

3)

Artikli 5 lõike 1 teine lõike asendatakse järgmisega:

„Ajavahemikul 2022–2027 on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma vastavalt 10 155 miljonit eurot (2018. aasta hindades). Ajavahemikul 2022–2026 eraldatakse igal aastal kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldistena vastavalt vähemalt 1 500 miljonit eurot (2018. aasta hindades) ning see ei ületa 2 000 miljonit eurot (2018. aasta hindades).“

4)

Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 48)."

(*3)  Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).“ "

5)

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

6)

Lisatakse järgmised artiklid:

(*4)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).“ "

7)

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

8)

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

9)

I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.