(1)

Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus on sätestatud Euroopa Parlamendi koosseisu kriteeriumid, nimelt et liidu kodanike esindajate arv ei ole suurem kui seitsesada viiskümmend, millele lisandub president; esindatus on kahanevalt proportsionaalne ja alammääraks on kuus liiget liikmesriigi kohta ning ükski liikmesriik ei saa üle üheksakümne kuue koha.

(2)

ELi lepingu artiklis 10 on muu hulgas sätestatud, et liit toimib esindusdemokraatia alusel, kusjuures kodanikud on liidu tasandil otseselt esindatud Euroopa Parlamendis ning liikmesriike esindavad nõukogus nende valitsused, kes ise annavad demokraatlikult aru kas oma riigi parlamendile või kodanikele.

(3)

ELi lepingu artikli 14 lõiget 2 kohaldatakse seega aluslepingutes sätestatud laiemas institutsioonilises raamistikus, mis hõlmab ka sätteid nõukogus otsuste tegemise kohta.

(4)

2026. aasta lõpuks ja enne oma koosseisu käsitleva ettepaneku esitamist peaks Euroopa Parlament tegema ettepaneku parlamendikohtade objektiivse, õiglase, püsiva ja läbipaistva jaotamise meetodi kohta, võttes arvesse kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet, ilma et see piiraks institutsioonide aluslepingutest tulenevaid õigusi. Võttes arvesse võimalike tulevaste arengute mõju, peaks selline meetod tagama Euroopa Parlamendi liikmete kestliku maksimaalse arvu.

(5)

Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon peaksid oma iga-aastasest eelarvemenetlusest tulenevate õiguste kasutamisel tagama, et käesoleva otsusega ette nähtud kohtade arvu suurendamine oleks liidu üldeelarve 1. jao seisukohast neutraalne,

—

Euroopa Parlamendi kohtade koguarv ei tohi ületada 750, millele lisandub president;

—

kohtade jaotus liikmesriikide vahel on kahanevalt proportsionaalne, kusjuures väikseim kohtade arv liikmesriigi kohta on kuus ja suurim 96 ning see kajastab võimalikult täpselt liikmesriigi rahvaarvu suurust;

—

kahanev proportsionaalsus on määratletud järgmiselt: iga liikmesriigi rahvaarvu ja parlamendi kohtade arvu vaheline suhe enne lähima täisarvuni üles- või allapoole ümardamist erineb olenevalt rahvaarvust nii, et suurema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige esindab suuremat arvu kodanikke kui väiksema rahvaarvuga liikmesriigist valitud Euroopa Parlamendi liige ja ümberpöördult, et mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda suuremale arvule kohtadele Euroopa Parlamendis on liikmesriigil õigus;

—

kohtade jaotus Euroopa Parlamendis võtab arvesse liikmesriikide demograafilisi muutusi.