a)

Esimene osa on riskikaalu suurendamine 5 protsendipunkti võrra Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide puhul, mis saadakse pärast teise riskikaalu lisandi osa arvutamist kooskõlas punktiga b.

b)

Teine riskikaalu osa on riskipositsioonidega kaalutud keskmiste riskikaalude osa suurendamine 33 protsenti, mida kohaldatakse Belgias asuva elamukinnisvaraga tagatud jaenõuete riskipositsioonide portfelli osas. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine on individuaalsete laenude, mida arvutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 154, riskikaalude keskmine, mida kaalutakse vastava riskipositsiooni väärtuses.

a)

kõrgeimal konsolideerimistasemel Prantsusmaal registreeritud asukohta omavasse seotud mittefinantsettevõtete rühma kuuluvate mittefinantsettevõtete osas kohaldatakse seda meedet rühma ja kõikide tema seotud üksustega seotud neto riskipositsioonide summale määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 39 tähenduses;

b)

kõrgeimal konsolideerimistasemel väljaspool Prantsusmaad registreeritud asukohta omavasse seotud mittefinantsettevõtete rühma kuuluvate mittefinantsettevõtete osas kohaldatakse seda meedet riskipositsioonide summale, mis on seotud:

a)

finantsvõimenduse määr on sularahas netovõlgnevuse ja omavahendite vahe ja

b)

finantsnõuete kattekordaja on ühelt poolt lisandväärtus pluss tegevustoetuste, millest on maha arvatud: I) palgafond; ii) tegevusmaksud ja -lõivud; iii) muud tavalised netotegevuskulud, välja arvatud netointressid ja samalaadsed nõuded; ja iv) allahindlused ja kulum, ning teiselt poolt intressi ja samalaadsete nõuete vahe.

a)

algsete riskipositsioonide kogumahu 2 miljardi euro suurune piirmäär riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ja muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele nende panganduse usaldatavusnäitajate kõrgeimal konsolideerimistasemel seoses Prantsusmaa mittefinantsettevõtete sektoriga;

b)

300 miljoni euro suurune piirmäär, mis on kohaldatav riigisisese tegevusloa alusel tegutsevatele globaalsetele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ja muudele süsteemselt olulistele ettevõtjatele ja mis võrdub punktis a nimetatud piirmääraga või ületab seda, seoses:

c)

5 % piirmäär globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate esimese taseme omavahenditest kõrgeimal konsolideerimistasemel punktis b määratletud riskipositsioonide osas pärast krediidiriski maandamise mõju ja erandite arvesse võtmist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 399 kuni 403.

a)

Piirmäär aitab maandada õigusliku killustatuse ohtu, kuna sama olulisuse piirmäär kehtib ka Leedus tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste suhtes;

b)

Olulisuse piirmäära kohaldamine aitab tagada võrdsed tingimused, kuna süsteemse riski puhvri nõuet kohaldatakse sarnase suurusjärgu riskipositsioonidega krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes;

c)

Piirmäär on oluline finantsstabiilsuse tagamiseks, kuna elamukinnisvaraga seotud riskid sõltuvad peamiselt eluasemeturu dünaamikast, mis osaliselt sõltub eluaseme ostmiseks väljastatud uute laenude mahust. Seetõttu tuleb meedet kohaldada turuosaliste suhtes, kes turul aktiivselt tegutsevad, kuigi nende hüpoteeklaenude portfellide maht ei ole nii suur, kui suurematel laenupakkujatel.

a)

100 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha;

b)

90 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele ostjatele, s.t mitte esmakordsetele ostjatele, kes soetavad oma peamise elukoha. Seda piirmäära rakendatakse proportsionaalselt portfelli allahindluse kaudu. Eelkõige võivad laenuandjad 15 % nendele laenusaajatele antud uute hüpoteeklaenude portfellist välja anda üle 90 % suuruse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga, kuid alla 100 % suuruse maksimaalse laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga;

c)

80 % suurune laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvu piirmäär muudele hüpoteeklaenudele (sealhulgas üürileandmise eesmärgil ostmise segment).

a)

Iga riskipositsiooni kirje osas, mis kuulub meetme kohaldamisalasse, määratakse 12 % suurune riskikaal laenu osale, mis ei ületa 55 % laenu tagamiseks kasutatava kinnisvara turuväärtusest; ülejäänud laenu osale määratakse 45 % suurune riskikaal. Arvutamisel kasutatav laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv määratakse kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 kohaldatavate sätete kohaselt.

b)

Portfelli keskmise riskikaalu alampiir on individuaalsete laenude riskikaalude riskipositsioonidega kaalutud keskmine riskikaal, mis on arvutatud eespool selgitatud viisil. Keskmise riskikaalu alampiiri arvutamisel ei võeta arvesse individuaalseid, mille suhtes meedet ei kohaldata.

a)

riski ohjamine: asjaomased asutused peavad tagama, et süsteemset risk, mille maandamiseks Norra meede kehtestatakse, on piisavalt arvesse võetud;

b)

õigusliku arbitraaži vältimine ja võrdse kohtlemise tagamine: asjaomased asutused peavad minimeerima kõrvalehoidumiste ja õigusaktide erinevuste ärakasutamise võimalust ning vajaduse korral viivitamata täitma lüngad; asjaomased asutused peavad tagama krediidiasutustele võrdsed võimalused.

a)

süsteemse riski puhvri määra olulisuse piirmäär on riskiga kaalutud vara maht 32 miljardit NOK, mis vastab ligikaudu 1 %-le krediidiasutuste riskiga kaalutud koguvara mahust Norras;

b)

elamukinnisvara riskikaalu alampiiri olulisuse piirmäär on brutolaenuandmise maht 32,3 miljardit NOK, mis vastab ligikaudu 1 %-le Norra klientide elamukinnisvaraga tagatud brutolaenuandmise mahule;

c)

ärikinnisvara riskikaalu alampiiri olulisuse piirmäär on brutolaenuandmise maht 7,6 miljardit NOK, mis vastab ligikaudu 1 %-le Norra klientide ärikinnisvaraga tagatud brutolaenuandmise mahule.