Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32021R1958

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1958, 23. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2144 üksikasjalike eeskirjadega mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega ning muudetakse kõnealuse määruse II lisa (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/4455

ELT L 409, 17.11.2021, p. 1–161 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 21/09/2023

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/1958/oj

17.11.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 409/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1958,

23. juuni 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2144 üksikasjalike eeskirjadega mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega ning muudetakse kõnealuse määruse II lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6 ja artikli 6 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2019/2144 artikli 6 kohaselt peavad M- ja N-kategooria mootorsõidukid olema varustatud teatavate kõrgtehnoloogiliste sõidukisüsteemidega, sealhulgas arukad kiirusekontrollisüsteemid (ISA süsteemid). Määruse (EL) 2019/2144 II lisas on sätestatud mootorsõidukite tüübikinnituse põhinõuded seoses ISA süsteemidega.

(2)

Vaja on üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad konkreetseid katsemenetlusi ja tehnilisi nõudeid mootorsõidukite tüübikinnituseks seoses ISA süsteemidega ning nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnituseks.

(3)

Kooskõlas määruse (EL) 2019/2144 artikli 3 punktiga 3 on ISA süsteem selline süsteem, mis aitab juhil säilitada teeoludele vastava kiiruse, andes selleks sihtotstarbelist ja asjakohast tagasisidet. Praegu on olemas mitmeid tehnilisi võimalusi tagasisidemeetodite jaoks, mida võtta ISA süsteemi aluseks. Siiski ei saa iga mootorsõiduki puhul kõiki neid võimalusi nende tehniliste omaduste tõttu kasutada. Seepärast on vaja täpsustada tagasisidemeetodid, mis on funktsionaalsetest erinevustest hoolimata võrdselt ohutud ja tulemuslikud. On asjakohane näha ette mitut tagasisidemeetodit ja võimaldada tootjatel valida nende hulgast meetod, millele oma ISA süsteemid üles ehitada.

(4)

ISA süsteem võib tugineda erinevatele sisendmeetoditele, nagu vaatlus kaamera abil, kaardiandmed ja masinõpe, kuid tegelikud otsese kiirusepiirangu märgid peaksid alati olema ülimuslikud mis tahes muu sõidukis kättesaadava teabe suhtes.

(5)

ISA süsteemi tehnilise võimekuse katsetamiseks on vaja koostada liikmesriikides kasutatavate liiklusmärkide kataloog. Kataloogis esitatud andmeid kasutatakse tüübikinnituse eesmärgil, ilma et see piiraks riiklike liikluseeskirjade kohaldamist.

(6)

ISA süsteemid võivad puutuda kokku mitmetähenduslike kiirusandmetega, mis on tingitud puuduvatest, lõhutud, muudetud või muul viisil kahjustatud märkidest, märgi valest paigutusest, halbadest ilmastikutingimustest või ühtlustamata, keerulistest ja kaudsetest kiirusepiirangutest. Seetõttu peaks aluspõhimõte olema see, et asjakohaste liikluseeskirjade järgimise eest vastutab alati juht ning et ISA süsteem on juhi võimalikuks hoiatamiseks ette nähtud abisüsteemidest parim saadaolev süsteem.

(7)

ISA süsteemide katsemenetlused ja tehnilised nõuded peaksid olema võimalikult tehnoloogianeutraalsed ja tulemuspõhised, et võimaldada uuenduslikke lahendusi.

(8)

Samuti peaksid ISA süsteemide konkreetsed katsemenetlused ja tehnilised nõuded tagama, et süsteem ei ületa keskmise inimesest juhi võimet tõlgendada ja mõista asjakohast kiiruspiirangu teavet. ISA süsteemidelt ei tohiks nõuda isejuhtivuse tasemel suutlikkust, vaid nad peaksid üksnes sõidukijuhte abistama.

(9)

ISA süsteemide eri tagasisidemeetodite ja kontrollifunktsioonide tulemuslikkust tegelikes sõidutingimustes saab hinnata alles siis, kui turul on juba märkimisväärne arv selliste süsteemidega varustatud mootorsõidukeid. Teisest küljest on tähtis, et erinevatel käesoleva määrusega kooskõlas olevatel tagasisidemeetoditel põhinevate ISA süsteemide hindamine tehtaks viivitamata, st hiljemalt 31. detsembriks 2025, et ära kasutada kõik võimalused, mida ISA süsteem liiklusohutuse suurendamiseks pakub. Asjaomane tehnoloogia ja tegelikud sõidukogemused peaksid olema kättesaadavad 2024. aasta juuliks ehk aegsasti enne määruse (EL) 2019/2144 artiklis 14 sätestatud üldise läbivaatamise kuupäeva. Selleks et komisjon saaks käesolevas määruses sätestatud tagasisidemeetodite tulemuslikkust võimalikult kiiresti hinnata, on vaja, et tootjad esitaksid tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutustele asjakohase teabe ning et tüübikinnitusasutused koguksid selle teabe kokku ja esitaksid komisjonile.

(10)

Tegelikes sõidutingimustes saadud teave, mida kogutakse ja esitatakse ISA-süsteemide toimivuse hindamiseks, peaks olema üldine ega tohiks olla seotud konkreetse mootorsõiduki ega juhiga. Tootjad võivad andmete kogumiseks kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid, näiteks katsesõidukiparki või vabatahtlikke kokkuleppeid otse lõppkasutajatega, kui nad on andnud selleks selgesõnalise nõusoleku kooskõlas liidu andmekaitseõigusega (2). Komisjon peaks seda protsessi toetama, andes vajaduse korral suuniseid andmete kogumise viisi, sisu, struktuuri ja esitamisviiside kohta.

(11)

Selleks et minimeerida juhi tähelepanu hajumist või ülekoormamist valehoiatustega, mida põhjustavad mitteoptimaalsed süsteemid tegelikus liikluses, on vaja, et sõidukitootjad kasutaksid sõidukites asjakohast tehnoloogiat ning tagaksid piiramatu ja lihtsa juurdepääsu süsteemiuuendustele, kui see on sõiduki kasutusea mõistliku osa jaoks asjakohane ja vajalik.

(12)

ISA süsteemid võivad kasutada kaardiandmeid, et tagada nõuetekohane toimimine tegelikes sõidutingimustes. Siiski ei peaks olema kohustust nõuda, et kaardiandmed oleksid nii detailsed ja kvaliteetsed, et võimaldada sammsammulist navigeerimist, arvestades et piisaks ka ainult asulasiseste ja -väliste piirkondade ning peamiste ekspress- ja kiirteede koordinaatidest.

(13)

Liikmesriike kutsutakse üles aitama kaasa ISA süsteemide paremale toimimisele tegelikes sõidutingimustes, tagades, et tänavatele ja teedele oleks korrektselt paigaldatud otsese kiirusepiirangu märgid ning kõigi kiirusepiirangu alade, ekspress- ja kiirteede algus ja lõpp oleks selgelt märgistatud. Mõnikord ei ole ristmikud ja ühinevad tänavad või teed juhile selgelt äratuntavad ning on seega ka ISA tehnoloogiale raskesti tõlgendatavad. Seepärast on vaja sellistesse kohtadesse paigaldada numbrilised otsese või kaudse kiirusepiirangu või mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid, et tagada liidus liiklevatesse mootorsõidukitesse paigaldatud ISA-süsteemide ühetaoline toimimine.

(14)

Selge on, et süsteeme, milles kasutatakse kaamerasüsteemi, ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) ja ajakohastatud digitaalseid kaarte, peetakse tehnika tasemele vastavateks süsteemideks, mis toimivad tegelikes oludes väga hästi ja on usaldusväärsed.

(15)

Määruse (EL) 2019/2144 II lisa tabel, kus on esitatud selle määruse artikli 4 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud nõuete loetelu, ei sisalda viiteid arukaid kiirusekontrollisüsteeme käsitlevatele õigusaktidele. Seepärast on vaja lisada kõnealusesse lisasse viide käesolevale määrusele.

(16)

Määrust (EL) 2019/2144 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(17)

Kuna määrust (EL) 2019/2144 hakatakse kohaldama alates 6. juulist 2022, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(18)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad eeskirju mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega. Käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest tingituna on määruse (EL) 2019/2144 II lisasse vaja lisada viide käesolevale määrusele. Seepärast on asjakohane näha need sätted ette ühe delegeeritud määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Katsemenetlused ja tehnilised nõuded sõiduki tüübikinnituseks seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega

Sõidukile tüübikinnituse andmine seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega sõltub sellest, kas sõiduk läbib katsemenetlused ja vastab I lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

Artikkel 2

Katsemenetlused ja tehnilised nõuded aruka kiirusekontrollisüsteemi kui eraldi seadmestiku tüübikinnituseks

Arukale kiirusekontrollisüsteemile kui eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmine sõltub sellest, kas süsteem vastab I lisas sätestatud katsemenetlustele ja tehnilistele nõuetele.

Artikkel 3

Liiklusmärkide kataloog

Igas liikmesriigis kasutatavate kiirusepiirangu märkide täielik loetelu, mille alusel tüübikinnitusasutused ja tehnilised teenistused hindavad arukate kiirusekontrollisüsteemide toimimist vastavalt käesolevale määrusele, on esitatud II lisas.

Artikkel 4

Teave arukate kiirusekontrollisüsteemide kasutamise kohta

1.   Sõidukitootjad esitavad käesoleva määruse kohaselt tüübikinnitusi andvatele tüübikinnitusasutustele järgmise teabe:

a)

sisse- ja väljalülitatud arukate kiirusekontrollisüsteemidega sõidetud aja või läbitud vahemaade suhtarvud;

b)

sõidetud aja või läbitud vahemaade suhtarvud vastavalt tuvastatud kiirusepiiranguid arvesse võttes ja neid tühistades;

c)

keskmine aeg, mis kulub aruka kiirusekontrollisüsteemi sisselülitamisest väljalülitamiseni juhi poolt, kui see on asjakohane;

Alapunktis a osutatud teave esitatakse eraldi astmelise helihoiatusfunktsiooni, astmelise vibreeriva hoiatusfunktsiooni ja taktiilse tagasiside funktsiooni ja kiirusekontrolli funktsiooni kohta.

2.   Tüübikinnitusasutused koguvad lõike 1 kohaselt saadud teabe kokku ja esitavad selle komisjonile 7. juulil 2024 ja seejärel vähemalt iga kuue kuu tagant kahe aasta jooksul.

Artikkel 5

Määruse (EL) 2019/2144 muutmine

Määruse (EL) 2019/2144 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 6. juulist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 325, 16.12.2019, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119 4.5.2016, lk 1).

I LISA

Tehnilised nõuded ja katsemenetlused

1.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.1.

 „Sõidukitüüp seoses aruka kiirusekontrollisüsteemiga“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest, nagu kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi omadused ja funktsionaalsus ning selle toimimine Euroopa Liidu territooriumil asuval üldkasutataval teel sõites, samuti tagasisidesüsteem, mida kasutatakse selleks, et aidata juhil säilitada teeoludele vastavat kiirust.

1.2.

 „Aruka kiirusekontrollisüsteemi tüüp“ – kombinatsioon spetsiifilise riistvara ja üldise tarkvaraarhitektuuri komponentidest, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest, nagu kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi omadused ja funktsionaalsus ning selle ajakohastatud versiooni toimimine Euroopa Liidu territooriumil asuval üldkasutataval teel sõites.

1.3.

 „Kiirusepiiranguteabe funktsioon“ – funktsioon, mis koosneb kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemist, mis teeb kindlaks tuvastatud kiirusepiirangu, ja inimene-masin kasutajaliidesest, mis annab tuvastatud kiirusepiirangust juhile teada.

1.4.

 „Kiirusepiirangu hoiatusfunktsioon“ – funktsioon, mis hoiatab juhti, kui kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangu.

1.5.

 „Kiiruspiiriku funktsioon“ – funktsioon, mille eesmärk on piirata kiirusmõõdiku kiirust stabiilse või tuvastatud kiirusepiirangust madalama kiirusega.

1.6.

 „Tuvastatud kiirusepiirang“ – kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi tuvastatud kehtiv kiirusepiirang.

1.7.

 „Kiirusmõõdiku kiirus“ – sõiduki pardaspidomeetril kuvatud sõidukiirus.

1.8.

 „Kehtiv kiirusepiirang“ – maksimaalne asjaomasel teel seadusega lubatud sõidukiirus, mida kohaldatakse selle sõidukikategooria suhtes, millele on paigaldatud arukas kiirusekontrollisüsteem.

1.9.

 „Liiklusmärkide kataloog“ – loetelu liiklusmärgitüüpide ja muutteabega liikluskorraldusvahendi tüüpide riiklikest ja piirkondlikest variantidest, mille põhjal arukas kiirusekontrollisüsteem registreerib tuvastatud kiirusepiirangu.

1.10.

 „Kehtiv liiklusmärk“ – kehtivate liiklusmärkide kataloogis sisalduv märk, mis kehtib tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukikategooria suhtes ja mis kehtib vähemalt ühel sõiduki liikumistee sõidurajal, sealhulgas mitteelektroonilised ehk tavapärased liiklusmärgid ja muutteabega liikluskorraldusvahendid, kuid mitte teekattel olev kiirusepiirangu märgistus.

1.11.

 „Numbriline otsese kiirusepiirangu märk“ – kehtiv liiklusmärk, millele on märgitud ajutine või alaline numbriline väärtus.

1.12.

 „Kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteem“ – spetsiaalne riistvara, mis võimaldab lugeda liiklusmärkidelt ja -märguannetelt kiirusepiirangut, lähtudes taristusignaalidest või elektroonilistest kaardiandmetest või mõlemast.

1.13.

 „Kaudse kiirusepiirangu märk“ – kehtiv liiklusmärk, millele ei ole märgitud numbrilist väärtust (mittenumbriline kaudse kiirusepiirangu märk) või on märgitud läbikriipsutatud numbriline väärtus (numbriline kaudse kiirusepiirangu märk).

1.14.

 „Riiklik kiirusepiirang“ – maksimaalne asjaomase liikmesriigi (kui ei ole sätestatud teisiti) asjaomasel teel seadusega lubatud sõidukiiruse vaikeväärtus, mida kohaldatakse selle sõidukikategooria suhtes, millele on paigaldatud arukas kiirusekontrollisüsteem.

2.   Üldised tehnilised nõuded

2.1.

 Arukas kiirusekontrollisüsteem (ISA süsteem) koosneb kiirusepiiranguteabe funktsioonist (SLIF) ning kas kiirusepiirangu hoiatusfunktsioonist (SLWF) või kiiruspiiriku funktsioonist (SCF).

2.1.1.

 Sõiduki arukas kiirusekontrollisüsteem peab vastama alljärgnevale:

a)

punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud ISA süsteemi nõuded;

b)

punktis 3.4 sätestatud SLIFi nõuded ja

c)

ühed järgmistest nõuetest:

i)

punktis 3.5 sätestatud SLWFi nõuded või

ii)

punktis 3.6 sätestatud SCFi nõuded.

2.1.2.

 Kui mootorsõidukisse on paigaldatud eraldi tehnilise seadmestikuna tüübikinnituse saanud ISA süsteem, peavad sõiduk ja selle süsteem vastama alljärgnevale:

a)

punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud ISA süsteemi nõuded;

b)

punktis 3.4.1 ja punktides 3.4.2.1.1–3.4.2.1.4 sätestatud SLIFi nõuded ja

c)

ühed järgmistest nõuetest:

i)

punktis 3.5 sätestatud SLWFi nõuded või

ii)

punktis 3.6 sätestatud SCFi nõuded.

2.1.3.

 ISA süsteemile kui eraldi tehnilisele seadmestikule tüübikinnituse andmisel peab tehniline seadmestik vastama punktis 3.4.2 sätestatud SLIFi nõuetele.

2.2.

 Punkti 2.3 kohaselt peab ISA süsteem olema projekteeritud nii, et tegelikes sõidutingimustes saab süsteemi vigu vältida või nende määra minimeerida.

2.3.

 ISA süsteemid peavad vastama nõuetele, kui sõidukit kasutatakse Euroopa Liidu territooriumil asuval üldkasutataval teel või tänaval, nagu tüübikinnituse andmise ajal kindlaks määratud.

2.4.

 Eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse.

2.4.1.

 ISA süsteem peab vastama nõuetele tavapärases töörežiimis ühegi sõitja biomeetrilisi andmeid (sealhulgas näotuvastust) kasutamata.

2.4.2.

 Ilma et see piiraks käesoleva eeskirja artikli 4 sätete kohaldamist, ei salvesta, säilita ega edasta ISA süsteem pidevalt andmeid, mis on seotud konkreetsete kiirusepiirangu ületamise juhtumitega, välja arvatud need, mis on vajalikud ISA funktsioonide täitmiseks või muude sõiduki tüübikinnitusega seotud liidu õigusaktide järgimiseks (nt sündmuste salvesti osas).

2.5.

 Kui ISA süsteemil on positsioneerimisvõimekus, peab see ühilduma vähemalt süsteemide Galileo ja EGNOS pakutavate positsioneerimisteenustega. Lisaks võib ISA süsteem olla ühilduv muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega.

3.   Tehnilised erinõuded

3.1.

 ISA süsteemi tõrkehoiatus.

3.1.1.

 Käesoleva eeskirja nõuete täitmist takistava ISA süsteemi tõrke korral peab aktiveeruma pidev visuaalne märguanne.

3.1.1.1.

 ISA süsteemi autokontrollide vahel ei tohi olla märkimisväärset ajalist viivitust ning seetõttu ei tohi olla viivitust hoiatusmärguande kuvamisel elektriliselt avastatava tõrke korral.

3.1.1.2.

 Kui tehakse kindlaks muu kui elektriline tõrge (nt anduri varjutamine, välja arvatud ajutine pimestamine päikesevalguse mõjul), peab aktiveeruma punktis 3.1.1 osutatud tõrkehoiatusmärguanne.

3.1.1.3.

 Tõrkeseisund, mis peab aktiveerima punktis 3.1.1 osutatud hoiatusmärguande, kuid mida ei avastata staatilistes tingimustes, tuleb avastamisel registreerida ja seda tuleb sõiduki pealülitist käivitamisel iga kord kuvada niikaua, kui tõrge või rike püsib.

3.2.

 ISA juhtseadis

3.2.1.

 Juhil peab olema võimalik ISA süsteem käsitsi kas täielikult (st SLIF ja SLWF või SLIF ja SCF) või osaliselt (st SLWF või SCF) välja lülitada.

Tootja võib ette näha, et juht võib SLWFi käsitsi ja osaliselt välja lülitada, et teha järgmist:

a)

aktiveerida visuaalne hoiatusfunktsioon, kuid ilma heli- või taktiilse hoiatuseta, või

b)

lõpetada SLWFi ühekordne heli- või taktiilne hoiatus (nt vaigistusnupp).

Vastavalt vajadusele kohaldatakse punktides 3.2.1.1, 3.2.1.2 ja 3.2.1.3 sätestatud tingimusi.

3.2.1.1.

 Sõiduki pealüliti aktiveerimisel peab ISA süsteem lülituma automaatselt tavapärasele töörežiimile. ISA süsteemi automaatse sisselülitumise tingimuseks võib olla juhiukse avamine.

3.2.1.2.

 ISA süsteemi täielikust väljalülitumisest peab juhile märku andma pidev visuaalne märguanne. ISA süsteemi osalisest väljalülitumisest peab juhile märku andma visuaalne märguanne, mis kestab vähemalt 10 sekundit või nii kaua kuni see manuaalselt välja lülitatakse. Selleks võidakse kasutada punktis 3.1.1 täpsustatud tõrkehoiatusmärguannet.

3.2.1.3.

 Pärast ISA süsteemi käsitsi väljalülitamist peab juhil olema võimalik süsteem taas aktiveerida, tehes selleks mitte rohkem toiminguid, kui oli tarvis süsteemi väljalülitamiseks.

3.2.2.

 ISA süsteemi automaatne väljalülitumine on lubatud olukordades, kus sõiduki kiirust juhitakse automaatsüsteemidega, st süsteemidega, mis tegelevad objekti ja sündmuse tuvastamisega ning dünaamilise juhtimisülesande täitmisega (nt automaatne rajalpüsimissüsteem (ALKS)). Sellisest väljalülitumisest ei ole tarvis juhile märku anda.

3.2.3.

 Sõiduki tootja võib ette näha sõiduki kiirusmõõdiku automaatse või manuaalse kalibreerimisfunktsiooni, et minimeerida kiirusmõõdiku kiiruse ja sõiduki tegeliku kiiruse vahelist erinevust, nt pärast rehvivahetust, kui on tagatud, et ÜRO eeskirja nr 39 (1) nõuded on alati täidetud. Lisaks sellele võib sõiduki tootja tuvastatud kiirusepiirangute puhul, mis aktiveerivad teabe ja hoiatused, arvestada kuni 3,0 % lubatud hälbega.

3.2.4.

 kiirusmõõdiku kiirust loetakse võrdseks tuvastatud kiirusepiiranguga, kui kiirusmõõdiku näit ei ületa tuvastatud kiirusepiirangut rohkem kui 1,0 km/h.

3.2.5.

 Kui kiirusmõõdiku mõõtemehhanismi lubatud hälbed on minimaalsed, tähendavad punktide 3.2.3 ja 3.2.4 sätted, et punktis 3.4.1.2 osutatud teavitus ja punktis 3.5.1 osutatud hoiatus võivad aktiveeruda kiirusmõõdiku näidatud kiirusel ja sõiduki tegelikul kiirusel, mis on veidi kõrgem tuvastatud kiirusepiirangust.

3.3.

 Korralise tehnoülevaatuse katsemenetlus

3.3.1.

 Korralise tehnoülevaatuse käigus peab olema võimalik kontrollida ISA süsteemi järgmisi omadusi:

a)

süsteemi töökorras olek, mis tehakse kindlaks tõrkehoiatusmärguande oleku visuaalse vaatluse teel pärast sõiduki pealüliti sisselülitamist ja lambi kontrollimist. Kui tõrkehoiatusmärguanne kuvatakse ühisalal (ala, kus võib kuvada kaht või enamat teabefunktsiooni/tähist, kuid mitte samaaegselt), tuleb enne tõrkehoiatusmärguande oleku kontrollimist esmalt kindlaks teha, kas ühisala on töökorras;

b)

süsteemi nõuetekohane toimimine ja tarkvara terviklikkus, mille kontrollimiseks kasutatakse sõiduki elektroonilist liidest, nagu direktiivi 2014/45/EL (2) III lisa punkti I alapunktis 14 sätestatud liides, kui sõiduki tehnilised omadused seda võimaldavad ja vajalikud andmed on kättesaadavad. Tootjad tagavad sõiduki elektroonilise liidese kasutamiseks vajaliku tehnilise teabe kättesaadavuse kooskõlas määruse (EL) 2019/621 (3) artikliga 6.

3.3.2.

 Tüübikinnituse ajal tuleb koostada ja tehnilisele teenistusele esitada konfidentsiaalne kirjeldus tootja valitud vahenditest, millega takistatakse ISA süsteemi ja tõrkehoiatusmärguande töö lihtsat lubamatut muutmist. Kõnealune kaitsenõue on täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus ISA süsteemi töökorras oleku kontrollimiseks.

3.3.3.

 Kui ISA süsteemis kasutatakse elektroonilisi andmeid (nt kaardiandmed), mis on selle toimivuse jaoks olulised, peab olema võimalik hõlpsalt kontrollida andmete versiooni ilma tööriistu kasutamata.

3.4.

 SLIFi tehnilised nõuded.

3.4.1.

 SLIF-kuva.

3.4.1.1.

 SLIF-kuva peab paiknema juhi otseses vaateväljas ning olema selgelt äratuntav ja loetav nii päeval kui ka öösel. Samalaadse teabega täiendavad kuvad mujal sõidukis (nt navigeerimisekraanil esitatuna) on lubatud ja käesoleva punkti nõuded nende kohta ei kehti.

3.4.1.2.

 Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF-kuva näitama juhile tuvastatud kiirusepiirangut vähemalt siis, kui kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangut kiiruste puhul alates 5 km/h.

3.4.1.2.1.

 Tuvastatud kiirusepiirangu kuvamise viisid on järgmised:

a)

kiirusmõõdikul selgelt märgataval ja eristataval viisil, mis ei vähenda kiirusmõõdiku loetavust (nt visuaalne märk);

b)

numbriline väärtus, kasutades 8. novembri 1968. aasta liiklusmärkide ja -signaalide konventsioonis osutatud kiirusepiirangumärgi mudeliga sarnast sümbolit, või

c)

tekst, mis koosneb väärtusest ja mõõtühikust.

Igal juhul on märgi all lubatud kuvada täiendavat teavet.

3.4.1.3.

 Kui ISA süsteem ei suuda ühe või mitme punktides 5.3.1–5.3.3 osutatud asjaolu tõttu kiirusepiirangut tuvastada, antakse juhile selle konkreetse olukorra kohta visuaalne märguanne koos eeldatava kiirusepiirangu näiduga SLIFis või ilma selleta. Selleks ei tohi kasutada punktis 3.1.1 täpsustatud tõrkehoiatusmärguannet. Eeldatava kiirusepiirangu korral tuleb SLIFis numbrilise väärtuse kõrval selgesti kuvada küsimärk „?“.

3.4.1.4.

 Kui SLIF kuvab tuvastatud kiirusepiirangu, siis isegi kui kiirusmõõdiku kiirus on väiksem kui tuvastatud kiirusepiirang (nt alati või nõudmise korral, kui ISA süsteem on sisse lülitatud), annab süsteem lisaks tundliku ja mittehäiriva helimärguande iga kord, kui tuvastatud kiirusepiirang muutub. See funktsioon võib olla kasutaja poolt kohandatav (nt heli, helitugevus, püsiv väljalülitus).

3.4.1.5.

 Kui ISA süsteem on välja lülitatud, on lubatud kuvada tuvastatud kiirusepiirangut. Sellisel juhul ei nõuta punktis 3.4.1.4 osutatud helimärguandeid.

3.4.2.

 Kiirusepiirangu tuvastamine

3.4.2.1.

 Asukohariigi valimine

3.4.2.1.1.

 Kui õige kiirusepiirangu määramise eelduseks on teave asukohariigi kohta, peab ISA süsteem vastama ühele järgmistest tingimustest:

a)

süsteem suudab automaatselt tuvastada riigikoodi ja määrata selle kas kasutaja kinnitusega või ilma või

b)

süsteem võimaldab juhil riigikoodi käsitsi valida.

Kui õige kiirusepiirangu määramise eelduseks on teave asukohapiirkonna kohta, võib süsteem tootja äranägemisel määrata kehtivaks kiirusepiiranguks riigi eri piirkondades kehtiva levinuima kiirusepiirangu.

3.4.2.1.2.

 ISA süsteem säilitab käsitsi määratud või kasutaja kinnitatud asukohariigi ka pärast sõiduki pealüliti taasaktiveerimist.

3.4.2.1.3.

 Asukohariigi käsitsi määramise viis peab olema intuitiivne ja toimuma lihtsa kasutajaliidese kaudu. Eelkõige peab praeguse ja eelmise asukohariigi vahel valimine olema lihtne.

3.4.2.1.4.

 Käsitsi määramise või kasutaja kinnituse vajaduse korral peab mootorsõiduki kasutusjuhendis (nt sõiduki käsiraamatus) olema selgelt märgitud, et see tegevus on ISA süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks vajalik.

3.4.2.1.5.

 Kohalikuks või piirkondlikuks kasutamiseks ette nähtud mootorsõidukitel (nt I- ja A-klassi bussid) võivad ISA süsteemi funktsioonid olla asukohariigi või -piirkonna teadmise osas piiratud. Mootorsõiduki käsiraamatus peavad olema selgelt täpsustatud ISA süsteemi piirangud ja teave selle kohta, kuidas saada tootjalt alternatiivseid parameetreid riigi või piirkonna kohta, kui mootorsõiduki kasutuspiirkond muutub. Kuni vastavustunnistusse erikande tegemiseni tuleb vastavustunnistusse märkuste lahtrisse lisada tekst „ISA funktsioonid sõltuvad kasutusriigist või -piirkonnast“, mis võimaldab lisada selle teabe ka sõiduki registreerimisdokumentidesse, mida hoitakse sõidukis.

3.4.2.2.

 Tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemine otsese kiirusepiirangu märkide vaatlemise teel

3.4.2.2.1.

 Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF suutma liiklusmärkide otsese visuaalse vaatlemise või muude tulemuslike meetodite abil ära tunda kõik numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid, mille puhul tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria suhtes kehtiv kiirusepiirang vastab märgil kujutatud arvulisele väärtusele, ning tegema kehtiva kiirusepiirangu kindlaks hiljemalt 2,0 sekundit pärast seda, kui tootja poolt kindlaks määratud võrdluspunkt mootorsõidukil (tuleb kindlaks määrata ka eraldi tehniliste seadmestiku korral) möödub liiklusmärgist. See nõue kuulub täitmisele, kui rahuldatud on vähemalt järgmised tingimused:

a)

märgid vastavad punktis 3.4.2.2.2 sätestatud tingimustele ja

b)

märke kohatakse punktis 3.4.2.2.3 osutatud kasutus- ja keskkonnatingimustes.

Vastavust esimesele lõigule tuleb tõendada punktis 4.1 kirjeldatud asjakohaste katsemenetluste ja -dokumentidega.

Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, võib kehtiva kiirusepiirangu määrata kindlaks kuni 10 m tagapool esimeses lõigus osutatud deklareeritud võrdluspunkti.

3.4.2.2.2.

 Tingimused, millele liiklusmärgid peavad hindamise ajal vastama:

a)

olema asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele standarditele vastava kuju ja suurusega;

b)

paigutatud viisil, mis vastab asjaomases liikmesriigis kohaldatavatele standarditele;

c)

ilma märkimisväärsete kahjustuseta (nt tuhmumine, vähenenud tagasipeegelduvus, painutatus, pragunemine, vandalism), mis mõjutaksid märgatavalt nende visuaalseid omadusi, ja

d)

osaliselt või täielikult katmata (nt märki varjav lehestik, lumi või mustus või tahtlik kehtetuks muutmine teetööde ajal).

3.4.2.2.3.

 Töö- ja keskkonnatingimused hindamise ajal:

a)

sõiduki sõidukiiruste koguvahemik;

b)

takistusteta vaade liiklusmärgile vähemalt 1,0 sekundilise katkematu ajavahemiku jooksul;

c)

päeval või öösel kõigis valgusoludes ilma otsese pimestava päikesevalguseta ja vajaduse korral lähituledega, ja

d)

ilmastikunähtusteta, mis mõjutavad liiklusmärkide nähtavust (nt udu, tugev vihm, lumi).

3.4.2.3.

 Tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemine liiklusmärkide ja märguannete vaatlemise teel

3.4.2.3.1.

 Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF suutma liiklusmärkide ja märguannete vaatlemise abil ning kõiki asjakohaseid ISA süsteemi sisendeid (nt kaamera ja elektroonilised kaardiandmed) kasutades teha kindlaks maanteedel valitsevad kiirusepiirangud, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooriale kehtestatud kõigi II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduvate kehtivate liiklusmärkidega, hiljemalt 2,0 sekundit pärast seda, kui punktis 3.4.2.2.1 osutatud võrdluspunkt möödub liiklusmärgist. See nõue kuulub täitmisele, kui rahuldatud on vähemalt järgmised tingimused:

a)

märgid vastavad punktis 3.4.2.2.2 sätestatud tingimustele ja

b)

märke kohatakse punktis 3.4.2.2.3 osutatud kasutus- ja keskkonnatingimustes.

Vastavust esimesele lõigule tuleb tõendada punktis 4.2 kirjeldatud asjakohaste katsemenetluste ja -dokumentidega.

Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, võib kehtiva kiirusepiirangu määrata kindlaks kuni 10 m tagapool punktis 3.4.2.2.1 osutatud võrdluspunkti.

3.4.2.3.2.

 SLIF ei pea võtma arvesse muutuvaid eritingimusi, mis mõjutavad riiklikku kiirusepiirangut (st tingimused, milleks on vaja täpsemat teavet kui asjaomane riik ja maantee tüüp, nt haagise seisund, valdavad keskkonnatingimused, kellaaeg, aastaaeg, juhi vanus või kogemus, seisvad reisijad, ohtlikud kaubad või ülemõõduline koorem). Kui esinevad muutuvad eritingimused ja süsteem ei suuda neid arvesse võtta, määratakse kiirusepiirang vaikimisi kõige tavapärasemate töötingimuste kohaselt.

3.4.2.4.

 Mootorsõiduki kasutusjuhendis tuleb üheselt selgitada, et ISA süsteemi märguanded ja hoiatused ei piira konkreetses olukorras kohaldatavat tegelikku kiirusepiirangut, mille jälgimine ja järgimine jääb juhi lõppvastutusse.

3.4.2.5.

 Kiirusepiirangute kindlakstegemise usaldusväärsus tegelikes sõidutingimustes

3.4.2.5.1.

 Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise punkti 3.2.1 või 3.2.2 kohaselt, peab SLIF suutma liiklusmärkide ja märguannete vaatlemise abil ning kõiki asjakohaseid süsteemi sisendeid (nt kaamera ja elektroonilised kaardiandmed, kui need on sõidukis selleks otstarbeks olemas) kasutades teha usaldusväärselt kindlaks riikliku kiirusepiirangu ja muud kiirusepiirangud, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooriale kehtestatud kõigi II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduvate kehtivate liiklusmärkidega. See nõue kuulub täitmisele, kui rahuldatud on vähemalt järgmised tingimused:

a)

märgid vastavad punktis 3.4.2.2.2 sätestatud tingimustele ja

b)

märke kohatakse punktis 3.4.2.2.3 esitatud kasutus- ja keskkonnatingimustes.

3.4.2.5.2.

 Kehtiva kiirusepiirangu usaldusväärse kindlakstegemise nõue on täidetud, kui vahemaapõhine toimivusnõue on tegelikus liikluses täidetud.

Tegelik positiivne vahemaa (TP_D): õige kiirusepiirang tehakse kindlaks vähemalt 90 % ulatuses koguvahemaast ja vähemalt 80 % ulatuses igal kolmel teetüübil (linnamaanteed ja tänavad, linnavälised teed ning kiirteed/ekspressteed/eraldusribaga sõiduteed) läbitud vahemaast vähemalt punktis 3.4.2.5.1 osutatud kehtivate kiirusepiirangute puhul ja kui ei kehti punktis 3.4.2.3.2 osutatud muutuvad eritingimused.

Vastavust tuleb tõendada tegelikes sõidutingimustes tehtava sõidukatsega vastavalt punktile 4.3.

3.4.2.5.3.

 Enne tegelikes sõidutingimustes toimuva sõidukatse tegemist lepivad tehniline teenistus, tüübikinnitusasutus ja sõiduki või eraldi seadmestiku tootja kokku marsruudinõuetes. Marsruut peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

tee peab asuma üldkasutataval maanteel Euroopa Liidu territooriumil, välja arvatud äärepoolseimad piirkonnad, vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 349, ja

b)

see valitakse eesmärgiga teha läbitud või mitteläbitud katse, mis iseloomustaks ISA süsteemi tehnilist toimimist, mitte äärmuslikku marsruudivalikut.

3.4.2.5.4.

 Selleks et tõendada süsteemi toimimist liidu tasandil, esitab sõiduki või eraldi seadmestiku tootja tehnilised dokumendid, mis sisaldavad järgmist teavet:

a)

teave ISA süsteemi põhikonstruktsiooni kohta ja kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi kirjeldus, sealhulgas kasutatavad andurid ja vajaduse korral elektrooniliste kaardiandmete allikad, ja

b)

selliste hoolsuskohustuse meetmete kirjeldus, mida võetakse tõendamaks, et punktis 3.4.2.5.1 sätestatud nõuded on täidetud kõikides liikmesriikides, v.a äärepoolseimates piirkondades kasutamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349.

Tootja võtab järgmised hoolsuskohustuse meetmed:

a)

asjaomase sõidukikategooria ja kehtivate kiirusepiirangutega seotud keeruliste olukordade kindlakstegemine liikmesriigis/liikmesriikides ning asjakohane analüüs, mis näitab, kuidas nõuded on täidetud, ja

b)

elektroonilisi kaardiandmeid kasutava süsteemi puhul elektrooniliste kaardiandmete terviklikkuse ja usaldusväärsuse vastuvõetava taseme hindamine kogu liidus, et tagada nõuete täitmine.

Tehniline teenistus hindab esitatud tehnilisi dokumente, et kindlaks teha, kas on võetud mõistlikke ja piisavaid meetmeid, et tagada punkti 3.4.2.5.1 nõuete täitmine ISA süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks kõikides liikmesriikides.

3.4.2.5.5.

 Toimimine kasutusea vältel

3.4.2.5.5.1.

 Sõiduki tootja peab tagama, et punktis 3.4.2.5.2 nõutud kiirusepiirangu määramise usaldusväärsus säilib vähemalt 14 aastat alates sõiduki tootmiskuupäevast. Sama kehtib ka juhul, kui eraldi seadmestiku paigaldab sõiduki tootja.

3.4.2.5.5.2.

 Kui nõutava toimivuse saavutamiseks kasutatakse elektroonilisi andmeid, peab teavet versiooni kohta saama lihtsalt kontrollida. Sõiduki tootja saadab sõiduki omanikule sagedast ajakohastatud teavet, sh muudatuste kohta, mida on vaja teha seoses II lisa liiklusmärkide kataloogi ajakohastamisega. See ajakohastatud teave tehakse sõidukiomanikele kaardipõhiste andmete puhul kättesaadavaks vähemalt kord aastas ja tasuta (välja arvatud võimalikud kulud, mis on seotud näiteks ühiste andmekandjate, personaalarvuti kasutamise, operatsioonisüsteemi, era- või mobiilse interneti maksete, volitatud edasimüüjale, remonditöökojale, turustajale või sõltumatule remonditöökojale saatmise kuludega jne) kuni 7 aastat pärast sõiduki valmistamiskuupäeva. Hilisema ajakohastamise eest võidakse nõuda mõistlikku tasu. Mootorsõiduki kasutusjuhendis peab olema selgelt märgitud, et toimivuse säilitamiseks on vaja regulaarseid uuendusi, ning selgitatud olemasolevaid menetlusi nende uuenduste saamiseks ja tegemiseks. Uuendusi võib saata automaatselt, nt raadio teel.

3.5.

 SLWFi tehnilised nõuded

3.5.1.

 Kui punktide 3.2.1 ja 3.2.2 kohased ISA süsteemi väljalülitumist põhjustavad tingimused puuduvad ja tuvastatud kiirusepiirang on teada ning kiirusmõõdiku kiirus ületab seda, hoiatab SLWF juhti vastavalt punktile 3.5.2 kiiruste puhul alates 20 km/h.

3.5.2.

 Hoiatusmärguanne peab olema üks järgmistest:

a)

visuaalne hoiatus ja astmeline helihoiatus,

b)

visuaalne hoiatus ja astmeline taktiilne hoiatus või

c)

üksnes taktiilne hoiatus.

Kui ilma SCFi või SCFi sarnaste omadustega varustatud sõiduki sõidukiirust reguleeritakse aktiivselt sõiduki süsteemiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), ei ole taktiilse hoiatuse kasutamine lubatud. Sel juhul peab süsteem püüdma automaatselt vähendada sõidukiirust tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, nt mootori võimsuse vähendamise või mootori seiskamise teel, või andma visuaalse hoiatuse ja astmelise helihoiatuse.

3.5.2.1.

 Visuaalne hoiatus ja astmeline helihoiatus või visuaalne hoiatus ning astmeline taktiilne hoiatus.

3.5.2.1.1.

 Visuaalne hoiatus peab olema juhile märgatav ja kergesti äratuntav ning selleks peab olema vilkuv SLIF-kuva või täiendav vilkuv visuaalne märguanne SLIF-kuva kõrval. Märguanne tuleb esitada 1,5 sekundi jooksul alates hetkest, mil kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangu, ja kestma vähemalt 5,0 sekundit pärast seda, kui astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus on lõppenud, või seni, kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole (kui see toimub varem).

3.5.2.1.2.

 Astmeline helihoiatus peab olema juhile kuuldav, ainulaadne ja kergesti äratuntav ning selle peab andma pidev või katkendlik helisignaal või häälteave. Kui kasutatakse häälteavet, peab sõiduki tootja tagama, et juht saab seda hõlpsasti konfigureerida ükskõik millise ELi ametliku keele kasutamiseks. Helihoiatus võib olla muutuv, et näidata tuvastatud kiirusepiirangu ületamise ulatust või aega.

3.5.2.1.3.

 Astmeline taktiilne hoiatus peab olema juhile tajutav ning see tuleb anda otse või kaudselt gaasipedaali abil, kui juht säilitab vajutusjõu ja sõidukiiruse, mis ületab tuvastatud kiirusepiirangut. See saavutatakse:

a)

gaasipedaali taastumisjõu suurendamisega või

b)

gaasipedaali vibreerimisega.

3.5.2.1.4.

 Sõiduki püsikiirusel peab antama astmeline helihoiatus ja astmeline taktiilne hoiatus, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

kiirusmõõdiku kiirus on ≥ 130 % tuvastatud kiirusepiirangust vähemalt 3,0 sekundi vältel;

b)

kiirusmõõdiku kiirus on ≥ 120 % tuvastatud kiirusepiirangust vähemalt 4,0 sekundi vältel;

c)

kiirusmõõdiku kiirus on ≥ 110 % tuvastatud kiirusepiirangust vähemalt 5,0 sekundi vältel;

d)

kiirusmõõdiku kiirus on > 100 % tuvastatud kiirusepiirangust vähemalt 6,0 sekundi vältel.

Süsteem võib olla projekteeritud nii, et see kasutab lineaarselt interpoleeritud aega punktide a ja d vastavate kiiruse ja aja väärtuste vahel.

3.5.2.1.4.1.

 Kui sõiduk kiirendab liikumist, valib tootja punkti 3.5.2.1.4 alapunktides b, c või d osutatud tingimustele vastava aja või 3,0 sekundit ning nende kahe väärtuse vahelise mis tahes ajavahemiku.

3.5.2.1.4.2.

 Kui sõiduk aeglustab liikumist ja ükski punktis 3.5.3 sätestatud tingimustest ei ole täidetud, valib tootja punkti 3.5.2.1.4 alapunktides a, b või c osutatud tingimustele vastava aja või 6,0 sekundit ning nende kahe väärtuse vahelise mis tahes ajavahemiku.

3.5.2.1.5.

 Astmelist helihoiatust tuleb anda seni, kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, või vähemalt 3,0 sekundi jooksul pärast astmelise helihoiatuse esmakordset sisselülitumist. Helihoiatus ei tohi aga kesta üle 5,0 sekundi, seda ka järjestikuste kiirusepiirangu muutuste korral, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed.

3.5.2.1.6.

 Astmelist taktiilset hoiatust tuleb anda seni, kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, või vähemalt 10 sekundi jooksul pärast astmelise taktiilse hoiatuse esmakordset sisselülitumist. Taktiilne hoiatus ei tohi aga kesta üle 12 sekundi, seda ka järjestikuste kiirusepiirangu muutuste korral, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed.

3.5.2.1.7.

 Astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus lõpetatakse kohe, kui juht on sellest teadasaamisest märku andnud (nt nupuvajutusega), juhul kui tootja otsustab sellist funktsiooni rakendada.

3.5.2.1.8.

 Astmelist helihoiatust või astmelist taktiilset hoiatust ei anta või see lõpetatakse kohe, kui sõiduk aeglustab liikumist ühe või mitme järgmise sündmuse tulemusena:

a)

gaasipedaali täielik vabastamine, välja arvatud juhul, kui sõiduki sõidukiirust juhitakse aktiivselt sõiduki süsteemiga, ja välja arvatud käiguvalikust tuleneva lühikese aeglustuse korral;

b)

sõidukiirust reguleeriva sõidukisüsteemi käsitsi väljalülitamine;

c)

sõidupidurisüsteemi aktiveerimine või

d)

aeglusti aktiveerimine.

3.5.2.2.

 Ainult taktiilne hoiatus

3.5.2.2.1.

 Taktiilne hoiatus peab olema juhile tajutav ning see tuleb anda otse või kaudselt gaasipedaali abil, kui juht säilitab vajutusjõu ja sõidukiiruse, mis ületab tuvastatud kiirusepiirangut. Selleks suurendatakse gaasipedaali taastumisjõudu.

3.5.2.2.2.

 Üksnes taktiilne hoiatus tuleb anda 1,5 sekundi jooksul alates hetkest, mil kiirusmõõdiku kiirus ületab tuvastatud kiirusepiirangut, ning kuni kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole, või vähemalt 15 sekundi jooksul pärast selle esmakordset sisselülitumist. Taktiilne hoiatus ei tohi aga kesta üle 20 sekundi, seda ka järjestikuste kiirusepiirangu muutuste korral, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed.

3.5.2.2.3.

 Vaid taktiilne hoiatus lõpetatakse kohe, kui juht on sellest teadasaamisest märku andnud (nt nupuvajutusega), juhul kui tootja otsustab sellist funktsiooni rakendada.

3.5.3.

 Pärast hoiatuse lõpetamist peab SLWF suutma esitada punkti 3.5.1 kohase uue hoiatuse pärast seda, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

a)

kiirusmõõdiku kiirus on langenud alla tuvastatud kiirusepiirangu;

b)

gaasipedaali rakendatakse uuesti pärast punkti 3.5.2.1.8 alapunktis a sätestatud tingimuse täitmist, mis tingis hoiatuse lõpetamise;

c)

sõiduki sõidukiirust reguleeriv süsteem aktiveeritakse uuesti pärast punkti 3.5.2.1.8 alapunktis b sätestatud tingimuse täitmist, mis tingis hoiatuse lõpetamise, või

d)

tuvastatud kiirusepiirangu väärtus on vähenenud.

3.5.4.

 Taktiilse hoiatussüsteemi kombineerimine helihoiatusfunktsiooniga ei ole lubatud isegi vabatahtlikkuse alusel, välja arvatud juhul, kui on ühtlasi täidetud kõik astmelise helihoiatuse nõuded.

3.5.5.

 Sõidukil võib olla vahend SLWFi peatamiseks, et oleks võimalik esitada kriitilisemaid hoiatusi (nt esikokkupõrke hoiatus, sõiduraja hoidmise abi). Tootja peab tõendama, et kõik kasutatavad hoiatused esitatakse juhile nõuetekohaselt.

3.5.6.

 Määruse (EL) nr 165/2014 (4) kohaselt kiiruspiiriku ja sõidumeerikuga varustatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite SLWF peab lülituma välja, kui kiirus on kasutatavast kiirusepiirangu seadistusest vähemalt 9 km/h madalam, ja sellest suurematel kiirustel, kui asjaomane tuvastatud kiirusepiirang ei põhine kõnealuse sõidukikategooria suhtes kehtival otsese kiirusepiirangu märgil või sellise märgi olemasolule tuginevatel elektroonilistel kaardiandmetel. SLWF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt, kui on tuvastatud otsese kiirusepiirangu märk kõnealuse sõidukikategooria jaoks. SLWF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt ka siis, kui II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduv süsteemilt oodatav tagasiside nõuab varem kehtinud kaudse kiirusepiirangu taastamist ja kui see on eelmisest väiksem (nt kiirtee lõpp). SLWF peab töötama tavapäraselt kiirustel, mis on 10 km/h väiksemad kui kehtiv kiirusepiirang, ja väiksematel sõidukiirustel.

3.5.7.

 Kiirusepiirangu hoiatusfunktsiooni toimimist tuleb tõendada punktis 4.4 kirjeldatud asjakohase katsemenetlusega.

3.6.

 SCFi tehnilised nõuded

3.6.1.

 Kui punktides 3.2.1 ja 3.2.2 osutatud ISA süsteemi manuaalse või automaatse väljalülitamise tingimused on täitmata, püüab SCF piirata kiirusmõõdiku kiirust tuvastatud kiirusepiiranguni kiiruste puhul alates 20 km/h.

3.6.1.1.

 SCF püüab piirata kiirusmõõdiku kiirust ühtlase kiiruseni, vähendades sõiduki jõuseadme võimsust ja ülekandeseadme pöördemomenti. SCF ei tohi aktiveerida sõiduki sõidupidurisüsteemi, erandiks on M1- ja N1-kategooria sõidukid, mille puhul on sõidukite sõidupidurisüsteemi aktiveerimine lubatud. Aeglustit võib kasutada ainult juhul, kui see töötab pärast seda, kui SCF on jõuseadme võimsust piiranud miinimumini. Sõiduki aeglustusmäär peab olema ≤ 3,0 m/s-2.

3.6.1.2.

 SCFi sekkumine peab algama hiljemalt 1,5 sekundit pärast seda, kui kiirusmõõdiku kiirus on ületanud tuvastatud kiirusepiirangu.

3.6.1.3.

 Kui ühtlane kiirus on saavutatud, ei tohi kiirusmõõdiku kiirus muutuda ühtlase kiiruse suhtes rohkem kui 4 % või 2 km/h, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning kiirusmõõdiku kiiruse muutumise kiirus peab olema ≤ 0,2 m.s-2, mõõdetuna vähemalt 0,1 sekundi jooksul. Ühtlane kiirus peab jääma järgmisesse vahemikku: (tuvastatud kiirusepiirang – 5 km/h) ≤ ühtlane kiirus ≤ tuvastatud kiirusepiirang.

Tootja peab püüdma jääda võimalikult lähedale tuvastatud kiirusepiirangule, et juhile põhjustatud ebamugavused oleksid minimaalsed.

3.6.1.4.

 Juhil peab olema võimalik SCFi sekkumine tühistada enda sekkumisega, näiteks vajutades gaasipedaali tugevamini või sügavamale. Siiski ei ole lubatud seda saavutada ainult gaasipedaali põhjavajutamisega (st gaasipedaali täieliku allavajutamisega). Kui juht on SCFi tühistanud, peatatakse see ajutiselt ja aktiveeritakse uuesti pärast üht järgmistest sündmustest:

a)

kiirusmõõdiku kiirus langeb tuvastatud kiirusepiiranguni või sellest allapoole;

b)

gaasipedaal vabastatakse täielikult rohkem kui 6,0 sekundiks;

c)

aeglusti aktiveeritakse või

d)

tuvastatud kiirusepiirangu väärtus on vähenenud.

Kui esimese lõigu punktides b ja c osutatud sündmuste järel aktiveerub SCF uuesti, ei tohi sõiduk aeglustada liikumist järsult, vaid sarnaselt sõiduki aeglustumise kiirusega vahetult enne uuesti aktiveerumist.

3.6.1.5.

 Lubatud on, et juht võib vabatahtlikult valida piiravama sekkumise (nt pedaali põhjavajutamine).

3.6.1.6.

 Juhil on lubatud kasutada manuaalset kiiruspiiriku funktsiooni, tingimusel et see ei lülita ISA süsteemi samal ajal automaatselt välja.

3.6.1.7.

 SCF peab võimaldama gaasipedaali tavapärast kasutamist käigu valimiseks.

3.6.2.

 Kui SCFi või SCF-sarnaste omadustega varustatud sõiduki sõidukiirust reguleeritakse aktiivselt sõiduki süsteemiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), ning puuduvad tingimused, mis põhjustavad ISA süsteemi väljalülitumise vastavalt punktidele 3.2.1 ja 3.2.2, kohaldatakse jätkuvalt punkti 3.6.1 nõudeid, välja arvatud juhul, kui selle asemel aktiveeritakse visuaalse hoiatuse ja astmelise helihoiatusega SLWF.

3.6.3.

 Kiiruspiiriku ja sõidumeerikuga varustatud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite SCF peab lülituma välja, kui kiirus on kasutatavast kiirusepiirangu seadistusest vähemalt 9 km/h madalam, ja sellest suurematel kiirustel, kui asjaomane tuvastatud kiirusepiirang ei põhine kõnealuse sõidukikategooria suhtes kehtival otsese kiirusepiirangu märgil või sellise märgi olemasolule tuginevatel elektroonilistel kaardiandmetel. SCF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt, kui on tuvastatud otsese kiirusepiirangu märk kõnealuse sõidukikategooria jaoks. SCF peab töötama selles vahemikus tavapäraselt ka siis, kui II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduv süsteemilt oodatav tagasiside nõuab varem kehtinud kaudse kiirusepiirangu taastamist ja kui see on eelmisest väiksem (nt kiirtee lõpp). SCF peab töötama tavapäraselt kiirustel, mis on 10 km/h väiksemad kui kehtiv kiirusepiirang, ja väiksematel sõidukiirustel.

3.6.4.

 SCFi aktiveerumist tuleb tõendada punktis 4.5 kirjeldatud asjakohaste katsetega.

3.6.5.

 SLIFist ja SLWFist koosneval ISA süsteemil võivad lisaks olla SCFi omadused, kui järgitakse punktis 3.6.1.4 sätestatud tühistamise ja juhi sekkumise nõudeid.

3.6.6.

 Kui SCF on kombineeritud helihoiatusfunktsiooniga, peavad olema täidetud kõik käesolevas eeskirjas esitatud nõuded astmelise helihoiatussüsteemi kohta.

4.   Katsemenetlused

4.1.

 SLIFi katsemenetlus: tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemise katse otsese kiirusepiirangu märkide vaatlemise teel

4.1.1.

 Katsesõiduki tingimused:

4.1.1.1.

 Katsemass:

sõiduki mass on töökorras sõiduki mass.

4.1.1.2.

 Rehvid:

rehvid peavad olema sisse sõidetud ja rehvirõhk reguleeritud vastavalt sõiduki tootja spetsifikatsioonidele.

4.1.1.3.

 Katse-eelne ettevalmistus:

tootja taotluse korral võib andurisüsteemi kalibreerimiseks sõita katsesõidukiga kuni 100 km asulasisestel ja -välistel teedel, kus on muud liiklust ja teeäärseid objekte, ning asukohariigiks või -piirkonnaks võib (käsitsi või automaatselt) määrata katseriigi- või -piirkonna.

4.1.2.

 Liiklusmärgid:

Nende katsete eesmärk on näiteks vaadata, kas ISA süsteem tunneb ära teetööde jaoks paigutatud ajutised märgid. Selleks võib kasutada vaatlusandurit, aga ka teiste sõidukite poolt reaalajas jagatud teavet.

Katsetes kasutatavad liiklusmärgid peavad olema otsese kiirusepiirangu märgid, mille puhul tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria suhtes kehtiv kiirusepiirang vastab märgil kujutatud arvulisele väärtusele. Need märgid peavad vastama kõigile punktis 3.4.2.2.2 sätestatud tingimustele. Märgid peavad olema paigutatud nii, et vältida mitme märgi üheaegset sattumist süsteemi vaatevälja.

Tehniline teenistus valib katsetamiseks vähemalt kolm erinevat otsese kiirusepiirangu märki, sealhulgas mitteelektroonilised liiklusmärgid ja muutteabega märgid, mida kasutatakse liikmesriigis, kus katse toimub. Katseteks kasutatavad märgid märgitakse katsearuandesse. Selleks et katsetada tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemist otsese või kaudse visuaalse vaatluse teel, ei lisata katsetamiseks kasutatavate otsese kiirusepiirangu märkide asukohta katse alguses sõiduki elektroonilistele kaardiandmetele. Tootja tõendab tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria puhul dokumentide alusel vastavust kõigile muudele II lisa liiklusmärkide kataloogis sisalduvatele otsese kiirusepiirangu märkidele, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria suhtes kehtiv kiirusepiirang vastab märgil esitatud numbrilisele väärtusele. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuande toimikule.

4.1.3.

 Katsetingimused:

Katsed tehakse järgmiselt:

a)

tasasel pinnal, millel ei ole ebatasasusi, seisvat vett, lund ega jääd ning mis annab juhile takistusteta vaate liiklusmärgile vähemalt 1,0 sekundit kestva katkematu ajavahemiku vältel;

b)

kõigis valgusoludes ilma otsese pimestava päikesevalguseta ja vajaduse korral lähituledega ja

c)

ilma märkide nähtavust mõjutavate ilmastikutingimusteta.

Tootja äranägemisel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katsed teha tingimustes, mis erinevad esimeses lõigus kirjeldatust.

4.1.3.1.

 Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib katseid teha ühes järgmistest kohtadest:

a)

üldkasutataval teel või

b)

katserajal, tingimusel et SLIF ei vaja elektrooniliste kaardiandmete nõuetekohast toimimist, välja arvatud juhul, kui SLIF sisaldub elektroonilistes kaardiandmetes.

Mõlemal juhul võib keskkond olla selline, et katsesõiduki marsruudil liigub ka muid sõidukeid; näiteks lihtsustab see selliste andmete kättesaadavust reaalajas, mida saavad kasutada teised sõidukid, millel puudub kaamerapõhine vaatlussüsteem. Tootja peab üksikasjalikult selgitama nõutavaid asjakohaseid tingimusi ning tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus peavad nendega enne katsete algust nõustuma. Nõustumine tähendab positiivset hinnangut praktikas rakendamise mõistlikkuse, teostatavuse ja autentsuse kohta.

Mõlemal juhul valib ja paneb tehniline teenistus välja erinevad otsese kiirusepiirangu märgid. Kõik avalikel teedel tehtavates katsetes kasutatavad märgid peavad erinema tavaliselt esinevatest märkidest või olema ajutiselt muudetud, et hinnata süsteemi vaatlussuutlikkust või muud samaväärset omadust. Sellest katsetamiskohustusest ei loobuta ka siis, kui tekib vaidlus kohalike ametiasutustega. Sel juhul tehakse katse mujal.

4.1.4.

 Katse käik:

Katsesõidukit juhitakse sujuvalt, nii et sõiduki asend oleks katsetamiseks valitud märgist möödudes stabiilne, järgmistes tingimustes:

a)

kiirusmõõdiku kiirus ületab otsese kiirusepiirangu märgil märgitud kiirust ja

b)

sõiduk sõidab katseraja keskel.

Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib eespool kirjeldatud katserajamenetluse asendada laboripõhise menetlusega, mille samaväärsust on tõendatud.

4.1.4.1.

 Tehnilised nõuded on täidetud, kui SLIF kuvab tuvastatud kiirusepiirangu väärtuse, mis on võrdne kõigil katsetatud otsese kiirusepiirangu märkidel näidatud kiirusepiirangu väärtusega, hiljemalt 2,0 sekundit pärast seda, kui sõiduki võrdluspunkt on möödunud asjaomastest märkidest. Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, peab see tingimus olema täidetud sõiduki võrdluspunktist kuni 10 m tagapool.

4.1.4.2.

 Katset ei tohi kombineerida punkti 4.3 kohase usaldusväärsuse katsega tegelikes sõidutingimustes.

4.2.

 SLIFi katsemenetlus: katsemenetlus tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks kaudse kiirusepiirangu märkide ja märguannete vaatlemise teel.

4.2.1.

 Katsesõiduk peab vastama punktide 4.1.1–4.1.1.3 tingimustele.

4.2.2.

 Liiklusmärgid:

katsetes kasutatavad liiklusmärgid peavad olema kaudse kiirusepiirangu märgid. Need märgid peavad vastama punktis 3.4.2.2.2 sätestatud tingimustele. Märgid peavad olema paigutatud nii, et vältida mitme märgi üheaegset sattumist süsteemi vaatevälja.

Tehniline teenistus valib katsetamiseks vähemalt kolm erinevat kaudse kiirusepiirangu märki, sealhulgas mitteelektroonilised liiklusmärgid ja muutteabega märgid, mida kasutatakse liikmesriigis, kus katse toimub. Katseteks kasutatavad märgid märgitakse katsearuandesse.

Tootja tõendab dokumentide abil tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria vastavust kõigile muudele II lisas esitatud liiklusmärkide kataloogis sisalduvatele kehtivatele kaudse kiirusepiirangu märkidele. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuande toimikule.

4.2.3.

 Katsetingimused:

kohaldatakse punktis 4.1.3 sätestatud katsetingimusi.

4.2.3.1.

 Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib katseid teha ühes järgmistest kohtadest:

a)

üldkasutataval teel või

b)

katserajal, mis sarnaneb tegelikule teekeskkonnale, et SLIF saaks kindlaks teha teetüübi, tingimusel et SLIF ei vaja elektrooniliste kaardiandmete nõuetekohast toimimist, välja arvatud juhul, kui teetüüp sisaldub nendes andmetes.

Mõlemal juhul võib keskkond olla selline, et katsesõiduki marsruudil liigub ka muid sõidukeid; näiteks lihtsustab see selliste reaalajas andmete kättesaadavust, mida saavad kasutada teised sõidukid, millel puudub kaamerapõhine vaatlussüsteem. Tootja peab üksikasjalikult selgitama nõutavaid asjakohaseid tingimusi ning tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus peavad nendega enne katsete algust nõustuma. Nõustumine tähendab positiivset hinnangut praktikas rakendamise mõistlikkuse, teostatavuse ja autentsuse kohta.

Mõlemal juhul võib erinevad märgid välja valida ja paigaldada tehniline teenistus, samuti võidakse tootja soovil kasutada olemasolevaid märke. Olemasolevaid märke kasutatakse ainult juhul, kui nende vastavust on tõendatud punktide 4.2.4.2 ja 4.3 kohase usaldusväärsuse katsega tegelikes sõidutingimuste.

4.2.4.

 Katse käik:

katsesõidukit juhitakse sujuvalt, nii et sõiduki asend oleks katsetamiseks valitud märgist möödudes stabiilne, järgmistes tingimustes:

a)

kiirusmõõdiku kiirus on

i)

≤ 20 % väiksem märgil näidatust üldkasutatavatel teedel tehtavate katsete puhul ja

ii)

≥ 10 % suurem märgil näidatust katserajal tehtavate katsete puhul;

b)

sõiduk sõidab katseraja keskel.

Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib eespool kirjeldatud katseraja- või maanteemenetluse asendada laboripõhise menetlusega, mille samaväärsust on tõendatud.

4.2.4.1.

 Tehnilised nõuded on täidetud, kui esiteks SLIF määrab kindlaks tuvastatud kiirusepiirangu väärtuse, mis vastab tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria puhul II lisa liiklusmärkide kataloogis esitatud süsteemilt oodatavale tagasisidele või riiklikule kiirusepiirangule, mis on seotud katsetatud kaudse kiirusepiirangu märkidega, ning teiseks kui SLIF kuvab tuvastatud kiirusepiirangu siis, kui kiirusmõõdiku kiirus ületab kõnealuste märkide põhjal tuvastatud kiirusepiirangu ja teeb seda 2,0 sekundi jooksul pärast seda, kui sõiduki võrdluspunkt möödub asjaomastest märkidest. Kui sõiduki kiirus on väiksem kui 20 km/h, peab see tingimus olema täidetud sõiduki võrdluspunktist kuni 10 m tagapool.

4.2.4.2.

 Katset võib kombineerida punkti 4.3 kohase usaldusväärsuse katsega tegelikes sõidutingimustes. Sellisel juhul loetakse tehnilised nõuded täidetuks, kui tegelikes sõidutingimustes tehtud usaldusväärsuse katse asjakohased tulemused näitavad, et ISA-süsteem tunneb kaudse kiirusepiirangu märgid ära kooskõlas punktiga 3.4.2.5.2.

4.3.

 SLIFi katsemenetlus: kiirusepiirangute kindlakstegemise usaldusväärsuse katse tegelikes sõidutingimustes

4.3.1.

 Katsesõit peab vastama punktides 4.3.1.1–4.3.1.5 sätestatud tingimustele. Tehniline teenistus võib aktsepteerida tehasesiseseid katseandmeid tüübikinnituskatse teatavate osade kohta.

4.3.1.1.

 Katsesõit peab olema sobiv, et katsetada süsteemi toimivust kehtiva kiirusepiirangu õigesti kindlakstegemisel, kasutades punktis 3.4.2.5.2 esitatud toimivusnäitajaid.

4.3.1.2.

 Katsesõit hõlmab sõitmist üldkasutatavatel teedel ja tänavatel Euroopa Liidu territooriumil, nagu tootja, tehniline teenistus ja tüübikinnitusasutus on kokku leppinud.

4.3.1.3.

 Katsesõit hõlmab sõitmist asulasisestel teedel ja tänavatel, asulavälistel teedel ning kiirteedel/ekspressteedel/eraldusribaga sõiduteedel, kusjuures iga teeliik peab moodustama vähemalt 25 % marsruudi kogupikkusest. Marsruut peab olema pidev järjestikune marsruut, millel on sama algus- ja lõpp-punkt ning kus teekonna samasuunalisi korduvaid osi ei arvestata katsevahemaa hulka.

4.3.1.4.

 Katsesõit peab hõlmama päevavalguses ja pimedas sõitmist, kusjuures pimedas sõitmine peab moodustama vähemalt 15 % koguvahemaast.

4.3.1.5.

 Katsesõidus läbitav katsevahemaa on 400 km. Tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel võib katse lõpetada varem, kui katsevahemaa on üle 300 km ja toimivusnäitaja TP_D ei ole pideval mõõtmisel kõikunud viimase 50 km vältel rohkem kui ± 5,0 %.

4.3.2.

 Toimivusnäitaja arvutamine:

toimivusnäitaja arvutatakse järgmiselt:

TP_D = (d_correct/d_total) * 100 %

kus:

 

d_total – katsesõidul läbitud koguvahemaa, kus kehtiv kiirusepiirang oli märgitud punktis 3.4.2.5.1 kirjeldatud liiklusmärgi või märguandega või kohaldati riiklikku kiirusepiirangut;

 

d_correct – katsesõidul läbitud vahemaa, kus kehtiv kiirusepiirang oli märgitud punktis 3.4.2.5.1 sätestatud liiklusmärgi või märguandega, ja mille vältel oli täidetud kas a, b või c tingimus:

a)

tuvastatud kiirusepiirang vastas süsteemilt oodatavale tagasisidele II lisa liiklusmärkide kataloogi kohaselt;

b)

tuvastatud kiirusepiirang vastas kehtivale kiirusepiirangule või

c)

kui kehtisid punkti 3.4.2.3.2 kohased muutuvad eritingimused, vastas tuvastatud kiirusepiirang süsteemilt oodatavale tagasisidele või kõige tavapärasematele eeldatavatele tingimustele, või kui kehtis riiklik kiirusepiirang ning samaaegselt olid täidetud kas punkti d või e nõuded:

d)

tuvastatud kiirusepiirang vastas kehtivale riiklikule kiirusepiirangule või

e)

kui kehtisid punkti 3.4.2.3.2 kohased muutuvad eritingimused, vastas tuvastatud kiirusepiirang riiklikule kiirusepiirangule kõige tavapärasemates eeldatavates tingimustes.

Tegelikus liikluses toimuva sõidu hindamisel kontrollitakse, kas SLIF tuvastab asjakohased kiirusepiirangud mõistlikul kaugusel enne või pärast punkti, kus selline asjakohane kohaldatav või riiklik kiirusepiirang kehtima hakkab.

4.4.

 SLWF: kiirusepiirangu hoiatusfunktsiooni katsemenetlus

4.4.1.

 Katsesõiduk peab vastama punktide 4.1.1–4.1.1.3 tingimustele.

4.4.2.

 Tehniline teenistus valib katse jaoks liiklusmärgid, nagu on sätestatud punktis 4.1.2.

4.4.3.

 Katsetingimused peavad vastama punktile 4.1.3.

4.4.4.

 ISA süsteemi valikute katsemenetlused vastavalt punkti 3.5.2 alapunktidele a, b ja c.

4.4.4.1.

 Punkti 3.5.2 alapunktis a osutatud visuaalse hoiatuse ja astmelise helihoiatuse märguandega või punkti 3.5.2 alapunktis b osutatud visuaalse hoiatuse ja astmelise taktiilse hoiatuse märguandega ISA süsteemide puhul tuleb teha järgmised katsed:

1. katse (hoiatustekatse).

Tehniline teenistus valib katsekiirusepiirangu. Esialgne kiirusepiirang peab olema katsekiirusepiirangust vähemalt 38 % suurem. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse esialgne kiirusepiirang.

Katsesõidukiga, mille SLWF on aktiveeritud, sõidetakse katsekiirusepiirangut näitavast liiklusmärgist mööda, olles teeservast sellisel kaugusel, et märgi asend vastab asjaomases liikmesriigis kehtivatele standarditele, ning vajutatakse sujuvalt gaasipedaali nii, et sõiduki asend oleks stabiilne. Seda tehakse järgmistel kiirustel:

i)

1 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 8 % suurem kui katsekiirusepiirang;

ii)

11 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 18 % suurem kui katsekiirusepiirang;

iii)

21 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 28 % suurem kui katsekiirusepiirang ning

iv)

31 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 38 % suurem kui katsekiirusepiirang.

Katsesõiduk peab liikuma ühtlasel kiirusel, kuni täheldatakse astmelist helihoiatust ja astmelist taktiilset hoiatust, pärast mida:

—

katsesõiduk peab jätkama liikumist ühtlasel kiirusel veel vähemalt 5,0 sekundit ja seejärel aeglustama 3,0 sekundi jooksul kiirusmõõdiku kiiruseni, mis on katsekiirusepiiranguga võrdne või sellest väiksem, enne 8,0 sekundi möödumist, et kontrollida visuaalse hoiatuse ja astmelise helihoiatuse toimimist, või

—

katsesõiduk peab jätkama liikumist ühtlasel kiirusel veel vähemalt 12 sekundit ja seejärel aeglustama 3,0 sekundi jooksul kiirusmõõdiku kiiruseni, mis on katsekiirusepiiranguga võrdne või sellest madalam, enne 15 sekundi möödumist, et kontrollida visuaalse hoiatuse ja astmelise taktiilse hoiatuse toimimist.

Katsesõiduk peab katset kordama ühtlasel kiirusel kuni visuaalse hoiatuse lõppemiseni või maksimaalselt 60 sekundi vältel. Ajad registreeritakse katsearuandes.

2. katse (väljalülitamiskatse (hoiatusteta)).

ISA süsteem lülitatakse välja ja 1. katset korratakse tehnilise teenistuse valitud kiirusmõõdiku kiirusel. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse või püütakse seada katsekiirusepiirang.

2. katse (SLWFi ja juhi abivahendi katse):

Kui sõidukitüüp on varustatud juhi abivahendiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), tehakse katse aktiveeritud SLWFiga ja abivahendiga, mis reguleerib sõiduki kiirust vähemalt ühel tehnilise teenistuse valitud kiirusmõõdiku kiirusel.

4.4.4.2.

 Punkti 3.5.2 alapunktis c osutatud üksnes taktiilse hoiatusega ISA süsteemide puhul tehakse järgmised katsed:

1. katse (hoiatustekatse).

Tehniline teenistus valib katsekiirusepiirangu. Esialgne kiirusepiirang peab olema katsekiirusepiirangust vähemalt 38 % suurem. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse esialgne kiirusepiirang.

Katsesõidukiga, mille SLWF on aktiveeritud, sõidetakse katsekiirusepiirangut näitavast liiklusmärgist mööda, olles teeservast sellisel kaugusel, et märgi asend vastab asjaomases liikmesriigis kehtivatele standarditele, ning vajutatakse sujuvalt gaasipedaali nii, et sõiduki asend oleks stabiilne ja kiirus on katsekiirusepiirangust vähemalt 1 % suurem. Seda tehakse järgmiselt:

katsesõiduk peab jätkama liikumist ühtlasel kiirusel kuni taktiilse hoiatuse aktiveerumiseni, pärast mida:

—

katsesõiduk peab jätkama liikumist ühtlasel kiirusel veel 11 sekundit ja seejärel aeglustama 4 sekundi jooksul kiirusmõõdiku kiiruseni, mis on katsekiirusepiiranguga võrdne või sellest madalam, enne 15 sekundi möödumist, et kontrollida taktiilse hoiatuse toimimist.

Katsesõiduk peab katset kordama ühtlasel kiirusel kuni taktiilse hoiatuse lõppemiseni või maksimaalselt 60 sekundi vältel. Ajad registreeritakse katsearuandes.

2. katse (väljalülitamiskatse (hoiatusteta)).

ISA süsteem lülitatakse välja ja 1. katset korratakse tehnilise teenistuse valitud kiirusmõõdiku kiirusel. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse või püütakse seada katsekiirusepiirang.

3. katse (SLWFi ja juhi abivahendi katse):

Kui sõidukitüüp on varustatud juhi abivahendiga, mis ei eelda juhilt gaasipedaali vajutamist (nt püsikiirusehoidja), tehakse punktis 4.4.4.1 osutatud 1. katse aktiveeritud SLWFiga ja sõiduki katsekiirust reguleeriva abivahendiga.

4.4.4.3.

 Kõikide punkti 3.5.2 alapunktides a, b ja c osutatud ISA süsteemi valikutega tehtud katsete puhul võib tootja ja tehnilise teenistuse kokkuleppel asendada punktide 4.4.4.1 ja 4.4.4.2 kohased katserajakatsed laborikatsetega, kui nende samaväärsus on tõestatud.

4.4.4.4.

 ISA süsteemi tehnilised nõuded on täidetud, kui on täidetud järgmised tingimused:

4.4.4.4.1.

 Punkti 3.5.2 alapunktides a ja b ning punktis 4.4.4.1 osutatud ISA süsteemide puhul (visuaalne hoiatus ja astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus):

1. katse: hoiatustekatse hindamine

Punkti 3.5.2.1.1 nõuetele vastav visuaalne hoiatus antakse 1,5 sekundi jooksul pluss aeg või vahemaa, mis on lubatud tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast märgist möödasõitu, ning punktide 3.5.2.1.2–3.5.2.1.8 tehnilistele nõuetele vastav astmeline helihoiatus või astmeline taktiilne hoiatus on olemas ja tajutav järgmiselt:

i)

1 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 8 % suurem kui katsekiirusepiirang: alates mitte rohkem kui 6,0 sekundit pärast märgist möödumist;

ii)

11 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 18 % suurem kui katsekiirusepiirang: alates mitte rohkem kui 5,0 sekundit pärast märgist möödumist;

iii)

21 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 28 % suurem kui katsekiirusepiirang: alates mitte rohkem kui 4,0 sekundit pärast märgist möödumist ning

iv)

31 % ≤ kiirusmõõdiku kiirus ≤ 38 % suurem kui katsekiirusepiirang: alates mitte rohkem kui 3,0 sekundit pärast märgist möödumist;

pluss aeg või vahemaa, mis on lubatud tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast asjakohastest märkidest möödasõitu.

Kontrollitakse, kas astmelised hoiatussignaalid algavad õigel ajal ega ületa punktides 3.5.2.1.5 ja 3.5.2.1.6 sätestatud maksimumkestust, ning kontrollitakse, kas visuaalset hoiatust antakse nii kaua, kuni kiirusmõõdiku kiirus on punktis 3.5.2.1.1 sätestatud tuvastatud kiirusepiirangust väiksem või sellega võrdne.

Kui katseid korratakse püsikiirustel, tuleb kontrollida, kas visuaalne hoiatus kestab vähemalt nii kaua, kui on sätestatud punktis 3.5.2.1.1.

3. katse: hoiatusteta väljalülitamiskatse hindamine:

hoiatusi (visuaalsed, taktiilsed või helihoiatused) ei esitata.

4. katse: SLWFi ja juhi abivahendi katse hindamine:

visuaalsed ja helihoiatused esitatakse nagu 1. katse puhul või süsteem lülitub välja või püüab automaatselt vähendada sõidukiirust tuvastatud kiirusepiiranguni.

4.4.4.4.2.

 Punkti 3.5.2 alapunktis c ja punktis 4.4.4.2 osutatud ISA süsteemide puhul (ainult taktiilne hoiatus):

1. katse: hoiatustekatse hindamine.

Punkti 3.5.2.2 nõuetele vastav taktiilne hoiatus antakse 1,5 sekundi jooksul pluss aeg või vahemaa, mis on lubatud tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast asjaomasest märgist möödumist.

2. katse: hoiatusteta väljalülitamiskatse hindamine:

visuaalseid, taktiilseid ega helihoiatusi ei esitata.

3. katse: SLWFi ja juhi abivahendi katse hindamine:

visuaalsed ja helihoiatused esitatakse vastavalt punkti 3.5.2 alapunktis a osutatud ISA süsteemi valikule 1. katse hindamist käsitleva punkti 4.4.4.4.1 kohaselt või süsteem lülitub välja või püüab automaatselt vähendada sõidukiirust tuvastatud kiirusepiiranguni.

4.5.

 SCFi katsed

4.5.1.

 Katsesõiduki tingimused

4.5.1.1.

 Katsesõiduk peab vastama punktide 4.1.1–4.1.1.3 tingimustele.

4.5.1.2.

 Katses kasutatav käigukasti tüüp, rehvi suurus ja käiguvalik peavad olema tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübi jaoks ebasoodsaim valik kokkuleppel tehnilise teenistusega.

4.5.1.3.

 Katsesõiduki ülekandeseadme seadistused peavad vastama tootja spetsifikatsioonidele.

4.5.2.

 Katsed tehakse katserajal või veojõustendil.

4.5.2.1.

 Katseraja tingimused

4.5.2.1.1.

 Katseraja pind peab võimaldama ühtlase kiiruse säilitamist ning sellel ei tohi olla ebatasasusi, seisvat vett, lund ega jääd. Kalle peab olema ≤ 2 % ja see ei tohi kõikuda rohkem kui ± 1 %, võtmata arvesse äravoolukumerusi.

4.5.2.1.2.

 Vähemalt 1 meetri kõrgusel maapinnast mõõdetud keskmine tuulekiirus ei tohi ületada 6 m/s, puhangute puhul 10 m/s.

4.5.2.1.3.

 Tootja äranägemisel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katsed teha tingimustes, mis erinevad eespool kirjeldatust, tingimusel et need on kõige ebasoodsamad.

4.5.2.2.

 Veojõustendi tehniline kirjeldus

4.5.2.2.1.

 Sõiduki massi taandatud inertsmoment reprodutseeritakse veojõustendil täpsusega ± 10 %. Ajamõõtmise täpsus on ≤ 0,1 sekundit.

4.4.2.2.2.

 Katse ajal veojõustendi piduril neelduv võimsus seatakse nii, et see vastaks sõiduki kulgliikumise takistusele katsekiirustel. Selle võimsuse saab määrata arvutuslikult ja see reguleeritakse välja täpsusega ± 10 %.

4.5.3.

 SCFi katsemenetlused

4.5.3.1

 SCFi kiirenduskatsemenetlus

4.5.3.1.1.

 Punktis 4.5.3.1.2 kirjeldatud katsemenetlust korratakse järgmiste kiirusepiirangutega:

a)

asulasõidu kiirusepiirang: kiirusmõõdiku algkiirus ≤ 20 km/h; katsekiirusepiirang = 50 km/h;

b)

asulatevaheline kiirusepiirang: kiirusmõõdiku algkiirus ≤ 50 km/h; katsekiirusepiirang = 80 km/h;

c)

kiirteesõidu kiirusepiirang: kiirusmõõdiku algkiirus ≤ 100 km/h; katsekiirusepiirang = 130 km/h.

Teha tuleb ainult need katsed, mille puhul katsekiirusepiirang on väiksem kui sõiduki maksimaalne valmistajakiirus.

4.5.3.1.2.

 Katsesõidukiga sõidetakse nii, et kiiruspiiriku funktsioon on sisse lülitatud ja kiirusmõõdik on esialgses kiirusevahemikus. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse katsekiirusepiirang. Seejärel kiirendatakse sõidukit ilma juhipoolse sekkumiseta, kuni SCF käivitub. Ajal, mil sekkumine jääb aktiivseks, sõidetakse sõidukiga piisavalt kaua, et oleks võimalik hinnata ühtlast kiirust.

Katse ajal registreeritakse pidevalt kiirusmõõdiku kiirust. Ühtlane kiirus arvutatakse kiirusmõõdiku kiiruse keskmistamise teel 20 sekundi pikkuse ajavahemiku vältel, mis algab 10 sekundi möödumisel sellest, kui kiirusmõõdiku kiirus saavutab tuvastatud kiirusepiirangu, millest on lahutatud 10 km/h.

4.5.3.1.3.

 Tehnilised nõuded on täidetud, kui ühtlased kiirused on järgmistes vahemikes:

a)

linnasõidu kiirusepiirang: 45 km/h ≤ ühtlane kiirus ≤ 50 km/h;

b)

linnadevaheline kiirusepiirang: 75 km/h ≤ ühtlane kiirus ≤ 80 km/h ja

c)

kiirteesõidu kiirusepiirang: 125 km/h ≤ ühtlane kiirus ≤ 130 km/h.

4.5.3.2.

 SCFi reageerimise katsemenetlus

4.5.3.2.1

 Punktis 4.5.3.2.2 kirjeldatud katsemenetlus tehakse asulasõidu katsekiirusepiiranguga 50 km/h, kusjuures kiirusmõõdiku algkiirus on vahemikus 70–79 km/h ja esialgne kiirusepiirang on 80 km/h.

4.5.3.2.2.

 Katsesõidukiga sõidetakse aktiveeritud SCFiga ühtlasel kiirusel, mis jääb kiirusmõõdiku esialgsesse kiirusevahemikku, ning tuvastatud kiirusepiirang seatakse esialgse kiirusepiirangu tasemele, nii et SCFi sekkumist ei esine. Tuvastatud kiirusepiirang seatakse seejärel katsekiirusepiirangu väärtusele ning sõidukiga sõidetakse ühtlasel kiirusel kiirusmõõdiku esialgses kiirusevahemikus piisavalt kaua, et algatada SCFi sekkumine.

4.5.3.2.3.

 Tehnilised nõuded on täidetud, kui SCF sekkub hiljemalt 1,5 sekundit pärast seda, kui sõiduki tuvastatud kiirusepiirang määrati katsekiirusepiiranguks, võttes seejuures arvesse aega või vahemaad, mis kulub tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemiseks pärast asjakohasest märgist möödumist.

4.5.3.3.

 SCFi väljalülitumise katsemenetlus

4.5.3.3.1.

 Punktis 4.5.3.3.2 kirjeldatud katsemenetlus tehakse asulasõidu kiirusepiiranguga, kusjuures kiirusmõõdiku algkiirus on ≤ 35 km/h ja katsekiirusepiirang 50 km/h.

4.5.3.3.2.

 Katsesõidukiga sõidetakse nii, et kiiruspiiriku funktsioon on välja lülitatud ja kiirusmõõdik esialgses kiirusevahemikus. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse või püütakse seada katsekiirusepiirang. Seejärel kiirendatakse sõidukit ilma juhi katkestava sekkumiseta kauem kui 1,5 sekundit ja hoitakse pärast katsekiirusepiirangu märkimisväärse varuga ületamist suhteliselt ühtlasel kiirusel.

4.5.3.3.3.

 Tehnilised nõuded on täidetud, kui SCFi sekkumist ei toimu ning visuaalset, heli- ega taktiilset kiirusepiirangu hoiatust ei anta.

4.5.3.4.

 SCFi tühistamise katsemenetlus

4.5.3.4.1.

 Punktis 4.5.3.4.2 kirjeldatud katsemenetlus tehakse asulasõidu katsekiirusepiiranguga 50 km/h, kusjuures kiirusmõõdiku algkiirus on ≤ 35 km/h ja kiirusmõõdiku lõppkiirus ≥ 65 km/h.

4.5.3.4.2.

 Katsesõidukiga sõidetakse nii, et kiiruspiiriku funktsioon on sisse lülitatud ja kiirusmõõdik on esialgses kiirusevahemikus. Tuvastatud kiirusepiiranguks seatakse katsekiirusepiirang. Seejärel kiirendatakse sõidukit ilma juhipoolse sekkumiseta, kuni SCF käivitub. Kui sekkumine on aktiivne, rakendatakse tootja ettekirjutuste põhjal juhi sekkumist, et kiirendada sõidukit kuni kiirusmõõdiku lõpliku kiirusevahemikuni. Seejärel aeglustatakse sõidukit katsekiirusepiirangust väiksema kiirusmõõdiku kiiruseni ja kiirendatakse uuesti ilma juhi sekkumiseta, kuni algab SCFi sekkumine.

4.5.3.4.3.

 Tehnilised nõuded on täidetud, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

SCFi sekkumine peatatakse ajutiselt, kui juht sekkub, et kiirendada sõidukit sujuvalt ja mitte järsult kuni kiirusmõõdiku lõppkiiruseni, ja

b)

SCF aktiveerub järgmise kiirendamise ajal.

4.6.

 Punktide 4.1, 4.2, 4.4 ja 4.5 katsemenetlusi võib tehnilise teenistuse nõusoleku kombineerida, et tõendada nõuetele vastavust tõhusamal viisil.

5.   Sõidustsenaariumid, piirangud ja ISA süsteemi toimimine

5.1.

 Tegelikus liikluses kasutatavate liiklusmärkide tuvastamiseks kasutatava kiirusepiirangu kindlakstegemise süsteemi (nt kaamera) vaatlusandur ei pea vaatlema rohkem kui mootorsõiduki esiklaasi kaudu nähtavat sõidukijuhi eesmist vaatevälja (või sõiduki tootja, tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutuse vahel kokku lepitud mõistlikku alternatiivset vaatevälja, kui sõidukil puudub esiklaas), mida juht näeb mõlema silmaga, kusjuures silmad peavad olema juhi okulaarpunktides vastavalt ÜRO eeskirja nr 46 (5) määratlusele. Vaatlusandurist allpool asuvast konstruktsioonist tingitud takistuse (nt kapoti) võib jätta arvesse võtmata, kui see asub allpool tasapinda, mis langeb juhi okulaarpunktidest alustades horisontaaltasapinnast 4° ette- ja allapoole. Sõiduki tootja võib nõuetele vastavust tõendada dokumentide alusel.

5.2.

 ISA süsteemi toimivuse parandamiseks võib vaatlusala nihkuda sõltuvalt näiteks roolimisest, sõiduki trajektoorist, suunatulede kasutamisest ja/või ennetussüsteemide tööst.

5.3.

 Tegeliku positiivse vahemaa „TP_D“ arvutamiseks kehtib katsemarsruudi nende osade suhtes, kus kehtiv kiirusepiirang määratakse kindlaks II lisas esitatud liiklusmärkide kataloogis sisalduvatest ja tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki kategooria puhul kehtivatest liiklusmärkidest möödumise põhjal, alljärgnev.

5.3.1.

 Märgist möödasõitu ei võeta arvesse, kui asjaomane märk on osaliselt varjatud (nt puulehed, pargitud sõidukid) või ei paikne maapinna ja teeserva suhtes selgelt risti või on muul viisil vales suunas (nt pööratud), välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab.

5.3.2.

 Kui asjaomane märk puudub või paikneb asukoha poolest mitmeti mõistetavalt sel määral, et asjaomasel teelõigul esimest korda sõitev tavajuht ei saa olla kindel, kas see kehtib tema suhtes või mitte, ning kui tehniline teenistus on iga juhtumit kontrollinud ja sellega nõustunud, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab.

5.3.3.

 Kui märk või mitu märki annavad sõidukikategooriate, täismassi, sõiduki mõõtmete, kellaaja, ilmastikutingimuste, külgnevate sõiduradade või sõidusuuna suhtes mitmeti mõistetavat, täiendavat või lahknevat teavet, ning kui tehniline teenistus on iga juhtumit kontrollinud ja sellega nõustunud, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab.

5.3.4.

 Konkreetse valepositiivse tuvastamise võib arvutustest välja jätta kui statsionaarne mittekehtiv liiklusmärk esines väga realistlikul või elutruul viisil ning kui tehniline teenistus on iga üksikjuhtumi puhul selleks nõusoleku andnud.

5.3.5.

 Kui 12 kuu jooksul enne tüübikinnituskatset on liikmesriigis muudetud kehtivaid kiirusepiiranguid või liikluseeskirju seoses kaudse kiirusepiirangu märgiga või kasutusele võetud uus märk, mis sisaldub sõiduki või eraldi seadmestiku tüübikinnituskatse ajal II lisa liiklusmärkide kataloogis, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab.

5.3.6.

 Kui on täidetud mõni punktides 5.3.1–5.3.5 osutatud tingimus, ei võeta vahemaid arvesse punktis 4.3.2 sätestatud toimivusnäitajate arvutustes läbitud vahemaade d_total ja d_correct puhul. Kuigi eespool nimetatud möödasõite ei võeta arvesse, võib tootja taotlusel igal üksikjuhul eraldi arvesse võtta kõiki õigeid tuvastatud kiirusepiirangu kindlakstegemisi ja vastavaid läbitud vahemaid, kui süsteem toimib eeldatust paremini, eriti juhul, kui tootjad kasutavad optilise vaatlusanduri, ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil põhineva asukoha määramise süsteemi ja digitaalsete kaartide kombinatsiooni, mis on kõige usaldusväärsem valik.

5.4.

 Süsteem säilitab tuvastatud kiirusepiirangu või teabe vastavalt punktile 3.4.1.3 ka pärast sõiduki pealüliti taasaktiveerimist, välja arvatud juhul, kui süsteem suudab tavapäraselt teha tuvastatud kiirusepiirangu kindlaks asjakohaste süsteemisisendite (nt elektrooniliste kaardiandmete) abil, kui mootorsõiduk siseneb üldkasutatavale teele või alustab seal sõitmist.

5.5.

 Süsteemi loogika ja strateegiad

5.5.1.

 Tootja võib aruka kiirusekontrollisüsteemi projekteerida nii, et see sisaldaks loogikat või strateegiat, mis prognoosib kiirusepiirangu muutmist, võttes arvesse teiste sõidukite liikumist, liiklusradade ühinemist, teemärgistuse ületamist, valgusfoore, ristmikke, teekünniseid ja ülekäiguradu.

5.5.2.

 Kui süsteem põhineb masinõppel vm sarnasel, tuleb seda tegelikus liikluses toimuva sõidu usaldusväärsuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtta. Sellisel juhul peab tehniline teenistus lubama vastavalt tootja spetsifikatsioonidele sõiduki katseseisundisse viimist, mis võib olla pikem kui punktis 4.1.1.3 sätestatud 100 km, kui seda peetakse mõistlikuks. Siiski on keelatud katseseisundisse viimine katsesõidu mis tahes osal, nagu on kindlaks määratud ja kokku lepitud vastavalt punktidele 3.4.2.5.3 ja 4.3.1.

5.6.

 Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimise ja turujärelevalve katsete puhul võtavad tootja, tehniline teenistus ja riiklikud ametiasutused arvesse katsetamise ajal kõige uuemaid olemasolevaid süsteemiuuendusi, kui need on punkti 3.4.2.5.5.2 kohaselt kättesaadavaks tehtud.

5.6.1.

 Kui 12 kuu jooksul enne katset on II lisa liiklusmärkide kataloogi ajakohastatud seoses kiirusepiirangu muutmisega liikmesriigis konkreetse kaudse kiirusepiirangu märgi osas, mis sisaldus kataloogis sõidukile või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmise ajal, ei võeta märgist möödasõitu arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab.

5.6.2.

 II lisa liiklusmärkide kataloogi laiendamist täiendavate kaudse kiirusepiirangu märkidega, mis ei sisaldunud kataloogis sõidukile või eraldi seadmestikule tüübikinnituse andmise ajal, ei võeta toodangu nõuetele vastavuse kontrollimisel ja turujärelevalve katsete puhul arvesse, välja arvatud juhul, kui tootja seda nõuab.

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 39 – Ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses kiirusmõõdiku ja läbisõidumõõdiku ning nende paigaldamisega“.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

(3)  Komisjoni 17. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/621, milles käsitletakse kontrollitavate aspektide tehnoülevaatuseks vajalikke tehnilisi andmeid ja soovituslike ülevaatusmeetodite kasutamist ning millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad andmevormingu ja asjakohasele tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta (ELT L 108, 23.4.2019, lk 5).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).

(5)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 46– Ühtsed sätted, mis käsitlevad kaudse nähtavuse seadmete tüübikinnitust ja mootorsõidukite tüübikinnitust seoses nende seadmete paigaldamisega

II LISA

Liiklusmärkide kataloog. 1. osa

SELGITAVAD MÄRKUSED

n/a

Ei kohaldata

N

Riiklik kiirusepiirang asjakohasel teeliigil (nt asulas, asulavälisel teel, ekspressteel, kiirteel)

V

Muutteabega liikluskorraldusvahendid võivad kuvada vastava riigi tabelis esitatud numbrilisi otsese kiirusepiirangu märke, numbrilisi kaudse kiirusepiirangu märke ja mittenumbrilisi kaudse kiirusepiirangu märke. Märkide värskendussagedus peab siiski olema vähemalt 1 000 Hz, tagamaks et ISA süsteem tunneb kujutise korrektselt ära ja saab seda nõuetekohasel töödelda.

S

Tühistatud vastavalt I lisa punktile 3.5.6 või 3.6.3

Kõikidel märkidel, mida riikides asula alguse ja lõpu tähistamiseks kasutatakse, on ühised ja kergesti äratuntavad põhitunnused, kuid märgid võivad olla erineva kuju ja suurusega ning neile võib olla märgitud asula nimi. ISA süsteem peab suutma neid elemente töödelda.

Vähem kui 3,5 t kaaluvatele M2-kategooria mootorsõidukitele paigaldatud ISA süsteem kasutab M1-kategooria sõidukite jaoks ettenähtud eeldatavat tagasisidet, kui tabelis ei ole märgitud teisiti.

1.   BELGIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 1

C43

30

30

30

30

30

30

Image 2

C43

30

30

30

30

30

30

Image 3

C43

40

40

40

40

40

40

Image 4

C43

50

50

50

50

50

50

Image 5

C43

50

50

50

50

50

50

Image 6

C43

60

60

60

60

60

60

Image 7

C43

70

70

70

70

70

≤ 7,5 t

70

 

 

 

 

 

 

70

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

 

 

 

70

> 7,5 t

70

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

 

 

 

60

> 7,5 t

60

Image 8

C43

80

80

80

80

80

≤ 7,5 t

80

 

 

 

 

 

 

80

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

80

80

 

80

80

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kuni 7,5 t kaaluvate N2-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

 

 

 

70

≤ 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60, 70 ja 75 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria, N3- ning M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

70

või

75

70

või

75

 

60

või

70

> 7,5 t

60

või

70

Image 9

C43

90

90

90

90

S

≤ 7,5 t

S

 

 

 

 

 

 

S

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2- ja M3-kategooria ning samuti N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul (nt täht S).

 

90

90

 

S

S

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kuni 7,5 t kaaluvate N2-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

 

 

 

70

≤ 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60, 70 ja 75 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria, N3- ning M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

70

või

75

70

või

75

 

60

või

70

> 7,5 t

60

või

70

Image 10

C43

100

S

S

100

S

S

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab teeliigi (vähemalt kahe sõidurajaga tee mõlemas suunas koos vahepiirdega) kindlaks teha.

 

90

90

 

 

 

Image 11

C43

110

S

S

110

S

S

Image 12

C43

120

S

S

120

S

S

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 13

C45

N

N

N

N

N

N

Image 14

C45

N

N

N

N

N

N

Image 15

C45

N

N

N

N

N

N

Image 16

C45

N

N

N

N

N

N

Image 17

C45

N

N

N

N

N

N

Image 18

C45

N

N

N

N

N

N

Image 19

C45

N

N

N

N

N

N

Image 20

C45

N

N

N

N

N

N

Image 21

C45

N

N

N

N

N

N

Image 22

C45

N

N

N

N

N

N

Image 23

C45

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 24

 

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 25

F4a

30

30

30

30

30

30

Image 26

F4b

N

N

N

N

N

N

Image 27

 

30

30

30

30

30

30

Image 28

F4b

N

N

N

N

N

N

Image 29

F4a

30

30

30

30

30

30

Image 30

F4b

N

N

N

N

N

N

Image 31

ZC43

50

50

50

50

50

50

Image 32

ZC45

N

N

N

N

N

N

Image 33

ZC43

50

50

50

50

50

50

Image 34

ZC45

N

N

N

N

N

N

Image 35

ZC43

70

70

70

70

70

≤ 7,5 t

70

 

 

 

 

 

 

70

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

 

 

 

60

> 7,5 t

60

Image 36

ZC45

N

N

N

N

N

N

Image 37

ZC43

70

70

70

70

70

70

 

 

 

 

 

 

70

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

 

 

 

60

> 7,5 t

60

Image 38

ZC45

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 39

F12a

20

20

20

20

20

20

Image 40

F12b

N

N

N

N

N

N

Image 41

F113a

30

30

30

30

30

30

Image 42

F113b

N

N

N

N

N

N

Image 43

 

30

30

30

30

30

30

Image 44

 

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 45

F5 (kiirtee)

120

S

S

120

S

S

Image 46

F7 (kiirtee lõpp)

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 47

Image 48

Image 49

Image 50

F1 (asulapiirkond)

50

50

50

50

50

50

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

30

30

30

30

30

30

Image 51

Image 52

Image 53

Image 54

F3 (asulapiirkonna lõpp)

Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk ning riiklik kiirusepiirang asulavälistel teedel ja ekspressteedel.

90

90

90

90

S

(90 )

S

(90 )

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 ja 75 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

70

70

või

75

70

või

75

70

70

70

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

 

 

 

60

> 7,5 t

60

2.   BULGAARIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 55

Otsese kiirusepiirangu 20 km/h algus

20

20

20

20

20

20

Image 56

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus

30

30

30

30

30

30

Image 57

Otsese kiirusepiirangu 40 km/h algus

40

40

40

40

40

40

Image 58

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus

50

50

50

50

50

50

Image 59

Otsese kiirusepiirangu 60 km/h algus

60

60

60

60

60

60

Image 60

Otsese kiirusepiirangu 70 km/h algus

70

70

70

70

70

70

Image 61

Otsese kiirusepiirangu 80 km/h algus

80

80

80

80

80

80

Image 62

Otsese kiirusepiirangu 90 km/h algus

90

90

90

90

S

S

Image 63

Otsese kiirusepiirangu 100 km/h algus

100

S

S

100

S

S

Image 64

Otsese kiirusepiirangu 110 km/h algus

110

S

S

110

S

S

Image 65

Otsese kiirusepiirangu 120 km/h algus

120

S

S

120

S

S

Image 66

Otsese kiirusepiirangu 130 km/h algus

130

S

S

130

S

S

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 67

Otsese kiirusepiirangu 20 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 68

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 69

Otsese kiirusepiirangu 40 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 70

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 71

Otsese kiirusepiirangu 60 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 72

Otsese kiirusepiirangu 70 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 73

Otsese kiirusepiirangu 80 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 74

Otsese kiirusepiirangu 90 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 75

Otsese kiirusepiirangu 100 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 76

Otsese kiirusepiirangu 110 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 77

Otsese kiirusepiirangu 120 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 78

Otsese kiirusepiirangu 130 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 79

Kõigi piirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Piiratud liiklusega piirkond

Image 80

Elamupiirkonna algus

20

20

20

20

20

20

Image 81

Elamupiirkonna lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 82

Kiirtee algus

140

S

S

140

S

S

Image 83

Kiirtee lõpp

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 84

Ekspresstee algus

120

S

S

120

S

S

Image 85

Ekspresstee lõpp

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 86

Asula algus

50

50

50

50

50

50

Image 87

Asula lõpp

90

80

80

90

80

80

3.   TŠEHHI

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 88

standard

20

20

20

20

20

20

Image 89

standard

30

30

30

30

30

30

Image 90

standard

40

40

40

40

40

40

Image 91

standard

50

50

50

50

50

50

Image 92

standard

60

60

60

60

60

60

Image 93

standard

70

70

70

70

70

70

Image 94

B20a

80

80

80

80

80

80

Image 95

standard

90

90

90

90

80

80

Image 96

standard

100

S

S

100

80

80

Image 97

standard

110

S

S

110

80

80

Image 98

standard

120

S

S

120

80

80

Image 99

standard

130

S

S

130

80

80

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 100

standard

N

N

N

N

N

N

Image 101

standard

N

N

N

N

N

N

Image 102

standard

N

N

N

N

N

N

Image 103

standard

N

N

N

N

N

N

Image 104

standard

N

N

N

N

N

N

Image 105

standard

N

N

N

N

N

N

Image 106

B20b

N

N

N

N

N

N

Image 107

standard

N

N

N

N

N

N

Image 108

standard

N

N

N

N

N

N

Image 109

standard

N

N

N

N

N

N

Image 110

standard

N

N

N

N

N

N

Image 111

standard

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 112

B26

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 113

IZ 8a

30

30

30

30

30

30

Image 114

IZ 8b

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 115

IZ 5a

20

20

20

20

20

20

Image 116

IZ 5b

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 117

IZ 1a

130

S

S

130

80

80

Image 118

IZ 1b

N

N

N

N

N

N

Image 119

IP 14a

(kehtiv kuni 31. detsember 2025)

130

S

S

130

80

80

Image 120

IP 14b

(kehtiv kuni 31. detsember 2025)

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 121

IZ 2a

110

S

S

110

80

80

Image 122

IZ 2b

N

N

N

N

N

N

Image 123

IP 15a

(kehtiv kuni 31. detsember 2025)

110

S

S

110

80

80

Image 124

IP 15b

(kehtiv kuni 31. detsember 2025)

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 125

IS 12a

50

50

50

50

50

50

Image 126

IS 12b

90

90

90

90

80

80

Image 127

IS 12c

Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles

50

50

50

50

50

50

Image 128

IS 12d

Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles

90

90

90

90

80

80

Image 129

IS 12c

Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles

50

50

50

50

50

50

Image 130

IS 12d

Omavalitsuse nimi rahvusvähemuse keeles

90

90

90

90

80

80

4.   TAANI

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 131

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

30

30

30

30

30

30

Image 132

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

40

40

40

40

40

40

Image 133

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

50

50

50

50

50

50

Image 134

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

60

60

60

60

60

60

Image 135

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

70

70

70

70

70

70

Image 136

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

80

80

80

80

80

80

Image 137

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

90

80

80

90

80

80

Image 138

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

100

80

80

100

80

80

Image 139

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

110

80

80

110

80

80

Image 140

C 55 Kohalik kiirusepiirang

otsene

120

80

80

120

80

80

Image 141

UA 41 Soovituslik kiirus

otsene

40

40

40

40

40

40

Image 142

UA 41 Soovituslik kiirus

otsene

50

50

50

50

50

50

Image 143

UA 41 Soovituslik kiirus

otsene

60

60

60

60

60

60

Image 144

E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks

40

40

40

40

40

40

Image 145

E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks

50

50

50

50

50

50

Image 146

E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks

60

60

60

60

60

60

Image 147

E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks

70

70

70

70

70

70

Image 148

E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks

80

80

80

80

80

80

Image 149

E 41 Otsene soovituslik kiirus mahasõiduks

90

80

80

90

80

80

Image 150

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

30

30

30

30

30

30

Image 151

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

40

40

40

40

40

40

Image 152

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

50

50

50

50

50

50

Image 153

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

60

60

60

60

60

60

Image 154

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

70

70

70

70

70

70

Image 155

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

80

80

80

80

80

80

Image 156

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

90

80

80

90

80

80

Image 157

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

100

80

80

100

80

80

Image 158

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

110

80

80

110

80

80

Image 159

C 55 Muutteabega kohalik kiirusepiirang

otsene

120

80

80

120

120

120

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 160

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 161

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 162

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 163

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 164

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 165

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 166

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 167

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 168

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 169

C 56 Kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 170

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 171

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 172

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 173

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 174

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 175

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 176

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 177

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 178

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 179

C 56 Muutteabega kohaliku kiirusepiirangu lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 180

C 59

Piirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 181

E 53 Vähendatud kiirusega ala

otsene

20

20

20

20

20

20

Image 182

E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 183

E 53 Vähendatud kiirusega ala

otsene

30

30

30

30

30

30

Image 184

E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 185

E 53 Vähendatud kiirusega ala

otsene

40

40

40

40

40

40

Image 186

E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 187

E 53 Vähendatud kiirusega ala

otsene

45

45

45

45

45

45

Image 188

E 54 Vähendatud kiirusega ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 189

E 68.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala

otsene

30

30

30

30

30

30

Image 190

C 69.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 191

E 68.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala

otsene

40

40

40

40

40

40

Image 192

C 69.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 193

E 68.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala

otsene

50

50

50

50

50

50

Image 194

C 69.4 Kohaliku kiirusepiiranguga ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 195

E 51

Elamupiirkonna (elu- ja mängupiirkond) ala

kaudne

15

15

15

15

15

15

Image 196

E 52

Elamupiirkonna (elu- ja mängupiirkond) ala lõpp

kaudne

N

N

N

N

N

N

Image 197

E 49

Jalakäijate ala

kaudne

15

15

15

15

15

15

Image 198

E 50

Jalakäijate ala lõpp

kaudne

N

N

N

N

N

N

Image 199

E 47

Jalgrattatee ala

kaudne

30

30

30

30

30

30

Image 200

E 48

Jalgrattatee ala lõpp

kaudne

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 201

E 42

Kiirtee (kaudne)

Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust kiirtee suhtes.

130

80

80

130

80

80

Image 202

E 44

Kiirtee lõpp (kaudne)

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 203

E 43

Maantee (kaudne)

Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust ekspresstee suhtes.

80

80

80

80

80

80

Image 204

E 45

Maantee lõpp (kaudne)

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 205

E 55

Hoonestusega ala (kaudne)

Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust asulasisese tee suhtes.

50

50

50

50

50

50

Image 206

E 56

Hoonestusega ala lõpp

Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk, mis näitab riikliku kiirusepiirangu kehtivust asulavälise tee suhtes.

80

80

80

80

80

80

5.   SAKSAMAA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 207

274-5

5

5

5

5

5

5

Image 208

274-10

10

10

10

10

10

10

Image 209

274-20

20

20

20

20

20

20

Image 210

274-30

30

30

30

30

30

30

Image 211

274-40

40

40

40

40

40

40

Image 212

274-50

50

50

50

50

50

50

Image 213

274-60

60

60

60

60

60

60

Image 214

274-70

70

70

70

70

70

≤ 7,5 t

70

 

 

 

 

 

 

70

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

60

60

 

60

> 7,5 t

60

Image 215

274-80

80

80

80

80

80

≤ 7,5 t

80

 

 

 

 

 

 

80

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

60

60

 

60

> 7,5 t

60

Image 216

274-90

90

90

90

90

80

≤ 7,5 t

80

 

 

 

 

 

 

80

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

 

60

60

 

60

> 7,5 t

60

Image 217

274-100

100

S

S

100

80

≤ 7,5 t

80

 

 

 

 

 

 

80

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2-, M3-kategooria, rohkem kui 7,5 t kaaluvate N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

 

60

60

 

60

> 7,5 t

60

Image 218

274-110

Märkus: see märk esineb ainult kiirteedel

110

S

S

110

80

80

Image 219

274-120

Märkus: see märk esineb ainult kiirteedel

120

S

S

120

80

80

Image 220

274-130

Märkus: see märk esineb ainult kiirteedel

130

S

S

130

80

80

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 221

278-5

N

N

N

N

N

N

Image 222

278-10

N

N

N

N

N

N

Image 223

278-20

N

N

N

N

N

N

Image 224

278-30

N

N

N

N

N

N

Image 225

278-40

N

N

N

N

N

N

Image 226

278-50

N

N

N

N

N

N

Image 227

278-60

N

N

N

N

N

N

Image 228

278-70

N

N

N

N

N

N

Image 229

278-80

N

N

N

N

N

N

Image 230

278-90

N

N

N

N

N

N

Image 231

278-100

N

N

N

N

N

N

Image 232

278-110

N

N

N

N

N

N

Image 233

278-120

N

N

N

N

N

N

Image 234

278-130

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 235

282

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 236

274.1-20

20

20

20

20

20

20

Image 237

274.2-20

N

N

N

N

N

N

Image 238

274.1

30

30

30

30

30

30

Image 239

274.2

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 240

325.1

Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud.

5

5

5

5

5

5

Image 241

325.2

N

N

N

N

N

N

Image 242

244.1

30

30

30

30

30

30

Image 243

244.2

N

N

N

N

N

N

Image 244

244.3

30

30

30

30

30

30

Image 245

244.4

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 246

330.1

ei kohaldata

S

S

ei kohaldata

80

80

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et bussis on seisvad reisijad.

 

60

60

 

 

 

Image 247

330.2

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 248

331.1

Märkus: see ei ole otsese kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 249

331.2

Märkus: see ei ole otsese kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 250

310

50

50

50

50

50

50

Image 251

311

100

80

80

100

80

≤ 7,5 t

60

 

 

 

 

 

 

60

> 7,5 t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et bussis on seisvad reisijad.

 

60

60

 

 

 

Liiklusmärkide kataloog. 2. osa

6.   EESTI

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 252

351

20

20

20

20

20

20

Image 253

351

30

30

30

30

30

30

Image 254

351

40

40

40

40

40

40

Image 255

351

50

50

50

50

50

50

Image 256

351

60

60

60

60

60

60

Image 257

351

70

70

70

70

70

70

Image 258

351

80

80

80

80

80

80

Image 259

351

90

90

90

90

S

S

Image 260

351

100

S

S

100

S

S

Image 261

351

110

S

S

110

S

S

Image 262

351

120

S

S

120

S

S

Image 263

351m

30

30

30

30

30

30

Image 264

351m

40

40

40

40

40

40

Image 265

351m

50

50

50

50

50

50

Image 266

351m

60

60

60

60

60

60

Image 267

351m

70

70

70

70

70

70

Image 268

351m

80

80

80

80

80

80

Image 269

351m

90

90

90

90

S

S

Image 270

351m

100

S

S

100

S

S

Image 271

351m

110

S

S

110

S

S

Image 272

351m

120

S

S

120

S

S

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 273

371

N

N

N

N

N

N

Image 274

371

N

N

N

N

N

N

Image 275

371

N

N

N

N

N

N

Image 276

371

N

N

N

N

N

N

Image 277

371

N

N

N

N

N

N

Image 278

371

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 279

376

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 280

381

20

20

20

20

20

20

Image 281

391

N

N

N

N

N

N

Image 282

381

30

30

30

30

30

30

Image 283

391

N

N

N

N

N

N

Image 284

381

40

40

40

40

40

40

Image 285

391

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 286

573

20

20

20

20

20

20

Image 287

574

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 288

511

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 289

512

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Ekspresstee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 290

Image 291

571

50

50

50

50

50

50

Image 292

Image 293

572

90

90

90

90

S

(90 )

S

(90 )

7.   IIRIMAA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 294

RUS 044

30

30

30

30

30

30

Image 295

RUS 064

40

40

40

40

40

40

Image 296

RUS 043

50

50

50

50

50

50

Image 297

RUS 042

60

60

60

60

60

60

Image 298

RUS 041

80

80

III ja B-klass

80

III ja B-klass

80

80

80

 

 

 

65

I, II ja A-klass

65

I, II ja A-klass

 

 

 

Image 299

RUS 040

100

80

III ja B-klass

80

III ja B-klass

100

80

80

 

 

 

65

I, II ja A-klass

65

I, II ja A-klass

 

 

 

Image 300

RUS 039

120

S

III ja B-klass

S

III ja B-klass

120

S

S

 

 

 

65

I, II ja A-klass

65

I, II ja A-klass

 

 

 

Image 301

 

V

V

V

V

V

V

Image 302

 

V

V

V

V

V

V

Image 303

 

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Piiratud liiklusega piirkond

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Kiirtee

Image 304

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 305

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Ekspresstee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 306

Image 307

RUS 041A

Märkus: maapiirkonna (piirkondlik/kohalik) kiirusepiirang.

Kasutatakse üksnes koos täiendava aeglustusmärgiga P080.

80

80

III ja B-klass

80

III ja B-klass

80

80

80

 

 

 

65

I, II ja A-klass

65

I, II ja A-klass

 

 

 

8.   KREEKA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 308

P-32

40

40

40

40

40

40

Image 309

Ρ-32

See kiirus on maksimaalne kiirus asulas.

50

50

50

50

50

50

Image 310

 

60

60

60

60

60

60

Image 311

Ρ-32

See kiirus on maksimaalne kiirus mujal teedevõrgustikus.

90

80

80

80

S

S

Image 312

Ρ-32

See kiirus on maksimaalne kiirus maanteel (mitte kiirteel).

110

S

S

90

S

S

Image 313

Ρ-32

See kiirus on maksimaalne kiirus kiirteel.

130

S

S

100

S

S

Image 314

 

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 315

standard

N

N

N

N

N

N

Image 316

standard

N

N

N

N

N

N

Image 317

P-37

N

N

N

N

N

N

Image 318

standard

N

N

N

N

N

N

Image 319

standard

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 320

P-36

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 321

P-60

50

50

50

50

50

50

Image 322

P-61

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 323

Π-92

20

20

20

20

20

20

Image 324

Π-92α

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 325

Π-27

130

S

S

100

S

S

Image 326

Π-27α

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 327

Π-26

110

90

90

110

80

80

Image 328

Π-26α

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 329

Π-17

50

50

50

50

50

50

Image 330

Π-18

90

80

80

90

80

80

Image 331

Π-58

50

50

50

50

50

50

Image 332

Π-59

90

80

80

90

80

80

9.   HISPAANIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 333

R-301-20

20

20

20

20

20

20

Image 334

R-301-30

30

30

30

30

30

30

Image 335

R-301-40

40

40

40

40

40

40

Image 336

R-301-50

50

50

50

50

50

50

Image 337

R-301-60

60

60

60

60

60

60

Image 338

R-301-70

70

70

70

70

70

70

Image 339

R-301-80

80

80

80

80

80

80

Image 340

R-301-90

90

90

80

80

80

80

Image 341

R-301-100

100

90

80

80

80

80

Image 342

R-301-110

110

S

90

90

S

S

Image 343

R-301-120

120

S

90

90

S

S

Image 344

 

V

V

V

V

V

V

Image 345

 

V

V

V

V

V

V

Image 346

 

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 347

R-501-10

N

N

N

N

N

N

Image 348

R-501-20

N

N

N

N

N

N

Image 349

R-501-30

N

N

N

N

N

N

Image 350

R-501-40

N

N

N

N

N

N

Image 351

R-501-50

N

N

N

N

N

N

Image 352

R-501-60

N

N

N

N

N

N

Image 353

R-501-70

N

N

N

N

N

N

Image 354

R-501-80

N

N

N

N

N

N

Image 355

R-501-90

N

N

N

N

N

N

Image 356

R-501-100

N

N

N

N

N

N

Image 357

R-501-110

N

N

N

N

N

N

Image 358

R-501-120

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 359

R-500

N

N

N

N

N

N

Image 360

 

N

N

N

N

N

N

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

30

30

30

30

30

30

Image 361

 

N

N

N

N

N

N

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

30

30

30

30

30

30

Image 362

 

N

N

N

N

N

N

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

30

30

30

30

30

30

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 363

S-30

30

30

30

30

30

30

Image 364

S-31

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 365

S-28

20

20

20

20

20

20

Image 366

S-29

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 367

S-1

120

S

S

90

S

S

Image 368

S-2

N

N

N

N

N

N

Image 369

S-1a

120

S

S

90

S

S

Image 370

S-2a

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 371

 

120

S

S

90

S

S

Image 372

 

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 373

S-500

50

50

50

50

50

50

Image 374

S-501

Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk ning riiklik kiirusepiirang asulavälistel teedel ja ekspressteedel.

90

90

III ja B-klass

90

III ja B-klass

80

80

80

 

 

 

80

I, II ja A-klass

80

I, II ja A-klass

 

 

 

10.   PRANTSUSMAA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 375

B14

30

30

30

30

30

30

Image 376

B14

50

50

50

50

50

50

Image 377

B14

70

70

70

70

70

70

Image 378

B14

80

80

80

80

80

80

 

Märkus: N3-kategooria sõidukitele ette nähtud ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud.

 

 

 

 

 

60

Image 379

B14

90

90

90

90

S

80

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna N2-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

Märkus: N3-kategooria sõidukitele ette nähtud ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud.

 

 

 

 

80

60

Image 380

B14

110

S

S

110

S

S

Image 381

B14

130

S

S

130

S

S

Image 382

XB 14

Muutteabega numbrilised liiklusmärgid

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 383

B33

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 384

B33

N

N

N

N

N

N

Image 385

B33

N

N

N

N

N

N

Image 386

B33

N

N

N

N

N

N

Image 387

B33

N

N

N

N

N

N

Image 388

XB 33

Muutteabega numbrilised liiklusmärgid

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 389

B31

Kõigi varasemate kiirusepiirangute lõpp liikuvatele sõidukitele

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 390

B30

30

30

30

30

30

30

Image 391

B51

30 km/h ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 392

B52

20

20

20

20

20

20

Image 393

B 53

Ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 394

C207

130

S

S

110

S

S

Image 395

C 208

Kiirtee lõpp

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 396

C 107

110

90

90

110

80

80

Image 397

C 108

Ekspresstee lõpp

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 398

EB 10

Asulapiirkonna algus

50

50

50

50

50

50

Image 399

RUS 20

Asulapiirkonna lõpp

80

80

80

80

80

N2≤12 t

80

 

 

 

 

 

 

80

N2>12 t

 

 

Märkus: rohkem kui 12 t kaaluvatele N2-kategooria ja N3-kategooria sõidukitele ette nähtud ametlikku kiirusepiirangut 60 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud.

 

 

 

 

60

N2>12 t

60

11.   HORVAATIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 400

B30

Kiirusepiirang

40

40

40

40

40

40

Image 401

B30

Kiirusepiirang

50

50

50

50

50

50

Image 402

B30

Kiirusepiirang

60

60

60

60

60

60

Image 403

B30

Kiirusepiirang

70

70

70

70

70

70

Image 404

B30

Kiirusepiirang

80

80

80

80

80

80

Image 405

B30

Kiirusepiirang

90

90

90

90

S

S

Image 406

B30

Kiirusepiirang

100

S

>3,5 t

S

100

S

S

 

 

 

100

≤3,5 t

 

 

 

 

Image 407

B30

Kiirusepiirang

110

S

>3,5 t

S

110

S

S

 

 

 

110

≤3,5 t

 

 

 

 

Image 408

B30

Kiirusepiirang

120

S

>3,5 t

S

120

S

S

 

 

 

120

≤3,5 t

 

 

 

 

Image 409

B30

Kiirusepiirang

130

S

>3,5 t

S

130

S

S

 

 

 

130

≤3,5 t

 

 

 

 

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 410

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 411

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 412

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 413

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 414

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 415

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 416

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 417

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 418

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 419

C11

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 420

C11

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 421

C22

30

30

30

30

30

30

Image 422

C23

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 423

C28

20

20

20

20

20

20

Image 424

C29

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 425

C64

130

S

S

130

S

S

Image 426

C65

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 427

C66

110

80

80

110

S

S

Image 428

C67

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 429

C76

50

50

50

50

50

50

Image 430

C77

90

80

80

90

80

80

12.   ITAALIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 431

Figura II 50 Art. 116

20

20

20

20

20

20

Image 432

Figura II 50 Art. 116

30

30

30

30

30

30

Image 433

Figura II 50 Art. 116

40

40

40

40

40

40

Image 434

Figura II 50 Art. 116

50

50

50

50

50

50

Image 435

Figura II 50 Art. 116

60

60

60

60

60

60

Image 436

Figura II 50 Art. 116

70

70

70

70

70

70

Image 437

Figura II 50 Art. 116

80

80

80

80

80

70

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul.

 

 

 

 

 

80

Image 438

Figura II 50 Art. 116

90

90

90

≤ 8 t

90

80

70

 

 

 

 

80

>8  t

 

 

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2-kategooria sõidukite puhul (st S-täht).

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul.

 

 

 

 

S

80

Image 439

Figura II 50 Art. 116

100

S

100

≤ 8 t

100

80

70

 

 

 

 

80

>8  t

 

 

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M3-kategooria sõidukite puhul (st S-täht).

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2-kategooria sõidukite puhul (st S-täht).

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul.

 

 

S

 

S

80

Image 440

Figura II 50 Art. 116

110

110

100

≤ 8 t

110

S

70

 

 

 

 

80

>8  t

 

 

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M3-kategooria sõidukite puhul (st S-täht).

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2-kategooria sõidukite puhul (st S-täht).

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N3-kategooria sõidukite puhul.

 

 

S

 

S

80

Image 441

Figura II 50 Art. 116

120

S

>3,5 t

S

120

S

80

 

 

 

100

≤3,5 t

 

 

 

 

Image 442

Figura II 50 Art. 116

130

S

>3,5 t

S

130

S

80

 

 

 

100

≤3,5 t

 

 

 

 

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 443

Figura II 71 Art.119

N

N

N

N

N

N

Image 444

Figura II 71 Art.119

N

N

N

N

N

N

Image 445

Figura II 71 Art.119

N

N

N

N

N

N

Image 446

Figura II 71 Art.119

N

N

N

N

N

N

Image 447

Figura II 71 Art.119

N

N

N

N

N

N

Image 448

Figura II 71 Art.119

N

N

N

N

N

N

Image 449

Figura II 71 Art.119

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 450

Figura II 70 Art.119

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 451

Figura II 323/a Art.135

30

30

30

30

30

30

Image 452

Figura II 323/b Art.135

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 453

Figura II 318 Art. 135

30

30

30

30

30

30

Image 454

Figura II 319 Art. 135

N

N

N

N

N

N

Image 455

Figura II 320 Art. 135

10

10

10

10

10

10

Image 456

Figura II 321 Art. 135

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 457

Figura II 345 Art. 135

130

S

>3,5 t

S

130

S

80

 

 

 

100

≤3,5 t

 

 

 

 

Image 458

Figura II 346 Art. 135

N

N

N

N

N

N

Image 459

Figura II 345 Art. 135

110

S

>3,5 t

S

≤ 8 t

100

80

70

 

 

 

100

≤3,5 t

80

>8  t

 

 

 

Image 460

Figura II 346 Art. 135

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 461

Figura II 273 Art. 131

Märkus: Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

50

50

50

50

50

50

Image 462

Figura II 273f Art. 131

90

90

90

≤ 8  t

90

80

70

 

 

 

 

80

>8  t

 

 

 

Image 463

Figura II 274 Art. 131

90

90

90

≤ 8 t

90

80

70

 

 

 

 

80

>8  t

 

 

 

13.   KÜPROS

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 464

 

30

30

30

30

30

30

Image 465

 

40

40

40

40

40

40

Image 466

 

50

50

50

50

50

50

Image 467

 

65

65

65

65

65

65

Image 468

 

80

80

80

80

80

80

Image 469

Muutteabega liikluskorraldusvahend kiirusepiirangu kohta tunnelis

80

80

80

80

80

80

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 470

Esitatud kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 471

Esitatud kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 472

Esitatud kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 473

Esitatud kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 474

Esitatud kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 475

Kõigi kiirusepiirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 476

20 km/h ala algus

20

20

20

20

20

20

Image 477

20 km/h ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 478

30 km/h ala

30

30

30

30

30

30

Image 479

30 km/h ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 480

Ühisala algus

30

30

30

30

30

30

Image 481

Ühisala lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 482

Kiirtee algus

100

S

S

100

80

80

Image 483

Kiirtee lõpp

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 484

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 485

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 486

Esitatud kiirusepiirang (50 km/h)

50

50

50

50

50

50

Image 487

Esitatud kiirusepiirang (65 km/h)

65

65

65

65

65

65

Image 488

Image 489

Image 490

 

80

80

80

80

64

64

14.   LÄTI

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 491

standard

20

20

20

20

20

20

Image 492

standard

30

30

30

30

30

30

Image 493

standard

40

40

40

40

40

40

Image 494

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus

50

50

50

50

50

50

Image 495

standard

60

60

60

60

60

60

Image 496

standard

70

70

70

70

70

70

Image 497

standard

80

80

80

80

80

80

Image 498

standard

90

90

90

90

S

S

Image 499

standard

100

S

S

100

S

S

Image 500

Muutteabega liikluskorraldusvahendid

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 501

standard

N

N

N

N

N

N

Image 502

standard

N

N

N

N

N

N

Image 503

standard

N

N

N

N

N

N

Image 504

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 505

standard

N

N

N

N

N

N

Image 506

standard

N

N

N

N

N

N

Image 507

standard

N

N

N

N

N

N

Image 508

standard

N

N

N

N

N

N

Image 509

standard

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 510

Kõigi kiirusepiirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 511

30 km/h ala algus

otsene

30

30

30

30

30

30

Image 512

30 km/h ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Image 513

50 km/h ala algus

otsene

50

50

50

50

50

50

Image 514

50 km/h ala lõpp

otsene

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 515

Elamupiirkonna ala algus

20

20

20

20

20

20

Image 516

Elamupiirkonna ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Ekspresstee

Image 517

Ekspresstee algus

1. märtsist kuni 1. detsembrini

90

90

90

90

S

S

Image 518

Ekspresstee algus

1. detsembrist kuni 1. märtsini

110

S

S

110

S

S

Image 519

Ekspresstee lõpp

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 520

Image 521

Asula algus

50

50

50

50

50

50

Image 522

Image 523

Asula lõpp

90

90

90

90

80

>7,5 t 7,5 t

80

 

 

 

 

 

 

S

(90 )

≤7,5  t

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna katteta teedel või kruusateedel, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab kindlaks teha, et haagis on ühendatud

80

80

80

80

80

≤ 7,5 t

 

15.   LEEDU

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 524

329

50

50

50

50

50

50

Image 525

329

70

70

70

70

70

70

Image 526

329

90

90

90

90

S

S

Image 527

329

120

S

S

120

S

S

Image 528

329

130

S

S

130

S

S

Image 529

 

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 530

standard

N

N

N

N

N

N

Image 531

330

N

N

N

N

N

N

Image 532

standard

N

N

N

N

N

N

Image 533

standard

N

N

N

N

N

N

Image 534

standard

N

N

N

N

N

N

Image 535

336

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 536

336

Kõigi piirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 537

542

40

40

40

40

40

40

Image 538

545

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 539

552

20

20

20

20

20

20

Image 540

553

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 541

501

1. aprillist kuni 1. novembrini

130

S

S

130

S

S

Image 542

501

1. novembrist kuni 1. aprillini

110

S

S

110

S

S

Image 543

502

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 544

555

1. aprillist kuni 1. novembrini

120

90

90

120

S

S

Image 545

555

1. novembrist kuni 1. aprillini

110

90

90

110

S

S

Image 546

556

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 547

550

50

50

50

50

50

50

Image 548

551

90

90

90

90

S

(90 )

S

(90 )

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 70 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna katteta teedel või kruusateedel, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

70

70

70

70

70

70

16.   LUKSEMBURG

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 549

C,14

20

20

20

20

20

20

Image 550

C,14

50

50

50

50

50

50

Image 551

C,14

70

70

70

70

70

70

Image 552

C,14

maksimaalne kiirus tunnelites

90

90

90

90

S

S

Image 553

C,14

(maksimaalne kiirus kiirteedel vihma, lume vm korral)

110

S

≤ 7,5 t

S

≤ 7,5 t

110

S

S

 

 

 

90

>7,5  t

90

>7,5  t

 

 

 

Image 554

C,14

130

S

≤7,5 t

S

≤ 7,5 t

130

S

S

 

 

 

90

>7,5  t

90

>7,5  t

 

 

 

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 555

standard

N

N

N

N

N

N

Image 556

standard

N

N

N

N

N

N

Image 557

C,17b

Otsese kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 558

standard

N

N

N

N

N

N

Image 559

standard

N

N

N

N

N

N

Image 560

standard

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 561

C,17a

Kõigi piirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 562

H,1

30

30

30

30

30

30

Image 563

H,2

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 564

E,25a

20

20

20

20

20

20

Image 565

E,25b

N

N

N

N

N

N

Image 566

E,26a

20

20

20

20

20

20

Image 567

E,26b

N

N

N

N

N

N

Image 568

E,18a

30

30

30

30

30

30

Image 569

E,18b

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 570

E,15

130

90

90

130

S

S

Image 571

E,16

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 572

E,17

90

90

≤ 7,5 t

90

≤ 7,5 t

90

90

≤ 7,5 t

90

≤ 7,5 t

 

 

 

75

> 7,5 t

75

> 7,5 t

 

75

> 7,5 t

75

> 7,5 t

Image 573

 

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 574

E,9a

50

50

50

50

50

50

Image 575

E,9b

90

75

75

90

75

75

Liiklusmärkide kataloog. 3. osa

17.   UNGARI

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 576

30. ábra

5

5

5

5

5

5

Image 577

30. ábra

10

10

10

10

10

10

Image 578

30. ábra

20

20

20

20

20

20

Image 579

30. ábra

30

30

30

30

30

30

Image 580

30. ábra

40

40

40

40

40

40

Image 581

30. ábra

50

50

50

50

50

50

Image 582

30. ábra

60

60

60

60

60

60

Image 583

30. ábra

70

70

70

70

70

70

Image 584

30. ábra

80

80

≤3,5 t

70

80

70

70

 

 

 

70

>3,5 t

 

 

 

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

80

>3,5 t

80

 

80

80

Image 585

30. ábra

90

90

≤ 3,5  t

70

80

70

70

 

 

 

70

>3,5 t

 

 

 

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

80

>3,5 t

80

 

80

80

Image 586

30. ábra

100

100

≤ 3,5  t

70

100

70

70

 

 

 

70

>3,5 t

 

 

 

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

80

>3,5 t

80

 

80

80

Image 587

30. ábra

110

110

≤ 3,5  t

70

110

70

70

 

 

 

70

>3,5 t

 

 

 

 

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel vähem kui 3,5 t kaaluvate M2-kategooria ning M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

80

>3,5 t

80

 

80

80

Image 588

30. ábra

120

120

≤3,5 t

80

120

80

80

 

 

 

80

>3,5 t

 

 

 

 

Image 589

30. ábra

130

130

≤3,5 t

80

130

80

80

 

 

 

80

>3,5 t

 

 

 

 

Image 590

 

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 591

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 592

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 593

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 594

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 595

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 596

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 597

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 598

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 599

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 600

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 601

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 602

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 603

56. ábra

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 604

59. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 605

26. § (6)

84. ábra

97. ábra

N

N

N

N

N

N

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 30 km/h tohib asulapiirkondades kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna kindlaks teha.

30

30

30

30

30

30

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 606

53/a. ábra

20

20

20

20

20

20

Image 607

53/b. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 608

53/a. ábra

30

30

30

30

30

30

Image 609

53/b. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 610

53/a. ábra

40

40

40

40

40

40

Image 611

53/b. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 612

53/a. ábra

50

50

50

50

50

50

Image 613

53/b. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 614

14. § (8)

Kiirusepiirang kõigil hoonestusega ala teedel

40

40

40

40

40

40

Piiratud liiklusega piirkond

Image 615

122. ábra

20

20

20

20

20

20

Image 616

123. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 617

26/j. ábra

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 10 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteemi suudab töödelda kiiruseid alla 20 km/h.

20

20

20

20

20

20

Image 618

26/k. ábra

N

N

N

N

N

N

Image 619

26/h. ábra

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 10 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteemi suudab töödelda kiiruseid alla 20 km/h.

20

20

20

20

20

20

Image 620

26/i. ábra

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 621

1. ábra

130

80

80

130

80

80

Image 622

2. ábra

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 623

3. ábra

110

70

70

110

70

70

Image 624

4. ábra

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 625

Image 626

Image 627

131/a. ábra

131/b. ábra

131/c. ábra

50

50

50

50

50

50

Image 628

Image 629

Image 630

132/a. ábra

132/b. ábra

132/c. ábra

90

70

70

90

70

70

18.   MALTA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 631

Diagramm nr: 23.1a. Kiirusepiirang

10

10

10

10

10

10

Image 632

Diagramm nr: 23.1b. Kiirusepiirang

20

20

20

20

20

20

Image 633

Diagramm nr: 23.1c. Kiirusepiirang

30

30

30

30

30

30

Image 634

Diagramm nr: 23.1d. Kiirusepiirang

40

40

40

40

40

40

Image 635

Diagramm nr: 23.1e. Kiirusepiirang

50

50

50

50

50

50

Image 636

Diagramm nr: 23.1f. Kiirusepiirang

60

60

60

60

60

60

Image 637

Diagramm nr: 23.1g. Kiirusepiirang

70

70

70

70

70

70

Image 638

Diagramm nr: 23.1h. Kiirusepiirang

80

80

80

80

80

80

Image 639

Muutteabega kiirusepiirang

10

10

10

10

10

10

Image 640

Muutteabega kiirusepiirang

20

20

20

20

20

20

Image 641

Muutteabega kiirusepiirang

30

30

30

30

30

30

Image 642

Muutteabega kiirusepiirang

40

40

40

40

40

40

Image 643

Muutteabega kiirusepiirang

50

50

50

50

50

50

Image 644

Muutteabega kiirusepiirang

60

60

60

60

60

60

Image 645

Muutteabega kiirusepiirang

70

70

70

70

70

70

Image 646

Muutteabega kiirusepiirang

80

80

80

80

80

80

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 647

Diagramm nr: 23.2 a. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 648

Diagramm nr: 23.2b. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 649

Diagramm nr: 23.2c. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 650

Diagramm nr: 23.2d. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 651

Diagramm nr: 23.2e. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 652

Diagramm nr: 23.2f. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 653

Diagramm nr: 23.2f. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 654

Diagramm nr: 23.2h. Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 655

Diagramm nr: 23.3. Kehtib riiklik kiirusepiirang.

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Piiratud liiklusega piirkond

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Kiirtee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Ekspresstee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Liiklusmärkide kataloog. 4. osa

19.   MADALMAAD

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 656

A01-015(uus)

15

15

15

15

15

15

Image 657

A01-015(vana)

15

15

15

15

15

15

Image 658

A01-020(uus)

20

20

20

20

20

20

Image 659

A01-020(vana)

20

20

20

20

20

20

Image 660

A01-030(uus)

30

30

30

30

30

30

Image 661

A01-030(vana)

30

30

30

30

30

30

Image 662

A01-050(uus)

50

50

50

50

50

50

Image 663

A01-050(vana)

50

50

50

50

50

50

Image 664

A01-060(uus)

60

60

60

60

60

60

Image 665

A01-060(vana)

60

60

60

60

60

60

Image 666

A01-70(uus)

70

70

70

70

70

70

Image 667

A01-70(vana)

70

70

70

70

70

70

Image 668

A01-080(uus)

80

80

80

80

80

80

Image 669

A01-080(vana)

80

80

80

80

80

80

Image 670

A01-090(uus)

90

90

90

90

80

80

Image 671

A01-090(vana)

90

90

90

90

80

80

Image 672

A01-100(uus)

100

S

S

100

80

80

Image 673

A01-100(vana)

100

S

S

100

80

80

Image 674

A01-100 ajalise piiranguga

130

S

S

130

80

80

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kellaaja ja/või asukohapiirkonna kindlaks teha.

100

 

 

100

 

 

Image 675

A01-100/120 ajalise piiranguga

120

S

S

120

80

80

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kellaaja ja/või asukohapiirkonna kindlaks teha.

100

 

 

100

 

 

Image 676

A01-120(uus)

120

S

S

120

80

80

Image 677

A01-120(vana)

120

S

S

120

80

80

Image 678

A01-120 ajalise piiranguga

130

S

S

130

80

80

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 120 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul, kui ISA süsteem suudab kellaaja ja/või asukohapiirkonna kindlaks teha.

120

 

 

120

 

 

Image 679

A01-130(uus)

130

S

S

130

80

80

Image 680

A01-130(vana)

130

S

S

130

80

80

Image 681

A01-130 ajalise piiranguga

130

S

S

130

80

80

Image 682

A03-03

30

30

30

30

30

30

Image 683

A03-050

50

50

50

50

50

50

Image 684

A03-070

70

70

70

70

70

70

Image 685

A03-080

80

80

80

80

80

80

Image 686

A03-090

90

90

90

90

80

80

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 687

A02-015

N

N

N

N

N

N

Image 688

A02-030

N

N

N

N

N

N

Image 689

A02-050

N

N

N

N

N

N

Image 690

A02-060

N

N

N

N

N

N

Image 691

A02-070

N

N

N

N

N

N

Image 692

A02-080

N

N

N

N

N

N

Image 693

A02-090

N

N

N

N

N

N

Image 694

A02-100

N

N

N

N

N

N

Image 695

A02-120

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 696

F08

N

N

N

N

N

N

Image 697

ES03

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 698

A01-030zb

30

30

30

30

30

30

Image 699

A02-030ze

Kaudse kiirusepiirangu märk, mida kasutatakse ainult asulapiirkonnas.

N

N

N

N

N

N

Image 700

A02-060zb

60

60

60

60

60

60

Image 701

A02-060ze

Kaudse kiirusepiirangu märk, mis sõltub piirkonnast

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 702

G05

15

15

15

15

15

15

Image 703

G06

Kaudse kiirusepiirangu märk ainult asulapiirkonnas.

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 704

G01

130

S

S

130

80

80

Image 705

G02

Kaudne kiirusepiirang sõltub piirkonnast (asula sees = 50; väljaspool asulat = 80)

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 706

G03

100

S

S

100

80

80

Image 707

G04

Kaudne kiirusepiirang sõltub piirkonnast (asula sees = 50; väljaspool asulat = 80; kiirtee = 130)

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 708

Image 709

Image 710

Image 711

H01a

H01b

H01c

H01d

Suurus sõltub tähtede arvust.

50

50

50

50

50

50

Image 712

Image 713

Image 714

Image 715

H02a

H02b

H02c

H02d

80

80

80

80

80

80

20.   AUSTRIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 716

§52 10a

30

30

30

30

30

30

Image 717

§52 10a

40

40

40

40

40

40

Image 718

§52 10a

50

50

50

50

50

50

Image 719

§52 10a

60

60

60

60

60

60

Image 720

§52 10a

70

70

70

70

70

70

Image 721

§52 10a

80

80

80

80

70

70

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

 

 

 

80

80

Image 722

§52 10a

100

80

80

100

70

70

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 100 km/h (täht S) tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul.

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

S

S

 

80

80

Image 723

§52 10a

110

S

S

110

80

80

Image 724

§52 10a

120

S

S

120

80

80

Image 725

§52 10a

130

S

S

130

80

80

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 726

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 727

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 728

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 729

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 730

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 731

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 732

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 733

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 734

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Image 735

§52 10b

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 736

 

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 737

§52 11 a

30

30

30

30

30

30

Image 738

§52 11b

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 739

§52 9c

20

20

20

20

20

20

Image 740

§52 9d

N

N

N

N

N

N

Image 741

§ 53 Abs. 1 Z 9e

20

20

20

20

20

20

Image 742

§ 53 Abs. 1 Z 9f

N

N

N

N

N

N

Image 743

§ 53 Abs. 1 Z 9e

30

30

30

30

30

30

Image 744

§ 53 Abs. 1 Z 9f

N

N

N

N

N

N

Image 745

§ 53 Abs. 1 Z 26

30

30

30

30

30

30

Image 746

§ 53 Abs. 1 Z 29

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 747

§53 8a

130

S

S

130

80

80

Image 748

§52 8b

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 749

§53 8c

100

S

S

100

80

80

Image 750

§52 8d

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 751

§52 17 a

50

50

50

50

50

50

Image 752

§52 17b

100

80

80

100

70

70

 

 

 

70

Lõõtsbussid

70

Lõõtsbussid

 

 

 

21.   POOLA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 753

standard

30

30

30

30

30

30

Image 754

standard

40

40

40

40

40

40

Image 755

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus

50

50

50

50

50

50

Image 756

standard

60

60

60

60

60

60

Image 757

standard

70

70

70

70

70

70

Image 758

standard

80

70

70

80

70

70

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

80

80

 

80

80

Image 759

standard

90

70

70

90

70

70

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 90 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel M2- ja M3-kategooria sõidukite puhul.

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h tuleb kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna kiirteedel N2- ja N3-kategooria sõidukite puhul.

 

90

90

 

80

80

Image 760

standard

100

S

S

100

80

80

Image 761

standard

110

S

S

110

80

80

Image 762

standard

120

S

S

120

80

80

Image 763

standard

130

S

S

130

80

80

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 764

standard

N

N

N

N

N

N

Image 765

standard

N

N

N

N

N

N

Image 766

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 767

standard

N

N

N

N

N

N

Image 768

standard

N

N

N

N

N

N

Image 769

standard

N

N

N

N

N

N

Image 770

standard

N

N

N

N

N

N

Image 771

standard

N

N

N

N

N

N

Image 772

standard

N

N

N

N

N

N

Image 773

standard

N

N

N

N

N

N

Image 774

standard

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 775

Kõigi piirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 776

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala algus

30

30

30

30

30

30

Image 777

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 778

Elamupiirkonna algus

20

20

20

20

20

20

Image 779

Elamupiirkonna lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 780

Kiirtee algus

140

S

S

140

80

80

Image 781

Kiirtee lõpp

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 782

Ekspresstee algus

120

S

S

120

80

80

Image 783

Ekspresstee lõpp

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 784

Asula algus

50

50

50

50

50

50

Image 785

Asula lõpp

90

70

70

90

70

70

22.   PORTUGAL

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 786

standard

30

30

30

30

30

30

Image 787

standard

40

40

40

40

40

40

Image 788

standard

50

50

50

50

50

50

Image 789

standard

60

60

60

60

60

60

Image 790

standard

70

70

70

70

70

70

Image 791

standard

80

80

80

80

80

80

Image 792

R-301-100

100

90

80

80

80

80

Image 793

R-301-120

120

S

90

90

S

S

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 794

C20b

N

N

N

N

N

N

Image 795

C20b

N

N

N

N

N

N

Image 796

C20b

N

N

N

N

N

N

Image 797

C20b

N

N

N

N

N

N

Image 798

C20b

N

N

N

N

N

N

Image 799

C20b

N

N

N

N

N

N

Image 800

C20b

N

N

N

N

N

N

Image 801

C20b

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 802

C20a

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 803

G4a Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala algus

30

30

30

30

30

30

Image 804

G10 Otsese kiirusepiirangu 30 km/h ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 805

G4 Otsese kiirusepiirangu 40 km/h ala algus

40

40

40

40

40

40

Image 806

G8 Otsese kiirusepiirangu 40 km/h ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 807

Elamupiirkonna / ühisala algus

20

20

20

20

20

20

Image 808

Elamupiirkonna / ühisala lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 809

H24

120

S

S

120

S

S

Image 810

H38

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 811

H25

100

90

90

100

80

80

Image 812

H39

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 813

Image 814

N1a

N1b

50

50

50

50

50

50

Image 815

Image 816

N2a

N2b

90

80

80

90

80

80

23.   RUMEENIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 817

C29

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus

30

30

30

30

30

30

Image 818

C29

Otsese kiirusepiirangu 40 km/h algus

40

40

40

40

40

40

Image 819

C29

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h algus

50

50

50

50

50

50

Image 820

C29

Otsese kiirusepiirangu 60 km/h algus

60

60

60

60

60

60

Image 821

C29

Otsese kiirusepiirangu 70 km/h algus

70

70

70

70

70

70

Image 822

C29

Otsese kiirusepiirangu 80 km/h algus

80

80

80

80

80

80

Image 823

C29

Otsese kiirusepiirangu 90 km/h algus

90

90

90

90

S

S

Image 824

C29

Otsese kiirusepiirangu 100 km/h algus

100

S

S

100

S

S

Image 825

C29

Otsese kiirusepiirangu 110 km/h algus

110

S

S

110

S

S

Image 826

C29

Otsese kiirusepiirangu 130 km/h algus

130

S

S

130

S

S

Image 827

U16

Kiirusepiirang 40 km/h aladel, kus tehakse teetöid

40

40

40

40

40

40

Image 828

U16

Kiirusepiirang 50 km/h aladel, kus tehakse teetöid

50

50

50

50

50

50

Image 829

U16

Kiirusepiirang 60 km/h aladel, kus tehakse teetöid

60

60

60

60

60

60

Image 830

U16

Kiirusepiirang 70 km/h aladel, kus tehakse teetöid

70

70

70

70

70

70

Image 831

U16

Kiirusepiirang 80 km/h aladel, kus tehakse teetöid

80

80

80

80

80

80

Image 832

U16

Kiirusepiirang 90 km/h aladel, kus tehakse teetöid

90

90

90

90

S

S

Image 833

U16

Kiirusepiirang 100 km/h aladel, kus tehakse teetöid

100

S

S

100

S

S

Image 834

U16

Kiirusepiirang 110 km/h aladel, kus tehakse teetöid

110

S

S

110

S

S

Image 835

U16

Kiirusepiirang 120 km/h aladel, kus tehakse teetöid

120

S

S

120

S

S

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 836

C36

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 837

C36

Otsese kiirusepiirangu 40 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 838

C36

Otsese kiirusepiirangu 50 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 839

C36

Otsese kiirusepiirangu 60 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 840

C36

Otsese kiirusepiirangu 70 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 841

C36

Otsese kiirusepiirangu 80 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 842

C36

Otsese kiirusepiirangu 90 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 843

C36

Otsese kiirusepiirangu 100 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 844

C36

Otsese kiirusepiirangu 110 km/h lõpp

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 845

C35

Kõigi piirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 846

U17

Kõigi piirangute lõpp aladel, kus tehakse teetöid

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 847

30 km/h ala algus

30

30

30

30

30

30

Image 848

30 km/h ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 849

G40

Otsene kiirusepiirang 30 km/h

30

30

30

30

30

30

Image 850

G41

Kiirusepiirangu lõpp

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 851

Elamupiirkonna / ühisala algus

20

20

20

20

20

20

Image 852

Elamupiirkonna / ühisala lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 853

 

130

S

S

130

S

S

Image 854

 

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 855

Image 856

 

50

50

50

50

50

50

Image 857

Image 858

 

100

90

90

100

S

(90 )

S

(90 )

 

Märkus: ametlikku kiirusepiirangut 80 km/h ja 90 km/h tohib kasutada tuvastatud kiirusepiiranguna, kui ISA süsteem suudab asukohapiirkonna ja teeliigi kindlaks teha.

90

80

80

90

80

80

Liiklusmärkide kataloog. 5. osa

24.   SLOVEENIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 859

2232-2

20

20

20

20

20

20

Image 860

2232-3

30

30

30

30

30

30

Image 861

2232-4

40

40

40

40

40

40

Image 862

2232-5

50

50

50

50

50

50

Image 863

2232-6

60

60

60

60

60

60

Image 864

2232-7

70

70

70

70

70

70

Image 865

2232-8

80

80

80

80

80

80

Image 866

2232-9

90

90

90

90

S

S

Image 867

2232-10

100

S

S

100

S

S

Image 868

2232-11

110

S

S

110

S

S

Image 869

2232

130

S

S

130

S

S

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 870

2233-2

N

N

N

N

N

N

Image 871

2233-3

N

N

N

N

N

N

Image 872

2233-4

N

N

N

N

N

N

Image 873

2233-5

N

N

N

N

N

N

Image 874

2233-6

N

N

N

N

N

N

Image 875

2233-7

N

N

N

N

N

N

Image 876

2233-8

N

N

N

N

N

N

Image 877

2233-9

N

N

N

N

N

N

Image 878

2233-10

N

N

N

N

N

N

Image 879

2233

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 880

2238

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 881

2421

30

30

30

30

30

30

Image 882

2422

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 883

2427

30

30

30

30

30

30

Image 884

2428

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 885

2401

130

S

S

130

S

S

Image 886

2402

N

N

N

N

N

N

Image 887

2403

130

S

S

130

S

S

Image 888

2404

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 889

2405

110

80

80

110

80

80

Image 890

2406

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 891

2434

50

50

50

50

50

50

Image 892

2435

90

80

80

90

80

80

25.   SLOVAKKIA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 893

253-20

20

20

20

20

20

20

Image 894

253–30

30

30

30

30

30

30

Image 895

253-40

40

40

40

40

40

40

Image 896

253-50

50

50

50

50

50

50

Image 897

253-60

60

60

60

60

60

60

Image 898

253-70

70

70

70

70

70

70

Image 899

253-80

80

80

80

80

80

80

Image 900

253-90

90

90

90

90

S

S

Image 901

253-100

100

S

S

100

S

S

Image 902

253-110

110

S

S

110

S

S

Image 903

253-120

120

S

S

120

S

S

Image 904

253-130

130

S

S

130

S

S

Image 905

253-140

140

S

S

140

S

S

Image 906

Muutteabega liikluskorraldusvahend otsese kiirusepiirangu alguse tähistamiseks

V

V

V

V

V

V

Image 907

Muutteabega liikluskorraldusvahend otsese kiirusepiirangu alguse tähistamiseks

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 908

253-20

N

N

N

N

N

N

Image 909

253-30

N

N

N

N

N

N

Image 910

263-40

N

N

N

N

N

N

Image 911

253-50

N

N

N

N

N

N

Image 912

253-60

N

N

N

N

N

N

Image 913

263-70

N

N

N

N

N

N

Image 914

253-80

N

N

N

N

N

N

Image 915

263-90

N

N

N

N

N

N

Image 916

263-100

N

N

N

N

N

N

Image 917

263-110

N

N

N

N

N

N

Image 918

263-120

N

N

N

N

N

N

Image 919

263-130

N

N

N

N

N

N

Image 920

263-140

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 921

267

Kõigi piirangute lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 922

Muutteabega liikluskorraldusvahend kõigi piirangute lõpu tähistamiseks

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 923

268-20

Otsese kiirusepiirangu 20 km/h algus

20

20

20

20

20

20

Image 924

269-20

Otsese kiirusepiirangu 20 km/h algus

N

N

N

N

N

N

Image 925

268-30

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus

30

30

30

30

30

30

Image 926

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus

30

30

30

30

30

30

Image 927

269-30

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus

N

N

N

N

N

N

Image 928

Otsese kiirusepiirangu 30 km/h algus

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 929

315

Elamupiirkonna algus

20

20

20

20

20

20

Image 930

316

Elamupiirkonna lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 931

Elamupiirkonna algus

20

20

20

20

20

20

Image 932

Elamupiirkonna lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 933

319

Kooliala algus

20

20

20

20

20

20

Image 934

320

Kooliala lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 935

Kooliala algus

20

20

20

20

20

20

Image 936

Kooliala lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 937

317

Jalakäijate ala algus

20

20

20

20

20

20

Image 938

318

Jalakäijate ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 939

Jalakäijate ala algus

20

20

20

20

20

20

Image 940

Jalakäijate ala lõpp

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 941

309

Kiirtee algus

130

S

S

130

S

S

Image 942

Kiirtee algus

130

S

S

130

S

S

Image 943

310

Kiirtee lõpp

N

N

N

N

N

N

Image 944

Kiirtee lõpp

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 945

Image 946

Image 947

Image 948

Image 949

305

Asula algus

50

50

50

50

50

50

Image 950

Image 951

Image 952

Image 953

Image 954

306

Asula lõpp

90

90

90

90

S

(90 )

S

(90 )

26.   SOOME

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 955

C32_2 (kiirusepiirang)

20

20

20

20

20

20

Image 956

C32_3 (kiirusepiirang)

30

30

30

30

30

30

Image 957

C32_4 (kiirusepiirang)

40

40

40

40

40

40

Image 958

C32_5 (kiirusepiirang)

50

50

50

50

50

50

Image 959

C32 (kiirusepiirang)

60

60

60

60

60

60

Image 960

C32_6 (kiirusepiirang)

70

70

70

70

70

70

Image 961

C32_7 (kiirusepiirang)

80

80

80

80

80

80

Image 962

C32_8 (kiirusepiirang)

100

S

S

100

S

S

Image 963

C32_9 (kiirusepiirang)

120

S

S

120

S

S

Image 964

Muutteabega kiirusepiirang (C 32_x)

Märkus: numbrid võivad olla kollased või valged

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 965

C33_2 (kiirusepiirangu lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 966

C33_3 (kiirusepiirangu lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 967

C33 (kiirusepiirangu lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 968

C33_4 (kiirusepiirangu lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 969

C33_5 (kiirusepiirangu lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 970

C33_6 (kiirusepiirangu lõpp)

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 971

C34_2 (kiirusepiirangu ala)

30

30

30

30

30

30

Image 972

C35_2 (kiirusepiirangu ala lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 973

C34 (kiirusepiirangu ala)

40

40

40

40

40

40

Image 974

C35 (kiirusepiirangu ala lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 975

C34_3 (kiirusepiirangu ala)

50

50

50

50

50

50

Image 976

C35_3 (kiirusepiirangu ala lõpp)

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 977

E24 (elamupiirkonna algus)

20

20

20

20

20

20

Image 978

E25 (elamupiirkonna lõpp)

N

N

N

N

N

N

Image 979

E26 (jalakäijate tänav)

20

20

20

20

20

20

Image 980

E27 (jalakäijate tänava lõpp)

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 981

E15 (kiirtee)

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 982

E16 (kiirtee lõpp)

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Ekspresstee

Image 983

E17 (kaherealine ekspresstee)

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 984

E18 (kaherealise ekspresstee lõpp)

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 985

E22 (asulapiirkond)

50

50

50

50

50

50

Image 986

E23 (asulapiirkonna lõpp)

Märkus: see on kaudse kiirusepiirangu märk ning riiklik kiirusepiirang kõikidel muudel asulavälistel teedel, ekspressteedel ja kiirteedel

80

80

80

80

80

80

27.   ROOTSI

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 987

C31-3

30

30

30

30

30

30

Image 988

C31-4

40

40

40

40

40

40

Image 989

C31-5

50

50

50

50

50

50

Image 990

C31-6

60

60

60

60

60

60

Image 991

C31 (C31-7)

70

70

70

70

70

70

Image 992

C31-8

80

80

80

80

80

80

Image 993

C31-9

90

90

90

90

80

80

Image 994

C31-10

100

S

S

III ja B-klass

100

80

80

 

 

 

 

90

I, II ja A-klass

 

 

 

Image 995

C31-11

110

S

S

III ja B-klass

110

80

80

 

 

 

 

90

I, II ja A-klass

 

 

 

Image 996

C31-12

120

S

S

III ja B-klass

120

80

80

 

 

 

 

90

I, II ja A-klass

 

 

 

Image 997

 

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Piiratud liiklusega piirkond

Image 998

E9 Elamupiirkonna algus

Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud.

5

5

5

5

5

5

Image 999

E10 Elamupiirkonna lõpp

Märkus: kohaldatav kiirusepiirang väljaspool piiratud liiklusega piirkonda on alati esitatud numbrilise otsese kiirusepiirangu märgiga

 

 

 

 

 

 

Kiirtee

Image 1000

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1001

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Ekspresstee

Image 1002

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1003

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Image 1004

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1005

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

28.   NORRA

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 1006

§ 8 - 362

30

30

30

30

30

30

Image 1007

 

40

40

40

40

40

40

Image 1008

 

50

50

50

50

50

50

Image 1009

 

60

60

60

60

60

60

Image 1010

 

70

70

70

70

70

70

Image 1011

 

80

80

80

80

80

80

Image 1012

 

90

90

≤ 3,5  t

90

III ja B-klass

90

S

S

 

 

 

80

> 3,5  t

80

II klass

 

 

 

 

 

 

 

70

I ja A-klass

 

 

 

Image 1013

 

100

S

≤ 3,5  t

S

III ja B-klass

100

S

S

 

 

 

80

> 3,5  t

80

II klass

 

 

 

 

 

 

 

70

I ja A-klass

 

 

 

Image 1014

 

110

S

≤ 3,5  t

S

III ja B-klass

110

S

S

 

 

 

80

> 3,5  t

80

II klass

 

 

 

 

 

 

 

70

I ja A-klass

 

 

 

Image 1015

Muutteabega kiirusepiirangu märgid

V

V

V

V

V

V

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 1016

§ 8 - 364

N

N

N

N

N

N

Image 1017

 

N

N

N

N

N

N

Image 1018

 

N

N

N

N

N

N

Image 1019

 

N

N

N

N

N

N

Image 1020

 

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 1021

§ 8 - 366

30

30

30

30

30

30

Image 1022

§ 8 - 368

50

50

50

50

50

50

Piiratud liiklusega piirkond

Image 1023

§ 12 – 540

Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud.

5

5

5

5

5

5

Image 1024

§ 12 - 542

50

50

50

50

50

50

Image 1025

§ 12 – 548

Märkus: ametlik kiirusepiirang „kõndimiskiirus“ ei ole numbriliselt määratletud.

5

5

5

5

5

5

Image 1026

§ 12 - 550

50

50

50

50

50

50

Kiirtee

Image 1027

§ 12 – 502

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1028

§ 12 – 504

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Ekspresstee

Image 1029

§ 12 – 503

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1030

§ 12 – 505

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Asula piir

Puudub

 

 

 

 

 

 

 

29.   ŠVEITS

MÄRK

MUU ASJAKOHANE TEAVE

SÜSTEEMILT OODATAV TAGASISIDE (KM/H)

 

M1

M2

M3

N1

N2

N3

Numbrilised otsese kiirusepiirangu märgid

Image 1031

2.30 SSV

10

10

10

10

10

10

Image 1032

2.30 SSV

20

20

20

20

20

20

Image 1033

2.30 SSV

30

30

30

30

30

30

Image 1034

2.30 SSV

40

40

40

40

40

40

Image 1035

2.30 SSV

50

50

50

50

50

50

Image 1036

2.30 SSV

60

60

60

60

60

60

Image 1037

2.30 SSV

70

70

70

70

70

70

Image 1038

2.30 SSV

80

80

80

80

80

80

Image 1039

2.30 SSV

90

90

90

90

S

S

Image 1040

2.30 SSV

100

S

S

100

S

S

Image 1041

2.30 SSV

110

S

S

110

S

S

Numbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 1042

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1043

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1044

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1045

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1046

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1047

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1048

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1049

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1050

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1051

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1052

2.53 SSV

N

N

N

N

N

N

Mittenumbrilised kaudse kiirusepiirangu märgid

Image 1053

2.58 SSV

N

N

N

N

N

N

Numbrilise kiirusepiiranguga alad

Image 1054

2.59.1 SSV

30

30

30

30

30

30

Image 1055

2.59.2 SSV

N

N

N

N

N

N

Image 1056

2.59.1 SSV

30

30

30

30

30

30

Image 1057

2.59.2 SSV

N

N

N

N

N

N

Piiratud liiklusega piirkond

Image 1058

2.59.5

20

20

20

20

20

20

Image 1059

2.59.6

N

N

N

N

N

N

Image 1060

2.59.5

20

20

20

20

20

20

Image 1061

2.59.6

N

N

N

N

N

N

Kiirtee

Image 1062

4.01 SSV

120

S

S

120

80

80

Image 1063

4.02 SSV

N

N

N

N

N

N

Ekspresstee

Image 1064

4.03 SSV

100

S

S

100

80

80

Image 1065

4.04 SSV

N

N

N

N

N

N

Asula piir

Image 1066

4.27 SSV

põhimaanteedel

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1067

4.28 SSV

põhimaanteedel

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1068

4.29 SSV

kõrvalmaanteedel

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1069

4.30 SSV

kõrvalmaanteedel

Märkus: see ei ole kaudse kiirusepiirangu märk

 

 

 

 

 

 

Image 1070

2.30.1 SSV

Kiirusepiirang asulates (hoonestusega alad)

50

50

50

50

50

50

Image 1071

2.53.1 SSV

80

80

80

80

80

80

Image 1072

2.30.1 SSV

Kiirusepiirang asulates (hoonestusega alad)

50

50

50

50

50

50

Image 1073

2.53.1 SSV

80

80

80

80

80

80

Image 1074

2.30.1 SSV

Kiirusepiirang asulates (hoonestusega alad)

50

50

50

50

50

50

Image 1075

2.53.1 SSV

80

80

80

80

80

80

III LISA

Määruse (EL) 2019/2144 muutmine

Määruse (EL) nr 2019/2144 II lisas asendatakse nõuet D8 käsitlev rida järgmisega:

„D8 Arukad kiirusekontrollisüsteemid

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1958  (*1)

 

B

B

B

B

B

B

 

 

 

 

B

 

(*1)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1958, 23. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2144 üksikasjalike eeskirjadega mootorsõidukite tüübikinnituse konkreetsete katsemenetluste ja tehniliste nõuete kohta seoses arukate kiirusekontrollisüsteemidega ja nende süsteemide kui eraldi seadmestike tüübikinnitusega ning muudetakse kõnealuse määruse II lisa (EÜT L 409, 17.11.2021, lk 1)“

Top