(1)

Investeerimine haridus-ja koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas kõigi inimeste õpirändesse, nende taustast ja vahenditest olenemata, ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse on ülimalt oluline kaasavate, sidusate ja vastupanuvõimeliste ühiskondade loomiseks ning liidu konkurentsivõime säilitamiseks, mis on tehnoloogilise revolutsiooni ja üleilmastumisega kaasnevate kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis muutunud veelgi tähtsamaks. Lisaks aitab selline investeering tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi ning tagada demokraatlikuma liidu.

(2)

Komisjon esitas oma 14. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ visiooni, kuidas luua Euroopa haridusruum, kus piirid õppimist ei takista. Kõnealuses teatises esitatakse visioon liidust, kus õppimine teises liikmesriigis mis tahes kujul või mis tahes keskkonnas on muutunud tavaliseks ja kus enamik inimesi räägib lisaks oma emakeelele veel kahte keelt ning kus elanike identiteedi oluline osa on olla eurooplane, kes tajub Euroopa kultuuripärandit ja selle mitmekesisust. Sellega seoses rõhutas komisjon, et juba läbiproovitud programmi „Erasmus+“ tuleb tugevdada kõigi programmi kaasatud õppijate kategooriate osas, et jõuda ka vähemate võimalustega õppijateni.

(3)

Hariduse, koolituse ja noorte olulist rolli liidu tuleviku seisukohast kajastatakse ka komisjoni 14. veebruari 2018. aasta teatises „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“. Teatises rõhutati vajadust täita 17. novembril 2017 Göterborgis toimunud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel liikmesriikide poolt võetud kohustusi, sh rakendada täies ulatuses Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 välja kuulutasid ja allkirjastasid (4) ning selle 1. põhimõtet hariduse, koolituse ja elukestva õppe kohta. Kõnealuses teatises rõhutati ka vajadust suurendada liikuvust- ja vahetusi ning luua selle jaoks märgatavalt tugevdatud, kaasavam ja laiendatud programm „Erasmus+“, nagu soovitas Euroopa Ülemkogu oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes.

(4)

Euroopa sotsiaalõiguste samba 1. põhimõte näeb ette, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturul toimuvate üleminekutega edukalt toime tulla. Euroopa sotsiaalõiguste sambas on samuti selgelt välja toodud, et olulised on kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid ning kõigile võrdsete võimaluste tagamine.

(5)

16. septembril 2016. aastal allkirjastatud Bratislava deklaratsioonis rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja komisjoni juhid oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal Euroopas ning kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust.

(6)

Komisjoni 31. jaanuari 2018. aasta aruandes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013 (5) loodud programmi „Erasmus+“ (2014–2020) (edaspidi „programm 2014–2020“) vahehindamise kohta kinnitatakse, et ühe ühtse programmi loomine haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordivaldkonna jaoks muutis selle haldamise oluliselt lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning tekitas koostoime, kuid kinnitatakse samas vajadust seda veel täiustada, et programmi 2014–2020 suurenenud tõhusust veelgi paremini ära kasutada. Vahehindamise käigus ja tulevase programmi kavandamiseks peetud aruteludel nõudsid liikmesriigid ja sidusrühmad tungivalt programmi „Erasmus+“ kohaldamisala, struktuuri ja rakendusmehhanismide järjepidevuse säilitamist, samas sooviti mitmeid parandusi, näiteks taheti muuta programm „Erasmus+“ kaasavamaks, lihtsamaks ja toetusesaajatele paremini hallatavaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid täit toetust ka programmi „Erasmus+“ integreeritusele ja seotusele elukestva õppe paradigmaga. Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ (6) rakendamise kohta avaldas Euroopa Parlament heameelt programmi 2014–2020 integreeritud struktuuri üle ning kutsus komisjoni üles kasutama täielikult ära selle programmi elukestva õppe mõõdet, edendades ja soodustades programmi „Erasmus+“ raames sektoriülest koostööd. Samuti rõhutasid liikmesriigid ja sidusrühmad vajadust veelgi tugevdada programmi „Erasmus+“ rahvusvahelist mõõdet.

(7)

2018. aastal väärtuste ja liikuvuse valdkonna liidu rahastamise teemal toimunud avalikus konsultatsioonis leidsid programmi 2014–2020 vahehindamise aruande põhijäreldused kinnitust ja rõhutati, et tulevane programm peaks olema kaasavam ning et selles tuleks jätkuvalt pöörata keskset tähelepanu haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise prioriteetidele ning tugevdada neid prioriteete, mis on suunatud Euroopa identiteedi, kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise edendamisele.

(8)

Oma 2. mai 2018. aasta teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ soovitas komisjon investeerida rohkem inimestesse ja pöörata järgmises finantsraamistikus suuremat tähelepanu noortele. Nimetatud teatises tunnistas komisjon, et programm „Erasmus+“ on olnud liidu üks nähtavamaid edulugusid. Komisjon tunnistas oma 27. mai 2020. aasta teatises „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ programmi „Erasmus+“ rolli liidu vastupanuvõimelisemaks muutmisel ning sotsiaal-majanduslike probleemidega tegelemisel ning kinnitas oma võetud kohustust programmi „Erasmus+ märkimisväärselt tugevdada. See võimaldaks veel rohkematel inimestel teise riiki õppima või töötama minna ning võimaldaks programmil keskenduda kaasatusele ja veelgi suurema hulga vähemate võimalustega inimeste hõlmamisele.

(9)

Eelnevale tuginedes tuleb luua programmi 2014–2020 jätkuna liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ (edaspidi „programm“). Programmi 2014–2020 integreeritud laadi, mis väljendub selles, et kaetud on formaalõpe, mitteformaalne ja informaalne õppimine ning kõik eluetapid, tuleks tugevdada, et edendada paindlikke õppimisvõimalusi, mis võimaldavad inimestel omandada ja täiendada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud isiksuseks kujunemiseks ning 21. sajandi väljakutsetele vastamiseks ja selle sajandi võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks.

(10)

Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et viia selle kehtivusaeg vastavusse nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (7) aastateks 2021–2027 kindlaks määratud mitmeaastase finantsraamistiku (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“) kehtivusajaga.

(11)

Programmis tuleks ette näha vahendid, millega veelgi rohkem kaasa aidata liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamisele haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordivaldkonnas. Et inimeste elu jooksul haridusmaastikul ja tööturul vajalikke üleminekuid saaks paremini suunata, on väga oluline rakendada elukestva õppe suhtes ühtset lähenemisviisi. Sellist lähenemisviisi tuleks soodustada tulemusliku sektoriülese koostöö kaudu. Seda lähenemisviisi edasi arendades peaks jätkuprogramm olema jätkuvalt tihedalt seotud liidus haridus-ja koolitus- ning noortevaldkonnas tehtava poliitilise koostöö üldise strateegilise raamistikuga, sh üldhariduse, kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse tegevuskavadega, tugevdades samas koostoimet teiste asjakohaste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega ning luues uut koostoimet.

(12)

Programm „Erasmus+“ on Euroopa haridusruumi loomise kõige olulisem komponent. Tuginedes 14. novembri 2017. aasta teatisele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, tuletas komisjon 30. septembri 2020. aasta teatises „Euroopa haridusruumi saavutamine aastaks 2025“ meelde, et programm „Erasmus+“ on jätkuvalt oluline kvaliteetse ja kaasava hariduse, koolituse ja elukestva õppe eesmärkide saavutamiseks ning liidu ettevalmistamiseks digi- ja rohepöördega toimetulekuks. Programmis tuleks ette näha vahendid, millega panustada hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö strateegilise raamistiku ning komisjoni 1. juuli 2020. aasta teatisega kehtestatud ajakohastatud jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava jätkumeetmetesse, pühendudes ühiselt oskuste, võtmepädevuste ja teadmiste strateegilisele tähtsusele töökohtade säilitamisel ning majanduskasvu, konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamisel, vastavalt nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitusele (8). Programm peaks aitama kaasa komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatisega „Digiõppe tegevuskva 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ loodud digiõppe tegevuskava eesmärkide saavutamisele. Programm peaks edendama haridus- ja koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas vajalikku digiüleminekut. Programm peaks samuti aitama liikmesriikidel saavutada eesmärke, mis seati 17. märtsi 2015. aasta Pariisi deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks hariduse kaudu.

(13)

Kooskõlas Euroopa Liidu noortestrateegiaga 2019–2027, (9) mis on Euroopa noortevaldkonna koostööraamistik aastateks 2019–2027 ning mis tugineb komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisele „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“, peaks programm toetama kvaliteetset noorsootööd, noorsootöötajate väljaõppe vahendeid ja süsteeme, mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist ning kvaliteetseid lähenemisviise noorteorganisatsioonide mõjuvõimu suurendamiseks. Programmiga tuleks toetada kaasavat ja kõikehõlmavat ELi noortedialoogi, mille prioriteetide aluseks on noorte vajadused.

(14)

Programmis tuleks arvesse võtta asjakohast Euroopa Liidu spordialast töökava, mis on kavandatud liidu tasandi koostööraamistikku spordivaldkonnas. Tuleb tagada asjakohase Euroopa Liidu spordialase töökava ja programmiga toetatavate spordivaldkonna meetmete vaheline kooskõla ja vastastikune täiendavus. Eelkõige on vaja keskenduda rahvaspordile ning võtta arvesse spordi olulist rolli kehalise aktiivsuse, tervislike eluviiside ja inimestevaheliste suhete edendamisel ning sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisel. Programmiga tuleks toetada sporditöötajate õpirännet, eelkõige rahvaspordi töötajate õpirännet. Sporditöötajad, kes ei tegutse rahvaspordi valdkonnas, sealhulgas need, kes tegelevad sportlaste topeltkarjääriga, võivad samuti suurendada rahvaspordi valdkonna töötajate ja organisatsioonide mõju õppimisele ja teadmussiiret. Programmiga võib seega toetada muu kui rahvaspordi valdkonna sporditöötajate õpirände võimalusi, kui nende sporditöötajate osalemisest on rahvaspordile kasu. Programmiga peaks aitama edendada spordi vahendusel ühiseid Euroopa väärtusi, head valitsemistava ja ausust spordis, kestlikku arengut, samuti spordiharidust ja -koolitust, spordis vajalikke oskusi ning spordi kaudu omandatavat haridust, koolitust ja oskusi. Programmiga toetatavad mittetulunduslikud spordiüritused peaksid saavutama Euroopa mõõtme ja mõju.

(15)

Programmiga peaks saama toetada kõiki ainevaldkondi ning eelkõige tuleks sellega aidata kaasa liidu innovatsioonivõimekuse suurendamisele, toetades tegevusi, millega aidatakse inimestel omandada teadmisi, oskusi, pädevusi ja suhtumist, mida nad vajavad tulevikule suunatud ainevaldkondades või erialadel, näiteks teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunst ja matemaatika (STEAM), kliimamuutused, keskkonnakaitse, kestlik areng, puhas energia, tehisintellekt, robootika, andmeanalüüs, disain ja arhitektuur ning digikirjaoskus ja meediapädevus. Innovatsiooni saab tugevdada kõigi õpirände ja koostöötegevuste kaudu olgu siis eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(16)

Koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (10) loodud programmiga „Euroopa horisont“ (edaspidi „Euroopa horisont“) peaks tagama, et käesoleva programmi ja Euroopa horisondi vahendeid kasutatakse üheskoos selliste tegevuste toetamiseks, mis on suunatud Euroopa kõrgkoolide tugevdamisele ja moderniseerimisele. Euroopa horisondiga täiendatakse, kui see on kohane, käesoleva programmi vahenditest pakutavat toetust Euroopa ülikoolide algatusele, mis on osa ühistest, integreeritud, pikaajalistest ja kestlikest uutest strateegiatest hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Koostoime Euroopa horisondiga aitab edendada pakutava hariduse ja teadustöö integreerimist, eelkõige kõrgkoolides.

(17)

Uued ja kujunemisjärgus tehnoloogiad pakuvad märkimisväärseid õppimis- ja vahetusvõimalusi ning on osutunud COVID-19 pandeemia ajal eriti oluliseks. Lisaks füüsilisele õpirändele, mis jääb programmi põhimeetmeks, tuleks füüsilise õpirände täiendamiseks või toetamiseks edendada virtuaalseid vorme, näiteks virtuaalõpet, et pakkuda sisukaid õppimisvõimalusi neile, kes ei saa füüsiliselt asuda elama muusse riiki kui nende elukohariik, või soodustada vahetusi innovaatiliste õppevormide kaudu. Kui see on kohane, tuleks programmi raames edendada virtuaalkoostööd. Kui see on vajalik ja asjakohane, peaks komisjon tagama, et programmi raames välja töötatud virtuaalsed õppevahendid tehakse kättesaadavaks laiemale üldsusele.

(18)

Programmi eesmärkide täitmisel tuleks suurendada kaasatust, suurendades vähemate võimalustega inimeste programmis osalemist. Vähemate võimalustega inimeste programmis osalemise suurendamisele võiksid kaasa aidata mitmesugused meetmed, sealhulgas parem ja sihipärasem teavitustegevus, kommunikatsioon, nõustamine ja abistamine, lihtsustatud menetlused, paindlikumad õpirände vormid, samuti väikeorganisatsioonide suurem kaasamine, eelkõige esmakordselt toetust saanud organisatsioonide ja selliste kogukondlike rohujuure tasandi organisatsioonide kaasamine, kes tegelevad otseselt igas vanuses õppijatega, kes on ebasoodsas olukorras. On oluline tunnistada, et vähemate võimalustega inimeste vähesel osalemisel on erinevad põhjused ja see sõltub erinevatest asjaoludest. Seepärast tuleks kogu liitu hõlmavas vähemate võimalustega inimeste osalemist suurendavate meetmete raamistikus töötada välja tegevuskavad kaasamiseks ja kohandada need iga liikmesriigi sihtrühmadele ja konkreetsetele oludele.

(19)

Mõnel juhul on vähemate võimalustega inimeste programmis osalemine rahalistel põhjustel vähem tõenäoline, seda kas nende endi majandusliku olukorra tõttu või seetõttu, et nende erilisest olukorrast tulenevalt on programmis osalemise kulud suuremad, nagu see puuetega inimeste puhul kipub sageli olema. Sellistel juhtudel võiks nende osalemist hõlbustada sihtotstarbelise rahalise toetusega. Seepärast peaks komisjon tagama, et sellise rahalise toetuse andmiseks kehtestatakse meetmed, sealhulgas võimaliku riiklikul tasandil toimuva toetuste kohandamise kaudu. Kui kaasamise hõlbustamise meetmetega kaasnevad täiendavad kulud, ei tohiks need kunagi olla taotluse tagasilükkamise põhjuseks.

(20)

Selleks et muuta programm esmakordselt toetust saanud organisatsioonidele ja väiksema haldussuutlikkusega organisatsioonidele kättesaadavamaks ning toetusesaajate jaoks paremini hallatavaks, tuleks võtta mitmeid meetmeid programmi rakendamise lihtsustamiseks. Sellega seoses peaksid programmi infotehnoloogiasüsteemid olema kasutajasõbralikud ja võimaldama programmi pakutavatele võimalustele lihtsat juurdepääsu. Samuti peaksid programmi rakendamiseks kehtestatud menetlused olema järjepidevad ja lihtsad ning nendega peaksid kaasnema kvaliteetsed toetusmeetmed ja kvaliteetne teave. Sellega seoses tuleks korraldada korrapäraseid kohtumisi riiklike agentuuride võrgustikuga.

(21)

Oma 14. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutas komisjon hariduse, kultuuri ja spordi keskset rolli nooremate põlvkondade liikmete hulgas kodanikuaktiivsuse ja ühiste väärtuste edendamisel. Euroopa identiteedi tugevdamine ning üksikisikute ja kodanikuühiskonna demokraatias osalemise edendamine on Euroopa tuleviku ja demokraatliku ühiskonna seisukohast esmatähtis. Välismaale kõrgkooli, õppima, praktikale või tööle minek või seal noorte- või sporditegevuses osalemine aitab tugevdada Euroopa identiteeti kogu selle mitmekesisuses. See tugevdab kultuurikogukonda kuulumise tunnet ning soodustab kultuuridevahelist õpet, kriitilist mõtlemist ja kodanikuaktiivsust igas vanuses inimeste seas. Õpirändes osalejad peaksid kaasa lööma oma kodukoha ja vastuvõtva riigi kohalike kogukondade tegevuses, et nad saaksid oma kogemusi jagada. Programmiga tuleks toetada tegevusi, mis on seotud loovuse kõigi aspektide arendamisega hariduses, koolituses ja noorsootöös ning mis aitavad kaasa individuaalsete võtmepädevuste täiendamisele.

(22)

Programmiga tuleks toetada ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis annavad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust. Euroopa lisaväärtuse mõistet tuleb tõlgendada laialt ja seda saab väljendada mitmel viisil, näiteks kui meetmed on riikidevahelist laadi, eelkõige seoses õpirände ja koostööga, mille eesmärk on saavutada kestlik, süsteemne mõju, kui need on vastastikku täiendavad ja koostoimes muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil või annavad panuse liidu läbipaistvuse ja tunnustamise vahendite tõhusasse kasutamisse.

(23)

Programmi rahvusvahelise mõõtme arendamist tuleks hoogustada ning luua rohkem õpirände, koostöö ja poliitilise dialoogi võimalusi kolmandate riikidega, mis ei ole programmiga assotsieerunud. Tuginedes kõrghariduse omandamiseks loodud rahvusvaheliste võimaluste ja noortele mõeldud tegevuse edukale rakendamisele varasemates haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides, tuleks rahvusvahelist õpirännet hõlmavat tegevust laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks kutsehariduse ja -õppe ning spordi valdkondadesse. Selliste tegevuste mõju suurendamiseks on oluline edendada koostoimet programmi „Erasmus+“ ja liidu välistegevuse rahastute, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009, loodava naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III), loodava ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) vahel. Liidu välistegevuse rahastute eesmärk peaks olema suurendada eelkõige selliste üksikisikute ja organisatsioonide võimalusi, kes on pärit kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga assotsieerunud, toetades eelkõige nende riikide suutlikkuse suurendamist, oskuste arendamist ja inimestevahelisi kontakte, pakkudes samas rohkem võimalusi koostööks, õpirändeks ja poliitiliseks dialoogiks.

(24)

Programmi 2014–2020 põhistruktuur, mis on jaotatud kolmeks peatükiks, nimelt haridus ja koolitus, noored ja sport ning struktureeritud nende kolme võtmetegevusala põhjal, on osutunud edukaks ning seda tuleks kasutada ka edaspidi. Programmi raames toetatavaid meetmeid tuleks ühtlustada ja ratsionaliseerida. Tagada tuleks ka juhtimis- ja rakendusmehhanismide stabiilsus ja järjepidevus. Üldiselt peaksid riiklikud agentuurid täitma vähemalt 75 % programmi eelarvest eelarve kaudse täitmise raames. See hõlmab selliseid meetmeid, nagu õpiränne kõigis haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkondades ning koostööpartnerlusi, sealhulgas väikesemahulisi partnerlusi haridus-, koolitus- ja noortevaldkondades. Kui see on asjakohane, tuleks kehtestada eelarve otsese täitmise erikord 2. ja 3. põhimeetme alla kuuluvate kogu liitu hõlmavate võrgustike ja Euroopa organisatsioonidega seotud meetmete jaoks, välja arvatud väikesemahulised partnerlused.

(25)

Programmi raames tuleks rakendada meetmeid, et toetada õpirännet, organisatsioonide ja asutuste vahelist koostööd, poliitika väljatöötamist ja koostööd ning Jean Monnet’ meetmeid. Käesolevas määruses tuleks sätestada need meetmed ja nende kirjeldus, sealhulgas tegevused, mida võiks nende meetmete raames programmitöö perioodi jooksul rakendada.

(26)

Programmis tuleks õpirände praegusi võimalusi veelgi paremaks muuta, eelkõige neis sektorites, kus programmist saadav kasu võiks olla suurim, et laiendada nende võimaluste ulatust ja vastata suurele rahuldamata nõudlusele. Selleks tuleks pakkuda üliõpilastele, kooliõpilastele, täiskasvanuhariduses õppijatele ja kutsekoolide õpilastele (näiteks õpipoistele ja praktikantidele) eelkõige rohkem liikuvustegevusi ja muuta need tegevused lihtsamini kättesaadavaks, sealhulgas täiendus- ja ümberõppe eesmärgil. Õpiränne peaks olema avatud hiljuti kõrgkooli lõpetanutele ning inimestele, kes on hiljuti omandanud kutsehariduse ja -õppe kvalifikatsiooni. Hiljuti kõrgkooli lõpetanute osalemine õpirändes peaks põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, ning sealjuures peaks olema tagatud võrdne kohtlemine. Samuti tuleks laiendada noortele mõeldud õpirände võimalusi mitteformaalse õppimisega seotud tegevustes osalemiseks, et kaasata rohkem noori. Hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate töötajate õpirännet tuleks edendada just selle finantsvõimenduse seisukohast. Õpirände võimalused võiksid olla eri vormis, sealhulgas praktika, õpipoisiõpe, noortevahetus, kooliõpilaste vahetus, õpetamine või osalemine kutsealase arenguga seotud tegevuses, ning need peaksid põhinema eri sektorite konkreetsetel vajadustel. Programmiga tuleks toetada õpirände kvaliteeti, sealhulgas kvaliteeti, mis põhineb põhimõtetel, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses (11) ning nõukogu 28. juuni 2011. aasta soovituses, (12)20. detsembri 2012. aasta soovituses, (13)15. märtsi 2018. aasta soovituses, (14)26. novembri 2018. aasta soovituses (15) ning 24. novembri 2020. aasta soovituses (16).

(27)

Kooskõlas tõelise Euroopa kõrgharidusruumi visiooniga peaks programm samuti soodustama õpirännet ja vahetusi ning soodustama digivahendite kasutuselevõtu kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspileti algatuse kaudu) üliõpilaste osalemist haridus- ja kultuuri- ja sporditegevustes. Sellega seoses peaks komisjon arendama Euroopa üliõpilaspileti algatust, eelkõige programmis osalevate üliõpilaste jaoks. Euroopa üliõpilaspileti algatus võiks olla oluline samm, mis muudab õpirände kõigi jaoks tegelikkuseks esmalt seeläbi, et nii saavad kõrgkoolid saata ja vastu võtta rohkem vahetusüliõpilasi, parandades seejuures üliõpilaste õpirände kvaliteeti ja muutes nende jaoks mitmesuguste teenuste kasutamise (nt juurdepääs raamatukogudele, transpordile, majutusele) lihtsamaks juba enne, kui nad välisriigis asuvasse õppeasutusse füüsiliselt kohale jõuavad.

(28)

Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetades tegevusi, mis panustavad kodanikuharidusse, ja noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, tegevusi, millega aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, ning samuti Euroopa ajalugu ja kultuuri, tegevusi, mille abil viiakse noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidatakse kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.

(29)

Tuginedes 2018. aastal ettevalmistava meetmena käivitatud algatuse „DiscoverEU“ hindamisele ja edasisele arendamisele, tuleks programmiga pakkuda noortele rohkem võimalusi välismaal õppimise kogemuse kaudu Euroopa kõiki paiku paremini tundma õppida. Noored, eriti vähemate võimalustega noored, peaksid saama võimaluse kogeda esmakordselt, lühiajaliselt, üksi või rühmana reisimist Euroopas mõne sellise informaalse või mitteformaalse haridustegevuse raames, mille eesmärk on edendada noorte liitu kuuluvuse tunnet ja tutvustada neile liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Osalejad tuleks valida selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Rakendusasutused peaksid edendama meetmeid, millega tagatakse, et algatus „DiscoverEU“ on kaasav ja geograafiliselt tasakaalustatud, nii väljaantud reisikaartide kui ka külastatud liikmesriikide poolest, ning toetama tugeva õpisuunitlusega tegevusi. Sellega seoses peaks programm propageerima ka vähem külastatavate liikmesriikide ja äärealade valimist, kasutades selleks sihipäraseid tegevusi, nagu teavitustegevus, lahkumiseelsed teabetunnid ja noorteüritused. Võttes eelkõige arvesse sihtkoha eripära, tuleks juhul kui raudteetranspordi kasutamise võimalus puudub või kui selle kasutamine ei ole praktiline, kaaluda muid transpordivahendeid. Algatus „DiscoverEU“ peaks looma seosed asjakohaste kohalike, piirkondlike, liikmesriikide ja Euroopa algatustega, nagu näiteks liidu algatused: Euroopa kultuuripealinnad, Euroopa noortepealinnad, Euroopa vabatahtlike pealinnad ja Euroopa rohelised pealinnad.

(30)

Keelte õppimine aitab kaasa vastastikusele mõistmisele ning liikuvusele nii liidus kui väljaspool ning keeleoskus on nii elus kui töös väga oluline jaoks. Seepärast tuleks programmiga tõhustada keelte, sh asjakohasel juhul eri riikide viipekeelte õppimist, muu hulgas laiendades veebipõhiste vahendite kasutamist, kuna e-õpe võib tänu kättesaadavusele ja paindlikkusele pakkuda keeleõppe puhul täiendavaid eeliseid. Samas selleks, et tagada programmi lai ja kaasav kättesaadavus, on oluline, et programmi rakendamisel oleks juhtpõhimõtteks mitmekeelsus.

(31)

Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis tihendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, tunnistades asutuste ja organisatsioonide põhjapanevat rolli inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja selleks, et aidata asutustel ja organisatsioonidel innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses.

(32)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles liikuma edasi algatustega, mis aitavad viia haridus- ja koolitusalase koostöö Euroopas uuele tasandile, sh aitama kaasa sellele, et 2024. aastaks loodaks sellised Euroopa ülikoolid, mis moodustavad kõikjal liidus asuvate ülikoolide võrgustiku. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 28. juuni 2018. aasta järeldustes üles ergutama koostööd teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse vahel, muu hulgas Euroopa ülikoolide algatuse kaudu. Programm peaks aitama neil Euroopa ülikoolidel välja töötada ühiseid pikaajalisi strateegiaid kvaliteetse hariduse ja innovatsiooni ning kvaliteetsete teadusuuringute ning ühiskonnale pakutavate teenuste jaoks.

(33)

7. detsembril 2010. aastal vastu võetud Brugge kommünikees Euroopa tõhustatud koostöö prioriteetide kohta kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ajavahemikul 2011–2020 soovitati aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel toetada kutsealase tipptaseme saavutamist. Oma 18. juuli 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ kutsub komisjon liikmesriike üles siduma kutsehariduse ja -õppe ning innovatsioonisüsteeme osana aruka spetsialiseerumise strateegiast piirkondlikul tasandil. Programmiga tuleks luua vahendid, mis aitavad esitatud üleskutsetele vastata ja toetada kutsehariduse tipptaseme keskuste riikidevaheliste platvormide arendamist, mis on põimitud jätkusuutlikku majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet edendavatesse kohalikesse ja piirkondlikesse strateegiatesse. Nimetatud tippkeskused peaksid tegutsema valdkondlike väljakutsete kontekstis kvaliteetsete kutseoskuste edasiviijana, toetades samas üldisi struktuurimuutusi ja sotsiaal-majanduslikku poliitikat liidus.

(34)

Kasutajasõbralikel digiplatvormidel ja virtuaalkoostöö vahenditel võib olla oluline roll haridus- ja koolitus- ning noorsoopoliitika elluviimise toetamisel liidus. Virtuaalkoostöö meetmete kasutamise hoogustamiseks tuleks programmiga toetada veebiplatvormide, näiteks eTwinningu, School Education Gateway, Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi, Euroopa Noorteportaali ja kõrghariduse veebiplatvormi (ning vajadusel mis tahes uue veebiplatvormi, mis võidakse luua hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas) süsteemsemat ja sidusamat kasutamist.

(35)

Kooskõlas asjakohaste liidu raamistike ja vahenditega peaks programm soodustama pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmist ja tunnustamist, samuti ainepunktide või õpiväljundite ülekandmist, et edendada kvaliteedi tagamist ning toetada mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noorsootöö eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppimise kontekstis. Programmiga tuleks samuti toetada Bologna protsessi.

(36)

Programmis tuleks ära kasutada varasemas programmis „Erasmus+“ osalenute potentsiaali ja toetada eelkõige vilistlaste võrgustike, saadikute ja Euroopa noortega (EuroPeers) seotud tegevusi, propageerides programmi eesmärgiga suurendada osalust.

(37)

Et tagada koostöö teiste liidu instrumentidega ja toetada liidu muu poliitika rakendamist, tuleks õpirände võimalusi pakkuda eri tegevusvaldkondade esindajatele, näiteks avalikus ja erasektoris töötavatele inimestele ning põllumajanduse ja ettevõtlusega tegelejatele, et neil oleks võimalik saada välismaal õppimise kogemus, mis võimaldab neil igas eluetapis areneda nii isiklikus plaanis, arendades eelkõige Euroopa identiteedi teadlikkust ja Euroopa kultuurilise mitmekesisuse mõistmist, kui ka kutsealaselt, sealhulgas tööjõuturu nõudlusele vastavaid oskusi omandades. Programmi raames tuleks luua liidus kasutusel olevate riikidevaheliste tugeva õpisuunitlusega liikuvuskavade jaoks ühtne kontaktpunkt, mis lihtsustaks nende kavade pakkumist toetusesaajatele ja tegevustes osalejatele. Tuleks lihtsustada programmi projektide ulatuslikumat kasutuselevõttu. Tuleks kehtestada konkreetsed meetmed, et aidata programmi projektide edendajatel toetust taotleda või arendada koostoimet ühtekuuluvuspoliitika fondide toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus- ja kodakondsus-, tervise-, meedia- ja kultuuriprogrammide ning vabatahtliku tegevuse kaudu. Kvaliteetsetele projektide ettepanekutele, mida ei saa programmiga rahastada eelarvepiirangute tõttu, peaks saama anda kvaliteedimärgise, mis põhineb piiratud arvul kriteeriumidel. Kvaliteedimärgisega tunnustatakse ettepaneku kvaliteeti ja lihtsustatakse alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „Euroopa Regionaalarengu Fond“) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfond+-i (ESF+), loodud Euroopa Sotsiaalfond+ist (edaspidi „Euroopa Sotsiaalfond+“).

(38)

Väga oluline on ergutada õpetamist, õppimist ja uurimistööd Euroopa integratsiooniga seotud küsimustes, sh liidu tulevaste väljakutsete ja võimaluste teemal, ning edendada vastavateemalist arutelu Jean Monnet’ meetmete toetuse kaasabil kõrghariduse valdkonnas ning hariduse ja koolituse muudes valdkondades, eelkõige õpetajate ja töötajate koolituse kaudu. Euroopasse kuulumise tunde ja Euroopale pühendumise edendamine on eriti oluline, arvestades liidu aluseks ja Euroopa identiteedi osaks olevate ühiste väärtustega seonduvaid väljakutseid ja kodanike vähest soovi ühiskonnaelus osaleda. Programm peaks jätkuvalt aitama kaasa Euroopa integratsiooniuuringute tipptaseme arendamisele. On asjakohane, et Jean Monnet’ meetmetest rahastatavate asutuste edusamme programmi eesmärkide saavutamisel seiratakse ja hinnatakse korrapäraselt. Innustada tuleks vahetusi kõnealuste asutuste ja teiste asutuste vahel, riiklikul või riikidevahelisel tasandil, austades täielikult nende akadeemilist vabadust.

(39)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet (17) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, on programmi eesmärk aidata kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, mis on kestliku majanduskasvu alus, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed järgima põhimõtet „ära tekita kahju“ ilma programmi põhiolemust muutmata. Programmi rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ja kehtestada asjakohased meetmed ning neid asjaomase hindamis- ja läbivaatamismenetluse kontekstis uuesti hinnata.. Samuti on asjakohane mõõta vastavaid meetmeid, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on vähendada programmi keskkonnamõju.

(40)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (18) punkti 18 tähenduses. See rahastamispakett sisaldab 0,5 miljardit eurot 2018. aasta püsivhindades kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ühisdeklaratsiooniga eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta (19).

(41)

Hariduse ja koolituse valdkonna riiklike agentuuride poolt hallatavate meetmete jaoks eraldatud põhieelarve raames tuleks kindlaks määrata sektoriaalsete miinimumeraldiste jaotumine, tagamaks, et iga nimetatud sektori puhul (kõrgharidus, kutseharidus ja -õpe, üldharidus ning täiskasvanuharidus) jõuab piisaval hulgal assigneeringuid just kavandatud väljundite ja tulemusteni.

(42)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (20) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(43)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja nõuete täitmata jätmisega seotud eeldatavat riski. Selle valiku tegemisel tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühikuhindade ja ühtsete määrade kasutamist, samuti kuludega sidumata makseid, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Riiklike agentuuride hallatavate meetmete rakendamiseks ette nähtud eelarveeraldistega peaks kaasnema piisav toetus haldustasu kujul riiklike agentuuride tegevuskulude katteks, et tagada delegeeritud haldamisülesannete tulemuslik ja kestlik rakendamine. Programmi rakendamisel tuleks järgida finantsmääruses sätestatud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(44)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (21), milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Täisosalus programmis peaks kolmandatele riikidele olema võimaldatud vastavalt tingimustele, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist programmis. Täisosalus hõlmab lisaks kohustust luua riiklik agentuur ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid eelarve kaudse täitmise raames. Õigussubjektid kolmandatest riikidest, mis ei ole programmiga assotsieerunud, peaksid saama osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes, mis on kindlaks määratud tööprogrammis ja komisjoni avaldatud konkursikutsetes. Programmi rakendamisel võidakse Euroopa mikroriikidest pärit õigussubjektide osalemisel kohaldada erikorda.

(45)

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 349 ja kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017. aasta teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuses artiklis osutatud piirkondade erilist olukorda. Tuleks võtta meetmeid äärepoolseimate piirkondade osalemise suurendamiseks kõigis programmi meetmetes, sealhulgas asjakohasel juhul õpirändele antava rahalise toetusega. Tuleks edendada neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelist liikuvusega seotud vahetust ja koostööd. Nende meetmete rakendamist tuleks korrapäraselt seirata ja hinnata.

(46)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (22) on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest ning kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta ülemeremaade või -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Nende ülemeremaade või -territooriumide osalemist programmis tuleks korrapäraselt seirata ja hinnata.

(47)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega kooskõlas kontrollimenetlusega.

(48)

Programmi rakendamisel tehtud edusammude hindamiseks ja rakendamise võimalikuks parandamiseks peaks komisjon tegema programmi vahehindamise. Kõnealuse vahehindamisega koos tuleb esitada programmi 2014–2020 lõpphindamise aruanne ning vahehindamisel tuleks arvesse võtta ka kõnealusest hindamisest saadud asjakohaseid õppetunde. Lisaks programmi üldise tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisele on eriti oluline, et vahehindamisel hinnataks põhjalikult uute algatuste ning kehtestatud kaasamis- ja lihtsustamismeetmete rakendamist. Kui see on asjakohane peaks komisjon esitama vahehindamise alusel seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon peaks kõigi hindamiste tulemused esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

(49)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (23) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seetõttu ei tohiks seotud delegeeritud õigusaktidega vastu võetud sätted tekitada liikmesriikidele märkimisväärset lisakoormust. Seirenormides peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab ajas mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.

(50)

Asjakohane teavitamine programmi raames toetatavate meetmetega pakutavatest võimalustest ja tulemustest ning nende reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii kohalikul, riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning selles tuleks arvesse võtta haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna peamisi sihtrühmi ning asjakohasel juhul muid erinevaid sihtrühmi, nagu karjäärinõustamis- ja tööhõiveteenused, kultuuriorganisatsioonid, ettevõtted ja sihtasutused. Teavitus-, reklaami- ja levitamistegevus peaks toimuma kõigi programmi rakendusasutuste kaudu ning peaks asjakohasel juhul saama toetust teistelt asjaomastelt sidusrühmadelt. Lisaks peaks komisjon tegema korrapäraselt koostööd paljude erinevate sidusrühmadega, sealhulgas programmis osalevate organisatsioonidega kogu programmitsükli jooksul, et hõlbustada heade tavade ja projektitulemuste jagamist ning koguda programmi kohta tagasisidet. Riiklikud agentuurid tuleks kutsuda selles protsessis osalema.

(51)

Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste parem koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud vahenditest panustada samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud programmi eesmärkidega.

(52)

Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks programmis maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid rakendusmehhanisme. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada komisjonile ja riiklikele agentuuridele. Kui see on teostatav ning maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaksid riiklikud agentuurid olema samad asutused, mis määrati programmi 2014–2020 haldusasutusteks. Eelneval vastavushindamisel tuleks piirduda nõuetega, mis on uued ja programmispetsiifilised, kui see pole põhjendatud teisiti, näiteks kui esineb suuri puudusi või kui asjaomane riiklik agentuur on ebaefektiivne.

(53)

Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas liikmesriigis ning programmiga ühinenud kolmandas riigis, peaks iga riiklik asutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav ning maksimaalse tõhususe saavutamiseks peaks sõltumatu auditeerimisasutus olema sama asutus, mis oli programmi 2014–2020 kohaste meetmete jaoks määratud asutus.

(54)

Liikmesriigid peaksid üritama võtta kõiki asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada õiguslikud ja haldustakistused, mis võiksid raskendada juurdepääsu programmile või takistada selle nõuetekohast toimimist. See hõlmab võimaluste piires viisade ja elamislubade hankimisega seotud probleemide lahendamist, ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist.

(55)

Tulemusaruannete süsteemiga tuleks tagada, et programmi rakendamise ja hindamise seireks kasutatavaid andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning et need on piisavalt üksikasjalikud. Need andmed tuleks edastada komisjonile kooskõlas asjakohaste andmekaitsenormidega.

(56)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (24).

(57)

Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja ühtse määra alusel rahastamist. Komisjoni kindlaks määratud lihtsustatud toetused programmist õpirände toetamiseks peaksid võtma arvesse elukallidust ja elamiskulusid vastuvõtvas riigis. Komisjonil ja meetmes osalevate saatvate riikide riiklikel agentuuridel peaks olema võimalik neid toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs vähemate võimalustega inimestele. Liikmesriikidel tuleks soovitada vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori õigussubjektidele, kes sellist rahalist toetust asjaomastele isikutele annavad.

(58)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (25) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (26), (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (27) ja (EL) 2017/1939 (28) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumist, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (29), ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(59)

Oluline on kindlustada, et kõik programmi meetmed, ka need, mis ei ole oma olemuselt riikidevahelised või rahvusvahelised, oleksid vastastikku täiendavad ja kooskõlas liikmesriikide tegevusega ja muu liidu tegevusega, iseäranis hariduse ja koolituse, kultuuri ja meedia, noorte ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, digitaalpoliitika, põllumajanduse ja maaelu arengu, mis on eelkõige suunatud noortele põllumajandusettevõtjatele, keskkonna ja kliima, ühtekuuluvus-ja regionaalpoliitika, rände, julgeoleku ning rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonnas.

(60)

Kuigi programmi 2014–2020 õigusraamistik võimaldas liikmesriikidel ja piirkondadel nimetatud programmi ja muude liidu instrumentide (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, millega toetatakse samuti haridus-, koolitus- ja noorsootöösüsteemide kvalitatiivset arengut liidus) vahelist koostoimet luua juba 2014–2020 programmitöö perioodil, kasutati seda võimalust siiani liiga vähe, piirates sellega projektide süsteemset ja poliitikale avalduvat mõju. Neid erinevaid instrumente haldavate riigiasutuste vahel peaks riigi tasandil toimuma tõhus teabevahetus ning nad peaksid tegema koostööd, et instrumentide mõju oleks võimalikult suur. Programmi raames peaks olema võimalik nende instrumentidega aktiivselt koostööd teha, eelkõige tagamaks, et kui see on asjakohane, kehtestatakse piisavad rahalised toetusmeetmed vähemate võimalustega inimeste toetamiseks.

(61)

Täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatavate investeeringute tekitatava lisaväärtuse suurendamiseks tuleks püüda saavutada eeskätt programmi ja teiste liidu programmide, seahulgas eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate vahendite vaheline koostoime. Sellise koostoime maksimeerimiseks tuleks tagada olulised soodustavad mehhanismid, sealhulgas meetmete kumulatiivne rahastamine programmi ja mõne muu liidu programmi vahenditest tingimusel, et see ei ületa meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada asjakohased normid, eelkõige võimalus deklareerida sama maksumus või kulu proportsionaalselt programmi ja muu liidu programmi raames.

(62)

Selleks et vajaduse korral viia programm vastavusse asjaomastes valdkondades toimunud arenguga ja tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisa, lisades programmi meetmete kirjeldusi ning muuta käesoleva määruse II lisa programmi tulemusnäitajate osas, ning et täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(63)

On asjakohane tagada ka programmi 2014–2020 nõuetekohane lõpetamine, iseäranis mitmeaastaste kokkulepete jätkamine selle haldamisel ning tehnilise ja haldusabi rahastamisel. Alates 1. jaanuarist 2021 tuleks tehnilise ja haldusabiga tagada vajaduse korral programmi 2014–2020 alusel 31. detsembriks 2020 lõpetamata meetmete haldamine.

(64)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. Kooskõlas harta artikliga 13 tuleks samuti tagada, et programmist rahastust saavates riikides austatakse akadeemilist vabadust.

(65)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. Kui liidu toetust antakse kindlasummaliste maksete, ühikuhindade või ühtsete määrade vormis, tuleks rahalise toetuse tase korrapäraselt läbi vaadata ja kui see on asjakohane kohandada kooskõlas finantsmäärusega, võttes asjakohasel juhul arvesse vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid ning reisikulusid. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(66)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 on võimalik toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulusid ei saa liidu vahenditest rahastada, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 193 lõikele 4 ei saa kulusid, mis on tekkinud enne toetuseavalduse esitamist, liidu vahenditest rahastada ka tegevustoetuste puhul ning toetuslepingule tuleb alla kirjutada nelja kuu jooksul toetusesaaja majandusaasta algusest arvates. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik kindlaks määrata, et piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui kõnealuseid meetmeid rakendati ja kõnealused kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

(67)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda programmi riikidevahelise olemuse, rahastatava õpirände ja koostöömeetmete suure mahu ja laia geograafilise ulatuse ning mõju tõttu õpirände kättesaadavusele ja üldisemalt liidu integratsioonile, samuti programmi suurema rahvusvahelise mõõtme tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(68)

Seepärast tuleks määrus (EL) nr 1288/2013 alates 1. jaanuarist 2021 kehtetuks tunnistada.

(69)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,