This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0056
Regulation (EU) 2021/56 of the European Parliament and of the Council of 20 January 2021 laying down management, conservation and control measures applicable in the Inter-American Tropical Tuna Convention area and amending Council Regulation (EC) No 520/2007
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/56, 20. jaanuar 2021, millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/56, 20. jaanuar 2021, millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007
ELT L 24, 26.1.2021, p. 1–18
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
|
26.1.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 24/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/56,
20. jaanuar 2021,
millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 520/2007
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (3) sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk on tagada mere bioloogiliste ressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimustes. |
|
(2) |
Liit kiitis nõukogu otsusega 98/392/EÜ (4) heaks 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ning nimetatud konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe; (5) neis on esitatud mere elusressursside kaitse ja majandamise põhimõtted ja reeglid. Liit osaleb oma laiemate rahvusvaheliste kohustuste raames ka rahvusvaheliste vete kalavarude kaitseks tehtavates jõupingutustes. |
|
(3) |
Nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (6) kiitis liit heaks Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“). |
|
(4) |
Ameerika Troopikatuunide Komisjonil (IATTC) on volitus võtta vastu otsuseid (edaspidi „resolutsioonid“) kalavarude pikaajalise kaitsmise ja säästva kasutamise tagamiseks konventsiooni alal. Resolutsioonid on konventsiooniosalistele siduvad. Resolutsioonid on üldjuhul adresseeritud konventsiooniosalistele, kuid sisaldavad ka käitajate (näiteks laevakaptenid) kohustusi. Resolutsioonid jõustuvad 45 päeva pärast nende vastuvõtmist ja liidu puhul tuleb need liidu õigusesse nii kiiresti kui võimalik üle võtta. |
|
(5) |
Nõukogu otsusega 2005/938/EÜ (7) kiitis liit heaks rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu (edaspidi „leping“), millega kehtestati rahvusvaheline delfiinikaitseprogramm (IDCP). |
|
(6) |
Kõnealuse lepingu XIV artikli kohaselt on IATTC-l keskne koht lepingu rakendamise koordineerimisel ja IATTC raames võetavate meetmete rakendamisel. |
|
(7) |
Rahvusvahelise delfiinikaitseprogrammi osaliste koosolek vastutab selliste meetmete võtmise eest, mille eesmärk on vähendada aastaste piirmäärade abil delfiinide tahtmatut surmamist tuuni seinnoodapüügil lepinguga reguleeritavas piirkonnas järk-järgult kuni nullilähedase tasemeni. Sellised meetmed muutuvad liidule siduvaks. |
|
(8) |
Viimati rakendati resolutsioone nõukogu määrusega (EÜ) nr 520/2007 (8). |
|
(9) |
Võttes arvesse asjaolu, et resolutsioone tõenäoliselt IATTCi aastakoosolekutel muudetakse, ning et tagada nende kiire ülevõtmine liidu õigusesse, tugevdada võrdseid tingimusi ja toetada veel enam kalavarude pikaajalist säästvat majandamist, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte järgmiste aspektide kohta: haipüüginööride tehniline kirjeldus, keeluajad, peibutuspüügivahendeid käsitlevate aruannete tähtajad, peibutuspüügivahendite konstruktsiooni ja kasutamist käsitlevad sätted, andmete kogumise tähtajad, merelindude kaitsealad ja leevendusmeetmed, teaduslik vaatlemine, piirkondliku laevade registriga seotud teave, viide tabelile logiraamatute ja lossimisdokumentide andmete esitamiseks, suursilm-tuuni statistiline dokument, mitu aruandlustähtaega ning kilpkonnade suremust käsitlevad suunised. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (9) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. |
|
(10) |
Käesolevas määruses ette nähtud volituste delegeerimine ei tohiks takistada tulevaste resolutsioonide rakendamist liidu õiguses seadusandliku tavamenetluse kaudu. |
|
(11) |
Kuna käesoleva määrusega rakendatakse kõiki IATTC meetmeid, tuleks määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 3 lõige 3, artikli 4 lõige 3 ja IV jaotis välja jätta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse kalapüügi majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed konventsiooniga hõlmatud alal ning seoses tuuni ja tuunilaadsete liikide varudega, tuuni ja tuunilaadseid liike püüdvate laevade püütud muude kalaliikidega ning samasse ökosüsteemi kuuluvate liikidega, keda mõjutab konventsiooniga hõlmatud kalavarude püük või kes sõltuvad konventsiooniga hõlmatud kalavarudest või on nendega seotud.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks konventsiooniga hõlmatud alal.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„konventsioon“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahel 1949. aastal sõlmitud konventsiooniga asutatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioon; |
|
2) |
„konventsiooni ala“ – geograafiline piirkond, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni, nagu on kirjeldatud konventsiooni III artiklis; |
|
3) |
„IATTC liigid“ – tuun ja tuunilaadsed liigid ning muud sellised kalaliigid, mida tuuni ja tuunilaadseid liike püüdvad laevad konventsiooni alal püüavad; |
|
4) |
„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev laev, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kalavarude ärieesmärgil kasutamiseks, kaasa arvatud abilaevad, kalatöötlemislaevad ja ümberlaadimislaevad ning kalandustoodete veoks seadmestatud transpordilaevad, välja arvatud konteinerilaevad; |
|
5) |
„konventsiooniosalised“ – konventsiooni osalised; |
|
6) |
„seinnoot“ – haardnoot, mille põhjaosa veetakse kokku kokkuveotrossiga, mis jookseb läbi alumise selise rõngaste jada, võimaldades võrku kokku tõmmata ja sulgeda; |
|
7) |
„troopikatuunid“ – suursilm-tuun, kulduim-tuun ja vööttuun; |
|
8) |
„andmepoid“ – triivivad või ankurdatud ujukid, mida valitsusorganisatsioonid või tunnustatud teadusorganisatsioonid või -üksused kasutavad keskkonnaandmete elektrooniliseks kogumiseks ja mitte püügitegevuse toetamiseks ning millest on IATTC sekretariaadile teada antud; |
|
9) |
„peibutuspüügivahend“ – ankurdatud, triivivad, hõljuvad või veealused objektid, mida laevad kasutavad või jälgivad, sealhulgas raadio- või satelliitpoide kaudu, et meelitada seinnoodaga püügi eesmärgil ligi tuuni sihtliike; |
|
10) |
andmepoide „mõjutamine“ – hõlmab muu hulgas poi ümbritsemist kalapüügivahenditega, laeva, kalapüügivahendite või laeva mis tahes osa sidumist või kinnitamist andmepoi külge või poi ankrunööri läbilõikamist; |
|
11) |
„käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab ettevõtet või kellele kuulub ettevõte, mille tegevus on seotud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise, levitamise ning jaemüügi mis tahes etapiga; |
|
12) |
„teaduslik nõuandekomitee“ – konventsiooni XI artikli alusel asutatud teaduslik nõuandekomitee; |
|
13) |
„ümberlaadimine“ – kõigi või osa laeval olevate kalandustoodete laadimine teisele laevale; |
|
14) |
„piirkondlik laevade register“ – IATTC laevade register; |
|
15) |
„resolutsioon“ – siduvad meetmed, mille IATTC on võtnud vastu konventsiooni VII artikli kohaselt; |
|
16) |
„IATTC ümberlaadimisdeklaratsiooni vorm“ – resolutsiooni C-12–07 lisas 2 esitatud dokument; |
|
17) |
„vaatleja“ – isik, kellele liikmesriik või konventsiooniosaline on andnud loa või tunnistuse, et jälgida ja seirata tegevust kalalaevade pardal ning koguda seal teavet; |
|
18) |
„õngejada“ – kalapüügivahend, mis koosneb õngeliinist, millele on vastavalt sihtliigile kinnitatud arvukalt õngekonkse eri pikkusega lipsude (jõhvnöörid) abil ja eri vahemaa tagant; |
|
19) |
„haipüüginöör“ – ujukinööri või otse ujukite külge kinnitatud üksikud nöörid, mida kasutatakse haide püügiks, nagu on näidatud resolutsiooni C-16–05 joonisel 1; |
|
20) |
„suur rõngaskonks“ – konks, mille teravik asetseb konksu säärega risti, moodustades üldjuhul ringja või ovaalse kuju; seejuures pole konksu teravik konksu säärest enam kui 10 kraadi kõrvale suunatud; |
|
21) |
„leping“ – rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitlev leping (AIDCP); |
|
22) |
„pitseeritud hoiuruum“ – ruum laeva pardal, mis on ette nähtud kala külmutamiseks, säilitamiseks või ladustamiseks ning millele juurdepääs on suletud, et takistada ruumi kasutamist nimetatud eesmärkidel; |
|
23) |
„WCPFC“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon, mis on asutatud Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni alusel; (14) |
|
24) |
„kattuv piirkond“ – piirkond, kus IATTC ja WCPFC geograafilised piirkonnad ja pädevused kattuvad. See on Vaikse ookeani piirkond, mis piirneb järgmiste joontega: 50°S paralleel selle ristumisest 150°W meridiaaniga kuni ristumiseni 130°W meridiaaniga ning 4°S paralleel selle ristumisest 150°W meridiaaniga kuni ristumisega 130°W meridiaaniga. |
II PEATÜKK
Kaitse- ja majandamismeetmed
Artikkel 4
Troopikatuune püüdvatele seinnoodalaevadele kehtestatud keeluajad
1. Et kehtestada seinnoodalaevadele püügikeeluajad, peavad liikmesriigid:
|
a) |
teavitama komisjoni iga aasta 15. juuniks, kumba kahest keeluajast – 29. juulist kuni 8. oktoobrini või 9. novembrist kuni 19. jaanuarini – nende laevade suhtes kohaldatakse. Komisjon teavitab IATTC sekretariaati kohaldatavast keeluajast iga aasta 15. juuliks; |
|
b) |
teavitama oma tuunitööstuse kõiki huvitatud isikuid keeluajast; |
|
c) |
teavitama komisjoni iga aasta 15. juuniks, et nimetatud meetmed on võetud; |
|
d) |
tagama, et kogu keeluajal ei tegele ükski nende lipu all sõitev seinnoodalaev püügiga konventsiooni alal. |
2. Kui liidu kalalaevaga ei ole võimalik väljaspool lõike 1 punktis a osutatud kohaldatavat keeluaega merele minna sellise vääramatu jõu tõttu, mis seisneb kalalaeva vähemalt 75 järjestikuse päeva pikkuses meresõidukõlbmatuses, mille on püügioperatsiooni käigus põhjustanud mehaaniline rike või konstruktsioonikahjustus, tulekahju või plahvatus, võib liikmesriik saata komisjonile taotluse keeluajast vabastamiseks koos tõenditega, mis on vajalikud näitamaks, et laevaga ei mindud merele vääramatu jõu tõttu. See taotlus tuleb saata komisjonile hiljemalt kaks nädalat pärast vääramatu jõu põhjustanud olukorra lõppemist. Komisjon hindab taotlust ja edastab selle vajaduse korral IATTC sekretariaadile, et IATTC selle läbi vaataks, hiljemalt üks kuu pärast vääramatu jõu põhjustanud olukorra lõppemist.
3. Kui komisjon teavitab liikmesriiki IATTC heakskiidust lõikes 2 osutatud taotlusele, kehtib järgmine:
|
a) |
kui laev pole vääramatu jõu põhjustanud olukorra tekkimise aastal veel keeluaega järginud, järgib laev 40 järjestikuse päeva pikkust vähendatud keeluaega ühe keeluaja puhul selle aasta kahest keeluajast, selle asemel, et järgida lõike 1 punktis a sätestatud täielikku keeluaega, ning komisjon teavitab IATTC sekretariaati viivitamata valitud keeluajast või |
|
b) |
kui laev on juba vääramatu jõu põhjustanud olukorra tekkimise aastal keeluaega järginud, järgib laev 40 järjestikuse päeva pikkust vähendatud keeluaega järgneva aasta ühe keeluaja puhul kahest, millest teavitatakse komisjoni hiljemalt 15. juulil samal aastal. |
4. Iga laeva pardal, mille suhtes kohaldatakse lõikes 3 ette nähtud erandit, peab olema volitatud vaatleja.
5. Lisaks lõikes 1 osutatud keeluajale on troopikatuunide püügipiirkond, mis asub punktidega 96° ja 110°W ning 4°N ja 3°S piirneval alal, iga aasta 9. oktoobrist kuni 8. novembrini kalapüügiks suletud.
Artikkel 5
Andmepoide lähedal püüdmise keeld
1. Laeva kapten peab tagama, et tema laev ei mõjuta konventsiooni alal asuvaid andmepoisid.
2. Konventsiooni alal on keelatud kasutada kalapüügivahendeid ühe meremiili ulatuses ankurdatud andmepoist.
3. Andmepoi pardale võtmine on keelatud, välja arvatud juhul, kui selle poi eest vastutav liikmesriik, konventsiooniosaline või omanik seda konkreetselt lubab või nõuab.
4. Kui kalapüügivahendid takerduvad andmepoi külge, tuleb takerdunud kalapüügivahendid eemaldada, kahjustades andmepoid võimalikult vähe.
5. Teadusuuringute programmide raames, millest on IATTC-le ametlikult teada antud, võivad liidu kalalaevad tegutseda ühe meremiili ulatuses andmepoist, kui laev ei mõjuta andmepoid ega kasuta kalapüügivahendeid, nagu on sätestatud lõigetes 1 ja 2.
Artikkel 6
Peibutuspüügivahendid
1. Peibutuspüügivahendite aktiveerimine on lubatud üksnes liidu seinnoodalaevade pardal.
2. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või selle käitaja.
3. Liidu kalalaevad esitavad komisjonile päevade kaupa teabe kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta; aruanded esitatakse vähemalt 60 päevaste ajavahemike järel, aga nii, et aruannete vahele ei jää rohkem kui 90 päeva. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.
4. Liidu kalalaevade käitajad koguvad teavet peibutuspüügivahenditega seotud kõigi mõjutusjuhtude kohta ja esitavad selle liikmesriikidele. Iga mõjutusjuhu kohta registreeritakse järgmine teave:
|
a) |
peibutuspüügivahendi asukoht; |
|
b) |
peibutuspüügivahendi kasutamise kuupäev ja kellaaeg; |
|
c) |
IATTC peibutuspüügivahendi tunnus (st peibutuspüügivahendi tunnusmärk või paakpoi tunnus, poi tüüp või mis tahes teave, mis võimaldab omanikku identifitseerida); |
|
d) |
peibutuspüügivahendi tüüp (nt ankurdatud peibutuspüügivahend, triiviv looduslik peibutuspüügivahend, triiviv tehispeibutuspüügivahend); |
|
e) |
peibutuspüügivahendi konstruktsiooniomadused (ujuva osa ja veealuse rippuva elemendi mõõtmed ja materjal); |
|
f) |
tegevuse liik (loomus, vettelaskmine, haalamine, pardale tõstmine, kadumine, elektroonikaseadmete kasutamine jne); |
|
g) |
kui tegevuse liik on loomus, siis püütud kogus saagi ja kaaspüügi kohta, ning |
|
h) |
mis tahes seotud poi või positsioneerimisseadme omadused (positsioneerimissüsteem, hüdrolokaatori olemasolu jne). |
5. Eelneva kalendriaasta kohta kogutud teabe esitavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 75 päeva enne teadusliku nõuandekomitee igat korrapärast koosolekut. Komisjon saadab selle teabe edasi IATTCi sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne teadusliku nõuandekomitee koosolekut.
6. Peibutuspüügivahendite identifitseerimine, konstruktsioon ja kasutamine liidu kalalaevade poolt peab olema kooskõlas resolutsiooni C-19–01 I ja II lisaga.
Artikkel 7
Ümberlaadimine sadamas
Kõigi IATTC liikide ümberlaadimine konventsiooni alal peab toimuma sadamas.
III PEATÜKK
Mereliikide kaitse
Artikkel 8
Pikkuim-hallhaid
1. Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa või müügiks pakkuda pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) osasid või rümpasid.
2. Laeva kõrvale toodud pikkuim-hallhaid tuleb võimaluse korral viivitamata ja kahjustusteta vabastada.
3. Liikmesriigid peavad muu hulgas vaatlusprogrammide kaudu registreerima tagasi heidetud ja vabastatud pikkuim-hallhaide arvu ning nende seisundi (surnud või elus), sealhulgas lõike 2 kohaselt vabastatud haide puhul.
Artikkel 9
Merisarviklased
1. Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa või müügiks pakkuda konventsiooni alal püütud merisarviklaste (sealhulgas hiid-sarvikraid ja merisarvikud) osasid või rümpasid.
2. Kui merisarviklased püütakse ja külmutatakse tahtmatult osana seinnoodalaeva tegevusest, peab laev lossimiskohas loovutama terve merisarviklase vastutavatele asutustele. Sel viisil loovutatud merisarviklasi ei tohi müüa ega vahetada, aga need võib annetada kodumajapidamistele inimtoiduks.
3. Tahtmatult püütud merisarviklased tuleb võimaluse korral viivitamata ja kahjustusteta vabastada kohe, kui neid võrgus, konksu küljes või tekil märgatakse. Vabastamine peab toimuma IATTC resolutsiooni C-15–04 lisas 1 esitatud suunistes kirjeldatud viisil, millega tekitatakse püütud merisarviklastele võimalikult vähe kahju, seadmata samas ohtu inimesi.
4. Liikmesriigid peavad muu hulgas vaatlusprogrammide kaudu registreerima tagasi heidetud ja vabastatud merisarviklaste arvu ning nende seisundi (surnud või elus), sealhulgas lõike 2 kohaselt loovutatud merisarviklaste puhul.
Artikkel 10
Siidhallhaid
1. Keelatud on pardal hoida, ümber laadida, lossida, säilitada, müüa või müügiks pakkuda konventsiooni alal seinnoodalaevadega püütud siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) osasid või rümpasid.
2. Kui siidhallhaid püütakse ja külmutatakse tahtmatult osana seinnoodalaeva tegevusest ja kui ametiasutused on kohal lossimiskohas, loovutatakse siidhallhai neile tervikuna. Kui ametiasutused ei ole kättesaadavad, ei tohi tervikuna loovutatavat siidhallhaid müüa ega vahetada, aga selle võib annetada koduseks inimtoiduks. Sel viisil loovutatud siidhallhaidest tuleb teatada IATTC sekretariaadile.
3. Õngejadalaevad, mis püüavad haisid kaaspüügina, peavad piirama siidhallhaide kaaspüügi kaalu alusel maksimaalselt 20 %ga kogupüügist püügireisi kohta.
4. Liidu kalalaevad ei tohi püügiga tegeleda IATTC kindlaks määratud siidhallhaide poegimisaladel.
Artikkel 11
Vaalhaid
1. Liidu kalalaevadel on keelatud asetada seinnoota ümber tuuniparve, milles on elus vaalhai (Rhincodon typus), kui seda looma on märgatud enne võrgu vettelaskmist.
2. Kui vaalhai püütakse tahtmatult seinnoota, peab laeva kapten:
|
a) |
tagama, et looma ohutuks vabastamiseks võetakse kõik mõistlikud meetmed, ning |
|
b) |
teatama juhtumist liikmesriigile, esitades asjaomaste isendite arvu, üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks loom noota sattus, kus juhtum aset leidis, milliseid meetmeid võeti ohutu vabastamise tagamiseks ning milline hinnang anti looma(de) seisundile vabastamise ajal (sealhulgas kas mõni loom vabastati elusalt, aga suri hiljem). |
3. Vaalhaisid ei tohi seinnoodast välja vedada.
Artikkel 12
Haide ohutu vabastamine seinnoodalaevadelt
1. Liidu kalalaevad peavad (elusad või surnud) haid, mida pardale ei jäeta, võimaluse korral viivitamata ja kahjustusteta vabastama kohe, kui neid võrgus või tekil märgatakse, seadmata seejuures ohtu inimesi.
2. Kui seinnoodalaeva püütud hai on elus ja seda pardale ei jäeta, tuleb hai vabastada, kasutades järgmisi menetlusi või sama tõhusaid meetmeid:
|
a) |
haid vabastatakse võrgust, lastes nad kahvast otse ookeani; |
|
b) |
haid, keda ei ole võimalik enne nende tekile tõstmist vabastada ilma inimesi ohtu seadmata,lastakse vette tagasi võimalikult kiiresti, kasutades rampi, mis viib tekilt avauseni laeva küljel, või avariiluuke, ning |
|
c) |
kui rampe ega avariiluuke ei ole, tõstetakse haid võimaluse korral vette tropi või lastivõrguga, kasutades kraanat või sarnast seadet. |
Haide käitlemisel on keelatud kasutada kongitsaid, konksusid või sarnaseid vahendeid. Haisid ei tohi tõsta peast, sabast, lõpustest ega hingatsitest ega kasutades hai keha ümber või läbi hai keha viidud sidumistraati; samuti ei tohi haide kehadesse teha auke (nt et viia hai tõstmiseks läbi tross).
Artikkel 13
Õngejadalaevade suhtes kohaldatav haipüüginööride kasutamise keeld
Liidu õngejadalaevad ei tohi kasutada haipüüginööre.
Artikkel 14
Andmete kogumine hailiikide kohta
1. Liidu kalalaevade kaptenid koguvad püügiandmeid siidhallhaide ja vasarhaide kohta ning esitavad need liikmesriikidele, kes esitavad need andmed iga aasta 31. märtsiks komisjonile. Komisjon edastab need andmed IATTC sekretariaadile.
2. Liidu kalalaevadel viibivad vaatlejad registreerivad püütud ja vabastatud siidhallhaide ja vasarhaide arvu ja seisundi (surnud või elus).
Artikkel 15
Merelinnud
1. Õngejadalaevad, mis kasutavad hüdraulilisi, mehaanilisi või elektrilisi süsteeme ja püüavad konventsiooniga hõlmatud liike alal põhja pool 23°N paralleelist ja lõuna pool 30°S paralleelist ning alal, mis piirneb rannikuga 2°N paralleelil, lääne suunas punktidega 2°N kuni 95°W, lõuna suunas punktidega 15°S kuni 95°W, ida suunas punktidega 15°S kuni 85°W ning lõuna suunas 30°S paralleeliga, peavad kohaldama vähemalt kahte käesoleva määruse lisa tabelis esitatud leevendusmeetmetest, sealhulgas vähemalt ühte veerust A. Laevad ei tohi kasutada sama meedet veergudest A ja B.
2. Olenemata lõikest 1 tohib õngejada sisselaskmist laeva küljelt koos linnutõkkekardinate ja raskustega jadaõnge lipsudega kasutada üksnes alal põhja pool 23°N paralleelist, kuni teadusuuringutega tehakse kindlaks selle meetme kasulikkus 30°S paralleelist lõuna pool asuvates vetes. Veerus A nimetatud õngejada sisselaskmist laeva küljelt koos linnutõkkekardinate ja raskustega jadaõnge lipsude kasutamisega käsitatakse kahe leevendusmeetmena.
3. Kui nii veerust A kui ka veerust B valitakse linnutõrjeliin, käsitatakse seda kahe (st topelt) linnutõrjeliini samaaegse kasutamisena.
Artikkel 16
Merikilpkonnad
1. Liidu kalalaevad peavad võimaluse korral viivitamata ja kahjustusteta vabastama kõik merikilpkonnad, seadmata ohtu inimesi. Samuti tuleb tagada, et vähemalt üks liidu kalalaeva meeskonna liige on saanud merikilpkonnade käitlemise ja vabastamise alal väljaõppe, et parandada merikilpkonnade ellujäämise võimalusi pärast vabastamist.
2. Liikmesriigid jätkavad osalemist teadusuuringutes, mille eesmärk on teha kindlaks tehnikad merikilpkonnade kaaspüügi vähendamiseks kõigi Vaikse ookeani idaosas kasutatavate kalapüügivahendite puhul, ning selliste teadusuuringute edendamist.
3. Seinnoodalaeva kapten
|
a) |
väldib võimaluse korral merikilpkonnade seinnoota sattumist ning tagab pardal ohutute vahendite olemasolu merikilpkonnade vabastamiseks, kasutab neid vajaduse korral ja võtab kõik mõistlikud meetmed merikilpkonna ohutuks vabastamiseks, kui merikilpkonna seinnoodas märgatakse; |
|
b) |
võtab vajalikud meetmed jälgimaks, et peibutuspüügivahenditesse pole merikilpkonni takerdunud, ning tagab kõigi takerdunud merikilpkonnade vabastamise; |
|
c) |
registreerib kõik seinnoodaga püügi käigus aset leidnud juhtumid, mis on seotud merikilpkonnadega, ning esitab selle teabe riigi ametiasutustele. |
4. Õngejadalaeva kapten
|
a) |
tagab, et pardal on vajalikud vahendid juhuslikult püütud merikilpkonnade viivitamatuks vabastamiseks (nt konksuvabastid, õngeliinilõikurid ja kahvad), ning kasutab neid vajaduse korral; |
|
b) |
kui enamik õngekonksusid on madalamas vees kui 100 meetrit, rakendab ühte kahest järgnevast leevendusmeetmest: suured rõngaskonksud või üksnes merikogerlaste kasutamine söödana; |
|
c) |
teatab kõigist juhtumitest riigi ametiasutustele. |
5. Liikmesriigid peavad toetama teadus- ja arendustegevust peibutuspüügivahendite kohandatud konstruktsiooni valdkonnas, et vähendada merikilpkonnade takerdumist, ning võtma meetmeid, et soodustada sellisel vähendamisel tõhusaks osutunud konstruktsioonide kasutamist.
Artikkel 17
Delfiinide kaitse
Konventsiooni alal on kulduim-tuuni püük delfiiniparvi või -rühmi ümbritseva seinnoodaga lubatud ainult liidu kalalaevadele, mis tegutsevad lepingus sätestatud tingimuste kohaselt ning millele on määratud delfiinide hukulimiit.
IV PEATÜKK
Teadusvaatlejad
Artikkel 18
Teadusvaatlejad õngejadalaevadel
1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatel õngejadadega laevadel oleks pardal teadusvaatleja, et katta vähemalt 5 % püügikoormusest üle 20-meetrise kogupikkusega laevadel.
2. Teadusvaatlejad registreerivad sihtliiki kuuluvate kalade püügi, liigilise koosseisu ja muu kättesaadava bioloogilise teabe, samuti juhtumid seoses mittesihtliikidega, nagu merikilpkonnad, merelinnud ja haid.
3. Liidu kalalaevadel viibivad teadusvaatlejad esitavad liikmesriigi ametiasutustele aruande nimetatud tähelepanekute kohta hiljemalt 15 päeva pärast iga püügireisi lõppu. See aruanne tuleb saata komisjonile vastavalt artikli 25 lõikele 5.
Artikkel 19
Teadusvaatlejate ohutus merel
1. Käesoleva artikli sätted ei piira vaatlejate ja kalalaevade kaptenite kohustusi, mis on esitatud lepingu II lisas.
2. Laeva kapten
|
a) |
võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et vaatlejad saavad täita oma tööülesandeid pädevalt ja ohutult; |
|
b) |
püüab tagada, et vaatlejad vahetavad ülesannete vahel laevu; |
|
c) |
tagab, et laev, mille pardal vaatleja viibib, pakub vaatlejale sobivaid ööbimis- ja toitlustustingimusi, mis on võimaluse korral laeva juhtkonna omadega samaväärsed; |
|
d) |
tagab, et vaatlejatega tehakse vajalikku koostööd, et nad saaksid täita oma tööülesandeid ohutult, sealhulgas tagab vajaduse korral juurdepääsu pardal hoitavale saagile ja saagile, mis kavatsetakse vette tagasi lasta. |
3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada vaatlejate ja laevapere ohutus vastavalt IATTC resolutsioonile C-11–08 vaatlejate ohutuse parandamise kohta merel ning vastavalt asjakohastele liidu ja rahvusvahelistele tööstandarditele, eelkõige nõukogu direktiivile 89/391/EMÜ; (15) nõukogu direktiivile (EL) 2017/159, (16) Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsioonile (nr 188) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2019. aasta vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise konventsioonile (nr 190).
4. Liikmesriigid tagavad, et vaatlejad vastavad lepingu II lisas esitatud kvalifikatsioonikriteeriumidele.
5. Kui vaatleja sureb, jääb kadunuks või on eeldatavalt üle parda kukkunud, peab laeva kapten
|
a) |
tagama, et liidu kalalaev lõpetab viivitamata kõik püügioperatsioonid; |
|
b) |
tagama, et liidu kalalaev alustab viivitamata otsingu- ja päästeoperatsiooni, kui vaatleja on jäänud kadunuks või eeldatavalt üle parda kukkunud, ning otsib vähemalt 72 tundi, kui lipuliikmesriik ei anna korraldust otsinguid jätkata; |
|
c) |
teavitama viivitamata lipuliikmesriiki ja vaatleja lähetanud organisatsiooni; |
|
d) |
hoiatama viivitamata läheduses viibivaid laevu, kasutades kõiki kättesaadavaid sidevahendeid; |
|
e) |
tegema täielikku koostööd otsingu- ja päästeoperatsiooni käigus ning pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni lõppu ning pöörduma edasiseks uurimiseks lähimasse sadamasse, nagu lipuliikmesriik ja vaatleja lähetanud organisatsioon on kokku leppinud; |
|
f) |
esitama vaatleja lähetanud organisatsioonile ja lipuliikmesriigi ametiasutustele juhtumit käsitleva aruande ning |
|
g) |
tegema täielikku koostööd juhtumi ametlike uurimiste käigus ning säilitama kõik võimalikud tõendid ning surnud või kadunuks jäänud vaatleja isiklikud esemed ja eluruumide seisukorra. |
6. Kui vaatleja sureb, peab laeva kapten võimaluste piires tagama, et surnukeha säiliks hästi lahkamise ja uurimise eesmärgil.
7. Kui vaatleja on raskelt haige või saanud raske vigastuse, mis seab ohtu tema elu või pikaajalise tervise ja ohutuse, peab laeva kapten
|
a) |
tagama, et liidu kalalaev lõpetab viivitamata püügioperatsioonid; |
|
b) |
teavitama viivitamata lipuliikmesriiki ja vaatleja lähetanud organisatsiooni; |
|
c) |
võtma kõik mõistlikud meetmed, et vaatleja eest hoolitseda ning pakkuma laeva pardal kättesaadavat ja võimalikku ravi ning küsima vajaduse korral meditsiinilist nõu väljastpoolt; |
|
d) |
kui vaatleja lähetanud organisatsioon annab selleks korralduse, juhul kui lipuliikmesriik pole juba seda korraldust andnud, siis hõlbustama vastavalt lipuliikmesriigi või vaatleja lähetanud organisatsiooni juhistele vaatleja võimalikult kiiret pardalt lahkumist ja transporti raviasutusse, kus on võimalik tagada vajalik hooldus, ning |
|
e) |
tegema täielikku koostööd ametliku uurimise käigus haiguse või vigastuse põhjuse kohta. |
8. Ilma et see piiraks laeva kapteni suhtes vastavalt lõigetele 5–7 kohaldatavaid kohustusi, peab lipuliikmesriik tagama, et asjakohast merepääste koordinatsioonikeskust, vaatleja lähetanud organisatsiooni ja IATTC sekretariaati teavitatakse viivitamata ning et neile esitatakse aruanne võetud meetmete kohta.
9. Kui on piisavalt alust arvata, et vaatlejat on rünnatud, hirmutatud, ähvardatud või ahistatud nii, et tema tervis või ohutus on ohus, ning vaatleja või vaatleja lähetanud organisatsioon taotleb lipuliikmesriigilt vaatleja eemaldamist liidu kalalaeva pardalt, peab laeva kapten
|
a) |
võtma viivitamata meetmeid vaatleja ohutuse säilitamiseks ning olukorra leevendamiseks ja lahendamiseks pardal; |
|
b) |
teavitama viivitamata lipuliikmesriiki ja vaatleja lähetanud organisatsiooni olukorrast, sealhulgas vaatleja seisundist ja asukohast; |
|
c) |
hõlbustama vaatleja ohutut pardalt lahkumist lipuliikmesriigi ja vaatleja lähetanud organisatsiooni kokku lepitud viisil ja kohas, mis võimaldab juurdepääsu vajalikule arstiabile, ning |
|
d) |
tegema täielikku koostööd juhtumi kohta algatatud ametlikus uurimises. |
10. Kui on piisavalt alust arvata, et vaatlejat on rünnatud, hirmutatud, ähvardatud või ahistatud nii, et tema tervis või ohutus on ohus, aga vaatleja ega vaatleja lähetanud organisatsioon ei taotle vaatleja eemaldamist kalalaeva pardalt, peab laeva kapten
|
a) |
võtma meetmeid vaatleja ohutuse säilitamiseks ning olukorra võimalikult kiireks leevendamiseks ja lahendamiseks pardal; |
|
b) |
viivitamata teavitama olukorrast lipuliikmesriiki ja vaatleja lähetanud organisatsiooni ning |
|
c) |
tegema täielikku koostööd juhtumi kohta algatatud ametlikus uurimises. |
11. Kui vaatleja lähetanud organisatsioon tuvastab pärast vaatleja kalalaeva pardalt lahkumist näiteks vaatleja küsitlemise käigus võimaliku juhtumi, mis on seotud vaatleja ründamise või ahistamisega kalalaeva pardal, teavitab vaatleja lähetanud organisatsioon kirjalikult lipuliikmesriiki ja IATTC sekretariaati.
12. Lõike 10 punktis b osutatud teate saamise korral teeb lipuliikmesriik järgmist:
|
a) |
uurib juhtumit vaatleja lähetanud organisatsiooni esitatud teabe põhjal, koostab selle alusel juhtumiaruande ja võtab uurimise tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid; |
|
b) |
teeb vaatleja lähetanud organisatsiooni korraldatava ametliku uurimise käigus täielikku koostööd, sealhulgas esitab vaatleja lähetanud organisatsioonile ja asjakohastele ametiasutustele enda uurimise põhjal koostatud juhtumiaruande, ning |
|
c) |
teavitab vaatleja lähetanud organisatsiooni ja IATTC-d oma uurimise tulemustest ja võetud meetmetest. |
13. Vaatlejaid lähetavad riiklikud organisatsioonid
|
a) |
teavitavad viivitamata lipuliikmesriiki, kui vaatleja on oma tööülesannete täitmise käigus surnud, kadunuks jäänud või eeldavalt üle parda kukkunud; |
|
b) |
teevad täielikku koostööd otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus; |
|
c) |
teevad täielikku koostööd vaatlejaga seotud juhtumi kohta algatatud ametlikus uurimises; |
|
d) |
hõlbustavad vaatleja võimalikult kiiret pardalt lahkumist ja asendamist olukorras, mis on seotud vaatleja raske haiguse või vigastusega; |
|
e) |
hõlbustavad vaatleja võimalikult kiiret pardalt lahkumist olukorras, mis on seotud vaatleja ründamise, hirmutamise, ähvardamise või ahistamisega, mille tulemusel vaatleja soovib laeva pardalt lahkuda, ning |
|
f) |
esitavad lipuliikmesriigile taotluse alusel koopia vaatleja aruandest väidetavate juhtumite kohta, mis on seotud vaatleja ründamise või ahistamisega. |
14. Asjaomased vaatlejaid lähetavad organisatsioonid ja liikmesriigid teevad üksteise uurimistes koostööd, sealhulgas esitavad oma juhtumiaruanded lõigetes 5–11 osutatud juhtumite kohta, et vajaduse korral uurimist hõlbustada.
V PEATÜKK
Laevadele esitatavad nõuded
Artikkel 20
Piirkondlik laevade register
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile oma jurisdiktsiooni all olevate laevade kohta, mis tuleb kanda piirkondlikku laevade registrisse, järgmise teabe:
|
a) |
liidu kalalaeva nimi, registreerimisnumber, varasemad nimed (kui need on teada) ja registreerimissadam; |
|
b) |
laeva foto, kus on näha selle registreerimisnumber; |
|
c) |
varasem lipuriik (kui on teada ja kui on olemas); |
|
d) |
rahvusvaheline raadiokutsung (kui see on olemas); |
|
e) |
omaniku või omanike nimed ja aadressid; |
|
f) |
ehitamise aeg ja koht; |
|
g) |
pikkus, laius ja teoreetiline pardakõrgus; |
|
h) |
külmutusseadmete liik ja mahutavus kuupmeetrites; |
|
i) |
kalatrümmide arv ja mahutavus kuupmeetrites ning seinnoodalaevade puhul mahutavus kalatrümmide kaupa, kui võimalik; |
|
j) |
käitaja(te) ja haldaja(te) nimed ja aadressid (kui need on olemas); |
|
k) |
laeva tüüp; |
|
l) |
püügiviis või -viisid; |
|
m) |
kogumahutavus; |
|
n) |
peamasina või -masinate võimsus; |
|
o) |
peamised sihtliigid ning |
|
p) |
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number. |
2. Iga liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata kõigist muudatustest lõikes 1 loetletud elemente käsitlevas teabes. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.
3. Iga liikmesriik teavitab komisjon ühtlasi viivitamata:
|
a) |
kõigist registri täiendustest; |
|
b) |
kõigist registrist kustutamistest, mille aluseks on:
|
|
c) |
kõigist registrist kustutamistest, mida ei ole loetletud punktis b. |
4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga aasta 30. maiks piirkondlikku laevade registrisse kantud nende lipu all sõitvatest liidu kalalaevadest, mis tegelesid eelneva aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini aktiivselt konventsiooni alal konventsiooniga hõlmatud liikide püügiga. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.
5. Komisjon nõuab, et liikmesriigid esitaksid lõike 1 kohaselt täielikud andmed oma lipu all sõitvate laevade kohta, kui liikmesriigid ei ole esitanud kogu nõutud teavet.
Artikkel 21
Pitseeritud hoiuruumid
1. Pitseeritav hoiuruum tuleb pitseerida füüsiliselt ja manipuleerimiskindlalt nii, et see ei oleks ühendatud mis tahes muu laeva ruumiga ning hoitakse ära selle kasutamine muuks ladustamiseks.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et inspekteerida ja kontrollida esimest korda pitseeritavaid hoiuruume.
3. Iga laeva pardal, mille üks või mitu hoiuruumi on pitseeritud, et vähendada piirkondlikus laevade registris märgitud hoiuruumide mahtu, peab olema rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu kohane vaatleja.
4. Pitseeritud hoiuruumi avamine peab olema võimalik üksnes hädaolukorras. Kui pitseeritud hoiuruum avatakse merel, peab vaatleja nii selle avamise kui ka uuesti pitseerimise ajal kohal olema.
5. Kõik jahutusseadmed pitseeritud hoiuruumis tuleb muuta kasutuskõlbmatuks.
6. Laeva kapten teavitab vaatlejaid kõigist pitseeritud hoiuruumidest laeva pardal. Vaatlejad teavitavad IATTC sekretariaati kõigist juhtudest, mil pitseeritud hoiuruume kasutatakse kala säilitamiseks.
VI PEATÜKK
Andmed ja statistiline dokument
Artikkel 22
Andmete esitamine
1. Liikmesriigid tagavad, et igal aastal esitatakse komisjonile kogu asjakohane püügiteave kõigi nende laevade kohta, mis püüavad konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid liike.
2. Liikmesriigid esitavad võimaluse korral liikide ja kalapüügivahendite kaupa andmed laevade logiraamatute ja lossimisdokumentide kaudu ning muudel juhtudel koondandmetena, nagu on näidatud IATTC resolutsioonis C-03–05 esitatud tabelis, kusjuures miinimumnõue on 3. taseme püügi- ja püügikoormuse andmed ning võimaluse korral esitatakse 1. ja 2. taseme püügi- ja püügikoormuse andmed ning pikkuselise koosseisu andmed.
3. Lõikes 2 osutatud koondandmete tabel esitatakse komisjonile iga aasta kohta järgneva aasta 31. maiks. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile 30. juuniks.
Artikkel 23
Suursilm-tuuni statistiline dokument
1. Kõigi liidu territooriumile imporditud suursilm-tuunidega peab olema vajaduse korral kaasas kas IATTC kehtestatud suursilm-tuuni statistiline dokument või IATTC suursilm-tuuni reekspordi sertifikaat (17). Seda statistilise dokumendi nõuet ei kohaldata seinnoodalaevadega ja söödaga õngelaevadega püütud suursilm-tuunide suhtes, mis on peamiselt mõeldud edasiseks töötlemiseks konservitehastes.
2. IATTC suursilm-tuuni statistilise dokumendi peavad kinnitama selle lipuliikmesriigi ametiasutused, kelle laev tuuni püüdis. IATTC suursilm-tuuni reekspordi sertifikaadi peavad kinnitama selle liikmesriigi ametiasutused, kes tuuni reeksportis.
3. Suursilm-tuuni importivad liikmesriigid peavad esitama komisjonile iga aasta 1. aprilliks oma ametiasutuste kogutud kaubandusandmed eelneva aasta 1. juuli kuni 31. detsembri kohta ning 1. oktoobriks jooksva aasta 1. jaanuari kuni 30. juuni kohta. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.
4. Suursilm-tuuni eksportivad liikmesriigid, kes saavad kätte lõikes 3 osutatud impordiandmed, peavad kaubandusandmed läbi vaatama ja esitama tulemused komisjonile. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.
5. Liikmesriigid peavad kinnitama statistikadokumendid, mis käsitlevad nende lipu all sõitvate õngejadalaevade ümberlaadimistoiminguid sadamas, kui ümberlaadimine tehti kooskõlas käesoleva määrusega ja IATTC vaatlusprogrammi kaudu saadud teabe põhjal.
6. Liikmesriigid, kes kinnitavad statistikadokumendi, mis käsitleb nende lipu all sõitvate õngejadalaevade ümberlaadimistoiminguid, peavad tagama, et teave on kooskõlas iga õngejadalaeva teatatud püügiga.
7. Kõikide liidus lossitud või liitu imporditud töötlemata või laeva pardal töödeldud ümberlaaditavate tuunide ja tuunilaadsete liikidega ning haidega peab kuni esmamüügini kaasas olema IATTC ümberlaadimisdeklaratsiooni vorm.
VII PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 24
Kattuv piirkond
1. Liidu kalalaevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad kattuvas piirkonnas kala püüdes kohaldama IATTC kaitse- ja majandamismeetmeid.
2. Laevade puhul, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC laevade registrisse, peavad lipuliikmesriigid enne kattuvas piirkonnas püügiga alustamist teavitama komisjoni sellest, kumma organisatsiooni kaitse- ja majandamismeetmeid nende lipu all sõitvad laevad kattuvas piirkonnas püügiga tegeledes rakendavad. Teade kehtib vähemalt kolm aastat.
Artikkel 25
Aruandlus
1. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile iga aasta 15. juuniks eelneva aasta kohta riikliku aruande oma vastavuskava ja IATTC meetmete rakendamiseks võetud meetmete kohta, sealhulgas oma laevastike suhtes rakendatavate kontrollide kohta ning seire-, kontrolli- ja vastavusmeetmete kohta, mille nad on kehtestanud, et tagada eespool mainitud kontrollidega seotud nõuete täitmine.
2. Liikmesriigid esitavad iga aasta 15. aprilliks eelneva aasta kohta andmed, mis käsitlevad püüki, püügikoormust kalapüügivahendite kaupa, haide lossimist ja nendega kauplemist liikide kaupa, ning artikli 8 lõikes 3 osutatud andmed pikkuim-hallhaide kohta, artikli 9 lõikes 4 osutatud andmed merisarviklaste kohta ja artiklis 10 osutatud andmed siidhallhaide kohta. Komisjon edastab need andmed IATTC sekretariaadile 1. maiks.
3. Liikmesriigid esitavad iga aasta 15. juuniks eelneva aasta kohta teabe artikli 15 rakendamise kohta ning merelindudega seoses aset leidnud juhtumite kohta konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva kalastustegevuse käigus, sealhulgas teabe merelindude kaaspüügi ja merelinnuliikide üksikasjade kohta ning kogu asjakohase teabe, mis on saadud vaatlejatelt ja muudest vaatlusprogrammidest. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile 30. juuniks.
4. Seoses merikilpkonnadega esitavad liikmesriigid iga aasta 15. juuniks eelneva aasta kohta teabe selle kohta, kuidas on rakendatud artiklit 16 ja Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni suuniseid, mille eesmärk on vähendada merikilpkonnade suremust püügioperatsioonidel (2009), (18) sealhulgas teabe, mis on kogutud kilpkonnadega seoses aset leidnud juhtumite kohta konventsiooni kohaldamisalasse kuuluva kalastustegevuse käigus. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile 30. juuniks.
5. Liikmesriigid esitavad 15. märtsiks eelneva aasta kohta artikli 18 lõikes 3 osutatud teadusvaatleja aruande õngejadalaevade kohta. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile 30. märtsiks.
Artikkel 26
IATTC teave väidetava mittejärgimise kohta
1. Kui komisjon saab IATTC sekretariaadilt teavet, mis viitab sellele, et liikmesriik või liidu kalalaev ei pruugi olla järginud konventsiooni või resolutsioone, edastab komisjon kõnealuse teabe viivitamata asjaomasele liikmesriigile.
2. Asjaomane liikmesriik algatab seoses väidetava mittejärgimisega uurimise ning esitab komisjonile selle uurimise tulemused ja võetud meetmed mittejärgimise probleemide lahendamiseks vähemalt 75 päeva enne meetmete rakendamise kontrollikomitee (edaspidi „kontrollikomitee“) aastakoosolekut.
3. Komisjon edastab selle teabe IATTC sekretariaadile vähemalt 60 päeva enne kontrollikomitee koosolekut.
Artikkel 27
Konfidentsiaalsus
Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud kohustuste täitmisele peavad liikmesriigid, laevakaptenid ja vaatlejad tagama käesoleva määruse artikli 10 lõike 2, artikli 19 lõigete 5 ja 8 ning artikli 21 lõike 6 kohaselt IATTC sekretariaadile edastatud ja sealt saadud elektrooniliste aruannete ja teadete konfidentsiaalsuse.
Artikkel 28
Muudatuste tegemise õigus
1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, kohandamaks seda IATTC vastu võetud meetmetega, mis on liidu ja liikmesriikide jaoks siduvad, seoses järgmisega:
|
a) |
artikli 3 punktis 16 osutatud ümberlaadimisdeklaratsiooni vorm; |
|
b) |
artikli 3 punkti 19 kohane viide haipüüginööride kujutisele; |
|
c) |
artikli 4 lõike 1 punktis a ja artikli 4 lõikes 5 osutatud keeluajad; |
|
d) |
artikli 6 lõikes 3 sätestatud peibutuspüügivahendeid käsitlevate aruannete tähtajad; |
|
e) |
artikli 6 lõikes 4 loetletud teave, mida tuleb koguda peibutuspüügivahendite kasutamise korral; |
|
f) |
artikli 6 lõike 6 sätted peibutuspüügivahendite konstruktsiooni ja kasutamise kohta; |
|
g) |
artikli 14 lõikes 1 osutatud andmete kogumise tähtaeg; |
|
h) |
artikli 15 lõigete 1 ja 2 kohased merelindude kaitse alad ja leevendusmeetmed; |
|
i) |
artikli 18 lõikes 1 osutatud 5 %-line kaetus teaduslike vaatlejate poolt; |
|
j) |
artikli 20 lõikes 1 loetletud teave seoses piirkondliku laevade registriga; |
|
k) |
artikli 22 lõike 2 kohane viide tabelile logiraamatute ja lossimisregistrite andmete esitamiseks; |
|
l) |
artikli 23 lõike 1 kohane viide suursilm-tuuni statistikadokumendile; |
|
m) |
artiklis 25 sätestatud aruandlustähtajad; |
|
n) |
artikli 25 lõike 4 kohane viide kilpkonnade suremust käsitlevatele suunistele; |
|
o) |
käesoleva määruse lisa. |
2. Kõik muudatused, mis võetakse vastu kooskõlas lõikega 1, peavad olema rangelt piiratud resolutsioonide muudatuste või uute resolutsioonide rakendamisega liidu õiguses.
Artikkel 29
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 28 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 15. veebruarist 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 28 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 28 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 30
Määruse (EÜ) nr 520/2007 muudatused
Määruse (EÜ) nr 520/2007 artikli 3 lõige 3, artikli 4 lõige 3 ja IV jaotis jäetakse välja.
Artikkel 31
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. jaanuar 2021
Euroopa Parlamendi nimel
president
D. M. SASSOLI
Nõukogu nimel
eesistuja
A. P. ZACARIAS
(1) 2. detsembri 2020. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2020. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. jaanuari 2021. aasta otsus.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(4) Nõukogu 23. märtsi 1998. aasta otsus 98/392/EÜ, mis käsitleb 10. detsembri 1982. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa 28. juuli 1994. aasta rakenduskokkuleppe sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 179, 23.6.1998, lk 1).
(5) Nõukogu 8. juuni 1998. aasta otsus 98/414/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni nende sätete rakendamise kokkuleppe ratifitseerimise kohta Euroopa Ühenduse poolt, mis käsitlevad piirialade siirdekalade kaitset ja majandamist (EÜT L 189, 3.7.1998, lk 14).
(6) Nõukogu 22. mai 2006. aasta otsus 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).
(7) Nõukogu 8. detsembri 2005. aasta otsus 2005/938/EÜ rahvusvahelist delfiinikaitseprogrammi käsitleva lepingu Euroopa Ühenduse nimel heakskiitmise kohta (ELT L 348, 30.12.2005, lk 26).
(8) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).
(9) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(11) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
(12) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(13) Nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1185/2003 haiuimede eemaldamise kohta laevade pardal (ELT L 167, 4.7.2003, lk 1).
(14) Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsus 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).
(15) Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).
(16) Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, 19. detsember 2016, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.1.2017, lk 12).
(17) Resolutsiooni C-03–01 I ja II lisa, mis käsitlevad vastavalt suursilm-tuuni statistilist dokumenti ja suursilm-tuuni reekspordi sertifikaati.
(18) http://www.fao.org/docrep/012/i0725e/i0725e.pdf
LISA
Tabel 1. Leevendusmeetmed
|
Veerg A |
Veerg B |
|
Õngejada sisselaskmine laeva küljelt koos linnutõkkekardinate ja raskustega jadaõnge lipsude kasutamisega |
Linnutõrjeliin |
|
Õngejada öine sisselaskmine minimaalse tekivalgustusega |
Raskustega jadaõnge lipsud |
|
Linnutõrjeliin |
Siniseks värvitud sööt |
|
Raskustega jadaõnge lipsud |
Liini viskeseade õngejada sügavale viimiseks |
|
|
Veealune õngejada sisselaskmise toru |
|
Kalarapete merreheitmise optimeerimine |