27.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/87

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (3) eesmärk on kaitsta töötajaid tervise ja ohutusega seotud riskide eest, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal. Nimetatud direktiivis on üldiste põhimõtete raamistiku abil ette nähtud kaitse ühtlane tase kantserogeenide ja mutageenidega seotud ohtude eest, et võimaldada liikmesriikidel tagada miinimumnõuete järjekindel kohaldamine. Kättesaadava teabe, sealhulgas teaduslike ja tehniliste andmete, majandusliku teostatavuse, sotsiaal-majandusliku mõju põhjaliku hindamise ning töökeskkonna kokkupuute mõõtmise protokollide ja meetodite põhjal kehtestatud ohtlike ainete siduvad piirnormid on selle direktiiviga kehtestatud töötajate kaitse üldise korra olulised elemendid. Nimetatud direktiivis sätestatud miinimumnõuete eesmärk on kaitsta töötajaid liidu tasandil. Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad töökeskkonna kokkupuute siduvad piirnormid.

(2)

Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas on osa direktiivi 2004/37/EÜ kohasest riskijuhtimisest. Nende piirnormide järgimine ei mõjuta tööandjate muid nimetatud direktiivist tulenevaid kohustusi, eelkõige kantserogeenide ja mutageenide kasutamise vähendamist töökohal, töötajate kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute ennetamist või vähendamist ning meetmeid, mis tuleks selle saavutamiseks võtta. Need meetmed peaksid niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik, hõlmama kantserogeenide ja mutageenide asendamist ainete, segude või protsessidega, mis ei ole ohtlikud või on vähem ohtlikud töötajate tervisele, suletud süsteemide kasutamist või muid meetmeid, mille eesmärk on vähendada töötajate kokkupuute taset. Sellega seoses on ebakindluse korral oluline arvestada ettevaatuspõhimõttega.

(3)

Suurema osa kantserogeenide ja mutageenide puhul ei ole teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha tasemed, millest madalama taseme puhul ei oleks kokkupuutel kahjulikku mõju. Kuigi kantserogeenide ja mutageenide piirnormide kehtestamine töökohal käesoleva direktiivi kohaselt ei kõrvalda täielikult neid töötajate tervise ja ohutuse riske, mis tulenevad kokkupuutest töökohal (jääkrisk), aitab see siiski sellisest kokkupuutest tulenevaid riske märkimisväärselt vähendada järkjärgulise ja eesmärkide seadmisel põhineva lähenemisviisi alusel kooskõlas direktiiviga 2004/37/EÜ. Muude kantserogeenide ja mutageenide puhul on teaduslikust seisukohast võimalik kindlaks teha tasemed, millest madalama taseme puhul kokkupuutel eeldatavalt kahjulikku mõju ei ole.

(4)

Mõne kantserogeeni ja mutageeni puhul kehtestatakse töötajate kokkupuute maksimaalsed tasemed normidega, mida direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt ületada ei tohi. Neid piirnorme tuleks muuta ning kehtestada tuleks piirnormid täiendavate kantserogeenide ja mutageenide suhtes.

(5)

Tuginedes liikmesriikide poolt vastavalt nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ (4) artiklile 17a iga viie aasta tagant esitatavatele rakendusaruannetele, hindab komisjon tööohutuse ja töötervishoiu õigusraamistiku, sealhulgas direktiivi 2004/37/EÜ rakendamist ning teavitab vajaduse korral asjaomaseid asutusi ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteed algatustest nimetatud raamistiku toimimise parandamiseks ja kui see on vajalik, asjakohastest seadusandlikest ettepanekutest.

(6)

Käesolevas direktiivis sätestatud piirnorme tuleks muuta, kui see on kättesaadavat teavet, sealhulgas uusi teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning tõendipõhiseid parimaid tavasid, meetodeid ja töökohal kokkupuute taseme mõõtmise protokolle arvestades vajalik. See teave peaks võimaluse korral hõlmama andmeid töötajate tervise jääkriskide kohta ning töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL) ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamusi. Liidu tasandil üldsusele kättesaadavaks tehtud teave jääkriski kohta on väärtuslik edasises töös, et piirata riske, mis tulenevad kokkupuutest kantserogeenide ja mutageenidega töökohal, sealhulgas käesolevas direktiivis sätestatud piirnormide muutmisel. Veelgi tuleks soodustada sellise teabe läbipaistvust.

(7)

Kuna puuduvad järjepidevad andmed ainetega kokkupuute kohta, on vaja kaitsta nendega kokkupuutuvaid ja kokkupuute ohus olevaid töötajaid, seades sisse asjakohase tervisekontrolli. Seetõttu peaks tervisekontrolli eest vastutava arsti või asutuse otsusel olema võimalik jätkata asjakohast tervisekontrolli ka pärast kokkupuute lõppemist nende töötajate puhul, kelle tervise või ohutuse suhtes direktiivi 2004/37/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud hindamise tulemuste põhjal ilmneb risk. Sellised kontrollid tuleks viia läbi liikmesriikide õiguse või tavade kohaselt. Direktiivi 2004/37/EÜ artiklit 14 tuleks sellest tulenevalt muuta, et tagada selline tervisekontroll kõigile asjaomastele töötajatele.

(8)

Töötajate ohutuse ja neile nõuetekohaste tervishoiuteenuste tagamiseks on vaja, et liikmesriigid koguksid tööandjatelt asjakohaselt ja järjepidevalt andmeid. Liikmesriigid on kohustatud andma komisjonile teavet, mida on vaja aruannete koostamiseks direktiivi 2004/37/EÜ rakendamise kohta. Komisjon juba toetab liikmesriikides andmete kogumise parimate tavade rakendamist, ning vajaduse korral peaks ta tegema ettepanekuid, et veelgi parandada direktiiviga 2004/37/EÜ nõutavat andmete kogumist.

(9)

Direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt on tööandjad kohustatud kasutama olemasolevaid asjakohaseid meetodeid kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute tasemete mõõtmiseks töökohal, võttes arvesse, et SCOEL märgib oma soovitustes, et kõikide soovitatud töökeskkonna kokkupuute piirnormide või bioloogiliste piirnormide puhul on kokkupuudet võimalik kontrollida. Metoodikate samaväärsuse parandamine kantserogeenide ja mutageenide kontsentratsiooni mõõtmiseks õhus seoses direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud piirnormidega on oluline selles direktiivis sätestatud kohustuste tugevdamiseks ja selleks, et tagada liidus töötajate tervise kaitse ühetaoline ja kõrge tase ning võrdsed tingimused.

(10)

Käesolevas direktiivis sätestatud direktiivi 2004/37/EÜ III lisa muudatused on esimene samm selle ajakohastamise pikemaajalises protsessis. Kõnealuse protsessi järgmise sammuna on komisjon esitanud ettepaneku kehtestada piirnormid ja lisada märge aine kokkupuute kohta nahaga veel seitsme kantserogeeni kohta. Lisaks sellele märkis komisjon oma 10. jaanuari 2017. aasta teatises „Ohutumad ja tervislikumad töötingimused meile kõigile – ELi tööohutuse ja töötervishoiu poliitika ajakohastamine“, et kavas on direktiivi 2004/37/EÜ edasised muudatused. Komisjon peaks pidevalt jätkama oma tööd direktiivi 2004/37/EÜ III lisa ajakohastamisel vastavalt selle artiklile 16 ja väljakujunenud praktikale. Selle töö tulemusena tuleks vajaduse korral esitada ettepanekud direktiivis 2004/37/EÜ ja käesolevas direktiivis sätestatud piirnormide edaspidiseks muutmiseks, samuti ettepanekud täiendavate piirnormide kehtestamiseks.

(11)

Kõikide kantserogeenide ja mutageenide puhul on parima võimaliku kaitse tagamiseks vaja arvestada muid imendumisviise, sealhulgas läbi naha imendumise võimalikkust.

(12)

SCOEL aitab komisjonil eelkõige määrata kindlaks, hinnata ja põhjalikult analüüsida uusimaid kättesaadavaid teaduslikke andmeid ja teha ettepanekuid töökeskkonna kokkupuute piirnormide kohta, mida kohaldatakse töötajate kaitseks keemilistest mõjuritest tulenevate riskide eest ja mis tuleb nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (5) ja direktiivi 2004/37/EÜ kohaselt kehtestada liidu tasandil. Keemiliste mõjurite o-toluidiini ja 2-nitropropaani kohta SCOELi soovitused 2016. aastal puudusid ning seetõttu võeti arvesse muid teadusliku teabe allikaid, mis olid sama kindlad ja avalikkusele kättesaadavad.

(13)

Direktiivi 2004/37/EÜ III lisas sätestatud vinüülkloriidmonomeeri ja lehtpuidutolmu piirnorme tuleks uuemate teaduslike ja tehniliste andmete valguses muuta. Täiendavalt tuleks hinnata lehtpuidu- ja okaspuidutolmu eristamist seoses nimetatud lisas esitatud piirnormiga, nagu on soovitanud SCOEL ja Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus.

(14)

Kokkupuude korraga enam kui ühe puiduliigiga on väga tavaline, muutes erinevate puiduliikidega kokkupuute hindamise keerulisemaks. Kokkupuude okaspuidu- ja lehtpuidutolmuga on liidu töötajate puhul tavaline ning see võib põhjustada hingamisteede probleeme ja haigusi, mille tõsiseim mõju tervisele on nina ja ninakõrvalurgete vähktõve oht. Sellest tulenevalt on asjakohane ette näha, et kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, tuleks lisas sätestatud lehtpuidutolmu piirnormi kohaldada segus esineva kogu puidutolmu suhtes.

(15)

Kroom(VI) teatavad ühendid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (6) sätestatud kantserogeenseks (1A või 1B kategooriasse) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada piirnorm kroom(VI)ühenditele, mis on kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Seepärast on asjakohane kehtestada kõnealuste kroom(VI)ühendite piirnorm.

(16)

Kroom(VI) puhul ei pruugi piirnorm 0,005 mg/m3 sobida ning võib mõnes sektoris olla lähiajal raskesti saavutatav. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada üleminekuperiood, mille jooksul tuleks kohaldada piirnormi 0,010 mg/m3. Konkreetse olukorra puhul, kus tööalane tegevus hõlmab keevitus- ja plasmalõikusprotsesse või sarnaseid, aure tekitavaid töid, tuleks kõnealusel üleminekuperioodil kohaldada töökeskkonna kokkupuute piirnormi 0,025 mg/m3, pärast mida tuleks kohaldada üldiselt kohaldatavat piirnormi 0,005 mg/m3.

(17)

Teatavad raskesti sulavad keraamilised kiud vastavad määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooriasse) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada piirnorm raskesti sulavatele keraamilistele kiududele, mis on kantserogeenid direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Seepärast on asjakohane kehtestada kõnealuste raskesti sulavate keraamiliste kiudude piirnorm.

(18)

Sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu kantserogeensuse kohta on piisavalt tõendeid. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) tuleks kehtestada sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu piirnorm. Tööprotsesside käigus tekkivat sissehingatavat kristallilist ränidioksiiditolmu määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel ei klassifitseerita. Seepärast on asjakohane lisada direktiivi 2004/37/EÜ I lisasse tööprotsessid, kus puututakse kokku tööprotsessi käigus tekkiva sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga, ja kehtestada sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu (edaspidi „sissehingatav fraktsioon“) piirnorm, mida tuleks läbi vaadata, võttes eelkõige arvesse kokkupuutuvate töötajate arvu.

(19)

Suunised ja heade tavade näited, mille on välja töötanud komisjon, liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid, või mis on välja töötatud muude algatuste raames nagu sotsiaaldialoogi tulemusel saavutatud kokkulepe, mis käsitleb töötajate tervise kaitset kristallilise ränidioksiidi ja seda sisaldavate toodete heade käsitsemis- ja kasutamistavade abil (NEPSi), on väärtuslikud ja vajalikud vahendid regulatiivsete meetmete täiendamiseks ja eelkõige piirnormide tõhusa rakendamise toetamiseks ning neid tuleks seetõttu põhjalikult kaaluda. Näited hõlmavad meetmeid, millega hoitakse kokkupuude ära või viiakse see miinimumini, näiteks tolmu summutamine veega, et takistada sissehingatava kristallilise ränidioksiidi puhul tolmu õhku paiskumist.

(20)

Etüleenoksiid vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. SCOEL tuvastas etüleenoksiidi puhul, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada etüleenoksiidi piirnorm ja lisada sellele märge olulisel määral naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta.

(21)

1,2-epoksüpropaan vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kindlaks määrata kokkupuute tase, millest madalama taseme korral kokkupuude selle kantserogeeniga eeldatavasti kahjulikku mõju ei põhjusta. Seepärast on asjakohane kehtestada 1,2-epoksüpropaani piirnorm.

(22)

Akrüülamiid vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. SCOEL tuvastas akrüülamiidi puhul, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada akrüülamiidi piirnorm ja lisada sellele märge olulisel määral naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta.

(23)

2-nitropropaan vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada 2-nitropropaani piirnorm.

(24)

o-toluidiin vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada o-toluidiini piirnorm ja lisada sellele märge olulisel määral naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta.

(25)

1,3-butadieen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1A kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada 1,3-butadieeni piirnorm.

(26)

Hüdrasiin vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. SCOEL tuvastas hüdrasiini puhul, et aine võib olulisel määral imenduda naha kaudu. Seepärast on asjakohane kehtestada hüdrasiini piirnorm ja lisada sellele märge olulisel määral naha kaudu imendumise võimalikkuse kohta.

(27)

Bromoetüleen vastab määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud kantserogeenseks (1B kategooria) klassifitseerimise kriteeriumidele ja on seega kantserogeen direktiivi 2004/37/EÜ tähenduses. Kättesaadava teabe põhjal (sh teaduslikud ja tehnilised andmed) on võimalik kehtestada kõnealuse kantserogeeni piirnorm. Seepärast on asjakohane kehtestada bromoetüleeni piirnorm.

(28)

Käesoleva direktiiviga tugevdatakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal. Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi oma õigusesse üle võtma. Nad peaksid tagama, et pädevatel asutustel on käesoleva direktiivi nõuetekohase ja tõhusa rakendamisega seotud ülesannete täitmiseks piisav arv koolitatud töötajaid ning muud vajalikud vahendid vastavalt riigisisesele õigusele või tavadele. Käesoleva direktiivi tööandjatepoolset kohaldamist hõlbustaksid asjakohasel juhul suunised, mille eesmärk on teha kindlaks paremad viisid käesoleva direktiiviga vastavuse saavutamiseks.

(29)

Komisjon konsulteeris tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega. Samuti viis komisjon läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 154 kohase kaheetapilise konsultatsiooni tööturu osapooltega liidu tasandil.

(30)

Oma arvamustes on tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee osutanud töökeskkonna kokkupuute siduvate piirnormide läbivaatamise perioodile mitme aine puhul, näiteks sissehingatav kristalliline ränidioksiiditolm, akrüülamiid ja 1,3-butadieen. Komisjon võtab kõnealuseid arvamusi arvesse ainete prioriseerimisel teadusliku hindamise jaoks.

(31)

Tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee nõustus oma arvamuses raskesti sulavate keraamiliste kiudude kohta, et töökeskkonna kokkupuute siduv piirnorm on vajalik, kuid ei jõudnud künnise osas ühisele seisukohale. Seepärast peaks komisjon ergutama tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteed esitama raskesti sulavate keraamiliste kiudude kohta ajakohase arvamuse, et jõuda kõnealuse aine piirnormi suhtes ühisele seisukohale, piiramata seejuures tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee töömeetodeid ja sotsiaalpartnerite sõltumatust.

(32)

Töökohal puutuvad inimesed sageli kokku mitme eri ainega, mis võib suurendada terviseriske ja avaldada kahjulikku mõju, sealhulgas reproduktiivsüsteemile, mispuhul võib see vähendada viljakust või põhjustada viljatust ning mõjuda negatiivselt loote arengule ja imetamisele. Reproduktiivtoksiliste ainete suhtes kohaldatakse liidu meetmeid, mis näevad ette töötajate tervisekaitse ja tööohutuse miinimumnõuded, eelkõige direktiivis 98/24/EÜ ja nõukogu direktiivis 92/85/EMÜ (7) sätestatud miinimumnõuded. Reproduktiivtoksiliste ainete suhtes, mis ühtlasi on kantserogeenid või mutageenid, kohaldatakse direktiivi 2004/37/EÜ sätteid. Komisjon peaks hindama direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud töötajate tervisekaitse ja tööohutuse meetmete kohaldamise kõikidele reproduktiivtoksilistele ainetele laiendamise vajadust.

(33)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige artiklis 2 sätestatud õigust elule ja artiklis 31 sätestatud õigust headele ja õiglastele töötingimustele.

(34)

Käesolevas direktiivis sätestatud piirnorme hakatakse regulaarselt läbi vaatama lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (8) rakendamisest eelkõige selleks, et võtta arvesse direktiivis 2004/37/EÜ sätestatud piirnormide ning kõnealuse määruse kohaselt ohtlike kemikaalide jaoks tuletatud mittetoimivate tasemete vastasmõju töötajate tõhusa kaitsmise eesmärgil.

(35)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on töötingimuste parandamine ning töötajate tervise kaitse kantserogeenidega ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate spetsiifiliste riskide eest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(36)

Kuna käesolev direktiiv käsitleb töötajate tervise ja ohutuse kaitset nende töökohal, tuleks see üle võtta kahe aasta jooksul alates selle jõustumise kuupäevast.

(37)

Direktiivi 2004/37/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid võtavad direktiivi 89/391/EMÜ artikli 17a kohaselt komisjonile esitatavates aruannetes arvesse käesoleva artikli esimese lõigu punktides a–g esitatud teabe.“

2)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

Hindamine

Direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17a osutatud hindamisega seonduvalt hindab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise järgmise hindamise käigus ka vajadust muuta sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmu kokkupuute piirnormi. Asjakohasel juhul esitab komisjon kõnealuse ainega seotud vajalikud muudatusettepanekud.

Võttes arvesse viimaseid arengusuundi teaduslikes teadmistes, hindab komisjon hiljemalt 2019. aasta esimeses kvartalis võimalust käesoleva direktiivi reguleerimisala laiendamiseks reproduktiivtoksilistele ainetele. Kui see on asjakohane, esitab komisjon selle alusel, ja pärast konsulteerimist tööturu osapooltega, seadusandliku ettepaneku.“

4)

I lisasse lisatakse järgmine punkt:

5)

III lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisas esitatud tekstiga.