Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32016R2338

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/2338, 14. detsember 2016, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007 riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise osas (EMPs kohaldatav tekst )

    ELT L 354, 23.12.2016, p. 22–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2338/oj

    23.12.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 354/22

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/2338,

    14. detsember 2016,

    millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1370/2007 riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamise osas

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91,

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

    olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

    võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

    toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Raudteeveol on potentsiaali kasvada ja oma osakaalu suurendada ning mängida olulist rolli säästva transpordi ja liikuvuse süsteemis, luues uusi investeerimisvõimalusi ja töökohti. Siiski ei ole raudtee-reisijateveoteenuste kasv pidanud sammu muude transpordiliikide arenguga.

    (2)

    Liidu rahvusvaheliste raudtee-reisijateveoteenuste turg on konkurentsile avatud alates 2010. aastast. Lisaks on mõned liikmesriigid avanud konkurentsile ka oma riigisisesed reisijateveoteenused, kehtestades avatud juurdepääsuõigused või korraldades hankeid avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks või kasutades mõlemat nimetatud võimalust. Riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamisel peaks olema positiivne mõju ühtse Euroopa raudteepiirkonna toimimisele, mille tulemusel kasutajate jaoks teenused paranevad.

    (3)

    Komisjon teatas 28. märtsi 2011. aasta transpordipoliitika valges raamatus oma kavatsusest viia lõpule raudteeteenuste siseturu loomine, kaotades tehnilised, halduslikud ja õiguslikud tõkked, mis takistavad raudteeturule sisenemist.

    (4)

    Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomise lõpuleviimine peaks veelgi panustama raudteetranspordi kui muudele transpordiliikidele usaldusväärse alternatiivi arengusse, muu hulgas hinna ja kvaliteedi seisukohast.

    (5)

    Käesoleva määruse erieesmärk on parandada avaliku raudtee-reisijateveoteenuse kvaliteeti, läbipaistvust, tõhusust ja osutamist.

    (6)

    Avaliku teenindamise lepingute alusel osutatud piiriüleste teenuste, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke transpordivajadusi katvate ühistransporditeenuste osutamiseks peaks olema vajalik nende liikmesriikide pädevate asutuste nõusolek, kelle territooriumil teenuseid osutatakse.

    (7)

    Pädevad asutused peaksid määratlema avaliku teenindamise kohustuste kirjeldused avalikus reisijateveos. Sellised kirjeldused peaksid olema vastavuses poliitiliste eesmärkidega, mis on kindlaks määratud liikmesriikide ühistranspordipoliitikat käsitlevates dokumentides.

    (8)

    Avaliku teenindamise kohustuste kirjeldused avalikus reisijateveos peaksid võimaluse korral looma positiivse võrgumõju, muu hulgas kvaliteetsemate teenuste, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe või ühistranspordisüsteemi üldise tõhususe kujul.

    (9)

    Avaliku teenindamise kohustused peaksid olema kooskõlas ühistranspordipoliitikaga. See ei anna pädevatele asutustele siiski õigust saada konkreetset rahasummat.

    (10)

    Ühistranspordipoliitikat käsitlevate dokumentide koostamisel tuleks kooskõlas siseriikliku õigusega konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega. Selliste sidusrühmade hulka võiksid kuuluda transpordiettevõtjad, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, töötajate esindusorganisatsioonid ja ühistransporditeenuste kasutajate esindajad.

    (11)

    Avaliku teenindamise lepingute puhul, mis ei ole sõlmitud võistleva pakkumismenetluse alusel, tuleks avaliku teenindamise kohustuste täitmine avaliku teenuse osutajate poolt nõuetekohaselt hüvitada, et tagada avalike reisijateveoteenuste pikaajaline rahaline jätkusuutlikkus kooskõlas ühistranspordipoliitikas kindlaks määratud nõuetega. Eelkõige peaks selline hüvitamine edendama avaliku teenuse osutaja poolse tõhusa juhtimise ning piisavalt kõrge kvaliteeditasemega reisijateveoteenuste osutamise säilitamist või edasiarendamist.

    (12)

    Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomise raames peaksid liikmesriigid tagama avaliku teenuse osutajate personalile piisaval tasemel sotsiaalkaitse.

    (13)

    Sotsiaal- ja tööõiguse nõuete asjakohaseks integreerimiseks avaliku reisijateveoteenuse osutamist käsitlevate avaliku teenindamise lepingute sõlmimise menetlusse, peaksid avaliku teenuse osutajad avaliku teenindamise lepingute täitmisel täitma sotsiaal- ja tööõiguse valdkonna kohustusi, mis on kohaldatavad selles liikmesriigis, kus avaliku teenindamise leping sõlmitakse, ning mis tulenevad õigusnormidest ja otsustest nii riigi kui ka liidu tasandil, samuti kohaldatavatest kollektiivlepingutest, tingimusel et sellised siseriiklikud õigusnormid ja nende kohaldamine on kooskõlas liidu õigusega.

    (14)

    Kui liikmesriigid nõuavad, et valitud uus avaliku teenuse osutaja peab üle võtma eelmise teenuseosutaja tööle võetud töötajad, tuleks neile töötajatele anda õigused, mis oleksid neile antud nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ (4) tähenduses ülemineku korral. Liikmesriikidel peaks olema vabadus selliseid sätteid vastu võtta.

    (15)

    Pädevad asutused peaksid tegema asjakohase teabe kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, et need saaksid ette valmistada pakkumused võistleva pakkumismenetluse jaoks, tagades samal ajal konfidentsiaalse äriteabe seadusliku kaitse.

    (16)

    Pädeva asutuse kohustus anda kõikidele huvitatud isikutele teavet, mis on oluline võistleva pakkumismenetluse jaoks pakkumuse ettevalmistamiseks, ei peaks laienema lisateabe loomisele, kui sellist teavet ei ole olemas.

    (17)

    Selleks, et võtta arvesse territoriaalse ja poliitilise korralduse mitmekesisust liikmesriikides, võib avaliku teenindamise lepinguid sõlmida pädev asutus, mis koosneb ametiasutuste rühmast. Sellises olukorras tuleks kehtestada selged reeglid iga ametiasutuse vastava ülesande kohta avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel.

    (18)

    Võttes arvesse liikmesriikide haldusstruktuuride mitmekesisust, jääb kohalike pädevate asutuste rühmaga avaliku raudtee-reisijateveoteenuse osutamist käsitlevate otselepingute sõlmimisel liikmesriikide otsustada, millised kohalikud asutused on pädevad „linnastute“ ja „maapiirkondade“ puhul.

    (19)

    Avaliku raudtee-reisijateveoteenuse osutamist käsitlevaid avaliku teenindamise lepinguid tuleks sõlmida võistleva pakkumismenetluse alusel, välja arvatud käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

    (20)

    Avaliku teenindamise lepingutega seotud võistlevad pakkumismenetlused peaksid olema avatud kõikidele ettevõtjatele, nad peaksid olema õiglased ning järgima läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

    (21)

    Erandjuhul, kui avaliku raudtee-reisijateveoteenuse osutamise lepingud sõlmitakse võistleva pakkumismenetluse alusel, peaks olema võimalik sõlmida piiratud ajaks uusi otselepinguid, et tagada teenuste osutamine kõige kulutõhusamal viisil. Selliseid lepinguid ei tohiks samade või sarnaste avaliku teenindamise kohustuste hõlmamiseks pikendada.

    (22)

    Kui avaldatakse teade kavatsusest korraldada võistlev pakkumismenetlus ning selle vastu tunneb huvi ainult üks ettevõtja, võivad pädevad asutused alustada selle ettevõtjaga läbirääkimisi, et sõlmida leping ilma avatud pakkumismenetluse järgneva väljakuulutamiseta.

    (23)

    Avaliku teenindamise otselepingute sõlmimise miinimumkünniseid tuleks kohandada, et kajastada suuremaid mahtusid ja ühikukulusid avaliku raudtee-reisijateveoteenuse osutamisel, võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1370/2007 (5) hõlmatud muude transpordiliikidega. Kõrgemaid künniseid tuleks kohaldada ka nende avalike reisijateveoteenuste suhtes, mille puhul raudtee moodustab rohkem kui 50 % kõnealuste teenuste maksumusest.

    (24)

    Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomine nõuab ühiseid reegleid avaliku teenindamise lepingute sõlmimise kohta kõnealuses valdkonnas, võttes samas arvesse iga liikmesriigi konkreetseid asjaolusid.

    (25)

    Kui on täidetud teatavad tingimused seoses raudteeturu või raudteevõrgu olemuse ja struktuuriga, peaks pädevatel asutustel olema õigus sõlmida avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks avaliku teenindamise otselepingud, kui sellise lepingu tulemusel paraneb teenuste kvaliteet või kulutõhusus või mõlemad.

    (26)

    Pädevad asutused võivad võtta meetmeid raudteeveo-ettevõtjate vahelise konkurentsi suurendamiseks, piirates lepingute arvu, mida nad sõlmivad ühe raudteeveo-ettevõtjaga.

    (27)

    Liikmesriigid peaksid tagama, et nende õigussüsteemis oleks ette nähtud võimalus, et sõltumatu asutus saab hinnata pädeva asutuse otsuseid sõlmida avaliku teenindamise otselepingud avaliku raudtee-reisijateveoteenuse osutamise kohta töötulemustel põhineva lähenemisviisi alusel. Seda võib teha osana kohtulikust läbivaatamisest.

    (28)

    Võistleva pakkumismenetluse ettevalmistamisel peaksid pädevad asutused hindama, kas sobivale raudteeveeremile tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks on vaja võtta meetmeid. Pädevad asutused peaksid tegema hindamisaruande üldsusele kättesaadavaks.

    (29)

    Avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks tulevikus korraldatavate võistlevate pakkumismenetluste teatavate põhijoonte läbipaistvust tuleb suurendada, et turg oleks võimeline pakkumismenetlustele paremini reageerima.

    (30)

    Määrust (EÜ) nr 1370/2007 tuleks seepärast vastavalt muuta,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määrust (EÜ) nr 1370/2007 muudetakse järgmiselt.

    1)

    Artikli 1 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

    „Nende liikmesriikide pädevate asutuste nõusolekul, kelle territooriumil teenuseid osutatakse, võivad avaliku teenindamise kohustused puudutada piiriüleseid ühistransporditeenuseid, sealhulgas neid, mis katavad kohalikke ja piirkondlikke transpordivajadusi.“

    2)

    Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:

    „aa)   „avaliku raudtee-reisijateveoteenuse osutamine”– avalik reisijatevedu raudteel, v.a reisijatevedu muudel rööbasteedel, nagu metroo ja trammid;“.

    3)

    Lisatakse järgmine artikkel:

    „Artikkel 2a

    Avaliku teenindamise kohustuste kirjeldus

    1.   Pädev asutus sätestab avaliku reisijateveoteenuse osutamise suhtes kohaldatavate avaliku teenindamise kohustuste kirjeldused ja nende kohaldamisala vastavalt artikli 2 punktile e. See hõlmab võimalust rühmitada kulusid katva hinnaga teenused kulusid mittekatva hinnaga teenustega.

    Kõnealuste kirjelduste ja nende kohaldamisala sätestamisel peab pädev asutus nõuetekohaselt järgima proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas liidu õigusega.

    Kirjeldused on vastavuses poliitiliste eesmärkidega, mis on kindlaks määratud liikmesriikide ühistranspordipoliitikat käsitlevates dokumentides.

    Ühistranspordipoliitikat käsitlevate dokumentide sisu ja vorm ning menetlused asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimiseks määratakse kindlaks kooskõlas siseriikliku õigusega.

    2.   Avaliku teenindamise kohustuste kirjeldustega ja avaliku teenindamise kohustuste netofinantsmõju hüvitamisega:

    a)

    saavutatakse ühistranspordipoliitika eesmärgid kulutõhusalt;

    b)

    tagatakse ühistranspordipoliitikas kindlaks määratud nõuetele vastava avaliku reisijateveoteenuse osutamise rahaline jätkusuutlikkus pikema aja jooksul.“

    4)

    Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 1 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

    „a)

    määravad selgelt kindlaks käesolevas määruses määratletud ning artikli 2a kohaselt täpsustatud avaliku teenindamise kohustused, mida avaliku teenuse osutaja peab täitma, ning asjaomased territoriaalsed piirkonnad;

    b)

    kehtestavad enne viisil, mis on objektiivne ja läbipaistev:

    i)

    näitajad, mille põhjal hüvitis (kui seda makstakse) tuleb arvutada, ja

    ii)

    ainuõiguste korral nende laadi ja ulatuse selliselt, et välditakse ülekompenseerimist.

    Kui avaliku teenindamise lepingud ei ole sõlmitud vastavalt artikli 5 lõikele 1, 3 või 3b, määratakse kõnealused näitajad kindlaks nii, et ükski hüvitis ei tohi olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuste täitmisega kaasnevate kulude ja saadud tulu netofinantsmõju katmiseks, võttes arvesse avaliku teenuse osutaja saadud tulu ja mõistlikku kasumit;“

    b)

    lisatakse järgmised lõiked:

    „4a.   Avaliku teenindamise lepingute täitmisel täidavad avaliku teenuse osutajad sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kindlaks määratud liidu õiguse, siseriikliku õiguse või kollektiivlepingutega.

    4b.   Direktiivi 2001/23/EÜ kohaldatakse avaliku teenuse osutaja vahetuse suhtes, kui selline vahetus kujutab endast ettevõtja üleminekut nimetatud direktiivi tähenduses.“;

    c)

    lõige 6 asendatakse järgmisega:

    „6.   Kui pädevad asutused nõuavad vastavalt siseriiklikule õigusele avaliku teenuse osutajatelt teatud kvaliteedi- ja sotsiaalsete standardite järgimist või sotsiaalsete ja kvalitatiivsete kriteeriumide kehtestamist, lisatakse need standardid ja kriteeriumid pakkumisdokumentidesse ja avaliku teenindamise lepingutesse. Võttes arvesse direktiivi 2001/23/EÜ sisaldavad sellised pakkumisdokumendid ja avaliku teenindamise lepingud, kui see on kohaldatav, teavet ka eelmise teenuseosutaja poolt tööle võetud töötajate üleminekuga seotud õiguste ja kohustuste kohta.“;

    d)

    lisatakse järgmine lõige:

    „8.   Avaliku teenindamise lepingutes nõutakse, et teenuseosutaja annaks pädevale asutusele teavet, mis on oluline avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks, tagades samal ajal konfidentsiaalse äriteabe seadusliku kaitse. Pädevad asutused teevad asjakohase teabe kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, et need saaksid ette valmistada pakkumuse võistleva pakkumismenetluse jaoks, tagades samal ajal konfidentsiaalse äriteabe seadusliku kaitse. See hõlmab teavet, mis käsitleb reisijatepoolset nõudlust, piletihindasid, võistleva pakkumismenetlusega hõlmatud avaliku reisijateveoteenusega seotud kulusid ja tulusid ning nõutavate sõidukite või veeremi käitamise seisukohast asjakohaseid infrastruktuuri tehniliste kirjelduste üksikasju, et võimaldada huvitatud isikutel ette valmistada põhjalikud äriplaanid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad toetavad pädevaid asutusi kõigi asjakohaste infrastruktuuri tehniliste kirjelduste esitamisel. Eespool nimetatud sätete mittetäitmise juhud vaadatakse läbi vastavalt artikli 5 lõikele 7.“

    5)

    Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

    „2.   Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib iga kohalik pädev asutus, olenemata sellest, kas tegemist on avalikku integreeritud reisijateveoteenust osutava üksiku asutuse või asutuste rühmaga, otsustada, kas osutada avalikku reisijateveoteenust ise või sõlmida avaliku teenindamise otselepingud õiguslikult eraldiseisva üksusega, kelle üle kohalik pädev asutus või asutuste rühma korral vähemalt üks kohalik pädev asutus teostab kontrolli, mis on sarnane tema enda osakondade üle teostatava kontrolliga.

    Raudteel osutatava avaliku reisijateveoteenuse puhul võib esimeses lõigus osutatud pädevate asutuste rühm koosneda üksnes kohalikest pädevatest asutustest, kelle territoriaalne pädevusala ei hõlma kogu riiki. Esimeses lõigus osutatud avalik reisijateveoteenus või avaliku teenindamise leping võib hõlmata üksnes linnastu või maapiirkondade või mõlemate transpordivajadusi.

    Juhul kui kohalik pädev asutus teeb sellise otsuse, kohaldatakse järgmist:“;

    b)

    lõige 3 asendatakse järgmisega:

    „3.   Iga pädev asutus, kes pöördub kolmanda osapoole poole, kes ei ole sõltuv teenusepakkuja, peab avaliku teenindamise lepingud sõlmima võistleva pakkumismenetluse alusel, välja arvatud lõigetega 3a, 4, 4a, 4b, 5 ja 6 sätestatud juhtudel. Võistleva pakkumismenetluse jaoks vastuvõetud menetlus on avatud võrdselt kõikidele ettevõtjatele ning selles järgitakse läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Pärast pakkumiste esitamist ja võimalikku eelvalikut võib menetlus sisaldada läbirääkimisi vastavalt nimetatud põhimõtetele, et määrata kindlaks, kuidas kõige paremini spetsiifilistele või keerukatele nõuetele vastata.“;

    c)

    lisatakse järgmised lõiked:

    „3a.   Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus võistleva pakkumismenetluse alusel sõlmitavate avaliku raudtee-reisijateveoteenuste osutamise lepingute puhul otsustada sõlmida piiratud ajaks uued otselepingud, kui pädev asutus leiab, et otselepingu sõlmimine on erandlike asjaolude tõttu õigustatud. Sellised erandlikud asjaolud hõlmavad olukordi, kus:

    —

    kõnealune pädev asutus või muud pädevad asutused korraldavad juba mitmeid võistlevaid pakkumismenetlusi, mis võivad mõjutada tõenäoliselt saadavate pakkumiste hulka ja kvaliteeti, kui lepingu sõlmimiseks korraldataks võistlev pakkumismenetlus, või

    —

    on vaja muuta ühe või enama avaliku teenindamise lepingu kohaldamisala, et optimeerida avalike teenuste osutamist.

    Pädev asutus teeb põhjendatud otsuse ja teavitab sellest põhjendamatu viivituseta komisjoni.

    Käesoleva lõike alusel sõlmitud lepingute kehtivusaeg on proportsionaalne asjaomaste erandlike asjaoludega ega ole ühelgi juhul pikem kui viis aastat.

    Pädev asutus avalikustab sellised lepingud. Seda tehes võtab pädev asutus arvesse konfidentsiaalse äriteabe ja ärihuvide seaduslikku kaitset.

    Käesoleva sätte alusel ei sõlmita järgmist lepingut samade avaliku teenindamise kohustuste kohta.

    3b.   Lõike 3 kohaldamisel võivad pädevad asutused otsustada kohaldada järgmist menetlust.

     

    Pädevad asutused võivad avalikustada oma kavatsuse sõlmida avaliku teenindamise lepingu reisijateveoteenuse osutamiseks, avaldades sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas.

     

    Selline teade sisaldab nende teenuste üksikasjalikku kirjeldust, mis on sõlmitava lepingu esemeks, ning lepingu liiki ja kestust.

     

    Teenuse osutajad võivad väljendada oma huvi pädeva asutuse määratud aja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 60 päeva pärast teate avaldamist.

    Kui selle aja möödudes

    a)

    on vaid üks teenuse osutaja väljendanud oma huvi osaleda avaliku teenindamise lepingu sõlmimise menetluses;

    b)

    nimetatud ettevõtja on nõuetekohaselt tõendanud, et ta on faktiliselt võimeline osutama veoteenust, mis vastab avaliku teenindamise lepingus sätestatud kohustustele;

    c)

    konkurentsi puudumine ei tulene hankekriteeriumide kunstlikust kitsendamisest ning

    d)

    puuduvad mõistlikud alternatiivid,

    võivad pädevad asutused alustada läbirääkimisi kõnealuse teenuse osutajaga, et sõlmida leping ilma avatud pakkumismenetluse järgneva väljakuulutamiseta.“;

    d)

    lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.   Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingud,

    a)

    kui nende lepingute hinnanguline keskmine aastane maksumus on väiksem kui 1 000 000 eurot või väiksem kui 7 500 000 eurot, kui avaliku teenindamise leping hõlmab avalike raudtee-reisijateveoteenuste osutamist, või

    b)

    kui need käsitlevad avaliku reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses või vähem kui 500 000 kilomeetri ulatuses, kui avaliku teenindamise leping hõlmab avalike raudtee-reisijateveoteenuste osutamist.

    Kui avaliku teenindamise otseleping sõlmitakse väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga, kes ei käita rohkem kui 23 maanteesõidukit, võib neid piirmäärasid suurendada kas hinnangulise keskmise aastase maksumuseni vähem kui 2 000 000 eurot või aastas osutatava avaliku reisijateveoteenuse osas vähem kui 600 000 kilomeetrini.“;

    e)

    lisatakse järgmised lõiked:

    „4a.   Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks raudteel,

    a)

    kui ta on seisukohal, et otselepingu sõlmimist põhjendavad asjaomase turu ja võrgu asjakohased struktuurilised ja geograafilised eripärad, eelkõige nende suurus, nõudluse näitajad, võrgu keerukus, selle tehniline ja geograafiline eraldatus ja lepinguga hõlmatud teenused, ning

    b)

    kui sellise lepingu tulemusel paraneb teenuste kvaliteet või kulutõhusus või mõlemad võrreldes eelnevalt sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga.

    Pädev asutus avaldab selle alusel põhjendatud otsuse ja teavitab sellest komisjoni ühe kuu jooksul pärast avaldamist. Pädev asutus võib lepingu sõlmimisega edasi minna.

    Liikmesriike, kus 24. detsembril 2017 on aastane turu maksimummaht väiksem kui 23 miljonit rongkilomeetrit ja kus riigi tasandil on vaid üks pädev asutus ning kogu võrk on hõlmatud ühe avaliku teenindamise lepinguga, loetakse punkti a tingimustele vastavaks. Kui ühe kõnealuse liikmesriigi pädev asutus otsustab sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, teavitab asjaomane liikmesriik sellest komisjoni. Ühendkuningriik võib otsustada kohaldada käesolevat lõiku Põhja-Iirimaa suhtes.

    Kui pädev asutus otsustab sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, sätestab ta mõõdetavad, läbipaistvad ja kontrollitavad teenuse osutamise nõuded. Sellised nõuded lisatakse lepingusse.

    Teenuse osutamise nõuded hõlmavad eelkõige teenuste täpsust, rongiliikluse sagedust, veeremi kvaliteeti ja reisijateveo jõudlust.

    Leping sisaldab teenuse osutamise erinäitajaid, mis võimaldavad pädeval asutusel seda korrapäraselt hinnata. Samuti hõlmab leping tõhusaid ja hoiatavad meetmeid, mida kohaldatakse juhul, kui raudtee-ettevõtja ei vasta teenuse osutamise nõuetele.

    Pädev asutus hindab korrapäraselt, kas raudtee-ettevõtja on saavutanud lepingus sätestatud teenuse osutamise nõuete täitmisel oma eesmärgid, ning avalikustab oma järeldused. Selline korrapärane hindamine toimub vähemalt iga viie aasta tagant. Kui teenuse kvaliteet ei parane või kulutõhusus ei suurene nõutud tasemel või kui esinevad mõlemad näitajad, võtab pädev asutus asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, sealhulgas kohaldab tõhusaid ja hoiatavaid leppetrahve. Pädev asutus võib sõlmitud lepingu käesoleva sätte alusel igal ajal täielikult või osaliselt peatada või lõpetada, juhul kui teenuse osutaja ei täida teenuse osutamise nõudeid.

    4b.   Kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võib pädev asutus lisaks otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingu avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel, kui leping käsitleb üksnes raudtee-reisijateveoteenuste osutamist teenuse osutaja poolt, kes majandab korraga tervet raudteeinfrastruktuuri või suurt osa sellest raudteeinfrastruktuurist, kus osutatakse teenuseid, mis on välja jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (*1) artiklite 7, 7a, 7b, 7c, 7d, 8, 13 ja IV peatüki kohaldamisalast vastavalt nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 3 punktile a või b.

    Erandina artikli 4 lõikest 3 ei ületa käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 4a kohaste otselepingute kestus kümmet aastat, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 4.

    Käesoleva lõike ja lõike 4a kohaselt sõlmitud lepingud avalikustatakse, võttes arvesse konfidentsiaalse äriteabe ja ärihuvide seaduslikku kaitset.

    (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).“;"

    f)

    lõige 5 asendatakse järgmisega:

    „5.   Teenuse osutamise katkemisel või sellise olukorra tekkimise otsese ohu korral võib pädev asutus võtta erakorralisi meetmeid.

    Need erakorralised meetmed seisnevad kas avaliku teenindamise otselepingu sõlmimises, ametlikus kokkuleppes avaliku teenindamise lepingu pikendamise kohta või teatud avaliku teenindamise kohustuste määramises. Avaliku teenuse osutajal on õigus vaidlustada otsus, millega talle pannakse teatud avaliku teenindamise kohustused. Erakorraliste meetmetena sõlmitud või pikendatud avaliku teenindamise lepingute või selliste kohustuste määramise kestus ei ületa kahte aastat.“;

    g)

    lisatakse järgmine lõige:

    „6a.   Pädevad asutused võivad raudtee-ettevõtjate vahelise konkurentsi suurendamiseks otsustada sõlmida avaliku teenindamise lepingud ühe ja sama võrgu või liinikogumi osi hõlmava avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel eri raudtee-ettevõtjatega. Selleks võivad pädevad asutused enne võistleva pakkumismenetluse käivitamist otsustada piirata ühe raudtee-ettevõtjaga sõlmitavate lepingute arvu.“;

    h)

    lõike 7 esimesele lõigule lisatakse järgmine lõik:

    „Lõigetega 4a ja 4b hõlmatud juhtudel sisaldavad sellised meetmed võimalust taotleda, et pädeva asutuse põhjendatud otsust hindaks asjaomase liikmesriigi määratud sõltumatu asutus. Sellise hindamise tulemus tehakse kooskõlas siseriikliku õigusega avalikkusele kättesaadavaks.“

    6)

    Lisatakse järgmine artikkel:

    „Artikkel 5a

    Raudteeveerem

    1.   Alustades võistlevat pakkumismenetlust, hindavad pädevad asutused, kas sobivale veeremile tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks on vaja võtta meetmeid. Sellisel hindamisel võetakse arvesse veeremiga tegelevate liisinguettevõtjate või muude veeremeid liisivate turuosaliste olemasolu asjaomasel turul. Hinnang tehakse üldsusele kättesaadavaks.

    2.   Pädevad asutused võivad kooskõlas siseriikliku õigusega ja riigiabi eeskirjadega otsustada võtta sobivaid meetmeid, et tagada tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs sobivale veeremile. Kõnealused meetmed võivad hõlmata järgmist:

    a)

    avaliku teenindamise lepingu raames kasutatud veeremi soetamine pädeva asutuse poolt, et teha see kättesaadavaks avaliku teenuse osutajale turuhinnaga või avaliku teenindamise lepingu ühe osana kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga b, artikliga 6 ja asjakohasel juhul lisaga;

    b)

    avaliku teenindamise lepingu raames kasutatud veeremi rahastamise tagamine pädeva asutuse poolt turuhinnaga või osana avaliku teenindamise lepingust kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga b, artikliga 6 ja asjakohasel juhul lisaga, tagades sealhulgas jääkväärtuse riski;

    c)

    avaliku teenindamise lepingus pädeva asutuse võetud kohustus võtta eelnevalt kindlaks määratud finantstingimustel veerem pärast lepingu kehtivusaja lõppemist üle turuhinnaga või

    d)

    koostöö tegemine muude pädevate asutustega, et luua ulatuslikum veeremipark.

    3.   Kui veerem tehakse kättesaadavaks uuele avaliku veoteenuse osutajale, lisab pädev asutus pakkumisdokumentidesse mis tahes kättesaadava teabe veeremi hoolduskulude ja füüsilise seisukorra kohta.“

    7)

    Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Sõltumata lepingu sõlmimise viisist, peavad kõik üldeeskirjaga või avaliku teenindamise lepinguga seotud hüvitised olema kooskõlas artikliga 4. Kõik mis tahes laadi hüvitised, mis on seotud avaliku teenindamise lepinguga, mida ei ole sõlmitud vastavalt artikli 5 lõikele 1, 3 või 3b, või mis on seotud üldeeskirjaga, peavad samuti olema kooskõlas lisa sätetega.“

    8)

    Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.   Kõik pädevad asutused avaldavad üks kord aastas koondaruande, mis käsitleb nende vastutusalasse kuuluvaid avaliku teenindamise kohustusi. Nimetatud aruanne hõlmab avaliku teenindamise lepingute alguskuupäeva ja kestust, avaliku teenuse osutajaid, kelle nad on välja valinud, ning kõnealustele avaliku valdkonna teenuse osutajatele makstud hüvitisi ja hüvitisena antud ainuõigusi. Aruandes eristatakse bussi- ja raudteetransporti, võimaldatakse kontrollida ja hinnata ühistranspordivõrgu toimivust, kvaliteeti ja rahastamist ning asjakohasel juhul antakse teavet antud ainuõiguste laadi ja ulatuse kohta. Aruandes võetakse arvesse ka poliitilisi eesmärke, mis on kindlaks määratud asjaomase liikmesriigi ühistranspordipoliitikat käsitlevates dokumentides. Liikmesriigid hõlbustavad kõnealustele aruannetele keskset juurdepääsu, näiteks ühise veebiportaali kaudu.“;

    b)

    lõike 2 esimesele lõigule lisatakse järgmine punkt:

    „d)

    avaliku teenindamise lepingu kavandatud alguskuupäev ja kestus.“

    9)

    Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

    a)

    lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist,

    i)

    kohaldatakse artiklit 5 avaliku teenindamise lepingute sõlmimisele reisijateveoteenuste jaoks maanteel ja muudel rööbasteedel kui raudtee, nagu metroo või trammid, alates 3. detsembrist 2019;

    ii)

    kohaldatakse artiklit 5 avalikele raudtee-reisijateveoteenuste osutamisele alates 3. detsembrist 2019;

    iii)

    lõpetatakse artikli 5 lõike 6 ja artikli 7 lõike 3 kohaldamine 25. detsembril 2023.

    Nende lepingute kehtivusaeg, mis sõlmitakse artikli 5 lõike 6 kohaselt alates 3. detsembrist 2019 kuni 24. detsembrini 2023, ei ületa kümmet aastat.

    Kuni 2. detsembrini 2019 võtavad liikmesriigid meetmeid vastavuse järkjärguliseks saavutamiseks artikliga 5, et vältida tõsiseid struktuurilisi probleeme eelkõige veojõudlusega seoses.

    Kuue kuu jooksul alates 25. detsembrist 2020 esitavad liikmesriigid komisjonile eduaruande, milles toovad esile artikli 5 kohase avaliku teenindamise lepingute sõlmimise rakendamise. Komisjon teostab liikmesriikide eduaruannete alusel läbivaatamise ja esitab asjakohasel juhul seadusandliku akti eelnõu.“;

    b)

    lisatakse järgmine lõige:

    „2a.   Avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel käsitlevad avaliku teenindamise otselepingud, mis on sõlmitud muu menetluse kui ausa võistleva pakkumismenetluse alusel alates 24. detsembrist 2017 kuni 2. detsembrini 2019, võivad jääda jõusse kuni nende kehtivusaja lõpuni. Erandina artikli 4 lõikest 3 ei ületa selliste lepingute kestus kümmet aastat, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 4.“;

    c)

    lõike 3 esimese lõigu punkt d asendatakse järgmisega:

    „d)

    muu menetluse kui ausa võistleva pakkumismenetluse alusel alates 26. juulist 2000 ja enne 24. detsembrit 2017“.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub 24. detsembril 2017.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 14. detsember 2016

    Euroopa Parlamendi nimel

    president

    M. SCHULZ

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    I. KORČOK

    (1)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

    (2)  ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

    (3)  Euroopa Parlamendi 26. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. oktoobri 2016. aasta esimese lugemise seisukoht (ELT C 430, 22.11.2016, lk 4). Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2016. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

    (4)  Nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/23/EÜ ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 82, 22.3.2001, lk 16).

    (5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

    Top