1.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 177/9

(1)

Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ, (3) on sätestatud normid kaupade tarnimise ja teenuste osutamise aja ja koha, maksustatava väärtuse, käibemaksu sissenõutavuse ja mahaarvamisõiguse kohta. Kõnealused normid ei ole aga piisavalt selged ega arusaadavad, et tagada vautšereid hõlmavate tehingute ühetaoline käsitamine maksustamisel, ning sellel on ebasoovitav mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(2)

Selleks et tagada kindel ja ühetaoline käsitamine, järgida üldise tarbimismaksu põhimõtteid, mille kohaselt on see täpselt võrdeline kaupade ja teenuste hinnaga, ning vältida ebajärjepidevust, konkurentsimoonutusi, topeltmaksustamist või maksustamata jätmist ja vähendada maksustamise vältimise ohtu, tuleb kehtestada konkreetsed normid vautšerite käsitamise kohta käibemaksuga maksustamisel.

(3)

Võttes arvesse 1. jaanuarist 2015 kohaldatavaid telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamise kohta puudutavaid uusi norme, on vaja ühtset lahendust vautšerite jaoks, et vältida erinevusi liikmesriikidevaheliste vautšerite käsitamisel. Seetõttu on äärmiselt oluline kehtestada normid, et selgitada vautšerite käsitamist käibemaksuga maksustamisel.

(4)

Kõnealused normid peaksid hõlmama üksnes vautšereid, mida saab lunastada kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks. Kõnealused normid ei peaks hõlmama aga selliseid instrumente, mis annavad omanikule õiguse saada kaupade või teenuste ostmisel allahindlust, kuid ei anna õigust selliseid kaupu või teenuseid saada.

(5)

Vautšereid käsitlevad sätted ei tohiks kaasa tuua muudatusi sõidupiletite, kino- ja muuseumipiletite, postmarkide või muu sarnase käibemaksuga maksustamises.

(6)

Selleks et käibemaksu kogumise eesmärgil määrata selgelt kindlaks, mis on vautšer, ja eristada seda makseinstrumentidest, on vaja määratleda vautšerid, mis võivad esineda nii füüsilisel kui ka elektroonilisel kujul, tunnistades nende olulisi omadusi, eelkõige vautšeriga seotud õiguste laadi ja vautšeri väljastaja kohustust aktsepteerida seda tasuna kaupade tarnimise või teenuste osutamise eest.

(7)

Vautšeriga seotud tehingute käsitamine käibemaksuga maksustamisel sõltub vautšeri konkreetsetest omadustest. Seepärast on vaja eristada eri liiki vautšereid ja sätestada need erisused liidu õigusaktis.

(8)

Kui põhitehinguks oleva kaupade tarnimise või teenuste osutamise käibemaksukäsitluse saab kindlalt määratleda juba üheotstarbelise vautšeri väljastamisel, tuleks käibemaks sisse nõuda üheotstarbelise vautšeri igal üleandmisel, sealhulgas selle väljastamisel. Kaupade tegelikku üleandmist või teenuste tegelikku osutamist üheotstarbelise vautšeri eest ei tohiks käsitada sõltumatu tehinguna. Mitmeotstarbeliste vautšerite puhul on vaja selgitada, et käibemaks tuleks sisse nõuda vautšeriga seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamise ajal. Seda arvesse võttes ei peaks mitmeotstarbeliste vautšerite eelneva üleandmise suhtes käibemaksu kohaldama.

(9)

Üleandmisel maksustatavate üheotstarbeliste vautšerite puhul, sealhulgas enda nimel tegutseva maksukohustuslase poolt üheotstarbelise vautšeri väljastamisel peetakse vautšeri iga üleandmist, sealhulgas selle vautšeri väljastamist, üheotstarbelise vautšeriga seotud kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks. Maksukohustuslasel oleks sellisel juhul vaja arvestada käibemaksu üheotstarbelise vautšeri eest saadud tasu ulatuses vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 73. Teisest küljest, kui üheotstarbeliste vautšerite väljastajaks või turustajaks on teise isiku nimel tegutsev maksukohustuslane, ei tuleks seda maksukohustuslast käsitada põhitehingus osalejana.

(10)

Käibemaksuga tuleks maksustada üksnes vahendusteenus või eraldi osutatavad teenused, nagu turustus- või müügiedendusteenused. Seega kui maksukohustuslane, kes ei tegutse enda nimel, saab vautšeri üleandmisel eraldi tasu, peaks nimetatud tasu olema maksustatav vastavalt tavapärasele käibemaksukorrale.

(11)

Piiramata direktiivi 2006/112/EÜ artikli 73 kohaldamist, peaks mitmeotstarbeliste vautšerite puhul kaubatarnija või teenuseosutaja selleks, et tagada mitmeotstarbeliselt vautšerilt tasutud käibemaksu õigsus, kui põhitehinguks olev kaupade tarnimine või teenuste osutamine maksustatakse käibemaksuga vaid vautšeri lunastamisel, arvestama käibemaksu mitmeotstarbelise vautšeri eest makstud tasu alusel. Sellise teabe puudumisel peaks maksustatav väärtus olema võrdne mitmeotstarbelisel vautšeril või seotud dokumentides märgitud rahalise väärtusega, millest lahutatakse tarnitud kaupade või osutatud teenustega seotud käibemaksusumma. Kui mitmeotstarbelist vautšerit kasutatakse kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks osaliselt, peaks maksustatav väärtus olema võrdne tasu või rahalise väärtuse vastava osaga, millest lahutatakse tarnitud kaupade või osutatud teenustega seotud käibemaksusumma.

(12)

Käesolevat direktiivi ei kohaldata olukordades, kus lõpptarbija ei lunasta mitmeotstarbelist vautšerit selle kehtivusaja jooksul, ning sellise vautšeri eest saadud tasu jääb müüjale.

(13)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(15)

Sätteid, mis puudutavad vautšerite käsitamist käibemaksuga maksustamisel, tuleks kohaldada üksnes pärast 31. detsembrit 2018 väljastatud vautšerite suhtes ning need sätted ei piira liikmesriikide poolt varem vastu võetud õigusaktide kehtivust ega varasemaid tõlgendusi.

(16)

Direktiivi 2006/112/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

IV jaotisse lisatakse järgmine peatükk:

„5. PEATÜKK

1. ja 3. peatüki ühissätted

Artikkel 30a

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „vautšer“– instrument, mille puhul on kohustus see vastu võtta tasuna või osana tasust tarnitavate kaupade või osutatavate teenuste eest ning mille puhul tarnimisele kuuluvad kaubad või osutamisele kuuluvad teenused või nende potentsiaalsete tarnijate või osutajate isikud on märgitud kas instrumendil endal või sellega seotud dokumentides, sealhulgas sellise instrumendi kasutamise tingimustes;

2)   „üheotstarbeline vautšer“– vautšer, mille puhul vautšeriga seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamise koht ja nendelt kaupadelt või teenustelt sisse nõutav käibemaks on vautšeri väljastamise ajal teada;

3)   „mitmeotstarbeline vautšer“– muu vautšer kui üheotstarbeline vautšer.

Artikkel 30b

1.   Üheotstarbelise vautšeri iga üleandmist enda nimel tegutseva maksukohustuslase poolt käsitatakse vautšeriga seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamisena. Kaupade tegelikku üleandmist või teenuste tegelikku osutamist üheotstarbelise vautšeri eest, mille kaubatarnija või teenuseosutaja võtab vastu tasuna või osana tasust, ei käsitata sõltumatu tehinguna.

Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle teise maksukohustuslase nimel tegutsev maksukohustuslane, käsitatakse kõnealust üleandmist vautšeriga seotud kaupade tarnimise või teenuste osutamisena teise maksukohustuslase poolt, kelle nimel maksukohustuslane tegutseb.

Kui kaubatarnija või teenuseosutaja ei ole maksukohustuslane, kes üheotstarbelise vautšeri enda nimel väljastas, loetakse kõnealune kaubatarnija või teenuseosutaja siiski nimetatud maksukohustuslasele kõnealuse vautšeriga seotud kaubatarnijaks või teenuseosutajaks.

2.   Kaupade tegelik üleandmine või teenuste tegelik osutamine mitmeotstarbelise vautšeri eest, mille kaubatarnija või teenuseosutaja võtab vastu tasuna või osana tasust, maksustatakse artikli 2 kohaselt käibemaksuga, samas kui kõnealuse mitmeotstarbelise vautšeri kõiki eelnevaid üleandmisi käibemaksuga ei maksustata.

Kui mitmeotstarbelise vautšeri annab üle muu maksukohustuslane kui maksukohustuslane, kes teeb esimese lõigu kohaselt käibemaksuga maksustatava tehingu, maksustatakse käibemaksuga igasugune teenuste osutamine, mida on võimalik kindlaks teha, näiteks turustus- või müügiedendusteenused.“

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 73a

Ilma et see piiraks artikli 73 kohaldamist, peab mitmeotstarbelise vautšeriga seotud tarnitavate kaupade või osutatavate teenuste puhul maksustatav väärtus olema võrdne vautšeri eest makstud tasuga või selle tasu kohta teabe puudumisel mitmeotstarbelisel vautšeril või seotud dokumentides märgitud rahalise väärtusega, millest lahutatakse tarnitud kaupade või osutatud teenustega seotud käibemaksusumma.“

3)

XV jaotisse lisatakse järgmine peatükk:

„2a. PEATÜKK

Uute sätete kohaldamise üleminekumeetmed

Artikkel 410a

Artikleid 30a, 30b ja 73a kohaldatakse üksnes pärast 31. detsembrit 2018 väljastatud vautšerite suhtes.

Artikkel 410b

Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal hiljemalt 31. detsembriks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamise kohta, mis puudutavad vautšerite käsitamist käibemaksuga maksustamisel, pöörates erilist tähelepanu vautšerite määratlusele, käibemaksureeglitele seoses vautšerite maksustamisega turustusahelas ja vautšerite lunastamata jätmisele, ning esitab vajaduse korral sellega koos ettepaneku asjaomaste normide muutmiseks.“