27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/155

(1)

8. detsembril 2012 võeti Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimival Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni („ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon”) osaliste 8. konverentsil vastu Doha muudatus, millega kehtestati Kyoto protokolli teine kohustusperiood, mis algas 1. jaanuaril 2013 ja lõpeb 31. detsembril 2020 („Doha muudatus”).

(2)

Kyoto protokolli artikkel 4 näeb ette võimaluse, et osalised võivad oma Kyoto protokolli artiklis 3 sätestatud kohustusi täita ühiselt. Doha muudatuse vastuvõtmisel teatasid liit ja selle liikmesriigid koos Horvaatia ja Islandiga, et liidu, selle liikmesriikide, Horvaatia ja Islandi heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustused Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil põhinevad arusaamal, et neid täidetakse ühiselt vastavalt Kyoto protokolli artiklile 4. Nimetatud avaldus kajastub konverentsi aruandes ja nõukogu kiitis selle heaks 17. detsembril 2012.

(3)

Kyoto protokolli kohaselt peavad osalised, kes on saavutanud kokkuleppe täita protokolli artikli 3 kohaseid kohustusi ühiselt, nägema kõnealuses kokkuleppes ette igale osalisele eraldatud heitetasemed. Kyoto protokolli kohaselt peavad kohustuste ühise täitmise kokkuleppe osalised teatama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kõnealuse kokkuleppe tingimused heakskiitmiskirjade hoiuleandmise kuupäeval.

(4)

Doha muudatuses kokkuleppele jõudmine, Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi poolt sellega seoses vastu võetud otsuste rakendamine ning kohustuste ühise täitmise kokkulepe nõuavad eeskirjade kehtestamist, millega tagatakse Kyoto protokolli teise kohustusperioodi tehniline rakendamine liidus, sealhulgas üleminek esimesest kohustusperioodist teise, võimaldatakse kohustuste ühise täitmise kokkuleppe tulemuslik täitmine ning tagatakse selle kooskõla liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga („ELi HKS”), mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (3). ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 406/2009/EÜ (4).

(5)

Kyoto protokolli esimesel kohustusperioodil rakendati heitkoguste ja ühikute arvestamise ja haldamise rahvusvaheliselt kokku lepitud nõudeid ning toimus liidu ja selle liikmesriikide kohustuste ühine täitmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 280/2004/EÜ (5), komisjoni määruse (EÜ) nr 2216/2004 (6) ja komisjoni määruse (EL) nr 920/2010 (7) alusel. Määrused (EÜ) nr 2216/2004 ja (EL) nr 920/2010 asendati komisjoni määrusega (EL) nr 389/2013, (8) milles sätestati ühikute haldamine, mis on seotud ELi HKSi ja otsuse nr 406/2009/EÜ rakendamise ja toimimisega. Hiljuti vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, (9) millega tunnistati kehtetuks ja asendati otsus nr 280/2004/EÜ, ei sisalda õiguslikku alust, mis võimaldaks komisjonil võtta vastu vajalikke Kyoto protokolli teise kohustusperioodi tehnilisi rakenduseeskirju kooskõlas Doha muudatuse tingimustega, Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsustega ja kohustuste ühise täitmise kokkuleppega.

(6)

Kui liikmesriik on äärmiselt ebasoodsas seisundis erilise ja erakorralise olukorra tõttu, mis hõlmab arvestuslikke vastuolusid liidu õigusaktide rakendamise vastavuse tagamisel Kyoto protokolli kohaselt kokku lepitud eeskirjadega, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustuste täitmist otsuse nr 406/2009/EÜ alusel, peaks komisjon, juhul kui ühikud on Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpus saadaval, võtma vastu meetmed, et lahendada kõnealune olukord seeläbi, et liidu registris olnud tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud (THVd), heitkoguste vähendamise ühikud (HVÜd) või lubatud koguse ühikud (LKÜd) kantakse üle kõnealuse liikmesriigi registrisse.

(7)

Selleks et tagada määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 lõike 7 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10).

(8)

Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusega 1/CMP.8 („otsus 1/CMP.8”) muudeti Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil paindlikes mehhanismides osalemise õiguse andmise eeskirju. Selles kehtestati samuti ühikute esimesest kohustusperioodist teise ülekandmise ülempiirid ning ka nõue, et iga osaline peab looma konto eelmise perioodi ülejäägi reservi jaoks. Kõnealuses otsuses on sätestatud ka tuluosa 2 %-line maks, mida tuleb maksta LKÜde esimesel rahvusvahelisel ülekandmisel ja HVÜde väljaandmisel ühisrakendusprojektide jaoks kohe pärast varem osalistele kuulunud LKÜde või heitkoguste neeldumise ühikute (HNÜd) ümbervahetamist HVÜdeks. Praegu peetakse läbirääkimisi Kyoto protokolli teise kohustusperioodi rakendamise täiendavate eeskirjade üle.

(9)

Käesoleva määruse alusel vastu võetavates delegeeritud õigusaktides peaks komisjon Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpus ette nägema tasaarveldusprotsessi, mille käigus aastaste saastekvootide mis tahes netoülekannetele, mis tehakse kooskõlas otsusega nr 406/2009/EÜ, ja lubatud heitkoguse ühikute mis tahes netoülekannetele nende kolmandate riikidega, kes osalevad ELi HKSis ja kes ei ole kohustuste ühise täitmise kokkuleppe osalised, järgneb vastava arvu LKÜde ülekandmine.

(10)

Heitkoguste arvestust ja kohustuste täitmisel tehtavaid edusamme käsitlevad asjakohased rahvusvahelised eeskirjad võetakse eeldatavalt vastu järgmisel kliimakonverentsil 2014. aasta detsembris Limas. Selle tagamisele kaasa aitamiseks peaksid liit ja selle liikmesriigid tegema koostööd kolmandate riikidega.

(11)

Vastavalt otsusele 1/CMP.8, mis nõuab osalistelt 2014. aastaks oma teise kohustusperioodi kohustuse läbivaatamist, võiks kaaluda teatava hulga LKÜde, THVde ja HVÜde tühistamist, et suurendada nende kohustuse ambitsioonikust.

(12)

Selleks et kehtestada ühtsed eeskirjad, et tagada Kyoto protokolli teise kohustusperioodi tehniline rakendamine liidus, sealhulgas üleminek esimesest kohustusperioodist teise, võimaldada liidu, selle liikmesriikide ja Islandi teise kohustusperioodi kohustuste ühine tulemuslik täitmine ning tagada selle kooskõla ELi HKSi ja otsuse nr 406/2009/EÜ toimimisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte alates liidu poolt Doha muudatuse sõlmimise kuupäevast kuni Kyoto protokolli teise kohustusperioodi kohustuste täitmiseks ette nähtud täiendava perioodi lõpuni. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule, samuti nende kooskõla rahvusvaheliselt kokku lepitud arvestusnõuetega, Kyoto protokolli artiklite 3 ja 4 alusel liidu, selle liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kohustuste ühise täitmise kokkuleppega ja asjaomaste liidu õigusaktidega.

(13)

Nõukogu 9. märtsi 2012. aasta järeldustes märgitakse, et teisel kohustusperioodil määratakse liidu heite koguselise piiramise ja vähendamise kohustus kindlaks kliimat ja energiat käsitlevate õigusaktide paketi kohaselt 2013.–2020. aastal lubatud liidu kasvuhoonegaaside koguheite põhjal, kajastades seega liidu ühepoolset lubadust vähendada heitkoguseid 20 % võrra aastaks 2020, ning sellega seoses kinnitatakse, et selle lähenemisviisi puhul ei peaks iga liikmesriigi heite vähendamise kohustused ületama tema kohustusi, mis tulenevad liidu õigusaktidest.

(14)

Tuleks tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite asjakohastes otsustes HVÜde ja THVde esimesest kohustusperioodist teise kohustusperioodi ülekandmisele seatud ülempiiride järgimine.

(15)

Määrust (EL) nr 525/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Artiklisse 3 lisatakse järgmised punktid:

„13a)   „kohustusperioodi reserv”– reserv, mis on loodud vastavalt otsuse 11/CMP.1 lisale või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muudele asjakohastele otsustele;

13b)   „eelmise perioodi ülejäägi reserv”– konto, mis on loodud vastavalt Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsusele 1/CMP.8 („otsus 1/CMP.8”) või ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muudele asjakohastele otsustele;

13c)   „kohustuste ühise täitmise kokkulepe”– Kyoto protokolli artikli 4 kohaselt liidu, selle liikmesriikide ja mis tahes kolmanda riigi vahelise kokkuleppe tingimused Kyoto protokolli artiklis 3 nimetatud kohustuste ühiseks täitmiseks teisel kohustusperioodil;”.

2)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

3)

Artiklisse 11 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Liit ja liikmesriigid kõrvaldavad Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpus ning kooskõlas otsusega 1/CMP.8 ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni või Kyoto protokolli kohaste organite muude asjaomaste otsustega ning kohustuste ühise täitmise kokkuleppega igaüks oma vastavatest registritest LKÜd, HNÜd, HVÜd, THVd, aTHVd või pTHVd, mis on samaväärsed kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumisega, mida hõlmavad nende vastavad lubatud kogused.”

4)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

5)

Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Artikli 10 lõike 7 puhul, kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.”