(1)

Euro kui euroala liikmesriikide ühisraha on muutunud oluliseks teguriks liidu majanduses ja kodanike igapäevaelus. Alates euro kui vääringu, mis on pidevalt raha võltsimisega tegelevate organiseeritud kuritegelike rühmituste huviorbiidis, kasutuselevõtust 2002. aastal on selle võltsimine siiski tekitanud vähemalt 500 miljoni euro ulatuses rahalist kahju. Liidu kui terviku huvides on võidelda iga võltsimisega seotud tegevuse vastu, mis seab ohtu euro ehtsuse, ja selle eest karistada.

(2)

Raha võltsimisel on ühiskonnale märkimisväärne kahjulik mõju. Selle tagajärjel saavad kodanikud ja ettevõtjad kahju, mida neile ei hüvitata isegi juhul, kui nad on saanud võltsingud heauskselt. See võib panna tarbijad muretsema, kas raha ikka on piisavalt kaitstud, ning põhjustada hirmu saada võltsitud pangatähti ja münte. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada kõikides liikmesriikides ja kolmandates riikides kodanike, ettevõtete ja finantsasutuste usaldus pangatähtede ja müntide ehtsuse vastu.

(3)

Oluline on tagada, et tulemuslikud ja tõhusad kriminaalõiguslikud meetmed kaitseksid asjakohasel viisil eurot ja muid seaduslikus käibes vääringuid kõigis liikmesriikides.

(4)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 974/98 (4) kohustatakse liikmesriike, kelle vääring on euro, tagama euro pangatähtede ja müntide järeletegemise ja võltsimise vastaste piisavate karistuste olemasolu.

(5)

Nõukogu määrustes (EÜ) nr 1338/2001 (5) ja (EÜ) nr 1339/2001 (6) sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed, eelkõige meetmed võltsitud euro pangatähtede ja müntide ringlusest kõrvaldamiseks.

(6)

20. aprillil 1929. aastal Genfis alla kirjutatud rahavõltsimise vastu võitlemise rahvusvahelises konventsioonis ja selle juurde kuuluvas protokollis („Genfi konventsioon”) (7) sätestatakse normid rahavõltsimise tõhusaks ärahoidmiseks, selle eest süüdistuste esitamiseks ja karistamiseks. Eelkõige on selle eesmärk tagada, et sularaha võltsimise eest saaks mõista rangeid kriminaalkaristusi ja muid karistusi. Kõik Genfi konventsiooni osalised peavad kohaldama mittediskrimineerimise põhimõtet ka kõigi muude vääringute suhtes peale nende oma vääringu.

(7)

Käesoleva direktiiviga täiendatakse Genfi konventsiooni sätteid ja lihtsustatakse selle kohaldamist liikmesriikides. Selle saavutamiseks on oluline, et liikmesriigid oleksid Genfi konventsiooni osalised.

(8)

Käesolev direktiiv põhineb nõukogu raamotsusel 2000/383/JSK (8) ja ajakohastab seda. See täiendab seda raamotsust lisasätetega karistuste tasemete, uurimisvahendite ning euro pangatähtede ja müntide võltsingute analüüsi, kindlakstegemise ja tuvastamise kohta kohtumenetluste raames.

(9)

Käesolev direktiiv peaks kaitsma kõiki seaduslikus käibes olevaid pangatähti ja münte, sõltumata sellest, kas need on valmistatud paberist, metallist või mingist muust materjalist.

(10)

Euro ja muude vääringute kaitse nõuab sularaha võltsimisega seotud kuritegude ühist määratlust ning ühiseid, tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele. Et tagada kooskõla Genfi konventsiooniga, tuleks käesoleva direktiiviga ette näha karistused samade kuritegude eest nagu Genfi konventsioonis. Seepärast peaks pangatähtede ja müntide võltsimine ning võltsitud pangatähtede ja müntide levitamine olema kuritegu. Nimetatud kuritegude oluline ettevalmistamine, näiteks võltsimiseks vajalike töövahendite ja komponentide valmistamine, peaks olema eraldi karistatav. Kuritegude määratluste ühine eesmärk peaks olema võltsitud pangatähtede ja müntide ning võltsimiseks vajalike töö- ja muude vahendite igasuguse käitlemise tõkestamine.

(11)

Volitatud trükikodade või rahapajade seaduslike vahendite või materjalide väärkasutamist pangatähtede ja müntide valmistamiseks pettusliku kasutuse eesmärgil tuleks samuti pidada kuriteoks. Niisugune väärkasutamine hõlmab olukordi, kui riigi keskpank või rahapaja või muu volitatud ettevõtja valmistab Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP”) kinnitatud piirmäärast rohkem pangatähti või münte. See hõlmab ka olukordi, kui volitatud trükikoja või rahapaja töötaja kuritarvitab vahendeid oma tarbeks. Nimetatud käitumine peaks olema kriminaalkorras karistatav isegi juhul, kui lubatud koguseid ei ole ületatud, sest valmistatud pangatähed ja mündid ei oleks käibelelaskmise korral eristatavad seaduslikust sularahast.

(12)

Käesolevas direktiivis sätestatud kaitse all peaksid olema ka need pangatähed ja mündid, mida EKP või riigi keskpangad ei ole veel ametlikult emiteerinud. Seega peaksid näiteks euromündid, millel on uus riiki tähistav külg, ja uued euro pangatähtede seeriad olema enne nende ametlikku käibelelaskmist kaitstud.

(13)

Kui see on asjakohane, peaks olema karistatav ka peamisele võltsimisega seotud kuriteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja kuriteokatse, sealhulgas seaduslike vahendite või materjalide väärkasutamine ning ringlusse laskmiseks mõeldud, kuid veel emiteerimata pangatähtede ja müntide võltsimine. Käesoleva direktiiviga ei nõuta, et liikmesriigid tunnistaksid karistatavaks võltsimiseks vajaliku töövahendi või komponendiga seotud kuriteokatsed.

(14)

Tahtlus peaks olema osa kõikidest elementidest, mis kujutavad endast käesolevas direktiivis sätestatud kuritegusid.

(15)

Sularaha võltsimine on liikmesriikides traditsiooniliselt rangelt karistatav kuritegu. Selle põhjuseks on kõnealuse kuriteo raskus ja mõju kodanikele ja ettevõtjatele ning vajadus tagada kodanike ja ettevõtjate usaldus euro ja muude vääringute ehtsuse vastu. See kehtib iseäranis euro kohta, mis on euroala üle 330 miljoni elaniku ühisraha ja ühtlasi tähtsuselt teine rahvusvaheline vääring.

(16)

Liikmesriigid peaksid oma siseriiklikus õiguses nägema ette sellised kriminaalkaristused, mis on seotud sularaha võltsimise vastast võitlust käsitlevate liidu õiguse sätetega. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning hõlmama vangistust. Käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude eest ettenähtud vangistuse maksimummäära miinimumtaset tuleks kohaldada vähemalt selliste kuritegude kõige raskemate vormide puhul.

(17)

Karistuste tasemed peaksid olema tõhusad ja hoiatavad, kuid need ei tohiks olla kuritegu arvestades ebaproportsionaalselt kõrged. Ehkki liikmesriikide siseriiklikus õiguses võib heauskselt saadud võltsitud sularaha tahtliku edasiandmise eest mõista muud liiki kriminaalkaristuse, sealhulgas rahalise karistuse, võiks nimetatud siseriiklikes õigusaktides maksimaalse karistusmäärana ette näha vangistuse. Füüsilistele isikutele vangistuse mõistmisel on kogu liidus tugev tõkestav toime võimalike kuritegude toimepanijate jaoks.

(18)

Kuna käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumnormid, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada sularaha võltsimisega seotud kuritegude suhtes rangemaid norme.

(19)

Käesoleva direktiiviga ei piirata siseriikliku karistusõiguse üldsätete ja üldpõhimõtete kohaldamist karistuste mõistmisel ja kohaldamisel vastavalt iga üksikjuhtumi konkreetsetele asjaoludele.

(20)

Kuna usaldust pangatähtede ja müntide ehtsuse vastu võib kahjustada või ohustada ka juriidiliste isikute käitumine, peaksid juriidilised isikud vastutama nende nimel toime pandud kuritegude eest.

(21)

Sularaha võltsimise juhtude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise edu tagamiseks peaks niisuguste kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise eest vastutajatel olema võimalik kasutada tulemuslikke uurimisvahendeid, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastases võitluses kasutatavaid vahendeid. Selliste vahendite hulka võivad vajaduse korral kuuluda näiteks kõnede pealtkuulamine, varjatud jälgimine, sealhulgas elektrooniline jälgimine, ning pangakontode kontrollimine ja muu finantsuurimine. Võttes muu hulgas arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, peaks selliste vahendite siseriiklike õigusaktide kohane kasutamine olema vastavuses uuritavate kuritegude laadi ja raskusega. Tagada tuleks isikuandmete kaitse.

(22)

Liikmesriigid peaksid nägema ette nende territooriumil toime pandud ja nende kodanike poolt toime pandud kuritegude alluvuse oma kohtutele Genfi konventsiooni ja muude liidu kriminaalõiguse kohtualluvust käsitlevate sätetega kooskõlas oleval viisil, võttes arvesse asjaolu, et kuritegusid käsitletakse üldiselt kõige tõhusamini selle riigi karistusõigussüsteemis, kus need toime pandi.

(23)

Euro väljapaistev roll liidu majanduses ja ühiskonnas ning konkreetne oht eurole kui ülemaailmse tähtsusega vääringule, millele viitab suure hulga kolmandates riikides asuvate trükikodade olemasolu, nõuab täiendavat meedet euro kaitsmiseks. Seepärast tuleks ette näha väljaspool nimetatud liikmesriigi territooriumi toime pandud kuritegude alluvus kõnealuse liikmesriigi kohtutele, kui teo toimepanija asub selle liikmesriigi territooriumil ja teda ei ole välja antud või kui kuriteoga seotud võltsitud euro pangatähti või münte avastatakse selles liikmesriigis.

Arvestades eurot vääringuna kasutavate liikmesriikide objektiivselt erinevat olukorda, on asjakohane ette näha, et sellise kohtualluvuse ettenägemise kohustus on ainult kõnealustel liikmesriikidel. Süüdistuse esitamisel artikli 3 lõike 1 punktis a ning artikli 3 lõigetes 2 ja 3, kui need on seotud artikli 3 lõike 1 punktiga a, osutatud kuriteo eest, samuti sellisele kuriteole kihutamise, kaasaaitamise ja sellise kuriteokatse eest, ei tohiks kohtualluvuse ettenägemine sõltuda tingimusest, et need teod on kuriteod nende toimepanemise kohas. Kui asi allub liikmesriigi kohtule, tuleks arvesse võtta asjaolu, kas tegusid käsitletakse kuritegudena selle riigi kriminaalõigussüsteemis, kus need toime pandi, ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet, eelkõige seoses kolmandate riikide poolt sama tegevuse suhtes tehtud kohtuotsustega.

(24)

Euro puhul on võltsitud euro pangatähtede ja müntide analüüs ja kindlakstegemine keskendatud vastavalt siseriiklikesse analüüsikeskustesse ja siseriiklikesse müntide analüüsi keskustesse, mis on määratud või asutatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1338/2001. Võltsitud euro pangatähtede ja müntide analüüs, kindlakstegemine ja tuvastamine peaks olema võimalik ka käimasoleva kohtumenetluse käigus, et kiirendada asjaomase kriminaalasja uurimise või süüdistuse esitamise raames võltsingute valmistaja tuvastamist ning vältida seda liiki võltsingute edasist käibimist ja see peatada, järgides nõuetekohaselt õiglase ja tulemusliku kohtuliku arutamise põhimõtet. See tõhustaks võltsimisega seotud kuritegude vastast võitlust ning suurendaks konfiskeeritud võltsingute edastamise hulka poolelioleva kriminaalmenetluse ajal, välja arvatud piiratud arvu erandite korral, kui tuleks ette näha üksnes võltsingutele juurdepääsu andmine. Pädevad asutused peaksid üldjuhul lubama võltsingute füüsilist edastamist siseriiklikesse analüüsikeskustesse ja siseriiklikesse müntide analüüsi keskustesse. Teatavate asjaolude korral, näiteks juhul, kui kriminaalmenetluse tõenditeks on vaid mõned võltsitud pangatähed või mündid või kui füüsilise edastamise korral on tõendite (näiteks sõrmejälgede) hävimise oht, peaks pädevatel asutustel olema võimalus otsustada ise pangatähtedele ja müntidele juurdepääsu andmise üle.

(25)

Käesolevas direktiivis sätestatud kuritegude kohta tuleb koguda võrreldavaid andmeid. Selleks et saada täielikum ülevaade võltsimisprobleemist liidu tasandil ning aidata seega kaasa tõhusamate lahenduste väljatöötamisele, peaksid liikmesriigid edastama komisjonile asjaomaseid statistilisi andmeid võltsitud pangatähtede ja müntidega seotud kuritegude arvu kohta ning niisuguste isikute arvu kohta, kellele on esitatud süüdistus ja kes on süüdi mõistetud.

(26)

Selleks et püüelda eesmärgi poole, mis seisneb euro pangatähtede ja müntide võltsimise vastases võitluses, tuleks aluslepingus sätestatud asjaomaste menetluste kohaselt püüelda kokkulepete sõlmimise poole kolmandate riikidega, eelkõige niisuguste riikidega, kes kasutavad vääringuna eurot.

(27)

Käesolevas direktiivis austatakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eriti õigust vabadusele ja turvalisusele, õigust era- ja pereelu austamisele, kutsevabadust ja õigust teha tööd, ettevõtlusvabadust, õigust omandile, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigust, kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeldu. Käesoleva direktiivi eesmärk on tagada nimetatud õiguste ja põhimõtete täielik austamine ja sellest tuleks lähtuda ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

(28)

Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta ja laiendada raamotsuse 2000/383/JSK sätteid. Kuna tehtavad muudatused on arvukad ja sisulised, tuleks kõnealune raamotsus selguse huvides täielikult asendada liikmesriikide puhul, kelle jaoks on käesolev direktiiv siduv.

(29)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kaitsta eurot ja muid vääringuid võltsimise eest, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu („ELi leping”) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)

ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule („ELi toimimise leping”) lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(31)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(32)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,