19.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/1

---

NÕUKOGU OTSUS,

16. november 2009,

Euroopa Ühenduse ja Ghana Vabariigi vahelise vabatahtliku partnerluslepingu allakirjutamise ja sõlmimise kohta, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ühendusse toodavate puittoodetega kauplemist

(2010/151/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõiguga ja artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

2003. aasta mais avaldas Euroopa Komisjon metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava, milles nõuti meetmete rakendamist ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute väljatöötamise kaudu. Nõukogu võttis järeldused tegevuskava kohta vastu 2003. aasta oktoobris (1) ja parlament võttis otsuse vastu 2004. aasta jaanuaris.

(2)	5. detsembril 2005 volitas nõukogu komisjoni avama läbirääkimised partnerluslepingute üle, et rakendada FLEGTi käsitlevat ELi tegevuskava.

(3)	20. detsembril 2005 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 2173/2005 (2) FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse riikidest, kellega ühendus on sõlminud vabatahtliku partnerluslepingu.

(4)

Läbirääkimised Ghana Vabariigiga on lõpule viidud ning Euroopa Ühenduse ja Ghana Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ühendusse toodavate puittoodetega kauplemist, (edaspidi „leping”) parafeeriti 3. septembril 2008.

(5)	Seepärast on ühenduse huvides leping heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Ghana Vabariigi vaheline leping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ühendusse toodavate puittoodetega kauplemist.

2.   Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Ühendust esindavad komisjoni esindajad ühises järelevalve- ja läbivaatamisüksuses, mis luuakse vastavalt lepingu artiklile 19. Liikmesriigid võivad osaleda ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse koosolekutel ühenduse delegatsiooni koosseisus.

Artikkel 3

Lepingu lisade muutmiseks kõnealuse lepingu artikli 26 alusel volitatakse komisjoni ühenduse nimel kõnealused muudatused heaks kiitma vastavalt määruse (EÜ) nr 2173/2005 artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlusele.

Artikkel 4

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta (3).

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT C 268, 7.11.2003, lk 1.

(2)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(3)  Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

---

19.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 70/1

---

Euroopa Ühenduse ja Ghana Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja ühendusse toodavate puittoodetega kauplemist

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”, ja

GHANA VABARIIK,

edaspidi „Ghana”,

edaspidi koos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Ghana vahel, eelkõige ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma liikmete ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ning selle liikmesriikide vahel 23. juunil 2000 Cotonous Beninis sõlmitud partnerluslepingu (1) (edaspidi „Cotonou leping”) raames,

MÄRKIDES, et komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (Forest Law Enforcement, Governance and Trade – FLEGT) käsitleva ELi tegevuskava kohta on esimene samm ebaseadusliku metsaraie ja sellega kaasneva kaubanduse kiireloomulise probleemi lahendamisel,

VÕTTES ARVESSE 1992. aasta õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning ÜRO Peaassamblee hiljuti vastu võetud õiguslikult mittesiduvat õigusakti igat liiki metsade kohta (2),

OLLES TEADLIKUD 1992. aasta Rio deklaratsioonis sätestatud põhimõtete tähtsusest metsade säästva majandamise tagamisel ning eelkõige üldsuse teadlikkuse ja keskkonnaküsimustes osalemise olulisust käsitleva 10. põhimõtte ning põlisrahvaste ja muude kohalike kogukondade olulist osa keskkonnahalduses ja -arengus käsitleva 22. põhimõtte tähtsusest,

VÕTTES ARVESSE Ghana 1994. aasta metsa- ja looduspoliitikat, mille eesmärk on riigi metsa- ja loodusressursi säilitamine ning säästev areng, et tagada keskkonnakvaliteet ja alatine optimaalne kasu kõigi ühiskonnakihtide jaoks (3),

MEENUTADES ministrite 16. oktoobri 2003. aasta Yaoundé deklaratsiooni metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kohta,

VÕTTES ARVESSE ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) ning eelkõige nõuet, et CITESi osalised väljastaksid ekspordilube kõnealuse konventsiooni I, II või III liites loetletud liikide isendite jaoks üksnes teatavatel tingimustel, sealhulgas tingimusel, et selliseid isendeid ei ole omandatud vastuolus asjaomase riigi seadustega, mis käsitlevad loomastiku ja taimestiku kaitset,

OLLES VEENDUNUD, et lepinguosalised peavad püüdma vähendada nii palju kui võimalik käesoleva lepingu rakendamise otsesel tagajärjel põlisrahvastele, kohalikele kogukondadele ja vaestele tekkida võivat kahjulikku mõju,

VÕTTES ARVESSE, kui oluliseks lepinguosalised peavad rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke,

VÕTTES ARVESSE, kui oluliseks lepinguosalised peavad põhimõtteid ja eeskirju, millega reguleeritakse mitmepoolseid kauplemissüsteeme, eelkõige 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning muudes mitmepoolsetes kokkulepetes, millega on loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), sätestatud õigusi ja kohustusi, ning vajadust kohaldada neid läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt,

VÕTTES ARVESSE nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (4),

TUNNISTADES, et Ghana seaduslikkuse tagamise süsteemi eesmärk on tagada kogu puiduekspordi seaduslikkus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Kooskõlas lepinguosaliste ühise kohustusega tagada igat liiki metsa säästev majandamine on käesoleva lepingu eesmärk sätestada õiguslik raamistik tagamaks, et käesoleva lepinguga hõlmatud puittooted, mis imporditakse Ghanast ühendusse, on seaduslikult toodetud, ning seda tehes edendada puittoodete kaubandust. Lisaks sellele on käesolev leping lepinguosaliste-vahelise dialoogi ja koostöö alus, et lihtsustada ja edendada käesoleva lepingu täielikku rakendamist ning tõhustada metsaõigusnormide täitmise järelevalvet ja metsahaldust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „import ühendusse”– selliste puittoodete vabasse ringlusse lubamine ühenduses nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) artikli 79 tähenduses, mida ei saa liigitada „mittekaubanduslikku laadi kaubaks”, nagu on määratletud komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikli 1 punktis 6;

b)   „eksport”– puittoodete füüsiline lahkumine või väljaviimine Ghana geograafilise territooriumi mis tahes osast;

c)   „puittooted”– I lisas loetletud tooted;

d)   „HS-kood”– kuuekohaline kood, mis on sätestatud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga kehtestatud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis;

e)   „FLEGT-litsents”– litsents, mis osutab sellele, et saadetis on toodetud seaduslikult. FLEGT-litsents võib olla paberkandjal või elektrooniline;

f)   „litsentse väljastav asutus”– Ghana määratud asutus FLEGT-litsentside väljastamiseks ja kinnitamiseks;

g)   „pädevad asutused”– ELi liikmesriikide määratud asutused FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks, aktsepteerimiseks ja kontrollimiseks;

h)   „saadetis”– FLEGT-litsentsiga puittoodete kogus, mille saadab kaubasaatja või vedaja Ghanast ja mis esitatakse tolliasutusele toodete vabasse ringlusse lubamiseks ühenduses;

i)   „seaduslikult toodetud puit”– vastavalt II lisas sätestatud õigusaktidele üles töötatud või imporditud ja toodetud puittooted.

FLEGT-litsentsimissüsteem

Artikkel 3

FLEGT-litsentsimissüsteem

1.   Käesoleva lepingu osaliste vahel kehtestatakse metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse litsentsimissüsteem (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Selles sätestatakse menetlused ja nõuded, mille eesmärk on FLEGT-litsentside abil kontrollida ja tõendada, et ühendusse veetud tooted on toodetud seaduslikult. Kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2173/2005 võtab ühendus selliseid saadetisi Ghanast impordiks ühendusse vastu üksnes juhul, kui neil on FLEGT-litsents.

2.   FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse IA lisas loetletud puittoodete suhtes. IB lisas loetletud puittooteid ei tohi Ghanast eksportida.

3.   Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et rakendada FLEGT-litsentsimissüsteemi vastavalt artiklile 12.

Artikkel 4

Litsentse väljastav asutus

1.   Ghana määrab litsentse väljastava asutuse. Ghana teatab litsentse väljastava asutuse kontaktandmed Euroopa Komisjonile. Mõlemad lepinguosalised teevad selle teabe üldsusele kättesaadavaks.

2.   Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puittooted on toodetud seaduslikult vastavalt II lisas nimetatud õigusaktidele. Litsentse väljastav asutus väljastab FLEGT-litsentse seaduslikult toodetud puittoodete saadetistele ühendusse eksportimiseks.

3.   Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puittoodetele, mis koosnevad kolmandast riigist Ghanasse imporditud puittoodetest või sisaldavad neid, kui kolmanda riigi seadustega on sellisel kujul puittoodete eksport keelatud või kui on tõendeid, et need puittooted toodeti vastuolus selle riigi seadustega, kus puud üles töötati.

4.   Litsentse väljastav asutus kinnitab FLEGT-litsentside väljastamise korra ja teeb selle üldsusele kättesaadavaks. Samuti peab litsentse väljastav asutus arvestust kõigi saadetiste üle, millel on FLEGT-litsents, ning kooskõlas andmekaitset käsitlevate riiklike õigusaktidega teeb need andmed kättesaadavaks sõltumatu järelevalve teostamiseks, pidades samal ajal kinni eksportija ärisaladuse alla kuuluva teabe konfidentsiaalsusest.

Artikkel 5

ELi pädevad asutused

1.   Euroopa Komisjon teatab Ghanale ELi liikmesriikide pädevate asutuste kontaktandmed.

2.   Pädevad asutused kontrollivad enne saadetise lubamist ühenduses vabasse ringlusse, et saadetisel on olemas kehtiv FLEGT-litsents. Kui tekib kahtlusi FLEGT-litsentsi kehtivuses, võidakse saadetise ringlusse lubamine peatada ja saadetis kinni pidada. Menetlused FLEGT-litsentsiga saadetiste lubamiseks ühenduses vabasse ringlusesse on sätestatud III lisas.

3.   Pädevad asutused ei luba IB lisas loetletud puittooteid vabasse ringlusse.

4.   Pädevad asutused peavad vastuvõetud FLEGT-litsentside kohta arvestust ja avaldavad need andmed kord aastas.

5.   Vastavalt andmekaitset käsitlevatele riiklikele õigusaktidele võimaldavad pädevad asutused Ghana poolt sõltumatuks järelevalvajaks määratud isikutele ja asutustele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

6.   Ühenduse pädevad asutused ei teosta lõikes 2 kirjeldatud kontrolli ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) liidetes loetletud liikidest valmistatud puittoodete saadetiste üle, kuna need kuuluvad nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (7) kontrolli käsitlevate sätete kohaldamisalasse. FLEGT-litsentsimissüsteemiga tagatakse siiski nende toodete puhul ülestöötamise seaduslikkus.

Artikkel 6

FLEGT-litsents

1.   FLEGT-litsentse väljastab litsentse väljastav asutus tõendina selle kohta, et puittooted on toodetud seaduslikult.

2.   FLEGT-litsents koostatakse ja täidetakse inglise keeles.

3.   Lepinguosalised võivad kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja vastuvõtmise elektroonilise süsteemi.

4.   FLEGT-litsentside väljastamise kord ja tehniline kirjeldus on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Seaduslikult toodetud puidu mõiste

Käesoleva lepingu kohaldamiseks on II lisas määratletud mõiste „seaduslikult toodetud puit”. Selles on nimetatud Ghana riiklikud ja piirkondlikud õigusaktid, mida tuleb järgida, et puittooted saaksid FLEGT-litsentsi. Samuti on selles loetletud dokumendid, sealhulgas kriteeriumid ja tegurid, mis tõendavad kooskõla kõnealuste õigusaktidega.

Artikkel 8

Seaduslikult toodetud puidu kontrollimine

1.   Ghana rakendab süsteemi või süsteeme, et kontrollida, kas saadetiseks ette nähtud puittooted on toodetud seaduslikult ja ühendusse eksporditakse üksnes seaduslikuks tunnistatud saadetisi. Kontrollisüsteem peaks sisaldama vastavuskontrolle kindlustamaks, et ühendusse eksportimiseks ette nähtud puittooted on toodetud seaduslikult ja FLEGT-litsentse ei ole väljastatud sellise puidu saadetistele, mis on toodetud ebaseaduslikult või mille päritolu ei ole teada. Süsteem sisaldab samuti menetlusi, mis tagavad, et ebaseaduslik või tundmatu päritoluga puit ei pääse tarneahelasse.

2.   Süsteem, mille abil kontrollitakse, et puittoodete saadetised koosnevad seaduslikult toodetud puidust, on esitatud V lisas.

Artikkel 9

Litsentsi kehtivust käsitlevad konsultatsioonid

1.   Juhul kui tekib kahtlusi litsentsi kehtivuses, võib asjaomane pädev asutus küsida litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet ja nõuda täiendavaid selgitusi. Kui pädev asutus ei saa vastust 21 kalendripäeva jooksul, tegutseb ta vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele ja ei aktsepteeri litsentsi. Kui pärast lisateabe saamist ja täiendavat uurimist tehakse kindlaks, et litsentsil olev teave ei vasta saadetisele, tegutseb pädev asutus vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele ja ei aktsepteeri litsentsi.

2.   Kui FLEGT-litsentsi käsitlevate konsultatsioonide käigus tekivad püsivad lahkhelid või probleemid, võib asja saata läbivaatamiseks ühisele järelevalve- ja läbivaatamisüksusele (Joint Monitoring and Review Mechanism).

Artikkel 10

Sõltumatu järelevalvaja

1.   Ghana kasutab pärast konsulteerimist ühendusega sõltumatu järelevalvaja teenuseid VI lisas loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Sõltumatu järelevalvaja on üksus, kellel ei ole huvide konflikti, mis tuleneb organisatsioonilisest või ärilisest suhtest ühendusega või Ghana metsandussektorit reguleerivate asutustega, Ghana litsentse väljastava asutusega, asutustega, kellele litsentse väljastav asutus on teinud ülesandeks kontrollida seaduslikku puidutootmist, või Ghana metsandussektori ettevõtjatega.

3.   Sõltumatu järelevalvaja tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldusstruktuurile ja avaldatud põhimõtetele ning korrale, mis vastavad Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standarditega ISO 17021 (nõuded vastavushindamisasutustele) ja ISO 19011 (auditeerimise juhised) või samaväärsete standarditega määratletud rahvusvaheliselt tunnustatud parimatele tavadele.

4.   Sõltumatu järelevalvaja edastab tema tööst tulenevad kaebused ühisele järelevalve- ja läbivaatamisüksusele.

5.   Sõltumatu järelevalvaja koostab korrapäraselt täielikud ja koondaruanded, mis on sätestatud VI lisas.

6.   Lepinguosalised toetavad sõltumatu järelevalvaja tööd, sealhulgas tagades, et järelevalvajal on oma ülesannete täitmiseks vajaduse korral juurdepääs teabele mõlema lepinguosalise territooriumil. Lepinguosalised võivad siiski kooskõlas andmekaitset käsitlevate riiklike õigusaktidega keelduda andmast teavet, mida neil ei ole lubatud edastada.

Artikkel 11

Eeskirjade eiramine

Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui neil on kahtlusi või nad on leidnud tõendeid eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmise või eeskirjade eiramise kohta FLEGT-litsentsimissüsteemis, sealhulgas seoses järgmiste asjaoludega:

a)	kaubanduseeskirjadest kõrvalehoidmine, sealhulgas kaubanduse ümbersuunamine Ghanast ühendusse kolmandate riikide kaudu, juhul kui on põhjust arvata, et seda on tehtud litsentsimise vältimiseks;

b)	FLEGT-litsentside väljastamine puittoodetele, mis sisaldavad kolmandate riikide kahtlastest allikatest imporditud puitu, või

c)	pettus FLEGT-litsentside saamisel või kasutamisel.

Artikkel 12

FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise alguskuupäev

1.   Lepinguosalised teavitavad teineteist ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse kaudu, kui neil on enda arvates vajalikud ettevalmistused FLEGT-litsentsimissüsteemi täielikuks toimimiseks tehtud.

2.   Lepinguosalised tellivad ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse kaudu süsteemi sõltumatu hindamise VII lisas sätestatud kriteeriumide alusel. Hindamisel määratakse kindlaks, kas V lisas kirjeldatud seaduslikkuse tagamise süsteem, mis on FLEGT-litsentsimissüsteemi aluseks, täidab piisavalt oma ülesannet ning kas artiklis 5 ja III lisas sätestatud süsteemid FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks, kontrollimiseks ja aktsepteerimiseks on ühenduses olemas.

3.   Ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse soovituste põhjal lepivad lepinguosalised kokku kuupäeva, millest alates peaks FLEGT-litsentsimissüsteem olema täielikult toimiv.

4.   Lepinguosalised kaaluvad soovitust ja teavitavad teineteist kirjalikult oma nõusolekust sellega.

ÜLDSÄTTED

Artikkel 13

FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamine puittoodetele, mida ei ekspordita ühendusse

1.   Ghana püüab kontrollida oma siseturul müüdava ja imporditava puidu seaduslikkust, kasutades võimaluse korral käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteeme.

2.   Selliste püüdluste toetuseks julgustab ühendus vajaduse korral ja huvitatud isikutega nõu pidades käesoleva lepingu rakendamiseks välja töötatud süsteemide kasutamist.

Artikkel 14

Lepingu rakendamise ajakava

1.   Lepinguosalised lepivad kokku VIII lisas sätestatud rakendamise ajakava.

2.   Ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse kaudu tegutsedes hindavad lepinguosalised lepingu rakendamisel saavutatud edu vastavalt VIII lisas sätestatud ajakavale.

Artikkel 15

Toetusmeetmed

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et ebaseadusliku metsaraie algpõhjuste ja mõjurite kõrvaldamiseks on vaja täiendavaid meetmeid sektori reguleerimise ja õigusliku raamistiku tugevdamiseks. Eelkõige selleks, et lahendada kasvavast sisenõudlusest tulenevaid probleeme ja võttes arvesse vajadust korraldada ümber tööstus, et säilitada selle konkurentsivõimelisus, püüab Ghana võtta meetmed, millele on osutatud IX ja II lisas.

2.   Lepinguosalised on kindlaks teinud, et IX lisas sätestatud valdkondades on käesoleva lepingu rakendamiseks vaja tehnilisi ja rahalisi vahendeid.

3.   Vahendid eraldatakse Cotonou lepingus sätestatud ühenduse abi reguleeriva korra ja ELi liikmesriikide kahepoolset abi Ghanale reguleerivates lepingutes sätestatud korra kohaselt.

4.   Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu alusel rakendatavad meetmed kooskõlastatakse asjaomaste olemasolevate ning tulevaste arengukavade ja algatustega.

Artikkel 16

Sidusrühmade kaasamine käesoleva lepingu rakendamisse

1.   Ghana püüab käesoleva lepingu rakendamisel võimaluse korral edendada konsulteerimist sidusrühmadega.

2.   Ghana edendab kooskõlas metsa- ja loodusressursi kaasava majandamise ja kaitsmise põhimõttega asjakohaseid strateegiaid, meetodeid ja kavu, konsulteerides käesoleva lepingu rakendamisel asjaomaste sidusrühmadega.

3.   Ühendus konsulteerib käesoleva lepingu rakendamisel korrapäraselt sidusrühmadega, võttes arvesse kohustusi, mis tulenevad 1998. aastal sõlmitud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsioonist.

Artikkel 17

Sotsiaalne kaitse

1.   Selleks et vähendada võimalikku kahjulikku mõju nii palju kui võimalik, lepivad lepinguosalised kokku, et püüavad paremini mõista potentsiaalselt ohustatud põlisrahvaste ja kohalike kogukondade ning puidutööstusega, sealhulgas ebaseadusliku metsaraiega seotud isikute elatusvahendeid.

2.   Lepinguosalised jälgivad käesoleva lepingu mõju nendele kogukondadele ja teistele lõikes 1 kindlaks määratud osalejatele, võttes samal ajal mõistlikke meetmeid kahjuliku mõju vähendamiseks. Lepinguosalised võivad kahjuliku mõju kõrvaldamiseks leppida kokku täiendavate meetmete rakendamises.

Artikkel 18

Turustiimulid

Võttes arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi, püüab ühendus toetada käesoleva lepinguga reguleeritud puittoodete pääsu oma turule. Sel eesmärgil

a)	toetatakse sellist riigi- ja erahangete poliitikat, milles tunnustatakse pingutusi seaduslikult üles töötatud metsamaterjali tarne tagamiseks, ja

b)	edendatakse FLEGT-litsentsiga tooteid Euroopa puiduturul.

Artikkel 19

Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus

1.   Lepinguosalised loovad käesoleva lepingu järelevalve ja läbivaatamise lihtsustamiseks ühise üksuse (edaspidi käesolevas lepingus ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus). Ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse raames viivad lepinguosalised korrapäraselt läbi ühiseid kontrollkäike.

2.   Kumbki lepinguosaline nimetab oma esindajad. Ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse koosseis lähtub võrdõiguslikkuse ja pariteedi põhimõtetest.

3.   Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus kaalub kõiki käesoleva lepingu tõhusa rakendamisega seotud küsimusi, kasutades lepinguosaliste-vahelist dialoogi ja teabevahetust. Eelkõige tegeleb ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus järgmisega:

a)	soovitab kuupäeva, mil FLEGT-litsentsimissüsteem peaks olema täielikult toimiv;

b)	vaatab läbi sõltumatu järelevalvaja aruanded ja kõik kaebused FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise kohta mõlema lepinguosalise territooriumil;

c)	kontrollib vajaduse korral sõltumatu järelevalvaja tuvastatud probleemide kõrvaldamiseks võetud meetmeid;

d)	hindab käesoleva lepingu sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnamõju vastavalt asjakohastele headele tavadele ja kriteeriumidele, milles lepinguosalised kokku lepivad, ning tegeleb hindamisel tekkinud küsimustega;

e)	tegeleb mõlema lepinguosalise tõstatatud probleemidega ja püüab võimaluse korral lahendada kõik tekkida võivad konfliktid;

f)	esitab asjakohaseid soovitusi suutlikkuse suurendamise vajaduste kohta, et lepingut edukalt rakendada;

g)	vaatab läbi riigihankepoliitika suundumused;

h)	kontrollib korrapäraselt turuolukorda ja annab sellest aru, tellides vajaduse korral uuringuid ja soovitades meetmeid, mida tuleb võtta turu-uuringute aruannete põhjal;

i)	vaatab läbi ja kiidab heaks lepingu rakendamise iga-aastased eduaruanded;

j)	annab korrapäraselt välja avalikke koondaruandeid, mis põhinevad sõltumatu järelevalvaja järeldustel, nagu selgitatud VI lisas.

4.   Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus teeb järgmist:

a)	kohtub vähemalt kord aastas lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval;

b)	töötab koos välja ühismeetmete kava ja pädevuse;

c)	koostab oma töökorra;

d)	korraldab koosolekuid, mida juhivad lepinguosaliste esindajad kas vaheldumisi või koos;

e)	moodustab vajaduse korral konkreetseid eriteadmisi nõudvateks töövaldkondadeks töörühmad või muud allorganid.

Artikkel 20

Aruandlus ja avalikustamine

1.   Lepinguosalised tagavad, et ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus tegutseb võimalikult läbipaistvalt ning et kontrollkäikude aruanded ja märgukirjad valmistatakse ette ühiselt, edastatakse lepinguosalistele ja avalikustatakse.

2.   Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus viib läbi ühiseid kontrollkäike, et kontrollida kättesaadava teabe põhjal lepingu tõhusust ja selle mõju. Ta registreerib jõupingutused, mida Ghana on teinud läbipaistvuse tagamiseks, avalikustades muu hulgas teabe raieõiguste, ülestöötamiseks ette nähtud piirkondade, ülestöötamise ajakava, raieõiguse tasude ja ülestöötamisega seotud maksude kohta ning teabe sotsiaalse vastutuse lepingute ja saagikao hüvitamise kohta.

3.   Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus avaldab lepinguosalistelt saadud teabe põhjal kord aastas aruande. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmisi üksikasju:

a)	FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel ühendusse eksporditud puittoodete kogused vastavalt asjaomastele HS-rubriikidele;

b)	Ghana väljastatud FLEGT-litsentside arv;

c)	edusammud eesmärkide saavutamisel ja lepingu ajaliselt piiratud meetmete rakendamisel ning käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimustes;

d)	meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete kolmandate riikide turgudele eksportimise või nendega siseturul kauplemise välistamiseks;

e)	meetmed, mis on võetud ebaseaduslikult toodetud puittoodete importimise välistamiseks ja FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkuse säilitamiseks;

f)	ühendusse FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel imporditud puittoodete kogused asjaomaste HS-rubriikide lõikes ja ELi liikmesriikide kaupa, mille kaudu tooted ühendusse imporditi;

g)	ühenduse vastu võetud FLEGT-litsentside arv;

h)	selliste juhtumite arv ja vastavad puittoodete kogused, mille puhul on kohaldatud artikli 9 lõiget 1.

Artikkel 21

Teatis käesoleva lepingu rakendamise kohta

1.   Käesoleva lepingu rakendamist käsitlevate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:

Ghana nimel:	Ühenduse nimel:
maa-, metsa- ja kaevandusminister	EK delegatsiooni juht Ghanas

2.   Lepinguosalised edastavad teineteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 22

Konfidentsiaalne teave

1.   Mõlemad lepinguosalised nõustuvad hoidma teiselt lepinguosaliselt käesoleva lepingu alusel saadud salajast teavet konfidentsiaalsena oma õigusaktidega nõutavas ulatuses. Kumbki lepinguosaline ei avalikusta ega luba oma pädevatel asutustel avalikustada käesoleva lepingu alusel vahetatud teavet, mis kujutab endast ärisaladust või konfidentsiaalset äriteavet.

2.   Kui lõikes 1 ei ole sätestatud teisiti, ei peeta konfidentsiaalseks järgmist teavet:

a)	Ghana väljastatud ning ühenduse vastu võetud FLEGT-litsentside arv ja liik ning Ghanast eksporditud ja ühenduses kõnealuste litsentside alusel vastu võetud puittoodete kogus;

b)	litsentsiomaniku ja importija nimi ning aadress.

Artikkel 23

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut vastavalt asutamislepingus sätestatud tingimustele, ning teiselt poolt Ghana territooriumil.

Artikkel 24

Vaidluste lahendamine

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada viivitamata nõu pidades kõik käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused.

2.   Kui vaidlust ei ole nõupidamise teel lahendatud kahe kuu jooksul pärast esimese konsulteerimistaotluse esitamist, võib kumbki lepinguosaline edastada vaidluse ühisele järelevalve- ja läbivaatamisüksusele, kes püüab vaidluse lahendada. Ühisele järelevalve- ja läbivaatamisüksusele edastatakse kogu asjakohane teave olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida vastuvõetav lahendus. Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus peab sel eesmärgil uurima kõiki võimalusi käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise jätkamiseks.

3.   Juhul kui ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus ei suuda vaidlust lahendada kahe kuu jooksul, võivad lepinguosalised ühiselt taotleda kolmandalt isikult abi või vahendust.

4.   Juhul kui vaidlust ei suudeta lahendada vastavalt lõikele 3, võib kumbki lepinguosaline teatada teisele lepinguosalisele vahekohtuniku määramisest; teine lepinguosaline peab seejärel määrama 30 kalendripäeva jooksul pärast esimese vahekohtuniku määramist teise vahekohtuniku. Lepinguosalised määravad kahe kuu jooksul pärast teise vahekohtuniku määramist ühiselt kolmanda vahekohtuniku.

5.   Vahekohtunikud teevad otsuse häälteenamusega kuue kuu jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku määramist.

6.   Otsus on lepinguosaliste jaoks siduv ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.

7.   Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus kehtestab vahekohtumenetluse töökorralduse.

Artikkel 25

Peatamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsusest ja selle põhjustest teatatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult.

2.   Käesoleva lepingu tingimuste kohaldamine peatatakse 30 kalendripäeva möödumisel pärast sellise teate edastamist.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamine jätkub 30 kalendripäeva pärast seda, kui kohaldamise peatanud lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, et peatamise põhjused ei kehti enam.

Artikkel 26

Muudatused

1.   Käesolevat lepingut muuta sooviv lepinguosaline esitab ettepaneku vähemalt kolm kuud enne ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse järgmist koosolekut. Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus arutab ettepanekut ning esitab konsensuse saavutamise korral soovituse. Kumbki lepinguosaline kaalub soovitust ja kiidab selle sellega nõusoleku korral oma korra kohaselt heaks.

2.   Mõlema lepinguosalise poolt selliselt heaks kiidetud muudatus jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teavitavad teineteist selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3.   Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus võib muuta käesoleva lepingu lisasid.

4.   Muutmise teatis saadetakse käesoleva lepingu ühistele hoiulevõtjatele.

Artikkel 27

Kehtivusaeg ja pikendamine

Käesolev leping kehtib kümme aastat ning seda pikendatakse järjestikuste viieaastaste ajavahemike kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline loobub pikendamisest, teavitades sellest teist lepinguosalist kirjalikult ette vähemalt üks aasta enne käesoleva lepingu tähtaja möödumist.

Artikkel 28

Lõpetamine

Olenemata artiklist 27 võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva lepingu lõpetada sellest teist lepinguosalist teavitades. Käesoleva lepingu kohaldamine peatatakse 12 kuud pärast sellist teatamist.

Artikkel 29

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise lahknevuste korral kehtib ingliskeelne tekst.

Artikkel 31

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teavitavad teineteist kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Teatis saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Ghana välisministeeriumile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  A/RES 62/98, 31. jaanuar 2008.

(3)  Ghana metsa- ja looduspoliitika, 1994.

(4)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(5)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(6)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(7)  EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

---

LISADE LOETELU

I lisa	IA. FLEGT-litsentsimissüsteemiga hõlmatud tooted. IB. Tooted, mis ei ole FLEGT-litsentsimissüsteemiga hõlmatud.
II lisa	Õigusaktid, mida tuleb arvesse võtta puittoodete saadetise seaduslikkuse kindlaksmääramisel, nõuetele vastamise tõendina kasutatavad dokumendid, metsapoliitika ja õigusaktide reformi poole pürgimine.
III lisa	Ühenduse impordiprotseduurid, sealhulgas litsentside kontrollimine.
IV lisa	FLEGT-litsentsi nõuded.
V lisa	Seaduslikkuse tagamise süsteem, sealhulgas FLEGT-litsentside väljastamise kord (puiduseiresüsteem, kontrollimine, litsentsimine ja sõltumatu järelevalve).
VI lisa	Sõltumatu järelevalvaja pädevus.
VII lisa	Seaduslikkuse tagamise süsteemi hindamise kriteeriumid.
VIII lisa	Lepingu rakendamise ajakava.
IX lisa	Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise toetusmeetmed.

---

I LISA

---

II LISA

SEADUSLIKKUSE MÄÄRATLUS FLEGT-EKSPORDILITSENTSI VÄLJASTAMISEKS JA ÕIGUSLIK REFORM

1.   Sissejuhatus

Kooskõlas vabatahtliku partnerluslepinguga on Ghana töötanud sidusrühmadega nõu pidades välja lepingu rakendamist toetavad õiguslikud nõuded. Need on seotud seaduslikkuse tagamise süsteemiga, mis põhineb õiguslikul skeemil. Käesolevas dokumendis esitatakse õiguslik määratlus, õiguslik skeem, metsandussektorit reguleerivate asjakohaste seaduste ja eeskirjade kokkuvõte ning kirjeldatakse Ghana metsandussektorit käsitlevate seaduste reformimist ja konsolideerimist.

2.   Kommenteeritud õiguslik määratlus

Ghanast pärit puidust valmistatud tootele võib väljastada litsentsi selle müümiseks Ghanas või eksportimiseks Ghanast, kui:

a)

omandiõigus põhineb raieloal: i) puit pärineb selleks ette nähtud allikatest (1) ning asjaomased üksikisikud, rühmad ja omanikud on andnud raieks oma nõusoleku (2), ii) ülestöötajal oli raie ajal kehtiv puidu kasutamise leping (TUC), mille oli väljastanud maa-, metsa- ja kaevandusminister ja ratifitseerinud parlament pärast ettenähtud võistupakkumist (3), iii) ülestöötajal oli raie ajal Forestry Commissioni (FC; metsanduskomisjon) väljastatud raadamisluba (4) (SP) või iv) ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid (5), v) ülestöötajale oli raie ajal võimaldatud raieõiguste asendamist (6),

b)	omandiõigus põhineb ostusertifikaadil (COP): i) ostusertifikaat oli väljastatud vastavalt kohtuotsusele, mille alusel oli puit konfiskeeritud (7), ii) mets oli hüljatud ja Forestry Commission oli selle müünud vastavalt seaduses ettenähtud korrale (8),

c)	puitu oli alati veetud vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele (9),

d)	puit oli töödeldud vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele (10),

e)	kõigil müüjatel/eksportijatel on puidu turustamiseks kehtivad litsentsid või load (11),

f)	müügi või ekspordi ajal ei olnud riigi ees võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas (12) ja

g)	müügi või ekspordi ajal täitis ülestöötaja täielikult sotsiaalse vastutuse lepingutest tulenevad kohustused (13).

3.   Õiguslik skeem

Selleks et määrata kindlaks, kas Ghanast pärit puit vastab eespool esitatud seadusliku puidu määratluses sätestatud nõuetele, kohaldatakse tabelis 1 sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume.

Tabel 1.   Õiguslike nõuete aluseks olevad põhimõtted ja kriteeriumid

1. PÕHIMÕTE	Puidu päritolu: puit pärineb selleks ette nähtud allikatest ning asjaomased üksikisikud, rühmad ja omanikud on andnud maale raieõiguste andmiseks kirjaliku nõusoleku.
KRITEERIUM 1.1	Metsareservaatide puidu kasutamise lepingute puhul koostatakse metsamajanduskava ettevalmistamise käigus strateegiline kava; puidu kasutamise lepingute piiritlemine; inventeerimine enne ülestöötamist (metsareservaadid, reservaatidevälised alad ja istandused); asjaomase üksikisiku, rühma või omanike kirjalik nõusolek.
Asjakohased eeskirjad	LI 1649 I OSA: raieõiguste andmise kord; 1. allosa – raieõiguste andmiseks sobiliku maa kindlaksmääramine; menetlusjuhendi A jagu – strateegiline planeerimine (metsareservaadid); menetlusjuhendi B jagu – tegevuse planeerimine (metsareservaadid); juhend B2 – tegevuse planeerimise meetodid (metsareservaatide piiritlemine); menetlusjuhendi C jagu – puidutootmine metsareservaatides; menetlusjuhendi F jagu – kontrollitud puidutootmine reservaatidevälistel aladel; 2.1 punkt ii – puidu kasutamise lepingu alade kindlaksmääramine, ja 3.7 (C) – reservaatideväliste, alade piiritlemine; F3.2 – konsulteerimine (kirjalik nõusolek); menetlusjuhend (MoP) (14) – säästev puidutootmine metsareservaatides (C jagu); varude inspekteerimine ja raiemahu määramine (D jagu) ning kontrollitud puidutootmine reservaatidevälistel aladel (F jagu).
1. PÕHIMÕTE	Puidu päritolu: puit pärineb selleks ette nähtud allikatest ning asjaomased üksikisikud, rühmad ja omanikud on andnud maale raieõiguste andmiseks kirjaliku nõusoleku.
KRITEERIUM 1.2	Maaomaniku, üksikisiku või rühma kirjalik nõusolek.
Asjakohased eeskirjad	Seadus 547: puiduressursi haldamise seaduse § 4 lõike 2 punkt d; LI 1649: 1. osa – raieõiguste andmise kord; 1. allosa – kohapealne kontroll (§ 2 punkt d); 2. allosa – menetlus seoses muu kui riigimaa ja olemasolevate metsareservaatidega; menetlusjuhendi F jagu (kontrollitud puidutootmine reservaatidevälistel aladel), F3.2 – konsulteerimine; menetlusjuhendi F jagu, F5.0 – kinnitamine (heakskiitmine).
2. PÕHIMÕTE	Raieõiguste andmine Ülestöötajal oli puidu kasutamise leping, mille oli pärast vastavat pakkumismenetlust väljastanud minister ja ratifitseerinud parlament, või oli ülestöötajal Forestry Commissioni väljastatud raadamisluba.
KRITEERIUM 2.1	Loodusliku metsa ja istanduse puidu kasutamise leping Timber Rights Evaluation Committee (TREC; raieõiguste hindamise komitee) määrab kindlaks ülestöötajad puidu kasutamise lepingu andmiseks.
Asjakohased eeskirjad	LI 1721: II osa: võistupakkumise menetlus raieõiguste andmiseks Q; LI 1649: puidu kasutamise lepingu tingimused (§ 14); seadus 547: ratifitseerimine parlamendis (§ 9).
2. PÕHIMÕTE	Raieõiguste andmine Ülestöötajal oli puidu kasutamise leping, mille oli pärast vastavat pakkumismenetlust väljastanud minister ja ratifitseerinud parlament, või oli ülestöötajal Forestry Commissioni väljastatud raadamisluba.
KRITEERIUM 2.2	Raadamisluba (15) Raadamisloa väljastamine.
Asjakohased eeskirjad	Puude raadamise kord (seadus 547, § 18 punkt g); puittoodete päästmine (LI 1649, § 38).
2. PÕHIMÕTE	Raieõiguste andmine Ülestöötajal oli puidu kasutamise leping, mille oli pärast vastavat pakkumismenetlust väljastanud minister ja ratifitseerinud parlament, või oli ülestöötajal Forestry Commissioni väljastatud raadamisluba.
KRITEERIUM 2.3	Konfiskeeritud puit Väljastatud luba nõuetekohaselt enampakkumisel müüdud konfiskeeritud puidu kohta.
Asjakohased eeskirjad	Õigusrikkumised (seadus 547, § 17 punkt 3); puude päästmine ja peremeheta puittoodete realiseerimine (LI 1649, § 37).
3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsa majandamise korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.1	Varude inspekteerimised (sealhulgas raie-eelne inspekteerimine reservaatidevälistel aladel) teostati vastavalt metsaraie juhistele. Ülestöötamiskava.
Asjakohased eeskirjad	Metsaraie juhised (seadus 547, § 10). Metsaraie juhised – vastavalt seaduses 547 (§ 20) selgitatule eeskirjade kogum, millega püütakse suunata metsas puitu üles töötavate isikute tegevust. Menetlusjuhendi D jagu (varude inspekteerimine ja raiemahu määramine).
3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsa majandamise korda ja nõudeid (LI 1649).
KRITEERIUM 3.2	Raie oli teostatud vastavalt ülestöötamise nõudele puidutootmiseks ettenähtud piirkondades.
Asjakohased eeskirjad	Puidutootmise kord (nt ülestöötamiskava), LI 1649, § 17; menetlusjuhendi E jagu – puidu ülestöötamise ajakava koostamine metsareservaatide jaoks; menetlusjuhendi F jagu – kontrollitud puidutootmine reservaatidevälistel aladel (juhend F4.3 – iga-aastane metsaraie kava); muud puidutootmise allikad (nt istandused, veealuse puidu ülestöötamine) vastavalt lepingutingimustele, metsaraie juhiste § 3 (puidu ülestöötamise nõuded ja kirjeldus).
3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsa majandamise korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.3	Palgid olid mõõdetud ja registreeritud nõuetekohaselt.
Asjakohased eeskirjad	Menetlusjuhendi C jagu – andmed, aruandlus- ja kontrollikord (C5.0) Menetlusjuhendi F jagu – andmed ja aruandluskord (F5.0)
3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsa majandamise korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.4	Ülestöötatud puit vastas puidu kasutamise lepingu või raadamisloaga ette nähtud liikidele ja mahule või hulgale.
Asjakohased eeskirjad	LI 1649, § 23 – puidu mõõtmine; märgistamine; metsaraie juhiste 5. liide: metsaraie kontrollivormid (teabevorm puude kohta (TIF) ja teabevorm palkide kohta (LIF)).
3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsa majandamise korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.5	Kännud ja palgid olid märgistatud ning nummerdatud vastavalt metsaraie juhistele.
Asjakohased eeskirjad	LI 1649, § 20: puude, palkide ja puittoodete märgistamine ja nummerdamine; metsaraie juhiste § 3: puidu ülestöötamise nõuded ja kirjeldus (palkide märgistamine).
3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsa majandamise korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.6	Ülestöötaja sõlmis asjakohase sotsiaalse vastutuse lepingu ja täitis seda.
Asjakohased eeskirjad	LI 1721, § 14; metsaraie juhiste § 3 – tegevusjuhend (metsareservaadid), milles tunnustatakse teiste kasutajate õigusi ja suhtutakse austavalt kultuurinormidesse, nagu tabupäevad jne; tegevusjuhend (reservaatidevälised alad), milles tunnustatakse teiste kasutajate õigusi ja suhtutakse austavalt põllumajandustegevusse jne; § 4 punkt 1 – puidu ülestöötamise järelevalve (sotsiaalse vastutuse hindamine); § 4 punkt 2 – karistused.
3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsa majandamise korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.7	Saagikao korral maksti kahjustatud põllumajandusettevõtjatele hüvitist.
Asjakohased eeskirjad	Metsaraie juhiste § 4 punkt 2 (karistused).
4. PÕHIMÕTE	Vedu Puitu oli alati veetud vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele.
KRITEERIUM 4.1	Veetava puiduga olid kaasas ametlikud dokumendid, milles oli märgitud puidu päritolu ja mis vastasid puidu füüsilistele tunnustele.
Asjakohased eeskirjad	Metsaraie juhiste § 3: puidu ülestöötamise nõuded ja metsaraie kontroll (5. liide).
4. PÕHIMÕTE	Vedu Puitu veeti alati vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele.
KRITEERIUM 4.2	Puitu veeti õigusaktidega ettenähtud ajavahemike jooksul.
Asjakohased eeskirjad	Metsaraie ja puude metsast väljaveo kord (metsaraie jaoks ja metsamaterjali veoks ettenähtud ajavahemikud): LI 1649, § 18.
5. PÕHIMÕTE	Töötlemine
KRITEERIUM 5.1	Puidutöötlemisrajatistel on kehtiv litsents, need on registreeritud FCs ja vastavad kõigile õiguslikele nõuetele.
Asjakohased eeskirjad	Seadus 571, § 2.
5. PÕHIMÕTE	Töötlemine
KRITEERIUM 5.2	Töösuhted vastavad õiguslikele nõuetele.
Asjakohased eeskirjad	Töötervishoid, -ohutus ja -keskkond: seadus 651 (Labour Act), §-d 118–124; LI 1833: tervis ja tööhõive (§-d 18–20) ning tööruume käsitlev seadus (Office and Factories Act).
6. PÕHIMÕTE	Kaubandus Kõigil müüjatel/eksportijatel on puidu turustamiseks kehtivad litsentsid või load.
KRITEERIUM 6.1	Eksportijatel on olemas FC luba.
KONTROLLIMINE	Kehtiv ekspordilitsents.
Asjakohased eeskirjad	Seadus 571, § 2 punkt i – puittoodete ning komisjoni määratud metsamaterjali ja loodustoodete turustamiseks sõlmitud lepingute kontrollimine ja registreerimine.
6. PÕHIMÕTE	Kaubandus Kõigil müüjatel/eksportijatel on puidu turustamiseks kehtivad litsentsid või load.
KRITEERIUM 6.2	Kohalikud müüjad on kantud FC registrisse.
Asjakohased eeskirjad	Seadus 571, § 2 punkt ii – puidu, metsamaterjali ja loodustoodete liikumise jälgimise korra kehtestamine. Timber Validation Departmenti (TVD; puidukontrolli amet) kontrolliaruanded metsamaterjali tarnimise kohta siseturul.
7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.1	Ülestöötajal ei olnud võlgnevusi seoses kännuraha või muude tasudega, mida Ghana ülestöötajad peavad maksma.
Asjakohased eeskirjad	Puidutootmise kord (kännuraha maksmine), LI 1649, § 25. TVD kontrolliaruanded rahavoogude võrdlemise kohta.
7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.2	Ülestöötajal ei olnud võlgnevusi seoses kruntrendiga.
Asjakohased eeskirjad	Kännuraha ja lepinguga hõlmatud ala rent (LI 1649, V osa, § 27).
7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.3	Eksportijal ei olnud võlgnevusi seoses ekspordimaksuga.
Asjakohased eeskirjad	Ekspordimaksud: puud ja metsamaterjal: muutmisseadus (Trees and Timber Amendment Act) (seadus 493, § 4)
7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.4	Ülestöötajal ega eksportijal ei olnud võlgnevusi seoses ettevõtte tulumaksuga.
Asjakohased eeskirjad	Tulumaksu kehtestamine (ettevõtlustulu): seadus 592, § 7.

4.   Ghanas kehtivad õigusaktid

Seadusliku puidu määratlus tuleneb õigusaktidest, mis moodustavad Ghanas puidu ülestöötamise, töötlemise ja ekspordi õigusliku raamistiku. Konsulteerimisel mitme sidusrühmaga on kokku lepitud, et FLEGT-litsentsi väljastamiseks tuleb kontrollida nende õigusaktide täitmist. Ghanas kehtivad õigusaktid, millele määratlus tugineb, on järgmised:

1992. AASTA KONSTITUTSIOON

1.	Artikliga 258 luuakse Lands Commission (maakomisjon) ja nähakse ette selle komisjoni ülesanded.

2.	Artikli 276 lõike 1 kohaselt antakse vastavate hõimude maad (stool lands) vastavalt tavaõigusele ja kasutusele nende hõimude käsutusse.

3.	Artikliga 226 kehtestatakse piirangud sellise maaga seotud õigustele ja huvidele, mida võidakse anda isikule, kes ei ole Ghana kodanik.

4.	Artikli 267 lõikega 2 luuakse Office of Administrator of Stool Lands (hõimude maade haldaja amet) ning nähakse ette selle ülesandeid.

5.	Artikli 267 lõikes 6 on sätestatud hõimude maadelt saadava tulu väljamakse valem.

6.	Artiklis 268 nõutakse, et igasuguste loodusvarade kasutamise õiguste või soodustuste andmise lepingud tuleb parlamendis ratifitseerida.

7.	Artikliga 269 luuakse loodusvarade komisjonid (Forestry Commission), kes „vastutavad asjaomaste loodusvarade kasutamise reguleerimise ja haldamise ning sellega seotud poliitika kooskõlastamise eest”.

8.	Artiklis 295 on sätestatud hõimude maa (stool lands) mõiste.

ESMASED ÕIGUSAKTID

9.	Forest Protection Decree, 1974 (N.R.C.D. 234) – selles määratleti metsarikkumised ning selliste rikkumisjuhtude eest ette nähtud sanktsioonid ja/või karistused.

10.	Forest Protection (Amendment) Law, 1986 (P.N.D.C.L. 142) – selles suurendati metsarikkumiste karistusi ja trahve.

11.	Forests Ordinance, (Cap 157) – selles sätestati suunised metsareservaatide loomiseks, metsade kaitseks ning muudeks nendega seonduvateks küsimusteks.

12.	Trees and Timber Decree 1974 (N.R.C.D. 273) – sellega nähti ette metsaraies/puidutööstuses osalemise suunised ning sätestati tasude maksmine ja sanktsioonid nende osalemissuuniste mittetäitmise eest, samuti töötlemata puidu eksport.

13.	Trees and Timber (Amendment) Act 1994 (Act 493) – sellega suurendati tasusid ja trahve ning kehtestati ka õhukuiva saematerjali ja palkide ekspordimaks.

14.	Timber Resources Management Act 1997 (Act 547) – sellega tunnistati kehtetuks 1962. aasta Concessions Act (Act. 124) ning nähti ette raieõiguste andmine viisil, mis tagab puiduressursi säästva haldamise ja kasutamise.

15.	Forestry Commission Act, 1999 (Act, 571) – sellega tunnistati kehtetuks seadus 453 ning loodi uuesti Forestry Commission osaliselt iseseisva juriidilise isikuna ja allutati komisjonile metsa- ja loodusvarade kaitse, arendamise, haldamise ja reguleerimise ülesandeid täitvad metsandussektori ametid.

16.	Forest Plantation Development Fund Act, 2000 (Act 583) – sellega muudeti nimetatud fond Forest Improvement Fund’iks (metsa parandamise fond) ning nähti ette fondi loomine andmaks sellistele fondidele rahalist abi ning tagamaks nende haldamine, et arendada riigis kaubanduslikke erametsaistandusi.

17.	Forest Protection (Amendment) Act 2002 (Act 624) – sellega tunnistati kehtetuks 1986. aasta Forest Protection (Amendment) Law (PNDCL. 142), suurendati metsarikkumiste trahve ning kehtestati kaasvastutuse mõiste metsarikkumiste toimepanemisel ja vastutusele võtmisel.

18.	Forest Plantation Development Fund (Amendment) Act 2002 (Act 623) – sellega muudeti seadust 583, et võimaldada nii riiklike kui ka eraistanduste omanikel osaleda metsaistanduste arendamises.

19.	Timber Resources Management (Amendment) Act 2002 (Act 617) – sellega muudeti seadust 547, et jätta selle kohaldamisalast välja erametsaistanduste maa, sätestati raieõiguste maksimaalne kestus ja pindala ning nähti ette stiimulid ja soodustused metsandus- ja loodussektori investoritele.

20.	Factories, Offices and Shops Act, 1970 (Act 238) – selles sätestati tehaste registreerimine ning töötajate heaolu ja ohutus tehastes ja muudes töökohtades.

21.	Social Security Law, 1991 (PNDCL. 247) – sellega loodi sihtfond sotsiaalkaitse tagamiseks töötavale elanikkonnale.

22.	Internal Revenue Act, 2000 (Act 592) – selles sätestati üksikisikute ja muude üksuste maksustamine ning käsitleti sellega seonduvaid teemasid.

23.	Value Added Tax Act, 1998 (Act 546) – sellega nähti ette käibemaksu kehtestamine konkreetsetele tehingutele ja tegevusele.

24.	Economic Plants Protection Decree, 1979 (AFRCD. 47) – sellega keelati raieõiguste andmine kakaoistandustes.

ALAMAKTID

25.	LI 1649 – Timber Resources Management Regulations, 1988 – sellega nähti ette suunised puiduressursi jaotamiseks ja haldamiseks.

26.	LI 1721 – Timber Resources Management (Amendment) Regulations, 2003 – sellega nähti ette võistupakkumise korraldamine puiduressursi jaotamiseks.

5.   Metsapoliitika ja õigusaktide reformi poole pürgimine

Ghana tunnistab, et kehtivad seadused, mis on eespool nimetatud õigusliku määratluse alus, vajavad olulisi reforme, et oleks võimalik kõrvaldada praegused puudused ning lahendada sektoris tekkida võivad probleemid, mis avaldavad mõju hea valitsemistava põhimõtetele. Seepärast soovib Ghana väljendada oma kavatsust viia metsade head valitsemistava arvesse võttes läbi õigus- ja poliitikareformid. Õigusreformide elluviimine peaks toimuma järgneva viie aasta jooksul.

Poliitika- ja õigusreforme on vaja järgmistes valdkondades:

—	seaduse 574 kaitseklauslite ja üleminekusätete muutmise algatamine seoses kehtivate rendi- või kontsessioonilepingute muutmisega puidu kasutamise lepinguteks ning sellega seotud raieõiguste eest tasumise küsimusega;

—	istanduste arendamine ja ülestöötamine;

—	puidu töötlemine ja nõuete kehtestamine puidutööstuse jaoks;

—	toorme (puit) import;

—	siseturu arendamine: a) (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted); b) ressursi jaotamine; c) ehitistes ja ehitustööstuses kasutatavate puidust koostisosade standardimine; d) riigihankepoliitika kehtestamine;

—	institutsiooniline korraldus ja metsakontrolli menetlused: a) puidukontrolli üksus; b) nõukogu; c) sõltumatu järelevalve; d) vöötkoodid;

—	veealuse puiduressursi jaotamine (Volta järv);

—	metsamajanduse sektori töötajate tervishoiu ja ohutuse nõuded;

—

ressursi juhtimise eesmärkide selge avaldamine – avalik huvi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, maapiirkondade elatusvahendite, säästva industrialiseerimise ja kultuuri arendamise vastu. Seadusliku puidu määratlusega seotud olemasolevates metsaseadustes esinevate vastuolude väljaselgitamine ja kõrvaldamine (nt raadamisloa väljastamine puidu kasutamise lepingu alla kuuluva maa kohta);

—

kohaliku metsaomandi ja eri sidusrühmade õiguste ning eelkõige eri liiki metsades tegutsevate põllumajandusettevõtjate kinnitamine ja kohalike (sealhulgas traditsiooniliste) ning riiklike asutuste vastava pädevusulatuse selgitamine metsamajanduses, et a) toetada metsade püsimist; b) arendada ja kasutada metsi (nii puit kui ka muud metsasaadused);

—

investeerimist käsitlev regulatsioon: a) stiimulid, reguleerimine ning maksude ja tulu jagamine muude metsast saadavate toodete kui puidu puhul (sealhulgas turism ja keskkonnateenused); b) stiimulid, reguleerimine ning maksude ja tulu jagamine toormetööstuse investeeringute puhul; c) stiimulid, reguleerimine ning maksude ja tulu jagamine metsade uuendamise puhul; d) stiimulid, reguleerimine ning maksude ja tulu jagamine istanduste puhul ning e) stiimulid, reguleerimine ning maksude ja tulu jagamine töötlemise puhul.

6.   Rakendamine

Olemasolevate normide asemel uute õiguslike nõuete kasutusele võtmiseks näeb Ghana ette kaheastmelise reformi, mille raames tühistatakse vananenud, mittesidusad ja ebajärjekindlad seadused ning kehtestatakse uued seadused, et ellu viia väljakujunev poliitika:

—	muudatused valdkondades, mille puhul ei ole vaja ulatuslikku õigusreformi, tehakse rakenduseeskirjade kaudu ühe aasta jooksul pärast vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist;

—	muudatused, mille puhul on vajalik ulatuslik nõupidamine, asjatundjate kaasamine ja märkimisväärne poliitiline arutelu, nt seoses hea valitsemistava küsimuste, sidusrühmade osalemise, kasu jagamise ja muude teemadega, tehakse eeldatavalt 3–5 aasta jooksul.

---

(1)  Seadus 547, § 4, ja LI 1649, §-d 1 ja 2.

(2)  LI 1649, §-d 2–8.

(3)  Seadus 547, §-d 1, 7, 8 ja 9, ja LI 1721, §-d 9–13.

(4)  LI 1649, § 38.

(5)  Seadus 547, § 18, punkt d, ja LI 1649, §-d 16–20.

(6)  Seadus 547, § 15, lõige 1, punktid c, d ja e.

(7)  Seadus 547, § 17, lõige 3, LI 1649, § 37.

(8)  LI 1649, § 37.

(9)  LI 1649, § 18.

(10)  Tehaseid, asutusi ja poode käsitlev seadus (Factory, Offices and Shops Act; seadus 328) ning tööseadus (Labour Act; seadus 651).

(11)  Seadus 571, § 2, punktid i ja ii.

(12)  Seadus 547, § 8, punktid e ja f, ja LI 1649, §-d 21 ja 27.

(13)  LI 1721, § 14.

(14)  Menetlusjuhendi õiguslik seisund: menetlusjuhendid tulenevad nõuetest, mis on sätestatud puiduressursi majandamise seaduse 547 §-s 18 ning sellega kaasneva puiduressursi majandamise määruse LI 1649 §-s 14, mis on kehtetuks tunnistatud puiduressursi majandamise (muudetud) määruse LI 1721 §-ga 14, milles käsitletakse puidu kasutamise lepingu tingimusi.

(15)  Forestry Commission väljastab loa raadamiseks loas sätestatud tingimustel piirkondades, mille kasutamist planeeritakse muuks otstarbeks (tee-ehitus, inimasustuse laiendamine või maaviljelus).

---

III LISA

PARTNERRIIGIST EKSPORDITUD FLEGT-LITSENTSIGA PUITTOODETE ÜHENDUSES VABASSE RINGLUSSE LUBAMISE TINGIMUSED

Artikkel 1

1.   FLEGT-litsents (edaspidi „litsents”) esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

2.   Lõikes 1 osutatud pädev asutus teavitab tolliasutusi vastavalt kehtivale siseriiklikule korrale litsentsi aktsepteerimisest.

3.   Litsents loetakse kehtetuks, kui selle esitamise kuupäev on hilisem kui litsentsil märgitud kehtivusaja lõppkuupäev.

4.   Litsentsi, mis esitatakse enne litsentsiga hõlmatud saadetise saabumist, võib aktsepteerida, kui litsents vastab kõigile käesoleva lepingu IV lisas sätestatud nõuetele ja täiendavat kontrollimist vastavalt artikli 3 lõikele 1 ei peeta vajalikuks.

5.   Kui litsentsi või saadetise kohta nõutakse lisateavet vastavalt artiklitele 3 ja 4, võib litsentsi aktsepteerida alles pärast seda, kui on esitatud teave litsentsi kehtivuse kohta.

6.   Kontrolli käigus tekkinud kulud kannab importija, kui asjaomase liikmesriigi õigusaktides ei ole teisiti sätestatud.

Artikkel 2

1.   Mahatõmbamisi ja parandusi litsentsil ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole neid kinnitanud.

2.   Litsentsi kehtivusaja pikendamist ei aktsepteerita, kui litsentse väljastav asutus ei ole pikendust kinnitanud.

3.   Duplikaati või asenduslitsentsi ei aktsepteerita, kui seda ei ole välja andnud ega kinnitanud litsentse väljastav asutus.

4.   Litsentsi ei aktsepteerita, kui pärast lisateabe esitamist vastavalt artiklile 3 või täiendavat uurimist vastavalt artiklile 4 on kindlaks tehtud, et litsents ei vasta saadetisele.

Artikkel 3

1.   Kui pädeval asutusel tekib litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi suhtes kahtlusi, võib ta taotleda partnerriigi litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet.

2.   Taotlusele võib lisada asjaomase litsentsi, duplikaadi või asenduslitsentsi koopia.

Artikkel 4

1.   Kui pädev asutus leiab, et enne litsentsi aktsepteerimist tuleb saadetist täiendavalt kontrollida, võib ta kontrolli läbi viia, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele ja litsentse väljastava asutuse arhiivis olevatele andmetele vastava litsentsi kohta.

2.   Kui vabasse ringlusse lubamiseks esitatud saadetises sisalduvate puittoodete maht või kaal ei erine asjaomases litsentsis märgitud mahust või kaalust rohkem kui 10 %, loetakse saadetis mahu või kaalu poolest litsentsis esitatud andmetele vastavaks.

Artikkel 5

1.   Toodete vabasse ringlusse lubamisel tollideklaratsiooni esitamiseks kasutatava ühtse haldusdokumendi lahtrisse 44 märgitakse deklareeritavate puittoodete litsentsi number.

Kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil, märgitakse see number vastavasse lahtrisse.

2.   Puittooted lubatakse vabasse ringlusse alles pärast artikli 1 lõikes 2 kirjeldatud menetluse lõpuleviimist.

---

IV LISA

FLEGT-LITSENTSI VÄLJASTAMIST JA TEHNILISI NÕUDEID REGULEERIVAD TINGIMUSED

FLEGT-litsentsiga seotud nõuded

Artikkel 1

1.   FLEGT-litsents võib olla paberlitsents või elektrooniline litsents.

2.   Nii paberlitsents kui ka elektrooniline litsents peab sisaldama 1. liites ettenähtud teavet kooskõlas 2. liites esitatud juhistega.

Artikkel 2

1.   FLEGT-litsents kehtib alates selle väljastamise tegelikust kuupäevast.

2.   FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuni kolm kuud. Litsentsile märgitakse kehtivusaja lõppkuupäev.

3.   Pärast litsentsi kehtivusaja lõppemist loetakse see kehtetuks. Litsentse väljastav asutus võib pikendada litsentsi kehtivusaega ühe kuu võrra. Selleks teeb litsentse väljastav asutus paranduse ja kinnitab uue kehtivusaja.

4.   FLEGT-litsents kaotab kehtivuse ja see tagastatakse litsentse väljastavale asutusele, kui sellega hõlmatud tooted on hävinenud.

FLEGT-paberlitsentsiga seotud nõuded

Artikkel 3

Paberlitsents vastab 1. liites sätestatud vormile.

Artikkel 4

1.   Paber on A4-formaadis. Lisaks pitserile on paberil reljeefsed vesimärgid Forestry Commissioni logoga.

2.   Vormiks kasutatud paberi värvid on järgmised:

a)	vorm nr 1 „Original” („Originaal”) – valge;

b)	vorm nr 2 „Copy for EU Customs Authority” („ELi tolliasutuse eksemplar”) – kollane;

c)	vorm nr 3 „Copy for the Timber Industry Development Division” („Timber Industry Development Divisioni eksemplar”) – roheline;

d)	vorm nr 4 „Copy for Ghana Customs Authority (CEPS)” („Ghana tolliasutuse (CEPS) eksemplar”) – roosa;

e)	vorm nr 5 „Copy for European Community Competent Authority” („Euroopa Ühenduse pädeva asutuse eksemplar”) – sinine.

Artikkel 5

1.   Litsentsid täidetakse masinakirjas või arvuti abil. Vajaduse korral võib need täita käsitsi.

2.   Litsentse väljastava asutuse pitser kantakse litsentsile eelistatavalt terasest valmistatud metallpitsati abil. Litsentse väljastava asutuse pitseri võib siiski asendada survereljeefpitseriga, mis võimaldab tähtede ja numbrite perforeerimist. Eraldatud koguse märkimiseks kasutavad litsentse väljastavad asutused võltsimiskindlaid võtteid, et ei oleks võimalik lisada numbreid ega viiteid.

3.   Vormil ei tohi olla mahatõmbamisi ega parandusi, välja arvatud juhul, kui need mahatõmbamised ja parandused on kinnitatud litsentse väljastava asutuse pitseri ja allkirjaga.

4.   Litsentsid trükitakse ja täidetakse inglise keeles.

Artikkel 6

1.   Taotlejale väljastatud litsents koosneb viiest osast.

2.   Pärast seda, kui litsentse väljastav asutus on täitnud, allkirjastanud ja pitseerinud esimese dokumendi märkega „Original” („Originaal”), antakse see taotlejale esitamiseks selle ELi liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse.

3.   Pärast seda, kui litsentse väljastav asutus on täitnud, allkirjastanud ja pitseerinud teise dokumendi märkega „Copy for the Customs” („Tolliasutuse eksemplar”), antakse see taotlejale esitamiseks selle liikmesriigi tolliasutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse.

4.   Pärast seda, kui litsentse väljastav asutus on täitnud, allkirjastanud ja pitseerinud kolmanda dokumendi märkega „Copy for the Timber Industry Development Division” („Timber Industry Development Divisioni eksemplar”), jätab ta selle endale arhiivis säilitamiseks ja väljastatud litsentsi kontrollimiseks tulevikus.

5.   Pärast seda, kui litsentse väljastav asutus on täitnud, allkirjastanud ja pitseerinud neljanda dokumendi märkega „Copy for the Ghana CEPS” („Ghana tolliasutuse (CEPS) eksemplar”), antakse see taotlejale esitamiseks Ghana tolliasutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis deklareeritakse laevale laadimiseks.

6.   Pärast seda, kui litsentse väljastav asutus on täitnud, allkirjastanud ja pitseerinud viienda dokumendi märkega „Copy for the EU Competent Authority” („ELi pädeva asutuse eksemplar”), antakse see taotlejale esitamiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritakse. (Seda on vaja juhul, kui liikmesriigi pädev asutus ei ole tolliasutus.)

Kaotatud, varastatud või hävinenud FLEGT-litsents

Artikkel 7

1.   Juhul kui „Original” („Originaal”) või „Copy for the Customs” („Tolliasutuse eksemplar”) on kaotatud, varastatud või hävinenud, võib importija või tema volitatud esindaja taotleda litsentse väljastavalt asutuselt selle asendamist tema valduses olevate dokumentide põhjal.

2.   Juhul kui nii „Original” („Originaal”) kui ka „Copy for the Customs” („Tolliasutuse eksemplar”) on kaotatud, varastatud või hävinenud, võib importija või tema volitatud esindaja taotleda litsentse väljastavalt asutuselt nende asendamist.

3.   Litsentse väljastav asutus väljastab asenduslitsentsi(d) ühe kuu jooksul alates importijalt taotluse saamisest.

4.   Asenduslitsents peab sisaldama teavet ja andmeid, mis on litsentsil, mida see asendab, sealhulgas litsentsinumbrit.

Asenduslitsentsil peab olema märge „Replacement licence” („Asenduslitsents”).

5.   Asenduslitsentsi kaotamise, varguse, hävinemise või aegumise korral uut asenduslitsentsi ei väljastata.

6.   Kaotatud või varastatud litsentsi tagasisaamise korral ei tohi seda litsentsi kasutada, vaid see tuleb tagastada litsentse väljastavale asutusele.

Kahtlused litsentsi kehtivuses

Artikkel 8

1.   Juhul kui tekivad kahtlused litsentsi või asenduslitsentsi kehtivuses, peaks pädev asutus taotlema litsentse väljastavalt asutuselt lisateavet.

2.   Vajaduse korral võib litsentse väljastav asutus paluda pädeval asutusel saata asjaomase litsentsi või asenduslitsentsi koopia.

3.   Juhul kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, tühistab ta litsentsi ning väljastab parandatud eksemplari, mille autentsust kinnitab tempel märkega „Duplicate” („Duplikaat”), ning edastab selle pädevale asutusele.

4.   Juhul kui litsentsi kehtivus on kinnitatud, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil.

Tagasi saadetud eksemplarid peavad olema kinnitatud/autenditud templiga, mis kannab märget „Validated on” („Kehtivus kinnitatud (kuupäev)”).

5.   Juhul kui asjaomane litsents ei kehti, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust, eelistatavalt elektrooniliste vahendite abil.

Arvutipõhise FLEGT-litsentsi tehniline kirjeldus

Artikkel 9

1.   FLEGT-litsentsi võib väljastada ja seda töödelda arvutisüsteemide abil.

2.   ELi liikmesriikides, kus arvutisüsteemi ei kasutata, tehakse kättesaadavaks paberlitsents.

---

LIITED

1.	Litsentsi vorm

2.

Juhised

---

1. liide

FLEGT-litsentsi vorm

Ghana embleem

Ghana embleem

---

2. liide

Juhised

Üldised märkused

—	Vorm tuleb täita trükitähtedega.

—	ISO-koodid osutavad iga riigi puhul ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele koodile.

Lahter 1	Litsentse väljastav asutus	Märkida litsentse väljastava asutuse nimi ja aadress.
Lahter 2	Importija	Importija nimi ja aadress.
Lahter 3	FLEGT-litsentsi number	Märkida väljaandmisnumber.
Lahter 4	Kehtivusaja lõppkuupäev	Litsentsi kehtivusaeg.
Lahter 5	Ekspordiriik	Partnerriik, kust puittooted ELi eksporditi.
Lahter 6	ISO-kood	Märkida lahtris 5 nimetatud partnerriigi kahetäheline kood.
Lahter 7	Veovahend	Märkida eksportimisel kasutatav veovahend.
Lahter 8	Litsentsiomanik	Märkida eksportija nimi ja aadress.
Lahter 9	Kaubanduslik kirjeldus	Märkida puittoote (-toodete) kaubanduslik kirjeldus.
Lahter 10	HS-i rubriik ja kirjeldus	Kuuekohaline kaubakood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.
Lahter 11	Teaduslikud või tavanimed	Märkida tootes kasutatud puiduliigi teaduslik või tavanimi. Kui liittootes on kasutatud mitut puiduliiki, tuleb need märkida eraldi ridadele. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 12	Ülestöötamisriigid	Märkida riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkida kõik kasutatud puidu päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 13	ISO-koodid	Märkida lahtris 12 nimetatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitut puiduliiki, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 14	Maht (m3)	Märkida kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on jäetud esitamata.
Lahter 15	Netomass	Märkida kogumass kilogrammides. See on puittoodete netomass ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks jätta, välja arvatud juhul, kui lahtris 15 osutatud teave on jäetud esitamata.
Lahter 16	Ühikute arv	Märkida ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem määratleda. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 17	Eristusmärgid	Vajaduse korral märkida eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 18	Allkiri ja väljaandva asutuse tempel	Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku templi. Märkida tuleb ka koht ja kuupäev.

---

V LISA

SEADUSLIKKUSE TAGAMISE SÜSTEEM

1.   Sissejuhatus

Vastavalt lepingule rakendab Ghana seaduslikkuse tagamise süsteemi (LAS), mis põhineb õigusliku määratluse järgimisel (lepingu II lisa). Õiguslikus määratluses on üldjoontes kirjeldatud tingimusi, mille kohaselt Ghanast pärinevat ja/või seal töödeldud puitu sisaldava toote kohta võib väljastada litsentsi selle müümiseks Ghanas või ekspordiks Ghanast. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmavad litsentsid kõiki ELi eksporditavaid tooteid. Hõlmatud tooted on loetletud käesoleva lepingu I lisas. Puiduseiresüsteem (WTS) võimaldab luua tooteahela süsteemi ning jälgida vastavust õiguslikule määratlusele ja anda sellest aru. Puiduseiresüsteemi on kirjeldatud I–X liites. Õiguslike nõuete täitmise hindamiseks on kontrollimenetluste all esitatud tabel, milles täpsustatakse õiguslikku määratlust seoses põhimõtete ja kriteeriumide rakendamisega.

Seaduslikkuse tagamise süsteemi raames tuleb luua kontrolliüksus. Selle üksuse nimi on Timber Validation Department (TVD; puidukontrolli amet). TVD täidab kontrolliülesandeid. See hõlmab nii ekspordiks kui ka siseturu jaoks ettenähtud puittoodete kogu tootmisprotsessi jooksul kogunenud andmete võrdlemist. TVD hindab ka puidusaadetiste vastavust õiguslikele nõuetele. Kontrollimine ja eeskirjade täitmise järelevalve peab võimaldama TVD-l kontrollida, kas õiguslikes nõuetes ettenähtud menetlusi on järgitud. Kontrolliülesande täitmiseks kasutab TVD andmeid, mis põhinevad FC vastutavale reguleerivale osakonnale või üksusele esitatud ja selle poolt heaks kiidetud taotlustel. TVD kontrollib ja kinnitab peamiselt protsesse kriitilistes kontrollpunktides (ülestöötamine, vedu, töötlemine ja eksport). Lisaks kontrollib ja kinnitab TVD osakondade menetlusi ja väljundeid. TVDd kirjeldatakse käesolevas dokumendis. Järgneval joonisel on skemaatiliselt kujutatud seaduslikkuse tagamise süsteemis osalejaid.

Uue struktuuri raames jätkab Forest Service Division (FSD; metsatööde osakond) tarneahela kontrollimise reguleerimist ja haldamist alates varude inspekteerimisest ja ülestöötamisest kuni palkide veo alguspunktini. Forestry Commissioni Timber Industry Development Division (TIDD; puidutööstuse arendamise osakond) on seaduslikkuse tagamise süsteemi raames määratud litsentse väljastav asutus. TIDD väljastab FLEGT-litsentsi koos ekspordiloaga pärast seda, kui ta on eksportija esitatud ekspordiloa taotlust võrrelnud TVD andmetega. FLEGT-litsentsid väljastatakse ELi turu ja ekspordiload kolmandate riikide turgude jaoks. Mõlemad antakse välja seaduslikkuse tagamise süsteemi kaudu ning seeläbi tõenduseks, et tegemist on seadusliku puiduga.

Seaduslikkuse tagamise süsteemi väljatöötamise ja katsetamise ajal töötatakse välja üksikasjalikud menetlused ja haldussüsteemid. Uus seaduslikkuse tagamise süsteem tugineb olemasolevatele struktuuridele ja süsteemidele ning selle kaudu püütakse kõrvaldada paberkandjal põhineva süsteemi puudused. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse eesmärke ja põhimõtteid, mis suunavad uute struktuuride ja süsteemide väljatöötamist (1).

Sõltumatu järelevalve ja aruandmine seaduslikkuse tagamise süsteemi raames

Kogu seaduslikkuse tagamise süsteemi üle teostab süsteemivälist järelevalvet sõltumatu järelevalvaja (IM). Sõltumatu järelevalvaja tegevuse eesmärk on tuvastada puudused ja soovitada seaduslikkuse tagamise süsteemi süsteemseid kohandusi (sõltumatu järelevalvaja pädevus on esitatud käesoleva lepingu VI lisas).

2.   Puiduseiresüsteem

Vastavalt käesolevale lepingule on puittoodete teekonna jälgitavus tagatud metsast ekspordini. Välisriigis ülestöötatud puudest valmistatud toodete puhul suudab süsteem tagada jälgitavuse piiriületuspunktist kuni töötlemiseni ning pärast seda järgitakse samu protokolle, mida Ghanas ülestöötatud puidu puhul.

Puiduvoogude järelevalve eeldab tarneahela eri kohtades kriitiliste kontrollpunktide kindlaksmääramist ning selliste etappide ja protsesside järelevalvet, mis mõjutavad puidu seisundit turustamisahelas liikudes. Esimene kontrollpunkt on takseerandmete kogumine enne puidu ülestöötamist. Eelkõige tähendab see jalal seisvate puude kaardistamist GPS-tehnoloogia abil ning konkreetsete mõõtmisandmete kogumist, nt liigid, ja langetamiseks valitud jalal seisvate puude lasermõõtmist, et täpselt hinnata nende mahtu. Metsainventuuri raames kogutud teavet peaks olema võimalik avaldada ka Internetis ja seda võib kasutada aastaste raielubade väljastamiseks. See teave kujutab endast puiduvoogude jälgimise süsteemi esimest kontrollpunkti.

Järgmine kontrollpunkt (kus mõjutatakse puidu seisundit) oleks raie. Sel hetkel registreeritakse andmed uuesti. See protsess jätkub kogu metsamajandamise ja kõigi töötlustoimingute vältel, mille kestel jälgitakse puitu selle muutumisel ja liikumisel tarneahelas ning võrreldakse igas üksikus kontrollpunktis kogutud andmeid. Puiduseiresüsteem kogub teavet tarneahela kõigis kontrollpunktides, töötleb kogutud andmeid ja võrdleb neid automaatselt eelmistes kontrollpunktides kogutud andmetega, tuvastades kõik andmetes leiduvad vead ja kõrvalekalded.

Kriitilised kontrollpunktid

Puiduvoogude jälgimiseks ja kontrollimiseks on tarneahelas määratud ja kirjeldatud järgmisi kriitilisi kontrollpunkte:

i)	puidu päritolu

ii)	raieõiguste andmine

iii)	varude loendamine

iv)	puuraie ja palkide tootmine

v)	ülestöötamisele järgnev kontroll

vi)	palkide vedu ja kontroll

vii)	konfiskeeritud puit

viii)

puidu import

ix)	palkide saabumine töötlemisettevõttesse

x)	palkide töötlemine

xi)	töödeldud puit

xii)	töödeldud puidu eksport

1.   Puidu päritolu ja õiguste andmine

Ghanast eksporditavad puittooted pärinevad seaduslikult määratletud piirkondadest ja nendega seotud õigused on antud vastavalt kehtivatele seadustele. Sellised tooted pärinevad metsareservaatides, istandustes, reservaatidevälistel aladel ja veealustes metsades kindlaks määratud piirkondadest. Raieõigused saadakse puidu kasutamise lepingute, raadamislubade ja istanduse raielubade kujul kooskõlas õiguslike nõuetega, eelkõige seoses 1. ja 2. põhimõttega. Kontrollimine algab seetõttu neis määratud piirkondades nummerdatud puudest. Kasutamisõiguste andmist (puidu kasutamise lepingud) reguleeritakse vastava korraga ja võistupakkumised viiakse läbi avalikult. Edukate pakkujate register on avalik. Puidu kasutamise lepingute sõlmimise kord on kättesaadav FC veebileheküljel. Läbipaistvuse suurendamiseks koostatakse veel kontrolliprotsessi tulemusel kõigi teiste kasutamisõiguse valdajate (raadamisload ja veealuse raie load) kohta avalik koondaruanne.

Puiduvoo kontrolli teostavad Timber Industry Development Division (TIDD) ja Forest Service Division (FSD). Forestry Commission Resource Management Support Centre (RMSC; ressursside haldamise tugikeskus) teostab teataval määral kvaliteedikontrolli raiutavate puude valimi kinnitamise ja ülestöötamisjärgse kontrolli üle. TVD võrdleb jälgitavuse tagamiseks iga kontrollpunkti andmeid eelneva kontrollpunkti andmetega.

Kriitilised kontrollpunktid seonduvad käesoleva lepingu II lisas sätestatud õigusliku määratlusega. Seepärast on need seotud põhimõtete ja kriteeriumidega (osutatud sulgudes). Elektroonilise süsteemi toimimisel kasutatakse paberil põhinevat süsteemi varusüsteemina juhtudel, kui elektroonilist süsteemi ei ole võimalik kasutada.

2.   Varude loendamine (seondub 3. põhimõtte kriteeriumiga 3.1)

Varude loendamisega tegeleb eelkõige Forest Service Division. Resource Management Support Centre kinnitab raiutavate puude valimi. Varude loendamise alusel koostatakse varude kaart. Raiutavate puude valim/kaart tuletatakse varude kaardist. Raiutavate puude kinnitatud valim on lõplik ja seda kasutatakse metsa ülestöötamisel. Kõik selle protsessi käigus koostatud dokumendid edastatakse kontrollimiseks Timber Validation Departmentile (TVD). Väliandmete kogumiseks kasutatakse kaasaskantavaid andmesideseadmeid. Andmed laaditakse päeva lõpus FSD piirkonna kontori arvutitesse. Piirkonna kontorist saadetakse andmed seejärel keskandmebaasi. TVD keskandmebaasis säilitatakse andmeid raiutavate puude kinnitatud valimi kohta, mida võrreldakse teabega puude (langetatud puude andmed) ja palkide (järgatud puude andmed) kohta. 1. liites on esitatud üksikasjalik loendamise protsessi kaart.

Ülestöötamiseks antakse luba ülestöötamisloa väljastamisel, mida teeb Forestry Commission (FSD) haldusloa kujul ja mis lisatakse raiutavate puude kinnitatud valimile. Raiutavate puude kinnitatud valim sisaldab ülestöötatavate puude loetelu ja asukohta. Puidu ülestöötamise loa toimik sisaldab seetõttu raiutavate puude kinnitatud valimit ja sellele lisatud FSD haldusluba.

3.   Puuraie ja palkide tootmine (seondub 3. põhimõtte kriteeriumiga 3.3)

Forest Service Division (FSD) teostab suurema osa kontrollidest puuraie ja palkide tootmise etapis. Inventeerimise ja raiutavate puude kinnitatud valimite andmebaasi põhjal väljastab FSD tootjale lipikud, mis tuleb kinnitada kändude ja palkide külge. Tootja kinnitab kõnealused lipikud nii raiutud puude kändude kui ka toodetud palkide külge. FSD kasutab raiutud puude kohta andmete kogumiseks teabevormi puude kohta (TIF). Selle ülesande täitmiseks kasutatakse kaasaskantavaid andmesideseadmeid. Luba palkide veoks laadimiskohast antakse pärast seda, kui FSD on igale koormale väljastanud palkide mõõtmise ja veo sertifikaadi (LMCC). Palkide mõõtmise ja veo sertifikaat põhineb tootja registreeritud palke käsitlevate teabevormide (LIF) võrdlemisel ja kontrollil. Puude ja palkide ning veo andmete koopiad edastatakse võrdlemiseks TVD-le. Protsessi on üksikasjalikult kirjeldatud 2. liite graafikus.

FSD väljastab istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaate (PLMCC). Veealuse metsa puhul tuleb palgid lisaks töövõtja järjestikuse palginumbri värvilisele markeeringule märgistada eristavat värvi vöötkoodilipikutega. Palke käsitleva teabevormi täidavad FSD töötajad laadimiskohas, märkides ära päritolukoha või kvartali numbri, hõimu, piirkonna ja omandi märgi.

4.   Ülestöötamisjärgne kontroll (seondub 3. põhimõtte kriteeriumiga 3.2)

Ülestöötamisjärgset kontrolli teostab RMSC vastavalt ülestöötamiskavale tagamaks, et ülestöötamine kvartalis on lõpule viidud. Kvartali avamise ja sulgemise ametlik kuupäev säilitatakse võrdlemiseks keskandmebaasis. Ülestöötamisjärgse kontrolliga püütakse tagada, et ettevõtja on ülestöötamiskavast kinni pidanud ja jätnud kvartali heasse olukorda. See annab ka võimaluse kontrollida varude inspekteerimise kvaliteeti. Täpsemalt kontrollitakse, kas

—	loendamine oli täielik ja puude läbimõõt nõuetekohaselt mõõdetud;

—	tootja raius üksnes need puud, mis olid raiutavate puude valimis;

—	deklareeritud palkide numbrid, suurused ja palgipuu liigid vastavad langetatud puudele;

—	metsaraiega ei tekitatud märkimisväärset kahju.

Ülestöötamisjärgse kontrolli aruanne edastatakse FSD piirkonna kontorile, FSD peakontorile ja FC peakontorile. TVD-le saadetakse koopia andmete võrdlemiseks. TVD teostab pisteliselt ülestöötamisjärgset kontrolli. III liites on esitatud ülestöötamisjärgse kontrolli protsessiskeem.

5.   Palkide vedu ja kontroll (seondub 4. põhimõtte kriteeriumiga 4.1)

Timber Industry Development Division (TIDD) kontrollib ette teatamata teel olevaid koormaid. Etteteatamata kontrolle teostatakse lisaks kontrollidele kindlaksmääratud kontrollpunktides. Palkide veo ja kontrolli raames võrreldakse palkide mõõtmise ja veo sertifikaate koormatega. Erikontrollidega tagatakse samuti, et kõik palgid on varustatud lipikutega, vorme ei ole korduvalt kasutatud ning palgi päritolu vastab veoauto teekonnale, veoauto registreerimisnumbrile ja saadetise/veoauto sihtkohale. TIDD kavakohaste kontrollimiste andmed salvestatakse pihuarvutites ning edastatakse võrdlemiseks TVD andmebaasi. IV liites on esitatud palkide veo ja kontrolli protsessiskeem.

6.   Konfiskeeritud puit (seondub 2. põhimõtte kriteeriumiga 2.3)

FC konfiskeeritud puitu tohib müüa üksnes kohtuotsuse alusel avalikul enampakkumisel. Pärast enampakkumist saab edukas pakkuja FSD-lt ostusertifikaadi. Sertifikaat registreeritakse keskandmebaasis. Kogu enampakkumisel müüdud metsamaterjal märgistatakse. Enampakkumise tulemust ja tasumisele kuuluvaid summasid kajastatakse FC müügiaruandes ning need sisestatakse keskandmebaasi. Protsessiskeem on esitatud V liites.

7.   Imporditud puit (seondub 4. põhimõtte kriteeriumiga 4.1)

Ghana tolliasutus (CEPS) peab GCNeti platvormi kaudu deklareerima TIDD-le palgid ja muu töötlemiseks imporditava puidu. Kõigist imporditavatest saadetistest teatatakse vastavalt TIDD-le ning TVD-le. Teistest riikidest pärit palke kontrollitakse ekspordidokumentide alusel. TIDD mõõdab palgid sadamas üle ja kinnitab igale palgile lipiku. Muud tooted, nagu ümbertöötamiseks ettenähtud saematerjal, märgistatakse samamoodi lipikutega. TIDD väljastab ka palkide mõõtmise ja veo impordisertifikaate (ILMCC), kui palgid on ette nähtud saatmiseks kohalikesse töötlemisettevõtetesse. Seejärel laaditakse palgid veoautodele ja saadetakse koos palkide mõõtmise ja veo impordisertifikaadiga kohalikule töötlemisettevõttele. Deklareeritavad andmed on analoogsed nendega, mida deklareeritakse metsast raiutavate palkide puhul ja mis esitatakse TVD-le. Iga imporditud palgi või puittoote puhul registreeritakse lipikul olev number, puuliigid, pikkus ja kummagi otsa läbimõõt. Iga koorma kohta registreeritakse järgmised andmed: palkide mõõtmise ja veo sertifikaat, importija registreerimisnumber, puidu päritoluriik, sihtkoht, töötlemisettevõtte registreerimisnumber, veoauto registreerimisnumber, veoauto juht ja omanik. Seejärel läbib puit tarneahela haldusprotsessi, mis on analoogne Ghanas ülestöötatud puidu omaga. Protsessiskeem on esitatud VI liites.

8.   Palkide saabumine töötlemisettevõttesse (seondub 5. põhimõttega).

Tootja peab iga päev esitama deklaratsiooni palkide saabumise kohta töötlemisettevõttesse. Deklaratsioonidel märgitakse kõigi saabuvate saadetiste asukoht, kuupäev/kellaaeg, palkide mõõtmise ja veo sertifikaadi number ning veoauto registreerimisnumber. Suurettevõte, millel on märkimisväärse suurusega puidu laoplats, peab pärast mahalaadimist märkima iga palgi asukoha. Neid andmeid muudetakse iga kord, kui palgi asukoht muutub. TIDD kontroll tagab, et kõik palgid on märgistatud lipikutega ja teave lipikutel ühtib deklareeritud andmetega. Ümbertöötatud palkide andmed tuleb samuti alles hoida ja deklareerida. Palkide saabumisel töötlemisettevõttesse kogutud andmed tehakse kättesaadavaks TVD-le. Andmeid palkide saabumise kohta võrreldakse palke käsitlevate teabevormide ning palkide mõõtmise ja veo sertifikaatidega. VII liites on esitatud palkide töötlemisettevõttesse saabumise protsessiskeem.

9.   Palkide töötlemine – vahetuste registreerimine (seondub 5. põhimõttega)

Vahetuse lõpus deklareerib saeveski/töötlemisettevõte vahetuse ajal töödeldud palkide ja palgitükkide loetelu. Esitatakse järgmised andmed: kuupäev, töötlemisettevõtte registreerimisnumber, palkide lipikutel olevad numbrid, töödeldud puidu kogused ja vastavate töötlemislepingute tunnusnumbrid. Süsteemi abil peab olema võimalik pidada arvet igast palgist või palgitükist saadavate puutükkide üle, et iga konkreetse töödeldud puidu paki puhul oleks võimalik tuvastada algsed palgid. Virnastatud puidu ruumala tiheda puidu ruumalasse ümberarvutamise koefitsient sõltub algse palgi diameetrist, palgipuu liigist, kvaliteedist jms ning seda puiduseiresüsteemi olulist osa, mis tagab tõhusa võrdlemise, tuleb katseetapis edasi arendada. TIDD inspektorid kontrollivad andmekogumise protsessi, et tagada andmete nõuetekohane ja täpne pidamine. Pistelised kontrollid ning päevade/vahetuste kontrollid registreeritakse, et tulemusi saaks võrrelda päevadega, mil inspektorid ei viibi kohapeal. Tootja esitatud andmed vahetuse toodangu kohta edastatakse võrdlemise eesmärgil keskandmebaasile. Andmed sisaldavad kuu jooksul töödeldud palkide ja puittoodete varusid. VIII liites on esitatud palkide töötlemise protsessid.

10.   Töödeldud puit (seondub 5. põhimõttega)

Töödeldud puidu pakid märgistatakse töödeldud puidu lipikuga. TIDD inspektorid kontrollivad saadetisi enne nende laadimist konteineritesse/veokitele. Igal veoautol on nummerdatud saatekiri. Iga töödeldud puidu paki andmed sisaldavad lipikul esitatud numbrit, tüüpi, puuliike, mahtu, tükkide arvu, lepingunumbrit, sihtkohta ja saatekirja numbrit ning nende palkide loetelu, millest pakk koosneb. TIDD kontrolliga tagatakse, et esitatud andmed vastavad koormas olevale tegelikule saadetisele. Andmed edastatakse TVD-le, et oleks võimalik võrrelda töödeldud puidu kontrolle ja deklaratsioone. Selle põhjal saab kindlaks teha, kas tootjad on oma toodangu deklareerinud nõuetekohaselt. Igakuised aruanded edastatakse FC-le ja TIDD peakontorile. IX liites on esitatud töödeldud puidu protsessiskeem.

11.   Töödeldud puidu pakkide eksport (seondub 5. põhimõttega)

Töödeldud puidu pakkide eksportimiseks peavad eksportijad esitama eksporditaotluse (kasutades veebivormi) töödeldud puidu lepingu tunnusnumbri saamiseks ning lisama ostja registreerimisnumbri, sihtkoha tunnusnumbri, saatmiskuupäeva, laeva nime. Lisaks elektroonilisele süsteemile nähakse varuvariandina ette võimalus esitada andmed paberkandjal. Selleks tuleb esitada töödeldud puidu pakkide lipikutel näidatud numbrite loetelu, näidates ära tooteliigi, mahu, puuliigid, kvaliteedi jms ning esitades teabe müügilepingu, ostja jne kohta. Keskandmebaas saab pakkide lipikutel näidatud numbrite loetelu ning koostab aruande, näidates ära pakkides sisalduva puidu taustandmed, märkides töötlemise aja ja koha, palkide tunnusnumbrid ja vastavate kasutatud puude tunnusnumbrid ja asukoha, lähtepuude raie koha ja aja (Internetis peaks olema kättesaadav kasutatud puude digitaalne kaart) ning FC ja TVD pisteliste kontrollide tulemused (lahknevused mahu ja liikide andmetes). Pisteline kontroll tähendab TVD ülestöötamisjärgset pistelist kontrolli. Kui üle lubatud määra ulatuvaid lahknevusi ei tuvastata, antakse TIDD-le luba väljastada FLEGT-litsents.

Toote ekspordisertifikaadi andmed säilitatakse andmebaasis (sertifikaadi väljastaja nimi, sertifikaadi number, maht, puuliigid, tooteliik, väljastamise kuupäev, eksportija, ostja jne). Lepingu heakskiitmise korral sisestab TIDD süsteemi vastavad andmed: lepingu number, ostja registreerimisnumber (välismaise ostja puhul), töötlemisettevõtte registreerimisnumber, maht/mõõtmed (puuliikide ja toote tunnusnumbrite kaupa). Puidupakkide ekspordi raames toimuvate toimingute üksikasjad on esitatud X liites.

Järgmisel lehel esitatud tabel 1 sisaldab puiduseire kokkuvõtlikku kirjeldust, hõlmates varude loendamist, puuraiet, palkide järkamist, muutumist esmatooteks ja sekundaartooteks ning eksporti.

Tabel 1.   Andmete võrdlemine töötlemisahelas

Tegevus	Väljund	Andmeallikas	Võrdlemine	Põhiandmed
Loendamine	Varude loetelu/kaart	FC/eraandmed		Varude nr, liigid, asukoha- ja omanditähis
↓
Raie valimine	Raiutavate puude valim/kaart	FC		Varude nr, liigid, asukoha- ja omanditähis
↓
Raie kinnitamine	Raiutavate puude valim/kaart	RMSC	Varude loetelu, raiutavate puude valim	Varude nr, liigid, asukoha- ja omanditähis
↓
Raiejärgne kontroll	Raiutud puude loetelu (TIF)	RMSC/TVD	Raiutavate puude valim, TIF	Varude nr, puu märginumber
Töödeldud ja veetud palgid	Palke käsitleva teabevormi (LIF) andmed (deklaratsioon), palkide mõõtmise ja veo sertifikaat (LMCC)	FSD/palgitootja	TIF, LIF, LMCC	Palgi lipiku number, LMCC
↓
Teel korraldatav palkide kontroll	Palkide andmed (kontroll)	TIDD (HHC)	LMCC ja koormad	Palgi lipiku number, LMCC nr, veoauto registreerimisnumber
↓
Puidu laoplats	Palkide saabumine	Esmane töötleja TIDD	Võrdlemine palkide deklareerimise, LMCC, veoauto registreerimisnumbriga	Palgi lipiku number, LMCC nr, veoauto registreerimisnumber
↓
Muundatud palk	Palgi muundamine	Esmane töötleja	Töödeldud palgid, väljund, maht, liigid	Palgi lipiku number, lepingu nr
↓
Pärast esmast töötlemist veetud puit	Töödeldud puidu andmed (deklaratsioon)	Esmane töötleja	Muundatud palk	Palgi lipiku number, töödeldud (pärast esmast töötlemist) puidu lipiku number, lepingu number
↓
Pärast esmast töötlemist kontrollitud puit	Töödeldud puidu andmed (kontroll)	TIDD (HHC)	Esmase töötlemise läbinud puidu deklaratsioon	Töödeldud (pärast esmast töötlemist) puidu lipiku number
↓
Pärast esmast töötlemist eksporditud puidu	Töödeldud puidu saabumine (sadamasse)	Eksportija	Võrdlemine saatekirjaga	Töödeldud (pärast esmast töötlemist) puidu lipiku number, eksporditoimiku nr
või … saabumine teisese puidutöötluse saeveskisse	Töödeldud puit saabumine	Teisene töötleja	Esmase töötlemise läbinud puidu deklaratsioon	Töödeldud (pärast esmast töötlemist) puidu lipiku number, lepingu nr
↓
Pärast teisest töötlemist veetud puit	Töödeldud puidu andmed (deklaratsioon)	Teisene töötleja	Esmase töötlemise läbinud puidu deklaratsioon	Töödeldud (pärast teisest töötlemist) puidu lipiku number
↓
Pärast teisest töötlemist kontrollitud puit	Töödeldud puidu andmed (kontroll)	TIDD (HHC)	Teisese töötlemise läbinud puidu deklaratsioon	Töödeldud (pärast teisest töötlemist) puidu lipiku number
↓
Pärast teisest töötlemist eksporditud puit	Töödeldud puidu saabumine (sadamasse)	Eksportija TIDD/TVD	Kõik taustandmed	Töödeldud (pärast teisest töötlemist) puidu lipiku number, eksporditoimiku nr

3.   Kontrollimenetlus

Käesolevas jaos on sätestatud õiguslik määratlus põhimõtete ja kriteeriumide rakendamise seisukohast. Kavandatud on asjaomaste asutuste rakendatavad menetlused. Seetõttu on tabelis 2 näidatud kontrollimenetlused, mida teostavad FC vastutavad osakonnad. Kontrollimenetluste väljundeid kontrollitakse protokollide alusel, mis töötatakse välja seaduslikkuse tagamise süsteemi katseetapis. Kontrolli käigus tuvastatud rikkumistega tegelemise vahendid töötatakse üksikasjalikult välja katseetapis, tuginedes olemasolevale õiguskaitse korrale ja eeskirjadele.

TVD menetlusjuhendis sätestatakse kontrollimetoodika, milles täpsustatakse kontrollide sagedus, valimi koostamise meetodid, kohapealsed menetlused ja objektiivsete tõendite kogumine. Järgnev tabel on koostatud lepingu II lisas esitatud seadusliku puidu määratluse põhjal.

Tabel 2.   Kontrollimenetlused seoses põhimõtete ja kriteeriumidega

1. PÕHIMÕTE	Puidu päritolu: puit pärineb ettenähtud maa-aladelt ning asjaomased üksikisikud, rühmad ja omanikud on andnud maale raieõiguste andmiseks kirjaliku nõusoleku.
KRITEERIUM 1.1	Metsareservaatide puidu kasutamise lepingute puhul koostatakse metsamajanduskava ettevalmistamise käigus strateegiline kava; puidu kasutamise lepingute piiritlemine; FSD-poolne inventeerimine enne ülestöötamist (reservaadid, reservaatidevälised alad ja istandused); asjaomase üksikisiku, rühma või omanike kirjalik nõusolek.
VASTUTUS	— Reservaatide puidu kasutamise lepingute strateegilise ja tegevuse planeerimise eest vastutab FSD. RMSC vastutab loendamise kvaliteedikontrolli ja raiutavate puude valimi kinnitamise eest; — TIDD kontrollib imporditud puittoodete impordidokumente ja koostab aruandeid.
MENETLUS	Metsareservaadid Strateegilised metsmajanduskavad — planeerimisrühma moodustamine; — praeguse olukorra ülevaatamine olemasoleva teabe põhjal; — esialgne tsoonideks jagamine; — väliuuringud; — esialgne iga tsooni majandamise planeerimine; — metsamajanduskava esimese kavandi koostamine; — tööversiooni ametlik läbivaatamine ressursi omanike poolt; — tööversiooni paranduste tegemine; — esialgse kava heakskiitmine kohalikul tasandil; — esialgse kava edastamine riiklikul tasandil läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks; — lõpliku kava avaldamine ja levitamine; — kava kokkuvõtlike brošüüride valmistamine. Puidu kasutamise lepingute piiritlemine — FSD paigaldab kvartalipostid; — FSD puhastab kvartalite piirid. Kirjalik nõusolek Teated pannakse 21 päevaks üles nendes District Assembly, Traditional Councili ja üksuse piirkonna kontorites, mille piirkonnas kindlaksmääratud maa paikneb. Asjaomane isik, rühm või omanik teatab FC-le kirjalikult oma huvidest ja nõusolekust seoses maaga, millele antakse raieõigused.
	Inventeerimine — FC teostab varude loendamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Suurettevõtted teevad loendamise oma puidu kasutamise lepingute piirkondades ise; — loendamise kvaliteedi kontrollimise ja heakskiitmise eest vastutab FC (RMSC); — raiutavate puude valimi ja vastava kaardi arvutisse kandmine; selle eest vastutavad ühiselt FC ja ettevõtja; — kavandatud raiutavate puude valimi kontrollimine ja heakskiitmise on täielikult FC (RMSC) ülesanne; — RMSC esitab raiutavate puude kinnitatud valimi koopiad FSD-le, TIDD-le ja TVD-le. Ettevõtte puhul saadetakse raiutavate puude valimi koopia FSD kaudu kaaskirjaga, milles on esitatud FC olulised metsaraie eeskirjad; — RMSC kiidab raiutavate puude valimi heaks ja sisestab (puiduseiresüsteemi oluline osa) selle keskandmebaasi; — FSD kiidab raiutavate puude valimi heaks ja sisestab selle andmebaasi.
	Reservaatidevälised alad Tegevuskava ja inventeerimine — Puidu kasutamise lepingute tegevuskava kavandi heakskiitmine ja vajaduse korral muutmine (FC-FSD); — puude esialgne valimine ostja (ettevõtte) poolt; — raie-eelne kontroll, võttes iga reservaatidevälistel aladel ülestöötamisele kuuluva puu GPS-asimuudid (FC-FSD); — parameetrite salvestamine (FC-FSD); — puude valimine raieks ja valimi heakskiitmine (FC-FSD); — iga-aastase metsaraiekava koostamine; — FSD edastab raiutavate puude kinnitatud valimi koopia ettevõttele ja TVD-le; — FSD sisestab raiutavate puude kinnitatud valimi keskandmebaasi. Piiritlemine — FSD teostab eraldamata maa kohapealseid kontrolle; — piiride kehtestamisel peetakse võimaluse korral kinni vaidlustamata maaomandi piiridest ja selgetest loodulikest tunnustest (jõed, teed jne); — FSD tuvastab väljaarvatavad piirkonnad ning määrab kindlaks piirid; — FSD kannab piirid kaardile ja lisab kirjelduse. Kirjalik nõusolek — Nõupidamine kogukondadega, District Chief Executive’iga (DCE; piirkonna tegevjuht) või akrediteeritud esindajatega; — võimaliku ülestöötatava piirkonna kohapealne kontroll maaomanike nõusolekul.
	Istandus — Kõigi ülestöötatavate puude loendamine (FC-FSD); — jalal seisvate puude mahu hindamine (FC-FSD); — ettemakse lepingu alusel (ettevõte); — sisenemisloa väljastamine (FC-FSD); — FSD edastab sisenemisloa koopia ettevõttele ja TVD-le; — FSD sisestab sisenemisloa üksikasjad, märkides oma keskandmebaasi jalal seisvate puude hinnangulise mahu. Piiritlemine Kõigi metsareservaatidega istanduste puhul kaardistab FC nende kvartalite piirid. FSD piirkonna istanduste eest vastutav üksus märgistab piirid (nt puhastamise teel või õlivärvidega). Veealune mets Eelnevalt kindlaks määratud veealuse kvartali number (FC-FSD/ettevõte). Imporditud puit — Ettevõte tagab, et imporditud puit deklareeritakse TIDD-le Ghana tolliasutuse (CEPS) GCNeti kaudu; — kõigist saabuvatest saadetistest tuleb teatada TIDD-le; — FC-TIDD tagab, et kogu imporditud puit tuleb päritoluriigist selleks seadusega ettenähtud maa-aladelt ja sellega on kaasas asjakohased dokumendid. Selleks kontrollitakse impordidokumente.
VÄLJUND	Metsareservaadid — Metsamajandusdokumendid; — metsakaardid; — metsa inventeerimise aruanded, varude loendamise ja raiutavate puude valimi andmed; — metsaliikide kaardid (elupaigad, kriitilised piirkonnad, geneetiliselt olulise tähtsusega kohad, ülemaailmselt olulise tähtsusega bioloogiliselt mitmekesised piirkonnad, ranged kaitsealad); — reservaadi majandamiskava. Reservaatidevälised alad — Tegevuskava; — puidu kasutamise lepingute kaart; — reservaatideväliste alade inventeerimise aruanne; — raie kontrollakti vorm CO2; — raieloa vorm CO3 / teade heakskiitmise kohta. Istandus — Istanduse kaart; — loendamise aruanne; — maksekviitung; — sisenemisluba. Veealune mets — Kvartalite aruanne. Imporditud puit Imporditud puidu deklareerimine tollile (GCNet aruanne); importija registreerimisnumber, päritoluriik jne.

1. PÕHIMÕTE	Puidu päritolu: puit pärineb ettenähtud maa-aladelt ning asjaomased üksikisikud, rühmad ja omanikud on andnud maale raieõiguste andmiseks kirjaliku nõusoleku.
KRITEERIUM 1.2	Maaomanike/üksikisiku/rühma nõusolek.
VASTUTUS	— FC-FSD kontrollib üldsuse teavitamist piirkondlike kvartaliaruannete kaudu.
MENETLUS	Metsareservaadid — Reservaadi majandamiskavades sisalduv nõusolek (FC-FSD). Reservaatidevälised alad — Nõupidamise käigus tuvastatakse District Assembly, Traditional Councili, üksuse piirkonna ja District Forest Office’i kaudu maaomanik ja mõjutatud põllumajandusettevõtja(d); — vastavalt seadusele moodustatakse kohapealse kontrolli meeskond (FC-FSD); — omandivaidlused lahendatakse vahekohtus (FC-FSD); — kohalikud sidusrühmad (nt maaomanikud, mõjutatud põllumajandusettevõtjad) on kirjalikult andnud nõusoleku ressursi ülestöötamiseks.
VÄLJUND	— Piirkonna teated; — kirjalik nõusolek; — nõupidamise protokollid; — vahekohtumenetluste aruanded.

2. PÕHIMÕTE	Raieõiguste andmine Ülestöötajal oli pärast vastavat enampakkumist puidu kasutamise leping, mille oli väljastanud minister ja ratifitseerinud parlament, või oli ülestöötajal Forestry Commissioni väljastatud raadamisluba.
KRITEERIUM 2.1	Loodusliku metsa ja istanduste puidu kasutamise lepingud TREC määrab ülestöötajad.
VASTUTUS	Maa-, metsa- ja kaevandusministeerium, TREC ja FC.
MENETLUS	— Ülestöötaja osaleb võistupakkumises; — Forestry Commission soovitab maa-, metsa- ja kaevandusministeeriumil sõlmida ülestöötajaga puidu kasutamise leping; — ülestöötaja vastab kõigile ministri lepingu sõlmimise teates seaduse kohaselt täpsustatud tingimustele. See tähendab muu hulgas asjaomase üksikisiku, rühma või maaomaniku kinnitatud nõusoleku olemasolu; — minister vormistab puidu kasutamise lepingud ettenähtud vormis; — parlament ratifitseerib puidu kasutamise lepingud (v.a istanduste puidu kasutamise lepingud).
VÄLJUND	— TREC ülestöötajate määramise eelne aruanne; — nõusolek; — TREC võistupakkumise aruanne; — FC aruanne eeskirjade täitmise kohta maa-, metsa- ja kaevandusministeeriumile; — puidu kasutamise leping; — puidu kasutamise leping ja parlamendi istungite kokkuvõte (v.a istanduse puidu kasutamise leping).

2. PÕHIMÕTE	Raieõiguste andmine Ülestöötajal oli pärast vastavat enampakkumist puidu kasutamise leping, mille oli väljastanud minister ja ratifitseerinud parlament, või oli ülestöötajal Forestry Commissioni väljastatud raadamisluba.
KRITEERIUM 2.2	Raadamisluba (2) Raadamisloa väljastamine.
VASTUTUS	FC peakontor.
MENETLUS	— Ettevõte esitab FC-le taotluse; — FSD teostab kontrolli ja esitab FC tegevdirektorile aruande, põhjendades kindlaksmääratud asukohas ärilisel eesmärgil kasvatatavate puude raadamist; — FC väljastab raadamisloa; — FSD sisestab raadamisloa andmed keskandmebaasi.
VÄLJUND	— Taotleja taotlus; — FSD kontrolliakt; — raadamisluba.

2. PÕHIMÕTE	Raieõiguste andmine Ülestöötajal oli pärast vastavat enampakkumist puidu kasutamise leping, mille oli väljastanud minister ja ratifitseerinud parlament, või oli ülestöötajal Forestry Commissioni väljastatud raadamisluba.
KRITEERIUM 2.3	Konfiskeeritud puit.
VASTUTUS	FC-FSD.
MENETLUS	— FC määrab kindlaks õigusrikkumise ja kohus annab loa konfiskeeritud puittoodete müümiseks; — ostusertifikaat väljastatakse ostjale vastavalt seadusele, järgneb konfiskeeritud puidu enampakkumise nõuetekohane menetlus.
VÄLJUND	— Kohtuotsus; — ostusertifikaat; — FC müügiaruanne.

3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.1	Varude inspekteerimised (sealhulgas raie-eelne kontroll reservaatidevälistel aladel) olid teostatud vastavalt metsaraie juhistele. Ülestöötamiskava koostamine.
VASTUTUS	— FC-FSD (kinnitab tööstusharu esitatud ülestöötamiskava); — RMSC (kontrollib, et eraldatud raiemaht vastab menetlusjuhendi nõuetele).
MENETLUS	Varude inspekteerimine Vt kriteeriumi 1.1 all olev menetlus. Ülestöötamiskava (metsareservaat) Täita heakskiidetud kvartali raiekava vorm, mis sisaldab: — kvartali üldist kirjeldust; — ülestöötamise kavandatavat algus- ja lõppkuupäeva; — teede/väljaveoteede ehitamist; — vajalike väljaveoteede kogupikkust; — kaarti mõõtkavaga ≥ 1 : 10 000, millel on näidatud — kaitsealad, mis tuleb puidutootmisest välja jätta; — kõik vooluveekogud; — olemasolevate ja uute ehitatavate väljaveoteede asukohad; — palkide prügilad.
	Ülestöötamiskava (reservaatidevälised alad) — Ülestöötamispiirkonna üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas piirkonna selged piirid; — raieks lubatud puude arvu kokkuvõtte ning raie-eelse kontrollakti vorm CO2; — teede/väljaveoteede ehitamine; — vajalike väljaveoteede kogupikkus; — kaart mõõtkavaga ≥ 1 : 25 000, millel on näidatud — kaitsealad, mis tuleb puidutootmisest välja jätta; — kõik vooluveekogud; — olemasolevate ja uute ehitatavate teede asukohad; — tee-ehituse käigus mõjutatud põllumajandusettevõtjatega ja kogukondadega kokkulepete saavutamise kava.
	Ülestöötamine — Metsareservaatides registreerib puu parameetrid piirkonna ülevaataja; — reservaatideväliste alade puhul registreerib puu parameetrid ettevõtja; — puu andmete kandmine puid käsitlevale teabevormile; — lipiku (vöötkoodi) numbri skaneerimine; — puukännu märgistamine / lipiku kinnitamine; — puu palkideks järkamine.
VÄLJUND	— Ülestöötamise ajakava; — varude inspekteerimise aruanne; — raie-eelse kontrolli aruanne; — varude kaardid; — raiutavate puude valimid; — raiutavate puude valimite kaardid.

3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid (LI 1649).
KRITEERIUM 3.2	Raie oli teostatud vastavalt ülestöötamise nõuetele puidutootmiseks ettenähtud piirkondades.
VASTUTUS	— FC-FSD (kontrollib ettevõte teostatud raiet, kändude nummerdamist ja lipikutega varustamist ning keskkonnamõju vastavalt metsaraie juhistele (nt puhvervööndid jne)); — RMSC (kontrollib varude inspekteerimist).
MENETLUS	Ülestöötaja teavitab piirkonna kontorit ülestöötamise lõpetamisest kvartalis. FSD teostab ülestöötatud kvartalis üksikasjaliku 100 % raiejärgse kontrolli. FSD kontrollib ettevõtjaid seoses metsaraie suunistes esitatud ülestöötamisnõuete ja tingimuste järgimisega. Juhul kui varusid inspekteeris ettevõte, kontrollib RMSC varude inspekteerimise täpsust. Ülestöötaja (ettevõte) kontrollib, et igal puukännul on nummerdatud puu lipik. Nii FSD kui ka ettevõte tagavad, et kõik raiutavate puude valimis heakskiidetuna loetletud puud on langetatud ning kõik tasud, kasutustasud ja hüvitised makstud: — ettevõtja tagab, et puidu ladustamise platsidel on tihenenud muld kobestatud; — ettevõtja tagab, et prügi/praht on platsilt eemaldatud; — ojad ja vooluveekogud on prahist puhtad; — kõik juurde- ja väljaveoteed kulgevad mööda kokkulepitud sihti ning olemas on nõuetekohane äravool; — järgitakse head raietava; — FSD tagab, et pihuarvutite abil kogutakse kõik asjakohased andmed TVD-le edastamiseks.
	Keskkonnanõuded Ettevõte tagab, et — veereostuse ärahoidmiseks välditakse vooluveekogude ummistumist; — metsaraiet ei lubata puhvervööndis, igasuguse vooluveekogu mõlemast äärest 25 meetri ulatuses ja jõe mõlemast äärest 50 meetri ulatuses; — suitsetamine on keelatud suure tuleohuga perioodidel, v.a kergesti süttivast materjalist puhastatud sõiduteel; — igasugune ülestöötamisega seotud tegevus, sealhulgas raie, väljavedu, teede ja puidu ladustamise platsi rajamine, on kaitsealal keelatud; — musta tärniga liikidesse (suure rahvusvahelise huvi ja kaitseväärtusega liigid) kuuluvaid puid ei tohi mingil juhul langetada; eriluba nõudvate liikide jaoks on vaja RMSC heakskiitu.
VÄLJUND	— RMSC ülestöötamisjärgse kontrolli aruanne; — kvartali sulgemise sertifikaat.

3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.3	Palgid olid nõuetekohaselt mõõdetud ja registreeritud.
VASTUTUS	— FC-FSD (kontrollib palke käsitleva teabevormi andmeid ja palkide ning kändude varustamist lipikutega); — TIDD (teostab kontrollpunktides palkide pistelist mõõtmist).
MENETLUS	— FSD piirkonna ülevaataja võtab langetatud puude täismõõtmed; — kannab puu parameetrid puid käsitlevale teabevormile; — ülestöötaja (ettevõtja) kannab palgi parameetrid, sealhulgas palgi lipiku numbri, palke käsitlevale teabevormile; — FC-TVD väljastab lipikud FC-FSD-le ja ettevõtjale vastavalt lubatud raiemahule; — FSD võrdleb puid käsitleva teabevormi andmeid ettevõtjalt saadud palke käsitleva teabevormiga; — FSD kontrollib palkide andmeid ja lipikute numbreid.
VÄLJUND	Täidetud teabevormid puude ja palkide kohta.

3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.4	Ülestöötatud puit vastas puidu kasutamise lepingute või raadamislubadega ette nähtud liikidele ja mahule või hulgale.
VASTUTUS	— FC-FSD (kontrollib puid ja palke käsitlevatel teabevormidel deklareeritud liike ja mahtu; võrdleb ülestöötamise andmeid raiutavate puude valimiga).
MENETLUS	— Tootja kannab palke käsitlevale teabevormile palgi andmed, sealhulgas palgi lipiku numbri, puust saadud palkide arvu, mõõtmed (pikkus ja mõlema serva läbimõõt), liigid, puu (kännu) lipiku numbri ja puu laonumbri; — FC ja ettevõtja kontrollivad, et kõik puukännud on lipikutega varustatud ja nummerdatud ja et lipiku värv on asjakohane; — FSD võrdleb puid käsitleva teabevormi andmeid ettevõtjalt saadud palke käsitleva teabevormiga; — FSD kontrollib palkide andmeid ja lipikute numbreid.
VÄLJUND	— Raiutavate puude valim; — täidetud teabevormid puude ja palkide kohta.

3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.5	Kännud ja palgid olid märgistatud ning nummerdatud vastavalt metsaraie juhistele.
VASTUTUS	— FC-FSD (kontrollib märgistusi ja lipikuid); — TIDD (kontrollib kontrollpunktides palkide märgistust).
MENETLUS	FC ja ettevõte tagavad, et — kõik puukännud on märgistatud ja nummerdatud; — iga palk on märgistatud — liigikoodi, asukohatähise ja töövõtja puunumbriga, mille aluseks on numbrist 1 algav järjestikune nummerdamine (st langetatud puude number alates ettevõtte omandimärgi registreerimisest); — palginumbriga, st puust lõigatud palgi numbriga; palk numbriga 1 on tüükapalk; — ettevõtja omandimärgiga; — metsareservaatidest saadud palgid peavad olema märgistatud — metsareservaadi koodiga, kvartali ja varude inspekteerimise numbriga; — reservaatidevälistelt aladelt saadud palgid peavad olema märgistatud koodiga „OFR”; — puukännud/palgid peavad olema märgistatud asjakohast värvi lipikuga.
VÄLJUND	Märgistatud ja lipikutega varustatud kännud, märgistatud ja lipikutega varustatud palgid.

3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.6	Ülestöötaja sõlmis asjakohase sotsiaalse vastutuse lepingu ja täitis seda.
VASTUTUS	FC-FSD kontrollib sotsiaalse vastutuse lepingu täitmist.
MENETLUS	— FC-FSD tagab, et ülestöötaja sõlmib maad omavate kogukondadega sotsiaalse vastutuse lepingu, mis moodustab puidu kasutamise lepingu lahutamatu osa ning mille tingimused on siduvad mõlemale poolele; — ettevõtja annab sotsiaalse vastutuse lepingu hoiule FC-le; — FC-FSD annab aru sotsiaalse vastutuse lepingu täitmisest; — maad omavad kogukonnad austavad ülestöötaja õigust puidu kasutamise lepingu piirkonnas tegutseda.
VÄLJUND	Sotsiaalse vastutuse leping, FSD aruanded lepingute täitmise kohta.

3. PÕHIMÕTE	Puidu ülestöötamine Ülestöötaja järgis seaduses ettenähtud metsamajandustöö korda ja nõudeid.
KRITEERIUM 3.7	Saagikao korral maksti kahjustatud põllumajandusettevõtjatele hüvitist.
VASTUTUS	FC-FSD kontrollib hüvitise suurust ja maksete tegemist.
MENETLUS	— FSD teostab kahjuhindamist vastavalt menetlusjuhistele; — FSD tagab, et ülestöötaja (ettevõte) maksab hüvitist, mis vastab kahjustatud saagile.
VÄLJUND	Aruanne kahjuhindamise ja hüvitise maksmise kohta ning maksekviitung.

4. PÕHIMÕTE	Vedu Puitu veeti alati vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele.
KRITEERIUM 4.1	Veetava puiduga olid kaasas ametlikud dokumendid, milles oli märgitud puidu päritolu ja mis vastasid puidu tegelikele tunnustele.
VASTUTUS	TIDD (kontrollib palkide mõõtmise ja veo sertifikaate (LMCC), istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaate (PLMCC) ning palkide mõõtmise ja veo impordisertifikaate (ILMCC) ning edastab andmed TVD-le).
MENETLUS	— Ettevõtja taotleb FC-FSD-lt palkide mõõtmise ja veo sertifikaati ning istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaati; — FC-FSD võrdleb puid käsitleva teabevormi andmeid palkide deklaratsioonidega (palke käsitlev teabevorm ja palgi lipiku number); — FC-FSD väljastab veoauto liikumiseks sihtkohta (saeveskisse) palkide mõõtmise ja veo sertifikaadi ning istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaadi; — FC-TIDD teostab kindlaksmääratud kontrollpunktides teel korraldatavat palkide kontrolli ja TIDD inspektorid kontrollivad koormaid ette teatamata pisteliselt, nt võrdlevad palkide mõõtmise ja veo sertifikaati ning istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaati koormas olevate palkidega (kontrollitakse omandi- ja asukohamärki, varude inspekteerimise numbrit, veoauto registreerimisnumbrit, sihtkohta jne); — FC-TIDD kontrollib ja kogub kindlaks määratud kontrollpunktides pihuarvuteid kasutades palkide mõõtmise ja veo sertifikaadi ning istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaadi andmeid ning edastab need TVD keskandmebaasi; — saeveskisse jõudmisel sisestatakse palkide üksikasjad saeveski sissekannete raamatusse. Vedu (imporditud puit) — TIDD mõõdab sadamas puud ja kinnitab igale palgile ja pakile lipiku; — kohalikesse töötlemisettevõtetesse suunatavad palgid laaditakse veoautodele ja TIDD väljastab palkide mõõtmise ja veo impordisertifikaadi; — deklareeritavad andmed on analoogsed nendega, mida deklareeritakse metsast raiutud palkide puhul ja edastatakse TVD-le. Deklareerida tuleb muu hulgas lipiku number, puuliigid, pikkus ja palgi mõlema otsa läbimõõt. Iga koorma kohta registreeritakse palke käsitleva teabevormi number, importija registreerimisnumber, päritoluriik, sihtkoht, töötleva ettevõtte registreerimisnumber, veoauto registreerimisnumber, veoauto juhi ja omaniku nimi.
VÄLJUND	Palkide mõõtmise ja veo sertifikaat (LMCC), istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaat (PLMCC) ning palkide mõõtmise ja veo impordisertifikaat (ILMCC), saatekiri, saeveski sissekannete raamatusse kantud palkide andmed.

4. PÕHIMÕTE	Vedu Puitu veeti alati vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele.
KRITEERIUM 4.2	Puitu veeti õigusaktidega ettenähtud ajavahemike jooksul.
VASTUTUS	FC-TIDD (veoauto liikumise kontroll).
MENETLUS	FC-TIDD ja FC-FSD tagavad, et puit veetakse tööpäeval kl 6.00–18.00, v.a juhul, kui tegevjuht on lubanud teisiti talle selleks esitatud taotluse põhjal.
VÄLJUND	Palkide mõõtmise ja veo sertifikaat (LMCC), istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaat (PLMCC) ning palkide mõõtmise ja veo impordisertifikaat (ILMCC).

5. PÕHIMÕTE	Töötlemine
KRITEERIUM 5.1	Puidutöötlemisrajatistel on kehtiv litsents, need on registreeritud FC-s ja vastavad kõigile õigusnõuetele.
VASTUTUS	FC-TIDD (kontrollib ettevõtte esitatud dokumente ning ettevõttes kasutatava tooraine päritolu).
MENETLUS	Uus ettevõte — Ettevõte esitab FC-le taotluse oma kavatsusest luua puiduettevõte; — FC-TIDD kontrollib nõutavaid dokumente (äriplaan ja teostatavuse aruanne, sealhulgas tooraine päritolu); — FC-TIDD registreerib ettevõtte ja väljastab sertifikaadi, kui kõik tingimused on täidetud. Olemasolev ettevõte — Ettevõte esitab FC-le igal aastal litsentsi pikendamise taotluse; — FC-TIDD kontrollib nõutavaid dokumente (äriühingu kood ja ettevõtte loomise sertifikaat, mille saab Registrar General’s Office’ist (äriregister), Internal Revenue Service’i (maksuamet) tõend maksude tasumise kohta, omanditähise pikendamine FC-FSD poolt); — FC-TIDD pikendab sertifikaadi, kui kõik nõuded on täidetud.
VÄLJUND	Kehtiv sertifikaat/litsents.

5. PÕHIMÕTE	Töötlemine
KRITEERIUM 5.2	Tööstuses järgitavad tavad vastavad õiguslikele nõuetele.
VASTUTUS	— TIDD (kontrollib töö-, tervishoiu- ja ohutusnõuete täitmist); — Factory Inspectorate Unit (tehaste tehnilise kontrolli üksus) (Labour Department) (tööhõive osakond).
MENETLUS	Ettevõte tagab, et: — kõik töötajad töötavad rahuldavates, ohututes ja tervislikes tingimustes; — töötajatel on vajalik teave, juhised ja koolitus oma töökoha tervishoiu- ning ohutusnõuete kohta; — on olemas nõuetekohased ettevaatusabinõud, et tagada töötajate ohutus tulekahju korral; — ennetatakse tööst tingitud, tööga seoses või töö käigus tekkivaid õnnetusjuhtumeid ja tervisekahju, vähendades töökeskkonnast tulenevaid ohte; — kõigil töötajatel on tööõnnetuskindlustus; — tööhõive osakond ja/või otsene tööandja teostab kontrolli, et rakendada töökohas tervishoiu ja ohutuse tagamiseks vajalikke parandusmeetmeid.
VÄLJUND	Tööjuhised, koolitus, kindlustus ja õnnetusjuhtumite andmed.

6. PÕHIMÕTE	Kaubandus Kõigil müüjatel/eksportijatel on puidu turustamiseks kehtivad litsentsid või load.
KRITEERIUM 6.1	Eksportijatel on FC luba.
VASTUTUS	FC-TIDD.
MENETLUS	— Ostja taotleb kontrolli; — eksportija esitab maksuameti tõendi maksude tasumise kohta; — TIDD väljastab kontrolliakti; — TIDD võrdleb andmeid; — FC-TIDD võrdleb sisendit ja väljundit; — eksportija esitab enne eksportimist veebivormil või paberkandjal taotluse töödeldud puidu lepingu tunnusnumbri saamiseks. Seejärel järgneb lepingu heakskiitmise protsess; — TIDD sisestab ekspordi ajal TVD andmebaasisüsteemi sellised andmed nagu töötlemisettevõtte registreerimisnumbri, lepingu numbri, ostja tunnusnumbri, mahu ja mõõtmed; need andmed tuleb esitada liikide ja toote tunnusnumbri kaupa; — TIDD väljastab iga tootja ja eksportija kohta kord kuus töödeldud puittoodete ekspordi aruande; — TVD keskandmebaas saab pakkide lipiku numbrite loetelu ning koostab aruande, märkides mõnes kontrollimiseks valitud pakis sisalduva puidu taustandmed, näidates töötlemise aja ja koha, palkide tunnusnumbrid ja vastavate kasutatud puude tunnusnumbrid ja asukoha ning koha ja aja, mil puud raiuti; — pärast vastuvõetavate andmekogumite edukat võrdlemist esitab TVD kontrolliaruande TIDD-le. TIDD väljastab ekspordi-/FLEGT-litsentsi; — TIDD edastab andmed Ghana tolliasutusele (CEPS), et tolliasutus lubaks koorma laevale laadida; — CEPS vabastab kauba ekspordiks.
VÄLJUND	— Ostja registreerimistunnistus; — FC sertifikaat/tegevusluba; — FC-TIDD kinnitatud müügileping; — õigusnormide järgimise sertifikaat (CLC); — maksuameti tõend maksude tasumise kohta, toote kontrolliakt, õigusnormide järgimise sertifikaat ja tollivormistustõend.

6. PÕHIMÕTE	Kaubandus Kõigil müüjatel/eksportijatel on puidu turustamiseks kehtivad litsentsid või load.
KRITEERIUM 6.2	Kohalikud müüjad on registreeritud FCs.
VASTUTUS	FC-TIDD (kontrollib kohalike müüjate registreerimistaotlusi, müüjate asukohti, müüjate ostusid saeveskitest).
MENETLUS	— Müüja taotleb kontrolli; — müüja esitab maksuameti tõendi maksude tasumise kohta; — FC-TIDD väljastab kontrolliakti; — FC-TIDD võrdleb andmeid; — FC-TIDD võrdleb sisendit ja väljundi; — TIDD väljastab tulevikus iga tootja kohta kord kuus töödeldud puittoodete tarne mahu koduturul.
VÄLJUND	— Müüja kehtiv FC-s registreerimise litsents; — FC sertifikaat/tegevusluba; — toote kontrolliakt; — käibemaksukohustuslase registreerimisnumbri tunnistus; — maksuameti tõend tulumaksu tasumise kohta.

7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.1	Ülestöötajal ei olnud võlgnevusi seoses kännuraha või muude tasudega, mida Ghana ülestöötajad peavad maksma.
VASTUTUS	— TIDD (kontrollib enne FLEGT-litsentsi väljastamist kännuraha ja muude tasude maksmist); — FC-FSD (kontrollib enne omanditähise pikendamist kännuraha maksmist); — TREC (kontrollib enne võistupakkumise pakkujate eelmääramist kännuraha maksmist).
MENETLUS	Piirkonna ülevaatajad koostavad puid käsitlevate teabevormide põhjal iganädalased arveldusaruanded. Forest District Accountant (metskonna raamatupidaja) valmistab ette töövõtja arve. Esitatakse iganädalane lepinguarve/kontoväljavõte. FC-FSD väljastab kasutusmakse arvete analüüsi aruanded iga tootja toodetud puittoodete põhjal. TIDD võrdleb finantsvoogusid. Eksportijate puhul kontrollitakse — kännuraha; — heakskiidetud Ghana panga valuutatehingute kontrolli vormi A2; — akreditiivide maksmise tõendeid.
VÄLJUND	Töövõtjate arved, maksekviitungid, valuutatehingute kontrolli vorm A2, akreditiivid.

7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.2	Ülestöötajal ei olnud võlgnevusi seoses krundirendiga.
VASTUTUS	FC-FSD (kontrollib krundirendi makseid).
MENETLUS	FC-FSD esitab töövõtjatele igakuised aruanded.
VÄLJUND	FSD töövõtjate igakuised aruanded, maksekviitungid.

7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.3	Eksportijal ei olnud võlgnevusi seoses ekspordimaksuga.
VASTUTUS	TIDD (kontrollib enne FLEGT-litsentsi registreerimist ja väljastamist ekspordimaksu tasumist).
MENETLUS	— Eksportija esitab ekspordidokumendid; — TIDD määrab kindlaks, milliste liikide puhul tuleb kehtestada maks; — eksportija tasub maksu; — FC-TIDD väljastab loa; — FC-TIDD esitab kvartaliaruandeid maa-, metsa- ja kaevandusministeeriumile, rahandus- ja majandusministeeriumile, pearaamatupidajale.
VÄLJUND	Maksekviitungid ja FC-TIDD kuu- ja kvartaliaruanded.

7. PÕHIMÕTE	Maksukohustused Ülestöötajal ega müüjal ei olnud müügi või ekspordi ajal võlgnevusi seadusega ettenähtud tasude, rendi või maksude osas.
KRITEERIUM 7.4	Ülestöötajal ega eksportijal ei olnud võlgnevusi seoses ettevõtte tulumaksuga.
VASTUTUS	— FSD (kontrollib enne omandimärgi registreerimist ja ressursside eraldamist tulumaksu maksmist); — TIDD (kontrollib enne puittoodete eksportija ja kohaliku müüja registreerimist tulumaksu maksmist).
MENETLUS	Eksportija või müüja esitab omandimärgi registreerimise või pikendamise ja TIDDs registreerimise või sertifikaadi pikendamise ajal tõendi tulumaksu tasumise kohta.
VÄLJUND	Maksuameti tõend maksude tasumise kohta, maksekviitungid.

4.   Litsentsimismenetlus

Määratud litsentse väljastava asutusena väljastab TIDD saadetistele litsentse. TIDD tugineb TVD-lt saadud teabele, mis kinnitab, et asjaomane saadetis on kooskõlas õigusnõuetega. Katseetapis töötatakse välja üksikasjalik menetlus- ja litsentside väljastamise kord, mille aluseks võetakse TIDD olemasolev lubade väljastamise kord. Süsteem võimaldab seega TIDD-l väljastada saadetisel põhinevaid litsentse eksporditavatele puittoodetele pärast seaduslikkuse määratlusele vastamise kontrollimist. Tabelis 1 on esitatud andmed, mida tuleb töötlemisahela jooksul võrrelda, ning tabelis 2 on esitatud kontrollimenetlused.

Rakendustasandil võrdleb TIDD järgmisi elemente: dokumentide, sealhulgas toodangudeklaratsioonide ja lubade kontrollimine, kohapealsed kontrollid, et tagada vastavus dokumenteeritud andmetega, palkide ja puittoodete jälgimine päritolukohast kuni ekspordikohani, kasutus- ja muude maksete tasumise kontrollimine ning ülestöötamise piirkonna, veokite ja töötlemisettevõtete pisteline kontroll. Neid kontrolle toetab TVD kinnitus, mis annab loa FLEGT-litsents väljastada. Seda süsteemi arendatakse edasi katseetapis.

FLEGT-litsentse väljastaval asutusel on litsentside väljastamise huvides juurdepääs eri kontrollpunktides võrreldud andmetele. TVD kontrollib asutuse väljastatud litsentse pisteliselt, et tagada üksnes selliste saadetiste eksport, mille puhul on täidetud ülestöötatud puidu päritolule, veole, töötlemisele, kaubavahetusele ning rahaliste ja maksukohustuste täitmisele esitatud õigusnõuded.

5.   Timber Validation Department (TVD; puidukontrolli amet)

1.   Sissejuhatus

Seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamisel on oluline, et järgitakse sõltumatuse, läbipaistvuse ja usaldusväärsuse põhimõtteid. Selleks luuakse Timber Validation Department (TVD), mis täidab järgmisi ülesandeid:

i)	metsandussektoris osalejate tegevuse kontrollimine. TVD kontrollib reguleerimisega seotud ülesande täitmise olukorda vastavalt seaduses sätestatud ja seaduslikkuse määratluses sisalduvale korrale. TVD kasutab tabelis 2 osutatud kontrollimenetlust raamistikuna oma kontrolliülesannete täitmisel;

ii)	sektoris tehtud kohapealsete kontrollide kaudu saadud andmekogumite võrdlemine, et võimaldada süsteemipõhiste litsentside väljastamist.

Püütakse saada tehnilist abi TVD haldussüsteemide ja kontrolliprotokollide loomiseks ning seaduslikkuse tagamise süsteemi usaldusväärsuse tagamiseks. See on ka suutlikkuse suurendamise alus.

2.   Institutsiooniline kord ja töötajad

TVD luuakse FC osakonnana ja see asub peakontoris. Vabatahtliku partnerluslepingu sekretariaadist saab uue TVD tuum ja seda hakkab juhtima direktor, kes nimetatakse ametisse konkursi alusel. Uue töökultuuri sisseseadmise toetamiseks täidab TVD vabad töökohad suures ulatuses katseetapi jooksul. Sama lähenemisviisi kasutatakse pärast katseetappi, kui süsteem täielikult toimib. TVD põhitöötajatel peab olema kõrgharidus ning suured teadmised info- ja sidetehnoloogias, metsanduses, puidutööstuses ja tarneahela haldamises. TVD põhiülesanded on anda tegevjuhi kaudu maa-, metsa- ja kaevandusministeeriumile aru rikkumistest ning esitada soovitusi seaduslikkuse tagamise süsteemi ja õigusliku raamistiku parandamiseks. TVD volituste tagamiseks annab maa-, metsa- ja kaevandusminister õigusaktide ülevaatamise käigus reformide esimeses etapis välja õigusakti.

Kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks peab direktor töötama välja TVD töötajate koolituskava. See tagab TVD töötajate oskuste pideva täiendamise, et pidada sammu süsteemi nõuetega.

Sõltumatuse ja usaldusväärsuse tagamiseks luuakse Timber Validation Council (TVC; puidukontrolli nõukogu), et oleks ülevaade TVD toimimisest. TVC tagab TVD läbipaistva ja sõltumatu tegutsemise. TVC moodustatakse eri sidusrühmadest, mis võivad olla järgmised (nimekiri ei ole lõplik):

i)	kohtuvõim;

ii)	maa-, metsa- ja kaevandusministeerium;

iii)

toll;

iv)

politsei;

v)	kodanikuühiskond;

vi)	FC tegevjuht;

vii)

tööstus;

viii)

TVD direktor ex officio liikmena.

TVCd juhatab FC tegevjuht. FC asutuste juhte võidakse kutsuda koosolekutele, kus käsitletakse nende valdkonna jaoks olulisi teemasid.

3.   Suhe olemasolevate institutsioonidega

TVD kui kontrolliüksuse suhet FC olemasolevate osakondade ja üksustega on kujutatud 1.–10. liites esitatud põhjalikel funktsionaalsetel protsessiskeemidel. Olemasolevad osakonnad ja üksused jätkavad neile antud ülesannete täitmist, samal ajal kui TVD on kontrolliorganina sõltumatu. TVD ja TVC annavad Forestry Commissioni kaudu aru maa-, metsa- ja kaevandusministeeriumile.

4.   Rahastamine

Ghana valitsus taotleb TVD loomiseks välisabi, et aidata kujundada osakonna tehnilist ülesehitust ning kanda TVD loomiseks ja selle põhiülesannete täitmiseks vajalikke investeerimiskulusid. Pikemas plaanis eeldab Ghana valitsus, et puidusektoris kehtestatud tasud ja rendid katavad TVD tegevuskulud ning puidu ülestöötamist reguleerivad kontrollid.

TVD üldine rakenduseelarve hõlmab järgmisi valdkondi:

—	seiresüsteemi hankimise kulud;

—	akrediteeritud tõendaja kaudu tehnilise abi soetamise kulud;

—	TVD logistika ja vahendite loomine ning teiste osakondade nõuded seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamiseks;

—	TVD ja nende FC töötajate koolituskulud, kelle teenused on süsteemi rakendamiseks olulised;

—	tööstusele antava abi algmaksumus, et võimaldada põhilist infotehnoloogilist valmisolekut süsteemi toimimiseks.

5.   Kaebuste esitamise kord

Kaebused TVD tegevuse kohta kontrollitegevuse andmekogumite väljastamisel (nt FLEGT-litsentside väljastamise aluseks oleva andmete võrdlemise ja kontrolliprotsessi lõpetamise kinnitamine) võtab vastu TVC. Kaebuste esitamise korraga püütakse anda kannatajatele võimalus taotleda kahju heastamist ning suurendada üldsuse usaldust kontrollisüsteemi toimimise vastu. TVC nimetab seetõttu ametisse kohtunike meeskonna, keda juhib kõrgema kohtu kohtuniku kvalifikatsiooniga õigusala töötaja.

---

(1)  2008. aasta augustis tehti käesoleva ettepaneku hindamiseks sõltumatu läbivaatamine. Selle raames tuvastati teatavad probleemid, mille suhtes nõustusid mõlemad pooled, et neid oleks asjakohasem kaaluda süsteemi hindamisel selle toimimise ajal. Neid probleeme kaalutakse samuti seaduslikkuse tagamise süsteemi väljatöötamise ja katsetamise ajal.

(2)  Forestry Commission väljastab loa raadamiseks loas sätestatud tingimustel piirkondades, mille kasutamist planeeritakse muuks otstarbeks (tee-ehitus, inimasustuse laiendamine või maaviljelus).

---

1.–10. liide – puiduseiresüsteemi kirjeldavad

---

AKRONÜÜMID

CEO	Chief Executive Officer (tegevjuht)
CEPS	Customs Excise & Preventive Services (Ghana tolliasutus)
CLC	Certificate of Legal Compliance (õigusnormide järgimise sertifikaat)
CoC	Chain of Cutody (järelevalveahel)
CoP	Certificate of Purchase (ostusertifikaat)
DCE	District Chief Executive (piirkonnaülem)
DfID	Departement for International Development (rahvusvahelise arengu osakond)
DFO	District Forest Office (piirkonna metsaamet)
EU	European Union (Euroopa Liit)
FC	Forestry Commission (metsanduskomisjon)
FLEGT	Forest Law Enforcement, Governance and Trade (metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus)
FMP	Forest Management Plan (metsamajanduskava)
FMU	Forest Management Unit (metsamajanduse üksus)
Form CO2
Form CO3
FR	Forest Reserve (metsareservaat)
FSC	Forest Stewardship Council (metsahooldusnõukogu)
FSD	Forest Service Division (metsatööde osakond)
GCNet	Ghana Community Network Services Ltd.
GFTN	Global Forest & Trade Network (ülemaailmne metsa- ja kaubandusvõrk)
GIS	Geographic Information System (geograafilise informatsiooni süsteem)
GPS	Global Positioning System (ülemaailmne asukohamääramise süsteem)
GSBA	Globally Significant Biodiversity Area (ülemaailmselt olulise tähtsusega bioloogiliselt mitmekesised piirkonnad)
HHC	Handheld Computer (pihuarvuti)
HQ	Headquarters (peakontor)
ICT	Information and Communication Technology (info- ja sidetehnoloogia)
ID	Identification/Identity (as used in Information Systems) (tuvastamine/identiteet (nagu seda kasutatakse infosüsteemis)
ILMCC	Import Log Measurement and Conveyance Certificate (imporditud palkide mõõtmise ja veo sertifikaat)
IM	Independent Monitor (sõltumatu järelevalvaja)
LAS	Legality Assurance System (seaduslikkuse tagamise süsteem)
LI	Legal Instrument (õigusakt)
LIC	Lumber Inspection Certificate (saematerjali inspekteerimise sertifikaat)
LIF	Log Information Form (palke käsitlev teabevorm)
LMCC	Log Measurement and Conveyance Certificate (palkide mõõtmise ja veo sertifikaat)
LSE	Large Scale Enterprise (suurettevõte)
MoFEP	Ministry of Finance and Economic Planning (rahandus- ja majandusministeerium)
MLFM	Ministry of Lands, Forestry and Mines (maa-, metsa- ja kaevandusministeerium)
NGO	Non-Governmental Organisation (valitsusväline organisatsioon)
NTFP	Non-Timber Forest Product (muu metsast saadav toode kui puit)
OASL	Office of Administrator of Stool Lands (hõimude maa haldaja amet)
OFR	Off Forest Reserve (reservaatidevälised alad)
PC	Personal Computer (personaalarvuti)
PEFC	Programme for the Endorsement of Forest Certification (metsasertifitseerimise heakskiitmise kava)
PLMCC	Plantation Log Measurement and Conveyance Certificate (istanduse palkide mõõtmise ja veo sertifikaat)
PPC	Plantation Production Certificate (istanduse toodangu sertifikaat)
PW	Processed Wood (töödeldud puit)
RFID	Radio Frequency Identification Device (raadiosageduse tuvastamise seade)
RFO	Regional Forest Office (piirkonna metsaamet)
RMSC	Resource Management Support Centre (ressursside haldamise tugikeskus)
RS	Range Supervisor (piirkonna ülevaataja)
SME	Small & Medium Scale Enterprise (väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted)
SP	Salvage Permit (raadamisluba)
SRA	System Requirement Analysis (süsteeminõuete analüüs)
TIDD	Timber Industry Development Division (puidutööstuse arendamise osakond)
TIF	Tree Information Form (puid käsitlev teabevorm)
TO	Technical Officer (tehniline ametnik)
TREC	Timber Rights Evaluation Committee (ülestöötamisõiguste hindamise komitee)
TSP	Temporary Sample Plot (ajutine proovitükk)
TUC	Timber Utilisation Contract (puidu kasutamise leping)
TUP	Timber Utilisation Permit (puidu kasutamise luba)
TVD	Timber Validation Department (puidukontrolli amet)
VAT	Value Added Tax (käibemaks)
VIC	Veneer Inspection Certificate (spooni inspekteerimise sertifikaat)
VLC	Verification of Legal Compliance (õigusnormide järgimise kontrollimine)
VLTP	Validation of Legal Timber Programme (seadusliku puidu kava kinnitamine)
VPA	Voluntary Partnership Agreement (vabatahtlik partnerlusleping)
WTS	Wood Tracking System (puiduseiresüsteem)

---

VI LISA

SÕLTUMATU JÄRELEVALVAJA PÄDEVUS

Ghana-ELi partnerluslepingu rakendamise raames määrab Ghana ELiga nõu pidades ametisse sõltumatu järelevalvaja (IM), et teostada järelevalvet asjakohaste menetluste ja kontrollimeetmete, eelkõige seaduslikkuse tagamise süsteemiga (LAS) seotud meetmete rakendamise üle. Sõltumatu järelevalve peab andma kõigile huvitatud isikutele, kaasa arvatud ühisele järelevalve- ja läbivaatamisüksusele kindluse, et seaduslikkuse tagamise süsteem toimib tõhusalt, ja tagama sellega käesoleva lepingu alusel väljastatud litsentside usaldusväärsuse.

1.   Sõltumatu järelevalvaja (IM) põhiülesanded

Sõltumatu järelevalvaja põhiülesanded on järgmised:

—	hinnata seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamist ja tõhusust;

—	uurida kohapeal metsandusvaldkonda reguleerivate asutuste vastavat tööd metsa-, tööstus- ja tarneahela igal tasandil, sealhulgas teha ELi pädevate asutuste teavet kasutades ristkontrolle;

—	tuvastada ja dokumenteerida süsteemirikked ja hinnata, kas reguleerivad asutused on eeskirjadele mittevastavuste ja süsteemirikete parandamiseks soovitanud ja võtnud parandusmeetmeid;

—	hinnata võetud parandusmeetmete tõhusust;

—	hinnata seaduslikkuse tagamise süsteemi ja FLEGT-litsentside väljastamist toetavate andmehaldussüsteemide nõuetekohasust;

—	hinnata FLEGTiga seotud avaldatud tootmis- ja kaubandusstatistika täielikkust ja täpsust. Hinnata litsentside kontrollimenetluse tõhusust ELi sisenemisel;

—	anda aru tulemustest.

2.   Metoodika

Sõltumatu järelevalvaja kasutab järelevalve teostamiseks, järelevalve tähelepanekute hindamiseks ja aruannete ettevalmistamiseks kirjalikult kindlaks määratud korda, mis on kõigile kättesaadav:

—	järelevalvekord vastab rahvusvaheliselt tunnustatud parimatele tavadele, mis on sätestatud näiteks standardites ISO 17021 ja ISO 19011 või samaväärses standardis;

—	sõltumatu järelevalvaja koostab lepingu kehtivusajaks järelevalve ajakava, märkides sealhulgas aruande kavandi esitamise kuupäevad;

—	sõltumatu järelevalvaja metoodika põhineb tõenditel;

—	kontrolli teostatakse esimesel aastal umbes iga kuue kuu tagant ja seejärel üks kord aastas;

—	dokumenteeritud korras on esitatud suunised selliste dokumentide, andmete ja toimingute pisteliseks kontrollimiseks, mis lepitakse kokku tellijaga;

—	dokumenteeritud korras nähakse ette nendelt sidusrühmadelt saadud teabe kasutamine, kes ei ole tingimata otseselt seotud seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamisega;

—	järelevalve tähelepanekud dokumenteeritakse;

—

järelevalvega tehakse kindlaks, kas seaduslikkuse tagamise süsteemi kõik osad toimivad kavandatult, ning tuvastatakse eelkõige süsteemirikked, mida tõendavad täheldatud eeskirjade eiramise juhud, ja hinnatakse reguleerivate asutuste esitatud nõudeid parandusmeetmete võtmiseks ja nende meetmete vastavat rakendamist;

—	järelevalve aruanne sisaldab kogu asjakohast teavet järelevalvekava ja tähelepanekute kohta. Dokumenteeritud korras nähakse ette järelevalve aruande ja koondaruande skeem;

—

lepinguosalised tagavad, et sõltumatul järelevalvajal on vaba juurdepääs asjakohasele teabele, välja arvatud juhul, kui see on piiratud kasutusega, ning seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamisega seotud isikute tegevusele, nende kontrollidele, asjakohasele tegevusele metsas kogu puidutarneahela jooksul, töötlemisrajatistele ning puidu ekspordi ja impordi asukohtadele.

3.   Kvalifikatsioon

Sõltumatu järelevalvaja on erapooletu ja sõltumatu organisatsioon, kellel on tõendatud pädevus kontrollitegevuses ja metsandussektoris. Kasuks tuleb kogemus Ghana või mõne muu troopilist puitu tootva riigi metsandussektoris:

—	sõltumatu järelevalvaja ei ole otseselt seotud metsamajandamise, puidutöötlemise, puidukaubanduse ega metsandussektori kontrolliga Ghanas või ELis;

—	sõltumatu järelevalvaja ei või olla kaubandusteenuse pakkuja, kelle Ghana valitsus on palganud muude teenuste pakkumiseks metsandussektori majandamise ja reguleerimise toetamiseks;

—	sõltumatul järelevalvajal on olemas standardile ISO 17021 või samaväärsele standardile vastav sisemine kvaliteedisüsteem;

—	sõltumatul järelevalvajal ja selle kontrolliülesannete täitmiseks ametisse nimetatud töötajatel peavad olema tõendatud kogemused metsamajandamise, puidutöötluse ja seonduva tarneahela kontrollimisel;

—	juhul kui sõltumatu järelevalvaja ei ole Ghanas registreeritud organisatsioon, peab ta tagama, et tal on selline organisatsioon kohalikuks partneriks, ja

—	ta peab arendama selle organisatsiooni suutlikkust võtta sõltumatu järelevalvaja kohustused üle lepingus sätestatud kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

4.   Sõltumatu järelevalvaja aruandlus

Sõltumatu järelevalvaja aruanded on i) lepinguosalistele ette nähtud täielik aruanne, mis sisaldab kogu asjakohast teavet järelevalvekava ning seaduslikkuse tagamise süsteemi ja FLEGT-litsentside tõhusa toimimise kohta, ning ii) avalik koondaruanne, mis põhineb täielikul aruandel ja milles esitatakse kokkuvõtlikult põhijäreldused ning tuvastatud süsteemirikked.

Sõltumatu järelevalvaja annab esmalt aru tellijale (maa-, metsa- ja kaevandusministeerium) ning 30 päeva möödumisel, mille jooksul tellija võib esitada märkusi aruande õigsuse kohta, saadetakse ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse kaudu aruande koopiad edasi mõlemale lepinguosalisele.

Juhul kui ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus nõuab lisaselgitusi, peab sõltumatu järelevalvaja esitama asjakohase teabe.

Sõltumatu järelevalvaja koostab lõpparuande, milles võetakse arvesse ja esitatakse kõik selgitused, mida kumbki lepinguosaline on aruande kavandi kohta esitanud.

5.   Institutsiooniline kord

Pidades nõu ELiga, sõlmib Ghana sõltumatu järelevalvajaga dokumenteeritud ja läbipaistvate valikumenetluse alusel lepingu.

Sõltumatu järelevalvaja aruandeid ja vajalikke parandusmeetmeid arutab ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus.

Ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus koostab ja avaldab avaliku koondaruande sõltumatu järelevalvaja tähelepanekute kohta.

Sõltumatu järelevalvaja annab aru Ghana valitsusele, kes vastutab

—	aruande kavandite läbivaatamise ja märkuste tegemise eest, et tagada aruannete õigsus ja selgus, ning aruande kavandite edastamise eest ühise järelevalve- ja läbivaatamisüksuse kaudu ELile, et viimane vaataks need läbi ja esitaks vastavad märkused;

—	järelevalve aruannete tähelepanekute põhjal võetavate meetmete kindlaksmääramise eest, eelkõige selliste eest, millega püütakse lahendada seaduslikkuse tagamise süsteemi süsteemseid probleeme ja reguleerivate asutuste nõutavate parandusmeetmete rakendamise probleeme;

—	sõltumatu järelevalvaja ja huvitatud sidusrühmade teavitamise eest kõigist järelevalve aruannete põhjal algatatud parandusmeetmest.

---

VII LISA

GHANAS TOIMIVA SEADUSLIKKUSE TAGAMISE SÜSTEEMI HINDAMISE KRITEERIUMID

ELi-Ghana FLEGT-partnerluslepingus (FLEGT-PA) on sätestatud seaduslikkuse tagamise süsteemi arendamine ja rakendamine tagamaks, et kõik käesolevas lepingus nimetatud ja Ghanast ELi eksporditud puittooted on toodetud seaduslikult. Seaduslikkuse tagamise süsteem sisaldab seaduslikult toodetud puidu määratlust, milles kirjeldatakse seadusi, mida tuleb litsentsi väljastamiseks täita, tarneahela kontrolli puidu jälgimisel alates metsamajandustöödest kuni ekspordipunktini, kontrollimenetlusi, et tagada ja dokumenteerida seaduslikkuse määratluse ja tarneahela kontrolli kõigile osadele vastamine, litsentsimismenetlust ja FLEGT-litsentside väljastamist, sõltumatut järelevalvet, et kindlustada süsteemi kavandatud toimimine.

Ühenduse ootusi seaduslikkuse tagamise süsteemi suhtes on lühidalt tutvustatud mitmes pressiteates, mille on ette valmistanud Euroopa Komisjoni kokku kutsutud eksperdirühm (1).

Hindamiskriteeriumid

Enne litsentsimissüsteemi täies ulatuses tööle hakkamist tehakse seaduslikkuse tagamise süsteemile sõltumatu tehniline hindamine, mille teostamise pädevuses lepivad ühiselt kokku lepinguosalised ning ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus. Käesolevates hindamiskriteeriumides kirjeldatakse, millise tulemuse seaduslikkuse tagamise süsteem peaks andma, ja need on aluseks hindamise teostamise pädevusele. Hindamisega püütakse

i)	vaadata läbi süsteemi kirjeldus, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse parandustele, mis on tehtud pärast FLEGT-partnerluslepingu sõlmimist, ja

ii)	hinnata süsteemi tegelikku toimimist.

1. jagu:   seaduslikkuse määratlus

Seaduslikult toodetud puit tuleb määratleda Ghana olemasolevate seaduste põhjal. Kasutatud määratlus peab olema ühemõtteline, objektiivselt kontrollitav ja toimiv ning sisaldama vähemalt seadusi, mis reguleerivad järgmisi valdkondi:

ülestöötamise õigused: seaduslike õiguste andmine puidu ülestöötamiseks piirkondades, mis on selleks seadusega ette nähtud;

metsamajandus: õigusnõuete järgimine seoses metsamajandamisega, sealhulgas asjakohaste keskkonna- ja tööalaste õigusaktide täitmine;

tasud ja maksud: õigusnõuete järgimine seoses maksude, impordi, kasutustasude ning puidu ülestöötamise ja ülestöötamise õigustega seotud otseste tasudega;

teised kasutajad: austav suhtumine teiste kasutajate seaduslikesse omandi- või maakasutamisõigustesse ning muudesse sellistesse ressurssidesse, mida puidu ülestöötamise õigused võivad mõjutada, juhul kui sellised muud õigused on olemas;

kaubandus ja toll: kaubanduse ja tolliprotseduuride õigusnõuete järgimine.

Kas on arusaadav, millisele õigusaktile toetub määratluse iga osa?

Kas kriteeriumid ja näitajad, mida saab kasutada määratluse iga osa täitmise kontrollimiseks, on täpselt määratletud?

Kas kriteeriumid ja näitajad on selged, objektiivsed ja toimivad?

Kas näitajate ja kriteeriumidega määratakse selgelt kindlaks eri osalejate roll ja vastutus ning kas kontrollimisel hinnatakse iga asjaomase osaleja tulemuslikkust?

Kas seaduslikkuse määratlus sisaldab eespool lühidalt kirjeldatud kehtiva õiguse peamisi valdkondi? Kui mitte, miks olid siis teatavad õigusvaldkonnad määratlusest välja jäetud?

Kas määratluse väljatöötamisel sidusrühmi kaasates võeti arvesse kõiki kohaldatava õiguse põhivaldkondi?

Kas seaduslikkuse kontrollimise süsteem võtab arvesse sidusrühmade arutelu kaudu kindlaks määratud peamisi õigusnorme?

Kas seaduslikkuse määratlust ja rakendamissüsteemi on muudetud pärast FLEGT-partnerluslepingu sõlmimist? Kas näitajad ja kriteeriumid on välja töötatud, et kontrollida neid muudatusi?

2. jagu:   tarneahela kontroll

Tarneahela kontrollisüsteemid peavad andma usaldusväärse kindluse, et puittooteid on võimalik jälgida tarneahelas alates ülestöötamisest või seaduslikust impordist kuni ekspordipunktini. Alati ei ole vajalik palgi, palgikoorma või puittoote füüsiline jälgitavus ekspordipunktist tagasi metsani, kust puud pärinevad, kuid füüsiline jälgitavus on alati vajalik metsa ja esimese segunemispunkti (nt puiduterminal või töötlemisrajatis) vahel.

2.1.   Kasutamisõigused: valdkondi, kus on antud metsaressursside kasutamise õigused, on selgelt kirjeldatud ja nende õiguste valdajad kindlaks tehtud.

Kas kontrollisüsteemiga tagatakse, et tarneahelasse pääseb üksnes sellisest metsapiirkonnast pärinev puit, mille puhul on olemas kehtivad ja aktsepteeritavad kasutamisõigused?

Kas kontrollisüsteemiga tagatakse, et metsa üles töötavatele ettevõtetele on vastavate metsapiirkondade jaoks antud asjakohased kasutamisõigused?

Kas kasutamisõiguste andmise kord ja teave antud kasutamisõiguste ning nende valdajate kohta on avalikkusele kättesaadavad?

2.2.   Tarneahela kontrollisüsteemid: puidu jälgimiseks tarneahelas alates ülestöötamisest kuni ekspordini on olemas tõhusad mehhanismid.

Materjalide tuvastamise viis võib erineda ja tõenäoliselt varieeruda üksiktoodete lipikutest kuni koorma või pakiga kaasas olevate dokumentideni. Valitud meetodi puhul peaks võtma arvesse materjali liiki ja väärtust ning ebaseadusliku või kontrollimata materjaliga segunemise ohtu.

Kas kõik alternatiivsed tarneahelad on kontrollisüsteemis tuvastatud ja kirjeldatud?

Kas tarneahela kõik etapid on kontrollisüsteemis tuvastatud ja kirjeldatud?

Kas meetodid on kindlaks määratud ja dokumenteeritud, et a) tuvastada toote päritolu ja b) ära hoida toote segunemist järgnevates tarneahela etappides materjaliga, mille päritolu ei ole teada:

—	puit metsas;

—

vedu;

—	vaheladustamine;

—	saabumine esmase töötlemise rajatistesse;

—	töötlemisrajatised;

—	vaheladustamine;

—

vedu;

—	saabumine ekspordipunkti?

Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on kontrolli teostamiseks piisavalt töötajaid ja muid vahendeid?

2.3.   Kogused: puidu ja puittoodete koguse mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis on olemas töökindlad ja tõhusad mehhanismid, sealhulgas usaldusväärsed ülestöötamiseelsed hinnangud, mis võimaldavad arvestada jalal seisvate puude täpset mahtu igal raiealal.

Kas kontrollisüsteem annab tarneahela järgmistes etappides sisendite ja väljundite kohta kvantitatiivseid andmeid:

—	jalal seisvad puud;

—	palgid metsas;

—	veetud ja ladustatud puit;

—	esmase töötlemise ettevõttesse saabuv puit;

—	töötlemisettevõtetes;

—	ekspordipunkti saabuv materjal?

Millised organisatsioonid vastutavad kvantitatiivsete andmete kontrollisüsteemi sisestamise eest? Kuidas kontrollitakse andmete kvaliteeti?

2.4.   Võrdlemine: kõik andmed registreeritakse nii, et neid oleks võimalik õigeaegselt võrrelda ahela eelnevate ja järgnevate lülidega. Usaldusväärset võrdlemist teostatakse kogu tarneahela ulatuses.

Kas kõik kvantitatiivsed andmed on registreeritud nii, et neid oleks võimalik õigeaegselt võrrelda ahela eelnevate ja järgnevate etappidega?

Kas välja on töötatud meetodid, et hinnata tooraine sisendi ning saeveskites ja muudes ettevõtetes töödeldud toodangu vastavust?

Kas üksiktoodete või puittoodete pakkide usaldusväärne võrdlemine on võimalik kogu tarneahela ulatuses?

Milliseid teabesüsteeme ja tehnoloogiaid kasutatakse andmete salvestamisel, võrdlemisel ja aruandluses? Kas andmete kaitseks on olemas tõhusad süsteemid?

Milline organisatsioon vastutab andmete võrdlemise eest? Kas tal on andmehalduseks olemas piisavalt töötajaid ja muid vahendeid?

Milline tarneahela kontrolli teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks? Kuidas pääsevad huvitatud isikud sellele teabele ligi?

2.5.   Seaduslikult kontrollitud puidu segunemine muu heakskiidetud puiduga: juhul kui seaduslikult kontrollitud päritoluga palgid või puit segatakse muu lubatud päritolu puiduga, on olemas piisavad kontrollid, et välistada tundmatu päritoluga või ilma seaduslike ülestöötamise õigusteta ülestöötatud materjal.

Kas kontrollisüsteem lubab segada kontrollitud puitu muu heakskiidetud puiduga (nt imporditud puidu või selgete seaduslike ülestöötamise õigustega metsast pärineva puiduga, mille suhtes siiski ei kehti veel täielik kontrolliprotsess)?

Milliseid kontrollimeetmeid sellisel juhul kohaldatakse? Kas kontrollidega tagatakse näiteks, et kontrollitud deklareeritud väljaminev toodang ei ületa üheski etapis kontrollitud sisendressurssi?

2.6.   Imporditud puittooted: imporditud puittoodete seadusliku impordi tagamiseks on olemas nõuetekohased kontrollid.

Kuidas on tõendatud puidu ja puittoodete seaduslik import?

Millist tõendit nõutakse tõendamaks, et imporditud tooted pärinevad kolmandas riigis seaduslikult üles töötatud puudest?

Kas seaduslikkuse tagamise süsteemi abil tuvastatakse imporditud puit ja puittooted kogu tarneahala ulatuses?

Juhul kui kasutatakse imporditud puitu, kas FLEGT-litsentsil saab eristada riigi, kus puit algselt üles töötati, sealhulgas riigi, kus toodeti liittoote koostisosad?

3. jagu:   kontrollimine

Kontrollimisel tehakse nõuetekohaseid kontrolle, et tagada puidu seaduslikkus. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et tuvastada mis tahes eeskirjade eiramise juht kas metsas või tarneahelas ning võtta selle kõrvaldamiseks õigeaegselt meetmed.

3.1.   Korraldus: kontrolli teostab valitsus või kolmandast isikust organisatsioon (või nende kombinatsioon), millel on piisavad vahendid, haldussüsteemid, kogenud ja koolitatud töötajad ning töökindlad ja tõhusad mehhanismid huvide konflikti kontrollimiseks.

Kas valitsus on kontrolliülesannete täitmiseks ametisse nimetanud organi(d)? Kas pädevus (ja seotud vastutus) on selge ning avalikkusele teada?

Kas kontrolliorganil on piisavad vahendid, et kontrollida seaduslikkuse määratlust, ja süsteemid, et kontrollida puidu tarneahelat?

Kas kontrolliorganil on olemas dokumenteeritud haldussüsteem, mis

—	tagab kontrolliorgani töötajate nõuetekohase pädevuse ja kogemuse;

—	rakendab sisekontrolli ja järelevalvet;

—	hõlmab mehhanisme huvide konflikti kontrollimiseks;

—	tagab süsteemi läbipaistvuse ja

—	määrab kindlaks kontrollimeetodid ja kohaldab neid?

3.2.   Kontrollimine seoses seaduslikkuse määratlusega: see, mida tuleb kontrollida, on selgelt määratletud. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja see tagab, et protsess on järjekindel, läbipaistev, tõenditel põhinev, korrapärane ning hõlmab kõik määratluses sisalduva.

Kas kontrollimeetodid hõlmavad seaduslikkuse määratluse kõiki osi ja sisaldavad kõigi kindlaksmääratud näitajate vastavuskontrolli?

Kas kontrollimisel nõutakse, et

—	kontrollitakse (sealhulgas ette teatamata) tegevusandmiku ja kohapealsete kontrollide dokumenteerimist;

—	kogutakse teavet välistelt huvitatud isikutelt;

—	säilitatakse kontrolliandmed, mis võimaldavad teostada kontrolli siseaudiitoril ja sõltumatul järelevalvajal?

Kas institutsioonide roll ja vastutusalad on selgelt määratletud ja kas neid kohaldatakse?

Kas seaduslikkuse määratlusega seotud kontrolli tulemused on avalikustatud? Kuidas pääsevad huvitatud isikud ligi selle teabele?

3.3.   Tarneahela kontrollisüsteemide kontrollimine: on olemas selge kohaldamisala, mis määrab kindlaks selle, mida tuleb kontrollida, ja mis hõlmab kogu tarneahela alates ülestöötamisest kuni ekspordini. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja see tagab, et protsess on järjekindel, tõenditel põhinev ja korrapärane ning hõlmab kõik kohaldamisalas sisalduva ja sisaldab andmete korrapärast ja õigeaegset võrdlemist tarneahela igas etapis.

Kas kontrollimeetodid hõlmavad täielikult tarneahela kontrollide kontrollimist? Kas see on kontrollimeetodites selgelt välja öeldud?

Millised tõendid tõendavad tarneahela kontrollide kontrollimist?

Kas institutsiooniline roll ja vastutusalad on selgelt määratletud ja kas neid kohaldatakse?

Kas tarneahela kontrolli kontrollimise tulemused avalikustatakse? Kuidas pääsevad huvitatud isikud ligi sellele teabele?

3.4.   Eeskirjade eiramine: kas on olemas tõhus ja toimiv mehhanism, et eeskirjade eiramise tuvastamisel nõuda ja jõustada asjakohaseid parandusmeetmeid?

Kas kontrollisüsteemis on eespool nimetatud nõue määratletud?

Kas eeskirjade eiramise juhtude käsitlemiseks on välja töötatud mehhanismid ja kas neid kohaldatakse tegelikkuses?

Kas tuvastatud eeskirjade eiramise juhud ja võetud parandusmeetmed registreeritakse nõuetekohaselt? Kas parandusmeetmete tõhusust on hinnatud?

Milline teave tuvastatud eeskirjade eiramise juhtude kohta avalikustatakse?

4. jagu:   litsentsimine

Ghana on määranud litsentse väljastava asutuse, kellel lasub kogu vastutus FLEGT-litsentside väljastamise eest. FLEGT-litsentsid väljastatakse üksiksaadetistele või heakskiidetud turuosalejatele.

4.1.   Korraldus

Milline organ vastutab FLEGT-litsentside väljastamise eest?

Kas litsentse väljastava asutuse ja selle töötajate ülesanded seoses FLEGT-litsentside väljastamisega on selgelt määratletud ja avalikustatud?

Kas litsentse väljastava asutuse töötajate pädevusnõuded on määratletud ja sisekontroll kehtestatud?

Kas litsentse väljastaval asutusel on oma ülesannete täitmiseks piisavad vahendid?

4.2.   Litsentside väljastamine

Kas litsentse väljastav asutus järgib litsentside väljastamisel dokumenteeritud korda? Kas see kord, sealhulgas makstavad tasud, on avalikustatud?

Mis tõendab, et seda korda kohaldatakse tegelikkuses nõuetekohaselt?

Kas on nõuetekohaselt registreeritud andmed väljastatud litsentside ja nende litsentside kohta, mille väljastamisest keelduti? Kas registreeritud andmetest nähtuvad selgelt tõendid, mille alusel litsentse väljastatakse?

4.3.   Saadetisel põhinevad litsentsid

Kas litsentsimine põhineb üksiksaadetisel (saadetistel)?

Kas ekspordisaadetise seaduslikkust tõendatakse valitsuse kontrolli- ja jälgimissüsteemide abil?

Kas litsentsi väljastamise nõuded on selgelt määratletud ja eksportijale kättesaadavad?

Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse?

5. jagu:   sõltumatu järelevalvekorra põhimõtted

Sõltumatu järelevalvaja (IM) on Ghana metsandussektori reguleerivatest organitest sõltumatu organ. Selle eesmärk on tagada FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus, kontrollides, kas Ghana seaduslikkuse tagamise süsteemi kõik osad toimivad kavandatult.

5.1.   Institutsioonilised sätted

5.1.1.   Volituste andmine: Ghana on andnud ametlikud volitused sõltumatule järelevalveorganile ja võimaldab tal tegutseda tõhusalt ning läbipaistvalt.

5.1.2.   Seaduslikkuse tagamise süsteemi muude osade sõltumatus: selgelt on eristatud need organisatsioonid ja üksikisikud, kes on seotud metsaressursi majandamise või reguleerimisega, ja need, kes on seotud sõltumatu järelevalvega.

Kas valitsus on dokumenteerinud järelevalvajaks määratud kolmandale isikule (TPM) esitatavad sõltumatuse nõuded? Kas on kehtestatud nõue, et organisatsioonid ja üksikisikud, kellel on Ghana metsandussektoris ärihuvid või institutsiooniline roll, ei või teostada kontrolli, mida peab teostama järelevalvajaks määratud kolmas isik?

5.1.3.   Kolmanda isiku määramine järelevalvajaks: kolmas isik määratakse järelevalvajaks läbipaistva protsessi kaudu ja tema tegevuse kohta on olemas selged ja avalikkusele kättesaadavad eeskirjad.

Kas valitsus on järelevalvajaks määratud kolmanda isiku pädevuse avalikustanud?

Kas valitsus on dokumenteerinud järelevalvajaks määratud kolmanda isiku määramise korra ja kas ta on selle avalikustanud?

5.1.4.   Kaebuste esitamise süsteemi loomine: sõltumatust järelevalvest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemiseks on olemas süsteem. See süsteem on nõuetekohane käsitlema kõiki kaebusi litsentsimissüsteemi toimimise kohta.

Kas sisse on seatud dokumenteeritud kaebuste esitamise süsteem, mis on kättesaadav kõigile huvitatud isikutele?

Kas on selge, kuidas kaebuseid vastu võetakse, dokumenteeritakse, (vajaduse korral) edastatakse ja neile vastatakse?

5.2.   Järelevalvajaks määratud kolmas isik

5.2.1.   Organisatsioonilised ja tehnilised nõuded: järelevalvajaks määratud kolmas isik on seaduslikkuse tagamise süsteemi muudest osadest sõltumatu ja toimib vastavalt dokumenteeritud haldusstruktuurile, -poliitikale ja -korrale, mis vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud parimatele tavadele.

Kas järelevalvajaks määratud kolmas isik tegutseb kooskõlas dokumenteeritud haldussüsteemiga, mis vastab ISO juhendile 62 või 65 või samaväärsetele standarditele?

5.2.2.   Järelevalve metoodika: järelevalvajaks määratud kolmanda isiku metoodika põhineb tõendite hankimisel ja järelevalvet teostatakse kindlaks määratud minimaalsete ajavahemike järel.

Kas järelevalvajaks määratud kolmanda isiku metoodikas on kindlaks määratud, et kõik tähelepanekud seoses seaduslikkuse tagamise süsteemi toimimisega põhinevad objektiivsetel tõenditel?

Kas järelevalvajaks määratud kolmanda isiku metoodikas on kindlaks määratud maksimaalsed ajavahemikud, mille järel seaduslikkuse tagamise süsteemi igat osa kontrollitakse?

5.2.3.   Järelevalve kohaldamisala: järelevalvajaks määratud kolmas isik tegutseb vastavalt pädevusele, milles on selgelt kindlaks määratud see, mida tuleb kontrollida, ja mis hõlmab kõiki FLEGT-litsentsi väljastamise kokkulepitud nõudeid.

Kas järelevalvajaks määratud kolmanda isiku metoodika hõlmab seaduslikkuse tagamise süsteemi kõiki osasid ja kas selles on kindlaks määratud tõhususe peamised kontrollid?

5.2.4.   Aruandlusnõuded: järelevalvajaks määratud kolmas isik annab ühisele järelevalve- ja läbivaatamisüksusele korrapäraselt aru seaduslikkuse tagamise süsteemi terviklikkusest, sealhulgas eeskirjade eiramise juhtudest, ning esitab oma hinnangu nende lahendamiseks võetud parandusmeetmete kohta.

Kas järelevalvajaks määratud kolmanda isiku pädevuses on täpsustatud aruandlusnõuded ja aruandluse ajavahemikud?

---

(1)  http://ec.europa.eu/development/policies/9interventionareas/environment/forest/flegt_briefing_notes_en.cfm

---

VIII LISA

LEPINGU RAKENDAMISE AJAKAVA

1. aasta (1)

2. aasta

3. aasta

Nr

Etapid

1. kv

2. kv

3. kv

4. kv

5. kv

6. kv

7. kv

8. kv

9. kv

10. kv

11. kv

12. kv

1

Suutlikkuse suurendamine

2

Teadlikkuse suurendamine vabatahtliku partnerluslepingu kohta

3

Puiduseiresüsteemi pakkuja valimine

4

Rakendusaktide kehtestamine

5

TVD loomine

6

Seaduslikkuse tagamise süsteemi katseetapi algus

7

Seaduslikkuse tagamise süsteemi katseetapi läbivaatamine

8

Seaduslikkuse tagamise süsteemi rakendamine üleriigiliselt

9

FLEGT-litsentsiga toodete edendamise algus

10

FLEGT-litsentsiga toodete eksportimine

11

EL on valmis importima FLEGT-litsentsiga tooteid

12

Sõltumatu järelevalvaja määramine

13

Hankepoliitika kehtestamine

14

Kontrollitud seaduslike toodete edendamine siseturul

15

Metsandusseaduste läbivaatamine ja konsolideerimine

48. kuu

---

(1)  Esimene aasta algab lepingu allkirjastamisega.

---

IX LISA

VABATAHTLIKU PARTNERLUSLEPINGU RAKENDAMISE TOETUSMEETMED

Tööstuse ümberkorraldamine ja istanduste laiendamine on olulised tegurid, mis aitavad ellu viia Ghana visiooni säästvast metsandussektorist. Tööstuse ümberkorraldamine eeldab kutseühingute ja puidutööstuse koolituskeskuse suutlikkuse suurendamist ning puidutöötlemise tööstuse rekapitaliseerimist ja vahenditega varustamist, et toetada tootmisahela järgmises etapis toimuvat töötlemist. Istanduste arendamine, mis – lisaks puidutarne suurenemisele siseturul – loob võimalusi nn puhta arengu mehhanismiga (CDM) seotud tegevusteks, eeldab maareforme, kasumi jaotamise korra väljatöötamist ja olulisi investeeringuid.

Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamine, mis loob neid investeeringuid võimaldava keskkonna, eeldab toetusmeetmete rakendamist seaduslikkuse tagamise süsteemi arendamiseks, õigusreforme, kaubanduse edendamist ja sellega seotud suutlikkuse suurendamist ning siseturule suunatud meetmeid. Järgnevalt on esitatud vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks nõutavate toetusmeetmete kokkuvõte.

1.   Seaduslikkuse tagamise süsteemi arendamine

1.1.	Suutlikkuse suurendamine järgmistes asutustes ja üksustes: 1.1.1. Forest Services Division; 1.1.2. Timber Industry Development Division; 1.1.3. Forest Resource Management Centre; 1.1.4. info- ja sidetehnoloogia infrastruktuur, et tugevdada puidutööstuse seost puiduseiresüsteemiga.

1.2.	Sõltumatu järelevalve

1.3.	TVD ja TVC loomine

1.4.	Maa-, metsa- ja kaevandusministeerium (ühine järelevalve- ja läbivaatamisüksus)

2.   Muud suutlikkuse suurendamise nõuded

2.1.	Muud vabatahtliku partnerluslepinguga seotud ametid (CEPS, peaprokuratuur, rahandus- ja majandusministeerium)

2.2.	Kodanikuühiskond

2.3.	Kutseühingud

3.   Õigusreformid

3.1.	Rakendusaktide kehtestamine

3.2.	Metsandusseaduste läbivaatamine ja konsolideerimine

4.   Kaubanduse edendamine

4.1.	FLEGT-litsentside edendamine

4.2.	Kontrollitud seaduslike toodete edendamine

4.3.	Ghana hankepoliitika edendamine

5.   Siseturg

5.1.	Siseturu reguleerimise edendamine

5.2.	Alternatiivsete elatusvahendite edendamine

5.3.	Kummipuu ja bambuse töötlemise arendamine

5.4.	Vähem kasutatud liikide töötlemise ja kasutamise edendamine