32009R1201

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 1201/2009 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32009R1201

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, 30. november 2009 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 329, 15.12.2009, p. 29–68 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 258 - 297

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1201/oj

HTML

PDF

Official Journal

15.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 329/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1201/2009,

30. november 2009,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks, et tagada liikmesriikides korraldatud rahva ja eluruumide loendustelt saadud andmete võrreldavus ning võimalda kogu ühendust hõlmavate usaldusväärsete ülevaadete koostamist, tuleb määrusega (EÜ) nr 763/2008 nõutud loendusandmed määratleda ja jaotada kõikides liikmesriikides ühesugusel viisil. Seepärast nõutakse määrusega (EÜ) nr 763/2008, et Euroopa Komisjon peab võtma vastu andmete ning nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid.

(2)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatakse loendusandmete ning nende jaotuste jaoks tehnilised spetsifikatsioonid, mis on vajalikud määruse (EÜ) nr 763/2008 rakendamiseks. Euroopa Komisjonile uuringuaasta 2011 kohta saadetavate andmete suhtes kohaldatavad tehnilised spetsifikatsioonid on loetletud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. november 2009.

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT L 218, 13.8.2008, lk 14.

LISA

Loendusandmete ning nende jaotuste tehnilised spetsifikatsioonid

Tehnilised spetsifikatsioonid esitatakse järgmisel viisil:

—	Iga teema on tähistatud pealkirjaga.

—	Teema pealkirjale võivad järgneda tehnilised spetsifikatsioonid, milles osutatakse sellele teemale üldiselt.

—	Seejärel määratakse kindlaks teema jaotus/jaotused. Mõnel näitajal on rohkem kui üks jaotus, kusjuures igal jaotusel on erinev detailsuse aste. Sel juhul tähistab „H” kõrgeima detailsuse astmega jaotusi, „M” keskmise detailsuse astmega jaotusi ning „L” madalaima detailsuse astmega jaotusi.

—	Määratakse kindlaks kogusummad, mille puhul jaotusi kasutatakse. Igale jaotusele võib järgneda tehniline spetsifikatsioon, mis on konkreetselt seotud kõnealuse jaotusega.

Määruse (EÜ) nr 763/2008 artiklis 2 sätestatud määratlused kehtivad ka käesoleva määruse puhul.

Teema: Alaline elukoht

Määruse EÜ) nr 763/2008 artikli 2 punktis d esitatud „alalise elukoha” määratluse kohaldamisel käsitlevad liikmesriigid erijuhtusid järgmisel viisil.

Kui isik elab aasta jooksul tavaliselt rohkem kui ühes elukohas, on tema alaline elukoht see, kus ta veedab enamiku aja aastast, olenemata sellest, kas see asub mujal samas riigis või välismaal. Ent isiku jaoks, kes töötab nädala sees kodukohast eemal ja naaseb perekonna elukohta nädalavahetusel, on perekonna elukoht tema alaline elukoht, olenemata sellest, kas tema töökoht asub mujal samas riigis või välismaal.

b)	Esimese ja teise taseme haridust andvate koolide õppurite puhul, kes kooliaasta vältel viibivad kodunt eemal, on perekonna elukoht alaline elukoht, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal.

Kolmanda taseme haridust omandavate õppurite puhul, kes viibivad oma kõrgkooliõpingute vältel kodunt eemal, on õppeaasta vältel kehtiv aadress nende alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on asutuse (näiteks ühiselamu) või eramajutusega, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal. Kui haridust omandatakse samas riigis, võib erandjuhul pidada alaliseks elukohaks perekonna elukohta.

d)	Institutsiooni peetakse kõigi selliste sealsete elanike alaliseks elukohaks, kes on loenduse ajaks seal elanud või tõenäoliselt elavad seal 12 kuud või kauem.

e)	Üldreeglit sellega seoses, kus veedetakse enamik ööpäevasest puhkeajast, kohaldatakse ajateenistujate ning relvajõudude liikmete puhul, kes elavad sõjaväebarakkides või -laagrites.

f)	Loenduspaika peetakse kodutute või peavarjuta isikute, rändrahva liikmete, hulkurite ning püsiva elukohata isikute alaliseks elukohaks.

g)	Lapse puhul, kes elab vaheldumisi kahes elukohas (näiteks kui vanemad on lahutatud), peetakse alaliseks elukohaks seda, kus ta veedab enamiku oma ajast. Kui mõlema vanema juures veedetakse võrdne aeg, on alaline elukoht see, kus laps on loenduse hetkel.

Alalise elukoha määratluse põhjal peetakse ajutiselt eemalviibivaks ja seega kogurahvastiku hulka kuuluvaks isikuid, kes muidu elavad loenduskohas, kuid parajasti ei viibi seal või eeldatakse, et nad ei viibi seal loendamise ajal vähem kui ühe aasta jooksul. Ent ajutiselt eemalviibivaks ei peeta isikuid, kes elavad väljaspool loenduspaika ühe aasta või kauem, ning seepärast arvatakse nad kogurahvastikust välja. See ei sõltu sellest, kui kaua nad viibivad aeg-ajalt oma perekonnal külas.

Isikuid, keda loendatakse, kuid kelle puhul ei ole loenduskohas täidetud alalise elukoha kriteeriumid, st nad ei ela või eeldatavasti ei ela 12 kuu vältel pidevalt loenduspaigas, peetakse ajutiselt kohalviibivaks ning seepärast ei arvestata neid alalise elukohaga kogurahvastiku hulka.

Geograafiline piirkond (1)					GEO.N.	GEO.L.	GEO.M.	GEO.H.
0.	Kokku (liikmesriigi territooriumil)				0.	0.	0.	0.
x.	Kõik NUTS 1 piirkonnad liikmesriigis					x.	x.	x.
	x.x.	Kõik NUTS 2 piirkonnad liikmesriigis				x.x.	x.x.	x.x.
		x.x.x.	Kõik NUTS 3 piirkonnad liikmesriigis				x.x.x.	x.x.x.
			x.x.x.x.	Kõik LAU 2 piirkonnad liikmesriigis				x.x.x.x.

„Geograafilise piirkonna” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks (alaline elukoht). Neid saab kasutada ka kõikide selliste kogusummade piirkondlikuks liigitamiseks, mille puhul ei kehti teema „alaline elukoht” ega „töökoha paiknemine”.

„Geograafilise piirkonna” jaotus moodustatakse kasutades statistiliste territoriaalüksuste (NUTS) ja haldusüksuste klassifikaatori 1. jaanuaril 2011 kehtivaid versioone.

Teema: Töökoha paiknemine

Töökoha asukoht on geograafiline piirkond, kus praegu hõivatud isik töötab.

Peamiselt kodus töötavate isikute töökoht on sama kui nende alaline elukoht. Mõiste „töötama” osutab „hõivatud isiku” tehtavale tööle, nagu on määratletud teema „Praeguse hõiveseisund” all. „Peamiselt” kodus töötamine tähendab, et isik veedab kogu või enamiku oma tööajast kodus ning veedab oma tööajast väiksema osa või ei veeda üldse oma tööaega töökohas, mis asub mujal kui kodus.

Töökoha paiknemine (2)				LPW.N.	LPW.L.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Liikmesriigi territooriumil			1.	1.
	1.x.	Kõik NUTS 1 piirkonnad liikmesriigis			1.x.
		1.x.x.	Kõik NUTS 2 piirkonnad liikmesriigis		1.x.x.
2.	Ei asu liikmesriigi territooriumil			2.	2.
3.	Ei kohaldata (ei tööta)			3.	3.

„Töökoha paiknemise” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

„Töökoha paiknemise” jaotuste puhul kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivat statistiliste territoriaalüksuste klassifikaatori (NUTS) versiooni.

Teema: Paikkond

Paikkond on selgesti eristatav asula, milles inimesed elavad kõrvuti asuvates või üksteisega külgnevates hoonetes. Sellised hooned

a)	võivad moodustada pideva hoonestatud ala koos selgelt äratuntava tänavate struktuuriga või

b)	ei ole küll sellise hoonestatud ala osa, kuid moodustavad hoonete rühma, millel on kohalikul tasandil tunnustatud ainuomane kohanimi või

c)	ei vasta küll kummalegi eespool nimetatud kriteeriumile, kuid moodustavad hoonete rühma, millest ükski ei asetse oma lähimast naabrist kaugemal kui 200 meetrit.

Kõnealuse määratluse kohaldamisel ei peeta teatavaid maakasutuskategooriaid hoonestatud ala pidevat tervikut katkestavaks. Need kategooriad hõlmavad.tööstus- ja kaubandushooneid ja -rajatisi, avalikke parke, mänguväljakuid ja aedu, jalgpalliväljakuid ja muid spordirajatisi, sillaga jõgesid, raudteeliine, kanaleid, parkimisplatse ja muud transpordi infrastruktuuri, kirikuaedu ja kalmistuid.

Vähem kui 2 000 elanikuga LAU 2 piirkondi võib pidada üheks paikkonnaks.

Paikkonna elanikena määratletakse isikuid, kelle alaline elukoht on selles paikkonnas.

Üksikult paiknev hoone tuleb määrata kategooriasse, mis esindab nende isikute arvu, kelle alaline elukoht on kõnealuses hoones.

Paikkonna suurus		LOC.
0.	Kokku	0.
1.	vähemalt 1 000 000 elanikku	1.
2.	500 000–999 999 elanikku	2.
3.	200 000–499 999 elanikku	3.
4.	100 000–199 999 elanikku	4.
5.	50 000–99 999 elanikku	5.
6.	20 000–49 999 elanikku	6.
7.	10 000–19 999 elanikku	7.
8.	5 000–9 999 elanikku	8.
9.	2 000–4 999 elanikku	9.
10.	1 000–1 999 elanikku	10.
11.	500–999 elanikku	11.
12.	200–499 elanikku	12.
13.	vähem kui 200 elanikku	13.

Kõigi „paikkonniti” eristatavate tunnuste kogu- ja vahesummad liigendatakse paikkonna suuruse järgi, sealhulgas kõik isikutele viitavad kogu- või vahesummad.

Teema: Sugu

Sugu		SEX.
0.	Kokku	0.
1.	Mees	1.
2.	Naine	2.

Jaotus „Sugu” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Teema: Vanus

Teatatakse vanus uuringukuupäeval (vanus täisaastates).

Vanus				AGE.L.	AGE.M.	AGE.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	alla 15 aasta			1.	1.	1.
	1.1.	alla 5 aasta			1.1.	1.1.
		1.1.1	alla 1 aasta			1.1.1
		1.1.2.	1 aasta			1.1.2.
		1.1.3.	2 aastat			1.1.3.
		1.1.4.	3 aastat			1.1.4.
		1.1.5.	4 aastat			1.1.5.
	1.2.	5–9 aastat			1.2.	1.2.
		1.2.1.	5 aastat			1.2.1.
		1.2.2.	6 aastat			1.2.2.
		1.2.3.	7 aastat			1.2.3.
		1.2.4.	8 aastat			1.2.4.
		1.2.5.	9 aastat			1.2.5.
	1.3.	10–14 aastat			1.3.	1.3.
		1.3.1.	10 aastat			1.3.1.
		1.3.2.	11 aastat			1.3.2.
		1.3.3.	12 aastat			1.3.3.
		1.3.4.	13 aastat			1.3.4.
		1.3.5.	14 aastat			1.3.5.
2.	15–29 aastat			2.	2.	2.
	2.1.	15–19 aastat			2.1.	2.1.
		2.1.1.	15 aastat			2.1.1.
		2.1.2.	16 aastat			2.1.2.
		2.1.3.	17 aastat			2.1.3.
		2.1.4.	18 aastat			2.1.4.
		2.1.5.	19 aastat			2.1.5.
	2.2.	20–24 aastat			2.2.	2.2.
		2.2.1.	20 aastat			2.2.1.
		2.2.2.	21 aastat			2.2.2.
		2.2.3.	22 aastat			2.2.3.
		2.2.4.	23 aastat			2.2.4.
		2.2.5.	24 aastat			2.2.5.
	2.3.	25–29 aastat			2.3.	2.3.
		2.3.1.	25 aastat			2.3.1.
		2.3.2.	26 aastat			2.3.2.
		2.3.3.	27 aastat			2.3.3.
		2.3.4.	28 aastat			2.3.4.
		2.3.5.	29 aastat			2.3.5.
3.	30–49 aastat			3.	3.	3.
	3.1.	30–34 aastat			3.1.	3.1.
		3.1.1.	30 aastat			3.1.1.
		3.1.2.	31 aastat			3.1.2.
		3.1.3.	32 aastat			3.1.3.
		3.1.4.	33 aastat			3.1.4.
		3.1.5.	34 aastat			3.1.5.
	3.2.	35–39 aastat			3.2.	3.2.
		3.2.1.	35 aastat			3.2.1.
		3.2.2.	36 aastat			3.2.2.
		3.2.3.	37 aastat			3.2.3.
		3.2.4.	38 aastat			3.2.4.
		3.2.5.	39 aastat			3.2.5.
	3.3.	40–44 aastat			3.3.	3.3.
		3.3.1.	40 aastat			3.3.1.
		3.3.2.	41 aastat			3.3.2.
		3.3.3.	42 aastat			3.3.3.
		3.3.4.	43 aastat			3.3.4.
		3.3.5.	44 aastat			3.3.5.
	3.4.	45–49 aastat			3.4.	3.4.
		3.4.1.	45 aastat			3.4.1.
		3.4.2.	46 aastat			3.4.2.
		3.4.3.	47 aastat			3.4.3.
		3.4.4.	48 aastat			3.4.4.
		3.4.5.	49 aastat			3.4.5.
4.	50–64 aastat			4.	4.	4.
	4.1.	50–54 aastat			4.1.	4.1.
		4.1.1.	50 aastat			4.1.1.
		4.1.2.	51 aastat			4.1.2.
		4.1.3.	52 aastat			4.1.3.
		4.1.4.	53 aastat			4.1.4.
		4.1.5.	54 aastat			4.1.5.
	4.2.	55–59 aastat			4.2.	4.2.
		4.2.1.	55 aastat			4.2.1.
		4.2.2.	56 aastat			4.2.2.
		4.2.3.	57 aastat			4.2.3.
		4.2.4.	58 aastat			4.2.4.
		4.2.5.	59 aastat			4.2.5.
	4.3.	60–64 aastat			4.3.	4.3.
		4.3.1.	60 aastat			4.3.1.
		4.3.2.	61 aastat			4.3.2.
		4.3.3.	62 aastat			4.3.3.
		4.3.4.	63 aastat			4.3.4.
		4.3.5.	64 aastat			4.3.5.
5.	65–84 aastat			5.	5.	5.
	5.1.	65–69 aastat			5.1.	5.1.
		5.1.1.	65 aastat			5.1.1.
		5.1.2.	66 aastat			5.1.2.
		5.1.3.	67 aastat			5.1.3.
		5.1.4.	68 aastat			5.1.4.
		5.1.5.	69 aastat			5.1.5.
	5.2.	70–74 aastat			5.2.	5.2.
		5.2.1.	70 aastat			5.2.1.
		5.2.2.	71 aastat			5.2.2.
		5.2.3.	72 aastat			5.2.3.
		5.2.4.	73 aastat			5.2.4.
		5.2.5.	74 aastat			5.2.5.
	5.3.	75–79 aastat			5.3.	5.3.
		5.3.1.	75 aastat			5.3.1.
		5.3.2.	76 aastat			5.3.2.
		5.3.3.	77 aastat			5.3.3.
		5.3.4.	78 aastat			5.3.4.
		5.3.5.	79 aastat			5.3.5.
	5.4.	80–84 aastat			5.4.	5.4.
		5.4.1.	80 aastat			5.4.1.
		5.4.2.	81 aastat			5.4.2.
		5.4.3.	82 aastat			5.4.3.
		5.4.4.	83 aastat			5.4.4.
		5.4.5.	84 aastat			5.4.5.
6.	85 aastat ja rohkem			6.	6.	6.
	6.1.	85–89 aastat			6.1.	6.1.
		6.1.1.	85 aastat			6.1.1.
		6.1.2.	86 aastat			6.1.2.
		6.1.3.	87 aastat			6.1.3.
		6.1.4.	88 aastat			6.1.4.
		6.1.5.	89 aastat			6.1.5.
	6.2.	90–94 aastat			6.2.	6.2.
		6.2.1.	90 aastat			6.2.1.
		6.2.2.	91 aastat			6.2.2.
		6.2.3.	92 aastat			6.2.3.
		6.2.4.	93 aastat			6.2.4.
		6.2.5.	94 aastat			6.2.5.
	6.3.	95–99 aastat			6.3.	6.3.
		6.3.1.	95 aastat			6.3.1.
		6.3.2.	96 aastat			6.3.2.
		6.3.3.	97 aastat			6.3.3.
		6.3.4.	98 aastat			6.3.4.
		6.3.5.	99 aastat			6.3.5.
	6.4.	100 aastat ja rohkem			6.4.	6.4.

„Vanuse” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Teema: Seaduslik perekonnaseis

Perekonnaseisu määratletakse isiku (seadusliku) perekonnaseisuna abielu käsitlevate riigi seaduste (või tavade) kohaselt (s.o õiguslikult).

Isik liigitatakse uuringukuupäeval kehtiva kõige hilisema perekonnaseisu järgi.

Liikmesriigid esitavad andmed registreeritud kooselu kohta, kui neil on õigusraamistik, mis reguleerib kooselu,

a)	mille puhul tekivad kahe isiku vahel õiguslikud abielulised kohustused ja

b)	mis ei ole abielu ja

c)	mille puhul abielus isik või isik, kellel on sellisest kooselust tulenevalt õiguslikud kohustused, ei saa end samal ajal siduda ühegi õigusliku kohustusega, mis tuleneb uuest abielust või muust sellisest kooselust teise isikuga.

Seaduslik perekonnaseis			LMS.
0.	Kokku		0.
1.	Ei ole kunagi olnud abielus ega registreerinud kooselu.		1.
2.	Abielus		2.
	2.1.	Abielus vastassoo esindajaga (valikuline)	2.1.
	2.2.	Abielus samasoolisega (valikuline)	2.2.
3.	Lesk (ning ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud kooselu)		3.
4.	Lahutatud (ning ei ole uuesti abiellunud ega registreerinud kooselu)		4.
5.	Registreeritud kooselu korral		5.
	5.1.	Kooselu vastassoo esindajaga (valikuline)	5.1.
	5.2.	Kooselu samasoolisega (valikuline)	5.2.
6.	Registreeritud kooselu lõppes partneri surmaga (ning ei ole abiellunud ega registreerinud uut kooselu)		6.
7.	Registreeritud kooselu lõpetati õiguslikult (ning ei ole abiellunud ega registreerinud uut kooselu)		7.
8.	Täpsustamata		8.

Jaotus „Seaduslik perekonnaseis” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Liikmesriikides, kus seadused sisaldavad sätteid abielus partnerite kohta, kes elavad seaduslikult lahus, liigitatakse sellised seaduslikult lahuselavad isikud kategooriasse „Abielus”(LMS.2.).

Teema: Praegune hõiveseisund

„Praegune hõiveseisund” näitab, milline on isiku praegune suhe majandustegevusse, ning see põhineb ühenädalasel võrdlusperioodil, mis võib täpsemalt olla kindel, hiljutine kalendrinädal või viimane kalendri täisnädal või viimased seitse päeva enne loendust.

„Praegune majanduslikult aktiivne rahvastik” koosneb kõikidest isikutest, kes täidavad hõivatute ja töötute hulka arvamise kriteeriume.

„Töötajad” on kõik isikud, kes on vähemalt 15aastased ja kes uuringunädala jooksul:

a)	tegid vähemalt ühe tunni tööd kas tasu eest või rahalise või mitterahalise kasumi saamise nimel või

b)	puudusid ajutiselt töökohalt, millel nad olid juba töötanud ning millega neil säilis ametlik töösuhe, või ei tegutsenud ajutiselt iseenda tööandjana.

Palgatöötajaid, kes ei ole ajutiselt tööl, peetakse palgatöötajateks tingimusel, et neil on ametlik töösuhe. Sellise ajutise puudumise võimalikud põhjused on järgmised:

a)	haigus või vigastus või

b)	puhkus või

c)	streik või töösulg või

d)	õppe- või koolituspuhkus või

e)	sünnitus- või lapsehoolduspuhkus või

f)	üldise majandustegevuse vähenemine või

g)	ajutine tööseisak halva ilma, mehaanilise või elektrikatkestuse või tooraine või kütuse nappuse tõttu või

h)	muu ajutine puudumine kas loaga või ilma.

Ametlik töösuhe määratakse kindlaks ühe või enama järgmise kriteeriumi alusel:

a)	töötasu maksmise jätkumine või

b)	kinnitus tööle naasmise kohta eemaloleku põhjuse lõppemisel või kokkulepe tööle naasmise kuupäeva kohta või

c)	töölt puudutud aja kestuseks võib vastavalt vajadusele pidada aega, mille jooksul töötajatel on võimalik saada hüvitist, ilma et nad oleks kohustatud muud tööd vastu võtma.

Iseenda tööandjaid (välja arvatud abistavad perekonnaliikmed) peetakse töötavaks, kui nad on töötanud iseenda tööandjana uuringunädala jooksul või nad on ajutiselt puudunud töölt, kuid nende ettevõte on endiselt olemas.

Abistavaid perekonnaliikmeid peetakse töötavaks, kui nad on töötanud abistava perekonnaliikmena uuringunädala jooksul.

„Töötute” hulka kuuluvad kõik vähemalt 15aastased isikud, kes olid:

a)	„ilma tööta” ehk ei teinud uuringunädala jooksul palgatööd ega olnud iseendale töö andja ning

b)	„valmis kohe tööd alustama” ehk olid uuringunädala jooksul ja kaks nädalat pärast seda valmis asuma palgatööle või hakkama iseenda tööandjaks ning

c)	„tööotsijad” ehk olid uuringunädalaga lõppeva neljanädalase ajavahemiku jooksul astunud konkreetseid samme palgatöö otsimiseks või iseenda tööandjaks hakkamiseks.

Kategooria „Hetkel majanduslikult mitteaktiivne” hõlmab isikuid, kes on majanduslikuks tegutsemiseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad.

Iga isiku hõiveseisundi kindlaksmääramisel eelistatakse seisundit „hõivatud”„töötule” ning seisundit „töötu”„majanduslikult mitteaktiivsele”.

Praegune hõiveseisund				CAS.L.	CAS.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Praegu majanduslikult aktiivne			1.	1.
	1.1.	Hõivatud		1.1.	1.1.
	1.2.	Töötu		1.2.	1.2.
		1.2.1.	Töötu, on varem töötanud		1.2.1.
		1.2.2.	Töötu, pole kunagi töötanud		1.2.2.
2.	Praegu majanduslikult mitteaktiivne			2.	2.
	2.1.	Isikud, kes on majanduslikuks tegutsemiseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad			2.1.
	2.2.	Pensioni või kapitalitulu saajad			2.2.
	2.3.	Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)			2.3.
	2.4.	Kodused ja muud			2.4.
		2.4.1.	Kodused (valikuline)		2.4.1.
		2.4.2.	Muud (valikuline)		2.4.2.
3.	Täpsustamata			3.	3.

„Praeguse hõiveseisundi” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Iga praegu majanduslikult mitteaktiivse isiku jaoks üheainsa hõiveseisundi kindlaksmääramisel eelistatakse seisundit „Isikud, kes on majanduslikuks tegutsemiseks riiklikult lubatud miinimumvanusest nooremad”„Pensioni või kapitalitulu saajatele”, seisundile „Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)” eelistatakse seisundit „Pensioni või kapitalitulu saajad” ning seisundit „Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)” seisundile „Kodused ja muud”.

Seega hõlmab kategooria „Õppurid (majanduslikult mitteaktiivsed)” (CAS.H.2.3.) teise ja kolmanda haridustaseme õppureid, kes:

—	on saavutanud majanduslikuks tegevuseks riikliku miinimumvanuse ja

—	ei ole majanduslikult aktiivsed ning

—	ei saa pensioni ega kapitalitulu.

Teema: Amet

Amet viitab töökohal tehtava töö laadile. „Töö laadi” kirjeldatakse peamiste tööülesannete ja -kohustuste abil.

Isiku liigitamine teemade „Amet”, „Majanduse tegevusala” ja „Hõivestaatus” jaotuste raames põhineb samal tööl. Isikud, kellel on rohkem kui üks töö, liigitatakse nende põhitöökoha ameti järgi, mis määratakse kindlaks järgmisel viisil:

1)	töö tegemiseks veedetud aeg või kui see ei ole võimalik,

2)	saadud sissetulek.

Amet		OCC.
0.	Kokku	0.
1.	Juhtivtöötajad	1.
2.	Tippspetsialistid	2.
3.	Tehnikud ja keskastme spetsialistid	3.
4.	Abiteenistujad	4.
5.	Teenindus- ja müügitöötajad	5.
6.	Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse oskustöölised	6.
7.	Oskus- ja käsitöölised	7.
8.	Seadme- ja masinaoperaatorid ja montöörid	8.
9.	Lihttöölised	9.
10.	Relvajõud	10.
11.	Täpsustamata	11.
12.	Ei kohaldata	12.

Jaotus „Amet” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud, kes:

—	uuringunädala jooksul töötasid või

—	olid uuringunädala jooksul töötud, kuid on varem töötanud,

liigitatakse ainult ühe OCC.1.–OCC.11. kategooria alla kõige viimases töösuhtes peetud ameti järgi. Teema „Amet” on jaotatud kümneks rühmaks OCC1 kuni OCC10 vastavalt klassifikaatori ISCO-08 (COM) pearühmadele.

Kui 1. jaanuaril 2011. aastal kehtiva ISCO (COM) klassifikaatori kategooriate nimetused erinevad OCC.1.–OCC.10. kategooriate nimetustest, kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivaid ISCO (COM) klassifikaatori kategooriate nimetusi.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	ei olnud uuringunädala jooksul majanduslikult aktiivsed või

—	olid töötud ega ole kunagi varem tööl käinud (st nad ei ole oma elu jooksul kunagi töötanud),

liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (OCC.12.).

Teema: Majanduse tegevusala

„Majanduse tegevusala” osutab sellise asutuse/ettevõtte või sarnase üksuse tootmise või tegevuse laadile, milles asub praegu majanduslikult aktiivse isiku töökoht. Isikute puhul, kelle värbab ja võtab tööle üks ettevõte, kuid kellel on tegelikult töökoht teises ettevõttes (renditööjõud, lähetatud tööjõud), märgitakse selle ettevõtte/asutuse või sarnase üksuse majanduse tegevusala, kus töökoht tegelikult asub.

Isiku liigitamine teemade „Amet”, „Majanduse tegevusala” ja „Hõivestaatus” jaotuste raames põhineb samal tööl. Isikud, kellel on rohkem kui üks töö, liigitatakse nende põhitöökoha majanduse tegevusala järgi, mis määratakse kindlaks järgmiste kriteeriumide alusel:

—	töö tegemiseks veedetud aeg või kui see ei ole võimalik

—	saadud sissetulek.

Majanduse tegevusala			IND.L.	IND.H.
0.	Kokku		0.	0.
1.	Põllumajandus, metsandus ja kalandus		1.	1.
2.	Tootmistööstus, maavarade kaevandamine ning muu tööstus		2.	2.
	2.1.	Mäetööstus		2.1.
	2.2.	Töötlev tööstus/tootmistööstus		2.2.
	2.3.	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine		2.3.
	2.4.	Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus		2.4.
3.	Ehitus		3.	3.
4.	Hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus		4.	4.
	4.1.	Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste parandus		4.1.
	4.2.	Veondus ja laondus		4.2.
	4.3.	Majutus ja toitlustus		4.3.
5.	Info ja side		5.	5.
6.	Finants- ja kindlustustegevus		6.	6.
7.	Kinnisvaraalane tegevus		7.	7.
8.	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused		8.	8.
	8.1.	Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus		8.1.
	8.2.	Haldus- ja tugiteenused		8.2.
9.	Avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne		9.	9.
	9.1.	Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus		9.1.
	9.2.	Haridus		9.2.
	9.3.	Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne		9.3.
10.	Muud teenused		10.	10.
	10.1.	Kunst, meelelahutus ja vaba aeg		10.1.
	10.2.	Muud teenindavad tegevused		10.2.
	10.3.	Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine		10.3.
	10.4.	Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus		10.4.
11.	Täpsustamata		11.	11.
12.	Ei kohaldata		12.	12.

Jaotus „Majanduse tegevusala” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud, kes

—	olid uuringunädala jooksul hõivatud

—	olid uuringunädala jooksul töötud, kuid on varem töötanud,

liigitatakse kategooriate IND.L.1.–IND.L.10. ja IND.H.1.–IND.H.10.4. alla vastavalt sellele, millisel majanduse tegevusalal nad viimati töötasid. „Majanduse tegevusala” jaotuse kategooriates IND.H.1.–IND.H.10.4. on loetletud NACE Rev. 2 klassifikaatori 21 jagu ja asjakohased vahesummad.

Kui 1. jaanuaril 2011. aastal kehtiva NACE klassifikaatori jagude nimetused erinevad „Majanduse tegevusala” jaotuses loetletud nimetustest, kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivaid NACE klassifikaatori nimetusi.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	ei olnud uuringunädala jooksul majanduslikult aktiivsed või

—	olid töötud ega olnud kunagi varem tööl käinud (st nad ei ole oma elu jooksul kunagi töötanud),

liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (IND.L.12., IND.H.12.).

Teema: Hõivestaatus

Palgatöötaja on isik, kes teeb palgatööd, st tööd, mille puhul tööleping sisaldab töövõtja jaoks sõnaselgelt või loogilise järeldusena põhihüvitist, mis ei sõltu selle üksuse tulust, kus ta töötab (kõnealune üksus võib olla äriühing, kasumitaotluseta institutsioon, valitsusüksus või kodumajapidamine). Palgatöötajatest isikutele makstakse hüvitisena tavaliselt palka, kuid neile võidakse maksta müügi alusel provisjoni, tükitöö tasu, lisatasusid või loonuspalka näiteks toidu, eluaseme või koolituse kujul. Mõned või kõik töövõtja kasutatavad töövahendid, tootmisvahendid, teabesüsteemid ja/või ruumid võivad kuuluda kellelegi teisele ning töövõtja võib töötada omaniku/omanike või omaniku/omanike palgatud isikute otsese järelevalve all või nende kehtestatud suuniste kohaselt.

Tööandja on isik, kes oma kulul või koos mõne partneriga tegutseb „iseendale töö andjana” ning on selle raames püsivalt (uuringunädal kaasa arvatud) palganud „palgatöötajana” ühe või mitu isikut. Tööandja teeb ettevõtlusega seotud otsused ise või delegeerib otsustusõiguse teistele, jäädes siiski ise vastutavaks ettevõtluse õnnestumise eest.

Kui isik on ühtaegu nii tööandja kui ka palgatöötaja, liigitatakse ta ainult ühte rühma vastavalt

—	töö tegemiseks kulutatavale ajale või kui see ei ole võimalik

—	saadud sissetulekule.

Üksikettevõtja on isik, kes töötades üksi või koos ühe või mitme partneriga tegutseb „iseenda tööandjana” ning ei ole palganud püsivalt (kaasa arvatud uuringunädalal) ühtki „palgatöötajat”.

Abistav perekonnaliige on isik, kes

—	tegutseb „iseenda tööandjana” turusuunitlusega ettevõttes, mida juhib temaga seotud isik, kes elab samas leibkonnas, ning

—	keda ei saa pidada partneriks (st tööandjaks ega üksikettevõtjaks), sest tema panus ettevõtte tegevusse ei ole tööaja või riigisiseste tingimuste alusel kindlaks määratud muude tegurite põhjal võrreldav ettevõtte juhi panusega.

Tootmisühistu liige on isik, kes tegutseb „iseenda tööandjana” ettevõttes, mis on korraldatud ühistuna, milles iga liige osaleb teiste liikmetega võrdsel alusel tootmise korralduse, müügi ja/või muu töö, investeeringute ja liikmete vahel tulu jagamise kindlaksmääramisel.

Isiku liigitamine teemade jaotuste „Amet”, „Majanduse tegevusala” ja „Hõivestaatus” raames põhineb samal tööl. Isikud, kellel on rohkem kui üks töö, liigitatakse nende põhitöökoha hõivestaatuse järgi, mis määratakse kindlaks

—	töö tegemiseks kulutatava aja põhjal või kui see ei ole võimalik,

—	saadud sissetuleku põhjal.

Hõivestaatus			SIE.
0.	Kokku		0.
1.	Palgatöötajad		1.
2.	Tööandjad		2.
3.	Üksikettevõtjad		3.
4.	Muud („Abistavad perekonnaliikmed” ja „Tootmisühistute liikmed”)		4.
	4.1.	Abistavad perekonnaliikmed (valikuline)	4.1.
	4.2.	Tootmisühistute liikmed (valikuline)	4.2.
5.	Täpsustamata		5.
6.	Ei kohaldata		6.

Jaotus „Hõivestaatus” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud, kes

—	töötasid uuringunädala jooksul või

—	olid uuringunädala jooksul töötud, kuid on varem töötanud,

liigitatakse ainult ühe SIE.1.–SIE.5. kategooria alla kõige viimase töösuhte hõivestaatuse järgi.

Alla 15 aasta vanused isikud ning vähemalt 15aastased isikud, kes

—	ei olnud uuringunädala jooksul majanduslikult aktiivsed või

—	olid töötud ega olnud kunagi varem tööl käinud (st nad ei ole oma elu jooksul kunagi töötanud),

liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (SIE.6.).

Teema: Haridustase

Haridustase on selle riigi haridussüsteemis, kus haridus on omandatud, kõrgeim edukalt lõpetatud tase. Arvesse võetakse kogu haridust, mis on vajalik ühe taseme omandamiseks, isegi kui seda on antud väljaspool koole ja ülikoole.

Haridustase (kõrgeim lõpetatud tase)		EDU.
0.	Kokku	0.
1.	Ametlik haridus puudub	1.
2.	ISCED 1. tase – Algharidus	2.
3.	ISCED 2. tase – Põhiharidus	3.
4.	ISCED 3. tase – Keskharidus	4.
5.	ISCED 4. tase – Keskhariduse järgne mitte-kõrgharidus	5.
6.	ISCED 5. tase – Kõrghariduse esimene tase	6.
7.	ISCED 6. tase – Kõrghariduse teine tase	7.
8.	Täpsustamata (vähemalt 15aastaste isikute puhul)	8.
9.	Ei kohaldata (alla 15aastased isikud)	9.

Jaotus „Haridustase (kõrgeim lõpetatud tase)” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Vähemalt 15aastased isikud liigitatakse vastavalt nende haridustasemele (kõrgeim lõpetatud tase) ainult ühte EDU.1.–EDU.8. kategooriasse. Alla 15aastased isikud liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (EDU.9.).

Kui 1. jaanuaril 2011. aastal kehtiva ISCED (COM) klassifikaatori kategooriate nimetused kalduvad kõrvale EDU.2.–EDU.7. kategooriate nimetustest, kasutatakse 1. jaanuaril 2011. aastal kehtivaid ISCED klassifikaatori kategooriate nimetusi.

Teema: Sünniriik/-koht

„Sünnikoha” andmete kogumisel võetakse aluseks ema alaline elukoht sünni ajal või kui see ei ole võimalik, siis koht, kus sünd toimus.

Sünniriigi kohta kogutakse andmed 1. jaanuaril 2011 kehtivate rahvusvaheliste piiride alusel.

„ELi liikmesriik” tähendab, et riik on 1. jaanuaril 2011. aastal Euroopa Liidu liige.

Sünniriik/-koht					POB.L.	POB.M.	POB.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Sünnikoht andmeid esitavas riigis				1.	1.	1.
2.	Sünnikoht ei ole andmeid esitavas riigis				2.	2.	2.
	2.1.	Teised ELi liikmesriigid			2.1.	2.1.	2.1.
		2.1.01.	Belgia				2.1.01.
		2.1.02.	Bulgaaria				2.1.02.
		2.1.03.	Tšehhi Vabariik				2.1.03.
		2.1.04.	Taani				2.1.04.
		2.1.05.	Saksamaa				2.1.05.
		2.1.06.	Eesti				2.1.06.
		2.1.07.	Iirimaa				2.1.07.
		2.1.08.	Kreeka				2.1.08.
		2.1.09.	Hispaania				2.1.09.
		2.1.10.	Prantsusmaa				2.1.10.
		2.1.11.	Itaalia				2.1.11.
		2.1.12.	Küpros				2.1.12.
		2.1.13.	Läti				2.1.13.
		2.1.14.	Leedu				2.1.14.
		2.1.15.	Luksemburg				2.1.15.
		2.1.16.	Ungari				2.1.16.
		2.1.17.	Malta				2.1.17.
		2.1.18.	Madalmaad				2.1.18.
		2.1.19.	Austria				2.1.19.
		2.1.20.	Poola				2.1.20.
		2.1.21.	Portugal				2.1.21.
		2.1.22.	Rumeenia				2.1.22.
		2.1.23.	Sloveenia				2.1.23.
		2.1.24.	Slovakkia				2.1.24.
		2.1.25.	Soome				2.1.25.
		2.1.26.	Rootsi				2.1.26.
		2.1.27.	Ühendkuningriik				2.1.27.
	2.2.	Väljaspool ELi			2.2.	2.2.	2.2.
		2.2.1.	Väljaspool ELi, kuid mujal Euroopa piires			2.2.1.	2.2.1.
			2.2.1.01.	Albaania			2.2.1.01.
			2.2.1.02.	Andorra			2.2.1.02.
			2.2.1.03.	Valgevene			2.2.1.03.
			2.2.1.04.	Horvaatia			2.2.1.04.
			2.2.1.05.	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (3)			2.2.1.05.
			2.2.1.06.	Gibraltar.			2.2.1.06.
			2.2.1.07.	Guernsey			2.2.1.07.
			2.2.1.08.	Island			2.2.1.08.
			2.2.1.09.	Mani saar			2.2.1.09.
			2.2.1.10.	Jersey			2.2.1.10.
			2.2.1.11.	Kosovo (UN SCR 1244/99)			2.2.1.11.
			2.2.1.12.	Liechtenstein			2.2.1.12.
			2.2.1.13.	Moldova			2.2.1.13.
			2.2.1.14.	Monaco			2.2.1.14.
			2.2.1.15.	Montenegro			2.2.1.15.
			2.2.1.16.	Norra			2.2.1.16.
			2.2.1.17.	Bosnia ja Hertsegoviina			2.2.1.17.
			2.2.1.18.	Vene Föderatsioon			2.2.1.18.
			2.2.1.19.	San Marino			2.2.1.19.
			2.2.1.20.	Sark			2.2.1.20.
			2.2.1.21.	Serbia			2.2.1.21.
			2.2.1.22.	Šveits			2.2.1.22.
			2.2.1.23.	Ukraina			2.2.1.23.
			2.2.1.24.	Vatikan			2.2.1.24.
			2.2.1.25.	Fääri saared			2.2.1.25.
		2.2.2.	Aafrika			2.2.2.	2.2.2.
			2.2.2.01.	Alžeeria			2.2.2.01.
			2.2.2.02.	Angola			2.2.2.02.
			2.2.2.03.	Benin			2.2.2.03.
			2.2.2.04.	Botswana			2.2.2.04.
			2.2.2.05.	Burkina Faso			2.2.2.05.
			2.2.2.06.	Burundi			2.2.2.06.
			2.2.2.07.	Kamerun			2.2.2.07.
			2.2.2.08.	Cabo Verde			2.2.2.08.
			2.2.2.09.	Kesk-Aafrika Vabariik			2.2.2.09.
			2.2.2.10.	Tšaad			2.2.2.10.
			2.2.2.11.	Komoorid			2.2.2.11.
			2.2.2.12.	Kongo			2.2.2.12.
			2.2.2.13.	Côte d’Ivoire			2.2.2.13.
			2.2.2.14.	Kongo Demokraatlik Vabariik			2.2.2.14.
			2.2.2.15.	Djibouti			2.2.2.15.
			2.2.2.16.	Egiptus			2.2.2.16.
			2.2.2.17.	Ekvatoriaal-Guinea			2.2.2.17.
			2.2.2.18.	Eritrea			2.2.2.18.
			2.2.2.19.	Etioopia			2.2.2.19.
			2.2.2.20.	Gabon			2.2.2.20.
			2.2.2.21.	Gambia			2.2.2.21.
			2.2.2.22.	Ghana			2.2.2.22.
			2.2.2.23.	Guinea			2.2.2.23.
			2.2.2.24.	Guinea-Bissau			2.2.2.24.
			2.2.2.25.	Keenia			2.2.2.25.
			2.2.2.26.	Lesotho			2.2.2.26.
			2.2.2.27.	Libeeria			2.2.2.27.
			2.2.2.28.	Liibüa			2.2.2.28.
			2.2.2.29.	Madagaskar			2.2.2.29.
			2.2.2.30.	Malawi			2.2.2.30.
			2.2.2.31.	Mali			2.2.2.31.
			2.2.2.32.	Mauritaania			2.2.2.32.
			2.2.2.33.	Mauritius			2.2.2.33.
			2.2.2.34.	Mayotte			2.2.2.34.
			2.2.2.35.	Maroko			2.2.2.35.
			2.2.2.36.	Mosambiik			2.2.2.36.
			2.2.2.37.	Namiibia			2.2.2.37.
			2.2.2.38.	Niger			2.2.2.38.
			2.2.2.39.	Nigeeria			2.2.2.39.
			2.2.2.40.	Ruanda			2.2.2.40.
			2.2.2.41.	Saint Helena			2.2.2.41.
			2.2.2.42.	São Tomé ja Príncipe			2.2.2.42.
			2.2.2.43.	Senegal			2.2.2.43.
			2.2.2.44.	Seišellid			2.2.2.44.
			2.2.2.45.	Sierra Leone			2.2.2.45.
			2.2.2.46.	Somaalia			2.2.2.46.
			2.2.2.47.	Lõuna-Aafrika			2.2.2.47.
			2.2.2.48.	Sudaan			2.2.2.48.
			2.2.2.49.	Svaasimaa			2.2.2.49.
			2.2.2.50.	Togo			2.2.2.50.
			2.2.2.51.	Tuneesia			2.2.2.51.
			2.2.2.52.	Uganda			2.2.2.52.
			2.2.2.53.	Tansaania			2.2.2.53.
			2.2.2.54.	Sambia			2.2.2.54.
			2.2.2.55.	Zimbabwe			2.2.2.55.
		2.2.3.	Kariibi piirkond, Lõuna- või Kesk-Ameerika			2.2.3.	2.2.3.
			2.2.3.01.	Anguilla			2.2.3.01.
			2.2.3.02.	Antigua ja Barbuda,			2.2.3.02.
			2.2.3.03.	Argentina			2.2.3.03.
			2.2.3.04.	Aruba			2.2.3.04.
			2.2.3.05.	Bahama			2.2.3.05.
			2.2.3.06.	Barbados			2.2.3.06.
			2.2.3.07.	Belize			2.2.3.07.
			2.2.3.08.	Bermuda			2.2.3.08.
			2.2.3.09.	Boliivia			2.2.3.09.
			2.2.3.10.	Brasiilia			2.2.3.10.
			2.2.3.11.	Briti Neitsisaared			2.2.3.11.
			2.2.3.12.	Kaimanisaared			2.2.3.12.
			2.2.3.13.	Tšiili			2.2.3.13.
			2.2.3.14.	Colombia			2.2.3.14.
			2.2.3.15.	Costa Rica			2.2.3.15.
			2.2.3.16.	Kuuba			2.2.3.16.
			2.2.3.17.	Dominica			2.2.3.17.
			2.2.3.18.	Dominikaani Vabariik			2.2.3.18.
			2.2.3.19.	Ecuador			2.2.3.19.
			2.2.3.20.	El Salvador			2.2.3.20.
			2.2.3.21.	Falklandi saared (Malviinid)			2.2.3.21.
			2.2.3.22.	Prantsuse Lõunaalad			2.2.3.22.
			2.2.3.23.	Grenada			2.2.3.23.
			2.2.3.24.	Guatemala			2.2.3.24.
			2.2.3.25.	Guyana			2.2.3.25.
			2.2.3.26.	Haiti			2.2.3.26.
			2.2.3.27.	Honduras			2.2.3.27.
			2.2.3.28.	Jamaica			2.2.3.28.
			2.2.3.29.	Mehhiko			2.2.3.29.
			2.2.3.30.	Montserrat			2.2.3.30.
			2.2.3.31.	Hollandi Antillid			2.2.3.31.
			2.2.3.32.	Nicaragua			2.2.3.32.
			2.2.3.33.	Panama			2.2.3.33.
			2.2.3.34.	Paraguay			2.2.3.34.
			2.2.3.35.	Peruu			2.2.3.35.
			2.2.3.36.	Saint Barthelemy			2.2.3.36.
			2.2.3.37.	Saint Kitts ja Nevis			2.2.3.37.
			2.2.3.38.	Saint Lucia			2.2.3.38.
			2.2.3.39.	Saint Martin			2.2.3.39.
			2.2.3.40.	Saint-Pierre ja Miquelon			2.2.3.40.
			2.2.3.41.	Saint Vincent ja Grenadiinid			2.2.3.41.
			2.2.3.42.	Suriname			2.2.3.42.
			2.2.3.43.	Trinidad ja Tobago			2.2.3.43.
			2.2.3.44.	Turks ja Caicos			2.2.3.44.
			2.2.3.45.	Uruguay			2.2.3.45.
			2.2.3.46.	Venezuela			2.2.3.46.
		2.2.4.	Põhja-Ameerika			2.2.4.	2.2.4.
			2.2.4.01.	Kanada			2.2.4.01.
			2.2.4.02.	Gröönimaa			2.2.4.02.
			2.2.4.03.	Ameerika Ühendriigid			2.2.4.03.
		2.2.5.	Aasia			2.2.5.	2.2.5.
			2.2.5.01.	Afganistan			2.2.5.01.
			2.2.5.02.	Armeenia			2.2.5.02.
			2.2.5.03.	Aserbaidžaan			2.2.5.03.
			2.2.5.04.	Bahrein			2.2.5.04.
			2.2.5.05.	Bangladesh			2.2.5.05.
			2.2.5.06.	Bhutan			2.2.5.06.
			2.2.5.07.	Brunei			2.2.5.07.
			2.2.5.08.	Kambodža			2.2.5.08.
			2.2.5.09.	Hiina			2.2.5.09.
			2.2.5.10.	Gruusia			2.2.5.10.
			2.2.5.11.	India			2.2.5.11.
			2.2.5.12.	Indoneesia			2.2.5.12.
			2.2.5.13.	Iraak			2.2.5.13.
			2.2.5.14.	Iraan			2.2.5.14.
			2.2.5.15.	Iisrael			2.2.5.15.
			2.2.5.16.	Jaapan			2.2.5.16.
			2.2.5.17.	Jordaania			2.2.5.17.
			2.2.5.18.	Kasahstan			2.2.5.18.
			2.2.5.19.	Põhja-Korea			2.2.5.19.
			2.2.5.20.	Lõuna-Korea			2.2.5.20.
			2.2.5.21.	Kuveit			2.2.5.21.
			2.2.5.22.	Kõrgõzstan			2.2.5.22.
			2.2.5.23.	Laos			2.2.5.23.
			2.2.5.24.	Liibanon			2.2.5.24.
			2.2.5.25.	Malaisia			2.2.5.25.
			2.2.5.26.	Maldiivid			2.2.5.26.
			2.2.5.27.	Mongoolia			2.2.5.27.
			2.2.5.28.	Myanmar			2.2.5.28.
			2.2.5.29.	Nepal			2.2.5.29.
			2.2.5.30.	Omaan			2.2.5.30.
			2.2.5.31.	Pakistan			2.2.5.31.
			2.2.5.32.	Filipiinid			2.2.5.32.
			2.2.5.33.	Katar			2.2.5.33.
			2.2.5.34.	Saudi Araabia			2.2.5.34.
			2.2.5.35.	Singapur			2.2.5.35.
			2.2.5.36.	Sri Lanka			2.2.5.36.
			2.2.5.37.	Süüria			2.2.5.37.
			2.2.5.38.	Taiwan; Hiina provints			2.2.5.38.
			2.2.5.39.	Tadžikistan			2.2.5.39.
			2.2.5.40.	Tai			2.2.5.40.
			2.2.5.41.	Ida-Timor			2.2.5.41.
			2.2.5.42.	Türgi			2.2.5.42.
			2.2.5.43.	Türkmenistan			2.2.5.43.
			2.2.5.44.	Araabia Ühendemiraadid			2.2.5.44.
			2.2.5.45.	Usbekistan			2.2.5.45.
			2.2.5.46.	Vietnam			2.2.5.46.
			2.2.5.47.	Jeemen			2.2.5.47.
		2.2.6.	Okeaania			2.2.6.	2.2.6.
			2.2.6.01.	Austraalia			2.2.6.01.
			2.2.6.02.	Mikroneesia Liiduriigid			2.2.6.02.
			2.2.6.03.	Fidži			2.2.6.03.
			2.2.6.04.	Prantsuse Polüneesia			2.2.6.04.
			2.2.6.05.	Kiribati			2.2.6.05.
			2.2.6.06.	Marshalli Saared			2.2.6.06.
			2.2.6.07.	Nauru			2.2.6.07.
			2.2.6.08.	Uus-Kaledoonia			2.2.6.08.
			2.2.6.09.	Uus-Meremaa			2.2.6.09.
			2.2.6.10.	Palau			2.2.6.10.
			2.2.6.11.	Paapua Uus-Guinea			2.2.6.11.
			2.2.6.12.	Samoa			2.2.6.12.
			2.2.6.13.	Saalomoni saared			2.2.6.13.
			2.2.6.14.	Tonga			2.2.6.14.
			2.2.6.15.	Tuvalu			2.2.6.15.
			2.2.6.16.	Pitcairn			2.2.6.16.
			2.2.6.17.	Vanuatu			2.2.6.17.
			2.2.6.18.	Wallis ja Futuna			2.2.6.18.
3.	Muu				3.	3.	3.
	3.1.	Andmed, mida ei ole võimalik praeguste piiride järgi liigitada (valikuline)				3.1.	3.1.
		3.1.01.	Tšehhoslovakkia (valikuline)				3.1.01.
		3.1.02.	Nõukogude Liit (valikuline)				3.1.02.
		3.1.03.	Jugoslaavia (valikuline)				3.1.03.
		3.1.04.	Muu üksus (valikuline)				3.1.04.
	3.2.	Väljaspool kõiki riike (valikuline)				3.2.	3.2.
4.	Täpsustamata				4.	4.	4.

Jaotused „Sünniriik/-koht” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

„Sünniriik/-koht” jaotuse all esitatud riikide nimekirja kasutatakse vaid statistika jaoks.

Andmeid esitavate riikide puhul, kes on ELi liikmesriigid ei kasutata kategooria „Muu ELi liikmesriik” (POB.H.2.1.) seda alakategooriat, mis osutab nende liikmesriigile. Andmeid esitavate riikide puhul, kes ei ole ELi liikmesriigid, muudetakse kategooria „Muu ELi liikmesriik” (POB.L.2.1., POB.M.2.1., POB.H.2.1.) kategooriaks „ELi liikmesriik”.

Kategooria „Andmed, mida ei ole võimalik praeguste piiride järgi liigitada” (POB.M.3.1., POB.H.3.1.) hõlmab isikuid, kelle sünniriigid olid olemas nende sünni ajal, kuid loenduse ajal need riigid enam ei eksisteeri, ning keda ei ole võimalik liigitada ainult loenduse ajal eksisteeriva riigi alla, st praegustele piiridele vastavalt.

Kategooria „Väljaspool kõiki riike” (POB.M.3.2, POB.H.3.2.) hõlmab isikuid, kelle sünniaegne ema alaline elukoht ei ole teada ja kes on sündinud väljaspool kõiki riike, nt merel või õhus.

Teema: Kodakondsus

„Kodakondsust” määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel, mis on omandatud sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras kas avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil riiklikele õigusaktidele vastavalt.

Kahe või enama kodakondsusega isik liigitatakse ainult ühe kodakondsuse järgi, mis määratakse kindlaks järgmises tähtsuse järjekorras:

1.	andmeid esitav riik või

2.	kui isikul ei ole andmeid esitava riigi kodakondsust: muu ELi liikmesriik või

3.	kui isikul ei ole muu ELi liikmesriigi kodakondsust: muu riik väljaspool Euroopa Liitu.

Topeltkodakondsuse juhtude puhul, kui mõlemad riigid on Euroopa Liidu liikmed, ent kumbki ei ole andmeid esitav riik, otsustavad liikmesriigid, millise kodakondsuse alusel isik liigitada.

„ELi liikmesriik” tähendab, et riik on 1. jaanuaril 2011. aastal Euroopa Liidu liige.

Kodakondsus					COC.L.	COC.M.	COC.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Andmeid esitava riigi kodakondsus				1.	1.	1.
2.	Muu kui andmeid esitava riigi kodakondsus				2.	2.	2.
	2.1.	Ei ole andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus			2.1.	2.1.	2.1.
		2.1.01.	Belgia				2.1.01.
		2.1.02.	Bulgaaria				2.1.02.
		2.1.03.	Tšehhi Vabariik				2.1.03.
		2.1.04.	Taani				2.1.04.
		2.1.05.	Saksamaa				2.1.05.
		2.1.06.	Eesti				2.1.06.
		2.1.07.	Iirimaa				2.1.07.
		2.1.08.	Kreeka				2.1.08.
		2.1.09.	Hispaania				2.1.09.
		2.1.10.	Prantsusmaa				2.1.10.
		2.1.11.	Itaalia				2.1.11.
		2.1.12.	Küpros				2.1.12.
		2.1.13.	Läti				2.1.13.
		2.1.14.	Leedu				2.1.14.
		2.1.15.	Luksemburg				2.1.15.
		2.1.16.	Ungari				2.1.16.
		2.1.17.	Malta				2.1.17.
		2.1.18.	Madalmaad				2.1.18.
		2.1.19.	Austria				2.1.19.
		2.1.20.	Poola				2.1.20.
		2.1.21.	Portugal				2.1.21.
		2.1.22.	Rumeenia				2.1.22.
		2.1.23.	Sloveenia				2.1.23.
		2.1.24.	Slovakkia				2.1.24.
		2.1.25.	Soome				2.1.25.
		2.1.26.	Rootsi				2.1.26.
		2.1.27.	Ühendkuningriik				2.1.27.
	2.2.	ELi välise riigi kodakondsus			2.2.	2.2.	2.2.
		2.2.1.	Muu Euroopa riik			2.2.1.	2.2.1.
			2.2.1.01.	Albaania			2.2.1.01.
			2.2.1.02.	Andorra			2.2.1.02.
			2.2.1.03.	Valgevene			2.2.1.03.
			2.2.1.04.	Horvaatia			2.2.1.04.
			2.2.1.05.	Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik (4)			2.2.1.05.
			2.2.1.06.	Ei kasutata			2.2.1.06.
			2.2.1.07.	Guernsey			2.2.1.07.
			2.2.1.08.	Island			2.2.1.08.
			2.2.1.09.	Mani saar			2.2.1.09.
			2.2.1.10.	Jersey			2.2.1.10.
			2.2.1.11.	Ei kasutata			2.2.1.11.
			2.2.1.12.	Liechtenstein			2.2.1.12.
			2.2.1.13.	Moldova			2.2.1.13.
			2.2.1.14.	Monaco			2.2.1.14.
			2.2.1.15.	Montenegro			2.2.1.15.
			2.2.1.16.	Norra			2.2.1.16.
			2.2.1.17.	Bosnia ja Hertsegoviina			2.2.1.17.
			2.2.1.18.	Vene Föderatsioon			2.2.1.18.
			2.2.1.19.	San Marino			2.2.1.19.
			2.2.1.20.	Sark			2.2.1.20.
			2.2.1.21.	Serbia			2.2.1.21.
			2.2.1.22.	Šveits			2.2.1.22.
			2.2.1.23.	Ukraina			2.2.1.23.
			2.2.1.24.	Vatikan			2.2.1.24.
			2.2.1.25.	Tunnustatud mittekodanikud			2.2.1.25.
			2.2.1.26.	Muu			2.2.1.26.
		2.2.2.	Aafrika riik			2.2.2.	2.2.2.
			2.2.2.01.	Alžeeria			2.2.2.01.
			2.2.2.02.	Angola			2.2.2.02.
			2.2.2.03.	Benin			2.2.2.03.
			2.2.2.04.	Botswana			2.2.2.04.
			2.2.2.05.	Burkina Faso			2.2.2.05.
			2.2.2.06.	Burundi			2.2.2.06.
			2.2.2.07.	Kamerun			2.2.2.07.
			2.2.2.08.	Cabo Verde			2.2.2.08.
			2.2.2.09.	Kesk-Aafrika Vabariik			2.2.2.09.
			2.2.2.10.	Tšaad			2.2.2.10.
			2.2.2.11.	Komoorid			2.2.2.11.
			2.2.2.12.	Kongo			2.2.2.12.
			2.2.2.13.	Côte d’Ivoire			2.2.2.13.
			2.2.2.14.	Kongo Demokraatlik Vabariik			2.2.2.14.
			2.2.2.15.	Djibouti			2.2.2.15.
			2.2.2.16.	Egiptus			2.2.2.16.
			2.2.2.17.	Ekvatoriaal-Guinea			2.2.2.17.
			2.2.2.18.	Eritrea			2.2.2.18.
			2.2.2.19.	Etioopia			2.2.2.19.
			2.2.2.20.	Gabon			2.2.2.20.
			2.2.2.21.	Gambia			2.2.2.21.
			2.2.2.22.	Ghana			2.2.2.22.
			2.2.2.23.	Guinea			2.2.2.23.
			2.2.2.24.	Guinea-Bissau			2.2.2.24.
			2.2.2.25.	Keenia			2.2.2.25.
			2.2.2.26.	Lesotho			2.2.2.26.
			2.2.2.27.	Libeeria			2.2.2.27.
			2.2.2.28.	Liibüa			2.2.2.28.
			2.2.2.29.	Madagaskar			2.2.2.29.
			2.2.2.30.	Malawi			2.2.2.30.
			2.2.2.31.	Mali			2.2.2.31.
			2.2.2.32.	Mauritaania			2.2.2.32.
			2.2.2.33.	Mauritius			2.2.2.33.
			2.2.2.34.	Mayotte			2.2.2.34.
			2.2.2.35.	Maroko			2.2.2.35.
			2.2.2.36.	Mosambiik			2.2.2.36.
			2.2.2.37.	Namiibia			2.2.2.37.
			2.2.2.38.	Niger			2.2.2.38.
			2.2.2.39.	Nigeeria			2.2.2.39.
			2.2.2.40.	Ruanda			2.2.2.40.
			2.2.2.41.	Saint Helena			2.2.2.41.
			2.2.2.42.	São Tomé ja Príncipe			2.2.2.42.
			2.2.2.43.	Senegal			2.2.2.43.
			2.2.2.44.	Seišellid			2.2.2.44.
			2.2.2.45.	Sierra Leone			2.2.2.45.
			2.2.2.46.	Somaalia			2.2.2.46.
			2.2.2.47.	Lõuna-Aafrika			2.2.2.47.
			2.2.2.48.	Sudaan			2.2.2.48.
			2.2.2.49.	Svaasimaa			2.2.2.49.
			2.2.2.50.	Togo			2.2.2.50.
			2.2.2.51.	Tuneesia			2.2.2.51.
			2.2.2.52.	Uganda			2.2.2.52.
			2.2.2.53.	Tansaania			2.2.2.53.
			2.2.2.54.	Sambia			2.2.2.54.
			2.2.2.55.	Zimbabwe			2.2.2.55.
		2.2.3.	Kariibi piirkonna, Lõuna- või Kesk-Ameerika riik			2.2.3.	2.2.3.
			2.2.3.01.	Anguilla			2.2.3.01.
			2.2.3.02.	Antigua ja Barbuda			2.2.3.02.
			2.2.3.03.	Argentina			2.2.3.03.
			2.2.3.04.	Aruba			2.2.3.04.
			2.2.3.05.	Bahama			2.2.3.05.
			2.2.3.06.	Barbados			2.2.3.06.
			2.2.3.07.	Belize			2.2.3.07.
			2.2.3.08.	Bermuda			2.2.3.08.
			2.2.3.09.	Boliivia			2.2.3.09.
			2.2.3.10.	Brasiilia			2.2.3.10.
			2.2.3.11.	Briti Neitsisaared			2.2.3.11.
			2.2.3.12.	Kaimanisaared			2.2.3.12.
			2.2.3.13.	Tšiili			2.2.3.13.
			2.2.3.14.	Colombia			2.2.3.14.
			2.2.3.15.	Costa Rica			2.2.3.15.
			2.2.3.16.	Kuuba			2.2.3.16.
			2.2.3.17.	Dominica			2.2.3.17.
			2.2.3.18.	Dominikaani Vabariik			2.2.3.18.
			2.2.3.19.	Ecuador			2.2.3.19.
			2.2.3.20.	El Salvador			2.2.3.20.
			2.2.3.21.	Falklandi saared (Malviinid)			2.2.3.21.
			2.2.3.22.	Prantsuse Lõunaalad			2.2.3.22.
			2.2.3.23.	Grenada			2.2.3.23.
			2.2.3.24.	Guatemala			2.2.3.24.
			2.2.3.25.	Guyana			2.2.3.25.
			2.2.3.26.	Haiti			2.2.3.26.
			2.2.3.27.	Honduras			2.2.3.27.
			2.2.3.28.	Jamaica			2.2.3.28.
			2.2.3.29.	Mehhiko			2.2.3.29.
			2.2.3.30.	Montserrat			2.2.3.30.
			2.2.3.31.	Hollandi Antillid			2.2.3.31.
			2.2.3.32.	Nicaragua			2.2.3.32.
			2.2.3.33.	Panama			2.2.3.33.
			2.2.3.34.	Paraguay			2.2.3.34.
			2.2.3.35.	Peruu			2.2.3.35.
			2.2.3.36.	Saint Barthelemy			2.2.3.36.
			2.2.3.37.	Saint Kitts ja Nevis			2.2.3.37.
			2.2.3.38.	Saint Lucia			2.2.3.38.
			2.2.3.39.	Saint Martin			2.2.3.39.
			2.2.3.40.	Saint-Pierre ja Miquelon			2.2.3.40.
			2.2.3.41.	Saint Vincent ja Grenadiinid			2.2.3.41.
			2.2.3.42.	Suriname			2.2.3.42.
			2.2.3.43.	Trinidad ja Tobago			2.2.3.43.
			2.2.3.44.	Turks ja Caicos			2.2.3.44.
			2.2.3.45.	Uruguay			2.2.3.45.
			2.2.3.46.	Venezuela			2.2.3.46.
		2.2.4.	Põhja-Ameerika riik			2.2.4.	2.2.4.
			2.2.4.01.	Kanada			2.2.4.01.
			2.2.4.02.	Ei kasutata			2.2.4.02.
			2.2.4.03.	Ameerika Ühendriigid			2.2.4.03.
		2.2.5.	Aasia riik			2.2.5.	2.2.5.
			2.2.5.01.	Afganistan			2.2.5.01.
			2.2.5.02.	Armeenia			2.2.5.02.
			2.2.5.03.	Aserbaidžaan			2.2.5.03.
			2.2.5.04.	Bahrein			2.2.5.04.
			2.2.5.05.	Bangladesh			2.2.5.05.
			2.2.5.06.	Bhutan			2.2.5.06.
			2.2.5.07.	Brunei			2.2.5.07.
			2.2.5.08.	Kambodža			2.2.5.08.
			2.2.5.09.	Hiina			2.2.5.09.
			2.2.5.10.	Gruusia			2.2.5.10.
			2.2.5.11.	India			2.2.5.11.
			2.2.5.12.	Indoneesia			2.2.5.12.
			2.2.5.13.	Iraak			2.2.5.13.
			2.2.5.14.	Iraan			2.2.5.14.
			2.2.5.15.	Iisrael			2.2.5.15.
			2.2.5.16.	Jaapan			2.2.5.16.
			2.2.5.17.	Jordaania			2.2.5.17.
			2.2.5.18.	Kasahstan			2.2.5.18.
			2.2.5.19.	Põhja-Korea			2.2.5.19.
			2.2.5.20.	Lõuna-Korea			2.2.5.20.
			2.2.5.21.	Kuveit			2.2.5.21.
			2.2.5.22.	Kõrgõzstan			2.2.5.22.
			2.2.5.23.	Laos			2.2.5.23.
			2.2.5.24.	Liibanon			2.2.5.24.
			2.2.5.25.	Malaisia			2.2.5.25.
			2.2.5.26.	Maldiivid			2.2.5.26.
			2.2.5.27.	Mongoolia			2.2.5.27.
			2.2.5.28.	Myanmar			2.2.5.28.
			2.2.5.29.	Nepal			2.2.5.29.
			2.2.5.30.	Omaan			2.2.5.30.
			2.2.5.31.	Pakistan			2.2.5.31.
			2.2.5.32.	Filipiinid			2.2.5.32.
			2.2.5.33.	Katar			2.2.5.33.
			2.2.5.34.	Saudi Araabia			2.2.5.34.
			2.2.5.35.	Singapur			2.2.5.35.
			2.2.5.36.	Sri Lanka			2.2.5.36.
			2.2.5.37.	Süüria			2.2.5.37.
			2.2.5.38.	Taiwan; Hiina provints			2.2.5.38.
			2.2.5.39.	Tadžikistan			2.2.5.39.
			2.2.5.40.	Tai			2.2.5.40.
			2.2.5.41.	Ida-Timor			2.2.5.41.
			2.2.5.42.	Türgi			2.2.5.42.
			2.2.5.43.	Türkmenistan			2.2.5.43.
			2.2.5.44.	Araabia Ühendemiraadid			2.2.5.44.
			2.2.5.45.	Usbekistan			2.2.5.45.
			2.2.5.46.	Vietnam			2.2.5.46.
			2.2.5.47.	Jeemen			2.2.5.47.
		2.2.6.	Okeaania riik			2.2.6.	2.2.6.
			2.2.6.01.	Austraalia			2.2.6.01.
			2.2.6.02.	Mikroneesia Liiduriigid			2.2.6.02.
			2.2.6.03.	Fidži			2.2.6.03.
			2.2.6.04.	Prantsuse Polüneesia			2.2.6.04.
			2.2.6.05.	Kiribati			2.2.6.05.
			2.2.6.06.	Marshalli Saared			2.2.6.06.
			2.2.6.07.	Nauru			2.2.6.07.
			2.2.6.08.	Uus-Kaledoonia			2.2.6.08.
			2.2.6.09.	Uus-Meremaa			2.2.6.09.
			2.2.6.10.	Palau			2.2.6.10.
			2.2.6.11.	Paapua Uus-Guinea			2.2.6.11.
			2.2.6.12.	Samoa			2.2.6.12.
			2.2.6.13.	Saalomoni saared			2.2.6.13.
			2.2.6.14.	Tonga			2.2.6.14.
			2.2.6.15.	Tuvalu			2.2.6.15.
			2.2.6.16.	Pitcairn			2.2.6.16.
			2.2.6.17.	Vanuatu			2.2.6.17.
			2.2.6.18.	Wallis ja Futuna			2.2.6.18.
3.	Kodakondsus puudub				3.	3.	3.
4.	Täpsustamata				4.	4.	4.

„Kodakondsust” käsitlevad jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

„Kodakondsust” käsitleva jaotuse all esitatud riikide nimekirja kasutatakse vaid statistika jaoks.

Andmeid esitavate riikide puhul, kes on ELi liikmesriigid, ei kasutata kategooria „Ei ole andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus” (COC.H.2.1.) seda alakategooriat, mis osutab nende liikmesriigile. Andmeid esitavate riikide puhul, kes ei ole ELi liikmesriigid, muudetakse kategooria „Ei ole andmeid esitava riigi kodakondsus, kuid muu ELi liikmesriigi kodakondsus” (COC.L.2.1. COC.M.2.1. COC.H.2.1.) kategooriaks „ELi liikmesriigi kodakondsus”.

Isikud, kes ei ole ühegi riigi kodanikud ega kodakondsusetud ning kellel on mõned, kuid mitte kõik kodakondsusega seotud õigused ja kohustused, liigitatakse „Tunnustatud mittekodanikeks” (COC.H.2.2.1.25.).

Teema: Kunagi välismaal elanud ja riiki saabumise aasta (1980 ja hiljem)

Saabumisaasta on kalendriaasta, mille jooksul asus isik viimati riiki alaliselt elama. Teatatakse kõige hilisem riiki saabumise aasta ja mitte esimese saabumise aasta (st teema „Riiki saabumise aasta” ei anna teavet katkestatud riigisviibimiste kohta)

Riiki saabumise aasta (alates 2000. aastast)		YAT.
0.	Kokku	0.
1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 2000 või hiljem	1.
2.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1999 või varem või ei ole kunagi elanud välismaal	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Riiki saabumise aasta (alates 2000. aastast)” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Jaotus „Riiki saabumise aasta (alates 2000. aastast)” keskendub alates 2000. aastast toimunud rahvusvahelisele migratsioonile.

Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)				YAE.L.	YAE.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1980 või hiljem			1.	1.
	1.1.	2010–2011		1.1.	1.1.
		1.1.1.	2011		1.1.1.
		1.1.2.	2010		1.1.2.
	1.2.	2005–2009		1.2.	1.2.
		1.2.1.	2009		1.2.1.
		1.2.2.	2008		1.2.2.
		1.2.3.	2007		1.2.3.
		1.2.4.	2006		1.2.4.
		1.2.5.	2005		1.2.5.
	1.3.	2000–2004		1.3.	1.3.
		1.3.1.	2004		1.3.1.
		1.3.2.	2003		1.3.2.
		1.3.3.	2002		1.3.3.
		1.3.4.	2001		1.3.4.
		1.3.5.	2000		1.3.5.
	1.4.	1995–1999		1.4.	1.4.
		1.4.1.	1999		1.4.1.
		1.4.2.	1998		1.4.2.
		1.4.3.	1997		1.4.3.
		1.4.4.	1996		1.4.4.
		1.4.5.	1995		1.4.5.
	1.5.	1990–1994		1.5.	1.5.
		1.5.1.	1994		1.5.1.
		1.5.2.	1993		1.5.2.
		1.5.3.	1992		1.5.3.
		1.5.4.	1991		1.5.4.
		1.5.5.	1990		1.5.5.
	1.6.	1985–1989		1.6.	1.6.
		1.6.1.	1989		1.6.1.
		1.6.2.	1988		1.6.2.
		1.6.3.	1987		1.6.3.
		1.6.4.	1986		1.6.4.
		1.6.5.	1985		1.6.5.
	1.7.	1980–1984		1.7.	1.7.
		1.7.1.	1984		1.7.1.
		1.7.2.	1983		1.7.2.
		1.7.3.	1982		1.7.3.
		1.7.4.	1981		1.7.4.
		1.7.5.	1980		1.7.5.
2.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1979 või varem või ei ole kunagi elanud välismaal			2.	2.
	2.1.	Elanud välismaal ja saabunud aastal 1979 või varem (valikuline)		2.1.	2.1.
	2.2.	Ei ole kunagi välismaal elanud (valikuline)		2.2.	2.2.
3.	Täpsustamata			3.	3.

Jaotused „Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)” kohta on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Jaotused „Riiki saabumise aasta (alates 1980. aastast)” kohta keskenduvad alates 1980. aastast toimunud rahvusvahelisele migratsioonile.

Aastat 2011 käsitlevad andmed osutavad ajavahemikule 1. jaanuarist 2011 uuringukuupäevani.

Teema: Eelmine alaline elukoht ja praegusesse elukohta saabumise kuupäev; või alaline elukoht üks aasta enne loendust

Esitatakse andmed praeguse alalise elukoha ja üks aasta enne loendust olnud alalise elukoha vahelise seose kohta.

Alaline elukoht aasta enne loendust				ROY.
0.	Kokku			0.
1.	Alaline elukoht ei ole muutunud			1.
2.	Alaline elukoht on muutunud			2.
	2.1.	Elukohamuutus andmeid esitava riigi piires		2.1.
		2.1.1.	Alaline elukoht oli aasta enne loendust samas NUTS 3 alas, kus asub praegune alaline elukoht	2.1.1.
		2.1.2.	Alaline elukoht oli aasta enne loendust väljaspool seda NUTS 3 ala, kus asub praegune alaline elukoht	2.1.2.
	2.2.	Immigreerunud väljastpoolt andmeid esitavat riiki		2.2.
3.	Täpsustamata			3.
4.	Ei kohaldata			4.

Jaotus „Alaline elukoht aasta enne loendust” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Kõik alalise elukoha muutused jaotuses „Alaline elukoht aasta enne loendust” osutavad ajavahemikule üks aasta enne uuringukuupäeva kuni uuringukuupäevani.

Alla ühe aasta vanused lapsed liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (ROY.4.).

Riigid, kes koguvad andmeid „Eelmise alalise elukoha ja praegusesse alalisse elukohta saabumise kuupäeva” kohta, liigitavad kõik isikud, kes on muutnud oma alalist elukohta rohkem kui ühe korra aasta jooksul enne uuringukuupäeva, nende eelmise alalise elukoha järgi, st selle alalise elukoha järgi, kust nad kolisid oma praegusse alalisse elukohta.

Teema: Seisund leibkonnas

Liikmesriigid kohaldavad tavaleibkondade kindlaksmääramiseks „majapidamisüksuse” mõistet või kui see ei ole võimalik, siis „aadressipõhise leibkonna” mõistet.

1. Majapidamisüksuse mõiste

Majapidamisüksuse mõiste kohaselt on tavaleibkond kas

a)	üheliikmeline leibkond, st isik, kes elab üksinda eraldi/omaette elamuüksuses või elab üürilisena mõne elamuüksuse eraldi ruumis (või ruumides) ja ei ole ühinenud ühegi teise elanikuga selles elamuüksuses, et kuuluda mitmeliikmelisse leibkonda; või

b)	mitmeliikmeline leibkond koosneb kahest või rohkemast isikust, kes elavad üheskoos terves elamuüksuses või selle ühes osas ning varustavad endid toidu ja vajaduse korral muu eluks vajalikuga. Selle rühma liikmed võivad väiksemal või suuremal määral oma sissetulekuid ühiselt kasutada.

2. Aadressipõhise leibkonna mõiste

Aadressipõhise leibkonna mõiste kohaselt on kõik ühes elamuüksuses elavad isikud sama leibkonna liikmed, nii et iga elamuüksuse kohta on üks leibkond. Seega on aadressipõhise leibkonna mõiste puhul hõivatud elamuüksuste arv ja neis elavate leibkondade arv teineteisega võrdsed ning elamuüksuste ja leibkondade asupaik on identsed.

Kategooria „Tavaleibkonnas elavad isikud” hõlmab „Tuumperekonda kuuluvaid isikuid” (kategooria 1.1.) ja „Isikuid, kes ei kuulu tuumperekonda” (kategooria 1.2.). Kategooria „Tuumperekonda kuuluvad isikud” hõlmab kõiki isikuid, kes kuuluvad tavaleibkonda, mis koosneb tuumperekonnast, mille liikmed nad on. „Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda” hõlmab kõiki isikuid, kes kuuluvad muusse kui pereleibkonda või pereleibkonda, kuulumata selles leibkonnas tuumperekonda.

Seisund leibkonnas					HST.L.	HST.M.	HST.H.
0.	Kokku				0.	0.	0.
1.	Tavaleibkonnas elavad isikud				1.	1.	1.
	1.1.	Tuumperekonda kuuluvad isikud				1.1.	1.1.
		1.1.1.	Abielus isikud				1.1.1.
			1.1.1.1.	Erisooliste abielus (valikuline)			1.1.1.1.
			1.1.1.2.	Samasooliste kooselus (valikuline)			1.1.1.2.
		1.1.2.	Partnerid registreeritud kooselus				1.1.2.
			1.1.2.1.	Partnerid erisooliste registreeritud kooselus (valikuline)			1.1.2.1.
			1.1.2.2.	Partnerid samasooliste registreeritud kooselus (valikuline)			1.1.2.2.
		1.1.3.	Partnerid registreerimata kooselus				1.1.3.
			1.1.3.1.	Partnerid erisooliste registreerimata kooselus (valikuline)			1.1.3.1.
			1.1.3.2.	Partnerid samasooliste registreerimata kooselus (valikuline)			1.1.3.2.
		1.1.4.	Üksikvanemad				1.1.4.
		1.1.5.	Pojad/tütred				1.1.5.
			1.1.5.1.	Ei ole üksikvanema laps(ed) (valikuline)			1.1.5.1.
			1.1.5.2.	Üksikvanema laps(ed) (valikuline)			1.1.5.2.
	1.2.	Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda				1.2.	1.2.
		1.2.1.	Üksinda elavad				1.2.1.
		1.2.2.	Ei ela üksinda				1.2.2.
			1.2.2.1.	Isikud, kes elavad leibkonnas sugulasega/sugulastega (valikuline)			1.2.2.1.
			1.2.2.2.	Isikud, kes elavad leibkonnas üksnes isikuga/isikutega, kellega nad ei ole suguluses (valikuline)			1.2.2.2.
	1.3.	Isikud, kes elavad tavaleibkonnas, kuid kategooria on täpsustamata				1.3.	1.3.
2.	Isikud, kes ei ela tavaleibkonnas				2.	2.	2.
	2.1.	Institutsioonleibkonnas elavad isikud				2.1.	2.1.
		2.1.1.	Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda (valikuline)				2.1.1.
		2.1.2.	Tuumperekonda kuuluvad isikud (valikuline)				2.1.2.
			2.1.2.1.	Partnerid (valikuline)			2.1.2.1.
			2.1.2.2.	Üksikvanemad (valikuline)			2.1.2.2.
			2.1.2.3.	Pojad/tütred (valikuline)			2.1.2.3.
	2.2.	Esmaselt kodutud isikud				2.2.	2.2.
	2.3.	Isikud, kes ei ela tavaleibkonnas, kuid kategooria on täpsustamata				2.3.	2.3.

Jaotused „Seisund leibkonnas” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Muu kui pereleibkond võib olla üheliikmeline leibkond („Üksinda elavad”) Kategooria „Ei ela üksinda” (HST.H.1.2.2.) hõlmab isikuid, kes elavad kas mitmeliikmelises leibkonnas, milles ei ole tuumperekonda, või pereleibkonnas olemata kõnealuses leibkonnas ühegi tuumperekonna liige. Isikud, kes elavad vanavanematest ja lastelastest koosnevas leibkonnas ja kes ei ole selles leibkonnas ühegi tuumperekonna liikmed, liigitatakse valikulisse kategooriasse „Isikud, kes elavad leibkonnas sugulasega/sugulastega” (HST.H.1.2.2.1.).

Mõiste „poeg/tütar” on määratletud teema „Seisund perekonnas” tehnilistes spetsifikatsioonides mõistena „laps”.

„Abielumehe ja abielunaise paar” tähendab erisoolist abielupaari.

„Registreeritud kooselu” määratletakse nii, nagu teema „Seaduslik perekonnaseis” tehnilistes spetsifikatsioonides. „Registreerimata kooselu” määratletakse nii, nagu teema „Seisund perekonnas” tehnilistes spetsifikatsioonides.

Kategooria „Partnerid” (HST.H.2.1.2.1.) hõlmab „Abielupaari moodustavad isikuid”, „Partnereid registreeritud kooselus” ja „Partnereid registreerimata kooselus”.

„Esmaselt kodutud” (HST.H.2.2.) on isikud, kes elavad tänaval ja kellel ei ole peavarju, mis kuuluks teema „Eluruumi tüüp” tehnilistes spetsifikatsionides esitatud eluruumi määratluse alla.

Teema: Seisund perekonnas

Tuumperekond on määratletud väga kitsas tähenduses, mis hõlmab kaht või enamat inimest, kes kuuluvad ühte leibkonda ja on üksteisega seotud abielumehe ja abielunaisena, partneritena registreeritud kooselus, partneritena registreerimata kooselus või vanema ja lapsena. Seega koosneb perekond lasteta paarist või ühe või enama lapsega paarist või ühe või enama lapsega üksikvanemast. Perekonna kõnealuse käsituse puhul on laste ja täiskasvanute suhe piiratud otsese (esimese astme) sugulusega ehk vanemate ja laste vahelise suhtega.

Laps (poeg/tütar) tähendab lihast, kasu- või lapsendatud poega või tütart (olenemata vanusest või perekonnaseisust), kelle alaline elukoht on vähemalt ühe vanema leibkonnas ja kellel ei ole samas leibkonnas partnerit ega oma lapsi. Ajutise eeskoste all olevaid lapsi see ei hõlma. Poega või tütart, kes elab abikaasaga, registreeritud partneriga, partneriga registreerimata kooselus või ühe või enama lapsega koos, ei peeta lapseks. Lapse puhul, kes elab vaheldumisi kahes leibkonnas (näiteks kui vanemad on lahutatud), peetakse tema leibkonnaks seda, kus ta veedab enamiku oma ajast. Kui laps veedab mõlema vanema juures võrdse aja, arvatakse ta sellesse leibkonda, kus laps on loenduse ajal.

Paari all mõistetakse abielupaare, registreeritud kooselus elavaid paare ja registreerimata kooselus elavaid paare. „Registreeritud kooselu” määratletakse nii, nagu teema „Seaduslik perekonnaseis” tehnilistes spetsifikatsioonides.

Kaht isikut peetakse registreerimata kooselus partneriteks, kui nad

—	kuuluvad ühte leibkonda ja

—	neil on abielu sarnane suhe ja

—	nad ei ole üksteisega abielus ega ela registreeritud kooselus.

„Vanavanemate ja lastelaste leibkonnad” (leibkonnad, mis koosnevad vanavanemast või vanavanematest ja ühest või enamast lapselapsest, kuid mitte nende lapselaste vanemast) ei ole perekonna määratlusega hõlmatud.

Erisooliste ja samasooliste paaride eristamine on valikuline. „Abielumehe ja abielunaise paar” tähendab erisoolist abielupaari.

Seisund perekonnas				FST.L.	FST.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Partnerid			1.	1.
	1.1.	Abielupaari moodustavad isikud			1.1.
		1.1.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnev paar (valikuline)		1.1.1.
		1.1.2.	Samasoolistest isikutest abielupaar (valikuline)		1.1.2.
	1.2.	Partnerid registreeritud kooselus			1.2.
		1.2.1.	Partnerid erisooliste registreeritud kooselus (valikuline)		1.2.1.
		1.2.2.	Partnerid samasooliste registreeritud kooselus (valikuline)		1.2.2.
	1.3.	Partnerid registreerimata kooselus			1.3.
		1.3.1.	Partnerid erisooliste registreerimata kooselus (valikuline)		1.3.1.
		1.3.2.	Partnerid samasooliste registreerimata kooselus (valikuline)		1.3.2.
2.	Üksikvanemad			2.	2.
3.	Pojad/tütred			3.	3.
	3.1.	Ei ole üksikvanema lapsed (valikuline)			3.1.
	3.2.	Üksikvanema lapsed (valikuline)			3.2.
4.	Täpsustamata			4.	4.
5.	Ei kohaldata			5.	5.

Jaotused „Seisund perekonnas” on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Kategooria „Partnerid” (FST.L.1.) hõlmab „Abielupaari moodustavaid isikuid”, „Partnereid registreeritud kooselus” ja „Partnereid registreerimata kooselus”.

Isikud, kes ei kuulu tuumperekonda, liigitatakse „Ei kohaldata” alla.

Teema: Tuumperekonna tüüp

Perekonna mõistete spetsifikatsioonid ja „tuumperekonna”„lapse”, „paari” ja „registreerimata kooselu” mõistete määratlused teema „Seisund perekonnas” puhul, kehtivad ka teema „Tuumperekonna tüüp” puhul.

Tuumperekonna tüüp				TFN.L.	TFN.H.
0.	Kokku			0.	0.
1.	Abielupaaride perekonnad			1.	1.
	1.1.	Abielupaaride perekonnad, kelle lapsed ei ela kodus			1.1.
		1.1.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnevad perekonnad (valikuline)		1.1.1.
		1.1.2.	Abielus samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		1.1.2.
	1.2.	Abielupaar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			1.2.
		1.2.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnevad perekonnad (valikuline)		1.2.1.
		1.2.2.	Abielus samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		1.2.2.
	1.3.	Abielupaaride perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			1.3.
		1.3.1.	Abielumehest ja abielunaisest koosnevad perekonnad (valikuline)		1.3.1.
		1.3.2.	Abielus samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		1.3.2.
2.	Registreeritud kooselus elavate paaride perekonnad			2.	2.
	2.1.	Registreeritud kooselus elav paar, kelle lapsed ei ela kodus			2.1.
		2.1.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.1.1.
		2.1.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.1.2.
	2.2.	Registreeritud kooselu elav paar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.2.
		2.2.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.2.1.
		2.2.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.2.2.
	2.3.	Registreeritud kooselu elavate paarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.3.
		2.3.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.3.1.
		2.3.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		2.3.2.
3.	Registreerimata kooselus paaride perekonnad			3.	3.
	3.1.	Registreerimata kooselus elav paar, kelle lapsed ei ela kodus			3.1.
		3.1.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.1.1.
		3.1.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.1.2.
	3.2.	Registreerimata kooselus elav paar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			3.2.
		3.2.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.2.1.
		3.2.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.2.2.
	3.3.	Registreerimata kooselus elav paar, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			3.3.
		3.3.1.	Erisooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.3.1.
		3.3.2.	Samasooliste paaride perekonnad (valikuline)		3.3.2.
4.	Üksikisade perekonnad			4.	4.
	4.1.	Üksikisade perekonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			4.1.
	4.2.	Üksikisade perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			4.2.
5.	Üksikemade perekonnad			5.	5.
	5.1.	Üksikemade perekonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			5.1.
	5.2.	Üksikemade perekonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			5.2.

Jaotused „Tuumperekonna tüüp” on ette nähtud „tuumperekonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tuumperekonna suurus

Mõiste „tuumperekond” määratlus, mis on esitatud teema „Seisund perekonnas” all, kehtib ka teema „Tuumperekonna suurus” puhul.

Tuumperekonna suurus				SFN.L.	SFN.M.	SFN.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	2 isikut			1.	1.	1.
2.	3–5 isikut			2.	2.	2.
	2.1.	3 isikut			2.1.	2.1.
	2.2.	4 isikut			2.2.	2.2.
	2.3.	5 isikut			2.3.	2.3.
3.	vähemalt 6 isikut			3.	3.	3.
	3.1.	6–10 isikut			3.1.	3.1.
		3.1.1.	6 isikut			3.1.1.
		3.1.2.	7 isikut			3.1.2.
		3.1.3.	8 isikut			3.1.3.
		3.1.4.	9 isikut			3.1.4.
		3.1.5.	10 isikut			3.1.5.
	3.2.	vähemalt 11 isikut			3.2.	3.2.

„Tuumperekonna suurust” käsitlevad jaotused on ette nähtud „tuumperekonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tavaleibkonna tüüp

Teema „Seisund leibkonnas” all esitatud spetsifikatsioone kohaldatakse ka teema „Tavaleibkonna tüüp” suhtes.

Tavaleibkonna tüüp					TPH.L.	TPH.H.
0.	Kokku				0.	0.
1.	Leibkonnad, mis ei moodusta pereleibkonda				1.	1.
	1.1.	Üheliikmelised leibkonnad			1.1.	1.1.
	1.2.	Mitmeliikmelised leibkonnad			1.2.	1.2.
2.	Ühepereleibkonnad				2.	2.
	2.1.	Abielupaariga leibkonnad				2.1.
		2.1.1.	Abielupaarid, kelle lapsed ei ela kodus			2.1.1.
			2.1.1.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.1.1.
			2.1.1.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.1.2.
		2.1.2.	Abielupaarid, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.1.2.
			2.1.2.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.2.1.
			2.1.2.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.2.2.
		2.1.3.	Abielupaarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.1.3.
			2.1.3.1	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.3.1.
			2.1.3.2	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.1.3.2.
	2.2.	Registreeritud kooselus elavad leibkonnad				2.2.
		2.2.1.	Registreeritud kooselu, kodus elavate lasteta			2.2.1.
			2.2.1.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.1.1.
			2.2.1.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.1.2.
		2.2.2.	Registreeritud kooselupaar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.2.2.
			2.2.2.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.2.1.
			2.2.2.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.2.2.
		2.2.3.	Registreeritud kooselupaar, kui noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.2.3.
			2.2.3.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.3.1.
			2.2.3.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.2.3.2.
	2.3.	Registreerimata kooselupaaride leibkonnad				2.3.
		2.3.1.	Registreerimata kooselupaarid kodus elavate lasteta			2.3.1.
			2.3.1.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.1.1.
			2.3.1.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.1.2.
		2.3.2.	Registreerimata kooselupaar, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.3.2.
			2.3.2.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.2.1.
			2.3.2.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.2.2.
		2.3.3.	Registreerimata kooselupaarid, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.3.3.
			2.3.3.1.	Erisooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.3.1.
			2.3.3.2.	Samasooliste paaride leibkonnad (valikuline)		2.3.3.2.
	2.4.	Üksikisade leibkonnad				2.4.
		2.4.1.	Üksikisade leibkonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.4.1.
		2.4.2.	Üksikisade leibkonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.4.2.
	2.5.	Üksikemade leibkonnad				2.5.
		2.5.1.	Üksikemade leibkonnad, kelle vähemalt üks alla 25aastane laps elab kodus			2.5.1.
		2.5.2.	Üksikemade leibkonnad, kelle noorim kodus elav poeg/tütar on vähemalt 25aastane			2.5.2.
3.	Kahe- või mitmepereleibkonnad				3.	3.

Jaotused „Tavaleibkonna tüüp” on ette nähtud „tavaleibkonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tavaleibkonna suurus

Teema „Seisund leibkonnas” all esitatud leibkonna mõistete spetsifikatsioone kohaldatakse ka teema „Tavaleibkonna suurus” suhtes.

Tavaleibkonna suurus				SPH.L.	SPH.M.	SPH.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	1 isik			1.	1.	1.
2.	2 isikut			2.	2.	2.
3.	3–5 isikut			3.	3.	3.
	3.1.	3 isikut			3.1.	3.1.
	3.2.	4 isikut			3.2.	3.2.
	3.3.	5 isikut			3.3.	3.3.
4.	vähemalt 6 isikut			4.	4.	4.
	4.1.	6–10 isikut			4.1.	4.1.
		4.1.1.	6 isikut			4.1.1.
		4.1.2.	7 isikut			4.1.2.
		4.1.3.	8 isikut			4.1.3.
		4.1.4.	9 isikut			4.1.4.
		4.1.5.	10 isikut			4.1.5.
	4.2.	vähemalt 11 isikut			4.2.	4.2.

Jaotused „Tavaleibkonna suurus” on ette nähtud „tavaleibkonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumi kasutamise alus

Teema „Eluruumi kasutamise alus” viitab korraldusele, mille alusel tavaleibkond elab kas terves elamuüksuses või selle osas.

Eluruumi kasutamise alus		TSH.
0.	Kokku	0.
1.	Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik	1.
2.	Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse või selle osa üürnik	2.
3.	Leibkonnad, kes elavad terves elamuüksuses või selle osas mõne muu valdusvormi kohaselt	3.
4.	Täpsustamata	4.

Jaotused „Eluruumi kasutamise alus” on ette nähtud „tavaleibkonna” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Leibkonnad, kes maksavad parajasti tagasi hüpoteeklaenu oma elamuüksuse eest, milles nad elavad, või kes ostavad oma elamuüksuse teatava aja vältel muu rahastamiskorra alusel, liigitatakse kategooriasse „Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik” (TSH.1.).

Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik ja vähemalt üks liige on kogu elamuüksuse või selle osa üürnik, liigitatakse kategooriasse „Leibkonnad, mille vähemalt üks liige on elamuüksuse omanik” (TSH.1.).

Teema: Elukorraldus

Teema „Elukorraldus” hõlmab kogu elanikkonda ja osutab selle elamu tüübile, milles isik loenduse ajal alaliselt elab. See hõlmab kõiki isikuid, kes on loenduse ajal eri tüüpi eluruumide alalised elanikud või kellel puudub alaline elukoht ja kes elavad ajutiselt teatavat tüüpi eluruumides või kes on peavarjuta, ööbivad tänaval või kodutute varjupaigas.

Elanikud on isikud, kelle alaline elukoht on loetletud asjaomases kategoorias.

„Tavaeluruumid” on oma ehituselt eraldatud ja iseseisvad ruumid kindlas asukohas, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks ning uuringukuupäeva seisuga on need

a)	kasutusel alalise elukohana või

vabad või

c)	ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks.

„Eraldatud” tähendab ümbritsevate seinte ja katuse või lae olemasolu, nii et vähemalt üks isik saab sinna eralduda. „Iseseisev” tähendab otsest juurdepääsu tänavalt, trepilt, trepikojast, käigust või krundilt.

„Muud elamuüksused” on hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused, mida kasutatakse elamiseks loenduse ajal, olenemata sellest, kas need on selleks ette nähtud või mitte.

„Ühiseluruumid” on ruumid, mis on elupaigana ette nähtud suurele inimrühmale või paljudele leibkondadele ning mida vähemalt üks isik kasutab loenduse ajal alalise elukohana.

„Hõivatud tavaeluruumid”, muud elamuüksused ja ühiseluruumid moodustavad üheskoos „eluruumid”. Igas „eluruumis” peab elama vähemalt üks isik.

Hõivatud tavaeluruumid ja muud elamuüksused moodustavad ühtekokku „elamuüksused”

Kodutud võivad olla isikud, kes elavad tänaval ja on peavarjuta, mida liigitataks eluruumi alla (esmane kodutus), või isikud, kes vahetavad sageli ajutisi majutuskohti (teisene kodutus).

Elukorraldus			HAR.L.	HAR.H.
0.	Kokku		0.	0.
1.	Tavaeluruumide või ühiseluruumi elanikud		1.	1.
	1.1.	Tavaeluruumide elanikud	1.1.	1.1.
	1.2.	Ühiseluruumi elanikud	1.2.	1.2.
2.	Muu elamuüksuse elanikud ja kodutud		2.	2.
	2.1.	Muu elamuüksuse elanikud		2.1.
	2.2	Kodutud		2.2.
3.	Täpsustamata		3.	3.

„Elukorralduse” jaotused on ette nähtud kõikide isikutele viitavate kogusummade või vahesummade liigitamiseks.

Jaotuses HAR.L. on kategooriad „Kogusumma” (HAR.L.0.) ja „Muu elamuüksuse elanikud ja kodutud” (HAR.L.2.) valikulised.

Teema: Eluruumi tüüp

Eluruum on eluase, mis on ühe või enama inimese alaline elukoht. Mõisted „tavaeluruumid”, „muud elamuüksused” ja „ühiseluruumid” on määratletud teema „Elukorraldus” all.

Eluruumi tüüp		TLQ.
0.	Kokku	0.
1.	Asustatud tavaeluruumid	1.
2.	Muud elamuüksused	2.
3.	Ühiseluruumid	3.
4.	Täpsustamata	4.

„Eluruumi tüübi” jaotused on ette nähtud „elamispindade” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tavaeluruumide valduslik olukord

„Asustatud tavaeluruumid” on tavaeluruumid, milles elab loenduse ajal alaliselt vähemalt üks isik. „Asustamata tavaeluruumid” on tavaeluruumid, milles loenduse ajal keegi alaliselt ei ela.

Tavaeluruumide valduslik olukord			OCS.
0.	Kokku		0.
1.	Asustatud tavaeluruumid		1.
2.	Asustamata tavaeluruumid		2.
	2.1.	Eluruumid, mis on ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks (valikuline)	2.1.
	2.2.	Vabad eluruumid (valikuline)	2.2.
3.	Täpsustamata		3.

„Tavaeluruumide valdusliku olukorra” jaotused on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Tavaeluruumid, kus inimesed elavad, aga mis ei ole loendusega hõlmatud, liigitatakse kategooriasse „Eluruumid, mis on ette nähtud hooajaliseks või teiseseks kasutuseks” (OCS.2.1.).

Teema: Omandisuhe

Teema „Omandisuhe” osutab omatavatele eluruumidele ja mitte maale, millel eluruumid paiknevad.

„Omaniku kasutuses olevad eluruumid” on need, mille vähemalt üks elanik on kogu eluruumi või selle osa omanik.

„Kooperatiivomand” tähendab omandit elamukooperatiivi raames.

„Renditud eluruumide” puhul maksab vähemalt üks elanik eluruumides elamise eest renti ja ükski elanik ei ole kogu eluruumi või selle osaline omanik.

Omandisuhe		OWS.
0.	Kokku	0.
1.	Omaniku kasutuses olevad eluruumid	1.
2.	Eluruumid, mis on kooperatiivi omad	2.
3.	Renditud eluruumid	3.
4.	Eluruumid, mis on muud liiki omand	4.
5.	Täpsustamata	5.
6.	Ei kohaldata	6.

Jaotus „Omandisuhe” on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Elaniketa tavaeluruumid liigitatakse kategooriasse „Ei kohaldata” (OWS.6.).

Teema: Elanike arv eluruumis

Elamuüksuse elanike arv on nende inimeste arv, kes elavad elamuüksuses alaliselt.

Elanike arv eluruumis				NOC.L.	NOC.M.	NOC.H.
0.	Kokku			0.	0.	0.
1.	1 isik			1.	1.	1.
2.	2 isikut			2.	2.	2.
3.	3–5 isikut			3.	3.	3.
	3.1.	3 isikut			3.1.	3.1.
	3.2.	4 isikut			3.2.	3.2.
	3.3	5 isikut			3.3.	3.3.
4.	vähemalt 6 isikut			4.	4.	4.
	4.1.	6–10 isikut			4.1.	4.1.
		4.1.1.	6 isikut			4.1.1.
		4.1.2.	7 isikut			4.1.2.
		4.1.3.	8 isikut			4.1.3.
		4.1.4.	9 isikut			4.1.4.
		4.1.5.	10 isikut			4.1.5.
	4.2.	vähemalt 11 isikut			4.2.	4.2.

Jaotused „Elanike arv eluruumis” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Kasulik põrandapind ja/või elamuüksuse tubade arv

Kasulik põrandapind määratletakse järgmisel viisil:

—	seespool välismüüre mõõdetud põrandapind, jättes välja elamiseks kõlbmatud keldrid ja pööningud ning mitme eluasemega hoonetes kõik ühiskasutatavad ruumid või

—	„toa” mõiste alla kuuluvate ruumide põranda kogupind.

„Toana” määratletakse elamuüksuses ruumi, mida ümbritsevad põrandast laeni ulatuvad seinad ja mis on piisavalt suur (vähemalt neli ruutmeetrit), et mahutada täiskasvanule ettenähtud voodit, ja mis on lae põhipiirkonnas vähemalt kahe meetri kõrgune.

Liikmesriigid esitavad andmed „kasuliku põrandapinna” kohta või, kui see ei ole võimalik, siis „tubade arvu” kohta.

Kasulik põrandapind		UFS.
0.	Kokku	0.
1.	Alla 30 ruutmeetri	1.
2.	30 kuni alla 40 ruutmeetri	2.
3.	40 kuni alla 50 ruutmeetri	3.
4.	50 kuni alla 60 ruutmeetri	4.
5.	60 kuni alla 80 ruutmeetri	5.
6.	80 kuni alla 100 ruutmeetri	6.
7.	100 kuni alla 120 ruutmeetri	7.
8.	120 kuni alla 150 ruutmeetri	8.
9.	vähemalt 150 ruutmeetrit	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Kasulik põrandapind” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja kõikide vahesummade liigitamiseks.

Tubade arv		NOR.
0.	Kokku	0.
1.	1 tuba	1.
2.	2 tuba	2.
3.	3 tuba	3.
4.	4 tuba	4.
5.	5 tuba	5.
6.	6 tuba	6.
7.	7 tuba	7.
8.	8 tuba	8.
9.	vähemalt 9 tuba	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Tubade arv” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumi asustustiheduse standard

Teema „Eluruumi asustustiheduse standard” on ruutmeetrites mõõdetud kasuliku põrandapinna või tubade arvu suhe elanike arvu, mis on määratletud teema „Elanike arv eluruumis” all.

Liikmesriigid esitavad andmed eluruumi asustustiheduse standardi kohta, mis on mõõdetud „kasuliku põrandapinna” või, kui see ei ole võimalik, siis „tubade arvu” põhjal.

Eluruumi asustustiheduse standard (põrandapind)		DFS.
0.	Kokku	0.
1.	Vähem kui 10 ruutmeetrit elaniku kohta	1.
2.	10 kuni vähem kui 15 ruutmeetrit elaniku kohta	2.
3.	15 kuni vähem kui 20 ruutmeetrit elaniku kohta	3.
4.	20 kuni vähem kui 30 ruutmeetrit elaniku kohta	4.
5.	30 kuni vähem kui 40 ruutmeetrit elaniku kohta	5.
6.	40 kuni vähem kui 60 ruutmeetrit elaniku kohta	6.
7.	60 kuni vähem kui 80 ruutmeetrit elaniku kohta	7.
8.	vähemalt 80 ruutmeetrit elaniku kohta	8.
9.	Täpsustamata	9.

Jaotus „Eluruumi asustustiheduse standard (põrandapind)” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Eluruumi asustustiheduse standard (tubade arv)		DRM.
0.	Kokku	0.
1.	Vähem kui 0,5 tuba elaniku kohta	1.
2.	0,5 kuni vähem kui 1,0 tuba elaniku kohta	2.
3.	1,0 kuni vähem kui 1,25 tuba elaniku kohta	3.
4.	1,25 kuni vähem kui 1,5 tuba elaniku kohta	4.
5.	1,5 kuni vähem kui 2,0 tuba elaniku kohta	5.
6.	2,0 kuni vähem kui 2,5 tuba elaniku kohta	6.
7.	2,5 kuni vähem kui 3,0 tuba elaniku kohta	7.
8.	vähemalt 3,0 tuba elaniku kohta	8.
9.	Täpsustamata	9.

Jaotus „Eluruumi asustustiheduse standard (tubade arv)” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Veevarustussüsteem

Veevarustussüsteem		WSS.
0.	Kokku	0.
1.	Elamuüksuses on kraanivesi	1.
2.	Elamuüksuses ei ole kraanivett	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Veevarustussüsteem” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Tualettruum

Tualettruum		TOI.
0.	Kokku	0.
1.	Elamuüksuses on veeklosett	1.
2.	Elamuüksuses ei ole veeklosetti	2.
3.	Täpsustamata	3.

„Tualettruumi” jaotused on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja kõikide vahesummade liigitamiseks.

Teema: Pesemisvõimalus

Pesemisvõimalus hõlmab mis tahes rajatist, mis on ette nähtud terve keha pesemiseks ja see hõlmab ka dušši.

Pesemisvõimalus		BAT.
0.	Kokku	0.
1.	Elamuüksuses on sisseehitatud vann või dušš	1.
2.	Elamuüksuses ei ole sisseehitatud vanni ega dušši	2.
3.	Täpsustamata	3.

Jaotus „Pesemisvõimaluse” on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja kõikide vahesummade liigitamiseks.

Kütmise tüüp

Elamuüksus on keskküttega, kui kütmine toimub ühise küttekeskuse või ehitisse või elamuüksusse paigaldatud kütteseadme kaudu, olenemata energiaallikast.

Kütmise tüüp		TOH.
0.	Kokku	0.
1.	Keskküte	1.
2.	Keskküte puudub	2.
3.	Täpsustamata	3.

„Kütmise tüübi” jaotused on ette nähtud „elamuüksuste” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks. Seda saab kasutada ka „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumid hoone tüübi järgi

Teema „Eluruumid kütte tüübi järgi” osutab eluruumide arvule hoones, milles eluruumid paiknevad.

Eluruumid hoone tüübi järgi			TOB.
0.	Kokku		0.
1.	Tavaeluruumid elamutes		1.
	1.1.	Tavaeluruumid ühekorterilistes elamutes	1.1.
	1.2.	Tavaeluruumid kahekorterilistes elamutes	1.2.
	1.3.	Tavaeluruumid vähemalt kolmekorterilistes elamutes	1.3.
2.	Tavaeluruumid mitte-elamutes		2.
3.	Täpsustamata		3.

„Eluruumid hoone tüübi järgi” jaotused on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

Teema: Eluruumid ehitusaja järgi

Teema „Eluruumid ehitusaja järgi” osutab selle hoone valmimisaastale, milles eluruumid asuvad.

Eluruumid ehitusaja järgi		POC.
0.	Kokku	0.
1.	Enne 1919. aastat	1.
2.	1919 – 1945	2.
3.	1946 – 1960	3.
4.	1961 – 1970	4.
5.	1971 – 1980	5.
6.	1981 – 1990	6.
7.	1991 – 2000	7.
8.	2001 – 2005	8.
9.	2006. aastal ja hiljem	9.
10.	Täpsustamata	10.

Jaotus „Eluruumid ehitusaja järgi” on ette nähtud „tavaeluruumide” kogusumma ja vahesummade liigitamiseks.

(1) Koodid „x.”, „x.x.” ja „x.x.x.” sõltuvad NUTS klassifikaatorist, kood „x.x.x.x.” sõltub LAU klassifikatsioonist, mis kehtib liikmesriigi suhtes 1. jaanuaril 2011. Märge „N” tähistab jaotust, mis osutab riiklikule tasandile.

(2) Koodid „1.x.” ja „1.x.x.” sõltuvad NUTS klassifikaatorist, mis kehtib liikmesriigi suhtes 1. jaanuaril 2011. Märge „N” tähistab jaotust, mis osutab riiklikule tasandile.

(3) Ajutine nimetus, mis ei mõjuta lõplikku nimetust, mis omistatakse riigile pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis käimasolevate läbirääkimiste lõppu.

(4) Ajutine nimetus, mis ei mõjuta lõplikku nimetust, mis omistatakse riigile pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis käimasolevate läbirääkimiste lõppu.

Top

Choose the experimental features you want to try