Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R1166

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1166/2008, 19. november 2008 , mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88 (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 321, 1.12.2008, p. 14–34 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2018; kehtetuks tunnistatud 32018R1091

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1166/oj

    1.12.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 321/14


    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1166/2008,

    19. november 2008,

    mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 571/88

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

    toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Nõukogu 29. veebruari 1988. aasta määruses (EMÜ) nr 571/88 põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse uuringute korraldamise kohta (2) on sätestatud põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate ühenduse statistiliste uuringute programm kuni aastani 2007.

    (2)

    Alates 1966/67. aastast ühenduses läbiviidud põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevate uuringute programmi rakendamist tuleks jätkata, et uurida suundumusi ühenduse tasandil. Selguse huvides tuleks määrus (EMÜ) nr 571/88 asendada käesoleva määrusega.

    (3)

    Põllumajandusettevõtete põhiregistrite ja muu valikuuringu stratifitseerimiseks vajaliku teabe ajakohastamiseks tuleb ühenduses vähemalt kord kümne aasta jooksul läbi viia põllumajandusettevõtete loendus. Viimane loendus enne käesoleva määruse vastuvõtmist korraldati aastatel 1999/2000.

    (4)

    On vaja koguda andmeid nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (3) määratletud maaelu arenguga seotud meetmete rakendamise kohta.

    (5)

    Oma 19. detsembri 2006. aasta järeldustes põllumajanduse keskkonnanäitajate kohta tunnistas nõukogu vajadust põllumajandustegevusi käsitlevate võrreldavate andmete järele, mis on kogutud sobival geograafilisel tasandil ning mis hõlmavad kogu ühendust. Nõukogu palus komisjonil võtta meetmed, mis on sätestatud komisjoni 15. septembri 2006. aasta teatises (4) ning hõlmavad statistiliste andmete koostamist, eelkõige põllumajandusettevõtete juhtimistavade ja talumajapidamiste sisendite kasutuse kohta.

    (6)

    Puudub statistiline teave erinevate põllumajanduslike tootmismeetodite kasutamise kohta üksikute ettevõtete tasandil. Seetõttu on vaja parandada põllumajandusettevõtteid käsitleva strukturaalse teabega seotud põllumajanduslike tootmismeetodite alase teabe kogumist, et saada täiendavaid andmeid põllumajanduse keskkonnapoliitika arengu kohta ja parandada põllumajanduse keskkonnanäitajate kvaliteeti.

    (7)

    Kõigis liikmesriikides kogutavate põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevad võrreldavad statistilised andmed on olulised ühenduse põllumajanduspoliitika arengu määramisel. Seetõttu tuleks vaadeldavate karakteristikute puhul kasutada võimalikult ühtset liigitust ja ühiseid mõisteid.

    (8)

    Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu läbiviimine 2010. aastal ning iga kümne aasta järel toimuv loendus 2011. aastal paneks liikmesriikide statistikaressurssidele suure koormuse, kui nimetatud kahe suure uuringu välitööde aeg kattub. Seetõttu tuleks ette näha erand, mis võimaldab liikmesriikidel viia põllumajandusettevõtete struktuuriuuring läbi 2009. aastal.

    (9)

    Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (5) moodustab käesoleva määruse sätete võrdlusraamistiku, eelkõige seoses erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimisega. Nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (6) moodustab käesoleva määruse kohaste konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamise ja kaitse raamistiku, millega tagatakse, et ühenduse statistika koostamisel ja avaldamisel hoitakse ära ebaseaduslik avalikustamine ja kasutamine muul kui statistilisel eesmärgil.

    (10)

    Põllumajandusettevõtete asukoha andmeid peaks komisjon kasutama ainult statistilisteks analüüsideks ning kasutamine ei tohiks hõlmata valimi koostamist ja uuringute läbiviimist. Tuleks tagada andmete konfidentsiaalsuse nõutav kaitse, muu hulgas asukohaparameetrite täpsuse piiramisega ning asjakohaste koondandmete kasutamisega statistika avaldamisel.

    (11)

    Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3037/90 (7) sätestati ühenduse majandustegevuste statistiline liigitus.

    (12)

    Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), (8) tuleks territoriaalüksused määratleda vastavalt NUTSi liigitusele.

    (13)

    Et lihtsustada andmete kogumist vastajate ja liikmesriikide jaoks nii palju kui võimalik, tuleks ette näha võimalus kasutada valikuuringuid ja haldusallikaid.

    (14)

    Kõnealuste uuringute korraldamine nõuab nii liikmesriikidelt kui ka komisjonilt mitme aasta jooksul märkimisväärseid rahalisi vahendeid, millest suur osa kasutatakse ühenduse nõuete täitmiseks.

    (15)

    Tunnistatakse, et põllumajandusettevõtete satelliidi abil tuvastamise ja kindlaksmääramise nõuded põhjustavad paljudes liikmesriikides märkimisväärseid metoodikaalaseid ja tehnilisi raskusi.

    (16)

    Seepärast tuleks ette näha, et ühendus toetaks kõnealust uuringuprogrammi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu kooskõlas nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusega EÜ nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (9).

    (17)

    Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punkti 37 tähenduses.

    (18)

    Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt põllumajandusettevõtete struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitleva võrreldava ühenduse statistika koostamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning määruse ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesoleva määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (19)

    Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11).

    (20)

    Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks loomühikute koefitsiendid ja karakteristikuid ning muuta käesoleva määruse lisasid. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    (21)

    Nõukogu otsusega 72/279/EMÜ (12) asutatud alalise põllumajandusstatistika komiteega on konsulteeritud,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Sisu

    Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandusettevõtete struktuuri ja põllumajanduslikke tootmismeetodeid käsitleva võrreldava ühenduse statistika koostamise raamistik.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    „põllumajandusettevõte” või „ettevõte” – nii tehniliselt kui ka majanduslikult ühtne üksus, millel on ühtne juhtimine ja mille põhi- või kõrvaltegevuseks Euroopa Liidu majandusterritooriumil on I lisas loetletud põllumajanduslikud tegevused;

    b)

    „loomühik” – standardne mõõtühik, mis võimaldab eri liiki kariloomi käsitlevaid andmeid võrreldavuse eesmärgil koondada. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel ning selleks võetakse vastu koefitsiendid vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;

    c)

    „valikuuring” – stratifitseeritud juhuvalikul põhinev statistiline uuring, mille eesmärk on koguda põllumajandusettevõtete kohta representatiivseid statistilisi andmeid piirkondlikul ja riigi tasandil. Stratifitseerimine hõlmab põllumajandusettevõtete suurust ja liiki, et tagada eri suuruses ja eri liiki põllumajandusettevõtete piisav esindatus;

    d)

    „piirkond” – määruses (EÜ) nr 1059/2003 määratletud NUTS 2 territoriaalüksus;

    e)

    „ettevõtte asukoht” – laius- ja pikkuskoordinaadid viie kaareminuti täpsusega, vältimaks üksiku põllumajandusettevõtte otsest kindlaksmääramist. Kui vastavatel laius- ja pikkuskraadidel asub ainult üks põllumajandusettevõte, antakse sellele ettevõttele kõrval oleva asukoha koordinaadid, kus asub veel vähemalt üks põllumajandusettevõte.

    Artikkel 3

    Katvus

    1.   Käesoleva määrusega hõlmatud uuring käsitleb:

    a)

    põllumajandusettevõtteid, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on vähemalt üks hektar;

    b)

    põllumajandusettevõtteid, kus põllumajanduseks kasutatav maa-ala on väiksem kui üks hektar, juhul kui teatav osa nende ettevõtete toodangust läheb müügiks või kui tootmisüksus ületab teatava füüsilise künnise.

    2.   Liikmesriigid, kes kasutavad vaatluskünnist, mis on suurem kui üks hektar, peavad siiski määrama kõnealuse künnise kindlaks selliselt, et vaatlusest jäävad välja üksnes kõige väiksemad põllumajandusettevõtted, mis kokku moodustavad 2 % või vähem kasutatavast põllumajandusmaast, v.a ühismaa, ja 2 % või vähem põllumajandusettevõtte loomühikute koguarvust.

    3.   Igal juhul peab uuring hõlmama kõiki põllumajandusettevõtteid, mille puhul on ületatud üks II lisas nimetatud füüsilistest künnistest.

    Artikkel 4

    Teabeallikad

    1.   Liikmesriigid kasutavad määruses (EÜ) nr 1782/2003 (13) ettenähtud ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi, määruses (EÜ) nr 1760/2000 (14) ettenähtud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi ja määruses (EÜ) nr 834/2007 (15) kohaselt asutatud mahepõllumajanduse registri andmeid tingimusel, et need on vähemalt samaväärse kvaliteediga kui statistilistest vaatlustest saadud andmed. Samuti võivad liikmesriigid kasutada haldusallikaid, mis on seotud geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasvatamisega ja III lisas nimetatud maaelu arengu erimeetmetega.

    2.   Kui liikmesriik otsustab kasutada lõikes 1 sätestamata haldusallikat, teatab ta sellest eelnevalt komisjonile ning esitab üksikasjaliku teabe kasutatavate meetodite ja sellisest haldusallikast pärinevate andmete kvaliteedi kohta.

    Artikkel 5

    Täpsusnõuded

    1.   Valikuuringut läbi viiv liikmesriik tagab, et kaalutud uuringutulemused on statistiliselt representatiivsed iga piirkonna põllumajandusettevõtete suhtes ning on koostatud selliselt, et nad vastavad IV lisas sätestatud täpsusnõuetele.

    2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel lubab komisjon liikmesriikidel teha erandeid lõikes 1 nimetatud täpsusnõuetest konkreetsete piirkondade puhul.

    II PEATÜKK

    PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE STRUKTUURI KÄSITLEV STATISTIKA

    Artikkel 6

    Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud

    1.   Liikmesriigid viivad 2010., 2013. ja 2016. aastal läbi põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud (edaspidi „põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud”).

    2.   2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring viiakse läbi loendusena. III lisa V.ii jaotises loetletud tööjõu muu tasustatava tegevusega seotud karakteristikute kogumiseks võib siiski kasutada valikuuringut.

    3.   2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringud võib läbi viia valikuuringutena.

    Artikkel 7

    Vaadeldavad karakteristikud

    1.   Liikmesriigid esitavad teavet III lisas loetletud karakteristikute kohta.

    2.   Komisjon võib muuta III lisas sätestatud karakteristikute loetelu 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute jaoks vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    3.   Kui liikmesriik teeb kindlaks, et karakteristiku esinemissagedus on madal või puudub, võib selle karakteristiku andmete kogumisel kõrvale jätta. Nimetatud liikmesriik teatab uuringuaastale vahetult eelneval kalendriaastal komisjonile mis tahes karakteristikutest, mis andmete kogumisel kõrvale jäetakse.

    4.   Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    Artikkel 8

    Vaatlusperioodid

    Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute vaatlusperioodid 2010., 2013. ja 2016. aastal on järgmised:

    a)

    III lisas nimetatud maaga seotud karakteristikud: 12kuuline periood, mis lõppeb uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääva vaatluspäevaga;

    b)

    III lisas nimetatud kariloomadega seotud karakteristikud: uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääv vaatluspäev;

    c)

    III lisas nimetatud tööjõuga seotud karakteristikud: 12kuuline periood, mis lõppeb uuringuaasta 1. märtsi ja 31. oktoobri vahele jääva vaatluspäevaga;

    d)

    III lisas sätestatud maaelu arengu meetmed: kolmeaastane periood, mis lõppeb uuringuaasta 31. detsembril.

    Artikkel 9

    Edastamine

    1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu kinnitatud andmed 31. märtsiks 2012.

    2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile 2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute kinnitatud andmed 12 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

    3.   III lisas nimetatud maaelu arengu meetmeid käsitlevad andmed, mis põhinevad haldusdokumentidel, võib komisjonile esitada eraldi 18 kuu jooksul pärast uuringuaasta lõppu.

    4.   Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt üksikute põllumajandusettevõtete lõikes.

    5.   Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.

    6.   Komisjon ei kasuta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute andmeid valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks.

    Artikkel 10

    Valimiplaan

    2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute valimiplaani ajakohastamiseks võimaldavad liikmesriigid põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu eest vastutavatele asutustele juurdepääsu nende territooriumil koostatud haldustoimikutes sisalduvale põllumajandusettevõtteid käsitlevale teabele.

    III PEATÜKK

    PÕLLUMAJANDUSLIKE TOOTMISMEETODITE STATISTIKA

    Artikkel 11

    Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

    1.   Liikmesriigid viivad läbi põllumajandusettevõtetes kasutatavate põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu. Kõnealuse uuringu võib läbi viia valikuuringuna.

    2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon lubada liikmesriikidel teha valikuuringu, kasutades eraldi alavalimit.

    3.   Liikmesriigid esitavad andmeid V lisas loetletud põllumajanduslike tootmismeetoditega seotud karakteristikute kohta.

    4.   Iga vaadeldud ettevõtte puhul esitavad liikmesriigid samuti hinnangu ettevõttes niisutamiseks kasutatava vee koguse kohta (kuupmeetrites). Hinnangu võib esitada mudeli abil.

    5.   Komisjon annab liikmesriikidele metoodikaalast ja muud toetust lõikes 4 osutatud mudeli koostamiseks. Lisaks edendab komisjon vajalikku koostööd ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel, et saada võrreldavaid tulemusi.

    6.   Kui liikmesriik teeb kindlaks, et karakteristiku esinemissagedus on madal või puudub, võib selle karakteristiku andmete kogumisel kõrvale jätta. Asjassepuutuv liikmesriik teatab uuringuaastale vahetult eelneval kalendriaastal komisjonile mis tahes karakteristikutest, mis andmete kogumisel kõrvale jäetakse.

    7.   Karakteristikute mõisted tuleb vastu võtta vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    8.   Vaatlusperiood langeb kokku 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute puhul kasutatavate vaatlusperioodidega.

    9.   Kõnealuse uuringu tulemused seotakse 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu andmetega üksikute põllumajandusettevõtete kohta. Koondatud kinnitatud andmed edastatakse komisjonile elektrooniliselt hiljemalt 31. detsembril 2012.

    10.   Uuringuandmete edastamise vormi määrab komisjon.

    11.   Komisjon ei kasuta põllumajanduslike tootmismeetodite andmeid valimi koostamiseks ega uuringute läbiviimiseks.

    IV PEATÜKK

    ARUANDED, RAHASTAMINE JA RAKENDUSMEETMED

    Artikkel 12

    Aruanded

    1.   Liikmesriikidel tuleb esitada käesoleva määrusega hõlmatud uuringute kohta riiklik metoodikaaruanne, milles kirjeldatakse:

    a)

    kasutatud korraldust ja metoodikat;

    b)

    käesolevas määruses nimetatud valikuuringutes saavutatud täpsusastmeid;

    c)

    teavet kasutatud halduslike andmeallikate kvaliteedi kohta; ja

    d)

    valimisse arvamise ja sealt välja jätmise kriteeriume, mida kasutati artikliga 3 ette nähtud katvuse saavutamiseks.

    2.   Riiklik metoodikaaruanne esitatakse komisjonile koos kinnitatud uuringutulemustega vastavalt artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegadele.

    3.   Lisaks iga uuringu lõpus nõutavatele riiklikele metoodikaaruannetele esitavad liikmesriigid komisjonile mis tahes täiendava teabe, mida võidakse nõuda uuringu korralduse ja kasutatud metoodika kohta.

    Artikkel 13

    Ühenduse toetus

    1.   Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust maksimaalselt 75 % ulatuses käesoleva määrusega hõlmatud uuringute läbiviimise kuludest, kuid mitte rohkem kui lõigetes 3 ja 4 sätestatud maksimumsummad.

    2.   Seoses põllumajandusettevõtete satelliidi abil tuvastamisega annab komisjon käesoleva määruse jõustumisel vajalikku tehnilist abi ja nõuandeid neile liikmesriikidele, kes seda taotlevad.

    3.   2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu liidetud kulude puhul piirdub ühenduse toetus allpool sätestatud maksimumsummadega:

    Luksemburg ja Malta – kummalegi 50 000 eurot;

    Austria, Iirimaa ja Leedu – igaühele 1 000 000 eurot;

    Bulgaaria, Saksamaa, Ungari, Portugal ja Ühendkuningriik – igaühele 2 000 000 eurot;

    Kreeka, Hispaania ja Prantsusmaa – igaühele 3 000 000 eurot;

    Itaalia, Poola ja Rumeenia – igaühele 4 000 000 eurot, ning

    kõik teised liikmesriigid – igaühele 300 000 eurot.

    4.   2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute puhul vähendatakse lõikes 3 nimetatud maksimumsummasid 50 %.

    5.   Ühenduse finantsabi makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 2 punktiga e.

    Artikkel 14

    Finantsraamistik

    1.   Kõnealuse uuringukava rakendamise rahaline toetus aastateks 2008–2013, sh komisjonis liikmesriikide poolt vastavalt käesoleva määruse sätetele esitatud andmete töötlemiseks kasutatavate andmebaasisüsteemide haldamiseks, hoolduseks ja arendamiseks vajalikud assigneeringud, on 58 850 000 eurot.

    2.   Ajavahemikuks 2014–2018 ettenähtud summa määratakse kindlaks eelarvepädevate institutsioonide ja seadusandliku organi poolt komisjoni ettepanekul uue, 2014. aastal algava ajavahemiku finantsraamistiku alusel.

    3.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

    Artikkel 15

    Komitee

    1.   Komisjoni abistab otsuse 72/279/EMÜ asutatud alaline põllumajandusstatistika komitee.

    2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

    Artikkel 16

    Erandid

    1.   Erandina artikli 6 lõigetest 1 ja 2, artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artikli 11 lõigetest 8 ja 9, artikli 13 lõikest 3, III ja IV lisast asendatakse Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viited aastale 2010 viidetega aastale 2009.

    2.   Erandina artikli 9 lõikest 1 asendatakse viide 31. märtsile 2012:

    a)

    Kreeka ja Portugali puhul viitega 31. märtsile 2011;

    b)

    Hispaania puhul viitega 30. juunile 2011;

    c)

    Itaalia ja Rumeenia puhul viitega 30. juunile 2012.

    3.   Erandina artikli 11 lõikest 9 asendatakse viide 31. detsembrile 2012 Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul viitega 31. detsembrile 2011.

    Artikkel 17

    Kehtetuks tunnistamine

    1.   Määrus (EMÜ) nr 571/88 tunnistatakse kehtetuks.

    2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

    Artikkel 18

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 19. november 2008

    Parlamendi nimel

    president

    H.-G. PÖTTERING

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    J.-P. JOUYET


    (1)  Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. oktoobri 2008. aasta otsus.

    (2)  EÜT L 56, 2.3.1988, lk 1.

    (3)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

    (4)  Pealkirjaga: „Põllumajanduse keskkonnapoliitika näitajate arendamine keskkonnaküsimuste ühisesse põllumajanduspoliitikasse kaasamise seireks”.

    (5)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1.

    (6)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

    (7)  EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1.

    (8)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

    (9)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

    (10)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

    (11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

    (12)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

    (13)  Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

    (14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

    (15)  Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).


    I LISA

    Põllumajandusettevõtte määratluses osutatud põllumajanduslike tegevuste loetelu

    Allpool loetletud tegevused (mis võivad olla põhi- või kõrvaltegevused) põhinevad Euroopa majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) jaol „taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad” ning neid kasutatakse põllumajandusettevõtte mõiste määratlemisel:

    Tegevuse kirjeldus

    NACE Rev. 2 kood

    Täiendavad märkused tegevuste kohta, mida kasutatakse või ei kasutata põllumajanduslike tegevuste määratlemisel

    Üheaastaste põllukultuuride kasvatus

    01.1

     

    Mitmeaastaste taimede kasvatus

    01.2

    Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad omakasvatatud viinamarjadest veini või omakasvatatud oliividest oliiviõli tootvad põllumajandusettevõtted.

    Taimede paljundamine

    01.3

     

    Loomakasvatus

    01.4

    Käesoleva määruse kohaldamisalast jäetakse välja kõik NACE Rev. 2 gruppi 01.49 (muu loomakasvatus) liigitatud tegevused, v.a:

    i)

    jaanalindude, emude ja küülikute kasvatamine;

    ii)

    mesindus ning mee ja mesilasvaha tootmine.

    Segapõllumajandus

    01.5

     

    Põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused

    01.6

    Üldjuhul jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja kõik põllumajandusettevõtted, mis tegelevad NACE Rev. 2 gruppi 01.6 kuuluvate tegevustega, kui see on nende ainus tegevus.

    Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad siiski põllumajandusettevõtted, mis tegelevad ainult põllumaa hoidmisega heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (NACE Rev. 2 grupp 01.61).


    II LISA

    Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu künnised

    Karakteristik

    Künnis

    Kasutatav põllumajandusmaa

    Viljelusmaa, koduaiad, püsirohumaa, püsikultuuride kasvatamise ala

    5 ha

    Avamaal kasvavad püsikultuurid

    Puuvilja-, marja-, tsitrusviljade ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud ja puukoolid

    1 ha

    Muu intensiivtootmine

    Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad avamaal või madala kaitsekatte all (sisseminekuvõimaluseta)

    0,5 ha

    Tubakas

    0,5 ha

    Humal

    0,5 ha

    Puuvill

    0,5 ha

    Põllukultuurid, mis on klaasist või kõrge katte all (sisseminekuvõimalusega)

    Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

    0,1 ha

    Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid)

    0,1 ha

    Veised

    Kõik

    10 looma

    Sead

    Kõik

    50 looma

    Aretusemised

    10 looma

    Lambad

    Kõik

    20 looma

    Kitsed

    Kõik

    20 looma

    Kodulinnud

    Kõik

    1 000 looma


    III LISA

    Põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu karakteristikute loetelu

    KARAKTERISTIK

    ÜHIK/LIIK

    I.   

    Üldkarakteristikud

    Põllumajandusettevõtte asukoht

     

    – –

    Laiuskraad (viis kaareminutit või vähem)

    Kraad: minutid

    – –

    Pikkuskraad (viis kaareminutit või vähem)

    Kraad: minutid

    Põlumajandusettevõtte õiguslik vorm

     

    – –

    Kas põllumajandusettevõtte eest vastutab õiguslikult ja majanduslikult:

     

    – – –

    füüsiline isik, kes on ainuomanik, kui ettevõte on iseseisev?

    jah/ei

    – – – –

    Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah”, siis kas kõnealune isik (omanik) on ka ettevõtte juhataja?

    jah/ei

    – – – – –

    Kui kõnealune isik ei ole juhataja, siis kas ettevõtte juhataja on omaniku perekonnaliige?

    jah/ei

    – – – – –

    Kui juhataja on omaniku pereliige, siis kas ta on omaniku abikaasa (1)?

    jah/ei

    – ––

    üks või mitu füüsilist isikut, kes on osanikud, kui tegemist on põllumajandusettevõtete ühendusega?

    jah/ei

    – – –

    juriidiline isik?

    jah/ei

    Põllumajandusettevõtte valduse vorm (omaniku suhtes) ja põllumajandustootmise liik

     

    – –

    Kasutatav põllumajandusmaa:

     

    – – –

    omaniku poolt

    ha

    – – –

    rendisuhte alusel

    ha

    – – –

    loonusrendisuhte või muul alusel

    ha

    – –

    Mahepõllumajandus

     

    – – –

    Kõik põllumajanduslikud kõlvikud, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

    ha

    – – –

    Põllumajandusettevõtte põllumajanduslikud kõlvikud, mille puhul minnakse üle mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele

    ha

    – – –

    Põllumajandusettevõtte maa, millel kasutatakse mahepõllumajandusliku tootmise meetodeid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele, või mis on üle minemas mahepõllumajanduslikule tootmisele, mille meetodid peavad olema sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

     

    – – – –

    Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks

    ha

    – – – –

    Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

    ha

    – – – –

    Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

    ha

    – – – –

    Suhkrupeet (v.a seeme)

    ha

    – – – –

    Õliseemnekultuurid

    ha

    – – – –

    Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad

    ha

    – – – –

    Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

    ha

    – – – –

    Puuvilja- ja marjaistandikud

    ha

    – – – –

    Tsitruseistandikud

    ha

    – – – –

    Oliiviistandikud

    ha

    – – – –

    Viinamarjaistandikud

    ha

    – – – –

    Muud põllukultuurid (kiutaimed jne)

    ha

    – – –

    Loomakasvatuses kasutatavad mahepõllumajanduslikud tootmismeetodid, mis on sertifitseeritud vastavalt riiklikele või Euroopa Ühenduse eeskirjadele:

     

    – – – –

    Veised

    Loomade arv

    – – – –

    Sead

    Loomade arv

    – – – –

    Lambad ja kitsed

    Loomade arv

    – – – –

    Kodulinnud

    Loomade arv

    – – – –

    Muud loomad

    jah/ei

    – –

    Põllumajandusettevõtte toodangu sihtkoht:

     

    – – –

    Põllumajandusettevõtte omaniku kodumajapidamises tarbitakse üle 50 % ettevõtte lõpptoodangust

    jah/ei

    – – –

    Otsemüük tarbijatele moodustab üle 50 % põllumajandusettevõtte kogumüügist (1)

    jah/ei

    II.   

    Maa

    Viljelusmaa

     

    – –

    Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks:

     

    – – –

    Pehme nisu ja speltanisu

    ha

    – – –

    Kõva nisu

    ha

    – – –

    Rukis

    ha

    – – –

    Oder

    ha

    – – –

    Kaer

    ha

    – – –

    Maisiterad

    ha

    – – –

    Riis

    ha

    – – –

    Muu terade saamiseks kasvatatav teravili

    ha

    – –

    Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

    ha

    – – –

    sellest hernes, põlduba ja maguslupiin

    ha

    – –

    Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

    ha

    – –

    Suhkrupeet (v.a seeme)

    ha

    – –

    Söödajuurvili ja muguljuurvili (v.a seeme)

    ha

    – –

    Tehnilised kultuurid:

     

    – – –

    Tubakas

    ha

    – – –

    Humal

    ha

    – – –

    Puuvill

    ha

    – – –

    Raps ja rüps

    ha

    – – –

    Päevalill

    ha

    – – –

    Soja

    ha

    – – –

    Linaseemned (õlilina)

    ha

    – – –

    Muud õliseemnekultuurid

    ha

    – – –

    Lina

    ha

    – – –

    Harilik kanep

    ha

    – – –

    Muud kiutaimed

    ha

    – – –

    Aromaatsed taimed, ravimtaimed ja maitsetaimed

    ha

    – – –

    Mujal nimetamata tehnilised kultuurid

    ha

    – –

    Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad, mis kasvavad:

     

    – – –

    avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

    ha

    – – – –

    põllul

    ha

    – – – –

    aiamaal

    ha

    – – –

    klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

    ha

    – –

    Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid):

     

    – – –

    avamaal või madala katte all (sisseminekuvõimaluseta)

    ha

    – – –

    klaasi või muu kaitsekatte all (sisseminekuvõimalusega)

    ha

    – –

    Haljalt koristatud taimed:

     

    – – –

    ajutine rohumaa

    ha

    – – –

    Muud haljalt koristatud taimed:

     

    – – – –

    haljasmais

    ha

    – – – –

    Liblikõielised taimed

    ha

    – – – –

    Mujal nimetamata haljalt koristatud taimed

    ha

    – –

    Viljelusmaa seemned ja seemikud

    ha

    – –

    Muud põllukultuurid

    ha

    – –

    Subsiidiumideta kesa

    ha

    – –

    Kesa, mille suhtes kohaldatakse subsiidiume ja mis ei ole majanduslikus kasutuses

    ha

    Koduaiad

    ha

    Püsirohumaa

    ha

    – –

    Püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa

    ha

    – –

    Looduslik rohumaa

    ha

    – –

    Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mille suhtes kohaldatakse subsiidiume

    ha

    Püsikultuurid

     

    – –

    Puuvilja- ja marjaistandikud

    ha

    – – –

    Puuviljasordid, sellest:

    ha

    – – – –

    parasvöötme puuviljad

    ha

    – – – –

    lähistroopikavöötme puuviljad

    ha

    – – –

    Marjasordid

    ha

    – – –

    Pähklid

    ha

    – –

    Tsitruseistandikud

    ha

    – –

    Oliiviistandikud

    ha

    – – –

    kus tavapäraselt toodetakse lauaoliive

    ha

    – – –

    kus tavapäraselt toodetakse oliive õli tootmiseks

    ha

    – –

    Viinamarjaistandikud, kus tavapäraselt toodetakse:

    ha

    – – –

    kvaliteetveini

    ha

    – – –

    muud veini

    ha

    – – –

    lauaviinamarju

    ha

    – – –

    rosinaid

    ha

    – –

    Puukoolid

    ha

    – –

    Muud püsikultuurid

    ha

    – – –

    sellest jõulupuud (1)

    ha

    – –

    Püsikultuurid katmikalal

    ha

    Muu maa

     

    – –

    Kasutamata põllumajandusmaa

    ha

    – –

    Metsamaad

    ha

    – – –

    sellest lühikese raieringiga madalmets

    ha

    – –

    Muu maa (viljatu maa, hoonete, taluõue, teede, tiikide, kivimurdude, kaljude jms all olev maa)

    ha

    Seened, niisutatud alad, energeetilised põllukultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid

     

    – –

    Seened

    ha

    – –

    Niisutatud ala

     

    – – –

    Kogu niisutatav ala

    ha

    – – –

    Kogu haritav ala, mida on viimase 12 kuu jooksul vähemalt üks kord niisutatud

    ha

    – –

    Energeetilised põllukultuurid (biokütuse või muu taastuvenergia tootmiseks),

    ha

    – – –

    sellest alad, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil

    ha

    – –

    Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

    ha

    III.   

    Kari

    Hobuslased

    Loomade arv

    Veised:

     

    – –

    Alla ühe aasta vanused isased ja emased veised

    Loomade arv

    – –

    Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused pullid

    Loomade arv

    – –

    Vähemalt ühe, kuid alla kahe aasta vanused lehmad

    Loomade arv

    – –

    Vähemalt kaheaastased pullid

    Loomade arv

    – –

    Vähemalt kaheaastased lehmmullikad

    Loomade arv

    – –

    Lüpsilehmad

    Loomade arv

    – –

    Muud lehmad

    Loomade arv

    Lambad ja kitsed:

     

    – –

    Lambad (igas vanuses)

    Loomade arv

    – – –

    Emased aretusloomad

    Loomade arv

    – – –

    Muud lambad

    Loomade arv

    – –

    Kitsed (igas vanuses)

    Loomade arv

    – – –

    Emased aretusloomad

    Loomade arv

    – – –

    Muud kitsed

    Loomade arv

    Sead:

     

    – –

    Põrsad eluskaaluga alla 20 kg

    Loomade arv

    – –

    Aretusemised kaaluga vähemalt 50 kg

    Loomade arv

    – –

    Muud sead

    Loomade arv

    Kodulinnud:

     

    – –

    Broilerid

    Lindude arv

    – –

    Munakanad

    Lindude arv

    – –

    Muud kodulinnud:

    Lindude arv

    – – –

    Kalkunid (1)

    Lindude arv

    – – –

    Pardid (1)

    Lindude arv

    – – –

    Haned (1)

    Lindude arv

    – – –

    Jaanalinnud (1)

    Lindude arv

    – – –

    Mujal nimetamata kodulinnud (1)

    Lindude arv

    Küülikud, emased aretusloomad

    Loomade arv

    Mesilased

    tarude arv

    Mujal nimetamata kariloomad

    jah/ei

    IV.   

    Masinad ja seadmed

    IV. i)

    Masinad  (1)

    Mis kuuluvad täielikult ettevõttele

     

    – –

    Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

    arv

    – –

    Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

    arv

    – –

    Teraviljakombainid

    arv

    – –

    Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

    arv

    Masinad, mida kasutab mitu põllumajandusettevõtet

    – –

    Neljarattalised traktorid, roomiktraktorid, šassiitraktorid

    jah/ei

    – –

    Kultivaatorid, reavahekultivaatorid, mootorfreesid ja mootorniidukid

    jah/ei

    – –

    Teraviljakombainid

    jah/ei

    – –

    Muud täielikult mehhaniseeritud kombainid

    jah/ei

    IV. ii)   

    Seadmed

    Taastuva energia tootmise seadmed energiaallikate kaupa:

     

    – –

    Tuuleenergia

    jah/ei

    – –

    Biomass

    jah/ei

    – – –

    sellest biometaan

    jah/ei

    – –

    Päikeseenergia

    jah/ei

    – –

    Hüdroenergia

    jah/ei

    – –

    Muud taastuva energia allikad

    jah/ei

    V.   

    Tööjõud

    V. i)   

    Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes

    Omanik

     

    – –

    Sugu

    mees/naine

    – –

    Vanus

    Vanuserühmad (2)

    – –

    Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

    ATÜ 1. %-rühm (3)

    Põllumajandusettevõtte juhataja

     

    – –

    Sugu

    mees/naine

    – –

    Vanus

    vanuserühmad

    – –

    Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

    ATÜ 2. %-rühm (4)

    Põllumajandusettevõtte juhataja väljaõpe

     

    – –

    Põllumajandusettevõtte juhataja põllumajanduslik väljaõpe

    Väljaõppe koodid (5)

    – –

    Põllumajandusettevõtte juhataja tööalane koolitus viimase 12 kuu jooksul (6)

    jah/ei

    Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: meessoost

     

    – –

    Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

    ATÜ 2. %-rühm

    Ainuomaniku perekonnaliikmed, kes teevad ettevõttes põllumajandustöid: naissoost

     

    – –

    Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

    ATÜ 2. %-rühm

    Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: meessoost

     

    – –

    Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

    ATÜ 2. %-rühm

    Regulaarselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: naissoost

     

    – –

    Põllumajandustöö põllumajandusettevõttes (v.a majapidamistööd)

    ATÜ 2. %-rühm

    Ebakorrapäraselt kasutatav tööjõud väljastpoolt perekonda: mees- ja naissoost

    Täistööpäevade arv

    Põllumajandusettevõttes otseselt mitte töötavate isikute (nt töövõtja töötajate) tehtud põllumajandustöö tööpäevade koguarv (täistööaja ekvivalendina), välja arvatud eelmised kategooriad, vaatluspäevale eelnenud 12 kuu jooksul)

    Täistööpäevade arv

    V. ii)   

    Muu tasustatav tegevus (mittepõllumajanduslik töö põllumajandusettevõttes ja töö väljaspool põllumajandusettevõtet)

    Ettevõtte juhatajaks oleva omaniku muu tasustatav tegevus:

     

    – –

    Peamine tegevusala

    jah/ei

    – –

    Lisategevusala

    jah/ei

    – –

    Kui toimub koos muu tasustatava tegevusega

     

    – – –

    Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

    jah/ei

    – – –

    Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

    jah/ei

    Ainuomaniku abikaasa muu tasustatav tegevus:

     

    – –

    Peamine tegevusala

    jah/ei

    – –

    Lisategevusala

    jah/ei

    – –

    Kui toimub koos muu tasustatava tegevusega

     

    – – –

    Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

    jah/ei

    – – –

    Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

    jah/ei

    Ainuomaniku perekonnaliikmete muu tasustatav tegevus:

     

    – –

    Peamine tegevusala

    jah/ei

    – –

    Lisategevusala

    jah/ei

    – –

    Kui toimub koos muu tasustatava tegevusega

    jah/ei

    – – –

    Põllumajandusettevõttega otseselt seotud tegevus

    jah/ei

    – – –

    Põllumajandusettevõttega otseselt mitteseotud tegevus

    jah/ei

    Väljastpoolt perekonda pärit otseselt palgatud alaline tööjõud, kes tegeleb muu tasustatava tegevusega, mis on otseselt seotud põllumajandusettevõttega

     

    – –

    Peamine tegevusala

    jah/ei

    – –

    Lisategevusala

    jah/ei

    VI.   

    Muu tasustatav tegevus, millega ettevõttes tegeldakse (otseselt seotud põllumajandusettevõttega)

    VI. i)   

    Muude tasustatavate tegevuste loetelu

    Turism, majutus ja muud vaba aja veetmisega seotud tegevused

    jah/ei

    Käsitöö

    jah/ei

    Põllumajandussaaduste töötlemine

    jah/ei

    Taastuvenergia tootmine

    jah/ei

    Puidutöötlemine (nt saagimine)

    jah/ei

    Vesiviljelus

    jah/ei

    Lepinguline töö (kasutades põllumajandusettevõtte tootmisseadmeid)

     

    – –

    Põllumajanduslik (teistes põllumajandusettevõtetes)

    jah/ei

    – –

    Mittepõllumajanduslik

    jah/ei

    Metsandus

    jah/ei

    Muu

    jah/ei

    VI. ii)   

    Põllumajandusettevõttega otseselt seotud muu tasustatava tegevuse osakaal

    Protsent põllumajandusettevõtte lõpptoodangust

    Protsendirühmad (7)

    VII.   

    Maaelu arengu toetus

    Põllumajandusettevõte on saanud viimase kolme aasta jooksul järgmiste maaelu arendamise meetmete raames toetusi

    jah/ei

    – –

    Nõustamisteenuse kasutamine

    jah/ei

    – –

    Põllumajandusettevõtete ajakohastamine

    jah/ei

    – –

    Põllumajandustoodetele ja metsasaadustele lisandväärtuse andmine

    jah/ei

    – –

    Ühenduse õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse saavutamine

    jah/ei

    – –

    Põllumajandustootjate osalemine toidukvaliteedikavades

    jah/ei

    – –

    Natura 2000 toetused põllumajandusmaadele

    jah/ei

    – –

    Vee raamdirektiiviga (8) seotud toetused

    jah/ei

    – –

    Põllumajanduslikud keskkonnatoetused

    jah/ei

    – – –

    sellest mahepõllumajanduse raames

    jah/ei

    – –

    Loomade heaolu toetus

    jah/ei

    – –

    Mittepõllumajanduslike tegevuste mitmekesistamine

    jah/ei

    – –

    Turismi soodustamine

    jah/ei


    (1)  2010. aastal ei esitata.

    (2)  Vanuserühmad: (koolikohustuse lõppemisest kuni 24. eluaastani), (25–34), (35–44), (45–54), (55–64), (65 ja üle selle).

    (3)  Aasta tööühiku (ATÜ) 1. protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100).

    (4)  Aasta tööühiku (ATÜ) 2. protsendirühm: (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75 – < 100), (100)

    (5)  Koolituse koodid: (ainult praktiline põllumajanduslik kogemus), (põllumajanduslik baasväljaõpe), (täielik põllumajanduslik väljaõpe).

    (6)  2013. aastal ei esitata.

    (7)  Protsendirühmad: (≥ 0 – ≤ 10).(> 10 – ≤ 50).(> 50 – < 100).

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).


    IV LISA

    TÄPSUSNÕUDED

    Käesolevas määruses nimetatud valikuuringud peavad komisjoni 7. juuni 1985. aasta otsuse 85/377/EMÜ, millega kehtestatakse ühenduse põllumajandusettevõtete liigitus, kohaselt olema statistiliselt representatiivsed NUTS 2 piirkondade tasandil ja riigi kokkuliidetud vähem soodsate piirkondade suhtes, (1) arvestades põllumajandusettevõtete liiki ja suurust (2). Lisaks tuleb põllumajandusettevõtete põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikute puhul järgida määratletud täpsusastmeid.

    Kõnealused täpsusastmed on esitatud allpool täpsustabelites ning neid kohaldatakse kõigi vähemalt 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkondade suhtes. Vähem kui 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul kohaldatakse nimetatud täpsusastmeid sellega seotud NUTS 1 tasandi piirkonna suhtes, tingimusel, et kõnealuses NUTS 1 tasandi piirkonnas on vähemalt 1 000 põllumajandusettevõtet. Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu tegemiseks saadakse põllukultuuride ja kariloomadega seotud karakteristikud 2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemustest.

    2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu täpsusastmed

    Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

    teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

    terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed;

    kartul (sh varajane ja seemnekartul);

    suhkrupeet (v.a seeme);

    õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

    värsked köögiviljad, melonid ja maasikad;

    lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);

    haljalt koristatud taimed;

    püsirohumaa ja heinamaa, v.a looduslik rohumaa;

    puuvilja- ja marjaistandikud;

    tsitruseistandikud;

    oliiviistandikud;

    viinamarjaistandikud.

    Kariloomadega seotud karakteristikud:

    lüpsilehmad;

    muud lehmad;

    muud veised;

    aretusemised;

    muud sead

    lambad;

    kitsed;

    kodulinnud.

    2010. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu osana läbi viidud valik-uuringute täpsusastmed

    Põllukultuuridega seotud karakteristikud:

    teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks, mille hulka kuuluvad pehme nisu ja speltanisu, kõva nisu, rukis, oder, kaer, maisiterad, riis ja muude terade tootmiseks kasvatatav teravili;

    kartul (sh varajane ja seemnekartul) ja suhkrupeet (v.a seemned);

    õliseemnekultuurid, sh raps, rüps, päevalill, soja, linaseemned (õlilina) ja muud õliseemnekultuurid;

    avamaal kasvatatavad püsikultuurid – puuvilja-, marja-, tsitruse- ja oliiviistandikud, viinamarjaistandikud, puukoolid ja muud avamaal kasvavad püsikultuurid;

    värsked köögiviljad, melonid, maasikad, lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolid);

    ajutine rohumaa ja püsirohumaa.

    Kariloomadega seotud karakteristikud:

    veised (igas vanuses);

    lambad ja kitsed (igas vanuses);

    sead;

    kodulinnud.

    Täpsustabel, mida kohaldatakse vähemalt 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul

    Täpsusastmed

    2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

    Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

    Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas

    Suhteline standardviga

    Karakteristiku esinemissagedus NUTS 2 piirkonnas

    Suhteline standardviga

    Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud

    7,5 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

    < 5 %

    10 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

    < 10 %

    Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud

    7,5 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

    < 5 %

    10 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

    < 10 %

    Täpsustabel, mida kohaldatakse vähem kui 10 000 põllumajandusettevõttega NUTS 2 tasandi piirkonna puhul

    Täpsusastmed

    2013. ja 2016. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuring

    Põllumajanduslike tootmismeetodite uuring

    Karakteristiku esinemissagedus NUTS 1 tasandi piirkonnas, kus on vähemalt 1 000 põllumajandus-ettevõtet

    Suhteline standardviga

    Karakteristiku esinemissagedus NUTS 1 tasandi piirkonnas, kus on vähemalt 1 000 põllumajandus-ettevõtet

    Suhteline standardviga

    Põllumajandusettevõtte põllukultuuridega seotud karakteristikud

    7,5 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

    < 5 %

    10 % või rohkem kasutatavast põllumajandusmaast

    < 10 %

    Põllumajandusettevõtte kariloomadega seotud karakteristikud

    7,5 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

    < 5 %

    10 % või rohkem loomühikutest ja rohkem kui 5 % iga kategooria riiklikust osatähtsusest

    < 10 %


    (1)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

    (2)  EÜT L 220, 17.8.1985, lk 1.


    V LISA

    Põllumajanduslike tootmismeetodite uuringu karakteristikute loetelu

    Karakteristik

    Ühik/liik

    Maaharimismeetodid

    Traditsiooniline maaharimine (hõlmadra või ketasadraga)

    ha

    Kaitsev maaharimine (madalkünd)

    ha

    Kündmiseta maaharimine (tüükülv)

    ha

    Pinnase säilitamine

    Talvine pinnakate:

    Tavaline talivili

    ha

    Haljasväetistaimed või eelvili

    ha

    Taimejäägid

    ha

    Paljas muld

    ha

    Külvikord:

    Kavandatud külvikorrast välja jääva viljelusmaa osatähtsus

    VM %-rühm (1)

    Maastikuelemendid

    Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on säilitanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

    Hekid

    jah/ei

    Puuderead

    jah/ei

    Kiviaiad

    jah/ei

    Lineaarsed elemendid, mida põllumajandustootja on rajanud viimase kolme aasta jooksul, neist:

    Hekid

    jah/ei

    Puuderead

    jah/ei

    Kiviaiad

    jah/ei

    Loomade karjatamine

    Karjatamine põllumajandusettevõttes

    Viimase aasta jooksul karjatamiseks kasutatud ala

    ha

    Aeg, mil loomad on avakarjamaal

    Kuude arv aastas

    Karjatamine ühiskarjamaal:

    Ühiskarjamaal karjatatavate loomade koguarv

    Loomade arv

    Aeg, mil loomi karjatatakse ühiskarjamaal

    Kuude arv aastas

    Loomapidamishooned

    Kari:

    Latritega laut – tahke sõnniku ja virtsaga

    Kohtade arv

    Latritega laut – lägaga

    Kohtade arv

    Vabapidamine – tahke sõnniku ja virtsaga

    Kohtade arv

    Vabapidamine – lägaga

    Kohtade arv

    Muu

    Kohtade arv

    Sead:

    Osaline restpõrand

    Kohtade arv

    Täisrestpõrand

    Kohtade arv

    Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

    Kohtade arv

    Muu

    Kohtade arv

    Munakanad:

    Õlgedest allapanu (sügavallapanul vabapidamine)

    Kohtade arv

    Puurid (kõik liigid)

    Kohtade arv

     

    Sõnnikutransportööriga puurid

    Kohtade arv

     

    Puuride all paikneva avatud sõnnikuhoidlaga puurid

    Kohtade arv

     

    Lindla all paikneva ventileeritud sõnnikuhoidlaga puurid

    Kohtade arv

    Muu

    Kohtade arv

    Sõnniku laotamine

    Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse tahke või laudasõnnik

    Kokku

    KPM %-rühm (2)

    Kohese sissekünniga

    KPM %-rühm (2)

    Kasutatav põllumajandusmaa, kuhu laotatakse läga

    Kokku

    KPM %-rühm (2)

    Kohese sissekünniga või sissepritsega

    KPM %-rühm (2)

    Põllumajandusettevõttes toodetud sõnniku koguhulgast väljaviidud sõnniku osakaal

    Protsendirühm (3)

    Sõnnikuhoidlad ja sõnniku käitlemise rajatised

    Hoidlad:

    Tahke sõnnik

    jah/ei

    Vedel sõnnik

    jah/ei

    Läga

    Lägamahuti

    jah/ei

    Biotiik

    jah/ei

    Hoidlate all olev ala?

    Tahke sõnnik

    jah/ei

    Vedel sõnnik

    jah/ei

    Läga

    jah/ei

    Niisutamine

    Niisutatud ala

    Niisutatud ala keskmine suurus viimasel kolmel aastal

    ha

    Viimase 12 kuu jooksul vähemalt kord niisutatud viljelusmaa kokku

    Kokku

    ha

    Teravili terade (sealhulgas seemnete) tootmiseks (v.a mais ja riis)

    ha

    Mais (terad ja haljasmass)

    ha

    Riis

    ha

    Terade (sh seemne ning teravilja ja kaunviljade segude) saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

    ha

    Kartul (sh varajane ja seemnekartul)

    ha

    Suhkrupeet (v.a seeme)

    ha

    Raps ja rüps

    ha

    Päevalill

    ha

    Kiudtaimed (lina, kanep, muud kiudtaimed)

    ha

    Värsked köögiviljad, melonid ja maasikad – avamaal

    ha

    Ajutine rohumaa ning püsirohumaa

    ha

    Muud viljelusmaal kasvatatavad põllukultuurid

    ha

    Puuvilja- ja marjaistandikud

    ha

    Tsitruseistandikud

    ha

    Oliiviistandikud

    ha

    Viinamarjaistandikud

    ha

    Kasutatud niisutusmeetodid:

    Pindniisutamine (üleujutamine, niisutuskraavid)

    jah/ei

    Vihmutus

    jah/ei

    Tilkkastmine

    jah/ei

    Põllumajandusettevõttes niisutamiseks kasutatava vee päritolu:

    Põllumajandusettevõtte territooriumi põhjavesi

    jah/ei

    Põllumajandusettevõtte territooriumi pinnavesi (tiigid või tammid)

    jah/ei

    Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuvate järvede, jõgede või vooluveekogude vesi

    jah/ei

    Väljaspool põllumajandusettevõtte territooriumi asuva veevarustusvõrgu vesi

    jah/ei

    Muud allikad

    jah/ei


    (1)  Viljelusmaa (VM) protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).

    (2)  Kasutatava põllumajandusmaa (KPM) protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).

    (3)  Protsendirühm: (0), (> 0 – < 25), (≥ 25 – < 50), (≥ 50 – < 75), (≥ 75).


    Top