27.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/3

---

NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2008,

sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

(2008/147/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti artikli 63 lõike 1 punkti a, koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ning artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon on lõpetanud talle 17. juunil 2002. aastal antud volituse alusel peetud läbirääkimised Šveitsi ametivõimudega liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide üle.

(2)

Kooskõlas nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta otsusega kirjutati 26. oktoobril 2004. aastal Euroopa Ühenduse nimel alla Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta, võimalusega sõlmida see lõplikult hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping tuleks nüüd heaks kiita.

(4)	Lepinguga luuakse segakomitee, kellel on volitused otsuste tegemiseks teatavates valdkondades, seepärast on vaja kindlaks määrata ühenduse esindaja nimetatud komitees.

(5)	Lisaks on vaja ette näha ühenduse seisukoha vastuvõtmise kord.

(6)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(7)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning seega ei ole see otsus Taani suhtes siduv ja Taanis seda ei kohaldata,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta ning sellega seotud dokumendid, mis koosnevad lõppaktist ja ühisdeklaratsioonist segakomiteede ühiskoosolekute kohta, kiidetakse Euroopa Ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst, lõppakt ja ühisdeklaratsioon on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud Euroopa Ühenduse nimel hoiule andma lepingu artiklis 12 sätestatud heakskiitmiskirja, et väljendada ühenduse nõusolekut olla lepinguga seotud.

Artikkel 3

Lepingu artikliga 3 loodud segakomitees esindab ühendust komisjon.

Artikkel 4

1.   Ühenduse seisukoha segakomitees seoses selle töökorra vastuvõtmisega lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt võtab komisjon vastu pärast konsulteerimist nõukogu poolt määratud erikomiteega.

2.   Teiste segakomitee otsuste suhtes võtab ühenduse seisukoha komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad on vastu võtnud järgmised käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

1.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon tiheda dialoogi kohta;

2.	Lepinguosaliste ühisdeklaratsioon andmekaitse alase Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ kohta.

Täievolilised esindajad võtsid samuti teadmiseks järgmised käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

1.	Šveitsi deklaratsioon artikli 4 lõike 3 kohta, mis käsitleb Dublin/Eurodac acquis’ uute edasiarenduste vastuvõtmise tähtaega;

2.	Euroopa Komisjoni deklaratsioon komiteede kohta, mis abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel.

LEPINGUOSALISTE ÜHISDEKLARATSIOONID

 

MUUD DEKLARATSIOONID

 

---

ÜHISDEKLARATSIOON SEGAKOMITEEDE ÜHISKOOSOLEKUTE KOHTA

Euroopa Komisjoni delegatsioon,

Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi valitsusi esindavad delegatsioonid,

Šveitsi Konföderatsiooni valitsust esindav delegatsioon

—

on otsustanud korraldada ühiselt selliste ühiskomiteede koosolekuid, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning Islandi ja Norra vahelise lepinguga liikmesriigis, Islandis või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

—

Arvesse tuleb võtta, et nende koosolekute ühine korraldamine nõuab sellistel koosolekutel eesistujaks olemist käsitlevat pragmaatilist kokkulepet, kui eesistujaks on assotsieerunud riigid vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta või Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule liikmesriigis või Islandis või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta.

—

Arvesse tuleb võtta assotsieerunud riikide soovi loovutada vajadusel eesistuja koht ja seda rotatsiooni korras üksteisele tähestikulises järjekorras edasi anda alates Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta, jõustumisest.

---

27.2.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/5

---

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta

EUROOPA ÜHENDUS

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

edaspidi „lepinguosalised”

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu Nõukogu võttis 18. veebruaril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (1) (edaspidi „Dublini määrus”), millega asendati Dublini konventsioon Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, allkirjastatud 15. juunil 1990 Dublinis, (2) (edaspidi „Dublini konventsioon”) ning arvestades, et Euroopa Ühenduste Komisjon võttis 2. septembril 2003 vastu määruse (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määruse (EÜ) nr 343/2003 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest) (3) kohaldamiseks (edaspidi „Dublini rakendusmäärus”);

ARVESTADES, ET Euroopa Liidu Nõukogu võttis 11. detsembril 2000 vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, (4) (edaspidi „Eurodaci määrus”), et aidata määrata lepinguosalist, kes vastutab Dublini konventsiooni kohaselt varjupaigataotluse läbivaatamise eest ja 28. veebruaril 2002 määruse (EÜ) nr 407/2002, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, teatavad rakenduseeskirjad (5) (edaspidi „Eurodaci rakendusmäärus”);

ARVESTADES, ET Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (6) (edaspidi „isikuandmete kaitse direktiiv”) peab Šveitsi Konföderatsioon kohaldama samamoodi nagu seda kohaldavad Euroopa Liidu liikmesriigid, kui nad töötlevad andmeid käesoleva lepingu eesmärgil;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni geograafilist asendit;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni osalemine „Dublini” ja „Eurodaci” määrustega hõlmatud ühenduse acquis's (edaspidi „Dublini/Eurodaci acquis”) võimaldaks tugevdada koostööd Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühendus sõlmis Dublini konventsiooni põhjal Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu, mis käsitleb liikmesriigis, Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme; (7)

ARVESTADES, ET on soovitatav, et Šveitsi Konföderatsioon oleks Islandi ja Norraga võrdväärselt seotud Dublini/Eurodaci acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel tuleks sõlmida leping, mis sisaldab sarnaseid õigusi ja kohustusi, nagu on kokku lepitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Islandi ja Norra vahel;

OLLES VEENDUNUD vajaduses korraldada koostööd Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Dublini/Eurodaci acquis' rakendamise, praktilise kohaldamise ja edasiarendamise osas;

ARVESTADES, ET Šveitsi Konföderatsiooni kaasamiseks Euroopa Liidu tegevustesse, mis kuuluvad käesoleva lepinguga kaetud valdkondadesse ja selleks, et võimaldada tal neis tegevustes osaleda, on vaja luua komitee vastavalt Islandi ja Norra osalemiseks loodud institutsioonilisele mudelile;

ARVESTADES, ET koostöö Dublini ja Eurodaci määrustega kaetud valdkondades põhineb vabaduse, demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste austamise põhimõtetel, mis on sätestatud eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis;

ARVESTADES, ET Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise sätteid ning nimetatud jaotise alusel vastuvõetud akte ei kohaldata Taani Kuningriigi suhtes vastavalt Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile, kuid omavahelistes suhetes tuleks Šveitsi Konföderatsioonil ja Taanil võimaldada kohaldada käesoleva lepingu sisulisi sätteid;

ARVESTADES, ET on vaja tagada, et need riigid, kellega Euroopa Liit on loonud assotsiatsiooni Dublini/Eurodaci acquis' rakendamiseks, kohaldamiseks ja edasiarendamiseks, kohaldaksid seda acquis'd ka omavahelistes suhetes;

ARVESTADES, ET Dublin/Eurodaci acquis' tõrgeteta toimimine nõuab käesoleva lepinguga samaaegselt Dublin/Eurodaci acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate või sellega ühinenud erinevate osapoolte vaheliste nende vastastikuseid suhteid reguleerivate lepingute kohaldamist;

ARVESTADES Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega;

PIDADES SILMAS seost Schengeni acquis' ja Dublin/Eurodaci acquis' vahel;

ARVESTADES, ET see seos nõuab Dublin/Eurodaci acquis' ja Schengeni acquis' samaaegset kohaldamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Šveitsi Konföderatsioon, edaspidi „Šveits”, rakendab

—	Dublini määruse,

—	Eurodaci määruse,

—	Eurodaci rakendusmääruse ja

—	Dublini rakendusmääruse

sätteid ja kohaldab neid suhetes Euroopa Liidu liikmesriikidega, edaspidi „liikmesriigid”.

2.   Liikmesriigid kohaldavad Šveitsi suhtes lõikes 1 viidatud määrusi.

3.   Samuti aktsepteerib, rakendab ja kohaldab Šveits Euroopa Ühenduse vastuvõetud õigusakte ja meetmeid, millega muudetakse lõikes 1 viidatud sätteid, ja otsuseid, mis on tehtud kooskõlas nendes sätetes toodud menetlustega, ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist.

4.   Šveits rakendab ja kohaldab mutatis mutandis isikuandmete kaitse direktiivi sätteid nagu neid kohaldatakse liikmesriikide suhtes seoses isikuandmete töötlemisega lõikes 1 viidatud sätete rakendamiseks ja kohaldamiseks.

5.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel loetakse, et lõikes 1 osutatud sätete viited „liikmesriikidele” hõlmavad ka Šveitsi.

Artikkel 2

1.   Artikli 1 sätteid muutvate uute õigusaktide koostamisel küsib Euroopa Ühenduste Komisjon, edaspidi „komisjon”, mitteametlikult nõu Šveitsi ekspertidelt samal viisil, nagu ta küsib oma ettepanekute väljatöötamisel nõu liikmesriikide ekspertidelt.

2.   Kui Euroopa Komisjon saadab lõikes 1 viidatud ettepanekud Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule, edaspidi „nõukogu”, edastab ta Šveitsile oma otsuse koopia.

Ühe lepinguosalise taotlusel võib esialgne arvamustevahetus leida aset artikli 3 alusel loodud segakomitees.

3.   Kui üks neist seda nõuab, peavad lepinguosalised olulistel hetkedel üksteisega segakomitees uuesti nõu lõikes 1 viidatud õigusakti vastuvõtmisele eelneva etapi jooksul ning pideva teavitamis- ja konsulteerimisprotsessi käigus.

4.   Kooskõlas käesoleva lepinguga teevad lepinguosalised teavitamis- ja konsulteerimisetapi ajal heas usus koostööd, et hõlbustada protsessi lõpus segakomitee tegevust.

5.   Šveitsi valitsuse esindajad võivad segakomitees esitada ettepanekuid lõikes 1 mainitud küsimuste osas.

6.   Komisjon tagab Šveitsi ekspertidele sõltuvalt asjaomasest valdkonnast võimalikult laialdase osalemise meetmete eelnõude koostamisel, mis esitatakse hiljem komiteedele, mis abistavad Euroopa Komisjoni tema täidesaatva võimu teostamisel. Ettepanekuid koostades konsulteerib komisjon Šveitsi ekspertidega samal alusel nagu liikmesriikide ekspertidega.

7.   Kui küsimus suunatakse nõukokku kõnesoleva komitee liigi suhtes kohaldatava korra kohaselt, peab komisjon edastama nõukogule Šveitsi ekspertide arvamused.

Artikkel 3

1.   Segakomitee moodustatakse lepinguosaliste esindajatest.

2.   Segakomitee võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra.

3.   Segakomitee saab kokku oma eesistuja või mõne oma liikme algatusel.

4.   Segakomitee kohtub vastavalt vajadusele kohasel tasemel, et läbi vaadata artiklis 1 nimetatud sätete rakendamine ja praktiline kohaldamine ning vahetada arvamusi õigusaktide ja meetmete kohta, millega muudetakse artiklis 1 viidatud sätteid.

Kogu käesolevat lepingut puudutav teabevahetus loetakse toimunuks kooskõlas segakomitee pädevusega.

5.   Segakomitee eesistujaks on vaheldumisi iga kuue kuu järel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi valitsuse esindaja.

Artikkel 4

1.   Kui nõukogu võtab vastu õigusakte või meetmeid, millega muudetakse artikli 1 sätteid, ja kui õigusaktid või meetmed on vastu võetud kooskõlas nimetatud sätetes toodud menetlustega, kohaldatakse neid õigusakte või meetmeid samaaegselt liikmesriikides ja Šveitsis, kui lõikest 2 ei tulene teisiti, väljaarvatud juhul kui on selgesõnaliselt sätestatud vastupidi.

2.   Komisjon teatab Šveitsile viivitamata peatükis 1 nimetatud õigusaktide või meetmete vastuvõtmisest. Šveits otsustab, kas nende sisu vastu võtta ja rakendada neid oma siseriiklikus õiguskorras. Sellest otsusest teavitatakse komisjoni kolmekümne päeva jooksul pärast asjaomaste õigusaktide või meetmete vastuvõtmist.

3.   Kui selliste õigusaktide või meetmete sisu saab muutuda Šveitsi jaoks siduvaks alles pärast põhiseadusest tulenevate nõuete täitmist, teatab Šveits sellest nõukogule ja komisjonile eespool nimetatud teatamise ajal. Šveits teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamatult ja kirjalikult kõigi põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest. Juhul kui referendumi korraldamine ei ole nõutav, toimub teavitamine kohe referendumi tähtaja möödumisel. Kui referendumi korraldamine on nõutav, on Šveitsil teavitamiseks aega kuni kaks aastat alates nõukogult teatise saamise kuupäevast. Alates õigusakti või meetme Šveitsi suhtes jõustumiseks ettenähtud kuupäevast kuni põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest teatamiseni rakendab Šveits võimaluse korral kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt.

4.   Kui Šveits ei saa kõnealust õigusakti või meedet ajutiselt rakendada ja kui see põhjustab raskusi, mis häirivad Dublin/Eurodaci koostöö toimimist, uurib olukorda segakomitee. Euroopa Liit ja Euroopa Ühendus võivad võtta Šveitsi suhtes proportsionaalseid ja asjakohaseid meetmed, et tagada Dublin/Eurodaci koostöö tõrgeteta toimimine.

5.   Lõikes 1 viidatud õigusaktide ja meetmete aktsepteerimine Šveitsi poolt loob õigused ja kohustused Šveitsi ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

6.   Kui:

a)	Šveits teatab oma otsusest mitte aktsepteerida mõne lõikes 1 nimetatud õigusakti või meetme sisu, mille suhtes on kohaldatud käesoleva lepingu kohast menetlust;

b)	Šveits ei saada teadet lõike 2 punktis a sätestatud kolmekümnepäevase tähtaja jooksul;

c)	Šveits ei saada teadet pärast referendumi läbiviimiseks ettenähtud tähtaja möödumist või referendumi puhul lõikes 3 ettenähtud kaheaastase tähtaja jooksul või ei näe ette nimetatud punktis sätestatud ajutist kohaldamist alates asjaomase õigusakti või meetme jõustumiseks sätestatud kuupäevast,

on käesolev leping peatatud.

7.   Segakomitee uurib küsimust, mis põhjustas peatamise ja püüab üheksakümnepäevase tähtaja jooksul käsitleda mitteaktsepteerimise või mitteratifitseerimise põhjusi. Pärast kõikide teiste võimaluste kaalumist käesoleva lepingu tõrgeteta toimimise säilitamiseks, sealhulgas võimalust teha tähelepanekuid õigusnormide võrdväärsuse kohta, võib ta otsustada ühehäälselt käesolevat lepingut jätkata. Juhul, kui käesolev leping on 90 päeva pärast ikka veel peatatud, loetakse see lõpetatuks.

Artikkel 5

1.   Et saavutada lepinguosaliste eesmärk tagada artiklis 1 viidatud sätete võimalikult ühetaoline kohaldamine ja tõlgendamine, jälgib segakomitee pidevalt Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus”) praktika ning Šveitsi pädevate kohtute praktika arengut nimetatud sätete osas. Sel eesmärgil tuleb luua mehhanism, et tagada sellise kohtupraktika korrapärane vastastikune edastamine.

2.   Šveitsil on õigus esitada Euroopa Kohtule seisukohti või kirjalikke märkusi, juhul kui liikmesriigi kohus on pöördunud Euroopa Kohtu poole eelotsuse saamiseks seoses artiklis 1 nimetatud sätete tõlgendamisega.

Artikkel 6

1.   Šveits esitab igal aastal segakomiteele aruande artiklis 1 osutatud sätete, nagu neid on asjaomastel juhtudel tõlgendanud Euroopa Kohus, kohaldamise ja tõlgendamise kohta oma haldusasutustes ja kohtutes.

2.   Kui segakomitee ei ole kahe kuu jooksul alates sellest, kui talle teatatakse olulise erinevuse olemasolust Euroopa Kohtu ning Šveitsi kohtute praktikas artiklis 1 viidatud sätete osas või nende sätete oluliselt erineva kohaldamise ilmnemisest asjaomaste liikmesriikide ning Šveitsi asutustes, suutnud tagada ühetaolist kohaldamist ja tõlgendamist, kohaldatakse artiklis 7 sätestatud menetlust.

Artikkel 7

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise osas tekkiva vaidluse korral või artikli 6 lõikes 2 sätestatud olukorra ilmnemisel võetakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena segakomitee päevakorda.

2.   Segakomiteel on vaidluse lahendamiseks aega 90 päeva alates vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast.

3.   Kui segakomitee ei suuda vaidlust lõikes 2 sätestatud 90 päeva jooksul lahendada, pikendatakse seda tähtaega lõpliku lahenduse leidmiseks veel 90 päeva võrra. Kui selle ajavahemiku lõpuks lõplikule lahendusele ei jõuta, lõpetatakse käesolev leping nimetatud tähtaja viimase päeva lõppemisel.

Artikkel 8

1.   Eurodac-süsteemi kesküksuse paigaldamise ja tööga seotud haldus- ja tegevuskuludeks maksab Šveits Euroopa Ühenduste üldeelarvesse osamakse, mis moodustab 7,286 % esialgsest võrdlussummast suurusega 11 675 000 eurot, ja alates 2004. eelarveaastast, iga-aastase osamakse, mis moodustab 7,286 % kõnealuse eelarveaasta vastavatest eelarveassigneeringutest.

Käesoleva lepingu kohaldamisega seotud muudeks haldus- ja tegevuskuludeks kannab Šveits Euroopa Ühenduste üldeelarvesse iga-aastase osamakse vastavalt sellele, milline on riigi sisemajanduse kogutoodangu suhe kõikide osalevate riikide sisemajanduse kogutoodangusse.

2.   Šveitsil on õigus saada kõiki käesolevat lepingut puudutavaid dokumente ning nõuda segakomitee koosolekutel tõlget Euroopa ühenduste institutsioonide ühte tema poolt valitud ametlikku keelde.

Artikkel 9

Šveitsi riiklik järelevalveorgan, kes tegeleb andmekaitsega, ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt asutatud sõltumatu järelevalveorgan teevad oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses koostööd ning eelkõige vahetavad omavahel mis tahes asjassepuutuvat teavet. Nimetatud kaks organit määravad ühisel kokkuleppel nende vastastikust koostööd reguleeriva korra.

Artikkel 10

1.   Käesolev leping ei mõjuta ühegi teise Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel sõlmitud lepingu kohaldamist.

2.   Käesolev leping ei mõjuta tulevasi lepinguid, mis sõlmitakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi vahel.

Artikkel 11

1.   Taani Kuningriik võib taotleda osalemist käesolevas lepingus. Lepinguosalised sätestavad Taani Kuningriigi nõusolekul sellise osalemise tingimused käesoleva lepingu protokollis.

2.   Šveits sõlmib Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga lepingu, mis käsitleb vastastikuste õiguste ja kohustuste loomist nende riikide ühinemisel Dublin/Eurodaci acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 12

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on hoiulevõtja.

2.   Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri on hoiule antud.

3.   Artikleid 2, 3 ja artikli 4 lõike 2 esimest lauset kohaldatakse ajutiselt alates käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevast.

Artikkel 13

Pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, kuid enne lepingu jõustumist vastu võetud õigusaktide ja meetmete suhtes hakkab artikli 4 lõike 2 viimases lauses viidatud kolmekümnepäevane tähtaeg kulgema käesoleva lepingu jõustumise päevast.

Artikkel 14

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ainult juhul, kui artiklis 11 osutatud lepingud on samuti rakendatud.

2.   Peale selle kohaldatakse käesolevat lepingut ainult juhul, kui on rakendatud leping Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega.

Artikkel 15

1.   Liechtenstein võib käesoleva lepinguga ühineda.

2.   Liechtensteini ühinemise kohta lisatakse käesolevale lepingule protokoll, milles esitatakse ühinemise kõik tagajärjed, sealhulgas õiguste ja kohustuste loomine Liechtensteini ja Šveitsi ning samuti ühelt poolt Liechtensteini ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide vahel sõltuvalt sellest, millises ulatuses on nimetatud sätted neile siduvad.

Artikkel 16

1.   Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, saates kirjaliku avalduse hoiulevõtjale. Avaldus jõustub kuus kuud pärast hoiuleandmist.

2.   Käesolev leping loetakse denonsseerituks, kui Šveits denonsseerib ühe artiklis 11 viidatud lepingutest või artikli 14 lõikes 2 viidatud lepingu.

Artikkel 17

1.   Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris eesti, hollandi, hispaania, inglise, itaalia, kreeka, läti, leedu, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2.   Käesoleva lepingu maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 nimetatud keeltes.

---

(1)  ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.

(2)  EÜT C 254, 19.8.1997, lk 1.

(3)  ELT L 222, 5.9.2003, lk 3.

(4)  EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

(5)  EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(7)  EÜT L 93, 3.4.2001, lk 38.